SELLES LEHES:

LK 3 Toetus kodu renoveerijale LK 4 Elva Elamusfestival LK 5 Miks prügiga on nii nagu on LK 6-7 valla kaunid kodud August LK 8 Aktused koolides 2020

Avatud talude päev Kasealuse talus

Ühel juunikuu päeval tuli nooremal perepojal mõte, et peaks osa võtma Avatud talude päevast. Korraks omavahel arutasime asja ja ega meil päris head ettekujutust ei olnud, mis see võiks tähendada reaalsuses. Eeskätt tuginesime oma arvamusele ja varasemale kogemusele, mil ise oleme külastajatena erinevates taludes sel päeval käinud. Keegi mõtet maha ei laitnud ning pigem olime pereringis positiiv- selt meelestatud. Eriti poolt olid loomulikult lapsed, et teha midagi uut ja huvitavat. Suureks küsimuseks sai, kui palju inimesi me peaksime olema valmis võõrustama. Pessimistid pakkusid 200-300 ning kõige julgemad pakkumised olid 1000 ringis. Kuna asume külje all ning Tartu on igati lähedal läks nii, et julgemad pakkujad võitsid. Meie andmetel külastas Kasealuse talu selle aasta Avatud talude päeval rohkem kui 800 sõbralikku ja toredat külalist. Kogu eelnev Kasealuse talu seltskond Avatud talude päeva õhtul - väsinud, aga planeerimine oli küll igati pinev, kuid õnneks oskasime rõõmsad ja õnnelikud valmis olla selleks, et kogu üritus kulgeks sujuvalt. Kõike planeerides saime aru, et omadest jõududest pereringis jääb ka silmapaistva korralduse eest. Eriti korda läksid nende väheks. Seega tuli sõbrad appi paluda ja õnneks oli abikäe inimeste sõnad, kes päeva lõpus saabudes nimetasid meid pakkujaid rohkem, kui oskasime vastu võtta. Konkreetselt kõige soojema vastuvõtuga kohaks terve päeva jooksul. oli kogu päeva õnnestumise taga 12 inimest, kellest 11 olid Selle kogemuse pealt julgeme kindlasti osaleda 16.augustil koha peal sel päeval ning üks inimene oli taustajõuna toime- toimuval Kastre valla Maitsva toidu teel kui ka järgmisel tamas. Parkimise korraldamisega tegeles meil kaks inimest, aastal Avatud talude päeval. sest autod ei mahtunud tipphetkel meie parklasse ära Täname kõiki, kes meie juurde oma tee sel päeval leidsid ning teeäärne rivi oli paarsada meetrit. Siinkohal täname ja meie pakutavat proovisid ning hea sõnaga toetasid. toredaid naabreid, kes olid igati valmis aitama ja meie talu Ingar Dubolazov külastajatele parkimiskohtasid pakkusid. Kuuldavasti olid Kasealuse talu hiljem autod järjekorras seisnud juba Roiu ristmikul. Perenaine koos hea sõbrannaga abiga valmistas varajastest hommikutundidest alates pidevalt erinevaid küpsetisi, et kogu aeg võimalikult värske ja soe kaup letil oleks. Valmistati erinevaid soolaseid ja magusaid saiakesi, pirukaid, pannkooke ja kringleid. Peremees viis läbi kõigile soovijatele ekskursioone talus. Suu- rim grupp võis meie hinnangul olla kuni 40 inimest. Külastajate arvud Külalistega tegeles õue peal ja müügileti taga kuus Kastre valla taludes: inimest. Pakuti värskendavaid kokteile ja valmistati käsitööburgereid. Viimased teenisid palju kiidusõnu ja neid Kasealuse talu – 800 nimetati lausa Lõuna-Eesti parimaks, mida sel päeval oli Võnnu mahetalu – 500 võimalik saada. Lisaks pakkusime kodust seljankat, mille oli valmistanud meile Sillaotsa Kooli kokk Ljudmilla Roosimäe. Jaago käsitöötalu – 900 Seljanka järgi oli nõudlus suur ja seda söödi ära pea 30 liitrit. Päeva lõpuks olime väsinud, kuid äärmiselt positiivsed, Kamelia turismitalu - 3500 sest kiidusõnu saime kuulda nii maitsvate toitude kohta kui 2 KASE VALLA Vallavalitsuse istungitel • 09.07 Männimäe; külas, Pruuli, • 30.07 • koduteenuste osutamine (4) Pajuvitsa tee 2 ja Papli tee 22; Mõra • sotsiaaltoetuse maksmine valla eelarvest • isikliku abistaja teenuse osutamine küla, Tuigo tee 11; külas, Kuke; (1) • sotsiaaltoetuse maksmine vallaeelarvest Päkste külas, Voore tee 10; • Lääniste külas asuva Oja katastriüksuse • tugiisikuteenuse määramine külas, Staadioni ja Vooru tee) jagamisel kohanimede, koha-aadresside • sotsiaaleluruumi kasutusele andmine • kasutuslubade andmine (Haaslava külas, ja sihtotstarvete määramine • olmejäätmete valdaja korraldatud Parve tee 18, Nurme tee 7 ja Pajusalu tee • Haaslava külas asuva Lageda katastriük- jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine 13) suse jagamisel kohanimede, koha-aadres- (Tarekese vkt 12, Uniküla) • hanke „Vooremäe tervisespordikeskuse side ja sihtotstarvete määramine • Haaslava külas asuva Männi tee 4 ja kunstlume tootmissüsteemi ehitusliku • Sõnni maaüksusele elamu ehitusprojekti Männi tee 13 katastriüksuste ning lähi- projekteerimise väikehange“ tulemuste koostamiseks projekteerimistingimuste ala detailplaneeringu kehtestamine kinnitamine kinnitamine • Mäksa külas Ürgoru tn 1, 2 ja 3 maaük- • hanke „Kastre vallas asuvate paisjärvede • Järvekalda vkt 10 maaüksusel elamu suste ja Veskimäe külas Ürgoru tn 5, 7, kinnikasvamist soodustavate veetaimede ehitusprojekti koostamiseks projekteeri- 12 ja 14 maaüksuste ning nende lähiala veekogudest eemaldamise väikehange“ mistingimuste kinnitamine detailplaneeringu kehtestamine tulemuste kinnitamine • ehitusloa andmine ( külas, Mets- • Kägara maaüksusele abihoone ehituspro- • sundvalduse seadmise menetluse algata- küla) jekti koostamiseks projekteerimistingi- mine (Pargi tee 1, Võnnu) • kasutuslubade andmine (Igevere külas, muste kinnitamine • riigihanke nr 224495 „Haaslava lasteaia Väike-Ignatsi; külas, Kiviaia) • Kastre Vallavalitsuse struktuuri ja teenis- mööbli ostmine“ tulemuste kinnitamine • konkursi „Kaunis kodu 2020“ tulemuste tuskohtade koosseisu muutmine • riigihanke nr 224734 „Võnnu Keskkooli kinnitamine • Jaago maaüksusel päikeseelektrijaama elektripaigaldise rekonstrueerimise pro- • arutelud ja info ehitusprojekti koostamiseks projekteeri- jekteerimine“ tulemuste kinnitamine Annika Pajumaa-Murov mistingimuste kinnitamine • arutelu ja info vallasekretär • ehituslubade andmine (Tõõraste külas, Detailplaneeringud Kastre Vallavalitsus otsustas 09. juuli hoonete suurim lubatud arv on 1, hoonete põhihoonete lubatud maksimaalne kõrgus 2020 korraldusega nr 403 kehtestada lubatud maksimaalne kõrgus on 8,5 m ja on 9 m, abihoonel lubatud maksimaalne Haaslava külas Männi tee 4 ja Männi lubatud katusekalle 20-45o, lubatud kor- kõrgus on 7 m. Maksimaalne korruste arv tee 13 katastriüksuste ning lähiala ruselisus on 2. Kruntide POS 1-2 ja POS põhihoonel on 2 ja abihoonel 1 ning lisaks detailplaneeringu. Planeeringuala 4-5 veevarustus on lahendatud Männi teel on Ürgoru tn 12 ja Ürgoru tn 14 lubatud moodustab Männi tee 4 katastriüksus asuva ühisveevärgi torustiku baasil ja reo- põhihoonele rajada ka 1 maa-alune korrus, (katastritunnus 18501:001:0854) ja Männi vesi on ette nähtud juhtida antud kruntidel kuid selleks tuleb neil ehitusprojekti koos- tee 13 katastriüksus (katastritunnus Männi tee l asuvasse ühiskanalisatsiooni- seisus esitada ehitusgeoloogilise uuringu 18501:001:0853). Maa-ameti andmetel torustikku. Kruntidel on lubatud kasutada andmed. Lubatud katusekallete vahemik on paikneb Männi tee 4 katastriüksusel üks lokaalseid soojavarustuse lahendusi (nt 0-10o ja 20-45o (ühesuguse katusekaldega rajatis (puurkaev VID PRK0022612). elektri-, soojuspump-, õli- või tahkeküte ja hooned grupeerida lähestikku). Kruntidel Männi tee 13 on hoonestamata, rajatistest päikesepaneelid). on olemas elektrivarustus. Vett saadakse paikneb maaüksuse põhjapoolses keskosas Kastre Vallavalitsus otsustas 09. juuli Iltsi vee kinnistul (50102:001:0065, maa-alune reoveepuhasti ja reoveepumpla. 2020 korraldusega nr 404 kehtestada tootmismaa) asuvast veehaardest. Reo- Planeeritava ala pindala on 1,2 ha. Mäksa külas Ürgoru tn 1, 2 ja 3 maaük- vesi juhtakse Reovee puhasti kinnistul Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada suste ja Veskimäe külas Ürgoru tn 5, 7, (50102:001:0083, tootmismaa) asuvasse Männi tee 4 maaüksus kaheks elamumaa 12 ja 14 maaüksuste ning nende lähi- reoveepuhastisse. Kinnistutel olemasole- maaüksuseks ja muuta Männi tee 4 ja ala detailplaneeringu. Planeeritav ala vates hoonetes on kasutusel lokaalne küte, Männi tee 65 vahelist krundi piiri. Männi hõlmab Ürgorgu tn 1 (50102:001:0070), elektriküte ning ahjud. Uute hoonete puhul tee 13 maaüksus planeeritakse jagada Ürgorgu tn 2 (50102:001:0071), Ürg- lahendatakse soojavarustus lokaalselt. kaheks elamumaa ja üheks üldkasutatavaks orgu tn 3 (50102:001:0072), Ürgorgu Juurdepääs kruntidele toimub Kaia ja maaüksuseks ning muuta Männi tee 13 tn 5 (50102:001:0074), Ürgorgu tn Maia maaüksuste detailplaneeringuga pla- ja Männi tee 15 vahelist piiri. Elamumaa 7 (50102:001:0076), Ürgorgu tn 12 neeritud juurdepääsuteelt (Ürgoru tänav, kruntidele plaanitakse seada ehitusõigu- (50102:001:0096) ja Ürgoru tn 14 50102:001:0081, transpordimaa). Ürgoru sed ja arhitektuurinõuded paariselamute (50102:001:0080) kinnistut Mäksa ja tänava liikluskorraldust detailplaneerin- ehitamiseks. Detailplaneeringu kohaselt Veskimäe külas Kastre vallas Tartu maa- guga ei muudeta. Ürgoru tn 3 ja Ürgoru moodustatakse 4 kaksikelamu krunti (POS konnas. Planeeritava ala pindala on ~2,85 tn 5 kruntidele sissesõidu täpsem asukoht 1, POS 2, POS4 ja POS 5), 1 üldkasutatava ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on pla- antakse hoone projektiga. krunti (POS 3), millele rajatakse võrkpalli- neeritaval maa-alal ehitusõiguse ja maaka- Kehtestatud detailplaneeringutega on väljak ja lõkkeplats. Samuti moodustatakse sutustingimuste määramine ning krundi võimalus tutvuda valla veebilehel planee- 3 ajutist krunti, millele ehitusõigust ei juurdepääsu, heakorrastuse ja tehnovõr- ringute kaardirakenduses EVALD ja Kastre seata ja millest POS 1a liidetakse Männi tee kude varustamise lahendamine. Detailpla- vallavalitsuses – Vallamaja, küla, 65-ga, POS 2a liidetakse POS 2-ga ja POS neeringu kohaselt määratakse Ürgoru tn 1, Kastre vald 3a liidetakse Männi tee 15-ga. Hoonete 2, 3 4, 5, 7, 12 ja 14 maaüksustel hoonete Kati Kala suurim lubatud ehitusalune pindala POS suurimaks lubatud ehitusaluseks pindalaks maaspetsialist 1, POS 2, POS 4 ja POS 5 on 300 m2 ning 350 m2, hoonete suurim lubatud arv on 3, august 2020 3 KredEx katab maja terviklikku renoveerimist kuni 50 000 euro ja suvekodu puhul kuni 30 000 euro ulatuses

On ilmselt päris palju koduomanikke, kes just suvel teevad plaane kodus-suvilas suuremate remonditööde osas - soojapi- davad uued aknad, fassaad, pööningu-katuse soojustamine või uus küttesüsteem. Ka Kastre valla elanikel tasub rekonstruee- rimistoetusele tõsiselt mõelda, kuna korraliku ehitusfirma poolt projekti alusel tehtud töödega saab endale nägusa ja soojapidava elamise, mille ehitustööde maksumusest kuni 50 protsenti - maksimumsummas 50 000 eurot - saab toetusena KredExilt. KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu sõnul tuleb esimese sammuna ehitisregistrist kontrollida, et hoone on registrisse üksikelamuna kantud ning mis on selle kasutuselevõtu aasta - toetust saab küsida enne 2000. aastat ehitatud ja kasutuselevõetud hoonetele. Juhul kui on soov korda teha hoopiski oma suvekodu, siis ka selle renoveerimisel on võimalik saada toetust - tööde maksumusest kuni 30% või kõige rohkem 30 000 eurot. “Paljud eelistavad põhjusel või teisel võtta ette oma elamise osalise renoveerimise ehk teevad erinevaid töid etapi kaupa - näiteks uued aknad, soojustatud fassaad või soojustatud katus, ahikütte asemel maasoojuspump jm,” kirjeldab Reinsalu. “Ka selliste tööde planeerijatel tasub kindlasti tin- gimustega tutvuda ja toetusavalduse esitamist kaaluda, kuna energiatõhususe parandamisele suunatud töödele on võimalik rueerimise puhul on samuti vaja kolme pakkumise olemasolu. saada toetust kuni 30 protsendi ulatuses tööde maksumusest Rekonstrueerimistoetust saab taotleda üksikelamu, ja maksimumsummas 20 000 eurot.” ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu Oluline on, et kodu või suvemaja tervikliku renoveerimise või ridaelamu, samuti suvila või aiamaja omanik. Ehitustöö- taotluse eelduseks on nõuetekohane projekt ja kolm võistlevat dega võib alustada kohe pärast taotluse esitamist. pakkumist ehitusalal tegutsevalt ettevõttelt. Osalise rekonst- Vaata täpsemaid tingimusi: www.kredex.ee/majaduueks

Veekogude puhastamine

Juba mitmendat aastat toimus Kastre valla ujumiskohtade puhastamine liigsest veetaimestikust. Kuna puhastamine on senise kogemuse põhjal olnud efektiivne – ja Roiu uju- miskohad ei vaja sel aastal veetaimestiku niitmist, siis toimus tegevus sel korral Kurepalu, Melliste, Võnnu ja Võõpste järve- del. Lisaks puhastati käesoleval aastal Võnnu järve sissevoolu kanalit ja suudmeala vee läbivoolu takistavast mudast. Võnnu paisjärve suurimaks probleemiks on suur mudahulk ja val- gaalalt kanduva reostuse jõudmine paisjärve, mis soodustab vetikate vohamist veekogus. Omavalitsus jätkab veekogude hooldamisega ning soovib leida iga paiga jaoks sobiva lahen- duse, et kohalikel elanikel oleks võimalik elada ja puhata kaunis ja puhtas looduses. Tänud veekogudega piirnevate kinnistute omanikele, kes tagasid juurdepääsu ja/või lubasid kokku kogutud veetaimestiku ladustada kompostimiseks enda maale. Mart Keerutaja Veetaimestiku kogumine Kurepalu paisjärvelt arendusspetsialist 4 KASE VALLA Kastre vald ehitab

Varasemates lehenumbrites oleme kajasta- nud uue lasteaia ehitamist Haaslava külasse ja uue keskusehoone ehitamist Mellistesse. Tege- likkuses on peale nende objektide tööd käimas mujalgi. Võnnu lasteaiahoones on lõpusirgel Mesimummide rühmaruumi rekonstrueerimis- tööd. Kaasajastatud ruumidesse kolitakse sisse augusti lõpus. Lisaks rühmaruumi rekonstruee- rimisele paigaldati Lasteaed Värvuke välialale tänavavalgustus. Tänaseks on lõpetatud Poka teenuskeskuse teise osa renoveerimistööd ja ruumid ehitaja poolt üle antud. Renoveerimise käigus valmis tegevusruum, neli puhketuba ja invakohandu- sega tualettruum koos dušiga. Võnnu elanikud on kindlasti märganud ale- vikus toimuvaid kaevetöid. Need on seotud soo- justrasside uuendamisega. Võnnu alevikupildis Uuenduskuuri läbinud Poka teenuskeskuse puhkeruum kaovad ära amortiseerunud suure energiakaoga kaugküttetrassid. Lisaks kogu olemasoleva küttetrassi järgmise etapi väljaehitamiseks, milleks on kaugküttetrassid väljavahetamisele ehitatakse välja uued trassid ja liidetakse Melliste Algkool-Lasteaiale ja kortermajadele. Sinna taot- kaugüttevõrku ka Härmalõnga hooldekodu hoone. leme toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Mellistes on alustatud uue katlamaja ehitustöödega. Ehi- Augustis alustatakse Melliste Algkool-Lasteaia väikese taja on planeerinud katlamaja hoone ja korstna paigaldusega saali remonttöödega. valmis saada augustikuu lõpul. Esialgu hakkab katlamaja Tõnu Muru soojaga varustama valmivat keskusehoonet. Paralleelselt abivallavanem katlamaja ehitustöödega koostab vallavalitsus dokumente august 2020 5 Lugeja küsib Miks ei ole Kastre vallas paken- korral soovi pakendikoti teenusega lii- asukoht. Selline info on vajalik, et kesk- dite tasuta äraandmiseks mõeldud tumiseks, kuid Tootjavastutusorganisat- konnaspetsialist saaks edastada teavituse kollase pakendikoti teenust? sioonil ei ole hetkel rahalisi vahendeid, koos pildiga pakendiorganisatsioonile Vastab keskkonnaspetsialist et tekkekohal kogumise piirkonda laien- ületäitunud konteineri kohta. Otsuse Karen Katri Voll. dada. Tootjavastutusorganisatsioon on konteineri tühjendamise kohta võtab Kollase pakendikoti teenust organi- lubanud võimalusel arvestada Kastre vastu pakendiorganisatsioon. Juhul, kui seerib ja rahastab Tootjavastutusorgani- valla soovidega, kuid selleks aastaks ei konteineris on peale pakendite ka muud satsioon OÜ (edaspidi TVO). ole laienemist planeeritud. prügi, võib pakendiorganisatsioon jätta Tasuta pakendikotiteenuse käivita- Kastre vald ise ei tegele valla terri- konteineri tühjendamata. Sel juhul peab miseks on vaja: tooriumil asuvate pakendikonteinerite konteineri tühjendamise tellima ning • TVO valmisolekut teenuse rahastami- tühjendamisega ega määra nende tühjen- selle eest ka tasuma Kastre vald. Seepä- seks damise sagedust. Sellega tegelevad paken- rast kutsume üles kõiki märkama ja teada • Jäätmeveo teenuse osutaja (Ragn- diorganisatsioonid: Tootjavastutusorga- andma isikutest, kes panevad pakendi- Sells) teenindusvõimekust nisatsioon OÜ, Eesti Pakendiringlus OÜ konteineritesse sinna sobimatut prügi. • Kokkulepet omavalitsuse (Kastre ja MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon. vald) ja TVO vahel Ületäitunud pakendikonteineritest tasub Küsimused, millele ametnikud saavad • TVO avalike pakendikonteinerite kindlasti teavitada Kastre valla keskkon- järgmises ajalehenumbris vastata, on vähendamist olulisel määral (kokku- naspetsialisti (5341 4205, karenkatri. oodatud e-posti aadressile leppel omavalitsusega) [email protected]). Võimalusel saata e-kirja [email protected] Kastre vald on avaldanud mitmel teel pilt konteinerist ja lisada juurde või telefonile 522 93 51 Mure pakendikonteineritega Kastre vallas on kokku 27 pakendi- külas, kus konteinerid täituvad võluväel nad oma prahi ise ära viiksid. Pärast teist konteinerit, mille tühjendamist organi- ja mitte ainult pakendiga. Mõni aeg kirja seda tehtigi. Vahel harva on prügi seerivad ja rahastavad pakendiorgani- tagasi oli kahe konteineri kõrval prügi hulgas tsekid inimeste andmetega, mille satsioonid. Sekeldusi on olnud erinevate hunnikutes maas. Sealt võis leida küll kaudu neid tuvastada. Kurista prügikon- konteineritega, kuid kõige rohkem pakendeid, aga ka katusematerjali, vana teineri juures on aga võimatu tuvastada, muret teevad neli: kaks Kurista külas teleri, mähkmeid. Prügikastis sees oli kes katusematerjali, televiisori või koti ja kaks Läänistes. Läänistes paigutati näha riidepuu, töökindad, ehitusjäät- mähkmeid on sinna visanud. üks konteiner suure tee äärest eemale, med. Lisaks veel mähkmed, kuhu isegi Kasutame pakendikonteinereid sihi- kuna konteinerisse pandi väga palju vaglad olid ennast sisse seadnud. Selline päraselt ja hoiame silma peal, et ka teised sinna sobimatut prügi. Kas kohalike prügi rikub ja määrib ära korralikud seda teeksid. elanike või möödasõitjate poolt – raske pakendid, mistõttu ei saa neid taaskasu- öelda. Lääniste bussijaama juurest ära tada. Kurista konteineri inspekteerides Kui silma jääb pakendikonteineri- viidud konteineri sisu vastas peaaegu tuli juurde kohalik härrasmees ja küsis, tesse muude jäätmete panija, nõuetele, kuid siiski oli keegi sinna kuhu oma pakendiprügi viima peab? tuleb sellest kohe teada anda visanud hunniku klaasi. Kui pakendeid Pakendikonteinerid on prügi pidevalt keskkonnaspetsialistile vedava prügiautojuht luugi lahti teeb ja triiki täis. Just seetõttu tahab Kastre telefoni 53 41 42 05 näeb klaasi, siis jätab ta veo tegemata. vald konteinerid paigutada kohta, mis või e-kirja teel Valla majandustöötaja käib erinevaid ei oleks kohe maantee kõrval. Võibolla [email protected] prügikaste korda tegemas ja ta ei lähegi siis ei viiks möödasõitjad ebasobivaid ilma käruta kunagi enam ringile, sest jäätmeid sinna. kahjuks igast pakendikonteinerist võib Mida prügistajatega ette võtta? Kesk- leida jäätmeid, mis sinna ei sobi. Kui on konnaministeeriumi sõnul on võimalik Koduse prügi koht võimalik, siis majandustöötaja võtab teha taolistele rikkujatele trahvi. Paljud sobimatud jäätmed konteinerist välja ja kohalikud omavalitsused on sagedamini ei ole kalmistul viib jäätmejaama. Kusjuures Kastre valla risustatavate pakendikonteinerite juurde Võnnu uuele kalmistule sai mõni elanikud ise saavad anda väga paljusid videokaamerad paigaldanud. Kui rikkuja aeg tagasi rajatud koht, kuhu saab jäätmeid, mida visatakse pakendikontei- tabatakse, siis määratakse talle rahat- viia kalmistult kokku kogutud loo- nerisse, Tartu Jaama tänava jäätmejaama rahv. Prügistajat võib karistada kuni duslikke jäätmeid: lehed, lilled, oksad täiesti tasuta. On ka juhtumeid, kus 1200 eurose trahviga. Kui sama teo on jms. Paraku on otsustanud lähemad pakend ja muu praht on nii segunenud, aga toime pannud juriidiline isik, siis on või kaugemad elanikud kasutada et enam taaskasutuseks ei kõlba. Sellisel rahatrahv suurem – kuni 3200 eurot. seda kohta ka kodus tekkivatest jäät- juhul peab val tellima eraldi olmeprügi Samas on väga raske tuvastada, kes metest vabanemiseks. Prügi hulgast äraveo, mis maksab ligikaudu 80 eurot vale prügi konteinerisse paneb. Kastre võis hiljaaegu leida nii lilleampleid, konteineri kohta või lausa ligi sada eurot vald proovib seda alati teha, kuid paha- õunu, kurke kui muud prahti, mida maksev ehitusjäätmete äravedu. Eraldi tahtlikud prügistajad on nutikad ega kalmistul kuidagi tekkida ei saa. Kal- äravedusid tuleb tellida kuus kaks või jäta endast jälgi maha. Kunagi õnnestus mistu prügila on mõeldud AINULT isegi kolm korda. See raha tuleb heakorra leida pakendikonteinerist hulga töövi- kalmistul tekkivate jäätmete ladus- arvelt. Sellega saaksime parke ja haljas- hikuid, kus olid laste nimed peal. Sedasi tamiseks. Koduste biojäätmete vii- tust edendada, teid korrastada ja ehitada. õnnestus leida pakendikonteinerisse vale mine kalmistule on üpris rumal tegu. Hoopis hullem lugu on aga Kurista prügi viskajad. Neile sai saadetud kiri, et 6 KASE VALLA Kastre valla kaunid kodud 2020 Juunikuus kutsusime inimesi ülesse märkama ja märku pühendunud töö vilju. andma kaunitest kodudest Kastre vallas. Konkursile laekus 9 Kõik kodud olid kahtlemata igati kenad ning hinge ja süda- imelist ja omanäolist kodu. Kolmeliikmeline komisjon (Anne mega loodud. Seda raskem oli komisjonil otsust teha. Läbi Laur, Kristel Möller - fotod, Teele Laur) hindas muu hulgas pikkade arutelude ja vaidluste see siiski sündis ning tulemused kinnistu kujundust, hoonete ja väikevormide sobivust ümb- on järgmised: ritseva keskkonnaga, üldist heakorda, stiilsust, haljastust, Kastre valla kaunis elamu 2020 - dekoratiivelemente, originaalsust, uuenduslikkust, leidlik- Katrin Aasmäe ja Andres Ottender – Mõraoja vkt 10 kust, ühistegevust soodustavaid tegutsemisvõimalusi ja koha Kastre valla kaunis maakodu 2020 - omapärast tulenevate võimaluste kasutamist. Liilia ja Olev Laur – Mällo talu Suured tänud kõikidele, kes andsid kaunitest kodudest Kastre valla kaunis korterelamu 2020 – meile märku. Mäksa korterelamud Täname kõiki, kes avasid oma koduaiad ja näitasid oma Ülle Seire, kultuuri- ja kogukonnatööspetsialist

Jugari talu Mõra külas – Epp ja Tarmo Säga Mällo talu Mõra külas – Liilia ja Olev Laur Talu sissesõiduteel avaneb õiteilu, mis esitleb kaunist Maitsekalt kujundatud koduhoov, kus viibides valitseb kodumaja ning väljendab pererahva pühendumist ja hoolt rahu ja harmoonilisus. Pererahvas on kujundanud stiilselt koduaias. Liigirikas aed, milles on väga hästi kasutatud ja taluhoovi sellele omaseid jooni hoides, väärtustades pärand- katsetatud uuenduslikke aiandusvõtteid. Saavutatud on kultuuri, sidunud selle sobilikult tänapäevase stiiliga. Kõik on õueruumi funktsionaalsus ja moodustatud tervikliklahendus paigas, justkui omal õigel kohal, kus on hea õitseda, kasvada, iluaias ja tarbeaias. Palju huvitavaid detaile ja hästi õnnestu- asetseda. Tõeline maakodu ja idüll. Talule omaselt on olemas nud ideede teostusi. ka tarbeaed.

Kivi talu Kannu külas – Evelin ja Janek Villak Tuigo tee 17 Mõra külas – Kersti Kikkas ja Taivo Juba enne koduõuele jõudmist märkab silm õueruumi laien- Tehvand damist, arendamist, ideede elluviimist. On näha palju tööd ja Tegemist on noore ja areneva koduaiaga, mille rajamisega vaeva, pühendumist ja entusiasmi. Selle tulemus on kaunis ja alustas pere 3 aastat tagasi. Skulptuurid on läbivalt osa kodu- uusi ideid täis aed. Palju detaile, mis samas mõjuvad tervikuna. aiast. Laste mänguala ja iluaed on küll eraldatud, samas on Territoorium on väga suur, nimetame seda parkaiaks, mille eri- need alad hästi siduma ja sobituma pandud. Ühtne joon on nevad aiasopid on väga hästi seotud ühtseks terviklahenduseks, skulptuurid, puit, roosad kivid, madalhaljastus, valguskülla- hoides samas avarust koduaias. Lilled, ilupuud- ja põõsad ning sus. tarbepuud mõjuvad ka sel suurel territooriumil ühtse ansamb- lina. Hästi läbimõeldud ja hooldatud kodu. august 2020 7

Kadaka talu Võõpste külas – Marju Osula ja Andrus Mõraoja vkt 10 Kurepalu külas – Katrin Aasmäe ja Keero Andres Ottender Edukalt suletud aiaruum erinevate okaspuuvormidega, Oskuslikult kujundatud aiaruum. Väga hästi on ära mida perenaine armastab ja hooldab. Õisi lisavad erinevad roo- kasutatud maastiku eripära ja looduskeskkonda. Maitsekalt sisordid. Aed on kompaktne, samas ruumikas. Maja suurtelt kujundatud iluaed. Nutikalt lahendatud tarbeaed on eraldatud terrassidelt on vahetu juurdepääs murualale ja ilule aias. iluaiast. Naiselik ilunurk nautimiseks klaaskasvuhoones, mil- les kasvavad tomatitaimed tunnevad kindlasti hea perenaise kätt. Kompaktne korvpalliväljak, parkla, puittee veekogu ääres, rippsild saarekesele. Hea ja õdusa olemise võimalusi on kodu erinevates osades.

Pikamäe tee 10 Villemi külas - korterelamu Palju lilli nii peenardes ja amplites. Ilu lisavad mitmed väik- semad skulptuurid. Head olemist ja kodusust lisab hekinurka sätitud puhkenurk. Lastele mänguväljak. Vahva ja värvikas kogukonnaaed.

Mõraoja vkt 23 Kurepalu külas – Riina Vals ja Alari Jõesaar Oskuslikult lahendatud hoonete kompleks, mis pakub hubast olemist veesilma ümber ja privaatsust mitmete naab- ritega ümbritsetud kodule. Silmailu ja õdusust lisavad hästi valitud disainielemendid - lilled, skulptuurid, valgustus. Tiheasutuses asuvale eramule lisab maakoduhõngu ja eristab teistest suurepärases korras maakelder, mis on kaetud hool- dusvaba ilusavärvilise kiviktaimlaga. Mäksa korterelamud Väga palju lilli ühistute maa-alal, lisaks pottides, amplites majade ees ja nende taga. Korterelamute ümber on loodud omanäoline ja terviklik koduõu. 8 KASE VALLA

Ranitsatoetus koolitee alustajatele

Ranitsatoetust on võimalik taotleda lapsevanemal, kelle laps astub esmakordselt Kastre valla koolide, muukeelse või erivajadusega laste õppeasutuse 1. klassi. Ranitsatoe- tuse saamiseks peab vähemalt üks lapsevanem ning kooli õppima asuv laps olema rahvastikuregistri andmetel toetuse väljamaksmise hetkel Kastre valla elanikud. Ranitsatoetus esmakordselt kooli õppima asuvale lapsele on 150 eurot. Ranitsatoetuse avaldusi võetakse vastu ja toetusi makstakse välja ajavahemikul 20. august kuni 31. oktoober. Ranitsatoe- Tasuta riiete, jalanõude ja muu jagamine toimub 18. ja 19. tuse taotluse vorm on leitav valla kodulehelt: www.kastre.ee/ augustil kell 11.00-13.00 Mellistes raamatukogu kõrval keld- taotlusvormid. ris – Oraviku 5. Ranitsatoetuse taotluse saab esitada digitaalselt allkirjas- Väga palju jopesid, kombekaid, pükse, särke, kleite, jalanõu- tatult e-posti aadressile [email protected] või täita Kastre Val- sid. Lisaks ka mööblit, kardinaid, laste kärusid, pikendata- vaid voodeid, beebivoodeid, diivaneid, sektsioone, lillepotte lavalitsuses või Võnnu teenuskeskuses sotsiaaltööspetsialisti ja palju muud. juures paberkandjal. Asjade äraviimiseks vajalikud kotid ja kastid võta palun ise Karmen Vetemäe kaasa. sotsiaalosakonna juhataja Aarne Väljaots - 56 621 785 - [email protected] 533 25 912- [email protected] august 2020 9 Melliste Racing Team´i tegemistest

Talvel toimus igaaastane Tigase KV autode ja atv-de võistlussari. Sel aastal oli kehv talv ja plaanitud põllurajal sai teha vaid 2 etappi. Ülejäänud etapid toimusid kruusateedel või asfaldil Tigasel ja Võnnus. Võistlejaid oli kohal üle Eesti ning tase oli väga kõrge. Tänaseks on peetud 5 etappi ja neil osalenud ligi 200 võistlejat. Veel on vaja pidada üks etapp, et sari saaks lõpetatud. Melliste Racing Teami liikmed on aga käinud ka väljaspool meie valda võistlemas. Nimelt Kert Tammoja ja Peeter Tam- moja sõidavad eesti meistrivõistlusi. Kert sõidab EAL kari- kavõistlusi rahvarallis ja rahvasprindis J16 klassis ja Peeter sõidab sportrallit EMV 8 klassis. Tulemused: • A1M Motorsport Otepää 1+1 rahvasprint 2020 (EAL KV 1. etapp rahvasprindis) 02.08.2020 - Kert Tammoja - LaitseRallyPark Kert Tammoja/Veiko Kõopuu, Honda Civic, J16 klassis - 4. koht (10-st) Kert Tammoja/Peeter Tammoja, Honda Civic, J16 - 4. koht • Grossi Toidukaubad Viru Ralli 2020 (EMV 1. etapp) (10-st) Peeter Tammoja/ Janno Tapo GAZ 53 EMV 8 - katkesta- • KR Racing Laitse rahvasprint - Kert Tammoja, Honda Civic, mine mootoririkke tõttu J16 - 7. koht (11-st) • Kihelkonna rahvaralli Uno Aava karikale (EAL KV Kokkuvõttes asub Kert Tammoja hetkel EAL KV arvestu- 1. etapp rahvarallis) ses klassis J16 3. kohal (18-st). Kert Tammoja/Peeter Tammoja Honda Civic - 6. koht J16 Järgmine start Peeter Tammojal 22.08 Lõuna-Eesti rallil. klassis (14-st) ja absoluutarvestuses 67. koht (124-st) • Hiiumaa 1+1 rahvasprint 2020 (EAL KV rahvasprindis Peeter Tammoja 2. etapp) MTÜ klubi Melliste Racing Team Uus Tartumaa ja Eesti Kastre mehed kirjutasid rekord Kastre vallast ennast korvpalli ajalukku Kastrelased Janari Jõesaar #21 ja Saimon Sutt #24 võitsid Eesti Tõstjate jaoks lõppes pikk võistluspaus Tartu linna korvpallikoondise koosseisus Balti keti karikaturniiril Leedu ja Läti meistrivõistlustega. Meilt oli sel võistlusel võistlemas korvpallikoondist ja saavutasid turniiril hinnalise esikoha. Emotsio- 8 sportlast. Naiste kehakaalus kuni 55kg tuli võitjaks naalne ja ajalooline võit saavutati juba turniiri avapäeval, kui lisaajal Loore-Lii Aviste. Rebimist alustas ta ebaõnnestunud mängiti üle Leedu staarid. katsega raskusel 37kg. Teisel katsel sai ta selle raskuse Tänaseid koondislasi seob Kastre vallaga seal asuv kodu. Mõlema sirgetele kätele ja seejärel kolmandal katsel kerkis korvpalluri perekonnad on Kastre püsielanikud. pea kohale ka uus Tartumaa rekord 41kg. Tõukamist Uueks hooajaks on Janari juba siirdunud mängima Hispaania alustas ta 51kg-ga. Teisel katsel sai ta sirgetele kätele kõrgliigasse ja Saimon lehe trükkimineku hetkeks veel uut klubi aval- 56 kg, mis on uus kuni 13 aastaste neidude Eesti danud pole. Soovime mõlemale kõrget lendu! rekord. Kolmandal katsel kerkis sirgetele kätele ka 58 kg, kuid järelsurumise toel ja kohtunikud seda katset Riina Vals ära ei lugenud. Ka kogusumma 97 (41+56)kg on uus Sillaotsa spordihoone juhataja Tartumaa rekord. Senine Loore-Lii isiklik rekord tõu- kamises oli 51kg. Kehakaalus kuni 71kg tõstis Mona Saar 141 (63+78)kg ja sai II koha. Kehakaalus üle 71kg tuli võit- jaks tõukamises 2kg võrra isiklikku rekordit paranda- nud Liisbeth Rosenstein 106 (46+60) kg-ga. Meeste kuni 44kg kaalus tuli võitjaks uued isiklikud rekordid püstitanud Ulric Lukk 53 (23+30)kg-ga. Kehakaalus kuni 55kg tuli võitjaks Lukas-Voldemar Süld 46 (20+26)kg-ga. Kehakaalus kuni 67kg tuli teiseks rebi- mises uue isikliku rekordi püstitanud Markus Boisen 93 (41+52)kg-ga. Kehakaalus kuni 73kg sai sama koha rebimises kolme ja tõukamises viie kilo võrra isiklikku rekordit parandanud Aimar Kiivits 111 (48+63)kg-ga. Kehakaalus kuni 89kg sai III koha oma esimese võist- luse teinud Karl Jaagup Kägu 74 (35+39)kg-ga.

Viktor Korobov Janari Jõesaar 21 ja Saimon Sutt 24. Foto - Hendrik Osula 10 KASE VALLA Kuidas elekter Kaagverre jõudis

Elektrienergia võeti Eestis kasu- sündiski elektriliin Kaagverre, postid oli sellel kodul oma elektrijaam, sest tusele 19. sajandi lõpul. Tartu linna pandi püsti, traat külge ja oligi valmis. lastekodudes on hädaohtlik tarvitada elektrijaam avati 1910. aastal. Siin- See on silmaga näha, et elektriliin petrooleumi valgustust, kuna sellega seal mõisates ehitati tsaariaja lõpus ehitati linnapea abi elamisse ja alles võib juhtuda kergesti õnnetusi. Elektri kohalikud jõujaamad, kuid elekter oli siis, jälgede segamiseks pöörati ots olemasolu lastekodudes on juba üldine rahvale enamasti kättesaamatu. Raske Kaagvere poole. Kõrgepinge liin läheb riigipoolne nõue. Kaagvere elektrijaam Vene revolutsioonide, I maailmasõja Tartust otse Kabinasse. Jõudes poole töötas petrooleumi mootorite abil ja ja Vabadussõja ajad elati üle petroo- kilomeetri kaugusele Kabinast, teeb valmistas voolu, mida akumulaatorite leumi- ja gaasilampide valgusel. 1926. liin järsu pööraku Luunja ja Kaagvere kaudu edasi anti. Selle voolu hind läks aastal ostis linn kolm aastat varem sihis. Meid ei saa keegi uskuma panna, maksma 46—50 senti kilovatt-tund. Ulilasse rajatud soojuselektrijaama ja et Kaagverre oli elektriliini vaja ja Jaam oli aga sedavõrd vana, et tema see hakkas elektriga varustama Tartut. sellepärast maeti maa sisse ligi kolm uuendamine oli kõige lähema aja küsi- Maakonnas said elektri esimesena miljonit linna raha samal ajal, kui linna mus. Uus sisseseade ei oleks tulnud Puhja ja Elva. Tasapisi hakati elekt- tänavatel on igal pool augud ja pori ja sugugi odavam, kui voolu viimine lin- rifitseerima lähimat linnaümbrust. linnal ei ole raha koormatki kruusa nast Kaagveresse. Täiesti loomulik, et Kaagvere endises mõisasüdames asus anda tänavatele pori vähendamiseks.“ valiti viimane tee, kuna voolu viimisega 1920. aastate algusest linnale kuuluv Tartu ajaleht Vaba sõna 14. jaanuar linnast on küsimus alatiseks lahenda- lastekodu ja sinna viidi esimesena 1934: „Miks oli vaja elektri kõrgepinge tud, kohapealse jaama uuendamisega lõuna pool Emajõge liinielekter sisse. liini Kaagvere lastekodusse? Seekord aga ajutiselt. Elektriliini Kaagverre Postimees 3. september 1930: „Ema- juhime lugejate tähelepanu imele, mida viies oli lootust saada voolutarvitajaid jõe kaldad elektrifitseeritakse. Tartu on elekter sünnitanud Tartu linna elus. ümbruskonna taludest ja teistest asu- linnavalitsus kaalub mõtet Kaagverre See puudutab moodsat lastekasvatust, latest. Kabinas hakkab voolu tarvitama uus elektrijaam sisse seada, kuid et mis on seotud linna imettegeva elekt- Oja piimatööstus ja Tartu Seemnevilja see liiga kulukas tuleks, siis otsustati riga. Linnal on Kaagveres lastekodu, Ühisusele kuuluvas Luunja mõisas ehitada kõrgepingeliin Tartust Kaag- millele varem valgustust hangiti on ette nähtud 200 valgustuspunkti.“ veresse.“ Postimees 15. detsember kodusest elektrijaamast. Jõudis aga Praegu on Luunjas vastavad eeltööd 1932: „Ulila elekter läheb maale. kätte aeg, mil linnaisad leidsid, et käimas. Liinisiht aeti nõnda, et see Ulila vool viiakse Luunja ja Kaagvere kodune elekter ei anna moodsas laste läheb läbi rohkesti asustatud kohtade mõisatesse. Jõuludeks lastakse vool kasvatuses küllalt häid tagajärgi, vaid ja sellega avaneb võimalus vooluvõrku juba sisse. Liini viimisest on huvitatud selleks tuleb kasutada linna äraproo- laiendada ning hulk voolutarvitajaid ka ümbruskonna talupidajad. Nii laseb vitud elektrit. Ega siis polnud pikka juure tõmmata. Kaagvere liini joont üks talu sisse seada veski elektri jõul juttu, vaid Kaagveresse tõmmati kaardi järgi otsemalt ajades, oleks töötamiseks. Elektrist on huvitatud Tartust kõrgepinge liin ja hakati lapsi tulnud see viia läbi soode ja metsade, ka Luunja ja Mäksa valla kodanikud. kasvatama Ulila elektriga. Liini ehita- mille juures ehituse maksumus märksa Paljudelt on tulnud järelepärimisi mine läks maksma ümmarguselt kaks kallim oleks ja kus oleks puudunud ja kalkulatsioonide nõudmisi. Nagu miljonit 700 tuhat senti. Linna koda- ümbruskonnale elektrivoolu müümise kalkulatsioonid näitavad, on võimalik nik, kes oma jalaluid murrab tänavate võimalused. elektrit taludesse viia ilma, et kulud hundiaukudes, kannatab seda, sest Kui palju elektriliin maksma tuli, eriti suureks paisuksid. Kaagvere linnaisad kurdavad, et tänavate paran- seda näitavad kujukalt järgmised elekt- mõisas likvideeritakse kohalik jaam.“ damiseks puuduvat raha. Et Kaagvere rijaama kulu arvud: kõrgepinge liin Tartu-Kaagvere elektriliin sai val- imet tegeval elektril on juures ka oma Tartust Luunjani 7424 krooni, Lohkva mis 1933. aasta alguses. Kahjuks on eriline jume, selgub järgmisest kõrval- haruliin 134 krooni, Kabina haruliin meil tihti nii, et head teod ja ideed ei mõjust. Nimelt asub Kaagvere ja linna 212 krooni, kõik kokku 7770 krooni. leia mitte alati üldist heakskiitu. Nii vahel Kabinas linnapea abi August Madalpinge liin Luunjast Kaagveresse juhtus ka 1934. aasta alguses. Kohalike Mõru asundustalu. Tallu tõmmati sisse maksab 2002 krooni ja kolm trans- omavalitsuste volikogude valimiste eel linna elekter ja talu juurde püstitati formaatorit 2775 krooni. Haruliinid, sai Tartu-Kaagvere elektriliin poliiti- vägev elektrimast transformaatoriga.“ mis lähevad transformaatorist voolu liste oponentide poriloopimise lem- Postimees 14. jaanuar 1934: „Miks tarvitajani, ehitab voolutarvitaja omal mikteemaks. Tartu ajaleht Uudne linn ehitati Kaagveresse elektriliin? Lehes kuludega. Need on tõsiasjad. Jutud 12. jaanuar 1934: „Mõni aasta tagasi Uudne linn on katsutud heita varju elektriliini ehitamisel kulutatud miljo- tuli Tartu abilinnapeal pähe tore mõte Tartu linnavalitsusele sellega, nagu nitest ei vasta tõele.“ seada linna kulul oma asundustalusse oleks linnavalitsus viinud Kaagvere Lugeja saab ise järeldada, kellel oli Kabinas sisse elektrivalgus. Mõeldud mõisa lastekodusse elektriliini ühe õigus ja kes udujuttu ajas. Fakt on aga tehtud. Kavad ja plaanid paberile. linnavalitsuse liikme isiklikkudes see, et liinielekter jõudis meie praeguse Kuna sealpool Kabinat asub linnale huvides ja kulutanud selleks kaks mil- koduvalla territooriumil esimesena kuuluv Kaagvere lastekodu, siis leiti jonit senti. Kaagverre 1933.aasta kevadel. et ilma elektrita lastekasvatamine ei Loeme linnapea abi A. Mõru sele- Taivo Kirm saa häid tagajärgi anda. Lastekodusse tusest: „Kui Kaagveres asus riigi poolt on hädasti linna elektrit tarvis. Nii üleval peetav rinnalaste kodu, siis august 2020 11

EAKATE SÜGISPIDU

13. SEPTEMBER KELL 12-15 VÕNNU KULTUURIMAJAS

REET LINNA TÕNU RAADIK

KÄIGUS BUSSIRINGID!

ETTEREGISTREERIMISEGA KUNI 8. SEPTEMBRINI MELLISTE PIIRKOND 558857 KOIDULA KUREPALU PIIRKOND 53439209 LIIVI VÕNNU PIIRKOND 53414206 LAIRE Bussiring 1 10.25 Võõpste, 10.30 Kastre, 10.40 Mäksa, 10.45 , 10.50 Vana-Kastre, 11.00 Kaagvere, 11.05 Kisla, 11.10 Poka, 11.15 Miina- mõisa, 11.30 Melliste (Oraviku), 11.45 Võnnu Bussiring 2 10.50 Uniküla, 11.00 Villemi, 11.10 Reola raudteejaam, 11.15 , 11.20 Kurepalu, 11.25 Roiu, 11.30 Kriimani, 11.35 Kurista, 11.45 , 11.50 Võnnu Bussiring 3 11.05 , 11.15 Agali, 11.20 Liispõllu, 11.30 Järvselja, 11.35 Kõnnu, 11.45 Lääniste, 11.55 Võnnu

Lange Motokeskus Olenevalt ilmast, soovidest ja tujust saab valida sisehalli ja vaiksete elektrikartide või väliraja ja bensiinimootoriga kartide vahel. Sisehallis mahub korraga rajale 8 inimest ning sõit kestab R44 Ämaris 8 minutit. Välikardirajal on ajavõtu- ja foorisüsteem, millega saab Uus kopter Lennundusmuuseumis adrenaliinitaset tõsta omavahelises mõõduvõtmises. Korraga mahub rajale 15 sõitjat. Lisaks täiskasvanute üksikkartidele 20.07.20 korraldatud Eesti Õhuväe 101. aastapäevale on välirajal kahekohalised kardid ning lastekardid. pühendatud pidulikul rivistusel Ämari lennubaasis anti Eesti Laupäeviti ja pühapäeviti kell 10:00-12:00 toimuvad Lennundusmuuseumi juhatajale üle relvastusest maha võe- lastehommikud, kus lapsed saavad eakohasel kiirusel ja tur- tud helikopteri Robinson R44 võtmed. valiselt oma oskusi ning võimeid katsetada. Lapse pikkuseks 23.07.20 toimetati Õhuväe korraldamisel helikopter peab olema vähemalt 135 cm. Langel asuvasse muuseumisse. Helikopter on varustatud 12.-13. septembril toimuvad Eesti meistrivõistlused pontoonidega ja väga heas korras. Uus eksponaat annab motokrossis. Lisaks Eesti tippudele on oodata lähiriikide muuseumi Eesti lennundust käsitlevale ekspositsioonile motosportlasi. olulist kaalu. Olete oodatud uudistama. Motokeskus on avatud T-P kell 12:00-21:00. Olete ooda- Mati Meos tud meid külastama. Lennundusmuuseumi juhataja telefon: 615 00 59; www.langemotokeskus.com 12 KASE VALLA

Põnevaid maitseelamusi pakuvad Kasealuse kohvik - Kasealuse, Päkste Männi Baar - Roiu alevikus kortermajade juures Mamma Musid ja Lastekohvik - Männikäbi, Kurepalu Clarita - Mõraoja 4, Kurepalu Katriine - Mõraoja 10, Kurepalu Otsa Pagar - Priiuse seltsimaja kõrval Aventuur - Priiuse seltsimaja kõrval Päikese Catering - Kurepalu lauluväljak Vallamaja puhvet - Vallamaja, Kurepalu Jugari aia KIHKO kohvik - Jugari, Mõra küla Hoovi Chill - Parve tee 6, Haaslava Parve Poisi Resto - Parve tee 12, Haaslava Pargi kalapuhvet - Pargi, Haaslava Catering Team Täpilised - Jõe 5, Haaslava Wägon - Nurme tee, Haaslava küla Külaeide leckerli - Männi tee 31, Haaslava Männi kohvik - Männi tee 14, Haaslava KOHALE JUHATAB NAVICUP - MAITSVA TOIDU TEE ÕHTUL ALGUSEGA KELL 20.00 PRIIUSE SELTSIMAJA HOOVIS

GERLI PADAR Info: 522 93 51 [email protected] SISSEPÄÄS TASUTA

Rakvere Teatri komöödia LINDASünnid: OOL 09.07.2020 Ükssarvikute farm OSKAR OLESK 10.07.2020 ADELYNE FALK 15.07.2020 ANELL VÕÕBUS 16.07.2020 HANNA-LIISA KOTOV 26.07.2020

Mälestame VALVE VIIDIK 01.03.1929 – 07.07.2020 ILME PUUSEPP 01.05.1947 – 14.07.2020 TOIVO NEVVONEN 11.09.1955 – 19.07.2020 JÜRI LIHTSA 22.04.1943 – 27.07.2020 7. septembril 2020 kell 19.00 ALEKSANDER KANN 24.10.1936 – 26.07.2020 Võnnu kultuurimajas

Väljaandja: Kastre Vallavalitsus Toimetaja: Marko Kivisalu, kultuuri- ja teabespetsialist 522 93 51, [email protected] Piletid eelmüügis 16€/14€ (õpilane, pensionär) Küljendaja: Kristiina Taaramäe piletimaailm.com ja Võnnu teenuskeskuses Trükiarv: 2100 ning enne etendust kohapeal! Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada. www.kastre.ee/kalender