SELLES LEHES: LK 3 Kinnistute enampakkumine LK 4 Valla 2020. aasta eelarvest LK 6 Selgus kaasava eelarve võitja LK 7 Sportlik nelik sai avalöögi LK 8 Mis toimub noortekeskustes? Märts LK 10 Kuhu kadus Võnnu 2020 koguduse kell

Vald tunnustas tegijaid

23. veebruaril, vabariigi aastapäeva eelõhtul Võnnu kultuurimajas toimunud pidulikul kontsert-aktusel vaadati ühiselt tagasi 2019. aastale ning tunnustati silmapaistva- maid tegijaid. Olulisima tunnustuse, valla hõbedast vapimärgi, teenis Koidula Vassil kauaaegse töö eest kooli õpetajana ning kohaliku eakate seltsi Pihlakobar südamega vedamise eest. Teiseks vallavolikogu otsusega vapimärgi saajaks osutus Taivo Kirm - Sillaotsa ja Melliste kooli õpe- taja, noorkotkaste juht ja koduloouurija. Traditsiooniliselt anti välja ka „Tuleviku tähtede“ preemiad kolmes valdkonnas – haridus, sport ja kultuur. Haridusvaldkonnas otsustas volikogu kultuuri- ja spordiko- misjon välja anda sel korral vaid esikohapreemia ja sellega kaasneva 300 eurose stipendiumi, mille sai Kevin Paulson. Kevini silmapaistvamad tulemused olid Tartu maakonna inglise keele olümpiaadi esikoht ja emakeeleolümpiaadi teine koht, Tartu linna ja maakonna õigekirjaolümpiaadi esimene koht, samuti 1. koht 7.-9. klasside maakonna etluskonkursil. Esimese kultuuripreemia sai Marian Pärn. Noor lauljanna esindas Tartumaad lauluvõistlusel Tähtede lava, möödunud aastal saavutas ta esimesi ja teisi kohti lauluvõistlustel Space 2019 Vilniuses, Tartumaa Laululaps, Eurojurmala 2019, Golden Rose 2019, Looduslaul ja Jõulu- täht. Teist kohta kultuuripreemias välja ei antud, küll aga kolm kolmanda koha preemiat, kellest igaüks sai ka 100 eurose stipendiumi. Esile tõsteti Liselle Kirsipuu, Lisete Lõokene ja Desiree Hinto. Esimese spordipreemia saajaks osutus sel korral noor tõstja Loore-Lii Aviste. Läinud aastal mitmete Eesti rekor- dite ületamise eest ja Kastre valla ning kogu Eesti riigi Hõbemärgi pälvinud Taivo Kirm (vasakul) ning tunnustuse üle esindamise eest paljudel rahvusvahelistel võistlustel. Teise andnud Kastre Vallavolikogu esimees Mati Möller. Foto Jane Võsso preemia pälvisid samuti tõstesportlane Mona Saar ning tegu“ sai tiitli -Võnnu kergliiklustee rajamine, sulgpallur Catlyn Kruus. Kolmanda preemia vääriliseks millega kaasas käiv tänutahvel leiab endale koha Võnnu osutusid kestvusratsutaja Eliise Laur ja murdmaasuusataja Keskkoolis. Erik Kaha. Pidulikul kontsertaktusel esinesid Melliste Mudilased, Aasta vabaühenduseks nimetati Mäksa Maanaiste Võnnu Väänikud, Võnnu Keskkooli tantsijad, Sillaotsa Selts panuse eest kohaliku kultuurielu rikastamisse. Aasta Kooli laululapsed, Meeskoor, Võnnu Kihelkon- sündmuseks valiti üldlaulu- ja tantsupeo sündmus „Tule- nakoor, samuti rahvatantsijad segarühmast Kastre ning Tulemine“ Võõpste külakeskuses, mille korraldajateks olid naistantsurühm Kaera-Marid. kohaliku pereklubi Noorus liikmed. toimetus Silmapaistvamate tegemiste rahvahääletusel „Aasta 2 KASTRE VALD Vallavolikogu 18.02.2020 istungil

- võeti vastu Kastre valla 2020. on suurendada puude tõttu füüsilist teade 04.11.2019 väljaandes Ametli- aasta eelarve. Kastre valla 2020. aasta kõrvalabi vajava täisealise isiku kud Teadaanded. Kastre Vallavalitsuse eelarve põhitegevuse tulud on 8 847 iseseisvat toimetulekut ja osalemist 19.06.2019 korralduse nr 350 alusel 064 eurot, põhitegevuse kulud 7 696 kõigis eluvaldkondades, vähendada hõivas Kastre Vallavalitsus peremehe- 058 eurot, investeerimistegevus 2 puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava tuks tunnistamise eesmärgil kahe kuu 803 800 eurot, finantseerimistegevus täisealise inimese pereliikmete ja jooksul peale teate avaldamist valla- 1 218 247 eurot, nõuete ja kohus- lähedaste hoolduskoormust ning toe- valitsusele vaideid ei esitatud. Kastre tuste saldode muutus 734 894 eurot tada nende sõltumatust ja sotsiaalset Vallavalitsus korraldab ehitise oma ning likviidsete varade muutus 1 169 aktiivsust, sealhulgas tööturul osa- valdusse võtmise ja ehitise hõivaja 441 eurot. Eelarve kohta loe rohkem lemist. Teenuse osutamist korraldab kandmise riiklikusse ehitisregistrisse leheküljelt 4. Täpsem info 2020. aasta Kastre Vallavalitsus. Teenust on õigus ehitise omanikuna. eelarve kohta on kättesaadav ka valla saada eelkõige puude tõttu füüsilist kodulehel. kõrvalabi vajaval täisealisel isikul. - otsustati anda Kastre Vallavalit- susele luba riigihanke korraldamiseks - võeti vastu Kastre valla jäätme- - võeti vastu määrus „Väljaspool „Kastre valla kohalike kruusateede valdajate registri põhimäärus. Tulene- kodu osutatava üldhooldusteenuse suvine hooldus“ kestvusega 3 aastat, valt jäätmeseadusest asutab kohaliku korraldamise kord“. Määrusega perioodil 01.04.2020 – 31.12.2022. a. omavalitsuse üksus määrusega jäät- sätestatakse Kastre Vallavalitsuse mevaldajate registri ning kehtestab poolt korraldatava väljaspool kodu - vastuvõetud eelarve alusel ja registri pidamise korra. Kastre vallas osutatava üldhooldusteenuse taot- tuginedes eelarvekomisjoni poolt teh- on jäätmevaldajate registri pidamisel lemise tingimused ja rahastamise tud ettepanekule ning võttes arvesse kasutusel kohalikele omavalitsustele kord. Väljaspool kodu osutatava asjaolu, et vallajuhtide töötasusid mõeldud geoinfosüsteemi KOVGIS üldhooldusteenuse eesmärk on pole muudetud alates kehtestamise EVALD rakendus. Infosüsteem turvalise keskkonna ja toimetuleku päevast 25. oktoober 2017, tegi voli- võimaldab pidada arvestust Kastre tagamine täisealisele isikule, kes kogu esimees ettepaneku määrata uus valla territooriumil asuvate jäätme- terviseseisundist, tegevusvõimest või töötasu vallavanemale ja abivallavane- tekkekohtade ja nendega seotud jäät- elukeskkonnast tulenevatel põhjustel male. mevaldajate kohta. Jäätmevaldajate ei suuda kodustes tingimustes ajuti- - muudeti Kastre Vallavolikogu mooduli (infosüsteemi) omanikuks selt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. eelarvekomisjoni koosseisu. Koossei- on RIHA-s märgitud OÜ Geodata Määrus ei reguleeri hoolekandetee- sust arvati omal soovil välja liige Avo Arendus. nuse korraldamist ja rahastamist, kui Samarüütel. teenuse vajaja või perekonnaseaduse - võeti vastu määrus eraüldhari- alusel tema ülalpidamiskohustusega - kinnitati revisjonikomisjoni duskoolide toetamiseks vallaeelar- isik on võimeline hoolekandeasutuses 2020. aasta tööplaan. vest. Määrus reguleerib Kastre valla hooldamise korraldama ja selle eest eelarvest eraüldhariduskooli pidajale rahastamise täies mahus tagama või - kinnitati Kastre valla vapimärgi toetuse andmise tingimusi ja korda. kui isik suunatakse riigi rahastatavale saajad. Kastre Vallavolikogu kul- Toetust makstakse valla eelarvest hoolekandeteenusele. tuuri- ja spordikomisjon arutas oma erakooli pidajale toetatava õpilase 29.01.2020 koosolekul Kastre valla eest kuumääras, mis on Vabariigi - nõustuti kohaliku omavalitsus- vapimärgi kandidaatide nimetamist. Valitsuse poolt igaks kalendriaastaks üksuse ülesannete täitmiseks katast- Komisjon tegi ettepaneku nimetada kehtestatud õppekoha tegevuskulu riüksuse aadressiga Tartu maakond, vapimärgi kandidaatideks Koidula piirmäära ja riigi poolt rahastatava Kastre vald, küla, Sarakuste Vassil ja Taivo Kirm. Vapimärgid koos tegevuskulu vahe. Erakooli pidaja võib tee L4 (registriosa nr 262404, katast- tänukirjaga annab pidulikult kätte käesoleva määruse kohaselt saadud ritunnus 29101:001:0465), pindalaga volikogu esimees Eesti Vabariigi aas- toetust kasutada erakooli tegevusku- 3672 m², sihtotstarve transpordimaa tapäeva kontsert-aktusel. lude katteks. 100%), maksumusega üks (1) euro, omandamisega vallale. - Kastre Vallavalitsuse arendus- - võeti vastu määrus „Isikliku abis- spetsialist Mart Keerutaja tutvustas taja teenuse osutamise kord Kastre - otsustati tunnistada pere- volikogule Kastre valla uue visuaalse vallas“. Isikliku abistaja teenuse mehetuks külas, Lingi identiteedi ideed. osutamise kord sätestab puudega katastriüksusega (katastritunnus inimesele isikliku abistaja teenuse 18501:001:0562) piiratud reformi- Annika Pajumaa-Murov, vallasek- taotlemise, taotluse menetlemise ja mata maal asuva kasutusest väljalan- retär teenuse määramise ja osutamise tin- genud ühekorruselise elamu (ehr kood gimused ning korra. Teenuse eesmärk 121158651), mille kohta avaldati märts 2020 3 Vallavalitsuse istungitel

• 06.02 • toetuse maksmine (sots) • 28.02 • sotsiaaltoetuse maksmine valla eelarvest • hajaasustuse programmi lõpparuande • sotsiaaleluruumi kasutusele andmine • tugiisikuteenuse osutamise lepingu kinnitamine (Oru-, Nurme-, Tammiku- • üldhooldusteenusele suunamine pikendamine mäe-, Tammikuja Järveotsa) • sotsiaaltoetuse maksmine valla eelarvest • hajaasustuse programmi lõpparuande • korraldatud jäätmeveol konteineri ühis- (2) kinnitamine (Imbi) kasutuse lubamine (Agaliku vkt 7,8) • hooldaja määramine ja hooldajatoetuse • hajaasustuse programmi lõpparuande • külas asuva Mõraoja vkt 7 maksmine kinnitamine (Kõrtsi) katastriüksuse detailplaneeringu vastu- • isikliku abistaja teenuse osutamisega • hajaasustuse programmi toetuse osaline võtmine seonduvate vormide kinnitamine tagasinõudmine • ehitusloa andmine (Aardla küla, Paju) • päevahoiuteenuse maksumuse/määra • külas asuva Tuti katastriüksuse • kasutusloa andmine (Haaslava külas, kehtestamine Poka Sotsiaalteenuste jagamisel kohanimede, koha-aadresside ja Papli tee 15) Keskuses sihtotstarvete määramine • koolieelse munitsipaallasteasutuse rahas- • puudega lapse hooldajale hooldajatoetuse • maa riigi omandisse jätmiseks arvamuse tamise toetamine määramine andmine, koha-aadressi ja sihtotstarbe • huvihariduse ning huvitegevuse toeta- • olmejäätmete valdaja korraldatud jäätme- määramine mine vallaeelarvest (lapsed) veoga mitteliitunuks lugemine (Kirbutalu, • Haaslava külas asuva Võsu katastriüksuse • raha eraldamine ühekordseks sündmus- Võõpste küla) ja lähiala detailplaneeringu algatamine toetuseks (MTÜ Võõpste Pereklubi) • olmejäätmete valdaja korraldatud jäätme- • Päikesepõllu, Sabatihase ja Särtsupõllu • raha eraldamine tegevustoetuseks veoga mitteliitunuks lugemine (Ülesoo maaüksusel päikeseelektrijaama ehitus- • riigihanke viitenumber 218172 „Poka vkt 14, Haaslava küla) projekti koostamiseks projekteerimistin- Sotsiaalteenuste Keskuse renoveerimise • olmejäätmete valdaja korraldatud jäätme- gimuste kinnitamine II etapp“ pakkumuste tagasilükkamine ja veoga mitteliitunuks lugemine (Ülesoo • ehitusloa andmine (Haaslava külas Pih- hankemenetluse lõpetamine vkt 15, Haaslava küla) laka tee, Saare tee ja Pajuvitsa tee veeja • riigihanke „Poka Sotsiaalteenuste Keskuse • Tõõraste külas asuva Kõrbe katastriüksuse kanalisatsioonitorustiku ning teeehitus- renoveerimise II etapp“ korraldamine jagamisel kohanimede, koha-aadresside ja tööd) • volikogu istungi materjalide heakskiit- sihtotstarvete määramine • kasutusloa andmine (Haaslava külas, mine • külas asuva Suur-Villemi Papli tee 20) • arutelud ja info katastriüksuse jagamisel kohanimede, • Kastre Vallavalitsuse 15.01.2020 korral- • 20.02 koha-aadresside ja sihtotstarvete määra- duse nr 22 „Kastre valla huvihariduse ja • sotsiaaltoetuse maksmine valla eelarvest mine huvitegevuse kava 2020 kinnitamine“ • tugiisikuteenuse määramine • Lepiku maaüksusele viilhalli ehituspro- muutmine • olmejäätmete valdaja korraldatud jäätme- jekti koostamiseks projekteerimistingi- • tegevustoetuse maksmine (spordija kul- veoga mitteliitunuks lugemine (Ülesoo muste kinnitamine tuuritegevus) vkt 17, Haaslava) • ehitusloa andmine (Haaslava külas, • arutelud ja info • olmejäätmete valdaja korraldatud jäätme- Männi tee 21) • 13.02 veoga mitteliitunuks lugemine (Sinilinnu • huvihariduse ning huvitegevuse toeta- • hooldaja määramise ja hooldajatoetuse vkt 6, Mõraoja) mine vallaeelarvest (klubid) maksmise lõpetamine • Olivia tee 4 maaüksusel detailplaneeringu • huvihariduse ning huvitegevuse toeta- • sotsiaaltoetuse maksmine valla eelarvest tingimuste täpsustamiseks projekteeri- mine vallaeelarvest (lapsed) (4) mistingimuste andmine • Tuleviku tähtede stipendiumite maks- • koduteenuste osutamise jätkamine • ehitusloa andmine (Haaslava külas, mine • koduteenuste osutamise lepingu lõpeta- Männi tee 33) • riigihanke nr 200575 „Kastre valla üldpla- mine • kasutusloa andmine (Aardla külas, Lepiku; neeringu koostamine ja keskkonnamõju • matusekulude hüvitamine Lange külas, Pärnavälja) strateegilise hindamise läbiviimine“ tule- • üldhooldusteenusele suunamine • sundvalduse seadmise menetluse algata- muste kinnitamine • puudega lapse hooldajale hooldajatoetuse mine (Tartu mnt 3, Melliste) • arutelud ja info määramine (2) • arutelud ja info Annika Pajumaa-Murov, vallasekretär Kastre Vallavalitsus müüb kinnistud avalikul kirjalikul enampakkumisel

Kastre Vallavalitsus müüb tähtajaga pindala 3,98 ha, sihtotstarve maatulun- 7. Võnnu alevik, Tartu tänav 5-8 korterio- 17. märts 2020 kell 10.00 avalikul kirjalikul dusmaa), alghinnaga 20 000 €; mand (korteri üldpind 72,8 m², korrus 1/3, enampakkumisel alljärgnevad Kastre vallas 4. Tõõraste küla, Lagendiku (registriosa nr registriosa nr 1531704, katastritunnus paiknevad kinnistud: 4565404, katastritunnus 18501:001:1265, 91501:003:0346), alghinnaga 30 000 €. 1. Võnnu alevik, Kooli tee 18 (registriosa nr pindala 14377 m², sihtotstarve maatulun- Informatsioon enampakkumise toimu- 4148350, katastritunnus 91501:003:0105, dusmaa), alghinnaga 7000 €; mise ja tingimuste kohta on avaldatud valla pindala 13360 m², sihtotstarve maatulun- 5. Võnnu alevik, Lepa tee 7 (registriosa nr kodulehel www.kastre.ee/vallavara-muuk dusmaa), alghinnaga 7000 €; 3878604, katastritunnus 91501:001:0149, Lisainfo saamiseks pöörduda majandus- 2. Lääniste küla, Männisaare 12 korterio- pindala 13558 m², sihtotstarve elamu- spetsialist Maanus Ringo tel 508 9713 e- post mand (korteri üldpind 42 m², korrus 2/2, maa), alghinnaga 3000 €; mää[email protected] või abivallavanem registriosa nr 4100904, katastritunnus 6. Uniküla, Marguse (registriosa nr 4123304, Tõnu Muru tel 5139142 e-post tonu.muru@ 91501:004:0034), alghinnaga 3000 €; katastritunnus 18502:005:0104, pindala kastre.ee poole E-N kell 9–15.30, R 9 – 13 3. Hammaste küla, Animatsi (registriosa nr 10850 m², sihtotstarve maatulundusmaa), Tõnu Muru, abivallavanem 3440004, katastritunnus 91501:001:0135, alghinnaga 3000 €; 4 KASTRE VALD Kastre valla 2019. aasta eelarve Mõraoja vkt täitmine ja 2020. aasta eelarve 7 planeeringu Kastre valla 2019. aasta eelarve elanike arv ja maksumaksjate arv kasvab vastuvõtmine, kogumahuks kujunes 10 643 285 eurot, ning brutosissetulek jätkab tõusu, on millest põhitegevuse tulud 8 071 123 tulumaksu laekumist planeeritud 10,6 % avalik väljapanek ja eurot ja põhitegevuse kulud 7 174 992 rohkem võrreldes 2019. aastaga. eurot. Põhitegevuse tulem oli positiivne Põhitegevuse kulud on eelarves pla- (896 131 eurot). Positiivne tulem tagab neeritud 7 696 058 eurot, kasv võrreldes avaliku väljapaneku valla omafinantseerimise võimekuse. 2019. aastaga on 7,3%. Põhitegevuse Investeerimistegevuse tulud olid eel- kulud jagunevad antavad toetusteks, tulemuste avalik arves 1 982 372 eurot ja kulud 3 273 436 mis 2020. aasta eelarves moodustavad ning finantseerimistegevuse kulud kuludest 6,4 % ja tegevuskuludeks, mis arutelu 194 856 eurot. Põhitegevuse tulud moodustavad 93,6% kogu põhitegevuse täideti 99,9% ja kulud 91,6%. Tuludest kuludest. Kastre Vallavalitsus võttis 13. moodustavad maksutulud 58,9%. Oluli- Antavad toetused 2020. aasta eelar- veebruaril 2020 korraldusega nr 114 sim on füüsilise isiku tulumaks. Laeku- vesse on planeeritud summas 468 357 vastu ja suunas avalikule väljapanekule mine oli 4 556 507 eurot ja eelarve täideti eurot, kasv võrreldes 2019. aastaga 3,3 Kurepalu külas asuva Mõraoja vkt 7 101,2%. Saadud toetusi laekus 2 911 288 %. Antavad toetused on sotsiaaltoetused katastriüksuse detailplaneeringu. eurot, millest riigieelarvelised eraldised ja sihtotstarbelised eraldised juriidilistele Planeeringuala moodustab Mõraoja moodustasid 2 666 314 eurot. ja füüsilistele isikutele. vkt 7 katastriüksuse (katastritunnus Muud tegevuskulud on planeeritud 18502:001:0028) pindala on 2544 m2 ja 2019. aasta suurimad investeeringud summas 7 227 701 eurot, millest perso- sihtotstarve 100% elamumaa. Planeeri- olid Hammaste-Võnnu kergliiklustee nalikulud moodustavad 59,0%, majanda- tav ala asub Kurepalu järve kontaktalal. ehitus summas 405 198 eurot ja Hoolde- miskulud 39,6% ja muud kulud 1,4%. Ehitisregistri andmetel paikneb Mõraoja kodu Härmalõng hoone renoveerimine Põhitegevuse valdkondade lõikes jao- vkt 7 katastriüksusel üks hoone (ehiti- summas 483 336 eurot. Vallateede ja tuvad kulud järgmiselt: haridus 59,6%, seregistri kood 120190928, ehitisealune tänavate rekonstrueerimiseks ning sotsiaalne kaitse 11,3%, üldvalitsemine pind 79 m2, kasutamise otstarve suvila). parendamiseks kulus 293 082 eurot. Alus- 10,2%, kultuur ja vaba aeg 8,3%, majan- Detailplaneeringu eesmärgiks on seada tati Haaslava lasteaia ehitusega, investee- dus 4,5%, elamu- ja kommunaalmajan- olemasolevale kinnistule ehitusõigus ja ringukulu 2019. aastal oli 64 158 eurot. dus 3,3%, keskkonnakaitse 2,5%, avalik arhitektuurinõuded olemasoleva hoone Kokku teostati investeeringuid summas kord 0,1% ja tervishoid 0,2%. ümberehitamiseks. Samuti vaadatakse 1 706 976 eurot. Investeerimistegevuse planeerimisel üle olemasolevad tehnovõrkude lahen- Vallaeelarve täitmise kogumahust on arvestatud Kastre valla 2019-2023 dused ja vajadusel näha ette nende suurema osa moodustasid kulud haridu- eelarvestrateegias väljatoodud ning muutmine. sele 4 415 996 eurot (50,7%), seejärel rekonstrueerimist vajavate objektidega. Planeerimisseaduse § 125 lõige 1 sotsiaalkoolekande kulud 1 200 278 Investeeringutulusid on planeeritud punkt 2 kohaselt on detailplaneeringu eurot (13,8%). Majandusvaldkonna summas 1 102 200 eurot, sealhulgas koostamine nõutav, kui soovitakse kulud olid summas 995 776 eurot ehk tulu põhivara müügist 140 000 eurot ja olemasoleva hoone laiendamist üle 11,4% kogukuludest. Kultuuri ja vaba põhivara soetuseks saadav sihtfinantsee- 33 protsendi selle esialgu kavandatud aja tegevuse kulud olid summas 671 353 rimine summas 962 000 eurot. mahust. Avalduse kohaselt kavan- eurot ehk 7,7% kogukuludest. Vallaeelar- Planeeritud on saada investeeringu- datakse planeeringuga olemasoleva vest üldvalitsemise kulud moodustasid toetusi kergliiklustee ehitu- hoone (ehitisealuse pinnaga 79 m2) 7,0%, summas 616 448 eurot. seks 226 200 euro ja 2 Liikviidsed varad 2019. aasta lõpuks Kastre Sotsiaalteenuste Keskuse suurendamist kuni 250 m . Haaslava moodustasid 1 420 350 eurot, millest rajamiseks 35 800 eurot, Haaslava valla üldplaneeringu (seletuskirja pea- nõuete ja kohustuste saldo oli 734 898 lasteaia ehituseks laekus eelmisel majan- tükk 3.4) kohaselt on detailplaneeringu eurot. dusaastal investeeringutoetust summas koostamine kohustuslik üldplaneerin- 700 000 eurot, mis suunatakse 2020. gus esitatud elamumaa, äri- ja toot- Kastre valla 2020. aasta eelarve aasta eelarvesse 2019.aasta likviidsetest mismaa ning sotsiaalmaa tähistusega kogumaht on 11 883 811 eurot. vahenditest. maa-alade puhul. Mõraoja vkt 7 jääb Põhitegevuse tulem on 1 151 006 Investeeringuid teostatakse 2020. üldplaneeringus elamumaa maa-alale. eurot. Positiivne põhitegevuse tulem aastal summas 3 906 000 eurot, millest Detailplaneering ei ole vastuolus tagab valla omafinantseerimise võime- suurim on Haaslava lasteaia ehitus (1 600 kehtiva Haaslava valla üldplaneeringug kuse. Eelarve tulem on 1 652 794 eurot. 0000 eurot) ning Melliste keskusehoone a. Detailplaneeringu kohaselt Mõraoja Negatiivne tulem kaetakse omavahen- ehitus (1 1 00 000 eurot). Investeeringute vkt 7 katastriüksuse piire ei muudeta. dite, pangalaenu ja likviidsete varade elluviimiseks on planeeritud võtta panga- Hoonete suurim lubatud ehitusalune arvelt. laenu summas 1 500 0000 eurot. Võetud pindala on 250 m2 ning hoonete suurim Põhitegevuse tulud on 2020.a pikaajaliste kohustuste tasumiseks lubatud arv krundil on 2. Lubatud on eelarves planeeritud 8 847 064 eurot. nähakse eelarves ette vahendid 281 753 püstitada üksikelamu kõrgusega 9 m, Kasv võrreldes 2019. aastaga on 9,6%. eurot. Likviidsete varade planeeritav jääk millel on kuni 2 maapealset korrust ja Maksutuludest on suurim füüsilise aasta lõpul on 250 909 eurot. 1 maa-alune korrus (suurim lubatud isiku tulumaks. Eeldusel, et Kastre valla Kai Pruuli, finantsjuht sügavus 3 meetri) ning abihoone, märts 2020 5 kõrgusega kuni 5 meetrit. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud hoonestusalasse ehitada 1 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoone (nt grillmaja, kasvuhoone jms). Mõraoja vkt 7 kinnistul säilib ajutiselt olemasolev veevarustus kinnistust kirdesuunas asuvast ühispuurkaevust. Kinnistul on kohus- tus liituda Emajõe Veevärgi poolt rajatud ühisveevärgiga vahetult peale ühisveevärgi torustike väljaehitamist. Olemasolev reoveekogumismahuti on ette nähtud likvideerida. Mõraoja vkt 7 kinnistu reovesi on ette nähtud juhtida ajutise lahendusena kinnistu idaossa planeeritud kinnisesse biopu- hastisse. Kinnistul on kohustus liituda Emajõe Veevärgi poolt rajatud ühiska- nalisatsiooniga vahetult pärast ühiska- nalisatsioonitorustike väljaehitamist. Krundile on planeeritud maaküte. Detailplaneering on koostatud koos- töös Päästeameti Lõuna päästekesku- sega. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud planeeritava ala omanik ja planeeritava alaga piirnevate kinnistute omanikud ning koostööd on tehtud AS Emajõe Veevärgiga ja Keskkonnaame- tiga. Detailplaneeringu avalik väljapa- nek toimub 9. märts - 23. märts 2020. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Kastre Vallavalitsus tööpäeva- del kohapeal (Vallamaja, Kurepalu küla, Kastre Vallavalitsuse aadressil Valla- arutelu toimub 1. aprillil 2020 algu- Kastre vald) ja valla veebilehel. Avaliku maja, Kurepalu küla, 62113 Kastre vald sega kell 16.00 Kastre Vallavalitsuses. või e-posti aadressil [email protected] kuni väljapaneku jooksul on igal isikul õigus Kati Kala 23. märtsini 2020. Detailplaneeringu avaldada detailplaneeringu kohta arva- maaspetsialist must. Arvamuse saab esitada kirjalikult avaliku väljapaneku tulemuste avalik

Võsu katastriüksuse detailplaneeringu algatamine

Kastre Vallavalitsus otsustas 6. veebruari 2020 korraldusega nr 93 algatada Haaslava külas asuva Võsu katastriüksuse detailplaneeringu. Planeeringualaks on Võsu katastriüksus (katastritunnus 18501:001:0181, pindala on 2,0 ha ja sihtots- tarve 100% elamumaa, registrikood 2885504). Ehitisregistri andmetel paikneb Võsu katastriüksusel üks hoone (ehitiseregistri kood 104002703, ehitisealune pind 139 m2, kasutamise otstarve üksikelamu). Detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuse jagamine ja tekkivatele kruntidele ehitusõiguse määramine ning tehnovõrkude lahendamine. Planeeritava ala pindala on 2,0 hektarit. Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus Haaslava valla üldplaneeringuga. Võimalike uuringute läbiviimise vajadus detailplaneeringut algatades puudub. Korralduse ja korralduse lisadega (sh planeeringuala piir) on võimalik tutvuda avalikus dokumendiregistris, Ametlikes Teadaannetes ja Kastre valla vee- bilehel., Täiendav info [email protected], 7446521. Kati Kala maaspetsialist 6 KASTRE VALD Kaasava eelarve hääletuse võitis idee Sillaotsa Kooli siseõu korda 27. jaanuarist kuni 16. veebruarini toimunud Kastre hääletajaid ning annab teada, et soovivad juba kevadeks valla kaasava eelarve hääletamisel osales 333 hääletajat, siseõue korda saada. kes tegid valiku üheksa hääletusele esitatud idee hulgast. Eelmisel aastal rajati kaasava eelarve abiga Võnnu madal- Enim hääli sai idee Sillaotsa Kooli siseõu korda, mis sai 117 seikluspark, mille kohalik kogukond ja koolipere usinalt hääletaja toetuse. Kaasav eelarve toimus vallas teistkordselt kasutusse on võtnud. ning kasvanud oli nii hääletusel osalenud ideede arv kui ka Mart Keerutaja hääletajate arv. Sel korral andis oma hääle 7,5% kõigist 16. arendusspetsialist aastastest ja vanematest Kastre valla elanikest, kokku 333 inimest, mis on enam kui kaks korda rohkem kui eelmisel, kaasava eelarve esmakordse rakendamise aastal. Kaasava Hääletada oli võimalik end VOLIS-e keskkonnas identi- eelarve summa Kastre valla eelarves on 20 000 eurot. fitseerides, ning igal hääletajal oli kolme nädala jooksul Võiduidees soovitakse Sillaotsa Kooli siseõue soetada võimalik hääletada ühe idee poolt. betoonist male- ja tenniselauad, samuti võrkronila ning Hääled jagunesid järgnevalt: korvpallikonstruktsioon. Atraktsioonid aitavad täita kooli seatud eesmärke – aktiivsed ja liikuma kutsuvad vahetunnid, Idee nr 7. Sillaotsa Kooli siseõu korda 117 nutikalt sisustatud vaba aja veetmine ja õuesõppe võimaluste häält avardamine. Sillaotsa koolipere tänab kõiki nende idee poolt Idee nr 9. Võnnu vabaõhukeskus 56 häält Idee nr 6. Melliste spordiplatsi vahenditega täien- damine 55 häält Idee nr 2. Eesti Lennundusmuuseumi metallpea- trepi ehitus 35 häält Idee nr 5. Multifunktsionaalne mänguväljak lastele 26 häält Idee nr 4. Kurepalu rannaala uuendamine 23 häält Idee nr 3. Koerte harjutusala ehitamine Roiu alevikku 10 häält Idee nr 1. Aardla küla laste ja noorukite mänguväl- jak 7 häält Idee nr 8. Vooremäe rajavalgustuse laiendus 4 häält

Täpsemalt: https://www.volis.ee/gvolis/osale/ view/482?kid=339701 Sillaotsa Kool. Foto Sillaotsa Kooli koduleht Hajaasustuse Avanes programmi taotlusvoor rahastamisvõimalus on avatud vabaühendustele

Taotlusi saab esitada kuni 17.04.2020 paber- kandjal Kastre Vallavalitsusse või e-posti teel karen- Tartumaa Omavalitsuste Liit annab teada, et [email protected]. Esitada tuleb järgnevad doku- kohaliku omaalgatuse programmi taotlusi võetakse mendid: taotlusvorm, valdkonna projekti tegevuste vastu kuni 1. aprillini kell 16.30. Taotlusi saab esitada kirjeldus ning projekti eelarve (Vormid on leitavad kogukonna arengu ning elukeskkonna ja kogukon- Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt www.rtk.ee). nateenuste arendamise meetmesse. Taotlusi võivad Lisaks garantiikiri omaosaluse summa kinnitamiseks esitada avalikes huvides tegutsevad mittetulundus- ja kaks hinnapakkumist planeeritavate tööde kohta. ühingud ja sihtasutused. Programmi taotlusvormid ja Rohkem infot programmi tingimuste kohta saab Riigi info leiate Tartumaa Omavalitsuste Liidu kodulehelt Tugiteenuste Keskuse kodulehelt või pöördudes www.tartumaa.ee. Taotlused esitada aadressile tol@ Kastre Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti poole. tartumaa.ee. Karen Katri Voll, keskkonnaspetsialist Heili Uuk Tartumaa Omavalitsuste Liit märts 2020 7 Kastre Sportlik Nelik sai avalöögi

Kastre valla Sportliku Neliku teise hooaja avaüritusel “Kogupere orienteerumispäev” osales kokku 60 suuremat või väiksemat 2-4-liikmelist võistluspaari ning perekonda. On rõõm näha, et järjest enam on võistlustel üheskoos aega veetvaid perekondi ning lapsevanemaid. Korraldajatel on meil heameel tõdeda, et juba esimene etapp näitas inimeste suurt huvi. Oli näha, et vaatamata ootamatult alla sadanud lumele pulbitses inimestes suur soov õue sportima ja liikuma minna. Aktiivset kasutust leidsid ka seni kuuri nurgas vedelenud kel- gud, millega vanemad said oma pere kõige pisemaid vedades ja utsitades tubli lisakoormuse. Korraldamisel olid Vooremäel seekord abiks OK Ilves ini- mesed, kes ka huvilisi vajadusel abistasid ja suunasid, et ikka Naiskodukaitse Lõuna-Tartumaa jaoskonna naised Vooremäel Kastre kaart õiget pidi oleks ja alguspunkt metsa minnes käes. Loo- "Sportliku Neliku" avaetapi "Kogupere orienteerumispäeva" osaleja- dame, et suutsime teid veidigi orienteerumispisikuga naka- tele kuuma teed ja sooja suppi pakkumas. Foto: NKK tada. Täname Naiskodukaitse Lõuna-Tartumaa jaoskonda, kes olid meil abiks kehakinnituse pakkumisel ning Wägonit ja teisi valla aktiivseid inimesi, kes ei pidanud paljuks nõu ja jõuga abiks olla. Kohtumiseni juba 23. aprillil kui Võnnus toimub sarja teine etapp. Orienteerumise tulemused leiab https://www. kastre.ee/orienteerumine. Hoidke end Kastre valla spordi- sündmustega kursis ka fb.com/kastresport. Riina Vals Pildil Eliisa Saksing, Sillaotsa Spordihoone juhataja kes võitis Võistle- jate raja esikoha ja Peep Teppo, kes võitis Proffi de rajal esikoha. Foto: Merilin Saksing

Kultuurisündmused 12. märtsil kell 18 Jaago käsitöötalus Auklike vaaside saviõhtu. Vaata rohkem jaagotalu.blogspot.com. 12. märtsil kell 19 Võnnu kultuurimajas mängufi lm „Asjad, millest me ei räägi“. Piletid 5/4€ kohapealt. 18. märtsil kell 19 Priiuse seltsimajas Vana Baskini ja Polygon Teatri etendus „Garaaž“. Osades Andrus Eelmäe ja Tõnu Oja (Eesti Draamateater). Piletid hinnaga 17/15€ müügil vallamajas, piletilevi.ee ja kohapealt enne etendust. 20. märtsil kell 19 Võnnu kultuurimajas Võnnu Kihelkonnakoori ja Kanepi segakoori kontsert „Peale viit“. Sissepääs tasuta. 25. märtsil kell 18 Võõpste külakeskuses Külade Kärajad. Külade Kärajate mõte on paikkondades tuua kokku aktiivsed ja toimekad inimesed, aga ka need, kel mõni mure kurta või rõõm jagada. Valla poolt osalevad volikoguliikmed, kes tehtud otsuseid ja tulevikuplaane inimestele selgitavad. Samuti osalevad kärajatel vallavalitsuse esindajad, et püüda lahendusi pakkuda küsimustele, mis volikogu asemel vallavalitsuse pädevusse jäävad. 28. märtsil kell 11 Kastre ja Nõo valdade noorte väljasõit Kamelia turismitallu. Lisainfo [email protected] 29. märtsil kell 11 Kurepalu külakeskuses seebivalmistamise ja pesakastide tegemise õpitoad kogu perele. Tasuta, eelregistreerimisega [email protected] või 56503503. 5. aprillil kell 11 Priiuse seltsimajas laste ja noorte lauluvõistluse „Tartumaa laululaps“ Kastre valla eelvoor. 8 KASTRE VALD Noortekeskustes

Alustas seiklusring! Tänu riiklikule huvihariduse ja huvitegevuse täiendavale toetu- Märtsikuu teema: sele alustas Kastre valla noortekeskustes seiklusring, mille esimene kultuuridevaheline õppimine kohtumine langes kokku vastlapäevaga. Sel aastal oli vastlapäev lumeta, kuid see ei takistanud Kastre valla noori välja minemast ja OLULISEMAD SÜNDMUSED MÄRTSIS: koos toredalt aega veetmast. Vastlapäeval külastasime seiklusringi 09.03 kell 14.30 külas hooldekodus Härma- raames Ilmatsalu linnutee matkarada, Tartu Loodusmaja matkajuhi lõng (Võnnu noortekeskus) Gedy Matiseni eestvedamisel. Nelja tunnise matka jooksul tutvusid noored erinevate linnuliikide, loomajälgede ja vastlapäeva tradit- 18.03 kell 16.00 külaline Hollandist (Melliste sioonidega läbi mitmekesiste mängude ja tegevuste. Noored õppisid noortekeskus) töötama meeskonnas, kuulama loodust ja keskenduma nii matka 27.03 kell 14.00 seiklusmäng (Võnnu noorte- protsessile kui ka eesmärgile. keskus) Pärast matka külastasime Ilmatsalu noortekeskust, kus meid võtsid vastlakuklitega vastu kohalikud noorsootöötajad ja noored. 27.03 kell 15.00 külalised Itaaliast (Roiu Noortel oli võimalus näha teist noortekeskust ja see tekitas neis noortekeskus) ideid, kuidas enda noortekeskust neile omapärasemaks muuta ning 28.03 kell 12.00 väljasõit Kamelia turismitallu samuti pani väärtustama ka seda, mis neil olemas on. Järgmine seik- 12+ vanuses Kastre ja Nõo valla noortele lusringi kohtumine toimub 22. aprillil. Teisi toredaid tegemisi ja lahtiolekuaegu vaata Jaanika Orav nädalakavast www.kastre.ee/noortekeskused Melliste noortekeskuse noorsootöötaja Uuenduslikue noorsootöö mudelite väljatöötamine ja rakendamine

Ühisprojekt algas 2019.a. jaanuaris, mil MTÜ Õnnemaa esitas hanke ENTK-le (Eesti Noorsootöö Keskus). Projekti- partnerid on Kastre, Kambja ja Põlva vald ning MTÜ Õnne- maa. Koostööpojektis osalevad järgmised asutused: Vast- se-Kuuste noortekeskus, Roiu noortekeskus, Kambja Pere- ja Noortekeskus, Ülenurme ning Tõrvandi Pere- ja Noortekeskus ja Kuuste Kool. Koostööpiirkonna nimeks on KTG Üle- nurme, milles osalevad kolme valla 22 noort. Kastre valla noored, kes osalevad projektis on: Kermo Nurmeoja, Ly minuidee.ee projektimeeskond ja noorsootöötajad. Foto: Jaanika Oolo Sepp, Lili Marleen Saar, Merili Lessel ja Nora Mia Faber. Koolitajaks on Harald Lepisk Victory Trainings OÜ-st. parendab ka noorteinfo pakkumist. Uus näide noorsootöös, mis eelkõige mõeldud noorte Osalesime 13. veebruaril Intellektika messil Tartus, et inspireerimiseks, et nad julgeks oma ideid ellu viia. Tänaseks tutvustada uut veebilehte minuidee.ee. Intellektikal osale- oleme jõudnud minuidee.ee mudeli valmimiseni. mine oli projektis osalevatele noortele ülioluline. Ühe aasta Noored koostasid uuendusliku noorsootöö mudeli jooksul on noored osalenud paljudel koolitustel, korraldanud minuidee.ee, mis parandab noorsootöö kättesaadavust. ise erineva sisuga sündmusi ning leidnud ühisosa kolme valla Lihtne ja noortelt-noortele tehtud tööriist aitab käivitada noorte vahel. noorte innovatsiooni uute ideede tekkeks ning annab selged Järgmisena on plaanis esitlused koolides, erinevatel noor- juhised mõtete elluviimisel. Minuidee.ee on konkreetne tesündmustel ning 23. aprillil korraldame projektis osalevatele ning kogu info on ühest kohast kättesaadav, samm-sammult noortele Sprindipäeva, mis toimub Võnnus. selgitustega, tänu millele kaasatakse uusi ja passiivseid noori Minu Idee – julgus, idee, rahastus ja elluviimine. ning panustatakse oma kogukonna arengusse. Mudeli raken- Kersti Leis, projekti koordinaator, damine toetab omaalgatuste elluviimist. Interaktiivne tööriist MTÜ Õnnemaa juhataja

märts 2020 9 Veebruar tõstematil Veebruar oli meie tõstjate jaoks kg ja seejärel uueks isiklikuks rekordiks kuus katset. Rebimises 33, 37 ja 40 kg seekord võistlusvaene. Osaleti vaid 34 kg. Kolmandal katsel oli ka 37 kg ning tõukamises 46,51 ja 53 kg. Sellega ühel võistlusel, milleks oli Aleksander jõukohane, kuid tehniline viperus ei parandas ta oma isiklikke rekordeid Rudolf Laane VII mälestusvõistlus võimaldanud seda raskust pea kohal ära mõlemas tõsteviisis 4 kilo võrra ja sai Albus. Neidude U13 vanuseklassis oli fikseerida. Tõukamises sai Hanna-Liisa selles vanuseklassis absoluudis VII meilt kaks võistlejat. Kehakaalus kuni sirgetele kätele 42 kg ja seejärel proovis koha. Meeste vanuseklassis tõstis Jaan 45 kg tõstnud Kirke Ojasaar alustas kahel korral tõugata raskust 47 kg. Korobov kehakaalus kuni 73 kg 175 rebimist 22 kg-ga. Seejärel teisel katsel Seekord tuli sellele raskusele veel alla (75+100) kg ja see andis absoluudis sai ta sirgetele kätele uueks isiklikuks vanduda, kuid summa 76 kg andis üheksanda koha. rekordiks 25 kg ja kolmandal katsel 26 Hanna-Liisale 123,3 punkti ja kindla Märtsis on kolm võistlust, neist kaks kg. Tõukamises läks sirgetele kätele esikoha. Naiste vanuseklassis esindas toimuvad Mellistes. 7. märtsil toimusid 32 kg ja seejärel uus isiklik rekord 36 meid sel aastal klubi vahetanud ja Tartu Eesti meistrivõistlused ja 21. märtsil kg. Kolmandal katsel 37 kg kerkis küll Jõud Juniorist Mäksa Spordiklubisse Maaspordiliit Jõud meistrivõistlused. rinnale, kuid sealt edasi sirgetele kätele üle tulnud Merilyn Kalmus. Tema tõstis Tulge omadele kaasa elama, sest näiteks enam mitte. Kogusumma 62 kg andis kehakaalus kuni 64 kg 100 (44+56) kg ja Eesti meistrivõistlustel on sel aastal Kirkele 111,3 punkti ja selle vanu- sai VI koha. Noormeeste U14 vanusek- osalemas 9 meie tõstjat. segrupi II koha. Ka selle vanusegrupi lassis tegi taaskord väga hea võistluse esikoht tuli meile. Hanna-Liisa Mat Markus Boisen. Kehakaalus kuni 61 kg Viktor Korobov rebis kehakaalus kuni 49 kg esmalt 30 tõstnud Markus sai taaskord kirja kõik tõstetreener Mäksa Kolhoos käis Riias 8.veebruari hommikul kogunesid MTÜ Mäksa kolhoosi tehnikahuvilised ja tehnika- ringi noored kolhoosi töökoja juurde Mellis- tes, et külastada üheskoos Riia Motomuuseu- mit. Muuseumi väljapanek on pühendatud autode, rataste ja mootorrataste ajaloolisele arengule ning neid on seal üle kahesaja. Sil- mailu ja põnevat uudistamist nii väikestele kui suurtele pakuvad muuseumi kollekt- siooni kuuluvad sõidukid, interaktiivne näi- tus õpetab tundma sõiduvahendite tekke- ja ajalugu ning turvalist liikluskultuuri. Olgu lühidalt öeldud, et oli igati väärt ettevõtmine. Aitäh kõigile osavõtjatele suurepärase selts- konna eest. Huvitavaid ekskursioone teeme tulevikus kindlasti veel. Bussiekskursiooni korraldas MTÜ Mäksa Kolhoos, toetas Kastre vald.

Kristel Möller Tehnikahuvilised Riias 08.02.2020. Foto Roland Menne Avati Lange Motokeskuse sisekardihall

Reedel 6. märtsil avati Kastre val- Põhjamaade suurim sisekardihall Lange Kardihallis lastehommikud! las Lange külas põhjamaade suurim valmis 2020 veebruaris. 4000m2 pind- Kardirada on täielikult laste päralt 5300m2 sisekardihall, mis võimaldab alal kulgeb asfaltkattega kardirada. ning kardid sõidavad lastele mõeldud sõita iga ilmaga. Kardiraja üldpikkus Sisehallis sõidab 16 Sodi RSX üliväikest kiirusel! Lastehommikud toimuvad L-P on 450 meetrit ning laius 6 meetrit. elektrikarti, mille juhtimine on mugav kell 10.00-12.00! Sisehallis sõidavad ülimugavad elekt- ja lihtne nii algajale kui ka kogenenud Pärast lastehommikut on rada rikardid, mille juhtimine on lihtne sõitjale. Raja turvalisuse tagavad elekt- avatud kõigile sõitjatele. Lisainfo: nii algajale kui ka kogenud sõitjale. roonilised signaallipud, mis annavad 6150059 või info@langemotokeskus. Korraga mahub rajale sõitma 8-10 ini- sõitjatele teavet kiirelt. Oma ringiaegu com. Lapse pikkus peaks olema vähe- mest ning sõit kestab 8 minutit. Lisaks on võimalik mugavalt jälgida raja kes- malt 135cm, et jalad ulatuksid pedaali- kardisõidule on uues hallis võimalik kele asetatud 118 tolliselt (3mx2m) deni. Lange sisekardihall on avatud T-P pidada konverentse, seminare, firma- led-ekraanilt. 12:00-21:00, E-suletud üritusi ja sünnipäevi. Igal nädalavahetusel toimuvad toimetus 10 KASTRE VALD Kuhu kadus Võnnu koguduse kell

Pastor ja ajalookirjutaja Eduard „Kaja“ 9. august 1931: „Jooni katset teinud seda müstilist kella kadu- Philipp Körber (Võnnu koguduse Võnnu kihelkonna ja kiriku ajaloost. mislugu selgitada. Praegu Võnnus elut- õpetaja aastatel 1796-1846) kirjutas Teine luteriusu õpetaja Võnnu sev härra M. on seda küsimust tõsiselt 1835. aastal koguduse ajaloost „Võnnu kiriku peal oli aastatel 1645-1656 võtnud ja kavatseb juba lähemal ajal kihelkonna ajaraamatus“: „1656. aastal Magnus Lallerus. 1651. aasta kiriku kadunud kella otsima hakata. oli taplus Wenne nink Rootsi kuninga kohtuprotokolli järgi on õpetaja kae- Nimetatud härra on kauemat aega wahel ja wenelased palotiwa meie vanud, et Võnnu kirikul puudub kell, vestelnud vanemate võnnukatega kihelkonnan paljo külle nink mõisit köster ja kirikumõisa hooned on kõik kirikukella kadumisloo üle, mille tule- maha, niida ka kerko mõisa ja talo lagunemisel. Vene-Rootsi vahelise sõja musena ta ühelt vanurilt on kuulnud, hoonit ära. Õpetaja pakes omatsitega ajal 1656. aastal põletasid venelased et see mäletavat oma vanematelt kuul- kurjal ajal Pärno liina nink ei tule enam Võnnu kihelkonnas peaaegu kõik mõi- dud juttu, mille põhjal ei saa kindlaks säält tagasi. 1669. aastal es ole ka pääle sad, teiste seas ka kirikumõisa, maha. määrata kadunud kella asukohta. Küll sõja ütegi järge Jumala teenistusen Ka kiriku kell peideti venelaste eest on aga teada kella peidukoha kaugus ja es ole ka kerkole kella muretsedu, Luutsna sohu.“ kiriku lävelt mõõdetuna. Kas vanaätilt sest see endimene kell olnu enne sõtta Eelnev tekstist (põhiliselt võetud E. saadad andmed põhinevad tõepõhjal, Luutsnahe visatu, nink keaki es mõista P. Körberi „Võnnu kihelkonna ajaraa- selle üle püüab selgust muretseda seda kotust juhatada, et kell oles wälja matust“) nähtub, et Võnnu kiriku kell, asjast huvitundev härra M. wõetu. 1720. aastal kinkse praosti ema mis Luutna sohu või jõkke ära peideti, Igatahes pole võimatu, et ligi 300 meie kerkele üte kerko kella, sest wana pidi olema peaaegu uus kell, mis pandi aastat sohu peidetud Võnnu kiriku kell hukka oli saanu.“ kirikutorni helisema kusagil aastate kell tuuakse uuesti päevavalgele, kui Aastatel 1656-1658 pidasid Vene 1651-1656 vahel. Mõned inimesed ei ta üldse veel soos on. Seda juhul kui tsaar Aleksei Mihhailovitš ja Rootsi usu muistseid legende, teised aga võta- teda mitte aastasadu tagasi sealt välja kuningas Karl X Gustav omavahel sõda, vad neid tõsiselt. 1930. aastatel leidus pole toodud peidukohta teadjate poolt mille üheks tallermaa osaks oli ka meie Võnnus mees (ajakirjanduses kirjutati rikastamise mõttega, kuna vasest kiri- praeguse koduvalla ala. Vene väed hõi- tema kohta „härra M.“), kes võttis juttu kukell küllaldaselt väärtuslik on.“ vasid 12. oktoobril 1656 pärast enam kadunud kirikukellast tõe pähe ja sea- Kahjuks ei ole teada, kui kaugele kui kahekuulist piiramist Tartu linna. dis endale eesmärgiks kell üles otsida. tookord otsingutega jõuti. Kell jäi aga Selge, et samal ajal kui Tartut piirati, „Maaleht“ 8. august 1934: „Kuhu leidmata. rüüstati ümberkaudne maa põhjalikult kadus Võnnu kiriku kell? Kas on loo- Kui uskuda lugupeetud kiriku- paljaks. Mõisad ja talupoegade majapi- tust ligemale kolm aastasada kadunud õpetajat ja kell tõesti vaenlaste eest damised põletati, kraam ja loomad mis kella leidmiseks? Luutsna sohu peideti, siis suure kõlbas võeti sõjasaagiks ja rahvas, kes Möödunud sõdade päevil oli aeg kui tõenäosusega on ta seal ka praegu. peitu ei jõudnud pugeda, löödi maha Riiast Tallinnani ei kirenud kukk maal, Luutsna jõgi peidupaigana langeb või viidi orjusse. Nii tehti ka Võnnu ega haukunud koer õues. Kes pääses ära. Nimelt õgvendati ja puhastati kihelkonnas. mõõga eest, selle võttis nälg. Luutsna jõgi 1929. aastal, selleks et Takistamaks kirikukella võõraste 1656. aastal põletasid venelased ümberkaudseid põllumaid liigveest kätte sattumast (keskajal valati Vene-Rootsi sõja ajal peaaegu kõik vabastada, peaaegu kogu pikkuses (22 suurtükid enamasti vasest, vaenlaselt Võnnu kihelkonna mõisad maha, kilomeetrist puhastati ligemale 18 km) võetud kirikukellad sulatati ümber ja teiste seas ka kirikumõisa. Tolleaegne ära. Jõest kella ei leitud. valati kahuriteks), võeti Võnnu kiriku Võnnu kirikuõpetaja Magnus Lallerus Kirikukella leidmine ja soost väl- kell (ehk paarsada kilo?) tornist alla ja põgenes Pärnu, ega ilmunud enam javõtmine ei oleks kuidagi saanud toi- peideti lähedalasuvasse Luutsna sohu. Võndu tagasi. Enne venelaste tulekut muda tasahilju. Kellele leitud kella pak- Kella mahavõtmist ja peitmist võib peideti kirikukell Luutsna sohu. Kiri- kuda oligi. Vähegi jõukamad maarahva tõestisündinud faktiks lugeda. Tõenäo- kukella Luutsna sohu matmise täpset tegelased nagu kõrtsmikud, sepad, ves- liselt oli nende isikute ring, kes teadsid aega on raske kindlaks määrata. Juba kimehed jne ei oleks sellise mastaapse kohta, kuhu kell peideti, väga väike. 1651. aastal kurtis õpetaja kirikukohtu tööga hakkama saanud ja tõenäoliselt Lugu muutus tasapisi legendiks protokollis, et kirik on ilma kellata ja oleks asjast ametivõimudele teada and- ja elas Võnnu rahva seas edasi. Kui köstrita. Lalleruse järel oli Võnnu kirik nud. Samuti ei oleks saanud mõisnikud ajakirjanduses Võnnu kihelkonnast ja kolm aastat ilma õpetajata. kella ilma talupoegade abita ära viia. ajaloost kirjutati, siis mainiti kindlasti Nagu nähtub kiriku protokollist, Kus tegijaid, seal nägijaid ja mingi jutt ka kadunud kirikukella. kinkis 1720. aastal proua Svenske oleks rahva seas ikka liikvele läinud. „Uus Aeg“ 5. oktoober 1899: „ kirikule uue kella, sest et „sõja ajal Kuusakoskit, kes oleks ise metalli maa Võnnu kiriku ajaloost on meil veel Luutsna sohu peidetud kell jäi kadu- seest välja võtnud ja ära vedanud, tollal öelda, et Vene-Rootsi sõja ajal 1656. nuks”. Näib tõenäoline, et kell puhkab aga veel ei olnud. Miks mitte oletada, aastal Võnnu kiriku kell Luutsna praegugi Luutsna soos. Hävitavad et Võnnu kiriku kell on tänaseks juba soosse röövimise kartusel varju viidi, sõjad laastasid meie maad ja seetõttu enam kui 350 aastat ennast kusagil mida aga pärast hoolikatele otsimistele kella peidukohta teadvad isikud võisid kavalas kohas varjanud ja ootab oma vaatamata üles ei leitud ja ta praegugi surma saada või olid sunnitud olude leidjat. kusagil peiduurkas oma helirikkast tõttu kohapealt lahkuma. Pole mingeid Taivo Kirm tegevusest puhkab.“ andmeid, et keegi hilisemal ajal oleks märts 2020 11 Võnnu Kihelkonnakoori toimetamised

Vaatamata väljas olevale kehvale suusailmale, (pole ole- mas kehva ilma, vaid on kehv varustus, need klassikalised sõnad lausus Valdek Rohtma 24.02.2020 kell 9.55, Võnnu kiriku juures) oleme meie Võnnu Kihelkonnakooris ikka tegusad. Peale edukat laulupeoaastat läksime uuele hooajale vastu suurte ootuste ja lootustega, täis oli saamas KIHKO viies tegutsemisaasta ning oodata oli suuremat sünnipäeva- pidu. Läks aga nii, et veel enne esimest kooriproovi pidime leppima olukorraga, kus olime dirigentideta. Oli kurbust, oli hämmingut, oli üllatust, aga otsustasime, et kui on olemas seltskond inimesi, kelle soov on koos laulda, siis nii lihtsalt me olukorraga ei lepi, soovime jätkata. Nii toimuski esimene proov 2019. aasta septembris ilma juhendajata. Väljavaated hooaja alguses uus dirigent leida olid üsna kasinad. Olles Võnnu Kihelkonnakoor kirikus 24.02.2020. Foto erakogu lähedalt näinud meie valla teise segakoori Rõõmusõõm toi- metamisi, jäi kõrvu üks kirjeldus nende dirigendi leidmise otsustatud, et anname natuke aega üksteisega harjumiseks ja loost, kutsuti pahaaimamatu dirigendi kandidaat proovi ja lükkasime oma kontserdi kevadesse. Nüüd on KIHKO-l aga kuidas siis oma laulu ja olekuga tehti ettepanek, millest ei hea meel teatada, et lubatud sünnipäevakontsert „PEALE saanud keelduda. Kui asi juba korra töötas, siis tasus proo- VIIT“ toimub 20. märtsil algusega kell 19.00 Võnnu kul- vida ka teist korda ja mis juhtus… see töötas taas. 20.09.2019 tuurimajas. Kutsusime külla ja kuulajate rõõmuks esinema reedesel päeval kella kaheksa paiku õhtul tuli meid vaatama ka Kanepi segakoori, kellega seob meid tutvus läbi nende ja kuulama üks tubli ja hakkaja dirigent, kellele laulsime dirigendi Kalev Lindali. Pakume kuulamiseks kergemat ja kitarri saatel laulu „Tulgu tuuled“, tegime seda ilmselt piisa- klassikalisemat koorimuusikat erinevatelt Eesti heliloojaja- valt kehvasti, tal ei jäänud muud üle kui kohe tööle asuda: telt, nii saatega kui saateta ja on olemas ka üllatusesinejad. parandama, soovitama, õpetama. Ja sellest päevast on meie Olete oodatud! juhendaja, dirigent ja lauluõpetaja Henri Käärik! Suur tänu meie endistele dirigentidele Teana Sobkole Kui hooaja 2019/2020 algul sai lubatud suurt KIHKO ja Ellen Suitsule, meiega tehtud töö ja nähtud vaeva eest. sünnipäevakontserti novembrikuus, siis uue juhendajaga sai Suured tänud ka Peep Puisile, kes oli ja on siiani abiks nõu ja jõuga. Aitäh kõigile, kes meid on aidanud otsingutel ja teel mida käime. Ja suurim tänu KIHKO lauljatele, ilma Teieta ei oleks KIHKOt. Kõik senised aktiivsed ja hetkel mitteaktiivsed lauljad, dirigendid, toetajad ja fännid, olete oodatud meie kontserdile! Villu Lepikov KIHKO koorivanem

Piltuudis

Kastre valla elanik Dr Mare Lintrop pälvis presidendilt Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi, mis antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest. Foto Priit Mürk (ERR) 12 KASTRE VALD

KÄTRIINSünnid: REKKER 05.02.2020 SASKIA JÄRVPÕLD 17.02.2020 VERONIKA OLISHCHUK 19.02.2020 NELELIIS TEE 29.02.2020

Mälestame

MILLI ZIUGMANN 08.03.1963 – 05.02.2020 HELMI SANDRE 18.06.1922 – 08.02.2020 TIIU BRAKS 15.11.1930 – 11.02.2020 PAVEL ŠIMKO 14.12.1954 – 20.02.2020

Väljaandja: Kastre Vallavalitsus Toimetaja: Rasmus Toompere, kultuuri- ja teabespetsialist 7446520; [email protected] Küljendaja: Kristiina Taaramäe Trükiarv: 1950 Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada.