Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ÜÜLENURM E VALLA

ÜLDPLAN EERINGU KESKKON NAMÕJU

STRATEEGILIS E HINDAMISE

ARUANNE

KMH ekspert: Olavi Hiiemäe Litsents: KMH0101 [email protected]

Tartu 2008

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

SISUKORD

ARUANDE SISU KOKKUVÕTE ...... 4 1. SISSEJUHATUS ...... 6 1.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt ...... 6 1.2. Strateegilise planeerimisdokumendi eesmärk ...... 6 1.3. Strateegilise keskkonnamõju hindamise osapooled ...... 7 2. PLANEERINGUALA KIRJELDUS ...... 9 2.1. Ülenurme valla üldiseloomustus ...... 9 2.2. Ettevõtluskeskkond ...... 10 2.3. Sotsiaalne keskkond ...... 11 2.4. Infrastruktuur ...... 11 3. PIIRANGUID PÕHJUSTAVAD OBJEKTID ...... 13 3.1. Veekogud ...... 13 3.2. Maaparandussüsteemid ...... 16 3.3. Rohelise võrgustiku tugialad...... 17 3.4. Väärtuslikud maastikud ...... 17 3.5. Tartu lähipuhkealad ...... 17 3.6. Väärtuslikud põllumaad ...... 17 3.7. Looduskaitseobjektid ...... 17 3.8. Looduskaitsealad...... 18 3.9. Looduskaitsealused liigid...... 19 3.10. Kultuurimälestised ...... 19 3.11. Ühisveevärk ja kanalisatsioon...... 20 3.12. prügila ...... 21 3.13. Raudtee ...... 22 3.14. Ülenurme lennuväli ...... 22 3.15. Tehnovõrgud ...... 23 4. ÜLENURME VALLA ÜLDPLANEERINGU SEOS TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS-DOKUMENTIDEGA ...... 25 4.1. Visioon ja strateegiad läänemere regioonis 2010 ...... 25 4.2. Üleriigiline planeering “Eesti 2010” ...... 25 4.3. Tartumaa maakonnaplaneering ...... 31 4.4. Teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” 37 5. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ...... 45 5.1. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs .. 46 5.2. Ülevaade avalikkuse kaasamisest KSH protsessis ...... 48 5.3. KSH protsessi jooksul esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest...... 49 6. PLANEERINGUS OLULISE MÕJUGA KAVANDATAVATE TEGEVUSTE KESKKONNAMÕJU ...... 50 6.1. Põhimaanteede rekonstrueerimine eraldatud sõiduradadega teeks ...... 50 6.2. Lennuväli ...... 56 6.3. Raudtee ...... 57 6.4. Elamumaa ...... 59 6.5. Tootmis- ja ärimaa ...... 63 6.6. Puhkealad ...... 67 6.7. Sotsiaalmaa ...... 69

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 2 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

6.8. Looduslikud ja väärtuslikud maastikualad ja -objektid ...... 69 7. ALTERNATIIVSETE ARENGUSTSENAARIUMIDE KIRJELDUS ...... 71 8. PLANEERITAVATE TEGEVUSTE MÕJU HINNANG LOODUS- KESKKONNALE, MAJANDUSELE, INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE 73 8.1. Mõju taimestikule ...... 73 8.2. Mõju linnustikule-loomastikule ...... 73 8.3. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ...... 74 8.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ...... 75 8.5. Mõju rohevõrgustikule ...... 76 8.6. Valglinnastumise mõju ...... 77 8.7. Mõju piirkonna veerežiimile ja vee kvaliteedile ...... 77 8.8. Mõju välisõhu kvaliteedile ...... 78 8.9. Mõju maastikele, sh väärtuslikele maastikele ...... 78 8.10. Mõju pinnasele ...... 80 8.11. Jääkreostuse mõju ...... 80 8.12. Mõju kliimamuutustele ...... 81 8.13. Infrastruktuuri mõju ...... 81 8.14. Kavandatav maakasutus ja selle mõju ...... 83 8.15. Kavandatavate tehisobjektide visuaalne mõju ...... 84 8.16. Müra mõju ...... 84 8.17. Sotsiaalmajanduslik keskkond ja mõju sellele ...... 85 8.18. Mõju inimese tervisele ja varale ...... 86 8.19. Mõju tööhõivele ...... 87 8.20. Mõju kaitserežiimiga objektidele ...... 87 9. KESKKONNAMÕJU MAATRIKSHINDAMINE ...... 88 10. LEEVENDUSMEETMED ...... 94 10.1. Üldplaneeringust lähtuvad leevendavad meetmed ja soovitused: ...... 94 10.2. Üldplaneeringus konfliktsed alad ...... 95 11. KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD MEETMED JA MÕÕDETAVATE INDIKAATORITE KIRJELDUS ...... 104 12. KMH LÄBIVIIMISEL ILMNENUD RASKUSED ...... 105 KOKKUVÕTE ...... 106 KASUTATUD KIRJANDUS JA VIITED ...... 109 LISAD ...... 110

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 3 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ARUANDE SISU KOKKUVÕTE

Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne on strateegilise planeerimisdokumendi (üldplaneeringu) osa.

Ülenurme valla üldplaneeringuga määratakse valla arengu põhisuunad ja tingimused. Üldplaneering on valla ruumiline arengukava, millega pannakse paika üldisemad maakasutuse ja ehitamise põhimõtted – kuhu tulevad elamualad, kuhu tööstusalad, missugused maa-alad jäävad põldudele ja metsadele ning missugused avalikule sektorile, samuti erinevate teede ja radade asukohad jms. Üldplaneering on tulevikus aluseks detailplaneeringute koostamisel ning seega ka tulevasele ehitusele – üldplaneeringuga määratakse tulevased hoonestusalad, maakasutuse sihtotstarve ning maakasutuse piirangud nagu kruntide suurus või hoonete üldarhitektuursed nõuded (Ülenurme valla üldplaneering).

Ülenurme valla üldplaneeringu KSH eesmärk on planeeringu elluviimisest lähtuvate mõjude prognoosimine ja hindamine, samuti alternatiivsete võimaluste välja selgitamine, kirjeldamine, hindamine ja võrdlemine.

KSH aruandes on analüüsitud Ülenurme valla üldplaneeringu seost teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, nagu Visioon ja strateegiad Läänemere regioonis 2010, Üleriigiline planeering 2010, Tartu maakonna planeering, teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, Ülenurme valla arengukava aastateks 2004-2010. Samuti sisaldab aruanne ülevaadet olulisematest asjasse puutuvatest keskkonnakaitselistest õigusaktidest, mida tuleb edasise tegevuse kavandamisel arvestada.

Hindamisel võeti aluseks Ülenurme valla geograafilisest asukohast ja looduslikest tingimustest tulenevad asjaolud: arengueeldused, paiknemise seosed naaberomavalitsustega, loodusvarad, bioloogiline mitmekesisus, kaitstavad loodus- ja muinsuskaitselised objektid, kitsendusi põhjustavad objektid, maavarad, pinna- ja põhjavesi, tehniline infrastruktuur ning mitmeid sotsiaal-majanduslikke tegureid.

Hindamise käigus on kirjeldatud planeeritava objekti tegevusest tulenev mõjuala, selle lähiümbruse keskkonnatingimused, kavandatava tegevuse iseloom ning selle võimalikud tagajärjed ümbritsevale keskkonnale, sealhulgas võimalik kumulatiivne mõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes: - kirjeldati kavandatavaid tegevusi ja võrreldi võimalikke alternatiivseid lahendusi; - hinnati kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid, määratleti mõjude ulatus, mõjude suurus ja iseloom; - pöörati erilist tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: suur ehitussurve, veevarustuse ja kanaliseerimise küsimused, metsade kaitse ja rohevõrgustik, puhke ja virgestusalade piisavus ja võimalik kasutuskoormus, liikluse intensiivistumisega seotud aspektid, planeeringuala territooriumi läbivate

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 4 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

infrastruktuuri objektide rajamise kavad, kergliikluse arendamine jms, valla arenguks vajalike objektide jaoks maa planeerimine; - analüüsiti kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele ja varale ning sotsiaalsetele vajadustele; - analüüsiti kavandatava tegevuse vastavust planeeringute ja arengukavadega ning asjassepuutuva keskkonnaseadusandlusega; - anti soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud andmete kogumiseks ja analüüsiks toimusid mitmed töökoosolekud valla spetsialistidega ning avalikustamised projektiga otseselt või kaudselt seotud isikute osavõtul. Seadusest tulenevad Ülenurme ÜP KSH programmi avalikustamine toimus Ülenurme Gümnaasiumis 13.12.2006 (vt. Lisa 8 ja 9) ja redigeeritud üldplaneeringu ning selle KSH aruande avalik arutelu toimus 29.07.2007 (vt. Lisa 12 ja 13).

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 5 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

1. SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslikuks aluseks on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI, 24.03.2005, 15, 87).

Seaduse järgi on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eesmärk: - Arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja kehtestamisel; - Tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; - Edendada säästvat arengut.

1.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt

KSH objektiks on strateegiline planeerimisdokument, käesoleval juhul Ülenurme valla üldplaneering, mis on koostatud kogu Ülenurme valla haldusterritooriumi kohta. Ülenurme valla pindala on 86,3 km², seisuga 1.jaanuar 2006 oli Statistikaameti andmete põhjal elanike arvuks 4490 inimest.

Ülenurme valla üldplaneering on koostatud 2006.aastal, seoses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse rakendumisega lisandus nõue keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks.

1.2. Strateegilise planeerimisdokumendi eesmärk

Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Ülenurme vallavalitsuse otsusega nr 363 27 X 2006. Hindamisel käsitletakse kogu Ülenurme valla territooriumit, pindalaga 8634,9 ha. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on koostatud lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RTI, 24.03.2005, 15, 87) Jagu 2, §33 lg1, §34 lg1, §35 lg1,2, 5 ja § 56 lg5 kehtestatud nõuetest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada Ülenurme valla üldplaneeringu elluviimisest tingitud eeldatavat otsest ja kaudset mõju Ülenurme vallale ja selle lähikeskkonnale, analüüsida negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaimate lahendusvariantide valikuks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamisega selgitatakse: - Millised on võimalikud tagajärjed ning nende ulatus ümbritsevale keskkonnale, seoses Ülenurme valla üldplaneeringuga planeeritavate tegevuste alustamisega? - Arendustegevuste kavandamise poolt- ja vastuargumendid? - Kas ja millisel maa-alal kavandatavad tegevused ohustavad piirkonna looduskaitseliste eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikust?

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 6 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH viidi läbi alljärgnevate põhimõtete järgi: - KSH käigus määratleti, kirjeldati ja hinnati kavandatava tegevuse ja selle võimalike alternatiivsete lahenduste võimalikku mõju keskkonnale, hinnati nende mõjude ulatust ja olulisust, analüüsiti negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi ja tehti ettepanekud sobivamate alternatiivide valikuks; - KSH käigus järgiti Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi asjassepuutuvat seadusandlust.

1.3. Strateegilise keskkonnamõju hindamise osapooled

Arendaja, üldplaneeringu algataja, KSH korraldaja: Ülenurme Vallavalitsus Aadress: Pargi 2, 61701 Ülenurme alevik Kontaktisikud: Vallavolikogu esimees Heiki Sarapuu

Otsustaja: Ülenurme Vallavalitsus - kohaliku arengu edendaja ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsja, keda esindab vallavanem Aivar Aleksejev ja kelle kontaktisikuks on Karin Ruuder (e-mail: [email protected] ); tel: 741 2 226

Järelvalvaja: Tartumaa Keskkonnateenistus - KSH järelvalvaja huvi ja funktsioon on tagada KSH protsessi seadusejärgsus.

Üldplaneeringu koostaja : As K&H , keda esindab Heiki Kalberg e-post [email protected] ; tel 730 8139

KSH koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe , (Litsents KMH0101) e-mail: [email protected] , tel. 527 8027

Töörühma koosseis: Olavi Hiiemäe – töörühma juht, keskkonnateaduste magister, Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, Rootsi Keskkonnamõju Hindamise Keskus Anneli Palo – bioloogia doktor, TÜ geograafia Instituudi teadur Andres Hiiemäe - geograaf, Maa-ameti peaspetsialist Karin Ruuder – Ülenurme vallavalitsuse maanõunik Kristi Kull - Ülenurme vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Tiina Kuusepuu - Ülenurme vallavalitsuse planeeringute peaspetsialist

Avalikkus: Valla territooriumil paiknevate või piirnevate kinnistute omanikud, üldplaneeringuga otseselt või kaudselt puutuvad isikud, kellel on põhjendatud huvi strateegilise planeerimisdokumendi vastu ja kes on maksimaalselt huvitatud kõrge kvaliteediga elukeskkonnast. Avalikkust informeeritakse pidevalt vallavalitsuse kodulehe ja kohaliku pressi kaudu.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 7 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Pädevate asutuste seisukohad Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §36 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel aruande sisu osas seisukohta küsida, olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust, vähemalt Sotsiaalministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Keskkonna- ministeeriumilt, keskkonnateenistuselt või kohaliku omavalitsuse organilt.

KSH aruande koostamise järgselt küsiti seisukohad Tartumaa Keskkonnateenistuselt ning Ülenurme Vallavalitsuselt. Seisukohad on lisatud aruande lisadesse ja ettepanekute alusel täiendati KSH aruannet.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 8 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

2. PLANEERINGUALA KIRJELDUS

2.1. Ülenurme valla üldiseloomustus

Ülenurme vald asub Tartu maakonnas, piirneb vahetult Tartu linnaga ning asub sellest edelas. Lisaks piirneb Ülenurme vald Tähtvere vallaga loodes, Nõo vallaga edelas, vallaga lõunas, vallaga idas ning Luunja vallaga kirdes.

Joonis 1. Ülevaate kaart – Ülenurme vald

Oma pindalalt, suurusega 8634,9 ha, on Ülenurme vald Tartumaal üks väiksemaid, samas iseloomustab valda suhteliselt kõrge elanike tihedus - 52 in/km², mis on oluliselt kõrgem kui Tartumaa keskmine (14,3 in/km 2 -ilma Tartu, Elva ja Kallaste linnata) või Eesti keskmine (koos linnadega 35 in/km²). Seisuga 1.jaanuar 2004.a. oli registreeritud valla elanikeks 4494 inimest, seisuga 1.jaanuar 2007.a. oli valla andmetel elanikke juba 5004 inimest. Viimastel aastatel on valla elanike arv jõudsalt suurenenud, põhjuseks vallas toimuv väga intensiivne elamuehitus.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 9 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Vallas on 2001.a. statistika põhjal töötajaid kokku 1791, neist väljaspool valda asuvates ettevõtetes, asutustes töötab 1358 (76%) inimest, sealhulgas Tartu linnas 1136 (63%) inimest. Päevakoolides õppijate arv vallas 2001.statistika põhjal oli kokku 1106 õppijat, neist 572 (52%) õppis väljaspool valda, sealhulgas 465 (41%) õppis Tartu linnas. Toodud arvud iseloomustavad ilmekalt Tartu linna mõju Ülenurme vallale.

Ülenurme vallas on kaks üle tuhande elanikuga alevikku ning 12 küla. Valla administratiivkeskus paikneb Ülenurme alevikus. Valla keskusest Tartu kesklinna on 6 kilomeetrit.

Järgnevalt on esitatud rahvaarvu muudatuste võrdluse eesmärgil kaks rahvastikuarvu, esimene vastab 01.012001 aasta seisule, teine 01.01.2006 seisule, *-tärniga tähistatud asulad on vaatluse all oleva perioodi (2001-2006) jooksul teinud märkimisväärse suhtelise rahvaarvu tõusu:

Asula 01.01.2001.a 01.01.2006.a Ülenurme alevik* 1028 elanikku 1141 elanikku Tõrvandi alevik 1563 1457 Külitse küla* 324 455 Laane küla 61 57 Lemmatsi küla 106 106 Lepiku küla 88 90 Läti küla* 11 17 küla 149 166 Räni küla 467 455 küla* 271 384 küla* 37 68 Täsvere küla 14 13 küla 292 302 Õssu küla* 28 75

Maastikuliselt asub Ülenurme vald Kagu-Eesti lavamaal. Maastik on valdavalt avatud ja tasane, kohati leidub künklikke ja lainjaid alasid ning orge (Tatra jõe org). Valla piiridesse jääb mitu sood (Uhti soo, Konsu soo), poldriala ning Emajõe äärne luht.

2.2. Ettevõtluskeskkond

Tartu linna lähedane asend on soodne vallas ettevõtluse arendamiseks, andes elanikele tööd ning omades olulist rolli omavalitsuse eelarve tuludes. Vajalik infrastruktuur on vallas olemas, valla poolt toetatakse Reola ja Tõrvandi tööstuskülade edasiarendamist. Äriregistri andmetel on Ülenurme valda registreeritud üle 250-ne ettevõtte, ehkki paljud neist ei tegutse Ülenurme vallas.

Vaatamata heade põllumaade olemasolule on põllumajanduse osatähtsus muu majandustegevuse kõrval tagasihoidlik, võimalikeks põhjusteks linnalähedane asukoht ning üldine põllumajanduspoliitika.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 10 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Vähe on tähelepanu pööratud turismi potentsiaali ärakasutamisele, ehkki linnalähedane asend ja olemasolevad võimalused on selleks sobilikud.

2.3. Sotsiaalne keskkond

Ülenurme vallas asub Ülenurme Gümnaasium, mis asub kahes hoones - Tõrvandi algkoolis (1.-5. klassid) ning Ülenurme gümnaasiumihoones (6.-12. klassid), viimase juures tegutseb ka Ülenurme Laste Muusikakool. Vallas on kaks lasteaeda – Ülenurme ja Tõrvandi. Seoses intensiivse elamuehitusega on suurenemas ka laste arv vallas, mistõttu vajavad nii Ülenurme lasteaed kui ka gümnaasium lähimal ajal laiendamist.

Valla ainus kultuurimaja asub Uhti külas, kus tegutseb 12 taidlus– ja huvialaringi. Kultuurimaja traditsioonilisteks üritusteks on laste lauluvõistlus, vallarahva jaaniõhtu, külasimman, tantsuõhtud erinevate ansamblitega, ehkki osavõtt nendest on väga passiivne. Ilmselt on ka kultuuri tarbimises Tartu linna mõju suur, eriti noorte seas.

Raamatukogusid on vallas kolm – Külitses, Tõrvandis, Ülenurmes.

Sportimisvõimalusi on võimalusi mitmeid – 6 spordisaali, Ülenurme staadion, loomisel on parkmetsa tervisespordirada ning tenniseväljakud Tõrvandisse. Mitmed spordirajatised vajavad rekonstrueerimist ja uuendamist.

Arstipunktid kui ka hambaravikabinetid asuvad nii Tõrvandis kui Ülenurmes, lisaks on meditsiiniõed mõlemas lasteaias. Ülenurme alevikus on olemas vanurite maja. Vanurite abistamiseks on vallas tööl kaks sotsiaaltöötajat. Turvalisuse tagavad kohalik päästeteenistus ja politsei.

2.4. Infrastruktuur

Valla teedevõrk on võrdlemisi tihe, valda läbib mitu olulist riigimaanteed (Tallinn-Tartu- Luhamaa maantee, Tartu-Valga maantee ning Tartu-Viljandi maantee) ning kaks raudteed (Tallinn-Tartu-Valga raudtee ja Tartu-Orava raudtee). Ülenurme valla vallateede kogupikkus on 107,5 km, sh Ülenurme ja Tõrvandi alevike teid 3,4 km. Mustkattega teid on 13,6 km ning kruusateid 93,9 km.

Valla territooriumil asuv Tartu Lennujaam on oluline infrastruktuuri objekt Lõuna-Eestile ja Eestile tervikuna. Valla seisukohalt on olulised eelkõige keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed küsimused. Lennuväli seab vallale mitmeid maakasutuse piiranguid, mis haaravad alasid ka väljaspool lennuvälja, teisalt on lennujaam valla elanikele tööandja.

Vallas tegutseb kolm suuremat katlamaja, neist kaks gaasiküttel ja üks kohalikul küttel (puiduhake), soojatrassid on valdavalt amortiseerunud, osa trasse on väga pikad ja seetõttu on soojakadu suur. Vee ja kanalisatsioonitrassid on vananenud ja vajavad rekonstrueerimist, puudub heitveepuhasti, samuti vajab puhastamist joogivesi.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 11 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks on vajalik teha investeeringuid keskkonda säilitavatesse meetmetesse (puhastusseadmed, jäätmekäitluse korraldamine), samuti valla heakorra parandamisse.

Valla keskasulates on tänavavalgustus olemas, kuid mitmed piirkonnad vajavad veel tänavavalgustuse ehitamist. Olemasolevatel on toiteliinid amortiseerunud ning on vajalik nende väljavahetamine.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 12 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

3. PIIRANGUID PÕHJUSTAVAD OBJEKTID

Käesolevas peatükis on üles loetletud Ülenurme valla territooriumil paiknevad kitsendusi põhjustavad objektid ning nendega kaasnevad olulisemad üldplaneeringut mõjutavad asjakohastest seadustest tulenevad piirangud ja nõudmised.

Joonis 2 Looduskaitselised piirangud EELIS andmebaaside järgi

3.1. Veekogud

Ülenurme vald asub kahe jõe valgalal. Valla läänepoolsest osast suubuvad kraavid Ilmatsalu jõkke ning idapoolses osas Porijõkke. Porijõgi - eesvoolud üle 25 km² valgalaga veekogu. Veekogu kuulub Sipe peakraavi suudmest Tartu–Põlva raudteeni "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse" (RTL 2004, 87 1362). Reola reoveepuhasti heitvee suublaks olev Porijõgi pole reostustundlik, kuna pole kantud reostustundlike suublate nimekirja. Porijõe pikkus on 38 km, valgala 298 km 2. Jõgi algab Otepää kõrgustiku idaosast ja suubub Emajõkke 32 km kaugusel suudmest. Jõe lang on ~84 m ja keskmine lang 2,21 m/km. Suur-Emajõgi - eesvoolud üle 25 km² valgalaga veekogu. Määratud suure üleujutusalaga siseveekoguks, mille kõrgveepiiriks on alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates – keskkonnaministri määrus nr 58, 28.05.2004; Karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu (RTL, 18.10.2002, 118,1714);

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 13 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Ilmatsalu jõgi - eesvoolud üle 25 km² valgalaga veekogu; Väänoja - eesvoolud 10-25 km² valgalaga veekogu; jõgi – eesvoolud 10-25 km² valgalaga veekogu; Tatra jõgi - eesvoolud üle 25 km² valgalaga veekogu; Karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu (RTL, 18.10.2002, 118,1714); Täsvere oja - eesvoolud 1-10 km² valgalaga veekogu; Kikkoja - eesvoolud 1-10 km² valgalaga veekogu.

Järved . Ülenurme valla territooriumil asuvad paisjärved vajavad tervendamist, kuna nad on kaotamas oma rajamise eesmärki. Tervendamisprojektide väljatöötamise oluline etapp on eesmärgi püstitamine selle veekogu suhtes, mida hakatakse tervendama. Olulised on limnoloogilised uuringud, mis tahes tüüpi kahjustusega järve tehnilise taastamise ja kujundamise projektile. Tervendamise limnoloogiline plaan peab detailselt kirjeldama: tehniliste protseduuride üksikasjaliku kirjelduse, hinnakalkulatsioonid ja järelevalve tingimused. Kindlasti vajavad uuringuid ja rekonstrueerimist paisregulaatorid, mis on osaliselt amortiseerunud. Aardla järv - Aardla järv asub Reola –Aardla ürgoru põhjas. Oma nime saanud Aardla järv Aardla küla järgi. Järve pindala on 16,3 ha. Järve suurus on muutunud poldri rajamisega 1976 aastast. Ropka paisjärv - on kaevatud 1970 aastal ja paisutatud üles Ilmatsalu jõest kalakasvatuse, vihmutuse ja puhkemajanduse eesmärgil. Järve paisutskõrgus on 3,5 meetrit ja pindala 9,7 ha. Taimkattega on kaetud järve pinnast 10 %. Kalda ääred mudased ja järve ohustab kinnikasvamine. Soosilla paisjärv - 1980 aastal projekteeriti väetiseturba tootmiseks 3 ha ala. Karjäär korrastati paisjärveks 1992 aastal. Järve läbib Kikkaoja. Järve paisutuskõrgus on 3 meetrit, pindala 3,4 ha. Taimkattega on kaetud järve pinnast 10 % Reola I vihmutustiik - Rajatud vihmutuse ja puhkemajanduse eesmärgil 1980 aastal. Paisutuskõrgus 2 meetrit, pindala 2,9 ha. Kasvava taimestikuga kaetud 30 %. Konsu järv - on rajatud Aardla poldri kuivendamise käigus 1970- ndatel aastatel. Järv on kujunenud elanikele puhke- ja ujumiskohaks. Paisutuskõrgus on 2 meetrit, pindala 3 ha . Järv vajab rekonstrueerimist. Järv on taimestikuga kaetud 30 %. Külitse (Kikka, Nigula) paisjärv - Rajatud puhkemajanduse eesmärgil. Pindala 3,6 ha. Valgala 3,3 km 2. Haage paisjärv - Rajatud puhkemajanduse eesmärgil. Pindala 8,6 ha. Asub Tähtvere vallas, järve piiranguvöönd ulatub Ülenurme valda.

Lähtuvalt Looduskaitseseadusest on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskooskluste säilitamine, inimtegevusest tingitud kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestav asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Looduskaitseseadus § 34-38 §36 KOV on kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused Veeseaduse § 10 tähenduses esitatud kallasrajale (Veeseadus – kallasraja laius - laevatatavatel veekogudel – 10; teistel veekogudel 4 m; suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 m laiune kaldariba, mida mööda või vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda).

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 14 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

§ 37 Ranna või kalda piiranguvöönd, piiranguvööndi ulatus: - üle 10 ha suurusel järvel või veehoidlal ning üle 25 km 2 suurusega valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul kõikjal 100 m veekogu piirist. - kuni 10 ha suurusel järvel või veehoidlal ning kuni 25 km 2 suurusega valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul kõikjal 50 m veekogu piirist.

§ 38 Ranna või kalda ehituskeeluvöönd, piiranguvööndi ulatus : - üle 10 ha suurusel järvel või veehoidlal ning üle 25 km 2 suurusega valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul kõikjal 50 m veekogu piirist. - kuni 10 ha suurusel järvel või veehoidlal ning kuni 25 km 2 suurusega valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul kõikjal 25 m veekogu piirist. (2) järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piirnaguvööndi piirini.

Kalda ehituskeeluvöönd on vähendatud keskkonnaministri nõusolekul: 1 Ülenurme alevikus Pori jõe vasakul kaldal olevatel Kasejõe tn 2, Kasejõe tn 4, Kasejõe tn 5 kruntidel – 47 meetrini; 2 Ülenurme alevikus Pori jõe vasakul kaldal oleval Metsaääre detailplaneeringu alal – 30 meetrini.

Üldplaneeringuga on planeeritud kalda ehituskeeluvööndit vähendada: 3 Ülenurme aleviku piires Pori jõe Kalda ehituskeeluvöönd, kalda ulatus ja piiranguvöönd vasakul kaldal asuvad Rätsepa ja Veekogu nimetus Ehituskeelu- Piiranguvöönd Villa elurajoonides – 50 meetrini vöönd (m) (m) Pori jõgi 50 (30*) 100 (olemasolev metsamaa); Ilmatsalu jõgi 50 100 4 Külitse külas Ilmatsalu jõe mõlemal Emajõgi 50 100 kaldal varemplaneeritud ning välja Ropka paisjärv 25 50 Aardla järv 50 100 ehitatud kompaktse hoonestusega Kikkaoja 25 50 aladel – 25 m. Keskkonnaministrile Väänoja 25 50 suunatud ehituskeeluvööndi * - Pori jõe ääres on varem vähendatud ehituskeeluvööndit vähendamist taotlevad kirjad on ühes lõigus 30 m-le esitatud Lisa 19.

Uute tiheasustusalade moodustamine kalda, sh maaparandussüsteemi eesvoolu, piiranguvööndis on lubatud vastavalt looduskaitse-seadusele Vabariigi Valitsuse nõusolekul – detailplaneeringu koostamisel tuleb selgitada, kas ja kus on maa-alal maaparandus-süsteemi eesvool ning vastavalt kehtivale õigusele koostada planeering.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 15 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

3.2. Maaparandussüsteemid

Õiguslik alus Maaparandusseadus § 17. Soosilla maaparanduse piiranguvöönd (Soosilla külas); Joosike-Ropka maaparanduse piiranguvöönd (Külitse külas); Haageoja äärne maaparanduse piiranguvöönd (Lemmatsi külas); Räni maaparanduse piiranguvöönd (Räni külas); Haage-Kannistiku maaparanduse piiranguvöönd (Lemmatsi külas); Aardla poldri maaparanduse piiranguvöönd; Aardla-Nõlva maaparanduse piiranguvöönd; Kuldi maaparanduse piiranguvöönd. Maaparanduse eesvooludel on ehituskeeluvöönd 25 m.

Joonis 3 Maaparandussüsteemidega alad Ülenurme vallas

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 16 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

3.3. Rohelise võrgustiku tugialad

Ülenurme vallas paiknevad (mõned neist osaliselt) järgmised rohelise võrgustiku tugialad (vt. Joonis 2):

K22 – osalise asukohaga Soinaste külas, (piki Emajõge läbi Tartu linna, linnu ja loodushoid, lõhe elupaigad, EMKAV, ELF-Natura, märgala, niidud, lõhejõgi, projekteeritav looduskaitseala); K23 – osalise asukohaga Lepiku külas, (ELF-Natura); T34 – Kikkaoja tugiala, osalise asukohaga Külitse külas; T29 – Unipiha tugiala, asukohaga Täsvere, Laane, Külitse, Läti, Reola, Lepiku küla territooriumidel; T37 – Aardla tugiala, osalise asukohaga Reola külas.

Rohelise võrgustiku konfliktalad Tartu-Võru-Luhamaa maantee teeosa lõikumisel Tatra oru väärtusliku maastikuga. Unipiha tugiala ja Unipiha maardla kokkupuutealal.

3.4. Väärtuslikud maastikud

K5 – Tatra org ja Kambja (Ülenurme valla lõunapiiril Lepiku külas, ala jääb enamjaolt Kambja valda), tüüp 135678;

K6 – Ülenurme (asub kahasse Haaslaava vallaga Ülenurme territooriumil Uhti, Reola, Soinaste külades ning Ülenurme alevikus), tüüp 12678.

3.5. Tartu lähipuhkealad

Soinaste külas Emajõe äärsed alad Porijõe ja Aardla jõe vaheline ala

3.6. Väärtuslikud põllumaad

Väärtuslikeks põllumaadeks peetakse põllualasid, mille mullaviljakuse näitaja - boniteet on kõrgem kui 50. Ülenurme vallas on väärtuslikke põllualasid kaks tsooni:

V0949007 Külitse ja Soosilla külades paiknevad väärtuslikud põllumaad (boniteet 50) kogupindalaga 530 ha;

V0949001 Õssu, Räni, Külitse, Lemmatsi, Soinaste, Reola, Lepiku külades ning Tõrvandi ja Ülenurme alevikus paiknevad väärtuslikud põllumaad (boniteet 51), kogupindalaga 2471 ha.

3.7. Looduskaitseobjektid

Aardla järve botaanilis-ornitoloogiline kaitseala (piiranguvöönd). Õiguslik alus Looduskaitseseadus § 91

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 17 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

3.8. Looduskaitsealad

Ropka-Ihaste Natura 2000 linnu- ja loodushoiuala. Kaitseala loodi 2004.a. Kaitsealatüüp: Ajutiste piirangutega ala. Kaitseala

Ülenurme park (piiranguvöönd). Loodud 1964.a., keskmise liigirikkusega ühe alleega park (48 liiki).

Aardla järve botaanilis-ornitoloogiline kaitseala (piiranguvöönd). Loodud 1991.a. järvekoosluste, luhaniitude ja linnustiku kaitseks. Linnuvaatluskoht. Kaitseala pindala 132 ha. Maastikulised väärtused: järv, jõgi.

Joonis 4 Kaitsealad ja rohevõrgustiku alad ning kavandatavad hoonestatavad alad

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 18 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

3.9. Looduskaitsealused liigid

Kaitsealuste liikide elupaigad ja leiukohad asuvad Emajõe-Porijõe luha-aladel, Ropka paisjärve ümbruses ja Tatra ürgorus

I kategooria kaitsealused liigid Pehme koeratubakas (Crepis mollis) – 4 leiukohta Püsik sannikas (Swertia perennis) II kategooria kaitsealused liigid Rohunepp (Gallinago media) Aasnelk (Dianthus superbus) Veelendlane (Myotis daubentonii) Nahkhiir (Chiroptera) Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) Jumalakäpp (Orchis mascula) Palu-karukell (Pulsatilla patens) Tõugjas (Aspius aspius aspius) III kategooria kaitsealused liigid Järvekonn (Rana ridibunda) Tiigikonn (Rana lessonae) Suur kuldtiib (Lycaena dispar) Emaputk (Angelica palustris) Siberi võhumõõk (Iris sibirica) Soo neiuvaip (Epipactis palustris) Kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) Karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) Võldas (Cottus gobio) Hink (Cobitis taenia) Vingerjas (Misgurnus fossilis) Laiujur (Dytiscus)

. 3.10. Kultuurimälestised

Ülenurme vallas asuvad järgmised kultuurimälestised: - Kalmistu “Pähnimägi” (arheoloogiamälestis), Külitse külas - II maailmasõjas hukkunute ühishaud (ajaloomälestis), Külitse külas - Asulakoht (arheoloogiamälestis), Reola külas - Asulakoht (arheoloogiamälestis), Uhti külas - Asulakoht (arheoloogiamälestis), Läti külas - Uhti kõrtsihoone 19.saj. (arhitektuurimälestis), Uhti külas

Muinsuskaitseseadus reguleerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ning mälestiste omanike ja valdajate õigusi ja kohustusi kultuurimälestiste (edaspidi mälestis) ja muinsuskaitsealade kaitse korraldamisel, samuti mälestiste ning muinsuskaitsealade säilimise tagamisel.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 19 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Mälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks.

3.11. Ühisveevärk ja kanalisatsioon

Ülenurme vallas tegutseb kaks valla omanduses olevat kommunaalteenuste osutamisega tegelevat ettevõtet OÜ Olme ja OÜ Tõrvandi Haldus. Mõlemad ettevõtted osutavad kõiki kommunaalteenuseid- hoonete haldusteenus, remont, tänavakorrastustööd, vee- ja kanalisatsiooniteenused, esimene tegutseb Ülenurme alevikus ja Reola ning Uhti külades ja teine Tõrvandi asulas. Mõlema ettevõtte tegevust reguleerib Ülenurme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskiri .

Tagamaks vee-ja kanalisatsiooniteenuse edukat osutamist on kavandatud moodustada vallas eraldi vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega tegelev munitsipaalomanduses olev äriühing.

Vee- erikasutusluba omavad ettevõtted ning veetarbimine aastal 2005

NR Ettevõte kokku m 3 1 Olme 81091 2 Ösel 61578 2 Tõrvandi Haldus 54955 4 Lennujaam 3322

Ülenurme alevikus elab 1012 inimest. Korruselamuid on alevikus 9, neis on 336 korterit ca 810 elanikku ja ühepereelamuid 70 ca 180 elanikuga, lisaks sotsiaalmaja 30 toaga umbes 20 elanikuga, Ülenurme Gümnaasium – 250 õpilast, muusikakool, lasteaed – 90 kohta ja Põllumajandusmuuseum. Ülenurme valla üldplaneeringu eelnõuga on määratud vallas määratud üks vee- ja kanalisatsiooniettevõtja piirkond: Porijõe, Tõrvandi – –Uniküla maantee, Tõrvandi – Lemmatsi maantee, Lemmatsi- Leilovi maantee, Tähtvere valla ja Tartu linna vaheline maa- ala: Lõuna piirkonnaks. Veemajandust korraldab OÜ Olme. Ühisveevärgiga ühendatud elanike arv on 900 ehk 90%. Vee tarbimine 210 m 3/d.

Reola küla asub Ülenurme vallas Tartu-Võru maantee ääres Põlva tee lahkmel. Külas asub EMÜ Ülenurme õppe-katsemajandi tootmiskeskus (farmid, söödatsehh, teraviljahoidla). Külas elab 146 inimest. Korruselamuid on 2, neis 16 korterit umbes 30 elanikuga ja 58 pereelamut umbes 110 elanikuga. Veemajandust korraldab OÜ Olme. Reola külas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud 60% elanikke. Vee tarbimine - 73 m 3/d. Reola külas asub ka AS Ösel Foods alates aprillist 2006 aasta AS A.Le.Coq, millel puuduvad reovee kohtpuhastusseadmed.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 20 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Tõrvandi aleviku elanike arv on 1565. Korruselamuid on 20, neis on kokku 567 korterit umbes 1370 elanikuga ja ühepereelamuid 35 ca 195 elanikuga, lisaks algkool ja lasteaed. Veemajandust korraldab OÜ Olme. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega on ühendatud kasutab 98,1% elanikkonnast . Vee-ettevõttel on 593 klienti (ettevõtted, eramud, korterid). Vee tarbimine192 m 3/d.

3.12. Aardlapalu prügila

Tegutsev tavajäätmete prügila. Ladestatakse segaolmejäätmeid. Üldpindala 28,3 ha. Prügi maht 500 000 m 3.

Aardlapalu prügila ei vasta keskkonnakaitse nõuetele. Varasematel aastatel on prügilasse ladestatud naftajäätmeid ning muid ohtlikke jäätmeid. Prügilal puudub reostust mitteläbilaskev aluskiht, prügilagaasi kogumissüsteem ja prügilavee puhastussüsteem. Prügilas tekkiv nõrgvesi on heitvesi, mida ei tohi puhastamata veekogusesse või pinnasesse juhtida. Nõrgvett tekib suurtes kogustes ka pärast prügila sulgemist, seega on vaja korraldada selle puhastamine.

Aardlapalu prügila nõrgvees on määratud komponentide osas ületatud piirväärtused üldP, lenduvate fenoolide, BHT 7 ja KHT osas. Nõrgveele on iseloomulik kõrge üldN kontsentratsioon (~ 300 mg/l). Prügilas toimub nõrgvee segunemine pinnaseveega ning seetõttu on nõrgvee vooluhulgad suured (~700 m 3/ööp) ning nõrgvee kontsentratsioonid lahjemad võrreldes tüüpilise prügila nõrgveega (Tartu Aardlapalu prügila prügilavee käitlemisvariantide tehnilis-majanduslik analüüs, AS Kobras, 2000).

Pinnavee seisund prügila piirkonnas on alates 1982. aastast pidevalt halvenenud enamiku + - 2- määratud komponentide osas (BHT 7, NH 4 , üldP, Cl , SO 4 ) (Tartu linna prügimäe keskkonnaseisundi uuring, AS Kobras, 1996).

Samuti on prügila piirkonnas põhjavesi reostunud. Uuringud näitavad reostust naftasaaduste, benseeni, vase ja baariumiga (Aardlapalu prügila põhjavee, nõrgvee ja pinnase seire, OÜ Tartu Keskkonnauuringud, 2001).

Tartu jäätmemajanduse arendamise juurde kuulub paratamatult Aardlapalu prügila sulgemine, aastal 2009. Prügila sulgemiseks tuleb prügila korrastada ja katta kattepinnase kihtidega. Aardlapalu prügila sulgemiseks on koostatud sulgemisprojekt (AS Kobras, Tartu 2002).

Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib käsitleda mitmest aspektist. Mõju võib olla nii otsene, näiteks inimese tervise ja heaolu kahjustamine ning loodusliku keskkonna reostamine, kui ka kaudne, näiteks prügilate ümbruse maa hinna langus.

Käsitledes tekkivate jäätmete otsest mõju inimese tervisele ja heaolule, siis riskigrupiks on need inimesed, kes oma igapäevases töös ja elus pidevalt jäätmetega kokku puutuvad. Tavaliselt piirdub jäätmetest tulenev mõju häiringuga – hais, prügikonteineri risustatud ümbrus ja lenduv prügi. Häiringu ulatus sõltub konteineritega kindlustatusest, väljaveo sagedusest ja üldisest heakorrast.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 21 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Teiseks aspektiks on jäätmete edasise käitluse ja ladestamise mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning õhu kvaliteedile. Siinkohal tuleb arvestada ka reovee käitlemisel tekkivate jäätmetega ja otseselt kanalisatsiooni juhitavate jäätmetega, samuti illegaalsete jäätmete mahapanekukohtade (risustamine) ning jäätmekogustega.

Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on Jäätmeseadus (RTI 2004, 9, 52), mis jõustus 01. mail 2004. a. Jäätmeseaduses on rõhku pandud korraldatud olmejäätmeveo korraldamise kohustusele. Korraldatud olmejäätmeveo sisseseadmise kohustus laieneb eelkõige tiheasustusaladele, hajaasustuses võib korraldatud jäätmeveo sisseseadmisest loobuda, kui selleks puudub keskkonna- või tervisekaitseline vajadus või osutub see liialt kulukaks.

3.13. Raudtee Ülenurme valda läbivad järgmised raudteed: Tartu-Põlva-Orava, Tartu-Elva-Valga. Raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, mille laius rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest) linnades ja asulates on 30 meetrit ning väljaspool linnu ja asulaid 50 m, kui seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole ette nähtud kaitsevööndi suuremat laiust (Raudteeseadus)

3.14. Ülenurme lennuväli

Lennuvälja lähiümbruse ja takistustele kehtestatud piirangud:

(1) Lennuvälja lähiümbrus (edaspidi lähiümbrus) on maa-ala lennuvälja ümber, mille kohal kehtestatakse ohutu lennuliikluse tagamise eesmärgil ehitistele ja muudele objektidele kõrguspiirangud ning millel reguleeritakse muud lennuliiklust mõjutada võivat inimtegevust.

§ 5. Takistuste piirangupinna tähendus Takistuste piirangupinda läbistavaid ehitisi ja muid maaga püsivalt ühendatud objekte käsitatakse võimalike lennutakistustena.

§ 6. Takistuste piirangupinna kuju Lennuvälja takistuste piirangupind koosneb järgmistest osadest: 1) horisontaalne piirangupind – lennuraja lävedest väljapoole kujundatud 2–4 km raadiusega poolringide ja nende ühiste puutujatega piiratud ala projektsioon 45 m kõrgusele lennuvälja kontrollpunktist; 2) kooniline piirangupind – horisontaalse piirangupinna servast väljapoole kaldega 1:20 tõusev, lennuvälja kontrollpunktist 80–145 m kõrguseni ulatuv pind; 3) lähenemissektori pind – lennuraja lävest väljapoole raja telje pikenduse suhtes 2,5–5%-lise kaldega tõusev sümmeetriline trapetsikujuline pind, mille laius raja läve kohal on 60–300 m, laienemine mõlemale poole 10–15% ja pikkus 1600–15 000 m; 4) tõususektori pind – lennuraja lävest väljapoole raja telje pikenduse suhtes 2–5%-lise kaldega tõusev läve kohalt 60–180 m laiune, mõlemale poole 10–12,5% laienev, lennuraja lävest 1600– 4080 m kaugusele ulatuv trapetsikujuline pind koos selle jätkuks oleva samas sihis 15 000 m kauguseni ulatuva ristkülikukujulise pinnaga.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 22 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

§ 8. Takistuste piirangupinna mõõtmed Paragrahvides 6 ja 7 kirjeldatud takistuste piirangupinna ja selle projektsiooniks oleva lähiümbruse konkreetsed mõõtmed sõltuvad raja pikkusest ja ohutusala suurusest või laskumisala ja ohutusala suurusest ning lennuvälja varustatusest navigatsiooni- ja maandumisseadmetega..

Vaba juurdepääsu nõue. Lennutakistuseks tunnistatud ehitise omanik või valdaja tagab Lennuameti inspektorile vaba juurdepääsu ehitisele lennuohutusnõuete järelevalve teostamiseks.

3.15. Tehnovõrgud

- Elektriliinid ja maakaabel - Gaasitorud - Telekommunikatsiooni liinid Valda läbivad mitmed elektriliinid, mis olenevalt pinge suurusest kehtestavad erineva ulatusega piiranguvööndeid. Alla 1 kV elektriõhuliini piiranguvööndi ulatuseks on nii asulates kui väljaspool neid 2 m Kuni 20 kV elektriõhuliini piiranguvöönd - nii linnades kui väljaspool neid 10 m *35-110 kV elektriõhuliini piiranguvöönd - nii asulates kui väljaspool neid 25 m *220-330 kV elektriõhuliini piiranguvöönd - nii asulates kui väljaspool neid 40 m

Õiguslikuks aluseks - Elektriohutusseadus § 15, Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus § 2.

Elektriohutusseadus § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus tulenevalt elektripaigaldise ohutasemest, pingest, võimsusest ja asukohast.

§ 2. Õhuliini kaitsevöönd Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge: 1) alla 1 kV pingega liinide korral on 2 meetrit; 2) kuni 20 kV pingega liinide korral on 10 meetrit; 3) 35–110 kV pingega liinide korral on 25 meetrit; 4) 220–330 kV pingega liinide korral on 40 meetrit.

§ 3. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

§ 6. Alajaamade ja jaotusseadmete kaitsevöönd Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Määrus kehtestatakse «Küttegaasi ohutuse seaduse» § 10 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse gaasipaigaldise kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise hooldusriba ulatus tulenevalt gaasipaigaldise ohutasemest, survest, võimsusest ja asukohast.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 23 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

§ 2. Gaasipaigaldise maapealsete ja maa-aluste torustike kaitsevööndid Gaasipaigaldise torustiku maa peale ja maa alla paigaldamisel on kaitsevööndi ulatus: 1) A- ja B-kategooria gaasipaigaldiste korral, sõltumata torustiku läbimõõdust, 1 m; 2) C-kategooria gaasipaigaldiste korral, sõltumata torustiku läbimõõdust, 2 meetrit; 3) D-kategooria gaasipaigaldiste alla 200 mm läbimõõduga torustiku korral 3 meetrit; 4) D-kategooria gaasipaigaldiste 200–500 mm läbimõõduga torustiku korral 5 meetrit; 5) D-kategooria gaasipaigaldiste üle 500 mm läbimõõduga torustiku korral 10 meetrit.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 24 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

4. ÜLENURME VALLA ÜLDPLANEERINGU SEOS TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- DOKUMENTIDEGA

Käesoleva strateegilise keskkonnamõju hinnangu aruande koostamisel arvestati järgnevate strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärke, põhimõtteid ja ettekirjutusi:  Visioon ja strateegiad Läänemere regioonis 2010  Üleriigiline planeering 2010  Tartumaa maakonnaplaneering  Teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” o Roheline võrgustik o Väärtuslikud maastikud

4.1. Visioon ja strateegiad läänemere regioonis 2010

Läänemere ruumilisi arengupõhimõtteid käsitlevas dokumendis “Visioon ja strateegiad Läänemere regioonis 2010” (VASAB 2010) ennustatakse asustus- ja majanduskeskuste lähitagamaa laienemise jätkumist ning ka väiksemate keskuste püüdu omandada mõnes kitsamas nišis rahvusvaheline roll. Tugeva ülikoolilinna Tartu külje all asuval Ülenurme vallal lasub ilmselt võimalus pakkuda laienemisvõimalusi hoogsalt arenevatele ettevõtetele, kellele linnaruum jääb kitsaks. Hea logistiline asukoht on samuti vallale pluss – mitmed rahvusvahelised transiitteed ning raudtee läbivad valda, lisaks asub siin ka kogu Lõuna-Eestit teenendav Ülenurme lennujaam. Ülenurme valla võimalus suureneb veelgi, kui suudetakse majandussurve tingimustes jääda endale kindlaks ning pakkuda ka tulevikus head elu- ja investeerimiskeskkonda.

Maa-asustusele nähakse olulist rolli kiire majandusarengu tasakaalustamisel, kus arengus tuleks lähtuda eelkõige säästvusprintsiipidest, luues ökoloogiliselt ja esteetiliselt heatasemelise elukeskkonna – mille olulisteks märksõnadeks on olemasoleva asustusstruktuuri säilitamine, traditsiooniliste maa-maastike säilitamine, pärandkultuurmaastike kaitsmine, looduskaitsealade võrgu loomine, suure puhkeväärtusega alade ja veekogu kallaste hoolikas planeerimine.

Ülenurme asukoht rahvusliku keskuse Tartu vahetus naabruses, lisaks rahvusvaheliste ühendusteede sõlmpunktis tõstavad kindlasti valla konkurentsivõimet ja võimalusi osaleda keskuse arengus jätkuvalt edaspidigi.

4.2. Üleriigiline planeering “Eesti 2010”

Üleriigiline planeering “Eesti 2010” on koostatud planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I, 1995,59,1006) alusel. Vastavalt seadusele on üleriigiline planeering riigi territoriaalse arengu kava. Põhirõhk on planeeringus pandud tasakaalustatud ja jätkusuutliku ruumilise arengu kontseptsiooni kujundamisele ning sel alusel üleriigiliste ruumstruktuuride koordineerimisele, kus territoriaalne planeerimine hõlmab majanduslike arengute kõrval

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 25 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ka sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkondlike aspektidega arvestamist ning lähtub põhimõttest, et ruumilise arengu kujundamine peab olema põhjendatud üldise sotsiaal- majandusliku arengu vajadustega.

Üleriigiline planeering määratleb ruumiplaneerimisele keskseteks eesmärkideks: - Inimese põhivajaduste – elukoht, töökoht, haridus, teenused, puhkus – parem ruumiline tagamine kõikjal Eestis. - Väljakujunenud asustussüsteemi ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine. - Asustuse ruumiline tasakaalustamine (majanduskasvu ja elatustaseme kiire tõusu tingimustes), mis väljenduks kohapealse konkurentsivõime tõstmises, tööhõive mitmekesistamises, piirkonna spetsiifiliste eelduste ja võimaluste ärakasutamine. - Ruumiline sidumine välismaailmaga – piirkonna hea ühendus välismaailmaga loob eeldused osalemiseks rahvusvahelises tööjaotuses ning seeläbi kohalikuks majanduskasvuks. - Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine on ruumilise korralduse, asustuse, maakasutuse, transpordi, energeetika ja kogu majanduse arengu üks oluline baastingimus.

Parimad ja püsivaimad arenguvõimalused on vaid neil piirkondadel, kus tööjõu kõrge haridustase ja kvalifikatsioon ning pidev koolitus-, uurimis- ja arendustegevus - st. innovatsioon - kindlustavad tootmistegurite kiire kohanemise muutuvatele turuvajadustele.

Kasutusest väljalangev põllumajandusmaa tuleks metsastada või tagada selle säilitamine avamaastikuna lähtudes maastikuplaneerimise kaalutlustest.

Materiaalsete loodusvarade kõrval hinnatakse nüüdismaailmas üha kõrgemalt ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtuslikku elukeskkonda. Elustiku ja maastike mitmekesisus on Eesti üks suuremaid loodusväärtusi. Materiaalsete loodusvarade tagasihoidlikkuse taustal tõuseb järjest enam esile puhta, ökoloogiliselt mitmekesise ja esteetiliselt nauditava looduskeskkonna , mida meil on võrreldes Kesk-Euroopaga palju säilinud, väärtus. Puhas loodus ja maapiirkondade hõre asustus pakub võimalusi looduslähedaseks turismiks, puhkuseks ning suvekodude ja kõrgetasemeliste privaatsete elamupiirkondade rajamiseks.

Linna kui elukeskkonna kvaliteet Eestis arenenud riikidega võrreldes on tunduvalt halvem, vajaka jääb ka linnaümbruse haljasvöönditest .

Eesti üleriigilise planeeringu majandusstrateegilised eesmärgid mõjustavad Ülenurme valla üldplaneeringut järgmistes kokkupuutepunktides:

Transiitkaubandust võimaldavate transpordisuundade infrastruktuuri väljaarendamine mõjustab Ülenurmet mitmeti: valda läbivad mitu rahvusvahelist transiitteed Jõhvi-Tartu- Valga maantee ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee, lisaks raudteeühendused Venemaa ja Euroopaga, potentsiaal arendada hetkel vaid Lõuna-Eestit teenendav Ülenurme lennujaam rahvusvahelisi reise ja kaupu vahendavaks transpordisõlmeks, mille olulisemaks märksõnaks on transpordisuundade logistiliste võimaluste ärakasutamine jaotuskeskuse loomiseks Lõuna-Eesti regioonis.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 26 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Asustus Senini peamiselt rahvastiku koondumise suurkeskustesse on viimastel aastatel üha enam asendunud protsessiga, kus looduslähedase elukeskkonna väärtustamine on hajutanud asustust suurte keskuste ümbruskonda laiali, püütakse hoida eemale linnakeskuste mürast ja saastast.

Väikeasulates ja maapiirkondades oma väiksusest tulenevaid puudusi püütakse kompenseerida mitmel moel: - elukeskkonna atraktiivsuse tõstmine; - spetsialiseerumine, nii et mõnel kitsamal alal suudetakse pakkuda sama häid ärieeldusi (tööjõud, ettevõtlusteenused, arendustegevus, vm) kui suuremates keskustes; - infrastruktuuride, eriti rahvusvaheliste ühenduste väljaehitamine; - rahvusvaheliste asutuste ja ürituste ligimeelitamine.

Maakohtade elujõulisuse tagamisel on suur roll nende arengu kokkusobitamisel ühiskonna muutunud vajadustega. Liikluskorralduse, teleside ja üldise elukeskkonna arendamisega püütakse ära kasutada neid toimima hakanud trende, mis viivad osa jõukama ja harituma rahvastiku kolimisele linnast välja. Neile inimestele pakutakse soodsamat elukeskkonda ja kaugtöövõimalusi. Teiselt poolt luuakse tingimused kohalike töövõimaluste mitmekesistamiseks ning soodsaks ligipääsuks keskustele.

Inimese põhilised vajadused, mis asustuse ning laiemalt ruumi kujunemist ja muutumist mõjutavad, on vajadused elukoha, töökoha, hariduse, teenuste ja vaba aja sisustamise võimaluste kättesaadavuse järele. Põhivajadustele lisaks mõjutavad inimeste ruumikäitumist ka järgmised kriteeriumid: liikumisvõimalused/liikumisvabadus, valikuvõimaluste mitmekesisus ja keskkonnakvaliteet.

Eesmärgiks on arendada Tartu Tallinna kõrvale teiseks üleriigiliseks keskuseks, mille areng suudaks kaasa tõmmata kogu Kagu-Eestit. Tartut saabki tugevdada eeskätt tema kui ülikoolilinna ning teadus- ja arenduskeskuse võimaluste avardamisega ning teadusmahuka tootmise edendamisega vähemalt Läänemerepiirkonnas märkimisväärseks keskuseks.

Üheks olulisemaks koostöö aluseks on suuremate linnade (Tallinna, Tartu, Kirde-Eesti linnade) ja nende mõjupiirkondade (lähitagamaa) vastastikused suhted. Linna ja tema lähitagamaa koostöö suurendab keskuse konkurentsivõimet ning parandab ka tagamaa arengutingimusi. Suurenevad elanikkonna töö- ja elukohavaliku võimalused, ettevõtlusele on kättesaadav suurem ja mitmekesisem tööjõukontingent, avarduvad võimalused ettevõtluse arenguks väljaspool keskuse tuumpiirkonda.

Rahvastiku dekontsentratsioonil keskustest ümbruskonda on soovitav uusi asumeid paigutada olemasolevatesse asulatesse ja vältida uue haja-asustuse loomist. Vastasel korral jäetakse kasutamata oluline võimalus ajalooliselt väljakujunenud asulate kaasajastamiseks ja luuakse jõukama ja harituma elanikkonna enklaavid, mis ei samasta end kohaliku elu ja probleemidega. Pealegi tekitaks see täiendavaid transpordiprobleeme.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 27 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Arenguvööndite kontseptsiooni toomine asustuse arengu strateegiasse tähendab tähtsamate teede ärakasutamist asustussüsteemi tasakaalustava ja koostööd ajendava tegurina. Piki peamisi teid paiknevatel ettevõtlusel, kohalikel omavalitsustel ja elanikkonnal on tänu seal toimuvale intensiivsele liiklusele täiendavad arengu- ja koostöövõimalused. Ligipääs peamistele kohalikele turgudele on kergem, võimalikud on ühtsed teenindus- ja turismiketid, töö- ja teenustesaamise võimalused on mitmekesisemad. Siin on soodsam kui mujal lülituda suhtlusse nii kodu- kui välismaa partneritega.

Transpordiühenduste võrgustik Üheks peamiseks kogu Eesti transpordi arengut vedavaks jõuks lähikümnendil on rahvusvahelised kaubaveod , milles omakorda domineerib transiit. Rahvusvaheliste transpordisuundade trassid parandavad sinna äärde jäävate territooriumide eeldusi investeeringuteks, majanduskasvuks ja piirkondlikuks koostööks, võimaldades seal arenguvööndite väljakujundamist.

Ülenurme valla suhtes olulisteks Eestit läbivateks rahvusvahelisteks transpordisuundadeks on : - Via Estica: Skandinaavia - Tallinn - Tartu – Moskva (Tapa-Tartu-Petseri raudtee ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee); - Via Hanseatica transpordisuuna: Peterburi - Narva - Jõhvi - Tartu - Valga - Riia - Kaliningrad -Gdansk - Berliin - Hamburg.

Kaubatransiidi voogude juurdetõmbamisele Eestisse aitaks kaasa vähemalt läänemerelist tähtsust omavate logistiliste jaotuskeskuste väljaarendamine, seda eelkõige Läänest Venemaale suunduvate kaupade ümberlaadimiseks, komplekteerimiseks ja töötlemiseks. Ühe võimaliku logistiliste jaotuskeskuse kohana on mainitud ka Tartut, seda peamiselt viidates raudtee, maantee, lennuvälja, kõrgkoolide ja –tehnoloogia olemasolule.

Roheline võrgustik Euroopa ruumiplaneerimispoliitika üheks keskseks teemaks on eluslooduse ja maastike kaitse orgaaniline sulatamine keskkonnakujundusse, läbi: - bioloogilise liigikaitse, - koosluste ja maastike kaitse, - keskkonnakaitseliselt oluliste aine- ja energiaringete kindlustamise, - tervisliku ja esteetilise inimelu ümbruskonna loomise.

EL seadusandluses on eluslooduse ja elupaikade kaitse põhisuunad määratud eeskätt nn. linnudirektiiviga ja elupaigadirektiiviga. Nende direktiivide alusel on rajatud EL seisukohalt tähtsaks peetavate looduskaitsealade võrk NATURA 2000. Võrgu loomisel on püütud maakasutuse planeerimisel silmas pidada ka maastike kaitse ja kaitsealade võrgu ühtsuse tagamist. Kaitstud on maastikuelemente, mis on olulised looduslike liikide rände, leviku ja geneetilise mitmekesisuse seisukohalt.

Ökovõrgustikku kuuluvad kõnnumaad, sood, metsad, looduslikud rohumaad, järved ja madal rannikumeri ehk suhteliselt looduslikus seisundis olevate, ekstensiivselt kasutatavate alade seostatult toimiv süsteem, mis aitab hoida looduslikku mitmekesisust ja keskkonna stabiilsust. Ta koosneb suurematest tuumikaladest ja neid ühendavatest

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 28 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

kitsamatest koridoridest. Võrgustiku tuumaladeks on sobiva pindala ja paigutusega loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslikud biotoobid (elupaigad), samuti alad, mis täidavad teatud puhvrirolli väliste keskkonnamõjude suhtes. Tuumalad on omavahel ühendatud koridoridega, milleks on enamasti maastiku joonelemendid – jõeorud ja lammialad, samuti omavahel ühendatud metsaosad ja metsasaared. Koridorid ühendavad struktuuri tervikuks, kus on võimalik liikide levik ja asurkondade genofondi vahetus ning sedakaudu lokaalsete looduskahjustuste korvamine ja mitmekesisuse taastootmine.

Rohelise võrgustiku ülesandeks on inimtekkeliste mõjude pehmendamine, korvamine, neile vastuseismine. Ökovõrgustikus toimub koosluste areng looduslikkuse suunas, see toodab bioloogilist mitmekesisust. Inimestele võimaldab ökovõrgustik linliku elulaadi täiendust looduslähedase puhkuse näol, aga ka koha linlikule vastandliku – looduslähedase - elulaadi viljelemiseks.

Rohelise võrgustiku planeerimisega taotletakse järgmisi konkreetsemaid eesmärke: - keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine, - väärtuslike looduskoosluste kaitse, - looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni võimaldamine ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine, - väärtuslike maastike säilitamine, - asustuse ning maakasutuse iseloomu ja režiimi suunamine.

Peamiste tuumalade ja koridoride täpsem planeerimine, aga ka nendest väljapoole jääva mikrovõrgustiku planeerimine kuulub maakonna- ja valla/linna üldplaneeringu ülesannete hulka.

Väärtuslike maastike puhul on vaja tagada nende säilimine. Nad on olulised nii ajalooliselt säästliku looduskasutuse stiihiliselt kujunenud vormidena, piirkondliku identiteedi tugipunktidena kui ka oma esteetilise ja turismiväärtuse tõttu.

Rahvusvahelise tähtsusega tuumalad on niivõrd massiivsed, kaitserežiimidega kindlustatud ja enamasti väljaspool ettenähtavaid majandushuvide koondumisalasid asuvad, et nende säilimine pole probleemne. Küll aga tuleks detailsematel planeeringutasemetel tähelepanu pöörata rahvusliku tähtsusega tuumalade kindlustamisele. See on oluline nii nende endi säilitamise kui rahvusvahelisi tuumalasid siduvate "roheliste koridoride" toimimise tagamiseks. Peamiste "roheliste koridoride" läbitavuse vajadust loomadele tuleks arvestada ka mikrovõrgu planeerimisel.

Oluliseks ülesandeks on võrgustiku pidevuse säilitamine kohtades, kus peamised raudtee- ja maanteetrassid lõikuvad suurtesse tuum- ja rohealadesse. Potentsiaalsed konfliktsed kohad asuvad järgmiselt: - Ülenurme alevikust Vooremäe suunas maantee ristumine Porijõe ja Emajõe luhaga; - Külitsest lõuna poole jääv Tartu-Valga maantee ristumine Ilmatsalu jõe ning selle äärde jääva rohealaga, - Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee lõikumine Tatra oru rohevõrgustiku tugialaga, Esialgu ei ole põhiküsimus mitte liiklusniidi enda mõju loodusele, vaid see, et intensiivne liiklus on teeäärse majandustegevuse ja asustuse arengu eelduseks küllalt laias vööndis. Nende arenguvõimaluse realiseerimine killustaks tuumikala ja vähendaks tema väärtust.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 29 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Liiklusintensiivsuse ja –kiiruse kasvades aga barjääriefekt tugevneb. Tuleb võtta meetmed nii liiklejate kui loomade kaitseks. Konfliktsetes piirkondades tuleb lisaks kaitserežiimidele ka planeerimislahendustega kindlustada tuumikalade loodusliku seisundi säilimine ning loomadele teedest ülepääs.

Probleemsete piirkondadena eristuvad suuremate linnade lähiümbrused, kus asustuse laienemisest ja majanduse arengust tulenev surve peaks tingima rohelise võrgustiku ja asustuse eriti läbikaalutud planeerimise.

Joonis 5 Rohevõrgustiku alad Ülenurme valla territooriumil

Looduskeskkonna hea seisundi säilitamist ja edasist parandamist tuleb tagada - bussitranspordi konkurentsivõime kindlustamisega sõiduautoliiklusega võrreldes kohalikul tasemel, - rohelise võrgustiku põhimõtte kasutamisega maakasutuse ja asustuse planeerimisel, - rohelise võrgustiku ühelt poolt ning transpordi ja asustuse arengu teiselt poolt vaheliste konfliktide vältimise või kõrvaldamisega planeerimise ja tehniliste võtete abil.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 30 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

4.3. Tartumaa maakonnaplaneering

Maakonnaplaneering on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisele ja kehtestatud üldplaneeringu puudumise korral valla ja linna detailplaneeringute koostamisele ning projekteerimistingimuste väljaandmisele. Maakonnaplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtestatud üldplaneeringutega või kokkuleppel kohalike omavalitsustega tehakse ettepanek nende muutmiseks. Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. Üldplaneering peab täpsustama ja konkreetselt piiritlema, mitte otse üle võtma kõrgema taseme planeeringutel.

Tartumaa üldplaneeringus omab keskset rolli Tartu linn, olles suuresti piirkonna arengu generaator. Tartu on olulise potentsiaaliga transpordisõlm: siin hargneb kaheks üks Eesti peamisi raudteeliine, on kaks lennuvälja (neist üks, Ülenurme lennuväli on praegu tegutsev), üleriigilise ja rahvusvahelise tähtsusega maanteed ja Eestis ainuke täies pikkuses laevatatav jõgi.

Kestva ja säästva arengu aluste kujundamine ja eesmärgid Tartumaal: - piirkondade tasakaalustatud sotsiaal-majanduslik areng - elukvaliteedi parandamine - vastutustundlik loodusvarade kasutamine ja keskkonna kaitsmine - mõistlik maakasutus - preventiivne printsiip (keskkonnaprobleemide ennetamine jäätmete hulga ja ohtlikkuse ja energiakasutamise vähendamisega) - toodete ja tehnoloogiliste süsteemide elutsükli analüüs - Euroopa Liidus kasutatava keskkonnakorralduse ja - auditi sisseviimine - tarbijate keskkonnahoiualane mõjutamine, selle eri viiside koosmõjus - saastaja hüvitab kahjud printsiip

Rahvastiku paiknemine on Tartumaal üsna ebaühtlane: suuremad asulad on koondunud suuremate maanteede äärde ja viljakamate põldudega piirkondadesse. Asustuse sihiteadlikul suunamisel tuleb lähtuda, et tänapäeva inimene eeldab elupaigalt teatud hüvesid – kanalisatsiooni, puhast joogivett, normaalset elektripinget, võrgugaasi, miljööväärtust, veidi rohkem privaatsust, samas ka turvatunnet , mis on vastuvõetava hinnaga kättesaadavad ainult piisava tihedusega asustustes ja nende lähialadel.

Tartumaa maakonnaplaneeringust tulenevad tendentsid ja arenguvõimalused: - Huviharidus pakub õpilastele võimaluse rakendada oma energiat, väljendada oma loovust ja arendada algatusvaimu. - Tekkinud on vajadus noortekeskuste (väiksemates kohtades vaba aja veetmise ruumide) järele. Mitmekülgsed vabaaja veetmise võimalused peaksid olema kättesaadavad kõigile Tartumaa noortele, sõltumata nende elukohast. o pea igas vallas-linnas on aktiivsetel inimestel huvi osaleda aktiivselt mõnes harrastuskultuuri viljelevas rühmas. o kohalikud omavalitsused korraldavad identiteeti tugevdavaid valla/linna suurüritusi. o massikultuur evib märkimisväärset kommertsedu.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 31 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

o väärtustub rahvasport kui kultuuri osa ja tänapäevase elulaadi juurde kuuluv tegevus - Rahvakultuuri missiooniks on osalemisvõimaluse ja kultuurilise kommunikatsiooni võimaldamine, traditsioonide ja identiteedi säilitamine ning kindlustamine. - Harrastuskoorid, -tantsurühmad, -seltsid jt. rahvakultuuri viljelejad Tartumaal vajavad ruume kooskäimiseks ja harjutamiseks, toetusi esinemisteks ja transpordiks. Olemasolevate saalide vähesus. Siin on oluline missioon kanda valla/linna kultuurimajadel, - Piirkondlikud ja kodukandi rahvalikud kultuurisündmused, näiteks piirkondlikud suve- ja talimängud, valla/linna päevad jpt. on eriti maarahvale identiteeti säilitada aitavad sündmused. - Lõuna- Eesti regioon vajab lennuvälja, mis oleks suuteline vastu võtma maailmas üldlevinud vähemalt keskmise suurusega lennukeid. Lennuvälja põhjendatud asukoht saab olla ainult võimalikult suure linna - seega ka transpordisõlme - läheduses. Tartu lähistel on olemas kaks nõuetekohase pikkusega rajaga lennuvälja: Ülenurme ja Raadi. Töötav Tartu Lennuväli Ülenurmel koos regionaalse lennujuhtimiskeskusega on kõlblik 20 – 40-kohaliste kuni 24 tonni raskuste lennukite vastuvõtuks. Lennuväli on Tartu lennukolledži õppebaasiks. - Tartumaa maakonnaplaneering näeb ette mõlema ala lennuväljana kasutamist, kusjuures vajaliku maa-ala suurus täpsustatakse detailsemate planeeringutega või vastava teemaplaneeringuga. Tartu linna, Tartu valla ja Ülenurme valla üldplaneeringutes määrata nimetatud lennuväljade maa-alad detailplaneeringukohustusega aladeks . - Määratleda “Puhke-eeldustega alad”. Puhkealade täpsem e, kasutamistingimuste väljatöötamine, kitsenduste seadmine jm. saab toimuda konkreetse teemaplaneeringu (valla/linna osa üldplaneeringu) või käesoleva üldplaneeringu jätkuplaneeringu raames, arvestades toimunud kardinaalseid reforme nii omandisuhetes kui ka väärtushinnangutes.

Piirangud maakasutusele tulenevad seadustest, määrustest ja muudest normdokumentidest sh. mitmetest looduskaitsealastest konventsioonidest. Eesti on ratifitseerinud: - “Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni” (Rio de Janeiro 1992), - “Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikadena, konventsiooni” (Ramsari 1971), - “Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni” (Washington 1973) - „Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse konventsiooni” (Bern 1979).

Eesti planeerimisseadus seab üheks üldplaneeringu ülesandeks loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamise. Valdav osa keskkonnakaitse- ja loodushoiualastest planeeringu algmaterjalidest on esitatud kogumikus “Tartumaa keskkond”.

Olulisemad piirangud maa- ja veealade kasutamisele on sätestatud järgmistes seadustes: - Asjaõigusseadus (kinnisomandi ulatus) - Veeseadus (sanitaarkaitsealad)

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 32 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- Ranna ja kalda kaitse seadus (ranna ja kalda ulatus, veekaitsevööndid, majandus- ja ehitustegevuse kitsendused, ehituskeeluvööndid ning loodusvarade kasutamise kitsendused rannal ja kaldal) - Jäätmeseadus (jäätmete paigutamine ja käitlemine) - Kaitstavate loodusobjektide seadus ( tegevus kaitsealadel ja kaitstava üksikobjekti kaitsetsoonis)

Jäätmekäitluskohtadest on praegu ja lähitulevikus 5 – 10 aasta jooksul Tartumaal kasutusel kaks suuremat prügilat tahkete tavajäätmete ladestamiseks: - Tartu linna prügila Aardlapalus (toimuva prügila rekonstrueerimistööde käigus toimub nõrgvee drenaažisüsteemi väljaehitamine ja kavandatakse prügilast lähtuva reovee puhastamist. - Elva linna prügila Lagujal (vajab täiendavaid uuringuid ja enne võimalikku kaasajastamist tuleb siin jääkreostus ( nn. õlijärv) likvideerida).

Enamus väikeprügilaid suletakse ja rekultiveeritakse. Ohtlike jäätmete käitluseks planeeritakse Tartumaale riigi rajatav Lõuna- Eesti Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus.

Väärtuslikud põllumaad ja nende säilimise tagamine. Vahetult Tartu linna ümbruses on palju kasutamata maid, kuid tagastatud maade omanikud loodavad ilmselt saada suuremat tulu maade müügist ehituste jaoks, mitte aga edendada seal põllumajanduslikku tootmist.

Maakonna väärtuslikumad maad asuvad Tartu ümbruse valdades - Tartu, Tähtvere, Nõo, Ülenurme, Kambja, Haaslava, Mäksa, Luunja, Vara (osaliselt). Nendes piirkondades on põllumaade hindepunktiks keskmiselt 43; Tartu, Ülenurme, Tähtvere vallas aga 45. Viimati mainitud piirkondades on liigniiskuse all kannatavat põllumaad kuivendatud 95% ulatuses. Maade kasutamisel on üheks äärmuslikuks tegevuseks huumuskihi koorimine ja müük (selline tegevus juba toimub).

Väärtuslike maastike säilitamise tagamine. Mitmekesine liigirikas maastik maakonnas on väärtuseks ka tulevastele põlvkondadele. Tartumaal on esindatud nii Kõrg-Eestile kui ka Madal-Eestile iseloomulikud maastikuüksused, selgelt eristub viis maastikurajooni: Vooremaa, Peipsiäärne madalik, Otepää kõrgustik, Võrtsjärve nõgu ja Kagu-Eesti lavamaa (neist viimasesse kuulub ka Ülenurme ümbruse maastik).

Nii looduslike, poollooduslike kui ka pärandkultuurmaastike kaitse on osaliselt tagatud kaitstavate loodusobjektide seadusega, mille alusel on loodud maastikukaitsealad ning kehtestatud rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatus (kaitse-eeskirjad). Väljaspool kaitsealasid oleva väärtusliku maastiku ilme säilitamiseks tuleb valla/linna üldplaneeringutes kehtestada vajalikud piirangud, lähtudes põhimõttest, et väärtuslike maastike majandamisel ei domineeriks erahuvid ühiskondlike üle.

Väärtuslike looduskoosluste säilimise tagamine . Alus: Kaitstavate loodusobjektide seadus, metsaseadus, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon.

Kaitset vajavad taimegeograafilise piirkonna etalonkooslused, haruldast või hävimisohus genofondi sisaldavad kooslused, reliktsed (jäänuk) kooslused, uurimis-, seire- ja katsealad, väärtuslikku ressurssi (ravimtaimi, meetaimi, marjataimi vm) sisaldavad

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 33 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

kooslused, ökoloogilised kompensatsioonialad, kultuuriloolise, esteetilise või rekreatiivse tähtsusega kooslused.

Väärtuslikud metsad . Metsadest omavad looduskaitselist väärtust eelkõige vanad põlismetsad, tammikud ja muud laialehelised metsad, samuti tüüpilised lodu- ja lammimetsad. Ülenurme vallas ja selle lähiümbruses väärivad enam kaitset Tatra ürgorgu palistavad metsad, Ropka-Ihaste Natura 2000 linnu- ja loodushoiuala, Ülenurme park.

Tartumaa metsaameti poolt on piiritletud linnaümbruse kaitsemetsade vöönd, sellesse on planeeritud Tähtvere (1000 ha), Marana (250 ha), Laane (400 ha), (500 ha), Vooremäe (150 ha), (150 ha), Möllatsi (350 ha), (150 ha) ja Ropka (500 ha) metsamassiivid. Möllatsi metsala on ette nähtud perspektiivseks turba kaevandamise alaks.

Niidud ja luhaniidud . Niidud on Tartumaa valdavalt üles haritud. Suuremad niidualad on Emajõe orus. Suure looduskaitselise väärtusega on Palupõhja-Rõngaskoolme, Kärevere ja Ropka-Ihaste luht. Kahele viimasele on moodustamisel uued kaitsealad Tartumaal.

Sood . Väljaspool kaitsealasid olevatest soodest tuleb säilitada Reola soo haruldaste taimede kasvukohana kui perspektiivne sookaitseala.

Linnustik . Tähtsaks linnualaks loetakse looduses enamvähem selgelt piiritletavat maa- ala (järv, raba, laht, niit jne.), mis paistab silma lindude liigirikkuse või suure arvukuse poolest kas pesitsus-, rände või talvitusajal. Kaitsealuseid linnuliike on Tartumaa liiginimestikus 205, sh I kategooria liike 7, II kategooria liike 32, III kategooria liike 166. I, II kategooria linnuliigid vajavad elupaiga kaitset. Rahvusvahelise tähtsusega linnualad Ülenurme vallas ja selle lähiümbruses, millega tuleks arvestada on: Ropka-Ihaste luht ja Aardlajärv, Lahepera järv. Rahvusliku (kohaliku) tähtsusega linnualad: Soitsjärv, Karijärv ja Keerijärv, Ilmatsalu järved, Tamme polder.

Liigikaitse . Seisuga 01.01.1997 on Tartumaal metsasipelgate, viinamäetigude, võsuliivsibula kaitseala ning kollase nartsissi looduslik kasvuala. I kategooria kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine on keelatud. I kategooria kaitsealuste liikide isendite ning elu-, sigimis- või pesitsuspaikade ja rändeteede ning kasvukohtade kahjustamine on keelatud.

Maastike terviklikkuse ja esteetilisuse tagamiseks on oluline, et maavarade ja maa-ainese kaevandamisega haaratud pind on korraga võimalikult väike ning uute kaevandamisalade tekkimisel oluliselt ei suureneks. Vastasel juhul tuleb kaevandamisega rikutud pinna suurenemine kompenseerida täiendava haljastuse rajamisega (eelkõige Tartu linna ümbruses). Ammendatud kaevandamisalad on üldjuhul otstarbeks metsastada. Aardlapalu liivakarjäär Ülenurme vallas on kavas kujundada puhkeotstarbeliseks veekoguks.

Pinnavesi . Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km 2, 20 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Vooluveekogudest on kõige reostatum Suur-Emajõgi allpool Tartu linna kuni Luunjani ning jõed ja ojad väikeasulate heitvee veekogudesse juhtimise kohast

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 34 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

allavoolu. Põhjuseks on Tartu linna reovee osaline puhastamine, mitmete väikepuhastite mittekorrasolek ja ebarahuldav töö.

Pinnavee kasutamistingimuste määratlemisel üld- ja detailplaneeringute (nende lähteülesannete) koostamisel tuleks lähtuda järgnevatest põhimõtetest: - planeerida põhjavee asemel pinnavee kasutus seal, kus pole nõutav joogivee kvaliteet (näiteks: transpordivahendite pesemine, ehitusmaterjalide tootmine, haljasalade ja tänavate kastmisvesi, tuletõrjevee võtmiskohad); - otsustada maastiku ilmestamiseks rajatud mõisa-, veski- jt. tiikide vajadus ning kavandada meetmed nende korrashoiuks; - määratleda poldrite tulevik; - mitte planeerida tiheasustusalade laienemist ja tootmisotstarbega maa-alasid veekaitsevöönditesse ega reostustundlike veekogude äärde. - ette näha abinõud pinnaveekogude reostuskoormuse vähendamiseks. Esmajärjekorras rajada uued puhastusseadmed või uuendada olemasolevad puhastid linnade ja suuremate asulate ning reostustundlikesse eesvooludesse juhitavate reovete puhastamiseks. - uuendada amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud; - vältida sõnniku ja virtsa laialivalgumist, selleks rajada uued või rekonstrueerida lekkivad sõnnikuhoidlad; - tehisveekogude rajamine on üldjuhul põhjendatud vaid puhkeotstarbeks.

Põhjavesi . Maakonnaplaneeringu veemajanduse eesmärgiks on inimtegevuseks vajalikus koguses kvaliteetse põhjavee säilitamine ilma selle varusid oluliselt kahjustamata.

Põhjavett võetakse kvaternaari, devoni, devon-siluri ja ordoviitsium-kambriumi veekihist. Kuigi põhjaveevarud on suured, ei saa mõnedes piirkondades vett kasutada joogiks. Kõige rohkem on inimtegevusest mõjutatud kvaternaari veekiht ning seetõttu on maakonna enamuse salvkaevude ja mõnede madalamate puurkaevude vesi reostunud nii mikrobioloogiliselt kui keemiliselt ning ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele. Sügavamate veekihtide vee kvaliteet sõltub kivimite looduslikest omadustest ning kohati on joogivees lubatust rohkem fluoriide, kloriide ja rauaühendeid. Vee kasutamisega kaasnevad vee omaduste ja vee hulkade muutused. Edasine tegevus tuleks kavandada nii, et pikemaks ajaks oleks tagatud inimeste eluks ja majandustegevuseks vajalikul hulgal kvaliteetne vesi (see on kõigile kohustuslik). Põhimõtteliselt on vesi taastuv loodusvara, kuid varude ja kvaliteedi taastumisaeg võib ulatuda sadadesse aastatesse.

Põhjavee kasutamistingimuste määramisel üld- ja detailplaneeringutes tuleb arvestada: - piirkonna põhjavee varudega; - olemasolevate veehaarete võimsustega, st. mitte rajada uusi puurkaeve kui on olemas kvaliteetse põhjaveega puurkaevud; - põhjavee kaitstusega. Aladele, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata pindmise reostuse eest, mitte kavandada ja rajada põhjavett ohustavaid objekte ega suurendada ala reostuskoormust, vaid rakendada meetmeid olemasoleva reostuskoormuse vähendamiseks. - majandustegevuse kavandamisel pidada kinni Veeseadusega kehtestatud (50 m) või Keskkonnaministri poolt kinnitatud puurkaevude sanitaarkaitsealadest.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 35 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Omavalitsustel korraldada veevarustust vastavalt väljatöötatud kavadele lähtudes põhimõtetest: - põhjaveevarude säästlik kasutamine; - vee kvaliteedi parandamiseks, sh. kasutamiskõlbmatute puurkaevude likvideerimine, veetorustike uuendamine ja ehitamine, veepuhastussõlmede rajamine; - vee kaitseks, sh. põhjavett ohustava jääkreostuse likvideerimine, amortiseerunud

Loodusobjektide kaitsealad . Tartumaal 01.01.1998. aasta seisuga kaitse alla võetud 91 objekti. Kaitsealuste objektide hulgas on 58 põlispuud või puude rühma, 4 alleed, 1 dendraarium, 1 selektsiooniaed, 15 rändrahnu, 2 kivikülvi, 10 maastiku üksikobjekti (paljandid, koopad, moreenseljandikud, järved). Peale selle on loodud 1 looduskaitseala ja 45 maastikukaitseala (sh. 26 parki ja 8 metsaparki).

Kaitseala tüübid on (vastavalt Kaitstavate loodusobjektide seadusele): rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) ja programmala. Lisaks kaitsealadele määratleb nimetatud seadus kaitsealused looduse üksikobjektid ning kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid. Kaitsealal on määratud valitseja. Loodusobjekti valitsemine on selle kaitse ja järelevalve korraldamine. Kaitsealal on kaitse-eeskiri, mis sätestab kogu kaitseala jaotumise kaitsealavöönditesse ning vastavalt lubatud ja keelatud tegevused. - Loodusreservaat - keelatud on igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, keelatud inimeste viibimine, v.a järelevalve-, teadus- ja päästetöödel - Sihtkaitsevöönd - inimeste viibimine keelatud kaitse-eeskirjas määratud paikades, majandustegevus ja loodusvarade kasutamine on üldjuhul keelatud, kaitse-eeskirjas määratakse loodusobjekti mittekahjustavad lubatud tegevused, näiteks maaparandussüsteemi hooldus, hooldus- ja valikraie, marjade ja seente korjamine, kalapüük, ulukite arvukuse reguleerimine, kommunikatsioonide rajamine ja mittetootmisehitiste rajamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks - Piiranguvöönd - kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on keelatud uute maaparandussüsteemide rajamine, veekogude taseme muutmine ja kallaste kahjustamine, maavarade ja maa-ainese kaevandamine, puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuurides ning uute metsakultuuride ja energiapuistute rajamine, lõppraie, maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana, väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine, uute ehitiste püstitamine, jahipidamine ja kalapüük.

Muinsuskaitse objektid . Kinnismälestis, ehk ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti-, tehnika- ja arheoloogiamälestis. Reeglina on kinnismälestise kaitsetsoon 50 m. Kinnismälestise asukoht ning kitsenduste ulatus ning iseloom kantakse riiklikku maakatastrisse ning kinnismälestise ja selle kaitsevööndi ulatuses on Muinsuskaitseameti loata keelatud maaharimine, mulla- ja ehitustööd, puude ja põõsaste istutamine ning mahavõtmine ja juurimine, ümberpaigutamine, ümberehitamine, remontimine, mälestist kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide paigaldamine.

Linnaümbruse puhkealad . Puhkealad ja nende kasutamistingimused on looduslikest ja maakasutuslikest eeldustest tulenev puhkeala potentsiaal puudutab ka Ülenurme valda järgmiselt: - Ropka ja Külitse küla aiandusühistud muutuvad järk-järgult püsielamute alaks;

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 36 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- vajadus veeta lühiajalist puhkust (näiteks pärast töölõppu, nädalalõpud) on tekitanud puhkealade puudujäägid just Tartu linna lähitsoonis, kuhu oleks võimalik minna jalgsi või jalgrattaga.

Avalikult kasutatavate supelrandade paiknemiskohad määratakse valla/linna üldplaneeringutes. Oluline on jälgida, et neile oleks tagatud vaba juurdepääs ning parkimisvõimalus. Linnaümbruse veekogude kallaste puhkeotstarbelise väärtusega maad on Vasula järve, Kabina endise karjääri ja kujuneva Aardlapalu karjääriveekogu ääres.

Tähelepanuväärsed momendid teemaplaneeringus “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”: - põrkuvad avalikud ja erahuvid - roheline vöönd lähipuhkealana ja ehituskruntide planeerimine - Tartul puudub külgnev roheline vöönd klassikalises mõistes - lähialade metsade majandamisel arvestada puhkeväärtusega - Tartu laienemine

4.4. Teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”

Roheline võrgustik Rohelise võrgustiku koostamisel on peatähelepanu eluslooduse liikide ja koosluste loodusliku leviku võimaluste säilitamisele/tagamisele. Väärtuslike maastike määratlemisel lähtutakse maastikulise mitmekesisusest ja ajaloo vältel kujunenud maastiku säilitamise vajadusest. Maastikulised väärtused on kujunenud reeglina inimtegevuse ja looduslike protsesside ajaloolise koosmõju tulemusel, mistõttu sageli on kasutusel kohasem mõiste “väärtuslik kultuurmaastik”.

Vajadus maakasutust ja asustust suunata tuleneb asjaolust, et kaasaegses ühiskonnas on tugeva ehitustegevusliku surve all eeskätt looduskaunid kohad, kuna elu- ja ärikohana hinnatakse just maastikuliselt väärtuslikku ja privaatset keskkonda. Valglinnastumise reguleerimata areng toob endaga kaasa maastikuliselt ja looduslikult kaunite kohtade väärtuse vähenemise või neile avaliku juurdepääsu piiramise, samuti põllumajandustegevuseks väärtuslike põllumaade hävimise, maksutulude ebaõiglase jaotumise, liiklusummikuid, omavalitsuste sundkulutused sotsiaalse infrastruktuuri ja teede rajamiseks, jne.

Lisaks rohelisele võrgustikule ja väärtuslikele kultuurmaastikele on planeeringus määratletud Tartu linna lähipuhkealad, maakonna suuremad puhkeväärtusega alad, kavandatavad kaitsemetsad Tartu linna rohelises vööndis, kaugele ulatuvate ja ilusate vaadetega teelõigud, kaunid vaatekohad, maakonna kõrge viljakusväärtusega põllumajandusmaad ja asustuse võimalikud ja ebasoovitavad laienemissuunad.

Rohelise võrgustiku alade kokkupuutekohtades liiklusrajatistega ja asustusaladega võivad suure tõenäosusega esile kerkida funktsionaalsed konfliktid. Konfliktaladel ehitustegevuse või muu tehiskeskkonna arendamisel tuleb rakendada meetmeid vastuolude leevendamiseks.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 37 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Järgides teemaplaneeringut on võimalik tagada loodus- ja keskkonnakaitse aspektist põhjendatuma maakasutus- ja asustusstruktuuri kujundamine.

Väärtuslikud maastikud ja nende säilimist tagavad meetmed Haruldaste ja meie maale iseloomulike loodus- ja pärandkultuurimaastike kaitseks on rajatud maastikukaitsealasid. Maastikukaitsealad on loodud eelkõige eriliste pinnavormide ja suure loodusliku väärtusega objektide kaitseks, väiksem osakaal on inimese loodu kaitsmisel. Väärtuslike maastike inventeerimisel tuvastati, kirjeldati ja hinnati viit tüüpi väärtusi: - kultuurilis-ajalooline väärtus (KAV): traditsioonilise või teatud ajalooperioodile omase maakasutuse, asustuse, teedevõrgu, hoonestuslaadi, iseloomulike ehitiste säilimine, kultuuri- ja ajaloosündmuste toimumine, muinsuskaitse kinnismälestiste esinemine; - esteetiline väärtus (EV): ilu, omapära, ilusate vaadete avanemine, hooldatus, häirivate tegurite tuvastamine, jms; - looduslik väärtus (LV): kõrget looduslikku väärtust omavate elupaikade, loodusobjektide ja kaitsealade ning kaitsealuste loodusobjektide esinemine; - identiteediväärtus (IV): maastiku ja/või seal leiduvate loodusobjektide või ajalooliste ehitiste olulisus kohalike elanike arvates; - rekreatiivne ja turismipotentsiaal (RTV): sobivus puhkemaastikuks.

Ülenurme vallas asuvad väärtuslikud maastikud

Nimi Vald/asula Klass Pindala (ha)

Tatra org ja Kambja Kambja, Ülenurme II 884 Ülenurme Ülenurme, Haaslava II 2065

Tatra org ja Kambja - kultuurilis-ajalooline (3 palli): kirik, mõis, kalmistu, kultuurilugu, muistsed kalmed; - esteetiline (3 palli): mosaiiksed vaated üle ja piki orgu ning ümbritsevale maastikule; - looduslik (2 palli): org, jõgi, Kambja park, pedajas; - identiteet (3 palli): Kambja kui Eesti koorilauluhäll, kaunis maastik ürgoruga, “kohavaim”; - rekreatiivne ja turismipotentsiaal (2 palli): Kambja ajaloolised ja kultuuriloolised paigad.

Säilitamist tagavad meetmed: - Põhiliseks säilimist tagavaks tingimuseks on Tatra oru nõlvadele iseloomuliku maastikulise mosaiiksuse säilitamine; - Ehitatavad uued hooned ei tohiks teelt vaadatuna paikneda ülevalpool horisonti; - Uute kompaktse hoonestusega alade (elamugruppide, tootmisettevõtete) lubamine väljapoole olemasolevat hoonestusala vaid üldplaneeringu alusel; - Tammide, paisjärvede ja melioratsioonisüsteemi hooldus, endiste vesiveskite maastikuliselt sobivas vormis rekonstrueerimine ja kasutuselevõtt.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 38 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Ülenurme - Kultuurilis-ajalooline (3 palli): Ülenurme mõis, põllumajandusmuuseum, Aardla polder; - Esteetiline (3 palli): hooldatud asula, vaated üle Aardla oru; - Looduslik (2 palli): Ülenurme park, Aardla org jõe ja järvega, kaitsealad; - Identiteet (2 palli): põllumajandusmuuseum, kõrgelt väärtustatud linnalähedane elupaik; - Rekreatiivne ja turismipotentsiaal (2 palli): põllumajandusmuuseumi tegevuse ja lennundusega seonduv.

Säilimist tagavad meetmed : - Mõisa (põllumajandusmuuseum) maastikulise väärtuse säilitamine ning selle vahetus ümbruse hoonestamisest hoidumine; - Asustuse laienemine (kinnisvaraarendus) peab toimuma eelkõige seniste Ülenurme ja Tõrvandi alevike hoonestatud alade kõrvale. Vältida põllumajandus- ja metsamaade sees olevate üksikute katastriüksuste kruntimist; - Teedelt avanevate vaadete säilitamine.

Maastike säilimist tagavad meetmed ja alade üldised kasutamistingimused Maakonnaplaneeringu eesmärkideks on väärtuslike maastike säilimist tagavate meetmete kavandamine ja alade kasutamistingimuste määratlemine. Nendeks on:

- Maastikuhoolduskavade koostamine ja maastikuhooldustoetuste rakendamine; - Maastike väärtust säilitavate ehitus- ja maakasutustingimuste määramine üldplaneeringus; - Maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmine ning harmoneeruvate heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine detailplaneeringutes; - Maaelu ja külaarengutoetuste rakendamine maastikku väärtustavate ehitiste korrastamiseks ja taastamiseks; - Põllumajandustoetuste rakendamine karjamaade ja karjatamise säilimise tagamiseks; - Loodushoiutoetuste rakendamine seniste pärandkoosluste (inimmõjul püsivate koosluste) säilimiseks tarvilikele töödele; - Ajaloolise külakeskkonna eksponeerimisele tugineva majandustegevuse toetamine; - Säilitada avalikus kasutuses munitsipaalmaana kohalike elanike traditsioonilised kooskäimispaigad; - Lagunenud ja kasutuskõlbmatute hoonete ja rajatiste lammutamine, selleks omanikele ja avalikkusele vastuvõetava toimiva süsteemi loomine; - Arhitektide, muinsus- ja looduskaitse spetsialistide kaasamine üldplaneeringute koostamisse; - Hoidumaks väljakujunenud maastikuliste väärtuste võimalikust kahjustamisest uute tehiskeskkonna elementidega lubada uute kompaktse hoonestusega alade moodustamist põllumajandus- ja metsamaadele (nn kinnisvaraarendust) vaid üldplaneeringus määratud aladel; - Kohaliku omavalitsuse väljastatavas projekteerimistingimustes sätestada nõuded ehitiste maastikulise sobivuse tagamiseks;

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 39 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- Hajaasustuses eelistada hoonestamist endiste taluõuede alal; - Kaldaäärsete alade hoonestuse laienemise planeerimisel näha ette veekogule avanevate vaadetega hoonestamata puhveralad; - Kaldaäärsete maa-alade detailplaneeringute koostamisel moodustada avalikult teelt kaldani viivale teealusele maale omaette krunt ning näha ette sellel paikneva tee määramine avalikult kasutatavaks; - Mastide püstitamiskoha valikul arvestada maastikupilti sobivust, vältides paiknemise maastikku väärtustavate kultuurilis-ajalooliste ja loodusobjektide foonil ning ilusate vaadete avanemissektoris. - Kogukonnaidentiteedil põhineva kohaliku omaalgatuse raames maastikuhoiutegevuse käivitamine, vastavate kampaaniate algatamine.

Roheline võrgustik ja selle toimimist tagavad meetmed Rohelise ehk ökoloogilise võrgustiku (rohevõrgustik) määratlemise põhieesmärk on fikseerida looduslikest, poollooduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest ühtne võrgustik. CORINE maakattetüüpide andmebaasi järgi hõlmab rohelise võrgustiku jaoks sobivate alade pindala Tartumaal 1585 km2 (54% maakonna pindalast).

Planeeringute eesmärk on suunata inimtegevust nii, et oleks tagatud rohelise võrgustiku toimimine ja säilimine. Rohevõrgustik tagab koosluste arengut looduslikkuse suunas, toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ja toetab keskkonna loodusliku iseregulatsiooni toimimist.

Määratletud roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja neid ühendatavatest koridoridest. Tuumalad ehk tugialad on üldjuhul ulatuslikud metsa- ja sooalad, millele võrgustiku funktsioneerimine suures osas toetub. Tegemist on liikidele oluliste elupaikade või kasvukohtadega, kus inimtegevus on üldjuhul minimaalne või puudub üldse. Sageli on need looduskaitsealad.

Võrgustiku nn. koridorid on siduselementideks tugialade vahel. Koridorid on liikide rände- ja liikumisteedeks ühest tuumalast teise, samuti puhvertsooniks intensiivse inimtegevusega aladele ja vajalikud piirkonna ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks. Tavaliselt kulgevad koridorid piki jõeorge ja lammialasid, mööda minimaalselt katkevaid ribalisi looduslikke alasid või ületavad põllu-metsa vaheldusega maastikke. Kohati kulgevad rohelise võrgustiku koridor läbi asulate järgides seal enamasti parke, haljasalasid või muid suurema rohelusega alasid (tiikide ümbrused, puudesalud, põõsagrupid, jms). Koridori laius on kogu selle ulatuses varieeruv, samuti on ribastruktuurid ajas kiiremini muutuvad ja muudetavad kui tuumalad.

Tugialad ja koridorid on tähtsuse järgi jaotatud kolme kategooriasse: riiklik, maakondlik ja kohalik ala. Lisaks suuruse ja laiuse kriteeriumitele arvestatakse alade määratlemisel ja kategooriatesse jaotamisel ökoloogilisi, keskkonnakaitselisi, maastikulisi ja loodusväärtuslikke iseärasusi, looduslikke piire, samuti liikide elupaigaeelistusi ja rändekoridoride võimalikke paiknemisi.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 40 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Tartumaa tugialad ja koridorid Tartu maakonnas on määratletud 31 tuumala, neist Ülenurme valla territooriumiga on seotud järgmised tugialad:

Ala indeks Ala nimetus Ala pindala, km2 Kaitsealal baseeruv

T37 Aardla 3,0 +

Rohevõrgustiku sidumiseks tarvilikke koridore määratleti 27. Koridoride piiritlemisel lähtuti eelkõige looduslikest tingimustest, mistõttu kohati ei vasta nende läbimõõdud metoodikas ette antud kriteeriumidele. Määratlemisel arvestati ka olemasolevaid võimalusi alade kaitsmiseks, mistõttu võimalusel haarati koridorideks looduskaitseseadusega kaitstud olevaid alasid.

Toimimist tagavad ja sidusust tugevdavad meetmed Asustusalade, tööstuspiirkondade või muu tehiskeskkonna rajamisele esitab käesolev planeering vaid üldised võrgustiku toimimiseks vajalikud tingimused. Konkreetsete keskkonnatingimuste seadmine nõuab detailsemaid planeeringuid, projekte ja kavasid.

Tingimused ja soovitused rohelise võrgustiku toimimiseks ning sidususe tugevdamiseks: - Üldiseks kasutustingimuseks on senise asustuse ja maakasutuse struktuuri säilitamine; - Uued asumid, elamugrupid ja teised kompaktse hoonestusega alad planeerida üldjuhul väljapoole võrgustiku elemente; - Teedevõrgu kavandamisel tagada võrgustiku toimimine, rakendades selleks teede projekteerimise ja ehitamise normides toodud keskkonnanõudeid; - Võrgustiku koridorides tagada seadusega ette nähtud ehituskeeluvööndi maksimaalne laius; - Võrgustiku aladele jäävate metsa- ja põllumaade majandamisel vältida läbivaid lageraiealasid ning loodusliku rohumaade lausülesharimist; - Rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks tuleb säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp, geograafiline asukoht võib seejuures nihkuda; - Võrgustiku sidususe tugevdamiseks säilitada asulate lähiala põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad.

Konfliktalad Konfliktkohtadena käsitletakse piirkondi, kus maakasutuslik iseloom takistab või võib tulevikus takistada rohelise võrgustiku pidevuse säilimist ja üldist toimimist. Sellisteks probleemseteks kohtadeks on looduskeskkonna seisukohast eelkõige suure liikluskoormusega teed, kasutuses olevad karjäärid ja maardlad, asustus- ja tööstuspiirkonnad ning nende võimalikud laienemisalad. Rohelise võrgustiku ja teiste teemakihtide võrdlemisel toodi välja probleemsed paigad lähtudes järgmistest kriteeriumitest: - Võrgustiku struktuurielementide lõikumine põhi- ja tugimaanteedega ning raudteedega;

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 41 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- Võrgustiku struktuurielementide asumine asustuse mõjualas; - Rohelise võrgustiku toimimist mõjutavad karjäärid, freesturbaväljad, prügilad.

Rohevõrgustiku ristumine maanteede ja raudteedega Maanteed võivad olla oluliseks takistuseks metsloomade liikumisradadel. Suurema liikluskoormuse ja suurema konfliktiohuga maanteedeks on Tartu-Võru-Luhamaa ja Tartu-Valga maantee. Tõenäoliste konfliktalade hulka võib lugeda ka rohelise võrgustiku ristumiskohti Viljandi, Põlva, Otepää suunas kulgevate maanteedega. Rohelise võrgustikuga ristuvad ennustatavad konfliktsed teelõigud on kantud planeeringu kaardile.

Raudteeliiklus on Tartumaal suhteliselt väikese koormusega, hõre ja aeglane, mistõttu loomade liikumisele see olulist takistus ei sea.

Olemasoleva teedevõrgu laiendamise ja uute rajamise projektilahendused peavad tagama looduslikele kooslustele võimalikult harjumuspärased elutingimused. Loomade sõiduteele sattumise või õnnetusjuhtumite vältimiseks tuleb maanteetrassi lõikumisel loomade rännuteedega tarvitusele võtta erimeetmed – kiiruspiirangud, hoiatusmärgid, võrkaiad, ulukitunnelid, ökosillad, jne.

Tartumaal on suuremateks turbamaardlateks Sangla, Laugesoo ja Laukasoo. Kahe esimese kõrvalt kulgevad rohelise võrgustiku kohaliku tähtsusega koridorid. Olulist konflikti nende puhul ette näha ei ole. Laukasoo turbavõtukoht asub aga piirkondliku tuumala läänepiiril, samuti on väiksemaid freesturbavälju teistes tuumalades, olles potentsiaalsed konfliktalad, mis võivad mõjutada võrgustiku toimimist.

Liiva, kruusa ja maa-ainese kaevandamiskohad on potentsiaalseteks konfliktaladeks eeskätt need kaevandusalad, mille pindala on küllaltki ulatuslik ja mis asuvad tuumalade või rohekoridoride keskel (Vooremäe, Aardlapalu, Välgi).

Töötavaid prügilaid rohevõrgustiku alal ei ole. Küll asub Aardla järve botaanilis- ornitoloogilise kaitseala läheduses Aardlapalu prügimägi, mis kujutab kindlasti ohtu ümbruskonnale.

Uute ulatuslike maardlate, karjääride, freesturbaalade ja olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist rohelise võrgustiku aladele tuleb vältida. Igal juhul tuleb asukoha valikul läbi viia keskkonnamõju hindamine ja kavandada rajatise tegutsemisaegne kompensatsiooniala.

Tartu rohelisel vööndil on kaks põhieesmärki: 1) ökoloogilise tasakaalu ja maastikulise mitmekesisuse säilitamine; 2) olla linna jalgsi, jalgrattal ning suuskadel kulgejaile puhke- ja virgestusalaks.

Ökoloogilise tasakaalu ja maastikulise mitmekesisuse säilitamiseks tuleb säilitada linnaümbruse metsatukad, rohelise võrgustiku mõistes mikrotasandi tugialad. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine linna lähialal on rohelise võrgustiku toimimist pidurdav ja sidusust lõhkuv toiming ning on lubatud vaid põhjendatud erijuhtumeil.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 42 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Metsade majandamisel arvestada nende rekreatsiooniväärtust. Tartu linna roheline vöönd lähipuhkealade mõistes kulgeb läbi Tartu linna piki Emajõe kallast, millele on Aardla, Kurepalu ja Vana-Kuuste maantee ümbruse metsased alad puhkealad.

Oluline on Emajõe äärse kallasraja katkematu praktilise kasutatavuse (käidavuse ja jalgrattal sõidetavuse) tagamine.

Linna lähivaldade üldplaneeringute koostamisel tagada linna üldplaneeringud määratud rohelise võrgustiku elementide ja puhkealade sidusus ja ühilduvus naaberaladel kavandatavaga.

Kõrge puhkeväärtusega alad ja nende säilimist tagavad keskkonnatingimused Kõrge puhkeväärtuse aluseks on paikkonna maastikuline mitmekesisus ja vaateline mosaiiksus, ehitus- ja maastikukunsti pärand ning paiknemine veekogude kallastel. Oluline on atraktiivsete vaadete avanemine maastikule. Teisalt tuleneb puhkeväärtus paikkonda rajatust: mõisakompleksidest koos parkidega, teemaparkidest, puhke- ja majutusasutustest, virgestusrajatistest, õppe- ja matkaradadest.

Valla suuremateks puhkeväärtusega aladeks on: - Ülenurme mõisapark ja põllumajandusmuuseum - Tõrvandi asula ja Ülenurme lennuvälja tagused üldkasutatavad metsad - Tartu linna lähipuhkeala – Emajõe lamm, Aardlapalu karjäär Säilitamist tagavad meetmed: - Avalikkuse sellekohase huvi ja surve edendamine, meede eeldab piisavat puhkealade avalikku kasutuse võimaldamist; - Ehitusõiguse andmisel puhkeväärtuse kahanemise vältimine; - Taluvuskoormuse suurendamist parklate, käigu- ja rattaradade, telkimis- ja lõkkekohtade ning viidasüsteemi rajamisega; - Maastikuhoolduskavade ja –projektide koostamine ja elluviimine; - Kaitsealadel paiknevate puhkealade kaitsemeetmete väljatöötamisel puhkeväärtuse arvestamine.

Asustuse laienemine Asustuse laienemise all mõeldakse Tartu linnaga piirnevate seni hoonestamata aladele uute kompaktse hoonestusega alade teket - maamajandusliku maakasutuse asendumist ehituskruntidega. Asustuse laienemisena ei mõelda endiste taluõuede hoonestuse taastamist ning uute ehitamist hajaasustuses. - Asustuse laienemine peab toimuma olemasolevate hoonestusalade naabruses, kasutades ära olemasoleva infrastruktuuri ammendumata teenindusvõime. Areng olemasoleva tuumiku ümber tekitab surve ja vajaduse teenuste kvaliteedi ja heakorra taseme tõusuks laienevas asumis. - Asustuse laiendamine üksikute keset maamajanduslikku maakasutust paiknevate väikeste katastriüksuste kruntimise teel on taunitav. Nii tekkiv asustus ei seostu täisväärtusliku elukeskkonna toimimiseks vajaliku teenustevõrguga. Kulud teede ja tehnovõrkude rajamiseks ja ülalpidamiseks on põhjendamatult suured, ühistranspordi

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 43 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ja kergliiklusteede arendamine ebamajanduslik. Tekkivad linnalikud krundikobarad ei oma maaelulikke väärtusi ega linnakeskkonnale omast polüfunktsionaalsust. - Asustusalade laienemine peab toimuma üldplaneeringuga vastavuses. Üldplaneeringute kehtestamiseni tuleb hoiduda väiksemate kui 10 ha maa-alade detailplaneerimisest nende kruntimise eesmärgil. - Üld- ja detailplaneeringute menetlemisel kaaluda, kas arendajate ja maaomanike huvid arvestavad tulevaste elanike huve ning kas planeeringu lahendus tagab elukeskkonna piisava täisväärtuslikkuse ja sidususe nii ümbritsevate looduslike kui ka linna teenindusvõrgustikega. Arvestada maanteede sanitaarkaitsevööndis elamise tervise ohtlikkust. - Detailplaneeringute algatamisotsuste tegemisel kaaluda, kas uue planeeringu algatamine ei kahanda ega killusta olemasolevate planeeringute realiseerumiseks vajalikku ressurssi.

Kõrge boniteediga põllumaa Tartumaa kõrge viljakusega põllumajandusmaad on leitud Maa-ameti viljakustsoonide boniteedi alusel, mille järgi on maakonna keskmiseks näitajaks 40 hindepunkti. Kõrge boniteediga põllumaadeks on Tartumaal loetud 50 ja suurema hindepunktiga viljakustsoonid. Kõrge boniteediga põllumaad paiknevad Tartumaal peamiselt kesk- ja lääneosas. Kõrge viljakusväärtusega põllud tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses. Põllumaade kasutamisel on oluline hoida korras maaparandussüsteemid. Tuleb vältida nende alade metsastamisest ja metsastumist ning neilt huumuskihi koorimist müügi või teisaldamise eesmärgil. Ehitiste projektid ja detailplaneeringud maaparandussüsteemi alal tuleb vastavalt maaparandusseadusele kooskõlastada Tartu Maaparandusbürooga.

Planeeringu elluviimise võimalused ja meetmed - Käesolevas planeeringus sätestatu arvestamine ja täpsustamine üld- ja detailplaneeringute planeeringute koostamisel. - Käesolevas planeeringus sätestatu arvestamine ja täpsustamine projekteerimistingimuste väljastamisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel ning nõusoleku andmisel väikeehitiste püstitamiseks. - Käesolevas planeeringus sätestatu arvestamine mastide ja liinirajatiste kavandamisel. - Käesolevas planeeringus sätestatu arvestamine üleriigiliste transpordirajatiste trasside valikul. - Maastikuhoolduskavade koostamine ja nendekohaste tööde regulaarne teostamine - Miljööväärtuslike piirkondade säilimiseks vajalike maakasutus-, arhitektuuri-, ja avaliku ruumi kujundussoovituste väljatöötamine. - Koostöö Riigimetsa Majandamise Keskusega puhkealade kavandamisel ning metsade puhkepotentsiaali metsamajandusse kaasamisel. - Hooldustoetuste süsteemi rakendamine ja arendamine - Põllumajanduse keskkonnatoetuse rakendamine - Maastikuliste väärtuste säilimist ja rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete alase nõustamise ja koolituse käivitamine.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 44 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

5. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS KSH läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ja Haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele. KSH protsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku (KSH ekspertgrupi arvamus) kui objektiivset hindamist (olemasolevate uuringute, ekspertiiside jms tulemused). Kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt mõõdetavad mõjud integreeritakse ühisesse mõjuhinnangusse.

Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse mõjuala keskkonnataluvust, mille juures võetakse arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ning keskkonnaseadusandluse nõudeid. Hindamise käigus kirjeldatakse hindamise objekti mõjuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi, kavandatud tegevuse iseloomu ja selle võimalikke tagajärgi keskkonnale, kaasa arvatud võimalik kumulatiivne mõju. Hindamisel on kriteeriumideks keskkonnaeesmärgid, kaasa arvatud säästva arengu kriteeriumid.

KSH menetluse korraldamisel ning KSH aruande koostamisel on aluseks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 24.03.2005, 15, 87).

Meetodid, mida kasutatakse käesoleva üldplaneeringu KSH läbiviimisel, jagunevad põhimõtteliselt kahte kategooriasse: - scoping ja mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised, mil viisil ja kus otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad esile tulla; - hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja olulisust, sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest).

KSH protsessis kasutatakse erinevate meetodite kombinatsiooni või kasutatakse erinevaid lähenemisviise, sõltuvalt sellest, millise hindamisstaadiumiga on tegemist. Näited mõlemasse kategooriasse kuuluvate hindamismeetodite kohta on toodud alljärgnevalt: - ekspertarvamus – vahend, millega saab nii määratleda kui hinnata otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid keskkonnamõjusid; vajadusel korraldatakse ekspertide arutelusid, et vahetada informatsiooni kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude erinevate aspektide kohta; - konsultatsioonid ja küsimustikud – vahend info kogumiseks erinevate tegevuste kohta minevikus, olevikus, tulevikus, mis võivad mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid; - kontroll-lehed – võimaldavad süsteemselt tagada, et kõik tõenäolised kavandatavast tegevusest tingitud aspektid oleksid arvesse võetud (esitatakse tabeli kujul); - ruumiline analüüs – kasutatakse erinevat kaardimaterjali, mis võimaldab määratleda ja hinnata võimalike eri liiki mõjude koosmõju ilmnemist ja välja tuua piirkonnad, kus mõjud võivad olla kõige olulisemad; - võrgustiku ja süsteemi analüüs – põhineb kontseptsioonil, et erinevate keskkonnaelementide vahel on seosed ja vastastikused koosmõjud ning kui ühte elementi eriliselt mõjutatakse, siis see toob endaga kaasa temaga seotud teiste keskkonnaelementide mõjutamise;

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 45 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- maatriksid – kontroll-lehtede keerukam vorm; võib kasutada kvantitatiivselt ja hinnata mõjusid ja nende koosmõju teatud tasemeni; - taluvusvõime analüüs – põhineb teadmisel, et keskkonnas esinevad künnised (taluvuspiirid); kavandatavat tegevust saab hinnata keskkonna taluvusvõime või kindlaksmääratud piirväärtuste suhtes, ka koosmõjus teiste tegevustega; - modelleerimine – analüüsimeetod, mis võimaldab hinnata põhjuse ja tagajärje vahelist suhet keskkonnatingimuste simuleerimise kaudu, nt õhukvaliteedi või mürataseme modelleerimised, jms.

On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu.

5.1. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs

Üldplaneeringuga kavandatav tegevus planeeringualal on Ülenurme valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste ning looduskeskkonnale avaldavate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste määramine.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tulevad käsitlemisele: 1. Elamualade keskkonnamõju 2. Elamualade haljastus: - haljastuse ja heakorra seos elanikkonna tervisega; - metsad; - pargid ja haljasalad; - roheline võrgustik; - haljastus olemasolevatel kruntidel; - haljastus planeeritavatel kruntidel; - taimkatte seisundi perspektiiv; - haljassüsteemi arendamise põhimõtted. 3. Kaitstavad loodusobjektid ja muud väärtused: - kaitstavate loodusobjektide kaitse; - maastikukaitsealad; - kaitsealused üksikobjektid; - kaitsealuste ja haruldaste taimeliikide levik - muinasväärtused; - Natura-alad - väärtuslikud maastikud 4. Liiklus - autoliiklus; - kergliiklus ja jalakäijad; - raudtee.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 46 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

5. Puhke- ja virgestusalade süsteem - puhke- ja virgestusalad ja nendevahelised ühendused; 6. Keskkonnamõjud - õhureostus; - müra; - jäätmemajandus; - tootmisobjektid; - jääkreostus; 7. Kaitsevööndid - tänavad; - raudtee kaitsevöönd; - raadio- ja telefoniside. 8. Tehnovõrkude keskkonnamõju - veevarustus; - heitvee kanalisatsioon; - sademevee kanalisatsioon; - elektrivarustus; - gaasivarustus; - küte. 9. Pinnaveekogud - Emajõgi; - jõed, järved, ojad ja kraavid;

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus: - kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi; - hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus; - pööratakse erilist tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: suur ehitussurve, veevarustuse ja kanaliseerimise küsimused, metsade kaitse ja rohevõrgustik, puhke ja virgestusalade piisavus ja võimalik kasutuskoormus, liikluse intensiivistumisega seotud aspektid, planeeringuala territooriumi läbivate infrastruktuuri objektide rajamise kavad, kergliikluse arendamine jms, valla arenguks vajalike objektide jaoks maa planeerimine; - analüüsitakse kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele ja varale ning sotsiaalsetele vajadustele; - analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust planeeringute ja arengukavadega ning asjassepuutuva keskkonnaseadusandlusega; - antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

Lähtudes üldplaneeringu eesmärgist ja määratletud maa-alast käsitletakse KSH aruande koostamisel: 1) Ülenurme valla arendamise võimalikke alternatiive ning üldisemal tasandil maa- ala erinevaid kasutusvõimalusi (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatud planeeringuala, kuna strateegiliseks planeerimisdokumendiks on maa-alaliselt piiritletud territooriumi üldplaneering;

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 47 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

2) üldplaneeringuga kavandatava tegevuse võimalikku mõju planeeringuala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool planeeringuala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest; 3) Ülenurme valla üldplaneeringu vastavust Tartu maakonna üldplaneeringule jt asjakohastele planeeringutele ja kavadele.

5.2. Ülevaade avalikkuse kaasamisest KSH protsessis

KSH programmi koostamine ja aruande avalikustamine toimus vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 872006, 58, 439) nõuetele.

KSH protsessi avalikustamise plaan nägi ette kaasata protsessi järgnevad institutsioonid ja asjast huvitatud isikud: Ülenurme Vallavalitsus Ülenurme valla elanikud (avalikud arutelud) Tartumaa Keskkonnateenistus

1. Projekti algatamine, Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Ülenurme Vallavalitsuse korraldusega nr. 363, 27. oktoobrist 2006.a (Lisa 1). 2. Algatamisest teatati Ametlikes Teadaannetes 06.11.2006.a (Lisa 2) ja ajalehes Postimees nr. 260, 07.11.2006.a (Lisa 3). 3. Ekspert koostas KSH programmi (Lisa 4) 4. Novembris 2006.a küsiti seisukohad KSH programmi kohta. Seisukohti küsiti Ülenurme Vallavalitsuselt ja Keskkonnaministeeriumi Tartumaa Keskkonnateenistuselt. 5. Teade KSH programmi avalikustamisest ja avalikust arutelust avaldati Ametlikes Teadaannetes 21.11.2006.a ning ajalehes Postimees 21.11.2006.a (Lisa 5). 6. Avalikustamise jooksul laekus üks märgukiri, mille esitas Urmas Kütimets (Lisa 6). 7. Kirjale vastati Ülenurme Vallavalitsuse poolt 20.12.2006. a (Lisa 7). 8. Üldplaneeringu KSH programmi avalik esitlus ning arutelu toimus Ülenurme Gümnaasiumi saalis 13.12.2006.a Osalejate nimekiri (Lisa 8) ja Avalikustamiskoosoleku protokoll (Lisa 9) 9. Tartumaa Keskkonnateenistus kiitis programmi heaks 06.02.2007.a. Asjakohane kiri (Lisa 10). 10. Ekspertgrupp koostab KSH aruande. 11. Teade Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise valmimisest, KSH aruande avalikustamisest ja avalikust arutelust avaldati Ametlikes Teadaannetes 05.07.2007.a ja üleriikliku tähtsusega meediaväljaandes Postimees 09.07.2007 (Lisa 11). 12. Üldplaneeringu KSH aruande avalik esitlus ning arutelu toimus Reola kultuurimajas 06.09.2007.a Osalejate nimekiri (Lisa 12) ja Avalikustamiskoosoleku protokoll (Lisa 13).

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 48 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

13. Avalikustamise jooksul laekus 2 märgukirja, mille esitasid Tartumaa Keskkonnateenistus ja hr Anti Kalvet (Lisa 14). 14. KSH juhtekspert kohtus hr A. Kalvetiga, et arutleda Ülenurme vallas probleemsete elamuarenduste teemal 08.04.2008. 15. Kirjale vastati Ülenurme Vallavalitsuse poolt 31.08.2007. a (Lisa 15).

5.3. KSH protsessi jooksul esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest.

ÜP keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikul arutelul tõstatasid arutelust osalejad rea küsimusi (vt. KSH programme avalikustamiskoosoleku protokoll – Lisa 9), mida on KSH aruande koostamisel ka arvestatud. Kõikidele saabunud kirjadele on KSH eksperdi ning valla poolt saadetud vastuskirjad. Kirjade koopiad on lisatud käesoleva aruande lisadesse.

Hr. A. Kalvet tegi ettepaneku viia KSH raames läbi Konsu kanaliga piirnevate alade hüdrogeoloogilised uuringud, et hinnata liigniiske maa sobivust elamuehituseks. Samuti tõstatas ta küsimuse: “Kuidas mõjub soos elamine inimese tervisele ning kuidas mõjutavad survelised põhjaveed inimeste tervist ja vara?“ Hr. Kalvet soovis, et KSH raames viidaks läbi uuringud salvkaevude vee kvaliteedi kohta, mis võivad olla mõjutatud reovee imbsüsteemidest.

Ülenurme valla seisukoht Hr. Kalveti poolt esitatud küsimustes oli, et keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiks ei ole teostada hüdrogeoloogilisi ega muid uuringuid. Tõdeti, et Hr. Kalveti poolt tõstatatud teema on aktuaalne, kuid probleemi peab lahendama detailplaneeringute (DP) koostamisel iga konkreetse ala puhul eraldi. Üksikutele arendusprojektidele hüdrogeoloogiliste uuringute koostamine ei ole ÜP ja sellele koostatava KSH eesmärgiks vaid lahendatakse konkreetsete DP koostamiste käigus.

Ülenurme valla territoorium, endine EPA Ülenurme õppekatsemajandi territoorium on hästi uuritud ala. Võttes aluseks Eesti Maaparandusprojekti poolt koostatud ehitusgeoloogiat käsitlevaid aruandeid ning uuringuid järeldati, et tegemist on liigniiske alaga. Sellistel aladel on ehitamine seotud tehniliste raskustega, kuid mitte võimatu.

KSH aruande koostamisel võeti arvesse valla territooriumil seni läbi viidud uurimistööde tulemusi (Tartu Lennuvälja KSH; Maanteede mürauuringud; Poldri alade uurimistööde tulemusi jms). KSH programmi avalikul arutelul tõstatatud küsimusi on põhjalikumalt käsitletud KSH aruandes peatükis 9 “Planeeritavate tegevuste mõju hinnang keskkonnale, majanduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule”.

KSH aruande koostamise ja avalikustamise perioodil suhtles KSH juhtekspert korduvalt (probleemsete alade külastus koos hr. Kalvetiga (08.04.2008), suhtlemised telefoni ja e-kirjade teel) hr. A. Kalvetiga probleemile lahenduste leidmiseks. Põhjalikumalt on tõstatatud teemasid käsitletud KSH aruande peatükkides 6.4 ja 8.14.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 49 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

6. PLANEERINGUS OLULISE MÕJUGA KAVANDATAVATE TEGEVUSTE KESKKONNAMÕJU

6.1. Põhimaanteede rekonstrueerimine eraldatud sõiduradadega teeks

Tegevused: Olulisemad plaanid on seotud valda läbivate põhimaanteede (Tartu-Valga maantee kogu Ülenurme valla ulatuses ja Tartu-Võru-Luhamaa maantee lõigus Ilmatsalu ring – Uhti ristmik) muutmisega eraldatud sõidusuundadega teedeks, millega seonduvalt rajatakse kahetasandilisi ristmikke, likvideeritakse paljud olemasolevad ristmikud, peale- ja mahasõidud, toob endaga kaasa uute vajalike juurdepääsuteede, kogujateede ja kergliiklusteede ehituse ning kohati ulatuslikud muudatused liikluskorralduses.

Planeeritava tegevusega kaasnevad muudatused ja piirangud: - Riigimaanteedel on 50 meetrine teekaitsevöönd, mille ulatuses võib tee valdaja kitsendada maaomaniku tegevust – hoonete ehitamist, haljastuse istutamist, jne. - Kõigi riigiteede kaitsevööndis (50 meetrit tee teljest) on ehituskeeluala. - Kõigi riigimaanteede sanitaarkaitsevööndis (300 m tee teljest) on elamuehituse keeluala, va olemasolevas kompaktse hoonestusega alas. - Suuremad muudatused praeguse liikluskorraldusega võrreldes: o Lubatud on vaid parempöördega maha- ja pealesõidud; o Teede ristumised võivad olla vaid kahetasandilised ristmikud; o Kergliiklustee rajamine tee serva pole lubatud; o Piirkonda teenindav ühissõidukimarsruut tuleb viia maanteega paralleelsele teele, tee ääres ei tohi olla ühissõidukipeatusi; o Tee valdaja peab võtma kasutusele müra leevendavaid meetmeid, kui üle normi olev müra ulatub kaugemale kui 250 m tee kaitsevööndi piirist. o Põllumajandusega tegelejate kohalik liiklus ületab tihti maanteid, uue tee korral see häirub.

Eeldatavad (keskkonna)mõjud: - Eraldusefekt, valda läbivate põhimaanteede ümberehitamisel eraldatud sõiduradadega teeks ja sellega kaasnevate muudatuste tulemusel on oht, et põhimaanteedest saavad valla erinevaid piirkondi eraldavad objektid, mistõttu võib märkimisväärselt halveneda ühendatus valla eri osade ja valla keskuse vahel; - Tee läbilaskevõime suurenemine võib põhjustada suuremat mürataset ning müra võib ulatuda senisest kaugemale; - Muutused maakasutuses seoses teede ehitusega ja teega seotud piirangute tõttu kasutatava maa-ala vähenemine; - Õhusaaste (heitgaasid, tolm); - Tee äärse pinnase saastumine (reovesi, jäätmed, kiviklibu); - Maastiku ilme muutused; - Muutused valla elanike liiklemisharjumustes; - Muutused metsloomade liikumisharjumustes; - Ehitustegevusest tulenev mõju (müra, õhusaaste, häired liikluskorralduses); - Valla ruumiline eraldumine põhimaanteest (nt. mõju kohalikule kaubandusele, väheneb Ülenurme juhukülastajate hulk, jne);

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 50 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- Põhimaantee eraldamine vallast ja sellega kaasnevad muudatused liikluskorralduses võivad muuta selle teelõigu ohutumaks valla elaniku seisukohast, kohalik liiklus eraldatakse kaugliiklusest. - Üsna mahukad ehitustööd, lisaks tee laienemisele rajatakse eeldatavasti viadukte ja tunneleid kohaliku liikluse jaoks.

Soovitused seoses eraldatud sõiduradade rekonstrueerimisega Ülenurme valla põhimaanteedel: Kuna tegemist on riiklikul tasemel plaaniga rekonstrueerida põhimaanteed eraldusribaga sõiduteedeks ja sellest tulenevate teedele esitatavatest nõuetest (ohutusnõuded, mahasõidud, kogumisteed, ristumised, ühistranspordi sõiduskeem, jpm), tuleks vallal aktiivselt sekkuda teede planeerimisprotsessi ja seista selle eest, et kavandatavad rekonstrueerimisele minevad põhimaanteed valda ülearu ei killustaks, et säiliks võimalikult optimaalne ühendus ja liiklusskeem ka kohalike elanike jaoks valla eri osade vahel. Kõige rohkem saab teede rekonstrueerimiskavas kavandatuga mõjutatud olema Tõrvandi asumi elanike suhtlemine Ülenurme alevikuga kui valla keskusega.

Lääne-Euroopa riikide näidetel on eraldusribaga põhimaanteede korral kohalikku liikumisharjumuse säilitamiseks varasemate olulisemate ristumisteede kohale rajatud põhimaanteid ületavaid sildu, säilitades niimoodi kohaliku liiklusskeemi ja ühenduse sõltumatuna eraldusribaga põhimaanteest. Selliselt on lahendatud nii kohaliku liikluse kui kaugliikluse omavaheline sõltumatus ja vastastikune ohutus, on säilitatud häirimatu ühendus valla eri osade vahel. Sildade kaudu käib liiklemine ja ühenduse pidamine nii mootorsõidukite kui kergliikluse (jalgratturite, jalakäijate) jaoks.

Vallal on võimalik seista selle eest, et suureneva koormusega tee ehitusprotsessi käigus saavad kaitstud ka vallaelanike huvid ja vajadusel saaks kasutusele võetud keskkonnamõjusid leevendavad meetmed – mürasaaste, heitgaaside, pinnavee saaste leviku vähendamiseks – näiteks rajada teede äärde müra- ja saastetõkke looduslikud või tehnilised barjäärid. Sobilikumad oleksid looduslikud barjäärid. Tee äärde rajatakse teedelt valguva saastunud pinnasevee kogumiskraavid, mis ei suunata otse loodusesse vaid kõigepealt (bioloogilisse) puhastussüsteemi/kanalisatsioonivõrku.

Valla planeeringus tuleks vältida põhimaanteede ehituskeeluvööndisse (50 m) ja sanitaarkaitsevööndisse (300 m) püsirajatiste/hoonete rajamist (v.a. olemasolevatel tiheasustusaladel). Ka olemasolevatel tiheasustusaladele elamute juurde ehituse planeerimisel tuleks vältida uute elamute ehitamist eraldusribaga põhimaantee vahetusse lähedusse, järgides mõistlikku meelt vallaelanike elukeskkonna kujundamisel.

Juhul kui põhimaantee rekonstrueerimise käigus on vajadus ehitada juurde uusi rajatisi (mahasõidud, kogumisteed, mitmetasandilised ristumised, jms), tuleb nende asukohtade valikul lähtuda võimalusel olemasoleva teedevõrgustikust, aga arvestada tuleks ka elamumaadega, et rajatisi sobimatult olemasolevatele elamurajoonidele vahetusse lähedusse ei püstitataks (mis halvendaks oluliselt elanike elukeskkonda) või teerajatiste vahetusse naabrusse uusi elamukrunte ei planeeritaks, samuti tuleks teeehitusest puutumatuna hoida/säilitada olemasolevad kõrghaljastusega maa-alad (eriti Tõrvandi ja Ülenurme ümbruses), rohevõrgustiku konfliktaladel võtta tarvitusele vajalikud meetmed,

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 51 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

et loomariigi elurütm ja rändekoridorid säiliksid ning see toimuks ohutult nii loomadele kui liiklusele (kiiruspiirangud, hoiatusmärgid, võrkaiad, ulukitunnelid, ökosillad, jms).

Valda läbivate rahvusvaheliste transiitteede näol on olemas eeldused aktiivselt osaleda transiidis ja sellest vallale tuluallikas luua. Ülenurme vallal on kõik võimalused pakkuda rahvusvahelise transiitvedudele teenuseid ja luua Lõuna-Eestit teenindav logistikakeskus, lisaks valda läbivatele rahvusvahelistele transiitteedele, läbib valda ka raudtee, mis leiab rakendust eelkõige kaubavedude näol Venemaaga ning valla territooriumil asub ka Ülenurme lennuväli, mis pürgib samuti rahvusvahelisele tasemele.

Oskuslik võimaluste ärakasutamine ja suunamine võib luua vallale suurepärase ettevõtlus- ja rahvusvahelisi kaubaveoseid teenindava tootmiskeskkonna, millest võimalik tulu saada nii valla eelarvele kui kohalikule tööhõivele.

Tugimaanteedega seotud kavad on seotud eelkõige liiklusohutuse parandamisega (liikluskoormuse jätkuval ja olulisel tõusul aeglustus- ja kiirendusradade rajamine, kergliiklustee rajamine, jne) ning ei too endaga kaasa suuremahulisi ehitusöid ja muutusi maastiku ilmes. Küll kaasneb suureneva liikluskoormusega tavapärased kaasmõjud keskkonnale – keskkonda paiskub rohkem heitgaase, tolmu, reovett, jäätmeid, müra. Tugimaanteedel on sanitaarkaitsevööndi ulatus 200 m.

Kõrvalmaanteedega seotud arendused on samuti pigem positiivsed – mitmed neist saavad kõvakatte (väheneb tolm), paljudele tugimaanteedele rajatakse kergliiklusteed (ohutum liiklus, soodustab liikumisvõimalusi ja valla asustusalade ühendust), toimuvad ümberkorraldused ühistranspordis, mis viiakse vastavusse reaalsete vajadustega. Olulisi keskkonnamõju muutusi – positiivseid ega negatiivseid planeeritavaga ei kaasne, küll võib planeeritav tuua kaasa muutusi paremuse poole sotsiaalses plaanis (ühistranspordi parem kättesaadavus, jalgrattateede võrgustik, jne). Kõrvalmaanteedel on sanitaarkaitsevööndi ulatuseks 60 m.

Tartu-Võru-Luhamaa maantee ümber kavandatud elamu- ja muu ehitustsooni planeeringukaarti vaadates võib oletada, et piirkond linna piirist Uhtini liitub lähiaastakümneil Tartu linnaga (võimalik, et ka administratiivselt), sest koridorina kulgevad rohealad maanteest ja asustusest idas on võimalik ühendada Haaslava vallaga. Samuti tekib mulje, et transiitringtee on otstarbekas viia juba alates Uhtist nii ida suunas kui ka lennuvälja tagant loodesse Külitse suunas.

Tänavate ja jalgradade seisukohalt on olulisteks vaba juurdepääsu tagamine igale poole kavandatavatele puhkealadele, valgustatuse olemasolek pimedal ajal ning valla asustatud punktide omavaheline ja Tartu linnaga seonduv jalgrattateede võrgustik. Olulist keskkonnamõju nende rajamisega üldjuhul ei kaasne.

Küsitavusi tekitab planeeritud suurema ühendustee lahendus praegusel Tõrvandit läbival Aia tänaval (Tõrvandi-Lemmatsi suund). Tee möödub lasteaia mänguplatsist ja vahetult laste mängu- ja magamisruumide akende eest, samuti asuvad seal juba varem ehitatud elamud. Praegunegi koormus tipptundidel ületab antud lõigu läbimisvõime, pealegi ei sobi pidev liiklus kuidagi lasteaia mänguväljaku kõrvale. Antud lõik tuleks lahendada kui korrastatud parkimisvõimalusega kõrvaltee. Lemmatsi poolt/poole minev transiitliiklus

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 52 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

tuleks suunata näiteks uue Tõrvandist lõunasse rajatava asumi servateele ning Tõrvandist lääne- ja põhjasuunale jäävate asumite jaoks korrastada tee praeguse Tõrvandi Tartupoolsel piiril.

Komplekselt tuleks nii üldplaneeringu kui Tõrvandi detailplaneeringu käigus lahendada Tõrvandi lasteaia ja kooli juurde pääsemise liiklusskeem. Autostumine on ilmselt tõusev trend ning kuivõrd ehitatavad uuselamud paiknevad keskusest võrdlemisi kaugel, on mõistetav laste autodega lasteaeda ja kooli toomine. Eriti kooli parkimisplatsi sisse- ja väljasõit on juba praegu kriitiline, seades ohtu samas teedületavad koolilapsed ning tekitades probleeme jalgsi lasteaeda suunduvatele vanematele-väikelastele. Ajutiseks võimaluseks oleks parkimisplatsist läbimurre Talevi poe ette teele ja liikumisvoo ühesuunaliseks muutmine. Otstarbekam oleks aga keelata parkimisplatsi sissesõit (v.a. parkijad) ja ehitada hoonetekompleksi Ringtee poolsesse otsa parkimisplatsi laiendus ning paigaldada liiklusvoogu suunavad märgid.

Üldplaneeringuga tuleb lahendada: • maanteede trasseering ja nende soovitavad tüüpristlõiked; • eritasandiliste ristmike ja ristteede asukohad; • sildade asukohad; • liikluskorralduse üldised põhimõtted; • liikluse kahjulikku mõju vähendavad meetmed.

Üldplaneeringus kavandatavad põhimaanteede laiendused lõhestavad valla tervikut veelgi. Transpordimaad peaksid olema planeeritud kõige väheväärtuslikumatele aladele, eemale elamumaast, sotsiaalmaast (v.a. hädavajalik teede-tänavate võrgustik).

Põhimaanteede laiendamisega ja positiivse majanduskasvu tingimustest suureneb valla teedel liiklustihedus veelgi, mis tähendab ka negatiivse keskkonnamõjuga (müra, heitgaasid ja õhusaaste, pinnase reostumine) ala ja mõjupuhvriala laienemist. Seda silmas pidades tuleks arvesse võtta elamumaade, sotsiaalmaade, jms. asukoha planeerimisel.

Maanteedele üldised nõuded (Maanteeseadus ): (1) Maantee trassi valikul ja maantee projekti koostamisel tuleb lisaks tehnilis- majanduslikele nõuetele arvestada maantee rajamisest ning seal prognoositavast liiklusest tulenevat mõju keskkonnale nii tee ehitamise kui ka kasutamise ajal. Kui projekteeritaval teel lubatakse vedada ohtlikke aineid, siis projektlahendus peab arvestama nende veole kehtestatud tingimustega. (2) Projektvariantide võrdlemisel tuleb arvestada hõivatavate ja mõjutatavate maade väärtust, kulutusi ajutiste ehitiste otstarbeks eraldatud alade viimiseks kasutuskõlblikku seisukorda. (3) Puhkekodude, pansionaatide, haiglate jms lähedal kulgevad maanteed tuleb rajada väljapoole nende asutuste sanitaarvööndeid, lisaks sellele tuleb projektis kavandada meetmed kaitseks liiklusest tulenevate kahjulike mõjude eest (müra, heitgaaside levik, vibratsioon). (6) Süvendite ja tunnelite rajamisel tuleb arvestada pinnasevee loodusliku taseme muutumist ja vettjuhtivate kihtide läbilõikamisest tulenevaid mõjutusi looduskeskkonnale.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 53 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

(11) Projektlahendus peab tagama looduslikele kooslustele võimalikult harjumuspärased elutingimused. (13) Kiirteid ja I–III klassi maanteid ei tohi kavandada looduskaitseala, reservaadi, kuurordi, kaitse all oleva loodus- või kultuurimälestise piirkonda. Maantee trass tuleks valida mööda majanduslikus, looduslikus ja esteetilises mõttes väheväärtuslikke maid, võimalusel mööda maastikulisi ja talupiire. Metsamassiivides tuleks maantee trasseerida võimalikult mööda sihte ja tuleohutusribasid ning arvesse võtta metsakaitse kategooriat. Massilised metsloomade, lindude ja veeloomade pesitsus-, paljunemis- ja toitumisalad peaksid jääma väljapoole maantee mõjuvööndeid. (14) Maantee trassi lõikumisel loomade rännuteega tuleb tarvitusele võtta erimeetmed (näiteks kiiruspiirangud) ja -rajatised (võrkaed, ulukitunnel, ökodukt jne) loomade sõiduteele sattumise vältimiseks. (15) Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks peab projektlahendus ette nägema teeäärse kaitsevööndi. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit, vööndi laius nähakse ette detailplaneeringus. Peale tee kaitsevööndi tuleb maantee projektis ära näidata ka maanteeäärsete teiste vööndite piirid.

Lähtudes erinevast saaste ja maastikutüübist on kolm erinevat vööndit ja nende piiride kaugus sõidutee servast erinevate maanteede klasside korral.

Maanteeäärsed vööndid

Vööndi nimi Mõju tase Elukeskkonna Võimalused iseloomustus majanduslikuks kasutamiseks A. Tehnoloogiline Õhk ja pinnas on saastunud. Inimese Maantee kaitseistandikud, Maastik on täielikult pikaajaline tehnovõrgud. ümberkujundatud. viibimine vööndis võib olla nende tervisele kahjulik. B. Sanitaarkaitse Õhusaaste ületab perioodiliselt Inimese elamine Tootmisobjektid lubatud piirkontsentratsiooni, ja puhkamine o n kooskõlas pinnase saastamine võib tervisele ohtlik. sanitaarnormidega. arvestusliku perioodi lõpuks Lubatud osaliselt saavutada lubatud põllundus (v.a vilja- ja piirkontsentratsiooni. Maastik on marjaistandikud, tunduvalt muutunud. juurviljade kasvatamine). C. Mõju Esineb õhusaastefooni ületamise Sobib Piiratud võimalused üksikjuhtumeid. Hüdroloogia, elamiseks, puhke-, ravi- ja mikrokliima üksikute näitajate arvestades kultuuriasutuste muutmine: taimestiku ja elukeskkonna paigutamiseks. loomastiku muudatused. taseme langemisega.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 54 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Maanteeäärsete vööndite ulatus

Vööndi nimi Vööndi piiri horisontaalkaugus sõidutee servast, m Maantee klass Kiirtee ja I II III IV ja V A. Tehnoloogiline vöönd 30 20 12 6 B. Sanitaarkaitse vöönd 300 200 200 60 C. Mõjuvöönd 3000 2000 1500 300

Projektlahenduse valikul tuleb arvestada selle sobivust ümbritsevasse keskkonda. Puhkeplatside, parklate, bussipeatuste, teenindusehitiste asukoha valikul tuleb lähtuda nende otstarbest, sobivusest ümbritsevasse maastikku ja vähimast negatiivsest mõjust looduskeskkonnale nii ehitise kui ka selle kasutajate poolt. Projektlahendus peab tagama meetmed, mis takistaksid sanktsioneerimata maha- ja pealesõitude teket maanteele.

Kui maanteeliiklusest põhjustatud müratase ületab sanitaarnormidega kehtestatud piirnorme, tuleb ette näha mürakaitse meetmed mürataseme alandamiseks vähemalt normtasemeni.

Põhimaanteed peavad kulgema asustatud aladest võimalikult eemal. Tugi- ja kõrvalmaanteed võivad erandkorras läbida asustatud alasid. Kui maantee müratase ületab piirnorme, tuleb ette näha müratõrje meetmed mürataseme alandamiseks vähemalt normidega ettenähtud tasemeni.

Mürataset mõjutavad – kiiruspiirangud, raskete sõidukite osatähtsus liikluses, liiklussagedus, tee pikikalle, ristmiku lahendus, sõidutee katendi liik ja seisukord.

Liikumismüra võib vähendada planeerimisega, liikluskorraldusega, müratõrjeseinte ja – vallidega, teekatte liigi valikuga (teekatenditest on kõige mürarikkam betoonkatend, järgnevad pinnatud, pindamata, poorne ja kummilisandiga asfaltbetoon).

Liiklusmüra saab vähendada järgmiste planeerimistingimustega: - maantee trasseerimisega; - tee rajamisega osaliselt või täielikult süvendisse; - projekteeritavate hoonete kauguse suurendamisega sõidutee servast; - mürarikka maantee äärde kõrgema lubatud müratasemega hoonetest (tehased, laod, teenindusettevõtted, kauplused, parkimishooned) puhvervööndiga elamute kaitsmine; - maanteeäärse metsavööndi säilitamise või rajamisega; - eritasandilisel ristmikul peatee paigutamisega süvendisse.

Liiklusmüra saab vähendada järgmiste liikluskorraldusvõtetega: - raske veoliikluse keelustamisega öötundidel ja puhkepäevadel; - ristmiku liikluskorralduse parandamisega (kanaliseerimine, eritasandiline lahendus jne); - naastrehvide asendamisega talverehvidega; - kiiruspiirangu rakendamisega.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 55 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Liiklusmürast tekitatud hoonesisest müra saab hoone omanik ise vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega.

Vajalikel juhtudel tuleb kasutada müratõrjeseina või -valli. Müratõrjerajatise efektiivsus sõltub - kaugusest müraallikast, kõrgusest, ristlõike kujust, paksusest, kasutatavatest materjalidest, avadest, kaitstavast hoonest üleulatumisest.

Müratõrjerajatise kavandamisel tuleb arvestada tema mõju liiklusohutusele, tee korrashoiule, tuleohutusele, heitgaaside kontsentratsioonile ja lumetõrjele. Müratõrjeseina materjalina kasutatakse immutatud puitu, betooni, kergbetooni, klaasi ja muid materjale. Müravalle kasutatakse peamiselt vähehoonestatud aladel. Vallile sobivate põõsaste ja puude istutamisega saab valli sobitada maastikku. Vallile võib rajada ka madala müratõrjeseina. Müratõrjesein ja -vall ei tohi kujuneda liiklusele täiendava ohu allikaks.

Liikluse põhjustatud vibratsioonitase ei tohi ületada vastavale alale kehtestatud piirtaset. Vibratsioonitaseme lubatavad väärtused on elamualal 71–75 dB, elamu- ja tööstusalal 75–80 dB, tööstusalal 80–85 dB.

Liikluse põhjustatud õhusaaste ei tohi projektlahenduses ületada kehtestatud piirnorme («Mootorsõiduki heitgaasi saasteainete sisalduse ja sõiduki mürataseme normid»), mõõdetavateks saasteaineteks on No x, Tolm, Süsivesinikud, SO 2, Plii, Tahm, CO.

Oluline on ka põhja- ja pinnavee saastumise vältimine. Ohtlike ainete veoteekonnad ei tohi läbida linnakeskusi, puhkealasid ja põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ning need tuleb kooskõlastada maakonna või linna keskkonna- ja transpordiametiga. Maanteede projekteerimisel põhja- või pinnaveehaarde sanitaarkaitsealal tuleb lähtuda vastavate õigusaktide nõuetest.

6.2. Lennuväli

Kavandatav tegevus: olemasoleva lennujaama laiendamine ja arendamine rahvusvahelisi lende tegevaks lennujaamaks. Mitmelt tasandilt avaldatakse survet Tartu (Ülenurme) lennuvälja välja arendamiseks, mis oleks valmis vastu võtma nii Eesti sisest kui rahvusvahelist lennuliiklust. Lennuväljal on luba pikendada olemasolevat lennurada 1800 meetrini. Lennuraja pikendamise ja kohandamisega rahvusvaheliste lendude vastuvõtuks loob suured eeldused Ülenurme ja Tartu linna koostööst kujuneda Lõuna-Eesti logistikakeskus ning Lõuna-Eesti majandust elavdav ja käima tõmbav generaator/tõmbekeskus.

Planeeritava tegevusega kaasnevad piirangud: - Lennujaama ligiduses on ehitamiseks määratud kõrguspiirang – keelatud on ehitada kõrguspiirangu isohüpsidega määratust kõrgemat hoonet või istutada kõrghaljastust; - Lennuvälja tõusu- ja lähenemissektori piirangupinna alla lennuraja lävest kuni peilinglokaatorini (800m) ei tohi olla ühtegi maaga püsivalt ühendatud ehitist või rajatist, mille olemasolu võib takistada lähenemistulede nähtavust õhust või võib mõjutada õhusõidukitele paigutatud raadiokõrgusmõõtjate tööd.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 56 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Eeldatavad (keskkonna)mõjud: - Tihenev lennuliiklus, mis toob kaasa lähiasulate häirimise, eelkõige suureneva mürafooni kaudu

Ülenurme lennuvälja vahetusse lähedusse ja lennukite maandumise-õhku tõusmise trajektoorile on kavandatud mõned potentsiaalsed elamuehituspiirkonnad (Kaku, Tiigi, Ülenurme keskusest lõunasse jääv raudtee ja suletava Aardlapalu prügila vaheline ala). Ekspertidel on alust kahelda eelpool mainitud potentsiaalsete elamuehituspiirkondade otstarbekuses. Vastavalt Üldplaneeringu kaarditel esitatud tõusu- ja lähenemissektori isohüpsisele peaksid maanduvad-tõusvad lennukid asuma kõigest 85 - 105 m kõrgusel planeeritavatest elamuhoonetest. Suurenev lennuliikluse tihedus ning kõigi eelduste kohaselt ka võimsamad lennukid toovad endaga kaasa suureneva müra, õhu- ja valgusreostuse ja ka vibratsiooni ohu antud piirkondades.

Lennuametiga tuleb kooskõlastada ka selliste ehitiste, mis eraldavad märgatavates kogustes gaasi, suitsu, veeauru või halvendavad mingil muul viisil nähtavust lennuvälja lähiümbruses, ehitusprojektid ja lennuvälja lähiümbruses asuvate prügimägede, loomafarmide, kala- ja lihatöötlemisettevõtete ehitusprojektid.

6.3. Raudtee

Olemasolevate raudteede (Taru-Elva ja Tartu-Põlva) säilitamise kõrval on kavas uue raudteeharu rajamine olemasoleva kõrvale Tartu-Põlva suunal. Hetkel Venemaaga ebastabiilsete poliitiliste suhete tingimustes elab raudteetransport üle ebakindlaid aegu ning Euroopaga puudub otse raudteeühendus, kuna rööbaste laius ei vasta Euroopas kasutatavale. Vaatamata nendele aspektidele omab raudteetransiit suurt perspektiivi. Kindlasti täiendab see Ülenurme logistilist potentsiaali. Järjest rohkem on hakatud rääkima kaubavedude vahejaama ja ümberlaadimiskoha välja toomisest Tartu linna keskelt. Ühe võimaliku asukohana on mainitud Reolat.

Planeeritava tegevusega kaasnevad piirangud: - Raudtee kaitsevöönd tiheasulates on 30 meetrit ning väljaspool asulaid 50 meetrit. - Raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala. - Raudtee ehitamine on Eesti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus ning seepärast on vajalik keskkonnamõju hindamine.

Eeldatavad keskkonnamõjud: - Suureneva raudteeliikluse korral kaasneb suurenenud mürasaaste, raudtee äärse pinnase suurem reostus. - Suurem raudteeliiklus tähendab rohkem mööduvaid kaubavaguneid ja sellega suuremat õnnetusjuhtumi potentsiaali ning sellega kaasnevat ohtusid keskkonnale ja inimeste tervisele.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 57 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Raudtee toimimise iseloomust olenevalt tuleks vältida uute elamuehitusalade planeerimist raudtee vahetusse lähedusse. Olemasoleva üldplaneeringu eskiisi kohaselt on näiteks Ülenurme keskuse ulatuses mitmed elamualad (Linnavere, Lina, Öpiku ja Sirbi) planeeritud rajada raudtee sanitaarkaitse vööndisse, raudtee ja tiheda liiklusega maantee vahelisele alale. Pigem sobiksid eelnimetatud alad tootmis- ja äriettevõtete sihtotstarbega maaks.

Joonis 6 Kavandatavad elamualad raudteekaitsevööndis

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 58 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

6.4. Elamumaa

Paaril viimasel aastal on muutunud Ülenurme väga atraktiivseks kinnisvara arenduskohaks, tänu just oma privaatsemale ja ruumikale elamuehitusele ning mis jääb siiski vaid 10-15 minuti sõiduaja kaugusele Tartu kesklinnast. Ligi 2/3 valla töölistest käivad igapäevaselt Tartus tööl.

Väga oluline roll on vallavalitsusel, et elamumaade väljastamisel ning ehitustingimuste määramisega antakse kindlad raamid, millist laadi arhitektuuri ja ehituslahendusi ning ehitustingimusi on valda sobilik arendada, et säiliksid valla omapära, traditsiooniline ilme ning üldmiljöö.

Praegune üldplaneering määrab uuselamurajoonides soovituslikud kruntide suurused ovaalsete ringidena. Praeguse märgistuse kasutamise puuduseks on väga raske eristatavus, kus üks tsoon muutub üle teiseks tsooniks. Ekspertide ja valla töötajate soovitus oleks määrata rajatavate uuselamurajoonide suuruste määratlused konkreetseid piire kasutades, näiteks suuremaid autoteid. Kruntide suurusmäärangute piirid moodustaks kolm ebakorrapärast sektorit-vööndit, mis nõuaks tulevastelt elamumaa arendajatelt kruntide suurusi minimaalselt 1000 m 2 Tartu linnalähistel aladel, 2000 m 2 Ülenurme aleviku, Tõrvandi ja Külitse asulate lähistel ning krundid suurustega 5000 m 2 Tartu linna suhtes kaugematel aladel (vt. Lisa 20).

Elamumaa planeerimisel väärib äramärkimist mitu ohukohta: Esiteks on planeeritud suures osas perspektiivne elamumaa väärtuslikele põllumaadele. Ülenurme vallas asuvad ühed kõrgeima mullaviljakusega põllumaad Tartumaal. Suur osa väärtuslikust põllumaast jääks üldplaneeringu põhjal elamuehitusele ja tootmismaadele jalgu. Selliselt käitumise tagajärjeks on olulised muudatused maastikuilmes, kusjuures valla miljööväärtus tervikuna kaotab olulisel määral oma väärtusest. Samuti kaasneb sellega ka olulisel määral muudatused valla tööhõive struktuuris, põllumajandusliku tootmisega tegelejatel ei jää enam maad, mida harida ja millel tootmist korraldada.

Teiseks, planeeritud mahus elamumehituse realiseerimisel on oht et Ülenurme valla kõrgelt väärtustatud elukeskkond kaotab suures osas oma võlu ja senise positiivse eripära, vald muutub linnale iseloomulikuks tiheasustusalaks, millega kaasnevad ka linnaruumile omased negatiivsed ilmingud – tihehoonestus, väiksed krundid, privaatsuse kadumine, kõrghaljastuse puudumine, palju pinnatud pinda, vähe rohelust, tihe liiklus, vähenev turvalisus, vallaruumi kokkukasvamine linnaga, sisuliselt linnaruumi laienemine valda.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 59 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 7 Planeeritud elamumaa väärtuslikel põllumaadel

Kolmandaks, lähtuvalt uute elamualade kavandatavast asukohast senistele põllumaadele, tuleb arvestada asjaoluga, et Ülenurme valla põllumaad asuvad enamjaolt kunagistel maaparandussüsteemidega aladel. Seda tuleb arvesse võtta juba hoonestamise projekteerimisstaadiumis, et kasutusele võtta ettevaatusabinõud võimalike ebasoovitavate tagajärgede vastu põhjavee taseme häirimise ärahoidmiseks elamutele/hoonestusele, kuna ehitustegevusega mõjutatakse kohalikul tasandil veerežiimi, ent selle ebasoovitavad tagajärjed võivad ulatuda ka naaberaladele.

Näiteks, on kavandatud rajada elamurajoon kunagisele Nõlva maaparandusalale, mis eelenevate uuringute põhjal on tunnistatud elamuehituseks ebasoovitavatks alaks ning võib seetõttu ohtu seada nii inimeste vara kui ka tervise. Aastal 1987 teostasid Eesti Maaparandusprojekti hüdrogeoloogia spetsialistid toonase EPA Ülenurme ÕKM Nõlva

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 60 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

kuivendussüsteemi rekonstrueerimise tarbeks ehitusgeoloogilisi uuringuid ning jõudsid järeldustele, et uuritud ala, Nõlva kuivendusala (mis paikneb Konsu ürgoru nõlval absoluutkõrguste vahemikus 33-45 m), aluspõhja moodustavad keskdevoni aruküla lademe liivakivid, mis sisaldavad savi vahekihte. Aluspõhja kivimid lasuvad ca 1,0-7,5 m sügavusel maapinnast.

Pinnakatte moodustavad saviliivmoreen, liivsavi, eriteralised liivad, kruus, allikalubi ja turvas. Saviliivmoreen lasub vahetult aluspõhja kivimitel ning on plastse konsistentsiga ja sisaldab jämepurdu 10-20%. Kaasaegsed setted on esindatud järvelise tekkega orgaanikaseguste liivadega, allikalubja ja turbaga.

Konsu jõe orus lasub saviliivmoreenil jääjärvelise tekkega liivsavi ja saviliiv. Nõlvad on esindatud põhiliselt saviliiva ja tolmliivaga. Vööndina levib nõlval allikalubja kiht, mis on tekkinud põhjavee väljavoolu tagajärjel.

Pinnasevee horisont toitub sademete ja survelise põhjavee arvel. Pinnasevee tase sõltub aurumise intensiivsusest, sademete hulgast, survelise põhjavee tasemest ja kuivendussüsteemide toimimise intensiivsusest. Liigniiskuse põhjuseks nõlva alal on põhjavee juurdevool kuivendatavasse kihti ja väheefektiivne kuivendussüsteem.

Põhjavee horisont toitub Konsu jõe oru alast lääne poole jäävalt devoni platoolt. Miinimumperioodidel lasub põhjavee survetase 0-1 m sügavusel maapinnast, maksimumperioodidel ületab põhjavee survetase maapinna kuni 1,0 m.

Lähtudes hüdrogeoloogilistest tingimustest on soovitatud Nõlva kuivendusalal kasutada võimenditega kuivendussüsteeme, mis peaksid avama survelised põhjaveed vähemalt 2 m sügavuses, et tagada põhjavee survetaseme alandamine (Eesti Maaparandusprojekt 1987).

Detailplaneeringute koostamisel või ehitiste projekteerimisel tuleb teha eelnevalt hüdrogeoloogilised/ehitusgeoloogilised uuringud, mis peaksid andma vastuse, milliseid ehituslike meetmeid tuleb rakendada antud piirkonda ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel.

Eelpool mainitud fakte arvesse võttes soovitavad eksperdid mitte planeerida tiheasustusalade laienemist ja tootmisotstarbega maa-alasid veekaitsevöönditesse ega reostustundlike veekogude äärde.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 61 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 8 Planeeritud elamumaa maaparandusaladel

Külitse järve ümbrusesse ja Ilmatsalu jõe kallastele, on käesolevas üldplaneeringu eskiisis Külitse aedlinnaku arendusena planeeritud elamumaa sihtotstarbega maa, mis ei arvesta Ülenurme valla puhul kehtestatud ojade ja jõgede kalda 100 meetrist ehituskeelu ja piiranguvööndit. Kindlasti tuleks vältida ehituskeelu ja piiranguvööndisse uute tiheasumite rajamist!

Tartu linna valglinnastumine survestab elamuehitust linnapiiriga külgnevates valdades lähiaastatel veelgi enam. Vallajuhid peavad juba lähimas tulevikus võtma vastu strateegilise otsuse, kas Ülenurme vallast saab linnalisele keskkonnale sarnanev tiheasula või püütakse säilitada maa-asulale iseloomulikku privaatsemat elukeskkonda. Vallaametnike ja ekspertide nägemuses võiks asustuse arenemine toimuda ekspansiivselt – mida kaugemale Tartu linna piirist, seda hõredamaks muutuks asustus ja seda suuremaks muutuksid uued loodavad krundid. Hetkel on valla üldplaneeringu eskiisis planeeritavate kruntide minimaalsed suurused

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 62 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

märgitud kolme ovaalse ringiga, Tartu linnalähedase ala puhul on soovitatud minimaalselt 1000 m 2 suuruseid krunte ning Ropka-Külitse ning Reola asumite ümbrusesse minimaalselt 2000 m 2 suuruseid krunte. Ekspertide poolt oleks soovitus raskesti defineeritavaid ning tulevikus vaidlusi põhjustada võivad ovaalsed kruntide suuruse määratlused asendada konkreetsemate olemasolevat teedesüsteemi jälgivat nn. krundi suurusi määratlevate sektoritega, vöönditega. Esimene, minimaalselt 1000 m 2 suuruseid krunte lubav sektor oleks linna lähitagamaa, ehk algaks järgides Aardlapalu karjäärist mööduvat Tartu – Voormaa maanteed kuni Räni linnaosani. Teine, 2000 m 2 suuruseid krunte lubav vöönd võiks järgida Ülenurme asulat ja Külitse asulat ühendavat tee lõiku. Ning kolmas, 5000 m 2 suuruseid krunte lubav vöönd kujuneks Ülenurme lennujaamast lõunasse, kuni Tatra ürgoruni ulatuvat, veel paljuski puutumatu loodusega ala.

Ülearu tihe hoonestamisega võib muutuda senine Ülenurme valla positiivne eripära, kaob senine miljöö privaatsetest eramutest, mis on siiani meelitanud valda uusi elanikke oma eluasemeid soetama. Seepärast ongi eksperdid arvamusel, et pigem võiks Ülenurme vald võtta tulevikus uuselamute asumite arendamises suuna püüda säilitada maa-asulatele iseloomulikumat privaatsemat ja kvaliteedile suunatud elukeskkonda.

Elamumaaga kaasneb võimalik keskkonna mõjutamine – heitvete/reovee/kanalisatsiooni probleem. Elamumaa eraldamisega kaasneb ka juurdepääsuteede rajamine. Ajutise nähtusena ehitustegevusega kaasneb mürasaaste. Ebasobiv ehitusstiil võib muuta ka maastiku miljöölist väärtust. Elamumaa ebasobiv asukoht (lähedus suure liiklustihedusega teedele, tootmishoonetele, jms) mõjutab ka lähedal asuvate inimeste heaolu.

Looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusala laienemine kalda piiranguvööndis on lubatud Ülenurme aleviku lähipiirkonnas Porijõe kaldal ja Külitse külas Ilmatsalu jõe kaldal.

Positiivne nõue on elamumaa arendamise puhul kõrghaljastuse säilitamine või selle rajamine.

6.5. Tootmis- ja ärimaa

Ülenurme vallas on kavandatud tootmisalasid arendada eelkõige põhimaanteede lähedusse jäävatele maadele, kus elamuehituseks sobivad tingimused puuduvad ning on välja arendatud sobilik infrastruktuur.

Seoses tugeva Tartu survega kinnisvara ja tootmise arendamisele, on vajalik vallavalitsuse poolt paika panna kindlad mängureeglid ja arendustingimused Ülenurme vallas, et vältida edasisi arusaamatusi ja konflikte arendajate ärihuvide ning kohalike elanike turvalise ja meeldiva elukeskkonna vahel. Rangelt soovitav oleks tootmis- ja ärimaad eraldada muudest tegevusvormidest, nagu elamumaad, põllumajandusmaad ja sotsiaalmaad, puhkealad, roheliste puhvertsoonidega. Praegune üldplaneering on ekspertide arvates liiga liberaalne ja lubab tööstusalasid rajada vahetusse lähedusse elamumaadega. Selline tegevusviis on juba viinud mitmeid ettevõtteid ja elanikke konfliktsituatsioonideni. Näiteks, on mitmed Soinaste

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 63 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

elamurajooni elanikud häiritud AS GO Autobussikoondis tegevusest ning pöördunud vallavalitsuse poole palvega probleemide lahendamiseks. Sarnaste konfliktide ärahoidmiseks oleks mõistlik ettevõtte rajamise sooviga valda tulnud ettevõtjat kohe informeerida rohelise puhvertsooni rajamise nõudest. Ühtlasi kujundatakse sellise tegevusega positiivses suunas Ülenurme valla niigi avatud maastikku.

Üldplaneeringus on mitmeid väärtusliku põllumaa alasid planeeritud kasutusele võtta tootmis- ja ärimaadena. Ekspertgrupi arvates võiks tootmis- ja ärimaa osakaalu vähendada näiteks Tõrvandi ja Soinaste asumite vahelisel, praegu avatud põllumaadega alal. Samuti on mitmetel juhtudel tootmis- ja ärimaa sisse tunginud ojade-jõgede kalda 100 m ehituskeelu ja piiranguvöönditesse, Väänoja ja Tartu – Elva raudtee ristumise kohas ja Näki külas ning Porijõega Pikknurme asumis.

Joonis 9 Planeeritavad arendustegevused ja väärtuslikud põllumaad

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 64 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Suletav Aardlapalu prügila asukohale on samuti planeeritud tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega tegevusalad. See aga killustaks Tartumaa väärtuslikuks kultuurmaastikuks defineeritud roheala. Seepärast on eksperdid arvamusel, et pigem võiks alale juba praeguses üldplaneeringus omistada sotsiaalmaa sihtotstarve ning rekultiveerida suletava prügila ala.

Tartu valglinnastumise käigus muutuvad linnapiiriga külgnevate valdade tootmis- ja ärimaad üha atraktiivsemaks. Nõudlus nende järele kasvab lähiaastatel veelgi. Positiivne on äri- ja tootmismaade kõrghaljastamise nõue.

Olulise negatiivse keskkonnamõjuga (suits, tahm, lõhn, müra) tegevustele sobilikke asukohti tuleks valida äärmise hoolikusega, vältides tegevuse mõjualasse jäävate elanike häirumist maksimaalselt. Mõistlik oleks vallavalitsusel vältida tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega alade planeerimist kõrvuti elamumaadega. Näide Tartu linnalähedasest Soinaste elamupiirkonna ja GoBus vahelisest konfliktist on Ülenurme vallal olemas. Elamu- ja tootmismaa vaheline planeeritud puhverala oleks vähendanud nii GoBussi poolt tekitatavat naabreid häirivat müra ning heitgaasi hulka ja ühtlasi suurendanud piirkonna rohealade arvukust. Selliseid, potentsiaalseid tulevasi konfliktalasid on praeguses üldplaneeringu eskiisis rohkelt – Ülenurme, Tõrvandi, Soinaste, Reola, Õssu jpt. asumite ning suuremate maanteede vahetus läheduses. Ekspertide poolne soovitus oleks edaspidiste konfliktide ärahoidmiseks varakult uusi äri-ja tootmismaa arendajaid informeerida roheliste puhveralade nõudest.

Olulise keskkonnariskiga tootmistegevuse planeerimisel tuleks juba projekteerimise etapis kokku leppida keskkonnamõjude minimeerimise ja leevendamise meetmed ja lubatud määrad. Tootmiseks tegevusluba väljastada alles siis, kui tootja poolt on tagatud varasemalt kokkulepitud keskkonnamõju määrade vastavus. Tootja poolt peab olema tagatud aktsepteeritud jäätmekäitluskava.

Ülenurme valda on tekkimas tööstuspargid, mille igakülgset arengut võiks omavalitsus soodustada ja toetada, kuna soodustavad ettevõtluse teket nii uute ettevõtete loomise kui olemasoleva ettevõtluse toetamise ja laiendamise näol, mille tagajärjel mitmekesistuks kohalik majandusbaas, tõuseks konkurentsivõime, väheneks tööpuudus .

Tartu külje alla paiknemine on antud teemakontekstis tubliks plussiks, hea koostöö tulemusena on eeldused osa saada Tartu potentsiaalist – kõrgekvaliteedilise tööjõu olemasolu, haridus- ja teaduslinna tuntus ka väljaspool Eestit, mis on heaks eelduseks kõrgtehnoloogial ja teadmistel rajaneva tööstuse arengule. Ülenurme valla osalemine Tartu arengupotentsiaalis võib üsnagi reaalne olla, kuna sobivaid vabu pindu Tartu linnal füüsiliselt napib, nii. Nii otsitaksegi sobivaid kohti linna lähitagamaalt. Ülenurme plussiks on mitmete logistikakeskuse tingimustele vastamine (Ülenurme lennuväli, mitme transiittee (Euroopaga, Skandinaaviaga, Venemaaga) läbimine, lisaks Euroopa ja Venemaa suunal raudteetrassid), sobivate tootmisalade olemasolu, valla positiivne meelestatus ja toetus tööstusalade tekkeks vabade tootmisalade pakkumise ning infrastruktuuride rajamise näol.

Arvestades koha eripära, oleks soovituslik toetada järgnevate põhitüüpi tööstusalade arendamist valla territooriumil (Tartumaa tööstusalade uuring) :

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 65 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

• Kontoritööstuspargid (kontorid ja kergetööstus, võib-olla tarkvaraarendus) - koosnevad peamiselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete peakorterite rühmitustest ning nende kergetööstuse tegevusala tootmis-pindadest. Pargi kujundus on atraktiivne klientidele ning ümbritsev keskkond sobilik ettevõtetele. Selliseid parke leiab peamiselt suurte linnade ümbrusest.

• Logistikapargid (peamiselt ladustamine ja transiit, võib-olla ümberpakendamine) – asetsevad üldjuhul sadamate, lennujaamade, raudtee-sõlmede ja peamiste maanteede läheduses. Sellistes parkides paiknevad ka enamus veoteenuseid osutavatest ettevõtetest.

• Kerge tööstuse tööstuspargid - on kõige levinumad ning nende eesmärgiks on kerge tööstuse (kergetööstus, toiduainete tööstus, väikeaparaadi tööstus, elektroonikatööstus jt) teenindamine. Sellistes parkides paiknevad paljud keskmise suurusega ettevõtted või välisettevõtete filiaalid, üldjuhul on sellistel ettevõtetel 25 kuni 200 töötajat.

• Öko-tööstuspargid - sarnanevad eelmainitud parkidele, kuid nendes arvestatakse täielikult kõiki tööstuspargi ökoloogilisi mõjusid. Sellised pargid püüavad oma nimetusest tulenevalt edendada puhaste tehnoloogiate kasutamist ning jäätmete vähendamist, taaskasutamist või ümbertöötlemist. Öko-tööstusparkide põhimõtete arvestamine on eriti oluline parkide jaoks, kus asub töötlev tööstus või mis genereerivad olulistes kogustes tööstuslikke ohtlikke jäätmeid või muud saastet.

Tööstusparkide eduka käivitamise eeldusteks on: - Soodne asukoht. Üldjuhul peaks asuma suur(t)e maantee(de) ääres, olles soodsa asupaigaga nii logistiliselt, majanduslikust kui strateegilisest seisukohast. - Väljaarendatud infrastruktuur on oluliseks edufaktoriks, nõuab suuri investeeringuid, kuid on samas praktiliselt vältimatu. Korralikult ja täielikult väljaarendatud infrastruktuur on tööstuspargi arendusprotsessis esmajärguline ülesanne. - Kvalifitseeritud ja soodsa hinnaga tööjõud. Paiknedes Tartu linna külje all, on olukord kohalikul tööjõuturul soodne. - Soodsad tingimused arendustegevuseks – valla poolt arendustegevust toetav keskkond, koostöö haridus-, arendus- ja teadusasutustega, ressursside jagamise võimalus teiste osapooltega tööstuspargis on olulised faktorid eriti just väikeettevõtete jaoks. - Tugiteenuste olemasolu tööstuspargis on selle lahutamatuks osaks ja boonuseks. - Keskkonnasõbralik asukoht on järjest rohkem hinnatud investorite silmis – on hoolt kantud sobiva maakasutuse, keskkonna aspektide suhtes ja kõrgetasemeliste töötingimuste eest.

Ülenurme vallas on keskkond ettevõtluseks soodne. Olemas on ettevõtluseks vajalik infrastruktuur – tootmishooned, elektrienergia, head logistilised tingimused (suured maanteed, raudteed). Kõige aktiivsem on ettevõtlus Tõrvandi ja Ülenurme alevikes, kus on peamiselt esindatud kaubandus- , teenindusettevõtted ja tootmisettevõtted. Reola külas tegutsevad tootmisettevõtted ja põllumajandusettevõtted.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 66 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Reola tööstuspiirkond. Reola asub Tartust ~7 km Võru suunal, Võru-Põlva teeristi ümbruses. Tegemist on täna ühe Tartumaa kiiremini areneva tööstuspiirkonnaga, kus on ära kasutatud endise Ülenurme sovhoosi infrastruktuur. Võimalik kasutada lennutransporditeenuseid - piirkonna servale jääb Ülenurme lennuväli, mis areneb Lõuna-Eestit teenindavaks tsiviillennuväljaks; planeeritakse koostöö loomist Skandinaavia suuremate lennufirmadega. Kogu piirkond on üks perspektiivsemaid Tartumaa arendatavaid tööstuspiirkondi. Vaja on teha piirkonna detailplaneering ja kasutada struktuurifondide vahendeid infrastruktuuri arendamiseks ning piirkonna atraktiivsemaks muutmiseks. Kõik see võimaldab tuua piirkonda uusi ettevõtteid ja luua uusi töökohti. Piirkonnas asuvad täna: puidutööstuse ettevõte AS Rait, kes rajas 2003.a. uue höövelmaterjali tehase; OÜ AT Metalligrupp, mis on üks parema ja universaalsema tööpingipargiga ettevõtteid Tartumaal; AS Ösel Foods, Aura kaubamärgi all mahlu ja limonaade tootev ettevõte - täna ALeCoq omanduses ja planeeritakse laienemist; rida väiksemaid ettevõtteid nagu AS Marivari, AS Saarek, Betoonitehas jt; AS Reola Gaas, mis asub Reola raudteesõlme piirkonnas - põhiliselt vedelgaasi laadimine ja müük üle Eesti.

Tõrvandi tööstuspiirkond. Tõrvandi asub praktiliselt Tartu piiril Võru suunas, endine Tartu EPT keskus. Piirkond asub mõne kilomeetri kaugusel Reola tööstuspiirkonnast ja tulevikus võiks neid vaadelda ühe piirkonnana. Tõrvandis on ära kasutatud olemasolev endise Tartu EPT infrastruktuur ja hooned. Ka Tõrvandi piirkond vajaks detailplaneeringu tegemist ja infrastruktuuri kaasajastamist. Tõrvandis on olemas vabad riigimaad. Piirkonnas asuvad: AS Tartu ETP; metallitööstuse alal AS Tartu LEMK – valmistab metallkonstruktsioone; AS Respo Haagised - mitmesuguste väikehaagiste tootmine jt.

6.6. Puhkealad

Planeeringus käsitletakse valla rohealade, parkide, spordi ja vabaaja veetmispaikade ning rohevõrgustiku säilitamist ja arendamist, mille eesmärgiks on valla elanikele (aga mitte ainult kohalikele, Ülenurme vallas asuvad puhke- ja virgestusalad on kindlasti perspektiivseks puhkealaks ka Tartu linnale) vaba aja ja sportimisvõimaluste tagamine asustatud punktides ning vallas tervikuna.

Kaardistusüksus “planeeritud sotsiaalmaa looduslikul rohealal“ tekitab küsimuse, kas sotsiaalmaal lubatud tegevused on tõesti lubatud ka kaitsealadel. Kas kaitseala kaitse- eeskiri on seadusandlikult olulisem dokument, mis keelab nn sotsiaalmaa kasutamise üldistes huvides rajatiste ehitamiseks?

Küsimus on tingitud Aardla järve lähitsooni ning Porijõe kanali ja Emajõe vahele jäävate kõrge väärtusega loodus- ja linnualade pärast. Lindude kaitse seisukohalt ei tohiks planeerida kõrget külastatavust ning ehitisi ei Aardla järve lähitsooni ega luhtadele. Sisuliselt aga pooldaksime arengut, kui Porijõe kanali tamm korrastataks rattateeks, selle Emajõele lähenevasse otsa rajataks linnuvaatlustornid ja puhkekohad. Ilmselt oleks külastajaile mõeldes otstarbekas kujundada rada radiaalseks, s.t. tuues tee läbi praeguse kaevandusterritooriumi maanteele ja jätkates paralleelsena maantee kõrval kuni Porijõe

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 67 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

silla kõrvale (loodetavasti) rajatava parkimisplatsini. Koostöös ornitoloogidega on kindlasti võimalik planeerida külastuseks sobiv rada ja vaatetorn ka Aardla järve linnustiku vaatlemiseks. Tõrvandisse spordihoone ümbrusse planeeritud sotsiaalmaa suhtes teeksid eksperdid ettepaneku viia staadion spordihoonest lõunas asuvale väljakule ning laiendada parki Ringtee 2 ja 3 taha asuvale platsile. Intensiivselt liulaskmiseks kasutatava mäe ümbrusse võiks rajada 1-2 korralikku mänguväljakut ja liivakasti, liigendada ala hekkide ja madalate puude-põõsastega, paigaldada pingid. See ala liituks sujuvalt praeguse mänguväljakuga Ringtee 3 ees ja rohelise alaga Ringtee 15 taga. Millegipärast ei kuulu viimane ilusate puudega väljak sotsiaalmaa kategooriasse?

Tõrvandi korterelamute asum vajaks suuremat ja polüfunktsionaalsemat virgestusala. Kui laste jaoks leidub veel üksikuid hädapärases korras mängukohti, siis vanematel inimestel pole küll peaaegu kohta kus jalutada või istuda. Tõrvandi metsast on kahjuks alles jäämas vaid mõtteline osa ning see asub väikelaste ja vanainimeste jaoks liiga kaugel.

Lahendamist vajaks ka koertega jalutamine, sest enamasti pole inimestel midagi lemmikloomade vastu, kuid kõikjal murul ja puude-põõsaste ümbruses olevad loomset päritolu väljaheited tekitavad protesti. Koerte jalutamiseks võiks tulevikus eraldada teatud marsruudi pargis ja paigaldada sinna ka prügikastid jäätmete jaoks.

Puhke-ja virgestusala on avalikus kasutuses olev tehniliselt ja looduslikult ettevalmistatud aastaringselt kasutatav spordi- ja puhkemaastik. Üldplaneeringu üheks eesmärgiks on aastaringse intensiivse kasutusega rekreatiivse iseloomuga puhkemaastiku kujundamine.

Aardla järve botaanilis-ornitoloogline kaitseala on rajatud järvekoosluste, luhaniitude ja linnustiku kaitseks. Kaitsealale on plaanis rajada loodusõppe rada, ehitada linnuvaatlustornid ja rada viidastada. Ala tuleb hooldada ning vältida luha võsastumist.

Suletav Aardlapalu prügimäe territooriumi rekultiveerimise kava peab ette nägema ala keskkonnaohtlikkuse vähendamist, mis võimaldaks ala kasutuselevõttu spordi- ja rekreatsioonialana. Alale on lubatud spordi- ja rekreatsiooni tarbeks vajaliku hoonestuse ja rajatiste rajamine.

Emajõe luhale Aardlapalu karjääri piirkonda ja Tõrvandi lääneossa on kavandatud puhke- ja virgestusalad.

Puhke- ja virgestusaladena on üldplaneeringuna ette nähtud Aardlapalu karjääri piirkond, Ropka järv, Eerika paisjärv, Ülenurme paisjärv, poldriala, Aardlapalu suletava prügimäe territoorium, Tõrvandi tagune mets.

Üldplaneeringus esitatud kergliiklustee on oluline lüli puhke- ja rohevõrgustikus, suusarada on kergliiklustee ainult talvel kasutatav variant, seda tohib läbida vaid talvel suuskadel. Üldplaneeringuga on kavandatud suusarada Variku metsa ja Tõrvandi vahele.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 68 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

6.7. Sotsiaalmaa

Sotsiaalmaadele kavandatavate kahe lastepäevakodu, koolihoone, gümnaasiumi laienduse juures on olulisim asukohtade sobivus ja nende lähiümbruse kujundamine, soovitavalt võiks see olla kõrghaljastusega pargid, vaba aja veetmiseks mõeldud muruplatsid, mänguväljakud, et neid ümbritseks puhta õhuga looduslik rohevöönd, mis oleks eraldavaks puhvriks turvalise keskkonna ja väljapoole jääva argiselt sagiva, tiheliiklusega teede ja tihedalt täis ehitatud muu hoonestuse vahel. Sotsiaalmaid oleks soovitav sisse planeerida kõigisse kavandatavatesse tiheasustusega omaette elamumaadesse, eesmärgiga luua sealsetele elanikele roheline pargike, laste ja noorte mänguväljakuid, palkidest sportimis- ja võimlemiskonstruktsioonid, jne. Veel mõtet edasi arendades, võiksid need elamukompleksidesse planeeritavad rohepargid olla omavahel ühendatud kergliiklusteedega ja varustatud õhtuse valgustusega, et moodustuks sportliku ajaveetmise võrgustik. Elamualadesse planeeritavate rohepargi ja liikumist soodustav struktuur loob turvalisema ja tervislikuma elukeskkonna, viidates valla hoolivusele oma elanikkonnast.

6.8. Looduslikud ja väärtuslikud maastikualad ja -objektid

Väärtuslikud põllumaad on Ülenurme valla põhiliseks loodusrikkuseks. Põllumaa viljakus on kõrge tänu tehtud maaparandustöödele. Üldplaneeringu keskkonna joonisel on esitatud vaid säilitatavad väärtuslikud põllumaad.

Väärtuslike põllumaade kasutus ja piirangud: Väärtuslikud põllumaad kuuluvad säilitamisele, st. tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses, tuleb hoida korras maaparandussüsteem, tuleb vältida väärtusliku põllumaa metsastamist ja metsastumist, tuleb vältida sellelt huumuskihi koormist müügi või muu tegevuse eesmärgil (vt. Joonis 9)

Väärtuslikeks maastikeks on Ülenurme alevik ja selle lähiala ning Tatra org ja Kambja piirkonnad. Väärtuslikud maastikud lähtuvad Tartumaa üldplaneeringu teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”.

Väärtuslikud maastikualad on esitatud üldplaneeringu keskkonna joonisel.

Väärtuslike maastike kasutustingimused: - vältida luhtade ja põllumaade võsastumist; - keelatud on metsamaade raadamine ja lageraie; - säilitada traditsioonilist maakasutust ja maastikustruktuuri; - mitte lubada ehitustegevuse laienemist maasikuliselt esteetilistes ja ökoloogiliselt tundlikes paikades; - väärtuslikel maastikel lubada uusehitist vaid endistel talukohtadel; - kaldaäärsel reformimata riigimaal tuleb katastriüksuste moodustamisel ette näha eraldi liiklusmaa katastriüksused olemasolevatele veekoguni viivatele teedele; - kaldaäärsete maa-alade detailplaneeringute koostamisel moodustada avalikult teelt kaldani viivale teealusele maale liiklusmaa krunt ja määrata see avalikuks kasutatavaks.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 69 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Mitmekesine maastik on meie kõigi rikkus, mida ei saa rahas väljendada. Tartumaa maastikud on rikkad nii looduslikus kui kultuurilises mõttes. Veel ei ole inimtegevuse(tuse) tõttu lootusetult-päästmatult kadunud ükski maastikutüüp. Alles on jõeluhad, eritüübilised metsad, sood, liivikud, niidud. Kuid linnastumine, transpordi- ja energeetikaprobleemide ühekülgne lahendamine võib tuua kaasa suuri muutusi. Roheline võrgustik on ökoloogiline võrgustik, mis tagab koosluste arengut looduslikkuse suunas, toetab bioloogilist mitmekesisus, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ja toetab keskkonna loodusliku iseregulatsiooni toimimist. Rohelik võrgustik koosneb tuumaladest ja neid toetavatest koridoridest.

Ülenurme valda jääb kolm Tartu maakonna ökoloogilise võrgustiku tugiala ja kaks koridori. Aardla tugiala on kaitseala, tugiala T31 jääb küll Tähtvere valda, kuid piirneb Ülenurme valla piiriga.

Rohelise võrgustiku säilitamiseks on planeeringuga seatud tingimus, et olemasolevate looduslike rohealade ja üldplaneeringuga täpsustatud Tartu maakonna ökoloogilise võrgustiku tugialade ja koridoride maakasutust ei tohi muuta. Üldplaneering jätab õiguse rohelise võrgustiku tugialasid määrata kogu valla ulatuses.

Ülenurme vallas on miljööväärtuslike hoonestusaladena kehtestatud: - 1980-ndatel aastatel rajatud majandi keskasula ühepereelamute kvartal (Tartu mnt2 – Tartu mnt 26) - endise mõisakeskuse hoonete kompleks mõisapargiga (Eesti Põllumajandusmuuseum)

Ehitustegevuses miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistu suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad, jms) ning moodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 70 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

7. ALTERNATIIVSETE ARENGUSTSENAARIUMIDE KIRJELDUS

Alternatiivide esitamise eesmärk on pakkuda Arendajale ning Otsustajale parimat võimalikku lahendust. Alternatiivide esitamisega püütakse mõista ja kirjeldada ehk prognoosida üldplaneeringus kavandatud tegevuste rakendumise või mitterakendumisega kaasnevaid muudatusi ajalises graafikus ning kõiki tingimusi arvesse võttes leida nii loodus- kui ka majanduskeskkonna suhtes parim võimalik lahendus. Alternatiivide erinevused võivad olla seotud: - Tegevuse asukohaga - Tegevuse suurusega - Tehnilise lahenduse poolest - Tegevuse ajastamise poolest - Huvigruppide huvidega

Üldplaneeringute puhul on saanud tavaks, et piirdutakse kahe alternatiivi esitamisega: 0-Alternatiiv, kus prognoositakse järgnevate aastate mõjusid, trende, kus üldplaneeringut ei kehtestata ja vald jääb ilma üldplaneeringuta ning Alternatiiv 1, kus kirjeldatakse trende, mis võivad hakata realiseeruma kui kehtestatakse üldplaneeringu eskiislahendus. Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise puhul on eksperdid välja toonud kolmandagi alternatiivi, kus püütakse olemasolevale üldplaneeringu eskiislahendusele pakkuda täiendavaid tegevusi, mis võiksid pakutud üldplaneeringu eskiislahendust paremaks muuta. Kolmanda alternatiivi sisse toomise mõte on lisada KSH analüüsi võrdlevat momenti. Omavahel hakatakse võrdlema 0-Alternatiivi ja Alternatiiv 1 ning Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2. On loogiline, et iga arendustegevus võetakse ette olemasoleva olukorra parandamiseks. Seda võrdlust pakub 0-Alternatiivi ja Alternatiiv 1 omavaheline võrdlemine. Alternatiiv 1 ja Alternatiiv 2 võrdlemisega selgitatakse, kui palju annavad KSH ekspertide poolt KSH aruandes esitatud soovitused ja leevendavad meetmed üldplaneeringule nn. lisaväärtust.

1. NULL-ALTERNATIIV – jätkub senine olukord. Eeldatakse, et olulise keskkonnamõjuga planeeritavaid arendustegevusi ei lubata. Valla roll oma territooriumi arengu juhtimisel ja suunamisel on tagasihoidlik. Tartu linna valglinnastumise survele antakse järele, kinnisvara arendajate tegevust ei suudeta suunata ega kontrollida. Tulevikuperspektiiv on rohkelt konflikte.

Antud alternatiivi iseloomustab valla tagasihoidlik roll oma territooriumi puudutavates arengutes osalemisel. Vallal on võimalus aktiivselt osaleda ja oma huvide eest seista ka kõrgemat järku planeeringute koostamisprotsessides, et planeeritu kannaks vallaelanike huve ja vastaks keskkonnakaitselistele ja säästvatele printsiipidele. Vähene aktiivsus valda puudutavates planeeringutes osalemisel võib viia olukorrani, kus osa valda puudutavaid arenguid pole vallavalitsuse kontrolli all.

2. ALTERNATIIV 1 – Arendaja visiooni rakendumine vastavalt koostatud valla üldplaneeringule. Valla planeerimisel lähtutakse eelkõige majanduslikest huvidest. Valla arengusuuna määravad eelkõige soov kiiresti ja kergesti valla

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 71 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

tulubaasi suurendada. Maksimaalselt ja peaaegu valimatult lubatakse kinnisvara arendust, ettevõtlus-, tootmis- ja infrastruktuuri arendamine on prioriteetsem ning kohati ka vastuoluline vallaelanikele meeldiva elukeskkonna säilitamisega. Ajapikku kaotab Ülenurme vald oma senise atraktiivsuse meeldiva ja inimsõbraliku elukeskkonnana, tulemuseks on Tartu eeslinnastumine – vald muutub lausaliselt tiheasulaks ning tööstuspargiks.

Käesolev alternatiiv võib realiseeruda, kui majanduslikud huvid - Tartu linna valglinnastumine, kinnisvara arendus surve, valimatu tootmisettevõtete ja majandustegevuse lubamine valla territooriumile, keskkonnakaitseliste ja säästvate printsiipide ignoreerimine, mis võib viia siinse elukeskkonna ja majanduskeskkonna tasakaalust välja.

3. ALTERNATIIV 2 – üldplaneeringu realiseerimisel võetakse arvesse olulise keskkonnamõjuga tegevusi leevendavaid meetmeid. Planeeritava tegevuse majanduslike argumentide kõrval arvestatakse ka valla elanike heaolu, sotsiaalsete vajadustega ning keskkonnakaitseliste aspektidega. Eesmärgiks seatakse luua valla elanikele mitmekesine ja inimsõbralik elukeskkond. Valla ruumiplaneerimisel on prioriteetsed suunad säästva arengu, keskkonnakaitse ja vallaelanike heaolust lähtuvad põhimõtted ning valla kui terviku tasakaalustatud areng. Valla territooriumi arendatakse tervikpildist lähtuvalt – hoitakse tasakaalus nii majanduslikke huvisid, vallaelanike huvisid ning meeldiva elu- ja looduskeskkonna säilitamise põhimõtteid.

Aktiivne osalus valda puudutavates planeeringutes ja valla ruumi eesmärgistatud arendamine, säästvate ja keskkonnakaitseliste põhimõtete järgimine peaks tagama valla tasakaalustatud arengu, kus tagatud on nii valla huvide kaitse, majanduskeskkonna soovitud ja suunatud areng, ning vallaelanike huvide kaitse ja meeldiva elukeskkonna säilimine.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 72 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

8. PLANEERITAVATE TEGEVUSTE MÕJU HINNANG LOODUS- KESKKONNALE, MAJANDUSELE, INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE

8.1. Mõju taimestikule

Kasvukohtade füüsilise hävitamise (nt. ehitustegevuse käigus jäämine teede, platside, hoonete, muude rajatiste alla) läbi avaldatakse taimestikule otsest negatiivset mõju. Koos taimestikuga hävitatakse (eemaldatakse) sageli ka pealmine pinnaskiht, mis olnud taimestikule kasvupinnas, mõju on pöördumatu.

Väärtuslike maastike (nt. põllumajandusmaastikud, niidud, rohumaad) maakasutuse muutusel jäetakse unarusse ja need muutuvad ajapikku umbrohuväljadeks ning hiljem hakkavad võsastuma.

Ülenurme valla territooriumil on ulatuslikke maaparandussüsteemidega alasid, mis varasemalt olnud kasutuses põllumajandusmaadena, nüüd on kavandatud muuta elamumaadeks. Vajadus on välja töötada kuivendusvõrgule uus lahendus, et vältida enda või naaberalade kahjustumist näiteks liigniiskete alade tekkimisega ja üleujutustega, mis lisaks võimalikele majanduslikele kahjudele avaldab negatiivset mõju ka taimestikule.

Positiivse mõjuga on avatud põllumaadele kavandatavate elamukruntidele esitatud nõue krundi osaliseks kõrghaljastamiseks.

Detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada väärtusliku haljastuse säilitamisega ja leida võimalused kõrghaljastuse lisamiseks põldudele rajatavatesse elamupiirkondadesse.

Seoses suure kinnisvarasurvega Ülenurme valla territooriumil on piirkonniti mõju taimestikule oluline.

8.2. Mõju linnustikule-loomastikule

Silmas pidada on oluline, et inimtegevus muudab loomade elupaiku ja sageli on need muudatused loomaliikidele kahjulikud (vanade ja pargipuude raie, looduslike alade täisehitamine, teede rajamine, jms).

Oluliseks negatiivseks mõjuteguriks on elupaikade tükeldamine teedevõrgu või hoonestatud aladega, mis muudab mõnede loomaliikide liikumise erinevate elupaikade vahel raskendatuks, ohtlikuks või võimatuks.

Head lahendust ei paku ka väikeste eraldiseisvate metsatukkade säilitamine, kuna loomaliigid neil “saarekestel” tunnevad end ebamugavalt (tekkida võib seal toidupuudus, nad on looduslike vaenlaste ja inimese poolt enam ohustatud.

Loomade liikumisteed kulgevad mööda looduslikke alasid, mistõttu on oluline säilitada hoonestatavate alade vahel looduslikud piirkonnad ja koridorid ehk rohevõrgustik, kus loomad saavad suhteliselt häirimatult tegutseda.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 73 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Metsloomad kasutavad looduslikke alasid toitumiseks, paljunemiseks, talvitumiseks, jms. Kui ehitustegevuse tagajärjel väheneb loomadele elutegevuseks sobiv territoorium, võivad nad toiduotsingul ja rändteedel sattuda asulatesse ja teedele, kus nad on äärmiselt ohustatud.

Arvestades inimtegevuse olulist suurenemist planeeringuala teatud piirkondades, tuleb mõju loomastikule pidada oluliseks ning arvestada sellega piirkonna edasiarendamisel.

Hoonestatud alade laienemine toob tõenäoliselt kaasa ka linnustiku liigilise koosseisu ja liikide arvukuse muutumise, kuna ilmselt avamaade vähenemisega kaasnev mõju on, et linnustikule sobivad alad vähenevad ning alles jäävate looduslike alade külastatavus ilmselt kasvab, arvestades elanikkonna arvukuse kasvu vallas.

Inimesel on võimalik teadliku tegevusega vältida mitmeid eelpool toodud mõjusid, näiteks hoiduda niitude ja karjamaade kasutusest väljajäämist ja võsastumist, elupaikade killustamist. Olulisteks märksõnadeks on planeeritud rohevõrgustiku säilimine, väljaarendamine, toimimise tagamine, maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, maastikku ilmestavate elementide (üksikud põõsad, puud, puuuderühmad, kiviaiad, tiigid, vanad taluhooned, vanad kraavid) säilitamine.

Ulatuslike looduslike ja põllumajanduslike maade muutmine hoonestatud aladeks ning teedeehitus võivad avaldada olulist negatiivset mõju piirkonna loomastikule-linnustikule. Oluline on tagada kavandatud rohevõrgustiku säilimine ja toimimine.

8.3. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele

Bioloogilise mitmekesisuse aluseks on maastiku mitmekesisus, selle maastikuüksuste ja paikade, metsaribade, puude ja puuderühmade ning tehiselementide vaheldumine. Suurema mitmekesisusega maastik sisaldab rohkem erinevaid väärtusi. Mitmekesine maastik loob eeldusi selle ala bioloogilise mitmekesisuse suurenemiseks.

Maakasutuse muutmine avaldab otsest mõju bioloogilisele mitmekesisusele – teede, hoonestatud alade, tööstusalade, maaparandusobjektide rajamine, samuti põllumajandus kõlvikute ja metsaraiete tagajärjel muudetakse inimkäe läbi olulisel määral maastiku ilmet ja selle mõju bioloogilisele mitmekesisusele on otsene.

Vältida tuleks põldude söötijätmist, niitude avamaastike võsastumist, võimalusel ära hoida inimtegevusega ja arendustegevusega loodusmaastike killustamist, järgi anda intensiivsele survele endiste ja aktiivselt kasutuselolevate põllumajanduslike maastike muutmiseks elamualadeks.

Bioloogilise mitmekesisuse kaitse on kompleksne tegevus, millesse on haaratud mitmed erinevad tegevusvaldkonnad: maastiku ja selle planeerimine, looduskaitse, metsandus, põllumajandus, transport, turism, tööstus.

Bioloogilist mitmekesisust toetavad tegevused on: asustuse laienemise ja inimtegevuse planeerimine eelkõige olemasoleva asustuse kõrvale, maanteede lähipiirkonnas, oluline on tagada väärtuslike maastike, maastiku elementide mitmekesisuse säilimine ja kaitse

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 74 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ning maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise printsiipide järgimine erineva tasandi planeeringutes ja maakasutuse planeerimisel, arengute planeerimisel arvestada ka looduslike tingimustega ning tagada rohevõrgustiku struktuuride säilimine ja võimalusel seda tugevdada.

Kõikide planeeringute ja arengukavade koostamisel on vajalik arvestada maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse tagamise vajadusega. Planeerimisdokumentides tuleks ette anda konkreetsemad tingimused edaspidise tegevuse kavandamiseks (projekteerimiseks, ehitamiseks).

Ülenurme valla üldplaneeringus esineb kohati bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse aspektist lähtuvalt tasakaalust väljuvaid arengutegevusi – ulatuslike väärtuslike põllumaade maakasutuse muutmine elamualadeks ja hoonestatud aladeks, sealjuures mitmete looduslike alade arvamine samuti hoonestatud aladeks planeeritavate alade koosseisu. Samas on mujal arvestatud looduslike tingimustega, rohevõrgustiku struktuuridega ning väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtustamiseks vajalike abinõudega.

8.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Ülenurme valla territooriumil kasvavad mitmed kaitsealused taime- ja loomaliigid. Osa neist liikidest kuuluvad ka ohustatud liikide nimekirja ehk punasesse raamatusse (liigi nime järel sulgudes ladina keelne nimetus ning kaitse kategooria): taimeliikidest Pehme koeratubakas (Crepis mollis, I, 4 leiukohta), Püsik sannikas (Swertia perennis, I), Aasnelk (Dianthus superbus, II), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii, II), Jumalakäpp (Orchis mascula, II), Palu-karukell (Pulsatilla patens, II), Emaputk (Angelica palustris, III), Siberi võhumõõk (Iris sibirica, III), Soo neiuvaip (Epipactis palustris, III), Kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata, III), Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica, III), Karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa, III), loomaliikidest - Rohunepp (Gallinago media, II), Veelendlane (Myotis daubentonii, II), Nahkhiir (Chiroptera, II), Tõugjas (Aspius aspius aspius, II), Järvekonn (Rana ridibunda, III), Tiigikonn (Rana lessonae, III), Suur kuldtiib (Lycaena dispar, III), Võldas (Cottus gobio, III), Hink (Cobitis taenia, III), Vingerjas (Misgurnus fossilis, III), Laiujur (Dytiscus, III).

Ülenurme valla territooriumil paiknevate kitsendusi põhjustavate objektide, sealhulgas kaitsealuste loodusobjektide täpsema kirjelduse leiab peatükist “Kitsendusi põhjustavaid objekte Ülenurme vallas”.

Kaitsealuste liikide elupaigad ja leiukohad asuvad Emajõe-Porijõe luha-aladel, Ropka paisjärve ümbruses ja Tatra ürgorus, mis asuvad reeglina eemal otsesest inimtegevuse mõjust. Vallal lasub kohustus tagada neile liikidele vajalikud kasvutingimused, elupaik, kaitserežiim.

Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 75 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Eksisteerib potentsiaalne oht mõjustada olulisel määral kaitsealuste liikide elupaiga ja leiukoha kasvutingimusi eemalpaikneva inimtegevuse tagajärjel kasvukohtade niiskusrežiimi tahtmatul mõjutamisel.

8.5. Mõju rohevõrgustikule

Rohevõrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis planeerimisel on eristatav kui domineeriv roheline ala. Rohevõrgustik tagab bioloogilise mitmekesisuse ökosüsteemides, puhastab õhku saasteainetest, võimaldab liikumist inimestele ja loomadele ning tasakaalustab ehituslikku ja looduslikku keskkonda. Rohevõrgustiku alla loetakse tuumalad ja rohekoridorid.

Rohevõrgustikku kuuluvad tugialadena esmajärjekorras kõik õigusaktidega fikseeritud loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslikud alad (kaitsealad, väärtuslikud maastikud, kaitsmata põhjavee alad, jt), kallasrajad (jõed, järved, ojad, meri).

Teiseks ühendatakse kõik vallas kasvavad suuremad metsamassiivid ja salud, et loomadel säiliks võimalus toituda, liikuda, leida kaitset ja kaaslasi alal ning taimedel oleks võimalik levida – et säiliks looduslik mitmekesisus.

Rohevõrgustikku peavad kuuluma seda vajavate liikide pesitsuspaigad ning rändekoridorid, selle struktuuri elementideks võivad olla looduslikud avamaastikud – niidud, puisniidud.

Valda läbivate oluliste auto- ja raudteemagistraalide või kus asuvad tööstus- ja tootmishooned, on läbimõeldud ja toimiva rohevõrgustiku olemasolu hädavajalik.

Puud vähendavad müra, peavad kinni õhus levivat tolmu ja saasta ning tarbivad süsinikdioksiidi, toimivad puhvertsoonina elurajoonide jaoks. Samuti kahandavad puud tuule kiirust, hajutavad päiksekiirgust, suurendavad õhuniiskust, leevendavad ööpäevaseid temperatuurikõikumisi, toimivad puud puhvertsoonina elurajoonide jaoks.

Rohevõrgustikku tuleb kaasata piirkonna väärtuslikumad ja enim potentsiaali omavad ajaloolised, rekreatsiooni- ja miljööväärtuslikud maastikud ja üksikobjektid.

Rohevõrgustik pakub elanikele erinevaid mittelinnalisi tegevusi ja harrastusvõimalusi, nii tagatakse inimsõbralik ja rahulik elukeskkond. Elukeskkonna hea kvaliteet soodustab piirkonna kasvu.

Väärtustades ülevallalist rohevõrgustikku, luuakse atraktiivne elu- ja tööpiirkond, mis tõstab paikkonna väärtust. Rohevõrgustiku üks eesmärke on ühendada asulate siseseid haljasalasid, parke, puhkealasid. Rohevõrgustik seob tervikuks valla olulisemad loodus- ja rekreatsiooniobjektid, veekogud piiranguvöönditega, märgalad, sood-rabad, künkad, orud, metsad, lindude pesitsuskohad, loomade elupaigad ja eeldatavad liikumiskoridorid, haruldased kooslused ning muud väärtuslikud paigad (kultuuripärandi objektid, jms).

Kui metsaalasid rohevõrgustik liidab, siis tiheasustust ta killustab. Suuremõõtmelise magala asemel kujuneb mitu tugeva paigatundega asumit. Väiksemate elamupiirkondade

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 76 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

elanikud on omavahel seltsivamad ja kokkuhoidvamad, soodustades naabrivalve teket ja vähendab kuritegevust.

Ilma rohevõrgustiku määramiseta, võib ka looduslikult rikas vald muutuda kiirelt tiheasustatud magalaks. Kui varasemalt olid inimesed väärtustanud seda looduslähedase ja privaatse kodupaigana, võib kontrollimatu arendustegevusega kiirelt muuta needsamad atraktiivsed alad tiheasulateks, milles ilmnevad peagi samad probleemid mis linnadeski.

8.6. Valglinnastumise mõju

Ehitustegevuse kiire areng ning elanike lisandumine on põhjustanud varasemale Tartu põllumajanduslikule tagamaale jäävates omavalitsustes uudse olukorra, mida iseloomustab mõiste valglinnastumine.

Valglinnastumisega kaasnevate nähtuste hulka kuulub loodusmaastike killustumine ja ulatuslike maastikuosade täisehitamine lisanduvate asundusaladega. Rohevõrgustiku seisukohalt asendub suhteliselt tasakaalustatud põllumaastikus paiknev hajaasustus linnastuva tiheasustusega. Linn liigub linnast lahkuvale inimesele järele.

Tartu ümbruse maakasutus on olnud juba nõukogude perioodil valitsenud suurpõllumajanduse tõttu küllaltki metsavaene, kuid samal ajal on metsad ja rohelised alad täna elamuarendusaladena eriti soositud. Tegu on napi ressursi kasutamise ja ümberjagamisega.

8.7. Mõju piirkonna veerežiimile ja vee kvaliteedile

Piirkonna veerežiimi olulisteks mõjutajateks Ülenurme vallas on ulatuslike elamuehituse planeerimine endistele põllumajandusliku maakasutusega aladele, mis omakorda asuvad suures osas maaparandussüsteemidega aladel. Lisaks põllumaade muutmisega ehitusaladeks on põhjavee veerežiimi võimaliku muutusi põhjustavateks kavandatavateks tegevusteks kindlasti ka tee-ehitus ning maavarade kaevandamine.

Põhjavee ülemiste kihtide veerežiimi mõjutavad loetletud tegevused otseselt, sügavamate kihtide veerežiimi muutusi peaksid need tegevused üldjuhul mõjutama vähe, väljaarvatud otsene veevõtt otse põhjaveekihist.

Valla heitvee ärajuhtimise süsteemid hajaasustuses ei ole sageli nõuetekohaselt rajatud või töökorras, mistõttu võib heitvete ebarahuldav käitlemine avaldada negatiivset mõju piirkonna looduskeskkonnale ja tarbitava vee kvaliteedile.

Emajõgi oma kogu ulatuses kannatab suure reostuskoormuse all. Oma suur osa sellel on Tartu linnal. Ülenurme vallal otsese mõjuna Emajõele on minimaalne roll, küll aga läbi väikeste lisajõgede ja ojade, mis suubuvad Emajõkke valla territooriumil toimuval tegevusel/tegevusetusel on siiski mõningane roll – amortiseerunud heitveepuhastid, kontrollimatud reoveeühendused, korrastamata eelvoolud, jms.

Olemasolevate ja uute hoonestusalade heitvesi tuleb puhastada nõuetekohaselt.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 77 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

8.8. Mõju välisõhu kvaliteedile

Ülenurme valla territooriumil ei ole tootmisettevõtteid, mille negatiivset mõju võiks pidada oluliseks, küll on mõned saasteallikaid (vallas asuvad katlamajad, prügila, põhimaanteed), mille mõju võib olla olulise negatiivsega toimega oma lähinaabruses. Tegutsevad ja uued ettevõtted peavad lähtuma oma tegevuse kavandamisel välisõhu kaitse seadusest.

Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine on inimtegevusest põhjustatud välisõhku eralduv aine, mis võib tekitada elanikkonnal soovimatut lõhnataju. Kindlasti on üheks saasteobjektiks Aardlapalu prügila, ebasobivate tuulte korral võib ärritavat lõhna tunda kilomeetrite taha (sealhulgas ka Ülenurme alevikus). Potentsiaalseks ebameeldiva lõhna allikaks võivad olla veel ka farmid ning tööstus- ja põllumajandustegevus.

Seadusandlus eeldab, et tootmisettevõtte territooriumi piiril peab müra ja õhusaaste tase olema kehtestatud normide piirides, seega ettevõtte sanitaarkaitseala peaks ühtima ettevõtte territooriumi piiriga.

Saasteallika valdaja koostab ja esitab saasteloas või keskkonnakompleksloas keskkonnateenistusele saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava.

Uute ettevõtete rajamiseks loa andmise kaalumisel, kui on alust arvata, et võib tulla väliskeskkonna saastamise probleem, tuleb ettevõttelt küsida lubatud heitkoguste projekti, mis tõendaks et ülenormatiivse saastega probleeme ei tule. Ülenormatiivse saaste puhul on ettevõtte enda otsustada, milliseid meetmeid saaste viimiseks normi piiridesse on optimaalseim, võimalusi selleks on mitmeid, enamlevinumateks: muuta tehnoloogiat, muuta tootmise profiili, vähendada koormust, kasutada filtreid jt saastet vähendavaid seadmeid, viia tootmine sobivamatesse tingimustesse (uude asupaika), ümbritsevate maade kokkuostmise läbi ettevõtte territooriumi suurendamine (kui võimalik).

8.9. Mõju maastikele, sh väärtuslikele maastikele

Ülenurme valla üldplaneeringus väärtuslike maastike määratlemisel toetutakse Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Määratletud on viit tüüpi väärtusi: kultuurilis-ajalooline väärtus, esteetiline väärtus, looduslik väärtus, identiteediväärtus ning rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus.

Kultuurilis-ajaloolise väärtusega on traditsioonilise ilmega küla- või mõisamaastikud ehk sisuliselt kohad, kus on tehtud suhteliselt vähe maaparandust, samuti traditsioonilise ilmega kirikukülad ja väikelinnad. Väärtuslikud on veel kohad, kus on tihedalt üksteise kõrval säilinud jälgi erinevatest ajalooperioodidest muinasajast tänapäevani, samuti ajaloosündmuste, muistendite või kultuurilooga seonduvad paigad. Esteetilise väärtusega on maastikud, mis on mitmekesised, vaheldusrikkad, omapärased või lihtsalt väga ilusad. Väärtust tõstavad teedelt avanevad ilusad vaated ja maastiku hooldatud ilme. Väärtust kahandavad maastikku halvasti sobitatud suuremad hooned või rajatised, kõrgepingeliinid, prügimäed jt häirivad tegurid.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 78 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Looduslikku väärtust omavad raietest puutumata vanemad metsad (n.n põlismetsad), suuremad looduslikus seisundis olevad märgalad, looduslikud rohumaad ehk niidud ning puhtaveelised veekogud, mis on maaparandusest rikkumata. Lisaks on väärtuslikud ka väiksema pindalaga looduslikud ja looduslähedased elupaigad ja looduslikud elemendid, mis asuvad põllumajandusmaastikul või muude intensiivse maakasutusega alade sees või vahetus naabruses (väiksemad veekogud, märgalad, metsatukad, põllusaared jne). Väärtuslik puhkemaastik võib olla nii põlismets kui kohalikku ajalugu ja traditsioone väljendav ilus kultuurmaastik. Ala väärtust tõstab läheduses asuv meri, järv või muu veekogu, samuti kõikvõimalikud vaatamisväärsused. Puhkemaastik peab olema kergesti ligipääsetav. Identiteediväärtust omavad alad ja objektid, mis on kohalike elanike jaoks olulised või kõrgelt hinnatud.

Ülenurme valla üldplaneeringus on määratletud miljööväärtusega hoonestusaladena 1980-ndatel rajatud majandi keskasula ühepereelamute kvartal (Tartu mnt 2 – Tartu mnt 26) ning endise mõisakeskuse hoonete kompleks mõisapargiga (Eesti Põllumajandusmuuseum), väärtuslikud põllumaad , väärtuslikud maastikud – “Ülenurme” nimeline väärtuslik kultuurmaastik Ülenurme alevikus ning looduslikult väärtuslik maastik “Tatra org ja Kambja”, Natura 2000 võrgustiku ala Ropka-Ihaste linnuala ja Ropka-Ihaste loodusala, rohelise võrgustiku tugialasid on Ülenurme vallas kolm, puhke- ja virgestusaladeks on üldplaneeringus ette nähtud Aardlapalu karjääri piirkond, Ropka järv, Eerika paisjärv, Ülenurme paisjärv, poldriala, Aardlapalu suletava prügimäe territoorium, Tõrvandi tagune mets ning neid ühendama planeeritud kergliiklusteede võrgustik, kaitsealused maa-alad – Aardla järve botaanilis-ornitoloogiline kaitseala, Ülenurme mõisapark ja üksikobjektide kaitsevööndid (vt. Kaitstavate loodusobjektide lõiku), moodustamisel on Ropka- Ihaste maastikukaitseala.

Ülenurme valla maastikke mõjutavad oluliselt kinnisvaraarendus ja ehitustegevuse surve. Kunagised avarad vaated põllumaade maastikele koos neid ilmestavate metsatukkade ja talukohtadega on muutumas vaadeteks kinnisvaraküladeks (Aasa, Mõisa, Luige, Metsanurga, Teeääre, Sammalhabeme, Märja, Räniküla, jpt. elamurajoonid).

Ülenurme valla üldplaneeringus määratud väärtuslike maastike säilitamisel on positiivne mõju maastike mitmekesisuse tagamisele. Palju sõltub omavalitsuse meelekindlusest üldplaneeringus kokkulepitust kinnipidamiseks. Kaitsta tuleks kindlasti ilusa vaatega kohti ja vaateid.

Üldplaneeringus kavandatavatest tegevustest mitmed võivad põhjustada olemasolevate vaadete ja maastike ilmes olulisi muudatusi, mis võivad olulisel määral kahandada maastiku miljööväärtust, näiteks mitmetasandilised ristmikud kavandatavatel valda läbivate põhimaanteede eraldusribadega maanteeks rekonstrueerimisel, sama tegevusega haakuv suureneva liikluskoormuse ja elamualade konfliktaladel võimalike müra- ja saastetõkete rajamisega teeäärsete vaadete ja avarate maastikuvaadete ümberkujundamine, põhimaantee äärde planeeritud tootmisalade arhitektuuriliselt minimaalset pakkuvate ja sobimatute tööstushoonete/tööstusvaate rajamine.

Väärtuslike maastike kaitse tagatakse neile seatud kasutustingimuste täitmisega, mida on kohustuslik arvestada nii üld- kui detailplaneeringute koostamisel ning igasuguse arendus- ja majandustegevuse kavandamisel.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 79 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

8.10. Mõju pinnasele

Pinnasele avaldatakse kohati olulist negatiivset mõju seoses hoonete, teede, tehnovõrkude, jms rajamisega – ehitiste ja rajatiste alla jääv pinnakate kooritakse, tegevused on reeglina lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud. Ehitusterritooriumitelt kooritud huumusmuld tuleks hiljem ära kasutada haljastuse rajamisel, taastamisel ja ehitustegevuse käigus tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel.

Puhke- ja virgestusaladel, mi reeglina suvad looduslikes paikades (metsades, loodusmaastikel) võib ette tulla tundlikel metsaalustel inimtegevusest põhjustatud tallumiskahjustusi, mille tagajärjel võib mõjuda negatiivselt taimestiku kasvutingimustele.

Arvestades kavandatavate elamualade paiknemist, Tartu linna mõju Ülenurme vallas asuvate metsade kui potentsiaalsete vallaelanike ja linnarahva puhkeressurssi võimalikku külastuskoormust, võib seegi aspekt muutuda koormavaks vallas paiknevate rohealade koormustaluvusele. Leevendavaks meetmeks tuleks kavandada puhkemetsadesse jalgteid ja muud sobivat infrastruktuuri (lõkkepaiku, piknikukohti, prügikaste, jms) ning seda regulaarselt hooldada.

8.11. Jääkreostuse mõju

Jääkreostus on reostus, mille põhjustajaks on tegevuse põhjustanud objekt. Jääkreostus (tavaliselt põhjavee- või pinnasereostus) on tekkinud tahtlikult või tahtmatult keskkonda viidud ohtlikest jäätmetest või ainetest. Reostus on väljunud keskkonda (pinnasesse, põhjavette), olnud seal pikema aja (aastate) vältel ning ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. Jääkreostuskolletest levib reostus kaevudesse, kanalisatsiooni või veekogudesse. Jääkreostuse koristamata jätmine elupiirkondadest ohustab inimeste tervist otsesel kokkupuutel ohtlike ainetega, saastunud aedvilja ning joogivee kaudu.

Ehitustegevuse kavandamisel on aladel, kus võib esineda jääkreostust (katlamajad, remonditöökojad, väetiste- ja kemikaalihoidlad, jms) igakordselt vajalik teostada planeeringuala kruntidel pinnase ja põhjavee reostuse uuringud. Vastavalt uuringute tulemustele (ülenormatiivse reostuse korral) tuleb vajadusel kavandada jääkreostuskollete likvideerimine. Jääkreostuse likvideerimise kohustus ja vastutus selle eest lasub maaomanikul.

Arvestades Aardlapalu prügila sulgemise plaani tulevikus, on see kindlasti üks olulisemaid jääkreostusallikaid Ülenurme vallas.

Aardlapalu prügilal puudub reostust mitteläbilaskev aluskiht ning prügilagaasi kogumissüsteem. Prügilas toimub nõrgvee segunemine pinnaseveega ning seetõttu on nõrgvee vooluhulgad suured (~700 m 3/ööp) ning nõrgvee kontsentratsioonid lahjemad võrreldes tüüpilise prügila nõrgveega (Tartu Aardlapalu prügila prügilavee käitlemisvariantide tehnilis-majanduslik analüüs, 2000). Nõrgvesi on heitvesi, mida ei tohi puhastamata veekogusesse või pinnasesse juhtida. Nõrgvett tekib suurtes kogustes ka pärast prügila sulgemist, seega on vaja korraldada selle puhastamine.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 80 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Pinnavee seisund prügila piirkonnas on alates 1982. aastast pidevalt halvenenud enamiku + - 2- määratud komponentide osas (BHT 7, NH 4 , üldP, Cl , SO 4 ) (Tartu linna prügimäe keskkonnaseisundi uuring,1996). Samuti on prügila piirkonnas põhjavesi reostunud. Uuringud näitavad reostust naftasaaduste, benseeni, vase ja baariumiga (Aardlapalu prügila põhjavee, nõrgvee ja pinnase seire, 2001).

8.12. Mõju kliimamuutustele

Ülenurme valla üldplaneeringus kavandatav tegevus ei avalda otsest olulist mõju kliimamuutustele. Kaudse mõjuna võib arvestada peamiselt kasvavat energiatarbimist ning suurenevast transpordist põhjustatud saastet.

8.13. Infrastruktuuri mõju

Olulisemat mõju ümbritsevale keskkonnale avaldab uute teede kavandamine ja olemasolevate ulatuslik rekonstrueerimine. Suurematest ehitustest on üldplaneeringus kavandatud Tartu-Valga maantee kogu Ülenurme valla ulatuses ja Tartu-Võru-Luhamaa maantee lõigus Ilmatsalu ring- Uhti ristmik eraldatud sõidusuundadega teedeks rekonstrueerimine.

Vastavalt teeseadusele on mõlemale poole eelpool nimetatuid teid ette nähtud tee kaitsevöönd laiusega 50 m ning sanitaarkaitsevöönd laiusega 300 m. Rekonstrueerimistööde eelprojekt Ülenurme valla piires näeb ette vajadusega laiendada olemasolev maantee neljarealiseks ja rajada eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed ning maanteest eraldipaiknevad kergliiklusteed jalakäijatele ja jalgratturitele. Nimetatud teede rekonstrueerimise vajadus on tingitud liikluskoormuse tõusust, antud maanteede riiklikust tähtsusest rahvusvaheliste kaubateedena ning ohutusest kohaliku ja kergliiklusega.

Tee läbilaskevõime suurendamisega on võimalik müra mõju suurenemisega, müra negatiivset mõju on võimalik kõrvalolevatel aladel vähendada, rajades vajalikesse kohtadesse (eelkõige teeäärsete elamualade vahele) müraseinu. Üldplaneeringus ei ole kavandatud uusi elamualasid antud teedelõikude võimalikku mõjutsooni, väljaarvatud olemasolevate tiheasustusalades Ülenurme aleviku, Tõrvandi aleviku, Külitse küla elamualade naabruses, kus kohati on kavandatud uued elamumaad otse maanteede äärde. Võimalusel tuleks selliseid arenguid vältida, kus elamualad jäävad otse maantee äärde, sest püsivaks elamiseks antud alad liiklusest tingitud saasteainete, vibratsiooni ja müra tervistkahjustava toime tõttu pole sobilikud ( Teede projekteerimise normid ja nõuded ).

Teede rekonstrueerimise eesmärgiks on sujuvam ja ilma ummikuteta liiklusvoog, mille tulemusena väheneb õhusaaste üldiselt.

Suured magistraalid on oluliseks takistuseks loomade liikumisteedele, suureneb loomade surma ja vigastuste oht tee ületamisel ja migratsiooni häirimine, mistõttu tuleks potentsiaalsetes konfliktkohtades - rohekoridoridega ristumisel, metsaalade piiril vajadusel kasutusele võtta leevendavad meetmed (nt. kiiruspiirangud, piirdeaiad, ökosillad, loomatunnelid).

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 81 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Maanteede rekonstrueerimine eraldatud sõidusuundadega teedeks eraldavad osa valla elanikud Ülenurme vallakeskusest, planeeritavatest puhke- ja virgestusaladest. Seda tuleb tee projekteerimisel arvestada ja näha ette inimeste jaoks ohutud kergliikluse ülekäigud (sillad, tunnelid), mida saab kasutada erinevate kergliiklusvahenditega (rattad, invakärud, lapsevankrid, talvel suuskadel).

Valda läbivate põhimaanteede rekonstrueerimise käigus rajatavad mitmetasandilised ristmikud avaldavad konkreetses piirkonnas märkimisväärset visuaalselt mõju, ulatuslike ristmike (peale ja mahasõitude) rajamine hävitab taimkatet ning võimalik on rajatavate teede lähiümbruses loomade harjumuslike elupaikade reostumist ja mürgistust.

Ülenurme valda läbiva raudteede kaitse- ja sanitaarkaitsevööndisse tuleks samuti vältida uute elamumaade kavandamist. Ülenurme alevikus ja Külitse kohal on üldplaneeringus kavandatud uued elamualad kohati liiga lähedal põhimaantee ja raudteetrassile.

Kõigile üldplaneeringus esitatud elamumaa, äri- ja tootmismaa ning sotsiaalmaa tähistusega maa-aladele on kavandatud elektri-, telekommunikatsiooni, vee- ja kanalisatsiooniühendused. Kui see realiseeritakse, väheneb vallas veekogude ning pinnase- ja põhjavee reostusoht heitveega ning paraneb eeldatavasti ka joogivee kvaliteet (positiivne mõju inimese tervisele ja varale) – seega paraneb oluliselt osa valla elanike ja keskkonna olukord.

Veevarustus ja kanalisatsioon Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid on amortiseerunud, mistõttu on vajalik torustiku uuendamine. Reola külas asuv biopuhasti ei vasta enam kaasaja nõuetele ja vajab uuendamist. Kriitiline on olukord ka Külitse küla piirkonnas, kus puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon täielikult. Üldplaneeringuga on piirkonda planeeritud rajada lokaalne reoveepuhasti.

Sademevee kanalisatsioonivõrk Sademevesi juhitakse kõikidelt tiheasustatud aladelt läbi sademeveekanalisatsiooni veekogudesse. Sademevett ei tohi juhtida reoveekanalisatsiooni. Samuti ei tohi sademetevett juhtida maaparandussüsteemi kollektoritesse ega magistraaltorustikku. Soovitatav on Ülenurme valla reoveetorustikud siduda Tartu linna ja Tähtvere valla reoveetorustikega. AS Tartu Veevärk on võimeline tagama Tartu linna reoveepuhastusseadmetega kogu Ülenurme valla lahkvoolse reovee puhastamise. Kõik detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavad hooned peavad olema ühendatud ühiskanalisatsioonivõrku. Tiheasustusega aladel ei ole lokaalsed lahendused lubatud. Väljaspool detailplaneeringu kohustusega ala on lubatud lokaalsed lahendused vaid erandjuhtudel ja seda kooskõlastatult Tartumaa Keskkonnateenistusega. Parklatest ja tööstusaladelt tulev sademevesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada õlipüüduritega.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 82 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

8.14. Kavandatav maakasutus ja selle mõju

Elamualasid on rajatud ja kavandatakse endistele põllumaadele hajusalt paiknevana, sageli ei arvestata naaberalade vajadustega muu maakasutuse osas (teede, tehnovõrgud, ühiskondlikus kasutuses olev maa, jne). Kinnisvaraarenduses käib võidujooks vabade maatükkide kokkuostmises eraomanikelt, misjärel saadud maatükid kohe hoonestatakse. Paari aastaga on tekkinud rohkelt väikeseid arendusprojekte mööda valda laiali, mis teeb vallaruumi planeerimise ja arengute juhtimise keerukaks. Probleemne on nende eri aegadel alustatud kinnisvaraprojektide tegevuse ja planeerimise juures arvestamine naabruses olemasolevate või tulevaste sarnaste projektidega. Nii võivad ühe kinnisvaraarendusprojektis välja pakutud lisaväärtused nagu rohealad, privaatsus ja looduslähedus järgmine kinnisvaraprojekt need lisaväärtused nullida. Suure kinnisvaraarendajate surve all on just Tartu lähedased looduskaunid piirkonnad, mis võiksid jääda pigem avalikuks kasutamiseks valla- ja linnarahvale. Elamuarendusega need looduskaunid paigad jäävad valla elanikele suletuks, levinud praktikaks on maaomanikel rohealadele ja veekogudele ligipääsu tõkestamine. Tagajärjeks on looduslike alade killustamine.

Ehitusalade hajusa paiknemise tõttu kaasnevad suured kulutused infrastruktuuride (teed, veevarustus, kanalisatsioon, jms) rajamisel. Samuti on vallale probleemne ühistranspordi korraldus hajusalt mööda valda asuvate elamualade vahel.

Mittesoovitavate arengute vältimiseks tuleks koondada asustus olemasolevatesse asulatesse ja nende lähiümbrusse. Omavalitsuse poolt kehtestavates ehitustingimustes tuleks määratleda elamualadele kõrvalsihtotstarbed, et vältida monofunktsionaalseid elamualasid. Sobiv oleks kohe alguses uue elamuala terviklik lahendamine planeeringutes, mis võimaldaks esmatarbeteenustel ning üldkasutatavatele puhkealadele ja teedele parima asukoha ja kasutustingimuste leidmist.

Erinevalt elamualadest on tootmispiirkonnad kompaktselt planeeritud maanteede vahetusse lähedusse, mis ruumikasutuselt sobilik ning seeläbi on ettevõtete vajadusi (infrastruktuur, logistika) parem tagada. Tootmisaladest negatiivsed mõjud ümbritsevatele (elamu)aladele ja keskkonnale on peamiselt õhusaaste, vibratsioon ja müra, (avariiolukordades) ka pinnase- ja põhjaveereostus. Üle lubatud normide saaste ja müra leviku vältimise ettevõtte territooriumilt väljapoole peaksid tagama seadusandlusest tagatud piirnormide ja nõuete täitmine. Hea lahendus oleks kui tootmisalade ja elamupiirkondade vahele jääb kõrghaljastus, uute tootmisalade rajamise korral ehitustingimustes esitatud nõue rajada kõrghaljastust.

Ülenurme valla planeeringus kavandatavad uued elamupiirkonnad asuvad aladel, mis varasemalt olid kasutuses põllumajanduses (osaliselt on tegemist väärtuslike põllumaadega, boniteet > 50), mis paikneb maaparandussüsteemiga aladel, seepärast on alust arvata, et elamuehituseks planeeritud piirkonnas on põhjaveetase suhteliselt kõrge. Näiteks, on kavandatud rajada elamurajoon kunagisele Nõlva maaparandusalale, mis eelenevate uuringute põhjal on tunnistatud elamuehituseks ebasoovitavatks alaks ning mis võib ohtu seada inimeste vara. Juba ongi Ülenurme vallas olnud juhtumeid, kus sellistele aladele rajatud elamutel on põhjavee eest kaitsmisega probleeme. Vajalikuks

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 83 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

võib osutuda kogu maaparandussüsteemi kaasajastamine, et ära hoida sarnaseid juhtumeid ka tulevikus ning naaberaladel.

Väärtuslikele põllumaadele ulatuslike elamualade planeerimisega minnakse üldplaneeringus vastuollu kavatsusega säilitada väärtuslikke põllumaid põllumajanduslikus kasutuses. Konfliktseid alasid iseloomustab teemakaart põllud vs elamualad.

8.15. Kavandatavate tehisobjektide visuaalne mõju

Visuaalne mõju on seotud eelkõige maastike esteetilise väärtuse kaitsmisega. Oluline on juba planeerimise etapil vältida kavandatavate objektide võimalikku häirivust maastikupildis. Objekt võib silmale/maastikupildile ebasobivaks osutuda tema suuruse, kõrguse, värvi, ehitusliku konstruktsiooni ja stiili poolest. Omavalitsusel on võimalik sekkuda selliste objektide ja kaasneva negatiivse visuaalse mõju ärahoidmiseks planeeringuetapil, mil on võimalik ehitustingimuste läbi esitada arendajatele teatud nõudmisi ja teha ettekirjutusi. Hinnangute andmisel on tegemist mõnevõrra subjektiivse teguriga. Uute objektide puhul on oluline nende arhitektuuriline ilme, väärtuslike maastike puhul on oluline nende sobitamine maastikuilmesse. Negatiivse näitena on üle Eestimaa rahva seas tuntust kogunud mitmed nn “lollidekülad”, kus naaber naabrit arhitektuuriliselt üle trumpab ja tulemuseks on maapiirkondades traditsioonilise arhitektuuri-ilmest kardinaalselt erinevad lahendused, mis maastikuilmesse raskesti sobituvad.

Ülenurme valla üldplaneeringus on mitmel puhul objektide visuaalne mõju olulise tähtsusega – nt. tootmisalad Ülenurme ja Tõrvandi alevike lähialadel, kavandatavad mitmetasandilised liiklussõlmed valda läbivatel põhimaanteede rekonstrueerimise käigus, samuti on see oluline rohealadele, väärtuslikele maastikele, virgestusaladele ja nende vahetusse lähedusse objektide/hoonestusalade rajamisel.

8.16. Müra mõju

Müra on heli, mis häirib ja koormab meid kõiki, tekitab keskendumishäireid, unehäireid, võib soodustada stressi teket ning seeläbi ohustab meie kõigi tervist. Müra mõju inimesele seisneb peamiselt häirimises. Müra tajumine on inimestel küll erinev, kuid lubatud müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes sätestab vastav sotsiaalministri määrus.

Maakasutuse planeerimine on tõhusaim viis mürast tulenevaid probleeme vältida, eraldades elamualad ja teised müratundlikud piirkonnad (koolid, lasteaiad, kaitsealad, jms) müraallikatest. Ülenurme vallas ei ole üldiselt ettevõtete tegevusest tulenev müra olnud seni probleemiks, ent kavandavate uute tootmisaladega on eeldused müraprobleemide tõstatumiseks olemas.

Peamisteks müra põhjustajateks Ülenurme vallas on auto- ja raudteetransport ning Ülenurme lennuväli. Liiklusmüra on maanteede puhul üks olulisemaid keskkonnategureid, üldplaneeringus kavandatud valda läbivate põhimaanteede rekonstrueerimise tagajärjel suureneb oluliselt nii teede läbilaskevõime kui eeldatavasti

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 84 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

sellega kaasnev müra. Ka kavandatavad Ülenurme lennuvälja laiendustööd ja arenguplaanid on pigem mürafooni lisavad tegevused.

Ülenurme vallas teostatud müra mõõtmised (Roberti ja Lennuvälja tee elamualade rajamise, T-3 Jõhvi–Tartu–Valga mnt. lõigus Tartu-Elva (km 137,0–159,3) teelõigu rekonstrueerimise eelprojekti KMH tarbeks teostatud müramõõtmised) näitasid, et nii päevane kui ka öine müratase ületab vähesel määral elamualadele lubatud piirnorme (Ld – 61,3 dB ja Ln – 50,4 dB. Piirnormide ületamine viitab sellele, et tulevikus pole soovitav suure intensiivsusega maanteede äärde elamurajoone kavandada. Samuti võiks hoiduda maanteede vahetus läheduses paiknevatele äri- ja tootmismaadele kontorihoonete rajamisest. Vastasel korral peavad arendajad arvestama müratõkete rajamisega maantee ja hoonete vahelisele alale.

Nii Tõrvandi kui Ülenurme alevike elamualad on valda läbivatele põhilistele müraallikatele kohati ilmselt lähemal, kui see soovituslik oleks. Müraprobleemi leevendavateks meetmeteks on maakasutuse planeerimine, vältimaks müratundlike piirkondade paigutamist olulise müraallikate vahetusse naabrusse, liikluse sujuvamaks muutmine ning võimalus on ka müratõkete rajamine (ehkki sellega kaasneb negatiivne visuaalne mõju).

8.17. Sotsiaalmajanduslik keskkond ja mõju sellele

Omavalitsuse tegevuse ja otsuste eesmärgiks on oma territooriumil sotsiaalmajandusliku keskkonna parandamise ja arengueelduste loomise abil tõsta omavalitsuse konkurentsivõimet. Sotsiaalmajanduslikud mõjud tekivad planeeringu elluviimisel mingi teatud aja jooksul.

Tehtud otsuste ja arengute mõjud võivad olla nii positiivsed (piirkonna ettevõtluse kasv, ettevõtete tulude kasv, uute töökohtade loomine, piirkonna turvalisuse tõstmine, loodusliku mitmekesisuse säilitamine) kui negatiivsed (reostuse tekitamine, elanike rahu ja elukeskkonna rikkumine).

Valla konkurentsivõime tugevdamisega saavutatakse positiivsed sotsiaalmajanduslikud eeldused: - uute töökohtade tekkimine ja uute ettevõtete asumine valla territooriumile; - noorte, aktiivsete, majanduslikult kindlustatud inimeste asumine valda elama ja tööle; - eelnevate tulemusena on prognoositav laekuva tulumaksu suurenemine, mis loodetavasti toob kaasa vallale vahendite kasvu elukeskkonna parandamiseks ja edendamiseks (samas suurenevad omavalitsusel ka kulutused sellega seoses).

Kavandatavast tegevusest tulenev peamine negatiivne sotsiaalmajanduslik mõju võib avalduda: - elukeskkonna halvenemises (rohealade vähenemine, müra, vibratsioon, tolm ehitusaladelt transpordist); - valda läbivate põhimaanteede rekonstrueerimistöödega kaasnev võimalik negatiivne mõju valla elanikele vähemsobivama liikluskorralduse näol, samuti intensiivistuv liikluskoormus, mis läbib elamualasid;

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 85 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

- kavandatavate elamualade muutumine monofunktsionaalseteks aladeks ehk magalateks, kui töökohtade loomisele piisavat tähelepanu ei pöörata intensiivse kinnisvaraarenduse kõrval; - traditsioonilise põllumajandusliku eluviisi mõjutamine põllumajandusliku maa vähenemise ja killustamise tõttu.

Sotsiaalmajanduslikest huvidest lähtuvalt on oluline, et uute elamualade rajamisega oleks mõeldud ja rajatud ka võimalused nendesse elama asuvatel inimestel tervislikult vaba aja veetmiseks, esmatarbeteenuste kättesaadavuseks (ei pea selleks linna sõitma), on kohad kus saavad noored emad jalutada, noored koguneda ja lapsed mängida jms, mis loob meeldiva elukeskkonna.

8.18. Mõju inimese tervisele ja varale

Valla üldplaneering loob eeldused parema ja tasakaalustatuma elukeskkonna kujundamiseks. Omavalitsuses (üld- ja detail-)planeeringutes tehtavad otsused on otseselt seotud vallaelanike võimalustele paremale ja tervislikumale elukeskkonnale.

Tervisele ja elukvaliteedile avaldab mõju elukeskkond ehk meie ümber toimuv – looduskeskkond, aktiivse vaba aja veetmise võimalused või nende puudumine, jäätmekorraldus, stressiallikad meid ümbritsevas vallaruumis, hariduse- , kultuuri-, tervise- ja teiste teenuste kättesaadavus, turvalisus, jpm. Valla üldplaneering saab seda kõike kas toetada või vajadusel vältida ruumiplaneerimise läbi.

Üldplaneeringus välja toodud põhimõtted säilitamaks rohevõrgustiku alasid, rohealasid, väärtuslikke maastikke ja põllumaid, kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamine elamu- ja puhkealade vahel, mis loovad võimalusi aktiivseks puhkuseks ja liikumiseks, tasakaalustatud elamu- ja tootmisalade planeering, jpm kujundavad vallas meeldiva ja tervisliku elukeskkonna.

Elukeskkonna väärtustamine ja keskkonnatingimuste parandamine suurendab vara (sh. kinnisvara(maa) väärtust. Tihedama liiklusega põhimaanteede vahetus läheduses asuva maa väärtus ilmselt väheneb peamiselt liiklusega kaasneva müra ja õhusaaste tõttu elamumaana, samas tootmismaana tema väärtus hoopis kasvab parema ligipääsetavuse tõttu.

Ettearvamatu suunaga mõju on suurest kinnisvarasurvest Tartu linna lähialade elamumaadeks muutmisel, sõltub see suuresti omavalitsuse sekkumise tasemest ja arenguprotsesside juhtimisest oma valla territooriumil, kas suurenev vallaelanike arv ja ulatuslike alade tiheasustamine toob endaga soovitud positiivsed tagajärjed või hoopiski vallaelanike seas kasvab üha rahulolematus, mis peegeldavad ümbritseva elukeskkonnaga kavandatavaid kiireid muutusi.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 86 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

8.19. Mõju tööhõivele

Elamualade rajamine planeeritavas mahus toob lähiaastatel valda juurde tööjõulist elanikkonda. See toob olulist lisa valla eelarvesse tulumaksu laekumiste näol, et teisalt seab vallale mitmeid kohustusi – nt. tagada elanikele ettenähtud teenused, mis võib tekitada vajaduse uute töökohtade juurdeloomise järele.

Kavandatud tootmis- ja äripindadele ettevõtetele tingimuste loomine suurendab valla elanike jaoks töökohtade valikuvõimalusi ning võimalust leida kodulähedane töökoht. Ülenurme vald on tugevalt Tartu linna mõjusfääris, valglinnastumine on muutunud väga intensiivseks, samas töökohad on jäänud Tartu linna, põhjustades aktiivset pendelrännet (taga)maalt linna.

Olemasolevate töökohtade säilitamine ning uute loomine valla territooriumil vähendaks pendelrännet, seega on omavalitsuse huvides luua tingimused ettevõtluse lisandumiseks valla territooriumile. Üldplaneeringus on näidatud lisanduvad tootmis- ja ärihoonete alad, mille järgi suureneks ettevõtluse alad vallas olulisel määral.

8.20. Mõju kaitserežiimiga objektidele

Lisaks looduskaitsealustele looma- ja taimeliikidele jääb Ülenurme valla territooriumile hulk mitmesuguseid kultuuri- ja arheoloogiaväärtusi ja loodusväärtusi – miljööväärtuslikud hoonestusalad (1990-ndatel rajatud majandi keskasula ühepereelamute kvartal ning endise mõisakeskuse hoonete komplekt koos mõisapargiga), väärtuslikud põllumaad, väärtuslikud kultuurmaastikud (“Ülenurme” ja “Tatra org ja Kambja”), mitmed kinnismälestised (asulakohad, kõrtsihoone, kalmistualad), rohelise võrgustiku alad (Ülenurme valda jääb kolm ökoloogilise võrgustiku tugiala ja kaks koridori), puhke- ja virgestusalad (Aardlapalu karjääri piirkond, Ropka järv, Eerika paisjärv, Ülenurme paisjärv, poldriala, Aardlapalu suletava prügimäe territoorium, Tõrvanditagune mets), ranna ja kalda piiranguvööndid ja ehituskeeluvööndid valda läbivatel voolu- ja seisuveekogudel (Pori jõgi, Emajõgi, Ilmatsalu jõgi, Ropka paisjärv, Aardla järv, Kikkaoja).

Valla identiteedi tugevdamisel on oluline nende ajalooliste ja loodusväärtuste säilitamine. Suure ehitussurve tõttu on oluline, et detailplaneeringute algatamisel, menetlemisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel arvestaks omavalitsus nende väärtustega.

Ülenurme valla üldplaneeringuga on arvestatud ja tagatud olulisemate kaitserežiimiga kultuuriväärtuste, arheoloogiamälestiste, loodusväärtuste säilimine.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 87 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

9. KESKKONNAMÕJU MAATRIKSHINDAMINE

Keskkonnamõjude hindamisel on eesmärgiks tegevuse keskkonnaohtlikkuse määramine, millele toetudes saab välja tuua keskkonnaseisundi hoidmiseks ja/või parandamiseks rakendamist vajavad abinõud.

Ülenurme valla üldplaneeringus kavandatavate tegevustega kaasnevad mõjutegurid võivad avalduda väga erinevatel aegadel ja tugevusega – näiteks ehitusperioodil võivad kaasnevad mõjud olla ühed, kui hilisemal kasutusperioodil avalduvad hoopis teised keskkonnamõjud. Seepärast jaotatakse hinnangu andmisel keskkonnale tekitatavad mõjud ajaskaalas lühiajalisteks kuid see eest suhteliselt intensiivseid mõjusid, millede toimimise aeg ei ületa 2-3 aastat ning pikemaajalisteks, kus mõjude hulgad võivad olla küll väikesed kuid pidevalt eksisteerivad. Pikaajaliste mõjude juures arvestatakse ajavahemikku 10-15 aastat .

Lisaks ajalisele näitajale hinnatakse antud Ülenurme KSH juures ka mõjude suurust ning mõjude suunda. Mõjude suuruse arvutamisel rakendatakse keskkonnariski hindamiseks järgnevat hindamissüsteemi: Hinnatakse potentsiaalset keskkonnamõju (4) palli süsteemis, kus: 0 – mõju keskkonnale puudub või on marginaalse tähtsusega 1 – nõrk mõju keskkonnale 2 – keskmine mõju keskkonnale 3 – tugev mõju keskkonnale

Mõjude suund - miinus “-“ või pluss “+” märk vastava mõju suuruse ees määrab keskkonnamõju suunda, kas tegemist on positiivse või negatiivse mõjuga;

Samas on küllaltki mõistetav, et kõik eelpool loetletud tegurid ei oma reaalelus võrdset kaalu, ehk mõju olulisust. Näiteks, eksperthindajate arvamuse kohaselt peetakse antud konkreetse projekti puhul potentsiaalseid mõjusid põhjaveele tunduvalt olulisemaks kui potentsiaalseid mõjusid näiteks võimalikule õhusaastele või mürale. Seepärast kaasatakse hindamismaatriksisse mõju olulisuse mõõde, mis aitab olulisemaid tegureid eristada vähemolulistest ning seeläbi muuta hindamismaatriksis esitatud hindamistulemusi sarnasemateks reaalselt looduses toimuvate protsessidega. Mõju olulisuse määramisel võrreldakse erinevaid komponente omavahel (Maatriks 1) ning hinnatakse skaalas: 1- väheoluline – võrdse osakaaluga mõju 2- oluline mõju 3- väga oluline mõju

Ekspertgrupi poolt alternatiivide võrdlusmaatriksis (Maatriks 2) esitatud hindamistulemused summeeritakse ning määratakse planeeritavate tegevustega kaasnev keskkonnarisk igale hinnatavale kriteeriumile ja alternatiivile eraldi.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 88 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Maatriks 1 Mõju olulisuse määratlemine Saaty meetodil, hindamisel kasutatavate looduskeskkonna ja sotsiaalmajanduslike komponentide omavahelisel võrdlemisel (Morris et. al. 1996)

Õhk Pinnas ja Pinna- ja Taimestik ja Müra Jäätmete teke Esteetiline Kultuuripärand Otsesed Kaudsed Majanduslik muld põhjavesi loomastik väärtus töökohad töökohad väärtus

Õhk x 3/2 3/2 2/1 1/1 1/1 2/1 1/2 3/1 3/1 3/1

Pinnas ja muld 2/3 x 3/1 3/2 1/2 1/3 2/2 2/2 2/2 2/2 2/2

Pinna- ja 2/3 1/3 x 2/3 1/3 1/3 2/3 1/3 3/3 2/3 2/3 põhjavesi Taimestik ja 1/2 2/3 3/2 x 1/3 1/2 3/3 2/3 3/2 2/2 2/2 loomastik Müra 1/1 2/1 3/1 3/1 x 2/1 2/2 2/1 3/1 3/1 3/1

Jäätmete teke 1/1 3/1 3/1 2/1 1/2 x 3/1 2/2 3/1 3/2 3/2

Esteetiline 1/2 2/2 3/2 3/3 2/2 1/3 x 2/3 3/2 2/2 2/2 väärtus Kultuuripärand 1/2 2/2 3/1 3/2 1/2 2/2 3/2 x 3/1 2/2 2/2

Otsesed töökohad 1/3 2/2 3/3 2/3 1/3 1/3 2/3 1/3 x 2/3 2/3

Kaudsed 1/3 2/2 3/2 2/2 1/3 2/3 2/2 2/2 3/2 x 2/2 töökohad Majanduslik 1/3 2/2 3/2 2/2 1/3 2/3 2/2 2/2 3/2 2/2 x väärtus

5,8 12,5 20,5 14,3 5,2 6,1 12,8 8,5 20 13,8 13,8 133,4

5 9 15 11 4 5 10 6 15 10 10 100%

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Maatriks 2 Aletrnatiivide ning nende looduskeskkonna ja sotsiaalmajanduslike komponentide võrdlus arvestades potentsiaalselt tekkida võivate mõju suurustega, mõju iseloomuga, mõju kestvusega ning mõju olulisusega (Hiiemäe 1996).

0-ALT ÜP ÜP+KSH MÕJU 0-ALT ÜP ÜP+KSH OLULISUS

Mõjutust põhjustavad Lühi- Pika- Lühi- Pika- Lühi- Pika- Lühi- Pika- Lühi- Pika- Lühi- Pika- tegevused/tegurid ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline ajaline

õhk Transpordist tingitud õhusaaste; -1 -2 -2 -3 -1 -1 5 -5 -10 -10 -15 -5 -5 Lokaalsed küttesüsteemid

Pinnas ja muld Huumuskihi eemaldamine, tallumine -2 -3 -3 -3 -2 -2 9 -18 -27 -27 -27 -18 -18 ehitustegevuse käigus; Maakasutus Pinna- ja põhjavesi Kaevetööd, pinnase täitmine; -2 -3 -3 -3 -2 -1 15 -30 -60 -60 -60 -30 -15 Heitvete käitlemine, veetarbimine

Taimestik ja loomastik Loodusliku koosluse tasakaalu rikkumine; -2 -3 -2 -3 -2 -1 11 -22 -33 -22 -33 -22 -11 Majandustegevusega kaasneva loomade/lindude elurütmi ning käitumis- harjumuste häirimine Müra Ehitustegevusega kaasnev suurenenud -2 -2 -2 -2 -2 -1 4 -8 -8 -8 -8 -8 -4 mürafoon; Suurenevast transpordi intensiivsusest tingitud müra Jäätmete teke Ehitusprahi käitlemine; -2 -1 -2 -2 -2 -1 5 -10 -5 -10 -10 -10 -5 Olmeprahi käitlemine

Esteetiline väärtus Looduskaitseliste aspektide eiramise -1 -2 -2 -2 -1 +1 10 -10 -20 -20 -20 -10 +10 tagajärjeks maastiku miljööväärtuse vähenemine; Maastiku mitte-/üle hooldamisega kaasnev mõju Looduskeskkond - 103 - 163 - 151 - 173 - 103 -48

Otsesed töökohad Ehitustegevusel kohaliku tööjõu kasutamine +2 +2 +3 +2 +3 +3 15 +30 +30 +45 +30 +45 +45 Uusettevõtted

Kaudsed töökohad Mitmete teenuste kasutamisega tulenev pos. +2 +2 +2 +2 +2 +2 10 +20 +20 +20 +20 +20 +20 mõju kohalikule ettevõtlusele

Majanduslik väärtus Maa ja kinnisvara väärtuse tõus/langus +2 +1 +2 +1 +2 +3 10 +20 +10 +20 +10 +20 +30 piirkonna paranevast/halvenevast keskkonnast

Kultuuripärand Hoolitsetud kultuuripärandi säilitamine ja +2 +2 +2 +2 +2 +3 6 +12 +12 +12 +12 +12 +18 korrastamine

Sotsiaal-majanduslik + 82 + 72 + 97 + 72 + 97 + 113 keskkond

- 21 - 91 - 54 - 101 - 6 + 65 KOKKU

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 90 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Maatriksis 1 määratleti „mõju olulisuse” näitaja vastavalt looduskeskkonna ja sotsiaal- majanduslike komponentide omavahelist võrdlemise meetodile. Vastavalt saadud arvutustele osutusid antud projekti puhul kõige olulisemateks teguriteks piirkonna muutmisega kaasnevad mõjutused pinna- ja põhjavee režiimis ja kvaliteedis, potentsiaalsed muudatused pinnases ja reljeefis, piirkonna esteetiline väärtus, otsesed ja kaudsed kahjustused taimestikule ja loomastikule ning arendustegevusega seotud otsesed töökohad, piirkonna majandusliku väärtuse kasv ning kaudsed töökohad (Maatriks 1). Antud arendustegevust silmas pidades osutusid vähemolulisteks teguriteks oht õhureostuseks ning piirkonna pidev häiritus mürasaaste tekkimise tagajärjel.

Maatriksis 2 on hinnatud erinevate alternatiivsete tegevuste mõju loodus- ja sotsiaal- majanduslikele keskkonnakomponentidele lühi- ja pikaajalises perspektiivis. Analüüsist järeldub, et suur osa negatiivsetest tagajärgedest esineb vaid lühiajalises perspektiivis. Pikemaajalises perspektiivis intensiivsed mõjud piirkonnale vähenevad. Enim negatiivselt mõjutatud looduskomponentideks on pinna- ja põhjavesi, taimestik ja loomastik ning arendustegevuste tagajärjel pidevalt muutuv piirkonna esteetiline väärtus. Samas on kõik eelpool loetletud looduskomponendid kõige varieeruvama muutujaga. Oskuslikul toimetamisel on antud komponentide puhul võimalik nende negatiivset mõju leevendada, nagu järeldub ÜP+KSH alternatiivi pikas perspektiivis mõjude hindamisest.

Joonis 10 Alternatiivide võrdlus - looduskeskkond

Tunduvalt positiivsemalt mõjutatakse valla korrapärase arendustegevusega piirkonna sotsiaalmajanduslikku keskkonda. Seda eriti arendustegevust teostavate otseste töökohtade näol. Sarnast tendentsi prognoosime ka „kaudsete töökohtade” puhul, kus suurenevad positiivsed lokaalseid ning ajutisi teenuseid pakkuvate tegevuste ning asutuste mõjud.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 11 Alternatiivide võrdlus – sotsiaal-majanduslik keskkond

Seega prognoosime Ülenurme valla piirkondliku majandusliku atraktiivsuse muutumist pidevalt tõusvas joones. Positiivne mõju suureneb, kui valla arendustegevuse juures arvestatakse KMH-aruandes soovitatud valla üldplaneeringut täiendavate parandusettepanekutega.

Sotsiaal-majanduslikest keskkonnakomponentidest, mille hulgas arvestatakse ka kultuurilist aspekti, ainukesena viitab kergele negatiivsele mõjule „kultuuripärandi” muutumist, seoses viimaste aastate ehitustegevuse intensiivse survega vallas. Seni puutumatu loodusmaastik saab muudetud tänapäevase hoonestusega. Nagu järeldub alternatiivist „Üldplaneering koos täiendustega”, siis annab siingi kõiki KSH aruande soovitusi silmas pidades intensiivset arendustegevust paremini ümbritsevasse keskkonda sobitada.

Alternatiive omavahelisel üldisemal võrdlemisel järeldub, et lühiajalises perspektiivis on kõige väiksema mõjuga mõistagi 0-alternatiiv. Kahe kuni kolme aasta perspektiivis jäävad enamus loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikud keskkonnakomponendid mõjutamata. Seda nii negatiivses kui ka positiivses mõttes. Kuna stiihiline arendustegevus jätkub ning saamata jäävad sotsiaalmajanduslikud positiivsed mõjud, siis arvame, et tegemist on kõige ebasoovitavama arengumudeliga.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 92 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Joonis 12 Alternatiivide koondvõrdlus

Pikemalt ajas ette vaadates tunduvad üldplaneeringus kavandatud tegevustega kaasnevad paljudki negatiivsed mõjud oskuslikult ja heaperemehelikult toimetades leevendatavad ning muudetavad positiivseteks mõjudeks (ÜP+KSH). Näiteks muutuvad mõned keskkonnakomponentide mõjud pikemas perspektiivis keskmiselt negatiivselt mõjust kergelt positiivseks mõjuks (vt. Maatriks 2 ÜP koos täiendustega). Seda muidugi juhul kui järgitakse KSH aruandes esitatud soovitusi.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 93 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

10. LEEVENDUSMEETMED

Mõjude leevendamise eesmärgiks on vältida või vähendada igasugust potentsiaalset negatiivset mõju keskkonnale

Üldplaneeringus kavandatava tegevustega kaasnevate olulisemate keskkonnamõjude leevendusmeetmete väljatöötamisel on järgitud järgmisi põhimõtteid ja väärtushinnanguid:

- Säilitada ja tagada edaspidigi Ülenurme valla haldusüksuse piirides turvalise ja inimsõbraliku elukeskkonna säilimine. Vaatamata survest kinnisvara arendajatelt ja ärihuvidest; - Tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri kaasajastamine, mis loob aluse kohalikule arengule ja valla elanike heaolule; - Valla elanike (sealhulgas eriti noorte) kaasamine kultuuritraditsioonide jätkamisel, kultuurielu ja sportimisvõimaluste mitmekesistamisel ning puhketegevuse arendamisel (ühistegevus seob); - Elanike heaolust ning keskkonda säästvatest lahendustest ja otsustest lähtuv valla arendamine ja juhtimine.

Vajadusel tuleks rakendada üldplaneeringu elluviimisel järgmisi keskkonnakaitse põhimõtteid: - Püüda ära hoida ja leevendada negatiivse keskkonnamõju teket; - Negatiivse keskkonnamõju vältimatu tekke korral leevendada selle negatiivset mõju; - Võimalusel mitte lubada tegevusi, kuni kavandatava tegevuse kahjulik keskkonnamõju ulatus pole piisavalt selge; - Järgides “saastaja maksab” põhimõtet kohustada keskkonna kahjustajaid võtma täieliku vastutuse ning tasuma keskkonna kahjustuste eest.

10.1. Üldplaneeringust lähtuvad leevendavad meetmed ja soovitused:

Valda läbivate põhimaanteede rekonstrueerimisega seotud keskkonnamõjude leevendamiseks võimalikud meetmed: - Müratõkkeseinad - Puudest ja põõsastest loodusliku barjääri rajamine tee äärde, mis peatavad mõnevõrra saasteainete levikut laiemale alale;

Müra levikut tõkestavateks objektideks on hooned, mürabarjäärid ja vähesel määral potentsiaalselt ka tihedamad metsaalad.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 94 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

10.2. Üldplaneeringus konfliktsed alad

Ekspertide hinnangul üldplaneeringus kavandatavad elamualad paiknevad mõnedel juhtudel ebasobivalt või vajaksid täiendavate ehitustingimuste kehtestamist tagamaks paremat looduskaitset ning meeldivat elupaika sealsetele/tulevastele elanikele.

 Konflikt “1” - tegemist on ilmselt varasemalt hoonestatud elamualaga, mis maakonna teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt paikneb rohevõrgustiku tugialal. Soovitus oleks tugialasse jääval elamualal uusi ehitisi mitte planeerida või hoida olemasoleva elamuteala laiendamist rohevõrgustiku ala arvelt.

Joonis 13 Konfliktala – rohealade kattumine elamualadega

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 95 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

 Konflikt “2” - Külitse asulat läbiva Ilmatsalu jõe veekaitsevööndisse on planeeritud olemasolevat elamuala laiendada ja uusi elamuid rajada. Kinnisvaraarenduse surve on looduskaunite ja veekogude äärsete maade hoonestamiseks suur. Teisalt kehtestab Looduskaitseseadus veekogudele ranna ja kalda kaitse eesmärgil, samuti inimtegevusest tuleneva kahjulike mõjude vähendamise ning vaba juurdepääsu ja liikumise tagamise eesmärgil kitsendused ehituskeelu, piirangu- ja veekaitsevööndite näol. Ilmatsalu jõe ja Ropka paisjärve puhul on tegemist ökoloogiliselt tundliku alaga. Ilmatsalu jõe piiranguvöönd on kõikjal 100 m veekogu piirist, ehituskeeluvöönd 50 m ning veekaitsevöönd 10m veekogu äärest. Uute eramute rajamisega piiranguvööndisse on oht, et vaba ligipääs kallasrajale ja veekogule muutub raskendatuks (negatiivseid näiteid, kus jõe äärde eramu rajanud maaomanik on sulgenud ligipääsu veekogule või läbipääsu kallasrajal, on Tartu lähiümbruseski rohkesti võtta – nt. Kvissentalis, Vorbusel).

Joonis 14 Konfliktala – Külitse kohal Ilmatsalu jõe veekaitsevööndi eiramine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 96 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

 Konflikt “3” - sarnaselt eelmisele konfliktile on teiseks piirkonnaks, kus elamuehitust on planeeritud ka veekogu piiranguvööndisse, on Ülenurme alevikus elamualade laiendamisplaan vastu Porijõge, seda ligi 3 km Porijõe kaldalõigul. Ka Porijõel on piiranguvöönd kõikjal 100 m veekogu piirist, ehituskeeluvöönd 50 m ning veekaitsevöönd 10 m veekogu äärest. Elamualade laiendamisega vastu Porijõge suureneb ka oht jõe veekvaliteedi halvenemiseks. Selliste arengute ärahoidmiseks peab omavalitsus kindlasti kavandatavatele uutele elamualadele rajama nõuetekohase infrastruktuuri.

Joonis 15 Konfliktala - Porijõe veekaitsevööndi eiramine Ülemiste aleviku juures

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 97 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

 Konflikt “4” - Reola asum on planeeritud täielikult tootmis- ja ärimaadeks. Probleem võib tõstatuda sealsete elanike elukeskkonna halvenemisega, seoses suurenevast ehitustegevusest ja tootmisaladelt võimaliku õhu-, pinnase- ja mürasaastega. Olemasolevate elamute ning uute tootmisalade vahele tuleks rajada looduslikud puhveralad (kõrghaljastusribad), mis nii visuaalset kui õhu- ja mürasaastet vähendaksid. Samuti väärib äramärkimist tootmisalade planeerimist Reola asumi kohal Tartu-Võru-Luhamaa maantee ning Tartu-Põlva-Orava raudtee vahelistele rohealadele (ca 250 m laiused rohealad), mis seni toimisid raudteelt lähtuvast looduslike müra- ja saastetõketena.

Joonis 16 Konfliktala - Reola elamuala on planeeritud tootmis- ja ärimaadeks

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 98 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

 Konflikt “5” - Uhti ja Lepiku külade lõunaosasse on üldplaneeringus kavandatud elamualasid ja tootmisalasid rohevõrgustiku alale, lõikudes mitmel puhul ka metsa-aladesse. Kavandatav tegevus kindlasti ei ühti looduskaitseliste eesmärkide ja üldplaneeringus omaks võetud põhimõtetega säilitada väärtuslikke maastikke ja rohealasid.

Joonis 17 Konfliktala – elamu- ja tootmisalad on kavandatud rohevõrgustiku alale

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 99 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

 Konflikt “6” - Ülenurme lennuvälja lähedusse uute elamualade kavandamine, lähtudes samas arenguperspektiivist et lennurada pikendatakse eesmärgiga muuta Ülenurme lennuväli Lõuna-Eesti logistikakeskuseks ja võimeliseks vastu võtma ka rahvusvahelisi lennureise ning kaubalennukeid. Vahemaa lennurajast lähemate planeeritavate elamualadeni on ca 400 meetrit, ka ei jää lennuvälja ja kavandatavate elamualade vahele pisut müra ja visuaalset efekti leevendavat roheriba (puhvrina toimivat kõrghaljastusriba). Võimaliku arenguga tulevikus tihedamaks lennuliikluseks Ülenurme lennuväljal, ei tundu lennuvälja vahetusse naabrusse laiaulatuslike elamualade rajamine otstarbekas.

Joonis 18 Konfliktala - uute elamualade kavandamine Ülenurme lennuvälja vahetusse lähedusse

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 100 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

 Konflikt “7” - Õssu külas Õssu järve ümbruse elamualaks planeerimine.

Joonis 19 Konfliktala

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 101 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

 Konflikt “8” - Õssu, Märja ja Räni küladesse planeeritud uusi elamualasid läbivad mitmel pool elektrikõrgepingeliinid. Üldplaneeringus pole arvestatud kõrgepingeliinidest tulenevate piirangutega – elektriõhuliini piiranguvöönd on Elektriohutuseseaduse kohaselt 40 meetrit. Elektrikõrgepingeliinide alla elamute ehitamist ja elamist ei peeta tervislikuks, elamualasid mis paiknevad vahetus läheduses elektrikõrgepingeliinidele, ei ole elanike seas hinnatud maatükid, isegi kui koht on looduslikult atraktiivne. Ka peetakse elektriõhuliinide rajatisi visuaalseks müraks maastikupildis. Omavalitsusele on soovitus elektrikõrgepingeliinide alla uusi elamuehituslubasid mitte väljastada, antud ruum jätta pigem kasutamata elamualana ja leida nendele aladele sobivam maakasutus või säilitada antud alad hoonestusalade vahele avaraks ruumiks.

Joonis 20 Konfliktala - elektrikõrgepingeliinid läbivad planeeritud uusi elamualasid

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 102 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

 Konflikt “9” - Lemmatsi, Laane ja Reola küladesse jääva Väänoja piiranguvööndisse on planeeritud rajada mitmetel juhtudel uusi elamu- ja tootmisalasid. Väänoja puhul on Looduskaitseseadusega kehtestatud ranna- ja kalda piiranguvööndiks 50 meetrit veekogu äärest, ehituskeeluvöönd kõikjal 25 meetrit ja veekaitsevöönd kõikjal 10 meetrit veekogu äärest. Elamualade ja eriti tootmisalade planeerimine Väänoja piiranguvöönditesse läheb vastuollu nii Looduskaitseseadusega kui maastiku loodusväärtusi säilitavate ja säästlike põhimõtete eiramist üldplaneeringus.

Joonis 21 Konfliktala - Väänoja piiranguvööndisse on planeeritud elamu- ja tootmisalasid

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 103 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

11. KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD MEETMED JA MÕÕDETAVATE INDIKAATORITE KIRJELDUS

Veeseire Veetase Aardla poldril; Aardlapalu prügila sulgemise järgne pinna- ja põhjaveeseire

Õhuseire GoBus’i ja Soinaste elamurajooni jälgimine, et GoBus’i territooriumil ei toimuks õhureostuse tekitamist ning, et GoBus’i territooriumil toimuvad tegevused ei tekitaks normative ületavat müra, ega häiriks ümberkaudsete elanike eluolu. Juhul, kui elamualadele lähedal asetsevad tootmisalad eraldavad rohkem müra kui on lubatud elamupiirkonnas, siis tuleb mürarikas tegevus paigutada asukohta, kus ta ei levita ÜP-ga planeeritud elamualadele rohkem müra kui on elamualadel lubatud.. Kahjuliku mõju tekitaja peab ise leevendama mõju, mitte takistama sellega teiste isikute tegevust.

Müraseire Lennujaama ja uusasumite müra seire Põhimaanteedelt tulenev müra Raudteemüra seire Auto- ja rongiliikluse tihenedes tuleb hakata piirnorme ületavatesse kohtadesse paigaldama müratõkke valles, -seinu, ekraane. Müratõkkeseinte efektiivsuse hindamiseks on soovitav korraldada peale ehitust kontrollmõõtmised, et hinnata müratasemete vastavust kehtivatele normidele. Kui mõõtmistel selgub, et müratase ületab piirnorme, tuleb rajada müratõkkesein või leevendada müra mõjusid muul moel. Kujuneva müratasemega peab edaspidi arvestama detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel.

Keskkonnaseire korraldamine ja selle vajaduse üle otsustamine on Ülenurme vallavalitsuse pädevuses.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 104 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

12. KMH LÄBIVIIMISEL ILMNENUD RASKUSED

Olulisi raskusi, mis suurel määral oleksid takistanud KSH läbiviimist, ei esinenud. Koostöö erinevate osapoolte vahel oli ladus. Siiski võib esile tuua mõned aspektid, mida KSH ekspertrühm töö käigus täheldas:

• Projekti mastaapsus – Erinevate teemavaldkondade omavaheliste seoste komplitseeritus ning läbi töötatud materjalide maht muutis ekspertrühma töö suureks väljakutseks. • Paraleelselt valla üldplaneeringu KSH koostamisega toimusid KSH või KMH koostamised valla üldplaneeringu mõistes olulistel teemadel, nagu Ülenurme lennuvälja laiendamise KMH, Tartu-Elva maantee I klassi (nelja realiseks) maantee eelprojekti KMH, jpt. Valla ÜP mõjude määratlemine ning hindamine sõltus mitmetest teistest paraleelselt koostatavatest töödest, mistõttu tuli ekspertgrupil mitmel korral oma hinnanguid ja järeldusi korrigeerida. • Soovitud kohalike elanike huvi ja tagasiside oli tagasihoidlikum, kui KSH ekspertrühm lootis ning selle tulemusena oli raskendatud teha ruumilist analüüsi elanikkonna käitumise kohta.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 105 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KOKKUVÕTE

Ülenurme valla üldplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise tulemusena saab välja tuua järgmised olulisemad järeldused:

 kõige olulisemaks keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude põhjustajaks on Ülenurme vallas suur ehitussurve ja kavandatavast tulenevalt märkimisväärsed muutused maakasutuses ja maastikupildis;

 omavalitsusel seisab ees raske ülesanne valglinnastumise ohjamiseks, milles olulisemateks teemadeks on kavandatavate elamualade puhul hoidumast nende monofunktsionaalseks muutumast, looduskaitseliste põhimõtete ja väärtuslike maastikuelementide säilitamine ning nendega arvestamine valla ruumiplaneerimisel, seni positiivselt väärtustatud elukeskkonna säilitamine kohati tormilises arenguprotsessis (kinnisvara surve nii elamuehituseks kui tootmis- ja äripindadeks);

 rajatud ja kavandatavad elamualad paiknevad laiali pillutatult ega arvesta sageli naaberalade vajadustega (teed, tehnovõrgud, ühiskondlikus kasutuses olev maa);

 negatiivsed majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnamõjud oleksid väiksemad, kui elamualad ja muud hoonestatavad alad koondataks kompaktseteks piirkondadeks olemasolevate asulate laiendustena ning maastikulised väärtuslikud alad ja rohealad hoitaks aktiivsest arendustegevustest puutumatutena;

 elamualade planeerimisel ja ehitamisel peab arvestama loodusliku ümbruskonnaga. Vältida tuleb suuremaid pinnavormide muutusi juurdepääsuteede rajamisel või hoonete paigutamisel;

 rohealadel ja looduslike alade säilitamisel on oluline funktsioon – bioloogilise mitmekesisuse ja valla elanikele meeldiva elukeskkonna tagamine, nende alade killustamise ja vähendamisega kaasnevad negatiivsed mõjud nii inimeste elukeskkonnale kui bioloogilisele mitmekesisusele (taimestikule, loomastikule);

 olulist mõju ümbritsevale keskkonnale avaldavad ka valda läbivate põhimaanteede ulatuslik rekonstrueerimiskava ning sellega kaasnevalt uute teerajatiste kavandamine ning märkimisväärsed liikluskorralduse muutused valla elanike jaoks, on oht valda killustada ja kaotada side valla äärealade ja keskuse vahel;

 seoses põhimaanteede rekonstrueerimisega muutuvad antud teed veelgi olulisemateks takistusteks loomade liikumisele, vajalik on kasutusele võtta vastavad meetmed loomadele ohutu läbipääsu tagamiseks potentsiaalsetel loomade rändeteedel ning lõikumisel roheala objektidega (kõrghaljastusega rohealad, metsad, vooluveekogud, jt);

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 106 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

 olulise keskkonnamõjuga objekt on vallas Ülenurme lennuväli, majanduslikult on lennuväljal kahtlemata oluline roll valla kui kogu Lõuna-Eesti majanduselu aktiviseerimisel.

 kaitsealuste loodusobjektide, taime- ja loomaliikide säilimine on üldplaneeringuga tagatud, mõnel puhul kavandatavad arengutegevused vähendavad ja killustavad rohealasid (elamu- ja tootmisalade kavandamine veekogude piiranguvööndisse, metsaaladele, kõrghaljastusega rohealadele);

 maastikke mõjutavad oluliselt kinnisvaraarendus ja ehitustegevuse surve, kavandatud ulatuses arendustegevustega on oht väärtuslike maastike säilimisele. Kavandatavate elamu– ja teiste hoonestusalade määratlemisel rohevõrgustiku aladele (rohevõrgustiku tugialad- ja koridorid ning kohalikud rohealad) ja kitsendusi põhjustavate objektide piiranguvöönditesse (põhimaanteed, raudteed, lennuväli, õhukõrgepingeliinid) tuleks lähtuda eelkõige kaitse-eeskirjadest ning kinni pidada kehtestatud piirangutest;

 arendatavad piirkonnad paiknevad suures osas nõrgalt kaitstud põhjaveega ning maaparandussüsteemidega aladel, mistõttu tuleb kasutusele võtta kõik võimalikud meetmed pinna- ja põhjavee kaitsmiseks ning maaparandussüsteemide korras hoidmiseks. Vältida elamurajoonide kavandamist kunagistele maaparandusaladele, mis on elamuehituseks ebasoovitavateks aladeks ning mis võib ohtu seada inimeste vara ja tervise. Uute tiheasustusalade moodustamine kalda, sh maaparandussüsteemi eesvoolu, piiranguvööndis on lubatud vastavalt looduskaitseseadusele Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Detailplaneeringu koostamisel tuleb selgitada, kas ja kus on maa-alal maaparandussüsteemi eesvool ning vastavalt kehtivale õigusele koostada planeering;

 Detailplaneeringute koostamisel või ehitiste projekteerimisel tuleb teha eelnevalt hüdrogeoloogilised/ehitusgeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogilise/ehitus- geoloogilise uuringu aruanne peab andma vastuse, milliseid ehituslike meetmeid tuleb rakendada antud piirkonda ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel.

 Arvestades mitme transiiditrassi läbimisega Ülenurme vallas, tuleks arvestada, et elamualade planeerimisel transiittrasside äärde planeeritakse elamualad alaliselt potentsiaalsete ohuallikate vahetusse naabrusesse. Valda läbivatel maanteedel ning raudteedel liigub igapäevaselt ohtlikke veoseid (nt. kütuseveokid, -tsisternid, igasuguesed keemiaveokid ja -tsisternid, jms). Võimaliku õnnetusjuhtumi korral põhimanteel/raudteel paiknevad olemasolevad/planeeritavad elamualad mitmel puhul trassidele ohtlikult lähedal;

 olulise negatiivse keskkonnamõjuga objektiks ja potentsiaalseks saasteallikaks Ülenurme valla territooriumil on Aardlapalu prügila, tegemist on tundliku teemaga kohalike elanike jaoks, samas on riiklik surve kohandada sellest kogu Lõuna-Eestit teenendavaks prügi ja ohtlike jäätmete ladustamiskohaks. Kõikvõimalike arengustsenaariumide korral prügilaga (sh. ka konserveerimine või muutmine puhke

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 107 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ja rekreatsioonialaks) tuleb lähtuda põhimõttest, et saaste tase peab olema kehtestatud normide piirides ja ümbritsevale (loodus)keskkonnale mõju minimaalne;

 Ülenurme valla territooriumil ei ole tootmisettevõtteid vm. saasteallikaid, mille negatiivset mõju võiks pidada oluliseks. Olemasolevate kui kavandatavate uute tootmisettevõtete territooriumi piiril peab müra ja õhusaaste tase vastama kehtestatud normidele. Soovituslik on rajada tootmisalade ja elamualade vahele kõrghaljastuse näol nn. puhveralasid, mis vähendaks täiendavalt negatiivseid mõjusid (sh. visuaalset mõju) vallaelanike elukeskkonnale;

 vastavalt (uutele) maakasutustele kavandatavate objektide visuaalne mõju võib olla olulise tähtsusega: tootmis- ja ärihoonete maa-alad, uued elamualad, mitmetasandilised liiklussõlmed, puhke- ja virgestusalad;

 iga kavandatava tegevuse puhul, mis võib halvendada keskkonda, tuleb järgida põhimõtet, et tuleks eelkõige mõju vältida, mitte parandada mõjust tulenevat keskkonnakahju;

 Ülenurme valla üldplaneeringu mõjusid kogu vallale võib pidada lühikeses perspektiivis pidada negatiivseks seoses lähiajale kontsentreeruva laiaulatusliku ehitustegevusega pea igas valdkonnas (elamuehitus, tootmisalade kasutuselevõtt ning sellega kaasnevalt infrastruktuuri ja trasside rajamise vajadus, teede rekonstrueerimine, Ülenurme lennuvälja laiendamisprojekt, jpm), pikemas perspektiivis aga üldiselt positiivseteks, eeldusel et üldplaneeringu põhimõtteid rakendatakse planeerimisprotsessis ning vaatamata tugevale arengusurvele, arvestatakse ka avalike huvide kaitsmise vajadusega ning looduslike tingimuste säilitamisega, otsides kompromissi sotsiaalsete mõjude ning majanduslike huvide vahel ning kujundades nii tervislikuma elukeskkonna.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 108 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KASUTATUD KIRJANDUS JA VIITED

1. Hiiemäe O., Environmental and Socio-Economic Value of Fallow Farmlands in . Master thesis. Royal Institute of Technology at Stockholm 1996 2. Morris, Therivel, et al. Methods of Environmental Impact Assessment. Oxford Brookers University, UCL Press 1996 3. Eesti Maaparandusprojekt „EPA Ülenurme ÕKM Nõlva kuivendussüsteemi rekonstrueerimine. Ehitusgeoloogia aruanne II“. Töö nr 12 21 87 1; Tallinn 1987

Strateegilised dokumendid 1. Visioon ja strateegiad Läänemere regioonis 2010 2. Üleriigiline planeering 2010 3. Tartumaa maakonnaplaneering 4. Teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” 5. Roheline võrgustik 6. Väärtuslikud maastikud 7. Tartu arengustrateegia “Tartu 2030” 8. Ülenurme valla arengukava aastateks 2004-2010

Muud asjasse puutuvad dokumendid ja kaardid 1. Tartumaa keskkond. Tartumaa Keskkonnateenistuse väljaanne. Tartu, 2001. 2. Maa-ameti Avaliku Teenuse kaardirakendused, link

Looduskaitselised ja planeeringualased õigusaktid 1. Planeerimis- ja ehitusseadus 2. Teeseadus (maanteed, raudteed, lennuväljad, tehnorajatised) 3. Veeseadus (sanitaarkaitsealad) 4. Ranna ja kalda kaitse seadus ( vööndite ja kitsenduste ulatus) 5. Kaitstavate loodusobjektide seadus 6. Jäätmeseadus 7. Maaparandusseadus (väärtuslike põllumaade, maastike, looduskoosluste säilimine )

Ülenurme vald meedias 1. Kas? (04.07.2007), link 2. Jüri Kõre: Kas maa on linn või linn on maa? (18.06.2007), link 3. Tartu sihib rahvusvahelisi regulaarlende (25.05.2007), link 4. Lõunakeskus ja Tartu teaduspark laienevad (24.05.2007), link 5. Ringtee piirab Tartut. Kümne aasta pärast. Kui hästi läheb (24.04.2007), link 6. Ülenurme vallas tuleb elurajoon poldrile (19.04.2007), link 7. Tartu lennuväli pikeneb (18.04.2007), link 8. Tartu uuselamurajoon upub kevadvette (21.03.2007), link 9. Vesi uputab uuselamurajooni (16.03.2007), link 10. Ilmar Novek: Ülenurme lennujaam turgutab piirkonna arengut (15.03.2007), link 11. Tüng: Ülenurme eramukrundid mõõdeti põhjatusse mülkasse? (07.02.2007), link 12. Tartut läbivad jõeäärsed rohelised promenaadid (06.02.2007), link 13. Tartu ettevõtted koonduvad tööstusparkidesse (11.12.2006), link 14. Tartu lähedal kukkus pärast starti alla Austria väikelennuk (25.11.2006), link

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 109 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

LISAD

Lisa 1 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus. Ülenurme Vallavalitsuse korraldus nr. 363,

Lisa 2 KSH algatamise teatis Ametlikes Teadaannetes 06.11.2006.a

Lisa 3 KSH algatamise teatis ajalehes Postimees nr. 260 07.11.2006.a

Lisa 4 KSH programm

Lisa 5 Teade KSH programmi avalikustamisest ja avalikust arutelust Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Postimees

Lisa 6 Avalikustamise jooksul laekunud märgukiri

Lisa 7 Ülenurme Vallavalitsuse poolne vastus laekunud kirjale

Lisa 8 Üldplaneeringu KSH programmi avalikust esitlusest osalenute nimekiri

Lisa 9 KSH programmi avalikustamiskoosoleku protokoll

Lisa 10 Tartumaa Keskkonnateenistuse kiri KSH programmi heakskiitmise kohta

Lisa 11 Teade Ülenurme valla üldplaneeringu KSH aruande valmimisest, KSH aruande avalikustamisest ja avalikust arutelust Ametlikes Teadaannetes 05.07.2007 ja Postimees 09.07.2007

Lisa 12 Üldplaneeringu KSH aruande avalikul esitlusel osalenute nimekiri

Lisa 13 Üldplaneeringu KSH aruande avalikustamiskoosoleku protokoll

Lisa 14 KSH aruande avalikustamise jooksul laekunud märgukirjad

Lisa 15 Ülenurme Vallavalitsuse poolne vastus laekunud kirjale

Lisa 16 Küsimused Ülenurme vallavalitsuse ametnikele

Lisa 17 Anneli Palo ekspertarvamus

Lisa 18 Üldplaneeringusse puutuvad asjakohased ja keskkonnakaitselised õigusaktid

Lisa 19 Koopiad Ülenurme valla taotlusest keskkonnaministrile ehituskeeluvööndi vähendamiseks ning keskkonnaministri vastused esitatud taotlusele

Lisa 20 Kaardid

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 110 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

LISAD

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 111 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 1 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus. Ülenurme Vallavalitsuse korraldus nr. 363

KORRALDUS

ÜlenurmE 27.oktoober 2006.a nr 363

Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p.3 , Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p.2, § 34 lg 1 ja lg 2, § 35 lg 1, lg 2 ja lg 5, § 56 lg 5, Planeerimisseaduse § 8 lg 9 alusel ja arvestades asjaolu, et Ülenurme Vallavolikogu 08.07.2003.a. Otsusega nr. 32 algatatud ja AS K&H poolt koostatava Ülenurme valla üldplaneeringut ei kehtestatud 21.juuliks 2006.a.

Ülenurme Vallavalitsus annab korralduse:

5 .Algatada Ülenurme Vallavolikogu 08.07.2003.a. Otsusega nr. 32 algatatud Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneeringu eesmärgiks on valla ruumilise arengukava koostamine, millega pannakase paika üldisemad maakasutuse ja ehitamise põhimõtted.

2. Üldplaneeringu: 2.1. korraldaja on vastavalt Ülenurme Vallavolikogu 08.07.2003.a.. otsusele nr. 32 Ülenurme Vallavalitsus ja koostaja vastavalt Ülenurme Vallavalitsuse 18.12.2003.a. korraldusele 483 AS K &H ( aadress Turu 45D, Tartu 51013); 2.2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Ülenurme Vallavalitsus ja läbiviija vastavalt Ülenurme Vallavalitsuse 27.10.2006.a. korraldusele nr. 361 OÜ Good Idea registrikood 10695285 KMH ekspert Olavi Hiiemäe ( litsents KMH0101), aadress Kuu 18- 43 , Tartu 50104; 2.3. kehtestab Ülenurme Vallavolikogu.

3. Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Ülenurme Vallavalitsuses, Pargi tn. 2 Ülenurme alevik esmaspäeviti 08.00- 12.00, 13.00- 17.00.

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus avaldada 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes Postimees.

5. Käesoleva korralduse peale võib esitada Ülenurme Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule kohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

Aivar Aleksejev Reet Sakk Vallavanem Vallasekretär

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 112 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 2 KSH algatamise teatis Ametlikes Teadaannetes 06.11.2006.a

Kasutajatugi

06.11.2006 Keskkonnamõju hindamise teated

Ülenurme Vallavalitsuse korraldusega nr 363 27. oktoobrist 2006. a on algatatud Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-dest 33 lg 1, 35 lg 1, 2, 5 § 56 lg 5 ja planeerimisseaduse § 8 lg 9 ning arvestades asjaolu, et Ülenurme Vallavolikogu poolt 08.07.2003. a otsusega nr 32 algatatud ja AS K&H poolt koostatavat üldplaneeringut ei kehtestatud 21. juuliks 2006. a. Ülenurme valla üldplaneeringu koostamise korraldaja on Ülenurme Vallavolikogu 08.07.2003. a otsuse nr 32 alusel Ülenurme Vallavalitsus (aadress Pargi tn 2 Ülenurme alevik Tartumaa 61701) ja kehtestaja Ülenurme Vallavolikogu. Üldplaneeringu koostaja on AS K&H (aadress Turu 45D Tartu 51013). Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Ülenurme Vallavalitsus ja läbiviija OÜ Good Idea (aadress Kuu 18-43 Tartu 50104) juhtekspert Olavi Hiiemäe (litsents KMH0101). Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Ülenurme Vallavalitsuses, Pargi tn 2 Ülenurme alevik esmaspäeviti kell 8.00-12.00 ja 13.00- 17.00. Kontaktisik: Karin Ruuder, 741 2226, [email protected]

www.ametlikudteadaanded.ee

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 113 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 3 KSH algatamise teatis ajalehes Postimees nr. 260 07.11.2006.a

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 114 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 4 KSH programm

Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Ülenurme vallavalitsuse otsusega nr 363 27 X 2006. Hindamisel käsitletakse kogu Ülenurme valla territooriumit, pindalaga 8634,9 ha. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on koostatud lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RTI, 24.03.2005, 15, 87) Jagu 2, §33 lg1, §34 lg1, §35 lg1,2, 5 ja § 56 lg5 kehtestatud nõuetest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada Ülenurme valla üldplaneeringu elluviimisest tingitud eeldatavat otsest ja kaudset mõju Ülenurme vallale ja selle lähikeskkonnale, analüüsida negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaimate lahendusvariantide valikuks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamisega selgitatakse:

Millised on võimalikud tagajärjed ning nende ulatus ümbritsevale keskkonnale, seoses Ülenurme valla üldplaneeringuga planeeritavate tegevuste alustamisega? Arendustegevuste kavandamise poolt- ja vastuargumendid?

Kas ja millisel maa-alal kavandatavad tegevused ohustavad piirkonna looduskaitseliste eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikust?

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu

Tegevuse Arendaja: Ülenurme Vallavolikogu, keda esindab Vallavolikogu esimees Heiki Sarapuu

Strateegilise keskkonnamõju hindamisdokumendi koostaja/töörühma juht: Olavi Hiiemäe (litsents KMH0101) (geograaf, Rootsi Tehnikaülikooli keskkonnateaduste magister ja Rootsi Keskkonnamõju Hindamise Keskuse (Svenska MKB-Centrum) doktorant) e-mail: [email protected] tel: 527 8 027

Töögrupi koosseis: Andres Hiiemäe (geograaf, Maa-ameti peaspetsialist) Anneli Palo (bioloog, TÜ geograafia Instituudi teadur)

Üldplaneeringu koostaja: As K&H, keda esindab Heiki Kalberg e-post [email protected] ; tel 730 8139

Otsustaja: Ülenurme Vallavalitsus - kohaliku arengu edendaja ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsja, keda esindab vallavanem Aivar Aleksejev ja kelle kontaktisikuks on Karin Ruuder (e-mail: [email protected] ); tel: 741 2 226

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 115 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Järelvalvaja: Tartumaa Keskkonnateenistus - KSH järelvalvaja huvi ja funktsioon on tagada KSH protsessi seadusejärgsus.

Avalikkus: Valla territooriumil paiknevate või piirnevate kinnistute omanikud, üldplaneeringuga otseselt või kaudselt puutuvad isikud, kellel on põhjendatud huvi strateegilise planeerimisdokumendi vastu ja kes on maksimaalselt huvitatud kõrge kvaliteediga elukeskkonnast. Avalikkust informeeritakse pidevalt vallavalitsuse kodulehe ja kohaliku pressi kaudu.

TEAVE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE SISU KOHTA

Sissejuhatus Ülenurme valla üldplaneeringu algatamise eesmärk Kavandatava tegevuse õiguslikud alused Mõjutatava keskkonna kirjeldus Olemasolev olukord Looduskaitseliste põhimõtete määratlemine ning arendustegevuse mõjud alale Ülenurme üldplaneeringu rakendamisega kaasneda võivad eeldatavad keskkonnamõjud KSH põhimõtted. Metoodika. Keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks kasutatakse Saaty hindamis-metoodikat (Morris, Therivel, et al. “Methods of Environmental Impact Assessment” – Oxford Brookers University, UCL Press 1996), kus eeldatavaid tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele, mõjude suunale ning mõjude olulisusele. Ülenurme üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tegevuskava Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess Keskkonnamõjude eeldatava vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi-ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnang, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele. Hindamismaatriksis hinnatavad looduskeskkonna, majanduslikud ning sotsiaal-kultuurilised tegurid Hindamistulemuste analüüs Alternatiivide võrdlus ning alternatiivide valiku põhjendus Leevendavad meetmed Järeldused ja soovitused Soovitused Arendajale Soovitused Otsustajale ja Järelvalvajale Teave keskkonnamõju strateegilise hindamisel kasutatud allikate kohta. Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise, avalikkuse kaasamise ja konsultatsioonide tulemustest. Aruande kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste koopiad. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad. Aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidetega arvestamise selgitus. Aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidetega mittearvestamise põhjendus ja vastused küsimustele. Aruande avaliku arutelu protokoll.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 116 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

ÜLENURME ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TEGEVUSKAVA

Ülenurme üldplaneeringu KSH algatamine 27.10.2006

Arendaja (kaasates eksperti) koostab keskkonnamõju Nov. 2006 strateegilise hindamise programmi

KSH programmi avalikustamine 14 päeva Dets. 2006 KSH programmi täiendamine 3 päeva Dets. 2006 KSH aruande koostamine 50 päeva Veebr. 2007 KSH aruande esitamine Veebr. 2007 KSH aruande avalikustamisest teavitamine 21 päeva peale Veebr 2007 aruande esitamisest Arendaja organiseerib KSH avaliku väljapaneku ning 30 päeva Märts 2007 avaliku arutelu Ülenurme Vallavalitsuses

Avalikul väljapanekul ja arutelul laekunud 14 päeva Märts 2007 ettepanekute ja küsimustele vastamine ning aruande täiendamine

Korrigeeritud KSH aruande esitamine 14 päeva pärast Aprill 2007 avalikku arutelu Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande Aprill-Mai 2007 kinnitamine/kinnitamata jätmise otsuse põhjendamine

PÄDEVATE ASUTUSTE SEISUKOHAD

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §36 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamisel programmi sisu osas seisukohta küsima olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust vähemalt Sotsiaalministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, keskkonnateenistuselt või kohaliku omavalitsuse organilt.

Projekti raames küsitakse seisukohad Tartumaa Keskkonnateenistuselt ning kohaliku omavalitsuse organilt. Seisukohad lisatakse projekti lisadesse ja ettepanekute alusel täiendatakse KSH programmi.

13.11.2006

Olavi Hiiemäe Keskkonnaekspert

......

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 117 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 5 Teade KSH programmi avalikustamisest ja avalikust arutelust Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Postimees

Kasutajatugi

21.11.2006 Keskkonnamõju hindamise teated

Ülenurme Vallavalitsus teatab, et on valminud Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Üldplaneeringu algataja on Ülenurme Vallavolikogu, korraldaja Ülenurme Vallavalitsus ja koostaja AS K&H, kehtestab Ülenurme Vallavolikogu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Ülenurme Vallavalitsus ja läbiviija OÜ Good Idea (registrikood 10695285) KMH ekspert Olavi Hiiemäe (litsents KMH0101). Keskkonnamõju hindamise programmiga saab tutvuda ajavahemikul 28. november kuni 11. detsember 2006. a Ülenurme vallamajas aadressil Pargi tn 2 Ülenurme alevik Tartumaa. Ettepanekuid ja vastuväiteid keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta saab esitada kuni 11.12.2006. a. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimub 13.12.2006. a algusega kell 16.00 Ülenurme Gümnaasiumi auditooriumis aadressil Tartu mnt 5 Ülenurme alevik, Tartumaa. Kontaktisik Karin Ruuder, 741 2226, [email protected]

www.ametlikudteadaanded.ee

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 118 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 119 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 6 Avalikustamise jooksul laekunud märgukirjad

Tere!

Seoses eilse seisuga avastatud Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi väljatöötamisel pakutavate ettepanekutega, teeksin järgneva avalduse ja ettepaneku.

OÜ Tarbus kinnisvara (“Go Bus”) Ringtee 14 territooriumil toimb majandustegevuse laienemine. Seoses sellega kaasnevad seal saaste reostuse ja müra suurenemine. See häirib rohkem ja rohkem Ringtee 14 krundiga piirnevaid elamumaa ja majaomanikke. Ringtee 14 krundiomanikke see probleem ei huvita, kuna nende endi turvalisuse eest hoolitsevad piirnevad elamumaa omanikud. Samuti kuna saaste reostuse, müra ja vähendamiseks arvestatava plankaia ehitamine ümber krundi on seotud kuludega, ehkki väga tühiste kuludega.

Seoses eelnevaga teen ettepaneku keskonnamõju hindamisel ja planeeringute tegemisel kehtestada selles küsimuses selge seisukoht. Luua vastavad seadusandlikud aktid mis kohustavad tööstuste omanikke arvestama ka keskkonnategureid, elanike heaolu ja tegema selleks omalt poolt kõige elementaarsema ja võimaliku. Ja võimaldada omada kohalikul omavalitsusel sellistes (keskkonna) küsimustes rohkem otsustusõigust.

Lugupidamisega

Urmas Kütimets

Ülenurme vald Soinaste küla Marani 2 elamumaa omanik

Elukoht : Ringtee 9-18 Tartu 50105

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 120 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 121 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 7 Ülenurme Vallavalitsuse vastus laekunud kirjadele

Urmas Kütimets Ringtee 9-18 50105 Tartu

Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju 20.dets. 2006 strateegilise programmi avalik tutvustus

Ülenurme valla keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada Ülenurme valla üldplaneeringu elluviimisest tingitud eeldatavat otsest ja kaudset mõju Ülenurme vallale ja selle lähikeskkonnale. Analüüsida negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. Teha ettepanekud sobivaimate lahenduste valikuks.

Oü Tarbus kinnisvara („GO Bus”) aadressiga Ringtee 14 firma majandustegevuse laienemisega seotud võimalikud tagajärjed ning nende ulatus ümbritsevale keskkonnale, hinnatakse planeeritavate tegevuste alustamisega. Samuti tuuakse välja arendustegevuste kavandamise poolt- ja vastuargumendid.

Lugupidamisega

Reet Sakk Vallasekretär

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 122 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 123 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 8 Üldplaneeringu KSH programmi avalikust esitlusest osalenute nimekiri

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 124 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 9 KSH programmi avalikustamiskoosoleku protokoll

ÜP KSH programmi avaliku arutelu protokoll 13. dets 2006 algus kell: 16.00 lõpp: 17.30

Avasõnad: Heiki Sarapuu Augusti kuus oli ÜP avalik arutelu ja õhku jäi mitu vaiet, sellest siis KSH koostamse vajalikkus, loodame et nüüd arutelude käigus saame asjad selgeks räägitud .

O. Hiiemäe. KSH programmi tutvustus. Ülevaade programmi sisust, mida kavatseme KSH käigus teha. Ootan ettepanekuid ideid kuidas kogu protsessi paremaks muuta.

A. Kalvet: Mul on siiras heameel selle üle et ÜP KSH tuleb. Mulle kirjutati vallavalitsuse poolt et seda ei tehta. Minu poolsed ettepanekud oleks, et kindlasti peaksime siia juurde liitma Lennujaama KMH, et valda vaadataks kui ühte tervikut, mitte osade kaupa. Mille pärast ma seda räägin, et näen seal KOV poolt lahendamata probleeme, mis tuleb kindlasti läbi arutada .

O.Hiiemäe. Pole tutvunud esialgu Lennujaama KMH-ga, aga ühel puhul on tehtud projekti põhine KMH, valla ÜP KSH vaatame valda, kui ühte tervikut.

A. Kalvet: Mulle teeb muret Ülenurme lennuvälja lennukoridor. Nimelt on jutt Tõrvandi Aasa elamurajoonist, mis on planeeritud lennujaamaga paralleelselt. Olin volikogus ainsana Aasa detailplaneeringu kehtestamise vastu. Tänase päeva seisuga ei ole hinnatud mürataset Lennujaama ümbruses ning seda kuidas müra mõjub ja kui kaugele ulatub. Kindlasti esitan selle nõude ka Lennuvälja KMH arutelul. See on väga oluline osa vallale. Kui ÜP KSH-d ja Lennujaama KMH-d ei saa liita tuleks Lennujaama KMH juurde panna lisana. Lennujaama KMH avalik arutelu toimub 15. dets. kell 16.00 Lennujaamas. Ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses on punkt, et tuleb käsitleda keskkonnamõju inimesele varale, tervisele, millega ÜP käigus pole arvestatud loodan et nüüd hakatakse arvestama. Teen et ettepaneku läbi viia Konsu kanaliga piirnevate alade hüdrogeoloogilised uuringud, kuhu läbi mõtlemata on planeeritud ca 500 elamut. Uuring peaks andma vastuse kas antud maa ala on ehitamiseks sobiv. Majad on juba ehitatud ja lagunevad. Vallale on esitatud kahjunõue tekib küsimus, kes maksab ?

Geoloogilise uuringu aruanne peaks andma vastuse, kas saab elamuid ehitada ja kui saab siis kuidas saab. Maaparanduse andmetel on tegemist on survelise põhjaveega. Ei ole kajastatud kuidas on selle mõju inimese tervisele, inimese varale. Kuidas mõjuvad sooaurud inimese tervisele? Soovin et need teemad tõstatatakse ülesse ja nendele tuleb vastust anda.

O. Hiiemäe: see on puhtalt detailplaneeringute teema, detailplaneeringute käigus tuleb teha geoalused ning muud krundi või elamupiirkonnaga seotud uuringud.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 125 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

A. Kalvet: Jutt on kavandatavatest elamupiirkondadest soo maale .Need elamud mis juba ehitatud on, ei ole enam midagi teha. Kuid on ka alad kuhu ei ole veel ehitatud aga on planeeritud elamud. Selles osas tuleb plaanitavatel elamumaadel teha täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud.

O. Hiiemäe: Kindlasti annab keskkonnamõju strateegiline hindamine vastuse kavandatavale tegevusele.

A. Kalvet: ÜP käigus ei teha geoloogilisi uurimistöid aga kindlasti tuleb vastavad uuringud läbi viia. Planeerimisseaduses on kirjas, et geoloogiline uuring näitab kas ehitada saab. Elamuehituseks sobivate maade uuringud ja küsimused tuleb lahendada ÜP käigus.

O. Hiiemäe: KSH hindamise käigus ei ole kavandatud teha ühtegi puurauku ega hüdrogeoloogilist uuringut.

A. Kalvet : Kui otseselt uuringuid ei tehta , tuleb tõstatada probleemide ring, mida tuleb vallavalitsusel lahendama hakata .

O. Hiiemäe: KSH hindamine annab hinnangu, mitte konkreetsed uuringud , ettepanekud tehakse küll. Ülenurme vald on piisavalt hästi uuritud ja hinnatud.

A.Kalvet : Geoloogilisi uuringuid on tehtud , kuid pole hinnatud kuidas sobib inimesele elukeskkonnaks ja ehitustegevuseks soine ala. Soo aladele ehitamise peab selgeks tegema ÜP käigus. Samuti teen ettepaneku uurida, kuidas on elanike salvkaevude vee kvaliteet mõjutatud reovee imbsüsteemidest. Kas tohib reovett maasse immutada piirkondades , kus on elanikel salvkaevud. Selliseid piirkondi on vallas palju , kus reovee imbsüsteemid on lähestikku joogivee salvkaevudega. Reovee imbsüsteemid tuleks ära keelata . Kui krundile võib rajada salvkaevu ei pea rajama biopuhastit. KOV peaks välja töötama süsteemi kuidas seda kõike ellu rakendada. Vallas on praegu kontrollimatu olukord.

A. Tõnissoo: Esindan MTÜ- d Soinaste. Kas KSH käigus valmib pakett, mida saab hiljem kasutada alusena erinevateks töödeks.

O. Hiiemäe: KSH käigus valmib töö aruanne, mida saab võtta aluseks edaspidistel planeerimistöödel.

M. Tilgar: Siin kajastatakse hinnangu andmise meetodeid, küsiksin millistel aladel küsitlus toimub, kuidas on jaotatud teemad ning kuidas seda hinnatakse .

O.Hiiemäe: Kõige pealt alustame KOV spetsialistidest, kindlasti kooruvad sealt välja probleemialad, probleemid, valla kitsaskohad, kus tuleb täiendavalt uurimisi läbi viia.

M. Tilgar: Kuidas kajastatakse probleeme, kas piirkondade lõikes?

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 126 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

O. Hiiemäe: kindlasti tuuakse välja piirkondade kitsaskohad ning ettepanekut antud alade kasutamiseks.

E. Luha : Kuidas on planeeritud hindamine perspektiivsete tehnovõrgustikega, kus hakkab arendus toimuma? Oleme aktiivne ja kodukeskkonna eest muret tundev grupp, kes seisab oma probleemide eest. Eriti teravad on siin liiklus ja teede küsimused. O. Hiiemäe: usun et KOV-l on probleemid teada. ÜP pikaajalisi mõjusid teede küsimuses on raske hinnata, kuna kogu transpordiskeem on suunatud Tartu Luhamaa maanteele.

E. Luha : 15 aastat ei ole pikk aeg, pidasin silmas kohalikku linnalähedast transporti. Me ei ole nõus et meie elurajooni liiklustihedus suureneb, kindlasti pole me nõus, kui on planeeritud teed aga pole hinnatud mürataset ning liiklustiheduse kasvu.

M. Tilgar: Liikluskoormus on väga suur, autod ei mahu liikuma olemasolevatesse liikluskoridoridesse. Korralike teede olemasolu on väga oluline .

A. Tõnissoo: Teen ettepaneku KSH programmi lisada alapunktina, et tuleks hinnata Tartu linna lähialade liikluse mõju elamupiirkondades. Või tuleks see paigutada sotsiaalmajanduslikku komponendi alla.

E. Luha : Meie huvi on parem elukeskkond.

A. Tõnissoo: Tegelikult on see inimtegevuse mõju inimesele, see millest me räägime .

O. Hiiemäe : Liiklust peaks defineerima eraldi .

A. Tõnissoo: See on ikkagi müra mõju, mida transport tekitab.

M. Tilgar: transport, ohutus- selline asi peaks olema ära hinnatud. Tõrvandi ja Ülenurme vaheline tee on nii ohtlik. Mõtlema peaks kergliiklusteede peale, olulised on kergliiklusteed ka looduseseisukohalt, selle küsimuse peaks välja tooma.

O. Hiiemäe: Kergliiklusteema peaks olema arutatud ja planeeritud teemaplaneeringuga.

E. Luha: Meie soov on et ÜP saaks parem ja loodame et mida rohkem me siin räägime seda parem on et see lõpuks ikka vastu võetakse.

K. Ruuder: Tõenäoliselt on linnalähiliikluse reguleerimiseks vajalik algatada teemaplaneering. Probleemid on eramaadega, mis jäävad peamiste liiklusmagistraalide äärde. Kuidas ja kuhu suunata kergliiklus?

A.Tõnissoo: kas vald saaks tuge KSH aruandest, kui aruandes on pandud need soovitustena ?

K.Ruuder: Kindlasti oleks sellest abi. O. Hiiemäe: kindlasti märgitakse ära soovitused, mida tuleb teha. Usun et vallavalitsusel on sellest abi.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 127 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

A. Kalvet: tähtis on tõstatada probleem, siis saab edasi tegutseda, see on meie eesmärk.

M. Tilgar : soovin et arvestatakse ka uute elamuehitustega, millist mõju hakkab avaldama olemasolevatele elanikele jätkuv ehitustegevus. Kas eramajade piirkonnas on kruntide suurused kontrollitavad? Kas seda saab ka piiritleda?

E. Luha: kui palju on planeeritud inimesi elama ühele m 2, kas seda on mõõdetud?

A. Tõnissoo: kas see on mõõdetav suurus üldse kui suur peaks olema elamukrunt?

K. Ruuder : KOV saab kruntide suuruse määratlemisel lähtuda kehtivatest seadusandlikest aktidest ja kehtestatud ÜP-st. Kuna meil hetkel kehtivat ÜP-d ei ole, on meie ainsaks argumendiks kruntide suuruse määramisel kaalutlusotsus, mis on üsnagi kehv argument.

M. Tilgar: Soinaste külas on 1000 m 2 krunte, miks siis nii on ?

K. Ruuder: Oleme nõudnud suuremaid krunte. ÜP-ga on see võimalus olemas. Tehke ettepanek, kui on planeeringute arutelud . Arendajad teavad ülihästi oma õigusi.

M. Tilgar: on toodud väikeelamumaa, miks siis rajatakse ridaelamuid . kas ei saaks täpsemalt välja tuua elamumaade alaliike.

K. Ruuder: Väikeelamumaale tohib seaduse järele ehitada ridaelamuid, kuni nelja korteriga korterelamuid ja paarismaju. Suvest alates on meil tööl planeeringute spetsialist. Lähteülesandes on nüüd täpsustatud ehitusvõimalused. DP-lt nõutakse, et oleks täpselt määratletud krundi ehitusõigus (EP, ER, EK).

M. Tilgar: ÜP–s saab liigitada maade sihtotstarvet, meie Soinaste külas peame kortermajade vastu võitlema .

K. Ruuder: kui on olemas ühepereelamud, siis me sinna piirkonda korrusmajade rajamist ei soodusta ega planeeri.

A. Kalvet: jäme ots on ikka KOV käes. Pole mõtet arendajaid ega kohut karta.

A. Tõnissoo: Soinaste küla on ju uusasum, kus oli ettenäidatud, kuhu võib maja ehitada ning kui suur võib elamukrunt olla. Võiks ju siis seda suunda järgida.

K. Ruuder: oleme hädas varem algatatud planeeringutega, kus ei ole selgeid piire määratletud.

O. Hiiemäe: Kas on KSH –le veel kindlaid ja konkreetseid ettepanekuid.

I. Ojamäe: kas Teil on plaanis KSH programmi veel täiendada, kuna see ettekanne oli täna põhjalikum kui programm , mis on avalikustamiseks. KSH –le tehtud ettepanekutele tuleb kolme päeva jooksul vastata. Samuti tuleb programm heaks kiita.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 128 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

A. Tõnissoo: kui me ei ole ettepanekuid kirjalikult esitanud, kas me saame arvestada et täna räägitud ettepanekud jäävad jõusse. Kas kirjalikke ettepanekuid tuli?

O. Hiiemäe: jah üks, Go bussi poolt

K. Ruuder: teeksin ettepaneku et programmi teha täpsemaks ja täiustada.

I. Ojamäe: kinnitamiseks peaks olema programm põhjalikum variant olla.

M.Tilgar: KSH programm on liiga üldsõnaline. Sinna tuleks täiendusena lisada täna räägitu. Inimesed saaksid siis sellest paremini aru.

A. Tõnissoo: meil on kogemusi kõikvõimalikel aruteludel, kuid meil puudub kogemus nende vastuvõtmisel. Kas see sarnaneb detailplaneeringute kinnitamisele?

O. Hiiemäe: Jah sarnane detailplaneeringute kehtestamisega.

E. Luha: Meie poolne soov on et ÜP ja KSH saaks tehtud korralikult , kus on arvestatud elanikega.

M. Tilgar : võiks ÜP KSH - st valla ajalehes kirjutada, et see jõuaks inimestele koju. Mida rohkem avalikust teavitada seda parem , see võiks olla vallaametnike südame asi.

K. Ruuder: KSH Tutvustus läheb kindlasti valla ajalehte jaanuaris, samuti protokollid saadetakse arutelul osalejatele meili peale.

M. Tilgar: kas see KSH käsitleb ka jäätmete vedamist. Korraldatud peaks olema üle vallaline järelevalveline tegevus. Tamme ja -Mäku kinnistutest on tekitatud ehitusjäätmete laoplats. Kuidas võiks oma elukeskkonda paremaks muuta ?

A. Tõnissoo: võtame otsad kokku. Kas teil on varem terve valla KSH-d tulnud teha . . O. Hiiemäe: Olen töös osalenud. Aga terve valla KSH - d pole varem teinud. Hariduse olen saanud Inglismaalt ja Rootsist. Püüan sealt toodud metoodikat siin rakendada . Tegutseme seaduse järgi, siin ei saa kahtepidi mõistmist olla. Oleme Eestis rakendatud oma teadmisi 2 aastat.

A. Tõnisso: loodame et KSH hindamise aruanne tuleb objektiivne ja elanike sõbralik.

Olavi Hiiemäe Protokollis: Koosoleku läbiviija Kristi Kull Ülenurme vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 129 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 10 Tartumaa Keskkonnateenistuse kiri KSH programmi heakskiitmise kohta

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 130 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 11 Teade Ülenurme valla üldplaneeringu KSH aruande valmimisest, KSH aruande avalikustamisest ja avalikust arutelust Ametlikes Teadaannetes ja Postimees 09.07.2007

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 131 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 12 Üldplaneeringu KSH aruande avalikul esitlusel osalenute nimekiri

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 132 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 133 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 134 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 13 Üldplaneeringu KSH aruande avalikustamis- koosoleku protokoll

Ülenurme valla üldplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avaliku arutelu

PROTOKOLL

06. september 2007.a. Reola Kultuurimaja

Arutelu algas kell 16.00 Arutelu lõppes kell 18.02

Koosolekut juhatas: Karin Ruuder Protokollisid: Tiina Kuusepuu ja Kristi Kull

Koosolekul osales 52 inimest ( nimekiri lisatud)

Vallavolikogu esimees Heiki Sarapuu : Tänab vallarahvast, Ülenurme maadel asuvate kinnistute omanikke ja kõiki teisi, kes on aktiivselt kaasa löönud Ülenurme valla üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisel ja kelle kaasabil ongi valminud valla üldplaneering ja KSH aruanne.

Karin Ruuder: Koosolekul kasutatakse diktofoni , et salvestada koosolekul räägitu. Tänasel avalikul arutelul arutatakse Ülenurme valla üldplaneeringu avalikustamise perioodil laekunud avaldusi ja muudatusettepanekuid ja esitatakse Ülenurme vallavalitsuse seisukoht nende arvestamise või mittearvestamise osas. Juhul kui omavalitsus ei arvesta ettepanekut, soovitakse teada, kas ettepaneku esitaja nõustub põhjendusega või jääb üles planeeringuvaidlus. Kui ettepaneku esitaja nõustub vallavalitsuse seisukohaga, palume tal tulla laua juurde ja kinnitada oma allkirjaga, et on sellega nõus. Kõigile ettepanekutele ja küsimustele on eelnevalt kirjalikult vastatud. Kokku laekus avalikustamise käigus 23 parandusettepanekut ja arvamust. Protokollivad vallavalitsuse spetsialistid : Kristi Kull ja Tiina Kuusepuu. MTÜ Soinaste esindaja : MTÜ Soinaste paneb samuti diktofoi käima.

Sõna saab Ülenurme valla Üldplaneeringu KSH koostaja Olavi Hiiemäe .

Olavi Hiiemäe: ÜP ja KSH koostamine algas sisuliselt 2003 aasta lõpu poole. 2006 aastast on tehtud ÜP KSH aruannet. KSH programm kikiideti heaks Tartumaa Keskkonnateenistuse poolt. Aruanne valmis juuniks 2006 aastal. Tänasele avalikule arutelule järgneb avalikustamise perioodil laekunud täiendus- ja parandusettepanekute sisseviimine aruandesse ja KSH aruande heakskiitmine Tartumaa Keskkonnateenistuse poolt.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 135 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Vastavalt KSH programmile hindasime KSH aruandes seda, missugune on üldplaneeringuga kavandatatud tegevuse mõju tervisele , varale , looduskeskkonnale jne. Mõjude hindamise protsessis vaadati keskkonda laiemalt, selgitamaks välja kuidas kavandatavad tegevused erinevaid keskkondi mõjutavad . On tehtud ka väliuuringuid (mürauuring). Kirjanduse põhjal on välja toodud 7 olulise mõjuga objekti. : põhimaanteed, raudteed , lennuväli, elamumaa arendamine , tootmis- ärimaad, rohealad . Ülenurme vald on kiirelt linnastuv vald, eriti mis puudutab linnalähedasi alasid. Vallavalitsuse ülesanne on valglinnastumise ohjamine ja positiivse elukeskkonna säilitamine. Uued elamualad on suhteliselt hajali . Negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb laiendada olemasolevaid rohekoridore. Kokkuvõte: Elamisväärse elukeskkonna säilitamine ja loomine on vallavalitsuse ülesanne. Tootmisalade kavandamine metsade aladele ja veekogude äärde rikub valla väärtust. Ülenurme vald asub piirkonnas, kus on nõrgalt kaitstud põhjavesi. Tuleb keelata elamumaade planeerimist transiiditeede äärde , kus liiguvad ohtlikud veosed , mis suurendavad ohtu inimesele. Lennuväli ja Aardlapalu prügila on oluliste keskkonnamõjudega objektid. Aardlapalu prügilast väljuv saaste peab jääma normi piiresse. On laekunud kaks parandusettepanekut Tartumaa Keskkonnateenistuselt ja Hr. Anti Kalvetilt. Tartu KKT poolt tehtud ettepanekud on KSH aruandesse sisse viidud.

Kalvet: olen see inimene , kes taotles KSH aruande läbiviimist, esitasin 2 punkti kui oli programmi avalikustamine ,1 ) lennuvälja mõjud 2) Konsu kanaliga piirnevate alade uuringud .Uuring peaks andma vastuse kas antud maa ala on ehitamiseks sobiv. Maaparanduse andmetel on tegemist survelise põhjaveega , KSH aruanne ei kajasta, missugune on selle mõju inimese tervisele , inimese varale. Milline on soo mõju inimese tervisele ? Miks pole kaasatud KSH aruande koostamisse ühte eksperti, kelleks on Uno Pauts , kes on kõrgtasemel spetsialist ja omab piisavat kogemust poldriala kohta. Kõik materjalid ja uuringud on tehtud ja see informatsioon on olemas. Teen ettepaneku kaasata Uno Pauts hinnangu andmiseks Teie tööle elamumaade kohta , mis on rajatud poldrialale.

Karin Ruuder : Kas Anti Kalvet jääb enda juurde, et on vaja kaasata Uno Pauts ?

Anti Kalvet : Kahtlemata tuleb kaasata U. Pauts eksperthinnangu andmiseks.

Karin Ruuder : Kas U. Pautsi arvamus annab olulise info inimese tervisele ja varale ?

Anti Kalvet : Vaie läheb maavanemale lahendamiseks, seadus näeb ette uuringuid inimeste jaoks.

Kalju Roosvee : Ehitus poldri peal pole õige, kuid see ei tohiks takistada üp kehtestamist. Tänu üp puudumisele ongi sellised asjad juhtunud. See töö mida Anti Kalvet nõudis

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 136 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

võib teha mõne teise töö raames mitte koos üldplaneeringuga. See ala on juba hoonestatud. Käesolev üldplaneering ei muuda selles piirkonnas midagi.

Anti Kalveti taotlus ekspert Uno Pautsi kaasamiseks Ülenurme valla üldplaneeringu KSH aruande koostamisse suunatakse maavanemale seisukoha võtmiseks

Karin Ruuder : Täname hr Olavi Hiiemäed KSH aruande tutvustamise eest. Nüüd alustame üldplaneeriku vaiete arutelu. Parandusettepanekuid tehti Tartu Linnavalitsuse, Lõuna-Eesti Päästekeskuse, Maanteeameti ja Tartumaa keskkonnateenistuse poolt. Tartu linnavalitsuse ja riigiasutuste poolt tehtud parandusettepanekuid on arvestatud. Enne üldplaneeringu avalikustamist olid olemas kõikide Tartu maavanema poolt määratud riigiasutuste kooskõlastused. Kuna kooskõlastused olid saadud enne üldplaneeringu esimest avalikustamise perioodi 2006.aastal, pidas vallavalitsus mõistlikuks veelkordselt informeerida naaberomavalitsusi ja maavanema poolt määratud riigiasutusi üldplaneeringu uuest avalikustamisest, et anda kõigile võrdsed võimalused paranduste ja ettepanekute tegemiseks ja üldplaneeringu täiendamiseks. Lõuna-Eesti Päästekeskuse ettepanekul on üldplaneeringu seletuskirja lisatud peatükk nr 2.20 "Riskianalüüsidest tulenevad ohualad ja nende leevendamise meetmed", mis käsitleb vallas tegutsevaid ohtlikke ettevõtteid ja nende ohualade ulatust ning meetmeid ohu leevendamiseks. Lõuna Eesti Päästekeskuse kooskõlastus saabus avalikustamise perioodil , me ei tea kas see on aluseks, et üp uuesti avalikustamisele suunata. Ülenurme vallavolikogu ja vallavalitsus on seisukohal, et perspektiivse elamumaa ning äri- ja tootmismaa sihtotstarbelise maa pindala suurendamine põldude, looduslike rohumaade ja metsade arvelt ei ole mõistlik. Seda näitab selgelt ka KSH aruanne. Sellest tulenevalt on taotlused, kus soovitakse maa kasutamise sihtotstarvet muuta, jäänud valdavalt rahuldamata. Valla üldpindala on 86,349 ruutkilomeetrit. Üldplaneeringuga on juba planeeritud elamumaad enam kui 15-nele ruutkilomeetrile. See on 17,4 % valla kogupinnast. Metsaalasid on meil aga alla 10% kogu maafondist. Kui me arvestame keskmiseks elamukrundi suuruseks 1500-2000 m2 on meie vallas kokku enam kui 7000 elamukrunti, kus asuvad juba olemasolevad ja kuhu soovitakse pülaneerida ühepere, - rida- ja korruselamuid. Kui me arvestaksime, et kõikidel kruntidel asuvad ühepereelamud, kus peres on 4 liiget, tähendab see seda, et oleme juba planeerinud eluaseme ligikaudu 30 000 elanikule, mis on praegusega võrreldes kuuekordne. Kuna sellist plahvatuslikku rahvastiku juurdekasvu ei ole ette näha. ei pea me mõistlikuks elamumaa pindala suurendada.

1. Hr Madis Lillemets- Lillemetsa talu Lemmatsi külas .

Taotleb kogu Lillemetsa talu määratlemist elamumaana Ülenurme vallavalitsus on seisukohal, et elamumaa sihtotstarbelist maad on juba piisavalt ja uute elamualade määratlemine piirkondades, kus ei ole välja arendatud vee- ja kanalisatsioonitrasse ning vajalikku teedevõrku, ei ole otstarbekas. Taotlust ei ole arvestatud

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 137 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Madis Lillemets pole kohal. Samuti ei ole ta pöördunud kirjalikult vallavalitsuse poole valla seisukoha vaidlustamiseks.

2. Hr Rudolf Mägi Soolilla küla Mäe-Nigula talu omanik

Taotleb Soosilla külas asuva Mäe-Nigula kinnistu (katastriüksused 94901:001:0078 ja 94901:001:0059) määratlemist elamumaana. Ülenurme vallavalitsus on seisukohal, et elamumaa sihtotstarbelist maad on juba piisavalt ja uute elamualade määratlemine piirkondades, kus ei ole välja arendatud vee- ja kanalisatsioonitrasse ning vajalikku teedevõrku, ei ole otstarbekas. Taotlust ei ole arvestatud Karin Ruuder: Kas Rudolf Mägi on vallavalitsuse seisukohaga nõus, või soovib vaide lahendamise maavanema kaasabil? R. Mägi : Ei ole nõus Vaie suunatakse maavanemale seisukoha võtmiseks.

3. Hr Leo Kruusamägi Külitse küla Kungla talu 4. Hr Raimond Asso Külitse küla Telliste talu

On taotlenud Külitse külas asuvate Kungla ja Telliste kinnistute maa kasutamise sihtotstarbe muutmist elamumaaks. Ettepanekuid maa määratlemise osas elamumaaks ei ole arvestatud. Korrigeeritud on väärtuslikupõllumaa piiri ning loodusliku rohumaa alune maa on jäetud väärtusliku põllumaa hulgast välja. Hr Raimond Asso: Ei ole valla seisukohaga nõus Vaie suunatakse maavanemale seisukoha võtmiseks 5. ja 6. Hr Uno Kiisholts Külitse küla Kraavi ja Laane küla Lepikolaane kinnistute omanik Taotleb Laane külas asuva Lepikolaane kinnistu ja Külitse külas asuva Kraavi kinnistu maa kasutamise sihtotstarbe muutmist elamumaaks Ülenurme valla üldplaneeringus on kõik enam kui 41 hindepunktiga põllumaad määratletud väärtusliku põllumaana. Seetõttu on planeeringulahenduses ka Lepikolennu kinnistu määratletud väärtusliku põllumaana. Kraavi kinnistu on aga määratletud metsamaana, kuna kinnistust 3,40 ha on kasvav mets ja 0,33 ha on muud maad (sh 0,1 ha vee all ) Ülenurme vallavalitsus on seisukohal, et elamumaa sihtotstarbelist maad on juba piisavalt ning uute elamualade määratlemine viljakatele põllumaadele ei ole otstarbekas. Samuti ei saa lubada niigi vähese metsaressursiga vallas metsade raadamist ja elamualade planeerimist looduslike rohealade arvelt. Taotlust ei ole arvestatud U. Kiisholts: Laane külas asuva kinnistu osas me vaidleme edasi , seal ei ole väärtuslikku põllumaad seal on looduslik rohumaa . Karin Ruuder : kas hindepunkt on alla 41

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 138 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Uno Kiisholts: ei ole alla 41 hindepunkti , kaasaegsest põllumajandusest ei tule seal midagi välja , kuna seal vastu on elamumaa. Vaie palun suunata maavanema juurde.. Külitse küla kinnistu oleme nõus jätma niisama. Vaie Lepikolaane kinnistu osas suunatakse maavanemale seisukoha võtmiseks 7. Pr Urve Palk Lemmatsi küla Kuuse talu omanik

Taotleb muudatuse sisseviimist üldplaneeringusse ja Kuuse kinnistul elamumaana määratletud ala muutmist maatulundusmaaks ning elamumaana määratleda Kuuse kinnistu lõunapoolne osa. Taotlust ei ole rahuldatud. Palk: Ei ole nõus Vaie suunatakse maavanemale seisukoha võtmiseks

8. Hr Rein Mirka OÜ Näki juhataja Näki kinnistu omanik

Taotleb muudatuse sisseviimist üldplaneeringu lahendusse ja Näki kinnistul asuva metsamaa muutmist äri-ja tootmismaaks. Ülenurme vallavalitsuse seisukoht on järgmine: Näki kinnistul asub olemasolev metsamaa suurusega 7,45 ha. 2006.a.metsakorralduse andmetel on Näki metsas teostatud lageraie (4,3 ha) looduslikult uuenenud (valdavalt kask, lepp, saar). Mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab enam kui 1800 taime. Ülejäänud osa metsast on raieküps lepik. Ülenurme valla üldplaneeringuga on juba planeeritud kogu valla maaressursist 12 % elamumaaks ja üle 10% tootmis- ja ärimaaks. Metsade kogupindala jääb aga alla 10 %. Ülenurme vallavalitsus ei näe võimalust niigi vähese metsaressursiga aladel tootmis-ja ärimaa laiendamiseks metsaaladele. Taotlust ei ole rahuldatud.

Rein Mirka: me nõustume valla seisukohaga .

9.Vandeadvokaat Margo Lemetti (OÜ Frendit esindaja) Taotleb Soinaste külas asuvate Mäku ja Tamme kinnistute määratlemist äri- ja tootmismaana. Soinaste elamurajooni elanike taotlus Mäku ja Tamme kinnistute maa kasutamise sihtotstarbe muutmiseks äri- ja tootmismaast elamumaaks lahendati Ülenurme valla üldplaneeringu esimese avaliku väljapaneku järgselt maavanema kaasabil (maavanema 26.07.2006.a. kiri nr 2.1-6/1708-22).

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 139 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

OÜ Frendit ei vaidlustanud maavanema seisukohta Mäku ja Tamme kinnistute elamumaa sihtotstarbe määramiseks. Ülenurme vallavalitsus ei näe põhjust maavanema seisukoha vaidlustamiseks ning Mäku jaTamme kinnistute maa kasutamise sihtotstarbe taasmuutmiseks äri- ja tootmismaaks. Taotlust ei ole rahuldatud. Margo Lemetti : vaidleme edasi , ei ole nõus ‚ MTÜ Soinaste : milleks on vaja jälle teha lisatööd ja hakata uuesti vaidlema. Maavanem võttis otsuse vastu et loogiline on muutmine elamumaaks . Margo Lemetti : maavalitsus on andnud võimaluse sellest tükist ühe osa ja lubanud muuta ärimaa sihtotstarbe . Karin Ruuder : Maavanem seda luba ei saa anda.vaie suunata maavanema juurde . MTÜ Soinaste : kui me läheme maavanema juurde vaidlema siis takistab see oluliselt valla arengut oleks loogiline kohe kokku leppida. . M. Lemetti : vaie suunata palun maavanema juurde Vaie suunatakse maavanema juurde seisukoha võtmiseks 10. Pr Lea Sõgel Räni küla Põllu kinnistu omanik On Teinud mitmeid asjatundlikke ettepanekuid ja märkusi Üldplaneeringu lahenduse osas Räni külas Temale kuuluva Põllu kinnistu lähiümbruses kavandatule. Ettepanekuid on vallavalitsus arvestanud järgmiselt: 1. Ettepanekuga Põllu kinnistu ( katastritunnus 94901:005:0440 ) liitmiseks vee-ettevõtja piirkonnaga on planeeringulahenduses arvestatud.

2. Põllu kinnistut läbivate kõrgepingeliinide alune maa on üldplaneeringus määratletud hetkel maatulundusmaana ja liinidest vaba maa kinnistu loodeosas väärtusliku põllumaana. Ülenurme vallavalitsus ei pea hetkel mõistlikuks liinide aluse maa sihtotstarbe muutmist, küll aga oleme vastavalt Teie ettepanekule muutnud kinnistu loodeosa liinidest vaba maa ärimaaks. Liinide aluse maa kasutamise sihtotstarve on võimalik määratleda hilisemate detailplaneeringute käigus.

3. Üldplaneeringuga ei lahendata olemasolevate elektri-õhuliinide paigaldamist maa alla. Seda tuleb teha koostöös liinivõrkude valdajatega.

4. Nii kergliiklustee kui ka kogujatee on planeeringulahenduses paigutatud olemasolevate elektriliinide koridori. Kui mingil ajal otsustatakse olemasolevad elektriliinid paigaldada kaablisse, jäävad kaabelliinid teemaa sisse.

5. Üldplaneeringuga ei ole võimalik lahendada juurdepääsu probleemi Lemmatsi soos asuvatele lahusmaatükkidele. See lahendatakse kas maakorralduse või teemaplaneeringuga. Juurdepääsu lahendamist juurdepääsuks vajaliku maa või vahetusmaa andmist riigi reservmaast ei võimalda kehtiv seadusandlus.

Lea Sõgel on vallavalitsusele telefoni teel teatanud, et ei ole valla seisukohaga, et kogujatee läbib Tema kinnistut rahul.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 140 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Vaie suunatakse maavanemale seisukoha võtmiseks

11, 12 ja 13. Hr Paul-Toomas Hage Pr Marianne Tiik Pr Tiina Tomp

On vaidlustanud riigimaantee koridori kulgemise läbi Lemmatsi külas asuvate Sultsi ja Shultsi kinnistute. Ülenurme valla üldplaneeringu teedelahendus on valminud koostöös Maanteeameti ja Tartu Teedevalitsusega, kelle ettepanekuid ja soovitusi on planeeringulahenduses ka arvestatud. Riigimaanteede koridoride planeerimisel on lähtutud eelkõige riiklikest huvidest. Nii Maanteeamet kui ka Tartu Teedevalitsus on avalikustamisele suunatud üldplaneeringu lahenduse kooskõlastanud. Praegu toimub Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee rekonstrueerimise eelprojekti koostamine. Kuna eelprojektiga ei ole ette nähtud riigimaantee koridori ühendamaks Lemmatsi- Leilovi ja Tõrvandi- Lemmatsi riigimaanteede omavahelist ühendamist Tartu ringteeks, peame võimalikuks muudatuse sisseviimist planeeringulahendusse riigimaantee koridori osas. Küll aga toob nende kinnistute ja sellega piirnevate kinnistute perspektiivse maa kasutamise sihtotstarve ( elamu ning äri-ja tootmismaa ) kaasa vajaduse kogujatee planeerimiseks Sultsi kinnistut läbivana. Muudatus on sisse viidud järgmiselt: Riigimaanttee koridor ei läbi kinnistuid. Kogujatee koridor kulgeb mööda Sultsi kinnistu loodepiiri, eraldades planeeritud elamumaa äri-ja tootmismaast. Karin: Kas on vastuväiteid ? Paul –Toomas Hage : soovime paberkandjal graafiliselt kinnitust et see on nii nagu Te meile kirjas vastasite. Me ei vaidle edasi maavanema juures. . Karin Ruuder: Saadame ÜP kaardist väljavõtte postiga teile kohale.

14. ja 15. Pr Maie Tigane, pr Kersti Unt ja pr Merike Biene, Dollari kinnistu omanikud taotlevad Räni külas asuva Dollari kinnistu määratlemist tootmis- ja ärimaana. Taotlus on rahuldatud ja muudatus sisse viidud Kas on vastuväiteid ? Maie Tigane : Ei ole vastuväiteid . 16. Hr Indrek Pung taotleb Õssu külas asuva Liiniääre kinnistu määratlemist elamumaana . Taotlus on rahuldatud ja muudatus sisse viidud.

17. Pr Astrid Arula AS Vallikraavi kinnisvara esindaja Saia kinnistu detailplaneeringu koostajana

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 141 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Teeb ettepaneku ja muuta Soinaste külas asuva äri- ja tootmismaa ning selle kõrval asuva elamumaa teedelahendust nii, et äri-ja tootmistegevus ei hakkaks hiljem segama elamuala elanikke. Taotlus on rahuldatud ja muudatused teedelahenduse osas sisse viidud. Ei ole kohal 18. Hr Meelis Niinepuu OÜ Ropkajärve Puru kinnistu omanik Taotles üldplaneeringulahenduse muutmist Külitse külas Ropka paisjärve äärse Puru kinnistu osas. Taotlus on rahuldatud ja muudatused sisse viidud.

19. ja 20. Pr Kärt Pill ja hr Vaino Vankov Laikna ja Kivikaivo kinnistute omanike esindajad Taotlevad Lennujaama vastas asuva Kivikaivo - Laikna äri- ja tootmispiirkonna kogujateede ning kergliiklusteede lahenduse muutmist. Teie poolt pakutud teedelahendust ( juurdepääsutee Väänoja kaldale) ei ole võimalik üldplaneeringusse sisse viia, sest juurdepääsutee jääks riigimaantee sisekurvisse, kus nähtavus on piiratud ja mahasõit oleks liiklusohtlik. Muudatus on sisse viidud järgmiselt: Juurdepääs kogujateele on planeeritud Laikna 1 ja Laikna 2 kinnistute piirile ja kergliiklustee on toodud Väänoja kaldalt juurdepääsutee kõrvale. Hr Vaino vankov: oleme lahendusega nõus

21. Hr Janno Pärt

Taotleb Külitse küla tihehoonestusala piiri muutmist ja Arroli 1 kinnistu liitmist tihehoonestusalaga. Taotlus on rahuldatud ja muudatused sisse viidud.

22. Hr Anti Kalvet

On teinud mitmeid ettepanekuid ja märkusi ning esitanud oma arvamuse avalikul väljapanekul olnud Ülenurme valla üldplaneeringu lahenduse ja KSH aruande kohta ning teeb ettepaneku üldplaneeringut mitte kehtestada.

Ülenurme vallavalitsuse vastus tehtud märkustele on järgmine: 1 . Ülenurme valla üldplaneering võeti vastu Ülenurme Vallavolikogu 18.04.2006.a.otsusega nr 27. Enne üldplaneeringu vastuvõtmist oli planeering kooskõlastatud kõigi Tartu maavanema 26.08.2005.a. kirjaga nr 9-2/1856 määratud riigiasutustega, kaasa arvatud Tartumaa Päästeteenistusega (Päästeteenistuse kooskõlastus on antud 22.02.2006.a. Kuna peale üldplaneeringu esimest avalikustamist jäid ülesse planeeringuvaidlused, suunati üldplaneering Vallavolikogu 29.juuni 2007.a. otsusega nr 43 korduvale avalikule väljapanekule koos KSH aruandega. Kuna eelmisest avalikustamisest oli möödunud enam kui aasta, saatis vallavalitsus 18.06.2007.a. kirjaga nr 1502 üldplaneeringu lahenduse veelkordseks ülevaatamiseks riigiasutustesse ja naaberomavalitsustesse, et anda võimalus planeeringulahenduse täiendamiseks või

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 142 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

muutmiseks üldplaneeringu avalikustamise perioodil. Seda Lõuna-Eesti Päästekeskus ka tegi. Ülenurme vallavalitsuse ja Lõuna-Eesti Päästekeskuse koostöös on valla üldplaneeringut täiendatud ja lisatud planeeringu seletuskirja täiendavalt ohtlikud ettevõtted ja nende ohualade ulatus. Lõuna-Eesti Päästekeskus on Ülenurme valla üldplaneeringu kooskõlastanud 17.08.2007.a. kirjaga nr 14-5/436-3. Tehtud täiendused planeeringulahendust ei muuda. 2. KSH aruande koostanud eksperdid ei näe Porijõe ja Ülenurme aleviku vahelisele alale planeeritud elamurajoonis negatiivset mõju inimese tervisele ja varale, seetõttu ei ole seda ka KSH aruandes kajastatud. 3. Ülenurme vallavalitsus on detailplaneeringute algatamisel võimaluse piires arvestanud vajadusega säilitada viljakad põllumaad ning püüdnud nendes piirkondades detailplaneeringu algatamise taotlused tagasi lükata, kuigi ilma kehtiva üldplaneeringuta selleks seaduslik õigus puudub. Sellises olukorras on algatatud Reola külades olevad detailplaneeringud, mis väikeses osas ulatuvad ka viljakatele põllumaadele. 4. Olemasolev Männi elamurajoon Ülenurme alevikus jääb osaliselt Tartu lennujaama lennukoridori prognoositava müra tsooni. Männi elamurajooniga piirnevatele aladele, mis jäävad suurimate analüüsitud lennukite müra tsooni, tuleb lähtuvalt üldplaneeringu punktist 2.18.11. koostada täiendavalt keskkonnamõju strateegiline hindamine või teostada mürauuring. Valla üldplaneering on vallarahva ühise töö tulemus, mitte kinnisvaraarendajate projekt. Leian, et Anti Kalveti arvamus on subjektiivne. Planeeringu koostamisel ja planeeringuvaidluste - arutelude käigus on üldplaneeringu koostamise töögrupid püüdnud arvestada võimalikult suure hulga vallaelanike arvamuste ja ettepanekutega. Korraldatud on mõttetalguid, välja saadetud küsitluslehti, kaasatud gümnaasium- ja põhikooli õpilasi, vallas tegutsevaid põllumajandustootjaid, kultuuriinimesi ja külaelu arendajaid. Palju kordi oleme keeldunud planeeringute algatamisest , aga me ei saa muuta seda kus on detailplaneeringud juba algatatud.

Karin Ruuder : Maavanem määras Päästeameti kooskõlastuse- see oli ka olemas.

Anti Kalvet: enne avalikustamist peavad olemas olema kooskõlastused , seda pole. Ka KSH –d tuleb täiendada , viljakaid põllumaid ei tohi muuta elamumaaks . Ülenurme vallavalitsusel oli õigus keelduda detailplaneeringute algatamisest . Kalju Roosvee võib kinnitada kui viljakad on Ülenurme valla territooriumil põllumaad. Tahan juhtida tähelepanu "kui teie ei osale avalikul arutelul loeme , et nõustute valla seisukohaga"- niisugust asja olla ei tohi , see ei ole planeerimisseadusega kooskõlas. Karin Ruuder: Märkust arvestatud. Karin Ruuder: Hr Anti Kalvet millised on Teie konkreetsed ettepanekud ? Anti Kalvet : Vaided tuleb suunata maavanema juurde. Vaie suunatakse maavanemale seisukoha võtmiseks

23. Hr Rainis Nagel Räni küla Klaose kinnistu omaniku volitatud esindaja.

Ülenurme vallavalitsuse selgitused taotluse esitajale on järgmised: Ülenurme valla üldplaneering on alates planeeringu koostamise algatamisest olnud avalik. Teave planeeringu koostamise etappide ja avalike arutelude toimumise kohta on

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 143 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

avaldatud ajalehes "Postimees", vallalehes ja Ülenurme valla koduleheküljel. Tähitud kirjadega on kaasatud kinnisasjade omanikud, kelle kinnistuid üldplaneeringu lahendus oluliselt kitsendab, või toob kaasa kinnistu sundvõõrandamise. Tähtkirjaga ei ole teavitatud kinnistute omanikke, kelle kinnistute maakasutust piiravad seadustest tulenevad kitsendused. Vastused ettepanekutele ja vastuväidetele on järgmised: 1.1. Lemmatsi-Leilovi kõrvalmaantee nr 22128 on riigimaantee. Riigimaanteede projekteerimisel on omad normid ning mahasõitude rajamisel peab ristmike vahel olema liiklusohutuse koha pealt mõistlik vahemaa. Klaose kinnistu piirkonda jääb ka planeeritud valla kogujatee, mille ristmiku ligidusse ei ole võimalik määrata mahasõite. Planeeritud kogujateele aga ei ole määratud mahasõidu keeluala, seega saab rajada täiendavaid juurdepääse kinnistule sealt. Olemasolevaid mahasõite ei hakata sulgema enne, kui on tagatud uus alternatiivne juurdepääs. Kui üldplaneeringu koostamisel on jäänud märkimata mõni olemasolev ristumine (rohelise ringiga tähistatud), siis see on võimalik peale kanda . 1.2. Ristmike reguleerimine lahendatakse teeprojektiga, detailplaneeringu koostamisel võib selleks soovitusi anda – üldplaneeringu staadiumis reguleerimist ei määrata. 1.3. Lemmatsi-Leilovi kõrvalmaantee nr 22128 on riigimaantee, mille eesmärk on inimeste ühendus erinevate asustatud punktide vahel (antud juhul transpordi kiire liikumine elamuasumitest suurematele teedele), mitte sellelt teelt igale väikeelamumaa krundile mahasõidu rajamine – seetõttu ongi ristmikevaheline kaugus suur ja kruntidele pääseb ligi kogujateede ning kõrvaltänavate kaudu. Üldplaneeringuga ei määrata liikluspiiranguid, kuid suure tõenäosusega ei tuua Lemmatsi-Lelovi kõrvalmaantee nr 22128 piirkiirust alla 50 km-le/h. 1.4. Lemmatsi-Leilovi kõrvalmaantee nr 22128 on riigimaantee, mille staatust ei ole planeeritud üldplaneeringuga muuta. 1.5. Sanitaarkaitsevöönd tuleneb teede- ja sideministri 28.09.1999. a määrusest nr 55 „Tee projekteerimise normid ja nõuded” peatükist 1.8. Vööndi määramisel on arvestatud perspektiivset Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee nr 3 liikluskoormust. 1.6. Riigimaantee kaitsevöönd tuleneb Teeseaduse § 13-st ning selles osas üldplaneering seadusest erinevaid muudatusi ette ei näe – üldplaneeringus on esitatud riigimaantee kaitsevööndi ulatus kaardil. Tegevus tee kaitsevööndis tuleb kooskõlastada tee valdajaga. 1.7. Klaose kinnistule on planeeritud vallasisene kogujatee koos kergliiklustee ja ühistranspordi liiniga, millele suubuvad erinevad väiksemad teed planeeritud asustatud aladelt. Kuna Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee nr 3 muutub tulevikus I klassi teeks, kus on lubatud vaid parempööre, siis on tarvis nimetatud maanteest põhja poole ka kogujateed, mida mööda saaks hargneda ja koguneda transport asumitesse/asumitest. Üldplaneeringus on kõnealune tee planeeritud elektriliinide kaitsevööndisse, kus on niigi juba kehtivad maakasutuse piirangud - tänu elektriliinide kaitsevööndile on see sisuliselt ainuke terviklik koridor, kus on säilinud võimalus teed ehitada võimalikult vähese maa väärtuse vähendamisega. Töö käigus on kaalutud erinevaid võimalusi ning esitatud asukoht on parim võimalikest. Kohalikule omavalitsusele jääb peale kogujatee planeeringu kehtestamist kohustus võõrandada maa õiglase hinna eest. 1.8. Kui riigimaantee muutub kohalikuks teeks, siis ei too see piirnevale maaomanikule kaasa täiendavaid piiranguid. Reeglina on riigimaantee piirangud karmimad, kui

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 144 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

kohalikul teel. Kas piirangud jäävad sama suureks või vähenevad, selgub siis, kui tee staatus muutub. Hr Rainis Nagel´i taotlust on arvestatud järgmiselt: 1.Küla piir kantakse planeeringulahendusse piki Teie kinnistu lõunapiiri. Kinnistu jääb täielikult Räni külla. 2. Klaose kinnistu planeeritud kogujateest lõuna poole jääv osa maast on määratletud perspektiivse elamumaana. 3. Klaose kinnistu kogujateest lõuna poole jääv ala on määratud tiheasustusalaks.

Hr Rainis Nagel on saatnud ülenurme vallavalitsusele vastuskirja, kus Ta ei nõustu ülenurme valla seisukohtadega. Ülenurme vallavalitsus jääb oma seisukohtade juurde.

Vaie suunatakse maavanemale seisukoha võtmiseks

Rünno Pedoson: ADY kinnistu omanik – plaani pealt näen et minu kinnistul on muudetud eratee avalikuks teeks. Karin Ruuder : Teie teed kasutatakse avalikult , mis tingib vajaduse see tee muuta avalikult kasutatavaks teeks. Üldplaneeringuga tehaksegi ettepanek see tee avalikuks anda. Rünno Pedoson : mina ei ole saanud kirja et minu kinnistu peal olev tee on märgitud avalikuks kasutamiseks . Karin Ruuder : Pärna ja Hillari planeeringu menetlemise käigus oleksite pidanud seda vaidlema.

Triin Malmre: Saia planeering , kas Aiandi kinnistu on ikka muudetud elamumaaks ? Karin Ruuder: jah Aiandi kinnistu on elamumaa . lihtsalt eksitus.

Karin Ruuder: Kas on veel küsimusi ? Küsimusi ei ole. Protokolli lisana Oü Frendit ettepanekud ja vastuväited.

Protokollijad:

Kristi Kull Tiina Kuusepuu Keskkonnaspetsialist Planeeringute peaspetsialist

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 145 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 14 KSH aruande avalikustamise jooksul laekunud märgukirjad

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 146 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 147 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 148 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 149 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 150 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 151 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 15 Ülenurme Vallavalitsuse poolne vastus laekunud kirjale

Hr Anti Kalvet Tartu mnt.20 Ülenurme alevik Teie 17.08.2007.a. 61714Tartumaa Meie 31.08.2007 nr 7-8/2043-1

Vastus ettepanekutele ja vastuväidetele

Täname, et olete aktiivselt osalenud valla üldplaneeringu menetlemisel ja KSH Aruande koostamisel, tehes omapoolseid ettepanekuid ja märkusi. 17.08.2007.a. avalduses olete Te teinud mitmeid ettepanekuid ja märkusi ning esitanud oma arvamuse avalikul väljapanekul olnud Ülenurme valla üldplaneeringu lahenduse ja KSH aruande kohta, mistõttu peate otstarbekaks üldplaneeringut mitte kehtestada.

Vastuseks Teie ettepanekutele teatame järgmist:

1 . Ülenurme valla üldplaneering võeti vastu Ülenurme Vallavolikogu 18.04.2006.a.otsusega nr 27. Enne üldplaneeringu vastusõtmist oli planeering kooskõlastatud kõigi Tartu maavanema 26.08.2005.a. kirjaga nr 9-2/1856 määratud riigiasutustega, kaasa arvatud Tartumaa Päästeteenistusega (Päästeteenistuse kooskõlastus on antud 22.02.2006.a. Kuna peale üldplaneeringu esimest avalikustamist jäid ülesse planeeringuvaidlused, suunati üldplaneering Vallavolikogu 29.juuni 2007.a. otsusega nr 43 korduvale avalikule väljapanekule koos KSH aruandega. Kuna eelmisest avalikustamisest oli möödunud enam kui aasta, saatis vallavalitsus 18.06.2007.a. kirjaga nr 1502 üldplaneeringu lahenduse veelkordseks ülevaatamiseks riigiasutustesse ja naaberomavalitsustesse, et anda võimalus planeeringulahenduse täiendamiseks või muutmiseks üldplaneeringu avalikustamise perioodil. Seda Lõuna-Eesti Päästekeskus ka tegi. Ülenurme vallavalitsuse ja Lõuna-Eesti Päästekeskuse koostöös on valla üldplaneeringut täiendatud ja lisatud planeeringu seletuskirja täiendavalt ohtlikud ettevõtted ja nende ohualade ulatus. Lõuna-Eesti Päästekeskus on Ülenurme valla üldplaneeringu kooskõlastanud 17.08.2007.a. kirjaga nr 14-5/436-3. Tehtud täiendused üldplaneeringu lahendust ei muuda. Täiendusi tutvustatakse avalikul arutelul. 2. KSH aruande koostanud eksperdid ei näe Porijõe ja Ülenurme aleviku vahelisele alale planeeritud elamurajoonis negatiivset mõju inimese tervisele ja varale, seetõttu ei ole seda ka KSH aruandes kajastatud. 3. Ülenurme vallavalitsus on detailplaneeringute algatamisel võimaluse piires arvestanud vajadusega säilitada viljakad põllumaad ning püüdnud nendes piirkondades detailplaneeringu algatamise taotlused tagasi lükata, kuigi ilma kehtiva üldplaneeringuta selleks seaduslik õigus puudub. Sellises olukorras on algatatud Reola külades olevad detailplaneeringud, mis väikeses osas ulatuvad ka viljakatele põllumaadele. 4. Olemasolev Männi elamurajoon Ülenurme alevikus jääb osaliselt Tartu lennujaama lennukoridori prognoositava müra tsooni. Männi elamurajooniga piirnevatele aladele, mis jäävad suurimate analüüsitud lennukite müra tsooni, tuleb lähtuvalt üldplaneeringu

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 152 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

punktist 2.18.11. koostada täiendavalt keskkonnamõju strateegiline hindamine või teostada mürauuring.

Valla üldplaneering on vallarahva ühise töö tulemus, mitte kinnisvaraarendajate projekt. Teie arvamus on subjektiivne. Planeeringu koostamisel ja planeeringuvaidluste - arutelude käigus on üldplaneeringu koostamise töögrupid püüdnud arvestada võimalikult suure hulga vallaelanike arvamuste ja ettepanekutega. Korraldatud on mõttetalguid, välja saadetud küsitluslehti, kaasatud gümnaasium- ja pöhikooli õpilasi, vallas tegutsevaid põllumajandustootjaid, kultuuriinimesi ja külaelu arendajaid.

Üldplaneeringu avalik arutelu toimub 06.septembril 2007.a. algusega kell 16.00 Reola Kultuurimajas. Avalikul arutelul käsitletakse vastavalt planeerimisseadusele vaid avalikul väljapanekul tehtud ettepanekuid ja vastuväiteid. Kui Te ei osale avalikul arutelul, loeme, et Te nõustute meie seisukohaga.

Lugupidamisega

Aivar Aleksejev Vallavanem

Karin Ruuder 7412 226

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 153 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Hr. Ivo Ojamäe Keskkonnakorralduse peaspetsialist Tartumaa Keskkonnateenistus Teie: 09.08.2007

Täname Teid Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamise käigus parandusettepanekute ja seisukohtade esitamise eest. Teie poolt esitatud ettepanekutega on arvestatud.

1. Leheküljel 17 parandati eksitavad terminid ning täiendati kaitsealuste liikide loetelu Teie poolt mainitud isenditega. Sama parandus tehti lk 73. 2. Veekogude peatükki täiendati järvede ja veehoidlate loeteludega ning lühikirjeldustega. Aruannet täiendati piirangute osas. 3. Aruannet täiendati reoveekäitluse ja reoveekogumisala määramisega temaatikaga. 4. Aruandes täiendati Aardlapalu prügila ning jäätmekäitluse temaatikatega. 5. Mingil seletamatul põhjusel on Teieni jõudnud aruandest välja jäänud hindamismaatriksid. Puudus likvideeriti. 6. Ülenurme üldplaneeringu KSH aruandes on eksperdid Natura 2000 võrgustiku temaatikat käsitlenud mitmete teiste ühtivate temaatikat kirjeldavate peatükkide sees. Nii näiteks on Natura temaatikat käsitletud lk 17 – Kaitsealade peatükis, lk 27 Rohelise Võrgustiku peatükis, lk 33 Väärtuslik mets peatükis ning lk 81 Mõju maastikule ja väärtuslikule maastikule. 7. GoBus ja Soinaste asumi vahelist konflikti on käsitletud lk 64.

Lugupidamisega,

Olavi Hiiemäe Keskkonnaekspert

Karin Ruuder 7412 226

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 154 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

----- Original Message ----- From: "Olavi Hiiemäe" < [email protected] > To: "Anti Kalvet" < [email protected] > Sent: Tuesday, November 04, 2008 12:03 AM Subject: Ülenurme valla KSH aruanne

Hr Anti Kalvet

Teie 21.10.2008 Meie 03.11.2008

Vastus Teie kirjale Ülenurme valla KSH aruandest

Täname, et osalesite Ülenurme valla üldplaneeringu menetlemisel ja KSH aruande koostamisel, tehes omapoolseid ettepanekuid.

KSH aruande vastutava eksperdina saan kinnitada, et Teie poolt esitatud ettepanekutega on arvestatud ning KSH aruande peatükke 6.4 ja 8.14 ning KSH aruande tulemusi kokkuvõtvat peatükki täiendati Teie poolt esitatud (Eesti Maaparandusprojekt "EPA Ülenurme ÕKM Nõlva kuivendussüsteemi rekonstrueerimine. Ehitusgeoloogia aruanne II". Töö nr 12 21 87 1; Tallinn 1987) uurimustöö andmetega.

Täiendatud Ülenurme valla üldplaneeringu KSH aruandega saate tutvuda Ülenurme valla kodulehel, aadressil www.ylenurme.ee .

Lugupidamisega, Olavi Hiiemäe

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 155 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

LISA 16 KÜSIMUSED ÜLENURME VALLAVALITSUSE AMETNIKELE:

1. Paluks vallal hinnata kinnisvara arendusega seotud muutusi ja erinevusi varasemaga ja viimasel 3-5 aastal:

Vastus: Kui 2000.a. algatati vallas 4 detailplaneeringut, siis 2005.a. oli see arv juba 65 ja 2006.a. 79. Viimastel aastatel on arendajad rohkem rõhunud teede, kommunikatsioonide väljaehitamisele. Oluliseks on muutunud tänavavalgustuse väljaehitamine. Paremini müüvad planeeringud, kuhu on planeeritud pargid, mänguväljakud ja kergliiklusteed.

a. Elamukrundi suurus, kas on toimunud kinnisvara arenduseks eraldatavate maatükkide suuruses muutusi viimasel ajal (kruntide keskmine suurus on jäänud samaks, suurenenud, vähenenud);

Vastus: Arendajate poolt nõutakse järjest enam 1000m2 suurusega krunte ja isegi väiksemaid. Valla vastuseisu tõttu on krundid jäänud ikkagi 1000-2000 m2 suurusteks.

b. Mis on olnud need väärtused/põhjused, miks inimesed on soovinud omale eluaset Ülenurme valda soetada/rajada?

Vastus: Linnalähedus, hea teedevõrk, suhteliselt hea infrastruktuur, lasteaedade ja kooli olemasolu.

2. Milliseid väärtushinnanguid peavad Ülenurme valla elanikud oluliseks oma elukeskkonna osas?

Vastus: Privaatsuse säilimist, elurajoonide eraldatust tootmis- ja äripiirkondadest, üksikelamute piirkondade eraldatust korruselamualadest, ohutut liikluskorraldust, puhke- ja mänguväljakute, kergliiklusteede ja haljasalade olemasolu ning uute rajamist.

3. Vallalt oleks vaja alevike ja küla elanike arvusid 01.2006 seisuga ning võimalusel elanike arvud aastakäikude kaupa tagasi kuni 2000. aastani.

Vastus: valla elanike andmed 01.01.2006.a. seisuga kokku -4816 (01.01.2007 - 5004): Külitse küla 455 Reola küla 166 Laane küla 57 Räni küla 455 Lemmatsi küla 106 Soinaste küla 384 Lepiku küla 90 Soosilla küla 68 Läti küla 17 Täsvere küla 13 Uhti küla 302 Õssu küla 75 Ülenurme alevik 1141 Tõrvandi alevik 1457

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 156 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Rahvastiku muutus aastate lõikes: 2000.a - 4494 2001.a - 4417 2002.a - 4450 2003.a - 4504 2004.a - 4494 2005.a - 4563 2006.a - 4816 2007.a - 5004

4. Kui palju maaomanikke/majavaldusi puudutab põhimaanteede eraldatud sõiduradadega teeks rekonstrueerimine;

Vastus: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres – ca 50 maaomanikku, majavaldusi kümmekond; Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres – ca 40 maaomanikku ja ca 20 majavaldust.

5. Kui palju majapidamisi jääb rekonstrueeritud põhimaanteede teekaitsevööndisse?

Vastus: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres – 5 maaomanikku Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres – 2 maaomanikku.

6. Kui palju majapidamisi jääb rekonstrueeritud põhimaanteede sanitaarkaitsevööndisse?

Vastus: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres – kuni 100 majapidamist Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres – üle 100 majapidamise

7. Kui palju maaomanikke, elamuid ja elanikke jääb lennuvälja laiendamisega seotud otsesesse mõjualasse?

Vastus: Maaomanikke ca 16, elamuid 1, elanikke 3.

8. Milline on hetkel valda läbivate raudteelõikude liikluskoormus? Millise liikluskoormuse muutuse toob endaga kaasa uue haruraudtee rajamine? Kas on teada, kas valda jäävatel raudteelõikudel hakkab toimuma ka rongikoosseisude peatumisi või toimub vaid selle lõigu läbimine?

Vastus: Ei oska vastata

9. Milliste tegevusvaldkondade ettevõtteid vald soovib oma territooriumil näha?

Vastus: Kaubandusettevõtted, logistikakeskused, vahelaod, teenindusettevõtted, müügiesindused

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 157 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

10. Kas on tegevusvaldkondi, mille ettevõtteid vald ei soovi oma territooriumil tegutsemas näha?

Vastus: Jäätmekäitlus, keemiatööstus, suurt müra ja õhusaastet tekitavad ettevõtted (asfalditehas)

11. Kas asub valla territooriumil mõningaid suurõnnetuse ohuga ettevõtteid (Nt. tanklad, kemikaalide käitlejad, jne.)?

Vastus: Tanklad: Reola tööstuspiirkonnas, Tõrvandi keskuses, Lemmatsi külas Valga mnt teekaitsevööndis, Külitse külas ropka töökoja juures; Väetised ja taimekaitsevahendid: Tõrvandi aleviku tööstuspiirkonnas – EST-AGRO Külmutusseadmed: Saarek Reola tõõstuspiirkonnas

12. Kas on kaardistatud valla jõgede üleujutusalad?

Vastus: Vallal ei ole andmeid selle kohta.

13. Esteetiliselt väärtuslikud maastikud

Vastus: Natura 2000 eelvalikualad, Tatra jõe ürgorg

14. Ökoloogiliselt tundlikud alad

Vastus: Aardla järv ja selle ümbrus, Polder Ropka-Ihaste luha-ala Ilmatsalu jõgi (Ropka paisjärv)

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 158 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

LISA 17 ANNELI PALO EKSPERTARVAMUS

Märkusi Ülenurme valla üldplaneeringu kohta koos muude ettepanekutega.

1. Üldplaneeringu kehtivusaega ei õnnestunud vaatamata otsimisele tekstist leida. Kas planeeringu kehtivusaeg ei peaks sisalduma pealkirjas või vähemalt sissejuhatuses?

2. Kaardistusüksus “planeeritud sotsiaalmaa looduslikul rohealal“ tekitab küsimuse, kas sotsiaalmaal lubatud tegevused on tõesti lubatud ka kaitsealadel. Kas kaitseala kaitse- eeskiri on seadusandlikult olulisem dokument, mis keelab nn sotsiaalmaa kasutamise üldistes huvides rajatiste ehitamiseks? Küsimus on kantud murest Aardla järve lähitsooni ning Porijõe kanali ja Emajõe vahele jäävate kõrge väärtusega loodus- ja linnualade pärast. Lindude kaitse seisukohalt ei tohiks planeerida kõrget külastatavust ning ehitisi ei Aardla järve lähitsooni ega luhtadele. Sisuliselt aga pooldaksin väga, kui Porijõe kanali tamm korrastataks rattateeks, selle Emajõele lähenevasse otsa rajataks linnuvaatlustornid ja puhkekohad. Ilmselt oleks külastajaile mõeldes otstarbekas kujundada rada radiaalseks, s.t. tuues tee läbi praeguse kaevandusterritooriumi maanteele ja jätkates paralleelsena maantee kõrval kuni Porijõe silla kõrvale (loodetavasti) rajatava parkimisplatsini. Koostöös ornitoloogidega on kindlasti võimalik planeerida külastuseks sobiv rada ja vaatetorn ka Aardla järve linnustiku vaatlemiseks. Tegeldes ka ise aeg-ajalt loodushuviliste välismaalastega, on väga kurb neile luhal leiduvaid kaitseväärtuseid näidates saada tagasisideks nördimust, kuidas selline haruldusterohke loodusväärtus nagu terviklik Emajõe luhaala ehitatakse täis ja saastatakse.

3. Tartu-Võru-Luhamaa maantee ümber kavandatud elamu- ja muu ehitustsooni planeeringukaarti vaadates võib oletada, et piirkond linna piirist Uhtini liitub lähiaastakümneil Tartu linnaga (võimalik, et ka administratiivselt), sest koridorina kulgevad rohealad maanteest ja asustusest idas on võimalik ühendada Haaslava vallaga. Samuti tekib mulje, et transiitringtee on otstarbekas viia juba alates Uhtist nii ida suunas kui ka lennuvälja tagant loodesse Külitse suunas. Arvestades võimalust, et administratiivpiirid võivad muutuda, soovitaksin arendajail mitte nimetada uusi tänavaid vallas Tartu linnaosades juba olemasolevate nimedega. Näiteks paikneb Ülenurme valla ja Tartu linna piiril Kanarbiku tänav, mis Tartu linnas on olemas ka Raadil. Olles ise Tõrvandi Ringtee tänava elanik ja kunagi elanud ka Tartu Ringtee tänaval, olen korduvalt pidanud nii siin kui seal Eesti Postile tagastama valel aadressil tulnud kirju ja juhatama näiteks tähelepanematuid kauba kojutellimisautode juhte.

4. Kindlasti palun läbi vaadata planeeritud suurema ühendustee küsimus praegusel Tõrvandit läbival Aia tänaval (Tõrvandi-Lemmatsi suund). Tee möödub lasteaia mänguplatsist ja vahetult laste mängu- ja magamisruumide akende eest, samuti asuvad seal juba varem ehitatud elamud. Praegunegi koormus tipptundidel ületab antud lõigu läbimisvõime, pealegi ei sobi pidev liiklus kuidagi lasteaia mänguväljaku kõrvale. Antud lõik tuleks lahendada kui korrastatud parkimisvõimalusega kõrvaltee. Lemmatsi poolt/poole minev transiitliiklus tuleks suunata näiteks uue Tõrvandist lõunasse rajatava

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 159 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

asumi servateele ning Tõrvandist lääne- ja põhjasuunale jäävate asumite jaoks korrastada tee praeguse Tõrvandi Tartupoolsel piiril. Üldse tuleks kompleksselt nii üldplaneeringu kui Tõrvandi detailplaneeringu käigus läbi vaadata Tõrvandi lasteaia ja kooli juurde pääsemise liiklusskeem. Autostumine on ilmselt tõusev trend ning kuivõrd ehitatavad uuselamud paiknevad keskusest võrdlemisi kaugel, on mõistetav laste autodega lasteaeda ja kooli toomine. Eriti kooli parkimisplatsi sisse- ja väljasõit on juba praegu kriitiline, seades ohtu samas teedületavad koolilapsed ning tekitades probleeme jalgsi lasteaeda suunduvatele vanematele-väikelastele. Ajutiseks võimaluseks oleks parkimisplatsist läbimurre Talevi poe ette teele ja liikumisvoo ühesuunaliseks muutmine. Otstarbekam oleks aga keelata parkimisplatsi sissesõit (v.a. parkijad) ja ehitada hoonetekompleksi Ringtee poolsesse otsa parkimisplatsi laiendus ning paigaldada liiklusvoogu suunavad märgid.

5. Tõrvandisse spordihoone ümbrusse planeeritud sotsiaalmaa suhtes teeksin ettepaneku viia staadion spordihoonest lõunas asuvale väljakule ning laiendada parki Ringtee 2 ja 3 taha asuvale platsile. Intensiivselt liulaskmiseks kasutatava mäe ümbrusse võiks rajada 1- 2 korralikku mänguväljakut ja liivakasti, liigendada ala hekkide ja madalate puude- põõsastega, paigaldada pingid. See ala liituks sujuvalt praeguse mänguväljakuga Ringtee 3 ees ja rohelise alaga Ringtee 15 taga. Millegipärast ei kuulu viimane ilusate puudega väljak sotsiaalmaa kategooriasse? Tõrvandi korterelamute asum vajaks suuremat ja polüfunktsionaalsemat virgestusala. Kui laste jaoks leidub siiski veel üksikuid hädapärases korras mängukohti, siis vanematel inimestel pole küll peaaegu kohta kus jalutada ja istuda. Tõrvandi metsast on kahjuks alles jäämas vaid mõtteline osa ning see asub väikelaste ja vanainimeste jaoks liiga kaugel. Lahendamist vajaks ka koertega jalutamine, sest enamasti pole inimestel midagi lemmikloomade vastu, kuid kõikjal murul ja puude-põõsaste ümbruses olevad loomset päritolu “junnikesed” tekitavad küll juba protesti. Koerte jalutamiseks võiks tulevikus eraldada teatud marsruudi pargis ja paigaldada sinna ka prügikastid jäätmete jaoks.

6. Lisan oma arvamusele 2005.a. riikliku seireprogrammi raames tehtud taimekoosluste ja haruldaste taimeliikide seire tööd Ülenurme vallas ja selle piirialal. Loodetavasti on need kunagi abiks looduskeskkonna väärtustega tegelemisel.

Anneli Palo Ringtee 2-33, Tõrvandi [email protected] , 7415334 (PhD geograafias, botaanik, TÜ Geograafia Instituudi ja TTÜ Säästva Tehnoloogia Instituudi teadur).

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 160 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

LISA 18 ÜLDPLANEERINGUSSE PUUTUVAD ASJAKOHASED JA KESKKONNAKAITSELISED ÕIGUSAKTID

Raamseadused - Põhiseadus - Asjaõigusseadus - Asjaõigusseaduse rakendamiseseadus - Kinnistusraamatuseadus - Andmekogudeseadus - Andmekogude riikliku registri pidamise põhimäärus - Maakatastriseadus - Maakatastriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus - Riigi maakatastri pidamise kord - Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord

Maamaksu soodustused ning avalik kasutus - Maamaksuseadus - Maa hindamise seadus - Maa korralise hindamise kord - Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri - Riigimaanteede nimekiri ja maanteede liigid

Teed - Teeseadus - Tee ja tee kaitsevöödi kasutamise ja kaitsmise nõuded - Tee projekteerimise normid ja nõuded - Liiklusseadus - Raudteeseadus - Sadamaseadus - Lennundusseadus - Lennuvälja lähiümbruse määratlemise ja kasutamise kord

Tehnovõrgud ja rajatised - Elektriohutusseadus - Küttegaasi ohutuse seadus - Surveseadme ohutuse seaduse - Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus - Gaasipaigaldise kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise hooldusriba ulatus - Surveseadme kaitsevööndi ulatus - Elektroonilise side seadus - Liinirajatise märgistamise nõuded ja kaitsevööndis tegutsemise eeskiri - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus

Maapõu - Maapõueseadus - Allmaakaevandamisel maapinna ja ehitiste hoidmise korra kinnitamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 161 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Veed - Veeseadus - Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord - Kanalisatsiooniehitise veekaitsenõuded - Maaparandusseadus - Veekaitse nõuete kehtestamine maaparandussüsteemide ehitamisel ja ekspluateerimisel - Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded - Kalapüügiseadus - Tervisekaitsenõuded surnu hoidmisele, vedamisele, matmisele ja ümbermatmisele - Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded - Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1

Mets - Metsaseadus - Metsakaitse eeskiri - Jahiseadus

Looduskaitse - Looduskaitseseadus - Jäätmeseadus - I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu - III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine - Haruldaste või ohustatud kivististe kaitse alla võtmine - vana Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri - Keskkonnaseire seadus - Keskkonnajärelevalve seadus - Säästva arengu seadus - Taimekaitseseadus - Välisõhu kaitse seadus

Muinsuskaitse ja kultuuriobjektid - Muinsuskaitseseadus - Kultuurimälestiseks tunnistamine ja mälestiseks olemise lõpetamine

Planeerimine ja ehitamine - Planeerimisseadus - Ehitusseadus

Riikliku tähtsusega objektid - Riigipiiri seadus - Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus - Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 162 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

LISA 19 Koopiad Ülenurme valla taotlusest keskkonna- ministrile ehituskeeluvööndi vähendamiseks ning keskkonnaministri vastused esitatud taotlusele

Hr Jaanus Tammkivi Keskkonnaminister Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a 15172 TALLINN Meie 25.01.2008. a. nr 7-8/210

Taotlus

Ülenurme valla üldplaneeringuga on planeeritud vähendada kalda ehituskeeluvööndit Porijõe vasakul kaldal asuval väheväärtuslikul metsamaal ja Ilmatsalu jõe mõlemal kaldal Külitse küla piires. Looduskaitseseaduse § 40 lg 4 punktile 1 tuginedes taotleb Ülenurme Vallavalitsus vähendada ehituskeeluvööndit järgmiselt: 1. Külitse külas Ilmatsalu jõe mõlemal kaldal varem planeeritud ja välja ehitatud kompaktse hoonestusega alal 25 meetrini; 2. Ülenurme aleviku piires Rätsepa ja Villa maaüksustel 50 meetrini.

Lugupidamisega

Aivar Aleksejev Vallavanem

LISA: 1. Ülenurme valla üldplaneering 2. Väljavõte piirkonna keskkonnakaartist, kus taotletakse ehituskeelu vööndi vähendamist.

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 163 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 164 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 165 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 166 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 167 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 168 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 169 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 170 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 171 Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lisa 20 KAARDID

Ülenurme valla üldplaneering. Põhikaart. (Põhikaart 03-07-2006.pdf) Ülenurme valla üldplaneering. Tehnokaart. (Tehnokaart 03-07-2006.pdf) Ülenurme valla üldplaneering. Keskkonnakaart. (Keskkonnakaart 03-07-2006.pdf) Tartumaa roheline võrgustik. Põhjavee kasutamine ja kaitse. (põhjavee_kaitstus_Tartumaal.jpg) Tartumaa roheline võrgustik. Tartumaa metsad. (Tartumaa_metsad.jpg) Tartumaa roheline võrgustik. (Tartumaa_roheline_vorgustik.jpg) Tartumaa roheline võrgustik. Saasteobjektid. (Tartumaa_saasteobjektid.jpg) Tartumaa roheline võrgustik. Väärtuslikud maastikud. (Tartumaa_vaartulikud_maastikud.jpg)

Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe 172