Haaslava Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2014-2026

HAASLAVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2014-2026

TELLIJA: HAASLAVA VALLAVALITSUS TÄITJA: OÜ ALKRANEL

JUHATAJA: ALAR NOORVEE

Tartu 2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 4 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...... 5 1.1 ÜLDANDMED ...... 5 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...... 6 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus...... 6 1.2.2 Majandus ja tööhõive ...... 8 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ...... 9 1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia ...... 11 1.3.2 Ehitusgeoloogia ...... 15 1.3.3 Pinnavesi ...... 16 1.3.4 Muud loodusvarad ...... 16 1.3.5 Kliima ...... 16 1.4 VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ...... 17 1.5 KOHALIK OMAVALITSUS ...... 18 2. OLEMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS ...... 19 2.1 ROIU ALEVIK ...... 19 2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 19 2.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 24 2.1.3 Joogivee kvaliteet ...... 25 2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 28 2.1.5 Roiu aleviku reovee reostuskoormus ...... 30 2.1.6 Roiu aleviku reoveepumplad ...... 31 2.1.7 Roiu aleviku reoveepuhasti ...... 31 2.1.8 Sillaotsa Kooli (Päkste) reoveepuhasti ...... 35 2.2 IGNASE KÜLA ...... 37 2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 38 2.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 40 2.2.3 Joogivee kvaliteet ...... 40 2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 42 2.2.5 Ignase küla reovee reostuskoormus ...... 43 2.2.6 Ignase küla reoveepumplad ...... 44 2.2.7 Ignase küla reoveepuhasti ...... 44 2.3 AARDLA KÜLA ...... 47 2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 47 2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 49 2.3.3 Joogivee kvaliteet ...... 49 2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 51 2.3.5 Aardla küla reovee reostuskoormus ...... 52 2.3.6 Aardla küla reoveepumplad ...... 53 2.3.7 Aardla küla reoveepuhasti ...... 53 2.4 KUREPALU KÜLA ...... 54 2.4.1 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 55 1

2.5 ARENDUSPIIRKONDADE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONISÜSTEEMID ...... 55 3. SEADUSANDLIK TAUST ...... 58 4. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED ...... 60 4.1 INVESTEERIMISPROJEKTIDE MAKSUMUSE HINDAMISE NING VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIFI KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ...... 62 4.2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTE- JA ALUSMATERJALID ...... 62 5. VEE-ETTEVÕTLUSE ARENG ...... 64 6. HAASLAVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ...... 65 6.1 ÜLEVAADE MÖÖDUNUD PERIOODIL VALMINUD ARENDUSPROJEKTIDEST ...... 65 6.2 ROIU ALEVIK ...... 66 6.2.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 66 6.2.2 Perspektiivne veetarve Roiu alevikus ...... 66 6.2.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 67 6.2.4 Veevarustuse edasine areng ...... 68 6.2.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 69 6.2.6 Roiu aleviku perspektiivne reostuskoormus ...... 70 6.2.7 Planeeritava Maarja Päikesekodu ning Päkste küla tarbijate reovee puhastamise alternatiivid ...... 71 6.2.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 74 6.2.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 75 6.3 IGNASE KÜLA ...... 76 6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 76 6.3.2 Perspektiivne veetarve Ignase külas ...... 76 6.3.3 Veevarustuse edasine areng ...... 77 6.3.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 77 6.3.5 Ignase küla perspektiivne reostuskoormus ...... 77 6.3.6 Reovee puhastamise alternatiivid...... 78 6.3.7 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 78 6.3.8 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 78 6.4 AARDLA KÜLA ...... 79 6.4.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 79 6.4.2 Perspektiivne veetarve Aardla külas ...... 79 6.4.3 Veevarustuse edasine areng ...... 80 6.4.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 82 6.4.5 Aardla küla perspektiivne reostuskoormus ...... 82 6.4.6 Reovee puhastamise alternatiivid...... 83 6.4.7 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 87 6.4.8 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 88 6.5 KUREPALU PIIRKOND ...... 88 6.5.1 Perspektiivne veetarve Kurepalu piirkonnas ...... 88 6.5.2 Veevarustuse edasine areng ...... 89 6.5.3 Kurepalu piirkonna perspektiivne reostuskoormus ...... 91 6.5.4 Reovee puhastamise alternatiivid...... 92 6.5.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 94 6.5.6 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 96

7. FINANTSANALÜÜS ...... 97 7.1 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISVAJADUSED, PRIORITEEDID NING VÕIMALUSED ...... 97 7.2 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIF ...... 100 7.2.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted ...... 100 7.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu ...... 105 7.2.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus . 105 LISA 1. SEADUSANDLIK TAUST ...... 106

JOONISED: Joonis 1 Roiu aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 2 Ignase küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 3 Aardla küla ühisveevarusutse ja -kanalisatsiooni üldskeem Joonis 4 Kurepalu piirkonna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 5 Uuselamupiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem

Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud Haaslava Vallavalitsuse ja OÜ Alkranel (konsultant) vahel sõlmitud teenuslepingu nr. 10-03-14-ÜVK alusel. Töö eesmärk on koostada Haaslava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2026, mis on aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele Haaslava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga piiritletud aladel. Varasem ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on koostatud 2003. aastal OÜ Monoliit poolt läbiviidud Haaslava valla vee ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise otstarbekuse uuringu alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele tuleb arendamise kava üle vaadata iga nelja aasta järel ning seda vajadusel korrigeerida. Ainult niimoodi on võimalik tagada operatiivne ja süsteemipärane arendamise kava korrigeerimine vastavalt toimunud muudatustele, mis on omakorda aluseks ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide vajadustepõhiseks arendamiseks Haaslava valla territooriumil. Arendamise kava ülesanne on piiritleda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus, anda hinnang ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta, näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad. Käesolev arendamise kava kirjeldab lisaks piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega. Töö koostamise käigus analüüsitakse piirkonna põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatakse võimalikke veehaarete rajamise võimalusi. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku veetarbimine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel ning sellest lähtuvalt kirjeldatakse piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi. Ühtlasi hinnatakse töös ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks vajaminevate investeeringute mahte. Lähtuvalt veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks tehtavatest investeeringutest prognoositakse arendamise kava elluviimise järgset vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda ning antakse ülevaade võimalikest finantseerimisvõimalustest investeeringute rahastamiseks. Arendamise kava koostamisel osalesid OÜ Alkranel konsultandid (Meelis Mark ja Kristjan Karabelnik).

1. Olemasoleva olukorra iseloomustus

1.1 Üldandmed Haaslava vald asub Tartumaa lõunaosas Tartust kagus (joonis 1). Territoorium piirneb põhjas Luunja, kirdes Mäksa, idas Võnnu, kagus Põlvamaa Vastse-Kuuste, lõunas ja edelas Kambja ning läänes Ülenurme vallaga. Haaslava valla pindala on 110 km², mis moodustab 3,6 % Tartumaast. Valla koosseisus on üks alevik ja 14 küla. Haaslava valla asustustihedus 2014. aasta seisuga on ca 18,4 inimest/km2. Valla halduskeskus asub Kurepalus. Valla keskusest Tartu linna piirini on maanteed mööda 7 km. Muud lähimad linnad on Elva (linnulennult 27 km), Põlva (32), Kallaste (42), Räpina (44), Jõgeva (54). Tallinn asub 200 km kaugusel. Vald paikneb Tartu–Luhamaa ja Tartu–Räpina maanteede ning Tartu– Petseri raudtee vahelisel alal. Looduslikeks piirideks on Emajõgi, Mõra jõgi ja Savijõgi. Haaslava valla vooluveekogude valgala on üle 25 km²: Emajõgi (3,3 km pikkuselt), Mõra jõgi (ka Mõraoja) (8,5 km),Villemi oja (pikkus 5,0 km), Koke peakraav (4,0 km) (Andmed: Haaslava valla ÜVK arendamise kava 2004-2015).

Joonis 1. Haaslava valla asukoht, ümbritsetud kollase joonega. Allikas: Maa-ameti geoportaal. www.maaamet.ee. Ligi 52 % Haaslava valla territooriumist on põllumajanduses kasutatav maa ning metsaga kaetus on 35 % piires. Haaslava vallas on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga varustatud eelkõige Roiu aleviku ning Ignase ja Aardla küla tarbijad. Lisaks on lokaalsed ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni süsteemid rajatud Sillaotsa kooli ning Aardlapalu ja Haaslava külade uuselamupiirkondades. Roiu alevikus ja Ignase külas osutab vee- ja

5 kanalisatsiooniteenuseid ning hooldab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatisi AS Emajõe Veevärk. Haaslava vallas tegutseb üks üldhariduskool, milleks on Sillaotsa Kool, kus antakse põhiharidust ning samuti asub seal lasteaed. Sillaotsa põhikoolis õpib ligikaudu 60 õpilast ning lasteaias käib ca 90 last. Vallas on ka üks raamatukogu, mis asub Roiul.

1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade

1.2.1 Elanikkonna iseloomustus Statistikaameti andmetel elas 2014. aasta 1. jaanuari seisuga Haaslava vallas 2028 elanikku (vt tabel 1). Tabel 1. Haaslava valla pindala ja elanike arv seisuga 01.01.2014

Pindala (km2) Elanike arv Asustuse tihedus (in/km2) 110 2028 18,4 Andmed: Eesti Statistikaamet Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul näidanud üldist kasvutrendi. Keskmiselt on rahvaarvu suurenemine olnud ligikaudu 1,5% aastas. Alates 2009. aastast on valla elanikkond positiivse loomuliku iibe ja mehhaanilise rände tõttu suurenenud 198 inimese võrra (tabel 2). Tabel 2. Haaslava valla rahvastiku dünaamika aastatel 2009-2014 Näitaja 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Elanike arv 1 830 1 861 1 862 2 052 2 021 2 028 Muutus eelmise perioodiga (%) 2,57 1,67 0,05 9,26 -1,53 0,35 Sündis 24 24 24 17 15 - Suri 21 29 19 23 16 - Saabus 90 83 110 82 76 - Lahkus 63 77 70 57 70 - Andmed: Eesti Statistikaamet Haaslava valda saabujaid on olnud viimastel aastatel rohkem kui vallast lahkujaid, mistõttu on valla rändesaldo olnud positiivne. Rändesaldo suurus on aastati küllaltki kõikuv. Vaatamata linnast kaugemale jäävate piirkondade elanike arvu vähenemisele viimaste aastate jooksul on valla elanikkond, tänu kinnisvaraarenduse hoogustumisele linnalähispiirkondades, mõnevõrra suurenenud. Valla asumine Tartu linna vahetus läheduses toob lähitulevikus kaasa elanikkonna pideva kasvu, seda eelkõige eramute ehitamise kasvuga ning inimeste elama asumisega linnalähedastesse maapiirkondadesse. (Haaslava valla ÜVK arengukava 2004-2015).

Joonis 2 kirjeldab Haaslava valla rahvastiku dünaamikat aastatel 2008-2014.

Joonis 2. Rahvastiku dünaamika Haaslava vallas aastatel 2008-2014, Statistikaamet. Jooniselt 2 on näha, et aastatel 2008-2014 on toimunud Haaslava vallas üldiselt rahvastiku suurenemine. Haaslava vallas elas 01.01.2014. a seisuga elas 2028 inimest. Võrreldes aastaga 2013 on Haaslava valla elanike arv kasvanud 7 inimese võrra. Elanike vanuselise koosseisu moodustavad tööealised 66,8%, tööeast nooremad 18,2% ja pensioniealised 15%. Haaslava vallas on üks alevik ja 14 küla. Valla ainus alevik on Roiu. Elanike arvu poolest suuremad külad on Ignase, Kurepalu ning Haaslava. Arendamise kava koostajad prognoosivad Haaslava valla elanike arvu suurenemist aastani 2016 keskmiselt 1,5% aastas, aastatel 2017-2020 keskmiselt 1% aastas, aastatel 2020-2024 keskmiselt 0,5% aastas ning aastatel 2024-2026 keskmiselt 0% aastas. Seega aastaks 2026 on Haaslava valla elanike arv ligikaudu 2218 inimest. Rahvastiku prognoosis toodud arvud on hinnangulised ning sõltuvad paljuski piirkonna ning kogu Eesti edasisest majanduslikust ning sotsiaalsest arengust. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on oluline prognoosida uute vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutajate arvu ning täpselt teada, missugune on tegelik kohapealne olemasolev olukord. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on veel oluline analüüsida Haaslava valla leibkonnaliikme netosissetulekuid, mis on abiks arendamise kava koostajatel piirkonna elanike maksevõime prognoosimisel. Maksevõime analüüsimine on 7 oluline arendamise kava finantsanalüüsi koostamisel, mis on aluseks Haaslava valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkondades vee- ja kanalisatsioonitariifi kujunemisel. Kuna Haaslava Vallavalitsusel puudusid täpsed andmed valla elanike leibkonnaliikme netosissetuleku kohta, siis kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid, kus on analüüsitud ainult kogu Tartu maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekuid. Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Tartu maakonnas 2011. aastal ligikaudu 430,8 eurot (vt tabel 3). 2011. aasta näitaja on ligi 3,9% võrra suurem Eesti keskmisest (414,48 eurot). 2002-2011. aasta keskmine sissetuleku kasv on olnud aastas ligikaudu 9,3%. Tabel 3. Leibkonnaliikme sissetulek Tartu maakonnas aastatel 2002-2011. Netosissetulek kuus Aasta Muutus, % (eur) 2002 157,57 0,91% 2003 172,78 8,80% 2004 200,01 13,61% 2005 242,63 17,57% 2006 285,18 14,92% 2007 345,93 17,56% 2008 418,88 17,41% 2009 407,90 -2,69% 2010 391,50 -4,19% 2011 430,83 9,13% Keskmine - 9,30% Andmed: Eesti Statistikaamet

1.2.2 Majandus ja tööhõive Haaslava vallas oli 2013.a. seisuga registreeritud 2 aktsiaseltsi, 106 osaühingut, 3 tulundusühistu, 32 mittetulundusühingut, 40 füüsilisest isikust ettevõtjat, 1 sihtasutus ning 4 kohaliku omavalitsuse üksust. Valdav on väikeettevõtlus. Põhiosa elanikkonnast käib tööl väljaspool valda ja piirkonda. Enimlevinud töökohad paiknevad Tartu linnas. Haaslava valla maakasutuses domineerivad põllumajandusmaad (haritavat maad 4783 ha ja looduslikku rohumaad 712 ha), nende viljakus (keskmiselt 40 hindepunkti) on heaks eelduseks põllumajandustegevuse arengule. Paremad põllumaad paiknevad Aardla, Lange ja Mõra külades. Metsamaa võtab enda alla 2935 ha. Metsamassiivid paiknevad hajutatult, domineerivad okaspuumetsad (Haaslava valla üldplaneering, 2007).

2013. a. 1. jaanuari seisuga oli Haaslava vallas registreeritud töötuid 35 ning töötute osakaal moodustas 1,7% valla elanike arvust. Viimastel aastatel on registreeritud töötute arv mõnevõrra vähenenud. Valla sotsiaalmajanduslikku olukorda iseloomustab ka vallas sotsiaaltoetusteks makstava summa suurus eelarvest. Toetussummad on aastate lõikes olnud erinevad, kuid viimastel aastatel on mõnevõrra vähenenud. Sellest võib järeldada, et elanike sotsiaalne olukord ajavahemikus 2010-2012 on mõnevõrra paranenud. Alljärgnevalt on toodud tabelis 4 ülevaade aastatel 2008-2012 sotsiaaltoetusteks makstavatest summadest. Tabel 4. Haaslava vallas toimetulekutoetusteks makstavad summad aastatel 2008- 2012.

Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Toimetulekuks makstav summa valla eelarvest (eurot) 19 037,2 21 317,5 32 358,7 26 700,7 21 075,5 15 595,8 Andmed: Statistikaamet Kehtivaid vee erikasutuslubasid, mis sätestavad veevõtu või heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise, on Haaslava vallas 25.07.2014 seisuga kaks (Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemi andmed): - AS Emajõe Veevärk - Põhjaveevõtt üle 5m3/ööpäevas ja heitvee juhtimine suublasse. Vee-erikasutusluba nr L.VV/324873; - Aardla Piimaühistu - Põhjaveevõtt üle 5 m³ ööpäevas. Vee-erikasutusluba nr L.VV/321794. Lisaks käsitlevad põhjaveevõttu ning heitvee suublasse juhtimist ka järgnevad keskkonnakompleksload: - OÜ Männiku Piim – Veiste intensiivkasvatus käitises. Veisefarmis kokku 400 piimalehma, 310 noorveise ja 100 vasikakohta, kokku 810 veisekohta. Vett tegevuse tarbeks võetakse Männiku veisefarmi puurkaevust nr 1 (katastri nr. 7009). Reovesi (u 1232 m3/a) juhitakse sõnniku hulka. Keskkonnakompleksluba nr KKL/321618.

1.3 Keskkonnaülevaade Haaslava vald hõlmab osa Suur-Emajõe ürgorust koos lisaorgudega, Vooremäe moreenmõhnastiku ja Emajõe parempoolsete lisajõgede Savijõe ja Mõra jõe vesikonnad. Maastikurajooni järgi asub Haaslava vald Kagu-Eesti lavamaal, kus aluspõhja moodustavad savist ja aleuriidist vahekihtidega liivakivid. Suurem osa vallast on pinnamoelt tasane, 40–70 m üle merepinna. Kõrgem punkt on rohkem kui 120 m üle merepinna ulatuv Vooremägi. Valla lõunapoolne osa on mõhnastikuline.

Haaslava valla maakasutuses domineerivad viljakad (keskmiselt 40 hindepunkti) põllumaad, millest haritavat maad on ca 4800 ha. Valla territooriumist ca 3000 ha on kaetud metsaga. Natura 2000 alad on üle-euroopaline loodus- ja linnualade võrgustik, eesmärgiga säilitada Euroopa väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Haaslava vallas asuvad Natura 2000 majandustegevuse ajutise piiranguga loodushoiu- ja linnuhoiuala Age org ning osaliselt Ropka-Ihaste linnuhoiuala. Kaitsealadest on veel Kalevipoja künnivagu ja osaliselt ulatub valda Aardla järve botaanilis-ornitoloogiline kaitseala. Kaitsealustest üksikobjektidest on esindatud Kiigeoru Hiiesalu. Ropka-Ihaste loodusala puhul on tegemist olulise lindude rändepeatus- ning pesitsuspaigaga. Alale jäävad elupaigatüübid on: huumustoitelised järved ja järvikud (3160) , lamminiidud (6450) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Ropka-Ihaste linnuhoiualast jääb Haaslava valda Poldriala, mille kaitseeesmärk on linnustiku elupaikade säilitamine. Age org asub Kõivuküla, Mõra ja Kurepalu küla piiril hõlmates ka Mõra jõe ca 0,8 km pikkust lõiku ja selle vasakpoolset lisaoja – Age oja. Alal on esindatud järgnevad elupaiga tüübid: Tasandikel ja mäestike jalameil voolavad jõed (3260); Silikaatsed palajandid koos nende lõhedes kasvava taimestikuga (8220); Hariliku kuusega rohunditerikkad Fennoskandia metsad ning tinglikult 91E0 Sanglepa ja hariliku saarega lammimetsad (9050). Age oru hoiuala on kaitse alla võetud 2006. aastal. Ala kaitse- eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), liivakivipaljandite (8220) ning rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse. Hoiuala pindala on 22,5 ha. Kalevipoja künnivao kaitseala asub Tartumaal Haaslava vallas. Kaitseala on loodud 1964. aastal maastiku elemendi kaitseks. Kalevipoja künnivagu on 0,9 kilomeetri pikkuselt kulgev järsuveeruline sügav (kuni 22 m) sälkorg, enam kui 6 km pikkuse Poka- Luutsma ürgoru alguses. Org algab mõistatuslikult järsult - saavutab kohe täislaiuse ja sügavuse. Ala pindala on 11,5 ha. Aardla järve botaanilis-ornitoloogilise kaitseala on loodud 1991. a. järvekoosluste, luhaniitude ja linnustiku kaitseks. Hea linnuvaatluskoht. Kaitseala pindala on 132,5 ha. Kiigeoru Hiiesalus on hiis, mis koosneb kaheteistkümnest künnapuust, neist suuremate mõõtmed on: ümbermõõdud 4,2 m, 4,0 m ja 3,3 m; kõrgused 24 m, 21 m ja 26 m. Künnapuu on III kategooria kaitsealune taim. Künnapuu Euroopas levinud, kuid Eestis harvaesinev, looduslikult raskesti uuenev ja kasvukoha suhtes äärmiselt nõudlik taim.

Haaslava vallas asub neli vääriselupaika:  141024, pindala 0,54 ha, sarapik;  141025, pindala 1,12 ha, tegemist pargiga;  L00098, pindala 4,46 ha, künklik maastik, 0,3 ha suurusel eraldisel. Siirdesoo auk, mille ümber on rippuvate samblikega kased;  L00618, pindala 0,22 ha, vana hiiesalu, kus kasvavad väga vanad künnapuud. Vääriselupaik on minimaalse negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult esinevad ohustatud, ohualtid, haruldased või tähelepanu vajavad kasvukohtadele kitsalt kohastunud liigid. Vääriselupaiga elustik on tundlik metsamajandamisvõtete järsule muutumisele või selliste Majandamisvõtete lõpetamisele, mille käigus vääriselupaik välja kujunes. Kord hävitatud vääriselupaigas taastub põline liigiline mitmekesisus väga aeglaselt. Haaslava valla territooriumil asuvad ka rohevõrgustiku tugialad ja koridorid. Rohevõrgustik tagab koosluste arengut looduslikkuse suunas, toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ja toetab keskkonna loodusliku iseregulatsiooni toimumist. Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja neid ühendavatest koridoridest. Haaslava valla territooriumil on 5 piirkondliku tähtsusega tugiala: T37 Aardla, T38 Koke, T313 Vana-Kuuste, T314 Aami, T315 Kõrkküla ning 2 neid ühendavat koridori: K23 ja K22 (Haaslava valla üldplaneeringu KSH aruanne, 2007).

1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia Haaslava vald paikneb Kagu-Eesti lavamaal, kus aluspõhja moodustavad savist ja aleuriidist vahekihtidega liivakivid. Pinnakatte moodustavad kerge saviliivmoreen liivakiviga ja savimuldadega. Pinnakatte paksus on keskmiselt 2 – 5 m ja minimaalne 1 m. Sellistes tingimustes on väga tähtsaks keskkonnakaitseliseks probleemiks vete kaitse, sest suhteliselt õhukesest pinnakattest tingituna on põhjavete reostuskaitse võrdlemisi nõrk. Valla territooriumil asuvad puurkaevud kuuluvad Tartu veekompleksi, millest võetakse ligikaudu 73 % maakonna valdade veest. Prognoositud ekspluatatsiooniline varu on 42,9 tuh. m³/d. Veekompleks on ülalt kaetud 5 – 30 m paksuste kvaternaarisetetega. Kaevude tootlikkus on 0,4-10 l/s, kusjuures suurema tootlikkuse juures kaasneb kaevude liiva-andvus. Vesi on mõõdukalt kare kuni kare (Haaslava valla ÜVK arendamise kava 2004-2015).

1.3.1.1 Aluspõhja ehitus ja hüdrogeoloogia Piirkonna pealiskorra moodustavad Devoni, Siluri, Ordoviitsiumi, Kambriumi ja Ediacara ladestu settekivimid. Noorimateks settekivimiteks on Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki kihistu ja vanimateks Ediacara ladestu Gdovi kihistu liivakivid, aleuroliidid ja savid.

Devoni ladestu settekompleksi paksus ulatub 197, Siluri ladestu paksus 76, Ordoviitsiumi ladestu paksus 162, Kambriumi ladestu paksus 78 ja Ediacara ladestu paksus 46 meetrini (Eesti geoloogiline baaskaart, 5441 Tartu, Seletuskiri, 2007). Eestis leiavad joogi- ja olmevee allikatena kasutamist mitmed põhjaveekogumid. Veekogumid erinevad üksteisest nii leviku, lasumistingimuste, hüdrauliliste kui ka keemiliste näitajate poolest. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, see tähendab, kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100 m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Haaslava vallas kasutatakse peamiselt Kesk-Devoni (D2) veekogumi põhjavett, ülejäänud põhjavee kogumid lasuvad sügavamal ja vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Kesk-Devoni veekompleks (D2) levib kogu Lõuna-Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Selle moodustavad valged, kollakad või punakaspruunid liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtide ning - läätsedega. Üldse hõlmavad ligikaudu kolmandiku veekogumi mahust savikad kivimid, mis nõrkade või keskmiste veepidemetena toimides moodustavad tõenäoliselt rea lokaalse levikuga survelisi veekihte, ent viimaste esinemine pole senini veel küllaldaselt tõestatud (Haaslava valla ÜVK arendamise kava 2004-2015).

1.3.1.2 Veeandvus Vastavalt Eesti hüdrogeoloogilisele kaardile (1:400000, EGK 1998) jääb Haaslava vald peamiselt devoni (D2, D2-1) poorsete kivimite põhjaveekomplekside piirkonda. Devoni liivakivi ja aleuroliidi kivimikihtides paiknevad peamiselt mõõduka veeandvusega veekihtides asuvate puurkaevude erideebitid jäävad valdavalt vahemikku 0,1-0,5 l/s*m. Vähesel määral jääb Haaslava valla äärealadele ka puurkaevusid mille erideebit jääb vahemikku 0,5-2,0 l/s*m. Kvaternaari veekompleksi suurimaks puuduseks on tema suhteliselt väike veeandvus ja nõrk reostuskaitstus. Kesk-Devoni veekompleksi tarbepuurkaevude erideebit, mis iseloomustab kaevude veeandvust, kõigub enamasti vahemikus 0,1-1,0 l/s*m. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi veeandvus on ühtlane ning puurkaevude erideebit on keskmiselt 0,31 l/s*m (Eesti geoloogiline baaskaart, 5441 Tartu, Seletuskiri, 2007). Haaslava valla ühisveevarustuse puurkaevude arvestuskaartide alusel on Roiu aleviku uue puurkaevu erideebit 1,641 l/s*m, Ignase küla puurkaevu erideebit 0,49 l/s*m ning Aardla küla ühisveevärgi puurkaevu erideebit 0,127 l/s*m..

1.3.1.3 Põhjavee kaitstus Põhjavee looduslik kaitstus sõltub aeratsioonivööndi paksusest ja selle koostisest, vettkandvate kivimite omadustest, vettpidava kattekihi paksusest ja levikust. Aeratsioonivöönd, mis koosneb savikatest kivimitest, võib juba poolemeetrilise paksuse korral välistada radioaktiivse ja bakteriaalse reostuse. Samal ajal keemiline reostus võib tungida läbi küllaltki paksu savikivimite kihi. Kui aeratsioonivöönd on esindatud kruusade, lõheliste ja karstunud kivimitega, tungib igasugune põhjavee reostus kaugele ja sügavale. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Haaslava vald peamiselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka. Üksikutes kohtades (sh Ignase, Kurepalu ja Haaslava külade piirkonnas) on põhjavesi kaitsmata. Joonisel 3 on toodud Haaslava valla põhjavee kaitstuse kaart. Nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on valdavalt moreenist pinnakatte paksus 2-10 m ning savi või liivsavi paksus alla 2 m. Kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alade on eelkõige alvarid, kus moreenist pinnakatte paksus on alla 2 m. Valla ida- ja kaguosas on põhjavesi keskmiselt kaitstud ja suhteliselt kaitstud.

Põhjavee kaitstuse kaardi legend:

Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaart (allikas Maa-ameti geoportaal. www.maaamet.ee).

1.3.1.4 Põhjavee varud Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 02. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal (protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale põhjaveevarude arvestusele maakondade kaupa pole vastavalt Keskkonnaministri 6. Aprilli 2006 a. käskkirjale nr 403 “Tartu maakonna põhjaveevarude kinnitamine” Haaslava vallas põhjaveevarusid kinnitatud.

1.3.2 Ehitusgeoloogia Ehitusgeoloogiliselt jääb Haaslava vald Lõuna-Eesti Devoni platoole, mis kujutab endast lainjat moreentasandikku, millesse on lõikunud enam või vähem täitunud ürgorud. Orgude laius kõigub 100...200 meetrist kuni 1...2 kilomeetrini, sügavus 10...30 ja rohkem meetrit. Neil on lame põhi, nõlvade kallakus võib ulatuda 10...20 °-ni. Eriti palju on orge Sakala platool (Sakala kõrgustikul). Kohati, eriti aga platoo äärealadel on reljeef voorestunud. Piirkonna aluspõhi koosneb kesk-devoni pudedatest liivakividest ja savidest. Pinnakette peamiseks tüübiks on põhimoreen. Tema paksus kõigub 1 kuni 10 ja enam meetrini, keskmiseks võib pidada 4...5 meetrit. Sageli esinevad moreenikihi all fluvioglatsiaalsed liivad väga mitmesuguse paksusega (kuni 10 ja enam meetrit). Mõnes kohas, näiteks Sakala platoo põhjaosas, on pinnakate esindatud ainult fluvioglatsiaalsete setetega. Väga mitmekesine on ürgorgude geoloogiline ehitus. Peaasjalikult on nad täidetud liustikuliste setetega (kruusad, liivad, moreen). Läbilõike ülemises osas võib esineda voolavaid viirsavisid (Tartus jm.), alluviaalseid liivu, saviliivu (1...3 m, harvem kuni 10 m paksuselt), järvemudasid ja turvast. Voolavat viirsavi võib esineda ka üksikutest moreenmaastiku depressioonides (Korva luht). Füüsilis-geoloogilistest protsessidest on piirkonnas üsna tavalised erosiooninähtused oru nõlvadel. Pinnaveed lasuvad enamasti moreenialustes liivades, ka devoni liivakivides. Nad on seetõttu küllaltki sügaval (5...10 m) ja võivad olla nõrga surve all. Esineb ka moreenisiseseid põhjaveeläätsi ja pealisvett. Orgudes veepind harilikult ei lasku sügavamale 1...2 meetrist. Ehituse jaoks on piirkond soodne. Pinnased on tugevad ja põhjavesi üldiselt küllaltki sügaval. Erandi moodustavad loomulikud ürgorud ja mõned teised madalamad alad. Sillad tuleb ehitada siin vaiadele. Teedel on küllaltki suur külmakahjustuste oht, peale selle võivad nõlvadel teid vägagi kahjustada erosiooniprotsessid (Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965). Haaslava valla maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldavad ka järgnevad Haaslava valla puurkaevude arvestuskaartidelt saadud andmed läbilõigete kohta. Geoloogiline läbilõige näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval nad paiknevad. Valla erinevates piirkondades paiknevate puurkaevude geoloogilised läbilõiked annavad ülevaate piirkonnas levivatest kivimikompleksidest ning nende sügavustest. Haaslava valla geoloogia iseloomustamiseks on võetud järgmised puurkaevud:

Roiu aleviku uus puurkaev (puurkaevu katastri nr. 25410) . 0-5,4 m – liivsavimoreen, kruus, veerised; . 5,4-60,0 m – liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega. Ignase küla puurkaev (puurkaevu katastri nr. 7008) . 0,0-2,5 m – savi veeriste ja munakatega; . 2,5-8,5 m – liivsavi veerisega; . 8,5-18,0 m – savi munakatega; . 18,0-21,0 m – kruus; . 21,0-26,0 m – vesiliiv; . 26,0-65,0 m – savi liivakivi vahekihtidega. . 65,0-80,0 m – liivakivi, allosas savi vahekihtidega. Aardla küla puurkaev (puurkaevu katastri nr. 7008) . 0,0-8,0 m – saviliiv veerise ja kruusaga; . 8,0-54,0 m – savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega; . 54,0-100,0 m – liivakivi savi ja mergli vahekihtidega.

1.3.3 Pinnavesi Haaslava vallas asuvad vooluveekogud, mille valgala on üle 25 km²: Emajõgi (3,3 km pikkuselt), Mõra jõgi (ka Mõraoja) (8,5 km), Villemi oja (pikkus 5,0 km), Koke peakraav (4,0 km). Järved ja veehoidlad pindalaga üle 5 ha on: Aardla järv, Kriimani järv, Roiu veehoidla (Mõra jõel) 5,5 ha, Kurepalu paisjärv (Mõra jõel) 13,7 ha (Haaslava valla ÜVK arendamise kava 2004-2015).

1.3.4 Muud loodusvarad Maavarasid on vähe, peamiselt liiv ja kruus kohalikeks varudeks. Valla piires puuduvad turba leiukohad. Vallas on Vooremäe liivakarjäär ja Paluküla-Möldripalu maardla. Vooremäe (mäeeraldis 38,09 ha) maardlas on tarbevaru 10 834,5 tuh m³ (aktiivne tarbevaru 10153,97 tuh m3) ning Paluküla-Möldripalu (mäeeraldis 8,69 ha) maardla täiteliiva aktiivne tarbevaru 556 tuh m3, ehituskruusa aktiivne tarbevaru 182 tuh m3 ning ehitusliiva aktiivne tarbevaru 331 tuh m3. Lisaks jääb valla lääneossa ka Reola liivakarjäär (mäeeraldis 9,05 ha) maardla täiteliiva aktiivne tarbevaru 33,579 tuh m3, ehituskruusa aktiivne tarbevaru 37,309 tuh m3 ning ehitusliiva aktiivne tarbevaru 229,21 tuh m3. Maavara kaevandamise loa omanik on Vooremäel AS Telver, Palukülas Tartu Teedevalitsus ning Reolas Lemminkäinen Eesti AS (Haaslava valla üldplaneering, 2007).

1.3.5 Kliima Haaslava vald kuulub klimaatiliselt Lõuna-Eesti regiooni, mille koht kehtivad järgmised karakteristikud:

a) Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 0 oC 25.-28. märtsil, üle 5 oC 21.-23. aprillil ja üle 10 oC 14.-16. juunil; b) Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb alla 10 oC 21.-24. septembril, alla 5 oC 23.- 24. oktoobril ja alla 0 oC 26.-27.novembril. Üldine taimekasvu kestus, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle 5 oC, vältab 181- 185 päeva ning sellel ajavahemikul on sademete summa 410-470 mm. Lumikatte kestuseks on 100-105 päeva. Aasta keskmine sademete summa jääb selles regioonis 600-650 mm vahele. Keskmised temperatuurid on võrreldavad Eesti keskmiste näitajatega: aasta keskmine ca 5 oC, jaanuari keskmine pisut alla -6 oC ja juulikuu keskmine ca 17 oC (Haaslava valla ÜVK arendamise kava 2004-2015).

1.4 Vee-ettevõtte iseloomustus Haaslava vallas Roiu alevikus ning Ignase ja Päkste külades tegeleb vee-ettevõtlusega alates 1. veebruarist 2008. a. AS Emajõe Veevärk. AS-ile Emajõe Veevärk kuuluvad ka ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga seotud varad Roiu alevikus ning Ignase ja Päkste külades. AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkonnaks on Haaslava valla haldusterritoorium. Aardla külas osutab veeteenust Aardla Piimaühistu, kellele kuulub ühisveevarustuse puurkaev-pumpla Aardla külas. Veeteenuse hind Aardla Piimaühistu tegevuspiirkonnas on kehtestatud Haaslava Vallavolikogu 28.05.2010. a. otsusega nr 11 „Veevarustuse hinna kehtestamine Aardla Piimaühistu tegevuspiirkonnas“, mille alusel on alates 1.10.2010 veevarustuse hinnaks 0,96 €/m3 (koos käibemaksuga) Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad Haaslava vallas AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkonnas on kehtestatud vastavalt Konkurentsiameti otsusele nr 9.1-3/13-011 (04.06.2013) „AS Emajõe Veevärk veeteenuse hinna kooskõlastamine“. Veeteenuse hinnad kehtivad alates 1. augustist 2013. Tabel 5 kirjeldab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinda AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkonnas. Tabel 5. Konkurentsiameti 4. juuni 2013. a. otsusega nr 9.1-3/13-011 kooskõlastatud veeteenuse hinnad Haaslava vallas (koos käibemaksuga) Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse tarbija 1 m3 maksumus (eurot) AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonnas Tasu võetud vee eest 1,463 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,850 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 2,539 II hinnagrupp Andmed: AS Emajõe Veevärk Reovee reostusnäitajate alusel on AS Emajõe Veevärk poolt teenindatavate piirkondade elanikele ja ettevõtetele kehtestatud piirnormid ja reostusgrupid, mis on toodud tabelis 6.

Tabel 6. Reovee reostusnäitajate alusel kehtestatud reostusgrupid AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonnas. II Maksimaalne Reostusnäitaja I reostusgrupp reostusgrupp piirkontsentratsioon 1 Hõljuvaine mg/l kuni 240 241-800 üle 800 2 BHT7 mg/l kuni 600 601-1400 üle 1400 3 Üldfosfor mg/l kuni 5 6-15 üle 15 4 Üldlämmastik mg/l kuni 25 26-75 üle 75 5 pH 6,0…9,0 6,1…9,0 alla 6,0 ja üle 9,0 6 Rasvad mg/l kuni 50 51-160 üle 160 7 Naftasaadused mg/l kuni 0,4 0,5-2 üle 2 8 KHT7 mg/l kuni 500 500-1000 üle 1000 Andmed: AS Emajõe Veevärk

1.5 Kohalik omavalitsus Haaslava valla eelarve maht oli 2013. aastal ligikaudu 1,40 miljonit eurot. 2012. aasta eelarve maht oli ligikaudu 1,34 miljonit eurot. Võrreldes 2012. aasta eelarvega on suurenemine ligikaudu 4,6 %. Erinevus on peamiselt tingitud suuremast tulumaksu laekumisest ning sihtotstarbelistest toetustest. 2014. aasta eelarve tuludeks on planeeritud ligikaudu 1,61 miljonit eurot. Haaslava valla eelarve tulude jaotus on toodud tabelis 7. Tabel 7. Haaslava valla eelarve tulud aastatel 2009-2013 (eurot). Puhastatud Võlakohustused Võlakoormus Laenureserv Aasta eelarve kokku (eurot) (%) (eurot) (eurot) (aasta lõpul) 2010 1 163 688 612 417 52,6 85 796 2011 1 273 914 563 161 44,2 201 187 2012 1 330 623 511 913 38,5 286 461 2013 1 439 737 455 828 31,7 408 014 2014 1 553 112 399 282 25,7 532 585 Andmed: Haaslava Vallavalitsus Alates 2010. aastast on üksikisiku tulumaksu laekumine elaniku kohta mõnevõrra suurenenud (vt tabel 8), mis näitab elanike sissetulekute mõningast suurenemist ning elanike sotsiaal- majandusliku olukorra paranemist. Võrreldes 2012. aastaga on 2013 a. eelarves üksikisiku tulumaksu laekumine paranenud ligikaudu 12,8%. Tabel 8. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (eurodes). Aasta 2009 2010 2011 2012 2013 Elanike arv 1 830 1 861 1 862 2 052 2 021 Laekunud tulumaks (eurot/in) 386,3 361,0 413,6 415,8 476,3 Andmed: Eesti Statistikaamet

2. Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus

2.1 Roiu alevik Roiu alevikus elab 01.01.2014. aasta seisuga 425 elanikku. Alevik paikneb valla keskosas ja on ühtlasi valla suurim asula. Roiu alevikus on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 94% elanikest. Roiu alevikus on käesoleval ajal ühisveevarustuses kasutusel üks puurkaev-pumpla, mis asub Roiu järve ääres. Roiu alevikus on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi peamiselt nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus). Roiu aleviku reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on aleviku reostuskoormus 667 inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 14,7 ie/ha. Vastavalt Veeseadusele tuleb alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti hoida tehniliselt heas seisukorras, tagamaks reovee nõuetekohane käitlemine. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peab reovee tekitaja reoveekogumisala piirkonnas reovee koguma lekkekindlasse kogumismahutisse ja korraldama selle äraveo. Lisaks võib ühiskanalisatsiooni puudumisel reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 ie nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama, juhul kui heitvett immutatakse pinnasesse kuni 10 m3 ööpäevas. Lisaks võib nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada ka mehaaniliselt puhastatud olmereovett (v.a. vesikäimlast pärit reovesi). Roiu alevikus kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad AS-ile Emajõe Veevärk, kes tegeleb ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisega Roiu alevikus.

2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Roiu alevikus on üks veevõrk, mis baseerub käesoleval ajal aleviku kaguosas asuval puurkaevul (katastri nr. 25410). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 401 Roiu aleviku elanikku ehk ligikaudu 94% aleviku elanikest. Ühisveevärgiga on liitunud peamiselt aleviku keskuse korrusmajade ja osade eramajade elanikud ning asutused ja ettevõtted. Roiu aleviku ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 3400 meetrit. Torustikud on rajatud 2009. aastal kasutades plasttorustike läbimõõduga De32...110 mm. Torustike seisukord on hea.

Käesoleval ajal tarbitakse Roiu alevikus ühe puurkaevu vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas kasutusel aereeritavad rauaeraldusfiltrid. Roiu aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 1 (Roiu aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Roiu aleviku asutusi ja ettevõtteid. Ettevõtetest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad AS Baltoil ning OÜ E-Truck. Kokku oli 2013. a. ühisveevarustusega ühendatud asutuste ja ettevõtete veetarve 2926 m3/a ehk ligikaudu 8 m3/d. Roiu aleviku ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve:  Roiu-Kolga uus puurkaev (katastri nr 25410); Roiu uus puurkaev on puuritud 2009. aastal ja asub aleviku kaguosas (joonis 4). Puurkaevu sügavus on 60 meetrit ning selle abil ammutatakse vett kesk-devoni põhjaveekogumist. Puurkaev-pumplal on tagatud 30 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid pumpla territoorium pole aiaga piiratud. Puurkaev-pumpla on rajatud 2009. aastal. Tööde käigus rajati uus puurkaev, puurkaev-pumpla hoone, kuhu paigaldati toruarmatuur, veemõõtjad, 0,3 m3 suurune membraanhüdrofoor, veetöötlusseadmed ning II-astme pumbad. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas kasutusel raua- ja mangaanieraldussüsteem EURA IRA Duplex 65, jõudlusega 7 m3/h. Lisaks on pumpla kõrval muldes puhta vee mahutid mahuga 2x30 m3.

Joonis 4. Roiu uus puurkaev-pumpla (katastri nr 25410) ja veetöötlusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 14.05.2014.  Roiu-Risti puurkaev (katastri nr 7003); Roiu-Risti puurkaev on puuritud 1972. aastal ja asub aleviku alevikku läbivate maanteede ristmiku läheduses (joonis 5). Puurkaevu sügavus on 60 meetrit ning selle abil ammutatakse vett kesk-devoni põhjaveekogumist. Puurkaev-pumplal on tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid pumpla territoorium pole aiaga piiratud. Pumpla on maaalune, ehitatud vundamendiplokkidest. Puukaev on hetkel reservis ning ühisveevarustuseks vett kaevust ei võeta. Puurkaev-pumplasse on paigaldatud uus hüdrofoor (0,2 m3), kuid ehituslikult on pumpla halvas seisukorras.

Joonis 5. Roiu-Risti puurkaev-pumpla (katastri nr 7003) ja veetöötlusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 14.05.2014. Lisaks on AS Emajõe Veevärk hallata Roiu alevikust idasuunas Päkste külas asuva Sillaotsa Kooli puurkaev-pumpla, mille abil varustatakse veega kooli ning ühte eramut (joonis 6). Puurkaev on rajatud 1976. aastal. Puurkaevu sügavus on 65 meetrit ning selle abil ammutatakse vett kesk-devoni põhjaveekogumist. Vastavalt keskkonnaregistri andmetele on puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 meetrit. Puurkaev-pumplal ei ole tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon ning ala pole piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla seadmed ning toruarmatuur on rekonstrueeritud 2006. aastal. Pumpla hoonesse on paigaldatud uus 0,2 m3 suurune hüdrofoor ning rauaeraldusfilter. Puurkaev-pumpla hoone on rahuldavas seisukorras.

Joonis 6. Sillaotsa kooli (Päkste) puurkaev-pumpla (katastri nr 7272) ja veetöötlusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 14.05.2014.

Tabelis 9 on toodud AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/324873) lubatud puurkaevude veevõtud Roiu aleviku ning Ignase küla ühisveevarustuse puurkaevudest. Samuti on tabelis toodud Aardla Piimaühistule väljastatud vee-erikasutusloaga (nr L.VV/321794) lubatud veevõtt Aardla küla puurkaevust. Tabel 9. Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt Haaslava valla ühisveevarustuse puurkaevudest. Lubatud veevõtt Roiu-Risti pk Roiu-Kolga Ignase küla Aardla pk uus pk pk Katastri nr. 7003 25410 7008 7010 m3/a 18 200 61 152 18 200 28 000 m3/kv 4 550 15 288 4 550 7 000 m3/d 50 168 50 - Andmed: AS Emajõe Veevärk vee erikasutusluba (nr L.VV/324873) ja Aardla Piimaühistu vee erikasutusluba (nr L.VV/321794). Haaslava valla ühisveevarustus-süsteemis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud tabelis 10. Tabel 10. Haaslava valla ühisveevarustussüsteemis kasutatavate puurkaev- pumplate tehnilised andmed. Puurkaevu Roiu-Kolga uus Roiu-Risti pk Ignase küla pk Päkste pk Aardla küla nimetus/asukoht pk pk Katastri nr. 25410 7003 7008 7272 7010 Passi nr. 7007 3465 4156 4296 4863

Kasutatav põhjavee kiht D2 D2 D2 D2 D2 Puurimise aasta 2009 1972 1975 1976 1980 Pumba tootlikkus, m3/h - - - - - Puurkaevu tootlikkus, m3/h 13 4,3 7,1 10 8 Lubatud veevõtt, m3/d 168 50 50 - - Tegelik toodetud vee 3,6 ca15,3 74,6 0 kogus, m3/d 8,7 Tarbitud vee kogus m3/d 50,9 0 7,6 3,7 ca15,3 Hüdrofoor 0,3 Hüdrofoor 0,2 Hüdrofoor 0,3 Hüdrofoor Hüdrofoor Reguleerimisseade m3 m3 m3 0,2 m3 0,5 m3 Puurkaevu sügavus, m 60 60 80 65 100 Staatiline veetase, m 1,2 9,5 10 6 6,5 Deebit (l/s) 3,61 1,19 1,96 2,8 2,22 Veemõõtja olemasolu Jah Jah Jah Jah Jah Puurkaevu hoone seisukord Rajatud 2009 Halb Rajatud 2010 Rahuldav Rahuldav AS Emajõe AS Emajõe AS Emajõe Haaslava Aardla Omanik Veevärk Veevärk Veevärk vald Piimaühistu AS Emajõe AS Emajõe AS Emajõe AS Emajõe Aardla Haldaja Veevärk Veevärk Veevärk Veevärk Piimaühistu Andmed: AS Emajõe Veevärk;

Alljärgnevalt on tabelis 11 toodud Roiu aleviku ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tarbitud vee kogused 2013. aastal. Tabel 11. Roiu aleviku ühisveevarustussüsteemi puurkaevudest väljapumbatud ning tarbitud vee kogused 2013. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2013. aastal Roiu uuest puurkaevust väljapumbatud m3/a vesi 27 212 2013. aastal tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 17 352 sh. elanike veetarve m3/a 14 426 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 2 926 3 Ööpäevane keskmine veetarve m /d 47,5 Andmed: AS Emajõe Veevärk. Sillaotsa Kooli (Päkste) puurkaevust pumbati 2013. aastal 1301 m3 põhjavett, millest valdava enamuse moodustas Sillaotsa Kooli veetarve. Veekaod Roiu alevikus on torustiku rekonstrueerimise tulemusena viimastel aastatel pidevalt vähenenud. 2013. aastal oli Roiu uuest puurkaev-pumplast ühisveevõrku suunatava vee koguse ning tarbijateni jõudva (müüdud) vee koguse põhjal on veekadude ja arvestamata vee osakaal ligikaudu 49,8% ehk ca 23,7 m3/d. Tabeli 11 andmetes on näha, et Roiu aleviku ühisveevärgiga varustatud tarbijate ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 47,5 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga ühendatud elanike arvuks ligikaudu 401, on reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 99 liitrit ööpäevas.

2.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Roiu alevikus puuduvad hüdrandid. Vett tulekustutuse tarbeks on võimalik aastaringselt võtta 50 m3 mahuga Roiu tankla veehoidlast ja Mõra jõel asuvast Roiu paisjärvest. Tuletõrjeautode paake saab täita ka ühisveevärgist Roiu-Kolga puurkaev- pumpla juures asuvast veereservuaarist. Veevõtukohtadele on tagatud hea juurdepääs. Haaslava valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 12. Tabel 12. Haaslava valla olemasolevad tuletõrjevee veevõtukohad.

Asula Asukoht X Y Viit Vvk nimetus Maht m3 Roiu alevik Roiu aleviku tankla 6466152 667796 - Veevõtumahuti 50 Roiu alevik Roiu paisjärve ääres 6465625 667981 - Veevõtukoht - Roiu alevik Roiu-Kolga puurkaev-pumpla 6465337 668448 Ei Veevõtumahuti 2x30 Ignase küla Ignase küla tiik 6461432 667179 Ei Veevõtukoht ca 700 Aardla küla Aardla küla keskuse tiik 6466886 662234 Ei Veevõtukoht - Kurepalu küla Kurepalu paisjärve idakaldal 6467415 665887 Jah Veevõtukoht - Uue-Kalda elamupiirkonnas Haaslava küla paisjärve kaldal 6467870 665336 Jah Veevõtukoht -

2.1.3 Joogivee kvaliteet Roiu aleviku veevarustussüsteemis kasutatakse käesoleval ajal asula kaguosas asuva Roiu-Kolga uue puurkaevu (katastri nr 25410) põhjavett. Ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 13. Tabel 13. Roiu aleviku ühisveevarustuse puurkaevust võetava põhjavee kvaliteet ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Lubatud Roiu aleviku Roiu aleviku Roiu aleviku piirnorm uus PK veevärgivesi (Roiu veevärgivesi (Roiu * Ühik 07.03.12 kauplus) 20.02.13 lasteaed) 26.02.14 Puurkaevu katastri 25410 nr - - Värvus mg/l Pt 0 0 0 Lõhn palli 1 1 1 Maitse - palli - 1 1 Hägusus NHÜ 2 <1 <1 pH 6,5-9,5 7,3 7,3 7,4 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 537 538 520 Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,1 <0,05 <0,05 Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l <0,002 - - Nitraatioon NO3-N 50 mg/l <1 - -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 1,2 - - Üldraud 200 µg/l 283 56 <20 Mangaan 50 µg/l 96 21 <10 Kloriidid 250 mg/l 2,9 - - Fluoriidid 1,5 mg/l 0,1 - - Boor 1 mg/l - - - Sulfaadid 250 mg/l 2,1 - - Naatrium 200 mg/l 3,1 - - Üldkaredus mg-ekv/l - 3 - Coli-laadsed PMÜ/100 bakterid 0 ml 0 0 0 PMÜ/100 Escherichia coli 0 ml 0 0 0 PMÜ/100 Enterokokid 0 ml 0 - - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 0 - - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Emajõe Veevärk. Tabelis 13 on näha, et käesoleval ajal Roiu aleviku ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu (katastri nr 25410) põhjavees on üle joogivee lubatud piirnormi (Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua ja mangaani sisaldus. Sotsiaalministri 02.01.2003. a. määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või

kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ põhjal jääb Roiu-Kolga uue puurkaevu vesi üldraua ja mangaani sisalduse tõttu II kvaliteediklassi. Tabelis 13 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Roiu aleviku ühisveevõrgust. Viimase joogivee proovi analüüsitulemuste põhjal vastab joogivesi kehtestatud piirnormidele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Amortiseerunud ühisveevarustuse ja kinnistu torustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Tabelis 14 on toodud Sillaotsa Kooli veevarustuses kasutatava Päkste puurkaevu (katastri nr 7272) põhjavee analüüsi tulemused. Tabeli andmetest on näha, et puurkaevu põhjavees on üle joogivee lubatud piirnormi (Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua sisaldus. Sotsiaalministri 02.01.2003. a. määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ põhjal jääb Päkste puurkaevu vesi üldraua sisalduse tõttu II kvaliteediklassi.

Tabel 14. Roiu aleviku ühisveevarustuse puurkaevust võetava põhjavee kvaliteet ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Sillaotsa Sillaotsa Sillaotsa Lubatud Sillaotsa Põhikooli Põhikooli Põhikooli piirnorm Põhikooli PK veevärgivesi veevärgivesi veevärgivesi * Ühik 26.02.14 20.02.13 26.02.14 10.03.14 Puurkaevu katastri - nr 7272 - - Värvus mg/l Pt 0 0 0 - Lõhn palli 1 1 1 - Maitse - palli - 1 1 - Hägusus NHÜ <1 <1 <1 - pH 6,5-9,5 7,4 7,3 7,3 - Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 557 573 554 - Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l <0,05 <0,05 <0,05 - Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l <0,002 - - - Nitraatioon NO3-N 50 mg/l <1 - - -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 1,8 - - - Üldraud 200 µg/l 207 <20 <20 - Mangaan 50 µg/l 42 <10 195 <10 Kloriidid 250 mg/l 3,8 - - - Fluoriidid 1,5 mg/l <0,1 - - - Boor 1 mg/l - - - - Sulfaadid 250 mg/l 4,7 - - - Naatrium 200 mg/l 4,4 - - - Üldkaredus mg-ekv/l - 3,3 - - Coli-laadsed PMÜ/100 bakterid 0 ml 0 0 0 - PMÜ/100 Escherichia coli 0 ml 0 0 0 - PMÜ/100 Enterokokid 0 ml 0 - - - Kolooniate arv 22ºC 100 PMÜ/1 ml 3 - - - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Emajõe Veevärk. Tabelis 14 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Sillaotsa Kooli ühisveevõrgust. Viimaste joogivee proovi analüüsitulemuste põhjal vastab joogivesi kehtestatud piirnormidele (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Roiu aleviku veevarustussüsteemide seisukord:  Roiu aleviku ühisveevarustuse süsteemidega on käesoleval ajal ühendatud kokku ligikaudu 401 inimest ehk 94% Roiu aleviku elanikest. Ühisveevärgiga

on liitunud peamiselt aleviku keskuse korrusmajade ja osade eramajade elanikud ning asutused ja ettevõtted;  Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal asula kaguosas asuvast Roiu-Kolga uuest puurkaevust (katastri nr 25410);  Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 3400 meetrit. Torustikud on rajatud 2009. aastal kasutades plasttorustike läbimõõduga De32...110 mm. Torustike seisukord on hea;  Roiu aleviku ühisveevarustuses on käesoleval ajal kasutusel asula kaguosas asuv 2009. aastal rajatud puurkaev-pumpla. Tööde käigus rajati uus puurkaev, puurkaev-pumpla hoone, kuhu paigaldati toruarmatuur, veemõõtjad, 0,3 m3 suurune membraanhüdrofoor, veetöötlusseadmed ning II-astme pumbad. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas kasutusel raua- ja mangaanieraldussüsteem EURA IRA Duplex 65, jõudlusega 7 m3/h. Lisaks on pumpla kõrval muldes puhta vee mahutid mahuga 2x30 m3;  Roiu aleviku uue puurkaevu (katastri nr. 25410) abil tarbitakse kesk-devoni põhjaveekogumi põhjavett. Puurkaevu põhjavees on üle lubatud piirnormi (Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrusega nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua ja mangaani sisaldused. Ühisveevõrgust võetav joogivesi vastab uuritud näitajate osas kehtestatud kvaliteedinõuetele;  Sillaotsa Kooli veevarustuses kasutatakse käesoleval ajal Päkste puurkaevu (katastri nr 7272) vett. Puurkaevu põhjavees on üle lubatud piirnormi (Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrusega nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua sisaldus. Ühisveevõrgust võetav joogivesi vastab üldiselt uuritud näitajate osas kehtestatud kvaliteedinõuetele;  Veekaod on Roiu alevikus torustiku rekonstrueerimise tulemusena viimastel aastatel pidevalt vähenenud. 2013. aastal oli Roiu ühisveevarustuse puurkaev- pumplast ühisveevõrku suunatava vee koguse ning tarbijateni jõudva (müüdud) vee koguse põhjal on veekadude ja arvestamata vee osakaal ligikaudu 49,8% ehk ca 23,7 m3/d;  Roiu alevikus puuduvad hüdrandid. Vett tulekustutuse tarbeks on võimalik aastaringselt võtta 50 m3 mahuga Roiu tankla veehoidlast ja Mõra jõel asuvast Roiu paisjärvest. Tuletõrjeautode paake saab täita ka ühisveevärgist Roiu- Kolga puurkaev-pumpla juures asuvast veereservuaarist. Veevõtukohtadele on tagatud hea juurdepääs.

2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Roiu aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 396 inimest ehk ligikaudu 93% aleviku elanikest. Roiu alevikus on moodustatud reoveekogumisala. Majapidamistes, kus käesoleval ajal puudub ühiskanalisatsioon,

toimub reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumismahutite seisukorra ja nende veepidavuse kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise kohta andmed puuduvad. Eraldi kanalisatsioonisüsteem on Päkste külas asuval Sillaotsa Koolil. Reovee puhastamiseks on kooli territooriumile rajatud eraldi reoveepuhasti. Roiu aleviku kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, kuid reovee suunamiseks reoveepuhastile on kasutusel üks reoveepumpla. Roiu alevikus on kokku ca 2485 m isevoolseid ning ca 1205 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on kasutatud plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160...De200 mm. Uue survekanalisatsiooni torustiku rajamisel on kasutatud plasttorusid De90 mm. Ühiskanalisatsioon on rekonstrueeritud 2010. aastal ning on heas seisukorras. Tulenevalt vanemate eelkõige kinnistusiseste torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Sademeveekanalisatsioon Roiu alevikus puudub. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Roiu aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 1 (Roiu aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Roiu alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest ja ettevõtetest. Roiu alevikus on olulisemateks ühiskanalisatsiooniga ühendatud ettevõtteks, kus moodustub reovett AS Baltoil ning OÜ E-Truck. Kokku oli Roiu alevikus ühiskanalisatsiooni teenusega varustatud asutuste ja ettevõtete reoveeteke 2013. aastal ligikaudu 2926 m3. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Roiu aleviku elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Tabelis 15 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2013. Tabel 15. Roiu aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tarbitud vee kogused 2013. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2013. aastal tarbitud veekogused (elanikkond, m3/a 14 769 ettevõtted ja asutused) sh. elanike veetarve m3/a 11 843 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 2 926 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m3/d 40,5 Andmed: AS Emajõe Veevärk.

Roiu alevikus tarbijate reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Reoveepuhastil oleva reovee vooluhulga mõõtja andmete põhjal moodustas infiltratsiooni ja sademetevee osakaal 2013. aastal ligikaudu 72% reoveepuhastile suunatavast (müüdud) reoveest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad ühiskanalisatsiooni ja kinnistusisesed torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Sillaotsa Koolis moodustuv reovee kogus oli 2013. aastal 893 m3 ehk ligikaudu 2,4 m3/d.

2.1.5 Roiu aleviku reovee reostuskoormus Roiu alevikus juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike ja asutuste ning ettevõtete olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 396 elanikku. Kuna alevikus pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 16). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15-40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike veetarbe andmetele võetud 81,9 liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 15). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Roiu aleviku ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Roiu aleviku elanike poolt ja asutustes ning ettevõtetes tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 40,5 m3 (vt tabel 16). Elanike poolt tekib arvestuslikult ööpäevas ca 32,4 m3 reovett, mis on ligikaudu 80% kogu tekkivast reovee vooluhulgast. Roiu aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ning asutuste ja ettevõtete ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 28,6 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast. Päkste külas Sillaotsa Koolis moodustuva reovee arvutuslik reostuskoormus lähtuvalt kooli ja lasteaia õpilaste ning töötajate arvust on ligikaudu 2,5 kg BHT7/d ehk 41 inimekvivalenti. Sillaotsa Kooli reoveepuhastile suunatava reovee kogust ei mõõdeta ning see on võrdsustatud Sillaotsa (Päkste) puurkaevust võetava vee kogusega. Seega on 2013. aasta andmete põhjal hinnanguline reovee vooluhulk puhastile 1301 m3 ehk ligikaudu 3,6 m3/d.

Tabel 16. Roiu aleviku reoveekogused ja reostuskoormus.

Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu- töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Roiu alevikus 396 1 81,9 396 32,4 23,8 BaltOil AS 0,3 30,0 67,0 6,7 4,0 E-Truck OÜ 0,3 30,0 10,0 1,0 0,6 Sepasell OÜ 0,3 30,0 1,8 0,2 0,1 Lepasalu TKM OÜ 0,3 30,0 1,4 0,1 0,1 Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - 0,3 30,0 80,2 8,0 4,8 Roiu reovesi kokku 396 - - 476,2 40,5 28,6 Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku 476 40,5 28,6 Infiltratsioon - - 72% - 29,0 - REOVESI KOKKU 476 69,5 28,6

2.1.6 Roiu aleviku reoveepumplad Suurem enamus Roiu aleviku kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Üksnes reovee suunamiseks reoveepuhastisse on rajatud reoveepumpla. Reoveepumpla asub Roiu järve ja Vana-Kastre – Roiu kõrvalmaantee (tee nr 22260) läheduses. Reoveepumpla on rajatud 1997. aastal ning on rahuldavas seisukorras. Roiu alevikus kasutatavate reoveepumplate andmed on toodud tabelis 17. Tabel 17. Roiu aleviku reoveepumplate ülevaade. Objekti Kasutatava pumba Tootlikkus Rajamise Objekti nimi Üldhinnang tähis mark m3/h aasta RPJ Roiu - - 1997 Andmed: AS Emajõe Veevärk.

2.1.7 Roiu aleviku reoveepuhasti Roiu aleviku reoveepuhasti asub aleviku keskusest põhjasuunas Koke külas (joonis 7). Reovee puhastamine toimub 2010. aastal rekonstrueeritud aktiivmudapuhastis. Olemasolev nõrgbiofilter tüüpi reoveepuhasti likvideeriti. Puhasti jõudlus 3 reostuskoormuse järgi on 48...50 kg BHT7/d ja hüdrauliline jõudlus 104...110 m /d. Reovesi suunatakse reoveepuhastisse aleviku keskuses asuva reovee peapumpla abil. Reovesi pumbatakse tehnohoones asuvasse treppvõre voolurahustuskasti. Treppvõre ette survetorule on paigaldatud magnetinduktiivne reoveevooluhulga mõõtja (DN80). Võreseade koosneb treppvõrest piide vahega 3...5 mm ning käsivõrest piide vahega 10 mm. Treppvõre läbinud vesi voolab reoveepuhasti anaeroobsesse kambrisse. Roiu reoveepuhasti on aktiivmudaseade, mis koosneb anaeroobsest- ja anoksilisest kambrist, õhustuskambrist, järelsetitist ja liigmuda kogumismahutitest, nn. mudatihenditest.

Uues Roiu reoveepuhastis toimub reovee puhastamine järgmistes etappides: 1. mehaaniline puhastus võreseadmes 2. bioloogiline puhastus aktiivmudaseadmes kestusõhustuse režiimil koos lämmastiku eeldenitrifikatsiooniga anoksilises kambris 3. fosfori keemiline sadestamine 4. jääkmuda tihendamine mudamahutis ja tahendamine mudapressiga 5. tahendatud muda kompostimine koos tugiainega kompostimisplatsil 6. mudapressi rejektvesi ja mudaväljaku dreenivesi pumbatakse tagasi reoveepuhastisse 7. puhasti avarii korral saab reovee juhtida biotiiki Reovee bioloogiline puhastuse esimene etapp toimub anaeroobses mahutis (19 m3) , kus segunevad puhastisse juurdetulev ning ringlev reovesi. Järgnevas anoksilises mahutis (39 m3) toimub lahustunud hapniku puudumise tõttu denitrifikatsiooniprotsessi käigus nitraatlämmastiku redutseerimine lenduvaks lämmastikuks. Edasi voolab reovesi õhustuskambrisse (70 m3). Õhustuskambris toimub orgaanilise aine lagundamine ja ammooniumlämmastiku nitrifitseerimine. Aeroobne keskkond tekitatakse surveõhustussüsteemi abil, mis koosneb puhurist, õhutorustikust ja mikromull-toruaeraatoritest. Denitrifikatsiooniprotsessi efektiivseks toimimiseks on õhktõstuki abil tekitatud aktiivmudasegu ringlus anaeroobsete kambrite ja õhustuskambri vahel. Aktiivmudasegu juhitakse õhustuskambrist järelsetitisse (40 m3) ülevoolukasti, rõhtsa toru ja püstise kesktoru kaudu. See on tüüpiline püstsetiti, mille põhjas on sette kogumise koonus (hopper). Väljavool toimub üle hammasülevoolu lehtterasest renni. Muda tagastamiseks ja eemaldamiseks on järelsetiti ühte serva projekteeritud mudatagastuspumba kast. Mudatihendeid, e. mudamahuteid on Roiu reoveepuhastil kaks (2x15 m3), üks oma puhastis tekkiva liigmudatihendamiseks ja teine teistest puhastitest juurdetoodava muda vastuvõtmiseks. Esimeses mudamahutis, kuhu liigmuda pumbatakse järelsetitist, muda osaliselt stabiliseerub ja tiheneb. Tihenenud muda pumbatakse mudapumbaga mudapressi. Teine mudamahuti on vajalik teistest reoveepuhastest toodava tihenenud muda vastuvõtuks, et seda Roiul tahendada (pressida) ja seejärel kompostida. Mudamahutis tiheneb muda sedavõrd, et kuivainesisaldus tõuseb 2…3%- ni. Mudapumba abil pumbatakse mudapressi ees olevasse segunemismahutisse, kuhu pumbatakse ka polümeere flokulant. See valmistatakse ette universaalses polümeerisõlmes, kus vajaliku lahuse saab segada nii pulbrilisest kui ka vedelast kontsentraadist. Muda pressimisel eralduv fugaat suunatakse läbi lokaalpumpla tagasi puhastusprotsessi. Tahendatud muda, mille kuivainesisaldus on ca 20% transporditakse puhasti kõrval olevale vaheplatsile. Vaheplatsile suunatav muda segatakse tugiainega ja paigutatakse kompostimisplatsile aunadesse. Selleks kasutatakse kopplaadurit. Kompostaunad segatakse läbi aunasegajaga. Katusega kompostimisplatsi mõõtmed on 55x12 meetrit.

Avariiolukordade tarbeks on reoveepuhasti juurde rajatud ka ca 550 m2 suurune biotiik. Puhasti territoorium on aiaga ümbritsetud. Roiu aleviku reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab reovee nõuetekohase puhastuse. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/324873) on Koke peakraav (suubla kood 1046000). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Koke peakraav) reostustundlikud heitveesuublad. Hetkel kehtiva vee erikasutusloa (nr L.VV/324873) ning samuti varasematel aastatel kehtinud vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Roiu aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2012. ja 2013. aastal on toodud tabelis 18. Keskkonda viidavat üldlämmastiku ja fosfori kogust vastavalt varasemale vee-erikasutusloale (L.VV/300820) ei limiteeritud.

Joonis 7. Roiu aleviku reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 14.05.2014.

Tabel 18. Roiu aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused.

Vee-erikasutusloaga 2012 aasta 2013 aasta lubatud suurim sisaldus Kuupäev mg/l 09.02. 23.05. 22.08. 07.11. 14.01. 29.05. 29.08. 20.11. konts. konts. konts. konts. konts. konts. konts. konts. L.VV/300820 L.VV/324873 Komponent mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT7 25 25 7,5 8,4 8,1 14,0 6,0 <3 <3 <3 KHT 125 125 50,0 <50 <50 90,0 60,0 <15 19,0 31,0 Heljum 35 35 16,0 8,5 8,6 7,9 16,0 5,6 2,9 8,7 Üld- 12,0 6,4 30,0 7,3 5,5 12,0 8,6 11,0 lämmastik - 60 Üldfosfor - 2 0,69 0,92 1,6 1,1 0,44 0,28 0,41 0,27 pH 6-9 6-9 7,0 8,4 7,1 7,5 7,5 7,4 7,5 7,4 Andmed: AS Emajõe Veevärk Tabeli 18 andmetest selgub, et 2012. ja 2013. aastal võetud heitvee proovid vastavad vee erikasutusloa nõuetele.

2.1.8 Sillaotsa Kooli (Päkste) reoveepuhasti Sillaotsa Kooli reoveepuhasti asub kooli territooriumil (joonis 8). Reovee puhastamine toimub 2007. aastal rajatud kompaktpuhastis FIL D’EAU 10+5. Varasemalt oli reovee puhastamiseks kasutusel looduslähedane puhasti, mis koosnes kolmekambrilisest betoonelementidest septikust ning pinnasfiltrist. Puhasti jõudlus 3 reostuskoormuse järgi on 5,4...7,8 kg BHT7/d ja hüdrauliline jõudlus 12...15 m /d. Reoveepuhasti koosneb järgnevatest osadest: 1. Reoveepumpla 2. Septik 12 m3 3. Bioloogiline puhasti FIL D’EAU 10+5 4. Järelsetiti 9 m3 Sillaotsa Koolis moodustuv reovesi suunatakse isevoolselt reoveepuhasti juures asuvasse reoveepumplasse. Reoveepumpla on rajatud olemasoleva septiku esimesse mahutisse. Pumplasse on paigaldatud 1 reoveepump, mille tööd juhitakse ujuklülitite abil. Reoveepumplast pumbatakse reovesi edasi rahustuskaevu ning kolmekambrilisse septikusse (12 m3). Septikus jäävad pidama mehaanilised võõrised ning veepinnal ujuv praht. Septikust voolab reovesi edasi bioloogilisse puhastisse FIL D’EAU 10 ja 5, mis koosneb kahest maa-alusest mahutist. Biopuhasti on nn. uputatud täidisega biofilter, mis kõrvaldab reoveest lahustunud ja kolloidse orgaanilise aine. Selle lagundamine toimub aeroobses keskkonnas, spetsiaalse täidise peal olevas biokiles. Aeroobse keskkonna tekitab õhustussüsteem, mis koosneb puhurist, õhutorudest ja taldrikaeraatoritest. Bioloogilisest puhastist voolab reovesi edasi järelsetitisse, mille ülesanne on puhastatud reoveest irdunud biokile ja aktiivmuda eraldamine. Sete, mis järelsetiti

põhja koguneb, tuleb settepumbaga pumbata rahustuskaevu kaudu septikusse. Heitvesi juhitakse järelsetitist proovivõtukaevu kaudu lähedalasuvasse kraavi. Sillaotsa Kooli reoveepuhasti on rahuldavas seisukorras, kuid ei suuda aeg-ajalt tagada reovee nõuetekohast puhastust. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/324873) on Mõra jõgi (suubla kood 1045700). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Mõra jõgi) reostustundlikud heitveesuublad. Hetkel kehtiva vee erikasutusloa (nr L.VV/324873) ning samuti varasematel aastatel kehtinud vee erikasutusloaga (nr L.VV/300820) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Sillaotsa Kooli (Päkste) reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2012. ja 2013. aastal on toodud tabelis 19. Keskkonda viidavat üldlämmastiku ja üldfosfori kogust vastavalt vee-erikasutuslubadele ei limiteerita.

Joonis 8. Sillaotsa Kooli (Päkste) reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 14.05.2014. Tabel 19. Sillaotsa Kooli (Päkste) reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused.

Vee-erikasutusloaga 2012 aasta 2013 aasta lubatud suurim sisaldus Kuupäev mg/l 09.02. 23.05. 22.08. 14.11. 14.01. 29.05. 29.08. 20.11. konts. konts. konts. konts. konts. konts. konts. konts. L.VV/300820 L.VV/324873 Komponent mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT7 25 40 3,3 35 14 22 17 43 12 35 KHT 125 150 <50 60 50 50 60 80 23 49 Heljum 35 35 2,6 27 24 18 14 29 13 24 Üld- lämmastik - - 13 4,5 28 16 33 14 9,1 15 Üldfosfor - - 2 0,72 1,4 1,8 1,4 2,1 1,3 1,3 pH 6-9 6-9 7,1 7,3 7 7,5 7,5 7,3 7,4 7,5 Andmed: AS Emajõe Veevärk

Tabeli 19 andmetest selgub, et 2012. ja 2013. aastal võetud heitvee proovides on aeg- ajalt olnud üle piirnormi BHT7 näitaja. Roiu aleviku kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Roiu aleviku ühiskanalisatsiooniga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 396 inimest ehk ligikaudu 93% aleviku elanikest. Roiu alevikus on moodustatud reoveekogumisala; . Eraldi kanalisatsioonisüsteem on Päkste külas asuval Sillaotsa Koolil. Reovee puhastamiseks on kooli territooriumile rajatud eraldi reoveepuhasti; . Roiu alevikus on kokku ca 2485 m isevoolseid ning ca 1205 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on kasutatud plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160...De200 mm. Uue survekanalisatsiooni torustiku rajamisel on kasutatud plasttorusid De90 mm. Ühiskanalisatsioon on rekonstrueeritud 2010. aastal ning on heas seisukorras. Vanemate eelkõige kinnistusiseste torustike ning kaevude amortisatsiooni tõttu toimub sademetevee ja pinnasevee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi; . Roiu aleviku reovesi puhastatakse aleviku keskusest põhjasuunas asuvas 2010. aastal rekonstrueeritud aktiivmudatehnoloogial põhinevas puhastis. Reoveepuhastis toimub reovee mehaaniline, bioloogiline ja keemiline puhastamine. Tekkinud liigmuda tihendatakse ning seejärel tahendatakse ja kompostitakse kohapeal. Lisaks tuuakse puhastile täiendavalt tahendamisele teiste piirkonna puhastite tihendatud muda. Avariiolukordade tarbiks on heitvee järelpuhastuseks kasutusel üks biotiiki pindalaga ca 550 m2. Puhasti tagab reovee nõuetekohase puhastuse; . Sillaotsa Kooli reoveepuhasti asub kooli territooriumil. Reovee puhastamine toimub 2007. aastal rajatud kompaktpuhastis. Reoveepuhasti koosneb reoveepumplast, septikust (12 m3), bioloogilistest puhastist FIL D’EAU 10 ja 5 ning järelsetitist (9 m3). 2012. ja 2013. aastal võetud heitvee proovide põhjal on aeg-ajalt heitvees üle piirnormi olnud BHT7 näitaja

2.2 Ignase küla Ignase külas elab 01.01.2014. aasta seisuga 116 elanikku. Ignase külas on käesoleval ajal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 90 inimest ehk ca 78% küla elanikest. Ignase külas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus). Reoveekogumisala Ignase külas pole moodustatud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama, juhul kui heitvett immutatakse pinnasesse kuni 10 m3 ööpäevas. Lisaks võib nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada ka mehaaniliselt puhastatud olmereovett (v.a. vesikäimlast pärit reovesi).

Ignase külas kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad AS-ile Emajõe Veevärk, kes tegeleb ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisega Ignase külas.

2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Ignase küla veevõrk baseerub käesoleval ajal küla keskuse lääneosas asuval puurkaevul (katastri nr 7008). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett käesoleval ajal ligikaudu 90 Ignase küla elanikku. Peamiselt on ühisveevarustusega liitunud küla keskuse korrusmajade ja eramajade elanikud. Ülejäänud elanikkonna veevarustus baseerub salvkaevudel või eraomandis olevatel puurkaevudel. Ühisveevarustuse torustike kogupikkus on Ignase külas ligikaudu 1215 meetrit, millest ligikaudu 1160 meetrit moodustab 2009. aastal rekonstrueeritud veetorustikud. Uuemate ühisveevarustuse torustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De32...De63 mm. Torustike seisukord on hea. Ignase küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 2 (Ignase küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Ignase külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 78% elanikest ehk ligikaudu 90 elanikku. Ignase küla ühisveevärgis kasutatakse järgmist puurkaevu:  Ignase küla puurkaev (katastri nr. 7008); Ignase küla puurkaev on puuritud 1975. aastal ja asub Ignase küla keskuse läänepoolses osas. Puurkaevu sügavus on 80 meetrit ning selle abil ammutatakse vett kesk-devoni põhjaveekogumist. Puurkaev-pumpla hoone on 2010. aastal rekonstrueeritud, mille käigus paigaldati uude pumplahoonesse uus toruarmatuur, veemõõtjad ning 0,3 m3 suurune membraanhüdrofoor (joonis 9). Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas kasutusel raua- ja mangaanieraldussüsteem EURA IRA Duplex 65, jõudlusega 7,2 m3/h. Veetöötlusseadmetes kasutatavat filtermaterjali pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel läbi kasutades selleks pumplahoones asuvast pesuvee mahutist (2,5 m3) võetavat vett. Filtrite pesuvesi suunatakse uhtevee pumplasse ning pumbatakse ühiskanalisatsiooni. Puurkaev-pumplal on tagatud 10 meetrine sanitaarkaitseala, kuid ala pole piiratud aiaga.

Joonis 9. Ignase küla puurkaev-pumpla (katastri number 7008). Fotod: OÜ Alkranel 14.05.2014. Tabelis 9 on toodud AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/324873) lubatud puurkaevude veevõtud Roiu aleviku ja Ignase küla ühisveevarustuse puurkaevudest. Ignase küla ühisveevarustus-süsteemis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud tabelis 10. Alljärgnevalt on tabelis 20 toodud Ignase küla elanike poolt tarbitud veekogused ning puurkaevudest pumbatud vee kogused 2013. aastal. Tabel 20. Ignase küla ühisveevarustuse puurkaevust väljapumbatud ning tarbitud vee kogused 2013. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2013. aastal Ignase puurkaevust väljapumbatud m3/a 3 169 vesi 2013. aastal tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 1 809 sh. elanike veetarve m3/a 1 809 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 0 Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 5,0

Andmed: AS Emajõe Veevärk. Veekaod Ignase külas on torustiku rekonstrueerimise tulemusena viimastel aastatel pidevalt vähenenud. 2013. aastal oli Ignase küla puurkaev-pumplast ühisveevõrku suunatava vee koguse ning tarbijateni jõudva (müüdud) vee koguse põhjal on veekadude ja arvestamata vee osakaal ligikaudu 22,7% ehk ca 1,1 m3/d. Tabeli 20 andmetes on näha, et Ignase küla ühisveevärgiga varustatud tarbijate ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 5,0 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga

ühendatud elanike arvuks ligikaudu 90, on reaalne veetarve elaniku kohta ligikaudu 55 liitrit ööpäevas.

2.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Ignase külas puuduvad hüdrandid. Vett tulekustutuse tarbeks on vajadusel võimalik võtta küla keskuses asuvast tiigist. Tiigi maht on ligikaudu 700 m3. Veevõtukoht pole nõuetekohaselt tähistatud ning juurdepääs veevõtukohale ei pruugi olla aastaringi tagatud. Haaslava valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 12.

2.2.3 Joogivee kvaliteet Ignase küla veevarustuseks kasutatakse käesoleva ajal ühe puurkaevu (katastri nr 7008) põhjavett. Ühisveevarustuses kasutatava Ignase küla puurkaevu põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 21. Tabelis 21 on näha, et Ignase küla ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu (katastri nr 7008) põhjavees on üle joogivee lubatud piirnormi (Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua ja mangaani sisaldus. Sotsiaalministri 02.01.2003. a. määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ põhjal jääb Ignase küla puurkaevu vesi üldraua ja mangaani sisalduse tõttu III kvaliteediklassi.

Tabel 21. Ignase küla puurkaevust võetava põhjavee ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet. Ignase küla Ignase küla Ignase küla Ignase küla veevärgivesi veevärgivesi veevärgivesi (Villemi) (Õunaaia 5 (Õunaaia 1 (Õunaaia 1 Lubatud PK elamu) elamu) elamu) piirnorm* Ühik 26.02.14 18.06.13 26.02.14 22.04.14 Puurkaevu katastri nr 7008 - - - Värvus mg/l Pt 5 0 0 - Lõhn palli 1 1 1 - Maitse - palli - 1 1 - Hägusus NHÜ 8 <1 <1 - pH 6,5-9,5 7,3 7,3 7,2 - Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 542 613 539 - Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,33 <0,05 0,28 - Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l <0,002 - - - Nitraatioon NO3-N 50 mg/l <1 - - -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l 2,8 - - - Üldraud 200 µg/l 3700 <20 96 <20 Mangaan 50 µg/l 186 18 343 13 Kloriidid 250 mg/l 3,5 - - - Fluoriidid 1,5 mg/l 0,2 - - - Boor 1 mg/l - - - - Sulfaadid 250 mg/l 2,5 - - - Naatrium 200 mg/l 2,6 - - - Üldkaredus mg-ekv/l - - - - Coli-laadsed PMÜ/100 bakterid 0 ml 0 0 0 - PMÜ/100 Escherichia coli 0 ml 0 0 0 - PMÜ/100 Enterokokid 0 ml 0 - - - Kolooniate arv PMÜ/1 22ºC 100 ml 8 - - - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: AS Emajõe Veevärk Tabelis 21 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüsi tulemused, mis on võetud Ignase küla veevõrgust. Viimaste joogivee proovide analüüsitulemuse põhjal vastab Ignase küla veevõrgust võetav joogivesi kehtestatud normidele. Amortiseerunud kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Ignase küla veevarustussüsteemide seisukord:  Ignase küla ühisveevarustuse süsteemide kaudu on käesoleval ajal veega varustatud kokku ligikaudu 90 inimest ehk ca 78% küla elanikest;

 Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal küla keskuse lääneosas asuvast puurkaevust (katastri nr 7008);  Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 1215 meetrit, millest ligikaudu 1160 meetrit moodustab 2009. aastal rekonstrueeritud veetorustikud. Uuemate ühisveevarustuse torustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De32...De63 mm. Torustike seisukord on hea;  Ignase küla ühisveevarustuses on käesoleval ajal kasutusel asula lääneosas asuv 2010. aastal rekonstrueeritud puurkaev-pumpla. Rekonstrueerimise käigus paigaldati uude pumplahoonesse uus toruarmatuur, veemõõtjad ning 0,3 m3 suurune membraanhüdrofoor. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas kasutusel raua- ja mangaanieraldussüsteem EURA IRA Duplex 65. Lisaks asub pumplahoones filtrite pesuvee mahuti (2,5 m3);  Ignase küla ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu (katastri nr 7008) abil tarbitakse kesk-devoni põhjaveekogumi põhjavett. Puurkaevu põhjavees on üle lubatud piirnormi (Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrusega nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua ja mangaani sisaldused. Ühisveevõrgust võetav joogivesi vastab uuritud näitajate osas kehtestatud kvaliteedinõuetele;  Tulenevalt vanemate kinnistusiseste torustike vanusest esineb aeg-ajalt ka lekkeid. Veekaod on Ignase küla ühisveevarustuse torustiku rekonstrueerimise tulemusena viimastel aastatel pidevalt vähenenud. 2013. aastal oli Ignase küla puurkaev-pumplast ühisveevõrku suunatava vee koguse ning tarbijateni jõudva (müüdud) vee koguse põhjal on veekadude ja arvestamata vee osakaal ligikaudu 22,7% ehk ca 1,1 m3/d;  Ignase küla keskuses nõuetekohased tuletõrje veevõtukohad puuduvad. Vajadusel on võimalik kustutusvett võtta küla keskuses asuvast tiigist hinnangulise mahuga 700 m3. Veevõtukoht pole nõuetekohaselt tähistatud ning juurdepääs veevõtukohale ei pruugi olla aastaringi tagatud.

2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Ignase külas on käesoleval ajal ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 78% küla elanikest ehk ca 90 inimest. Ignase külas reoveekogumisala pole moodustatud. Majapidamised, millel puudub liitumine ühiskanalisatsiooniga, kasutavad reovee kogumiskaeve. Ignase küla kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, kuid reovee suunamiseks reoveepuhastile on kasutusel üks reoveepumpla. Ignase külas on kokku ca 1070 m isevoolseid ning ca 255 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on kasutatud plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160 mm. Uue survekanalisatsiooni torustiku rajamisel on kasutatud plasttorusid De110 mm. Ühiskanalisatsioon on rekonstrueeritud 2009. aastal ning on heas seisukorras.

Tulenevalt vanemate kinnistusiseste torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Ignase külas formeeruv reovesi suunatakse küla kirdeosas paiknevasse reoveepuhastisse. Ignase külas puudub sademeveekanalisatsioon. Sademetevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Ignase küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 2 (Ignase küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Ignase küla keskuses on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja osad eramajade elanikest. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Ignase küla elanike olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Tabelis 22 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2013. Tabel 22. Ignase küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tarbitud vee arvestuslikud kogused 2013. aastal. Näitaja Ühik Veekogused Tarbitud veekogused (elanikkond, ettevõtted ja m3/a 1 700 asutused) sh. elanike veetarve m3/a 1 700 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 0 Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m3/d 4,7 Andmed: AS Emajõe Veevärk. Ignase külas tarbijate reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Reoveepuhastil oleva reovee vooluhulga mõõtja andmete põhjal moodustas infiltratsiooni ja sademetevee osakaal 2013. aastal ligikaudu 86% reoveepuhastile suunatavast (müüdud) reoveest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad kinnistusisesed torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

2.2.5 Ignase küla reovee reostuskoormus Ignase külas juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 90 elanikku. Kuna külas pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 23). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15- 40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt reaalsele ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike veetarbe 43

andmetele võetud 51,8 liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 22). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Ignase küla ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas. Ignase küla elanike poolt tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 4,7 m3 (vt tabel 23). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 5,4 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast. Tabel 23. Ignase küla reoveekogused ja reostuskoormus.

Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu- töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Ignase külas 90 1 51,8 90 4,7 5,4 Valla asutused 0,0 0 0 0,00 0,0 Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - 0,0 0 0 0,0 0,0 Ignase reovesi kokku 90 - - 90 4,7 5,4 Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku 90 4,7 5,4 Infiltratsioon - - 86% - 4,0 - REOVESI KOKKU 90 8,7 5,4

2.2.6 Ignase küla reoveepumplad Suurem enamus Ignase küla kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Reovee suunamiseks reoveepuhastisse on 2009. aastal rajatud üks reoveepumpla. Reoveepumpla asub Villemisoo kinnistul (katastri tunnus 18502:004:0155) ning pumpab asula reovee reoveepuhastile. Lisaks on kasutusel kinnistupumpla puurkaev- pumpla territooriumil joogiveefiltrite uhtevee suunamiseks ühiskanalisatsiooni. Reoveepumplad on heas seisukorras. Ignase külas kasutatavate reoveepumplate andmed on toodud tabelis 24. Tabel 24. Ignase küla reoveepumplate ülevaade. Objekti Kasutatava pumba Tootlikkus Rajamise Objekti nimi Üldhinnang tähis mark m3/h aasta Grundfos Heas RPJ Peapumpla 19,8 2009 SLV.80.80.13.4.50D seisukorras Andmed: AS Emajõe Veevärk.

2.2.7 Ignase küla reoveepuhasti Ignase küla reoveepuhasti asub küla keskusest kirdesuunas (joonis 10). Reovee puhastamine toimub 2010. aastal rekonstrueeritud reoveepuhastis. Olemasolev ringkanal likvideeriti. Puhasti jõudlus reostuskoormuse järgi on 6 kg BHT7/d ja hüdrauliline jõudlus 13 m3/d.

Reovesi suunatakse puhastusprotsessi asula reoveepumpla abil. Reovesi pumbatakse tehnohoones asuvasse võreseadme voolurahustuskasti. Reoveest võõriste eemaldamiseks on paigaldatud OÜ Dewa projekt poolt tarnitav kompaktne võre ConSieve 20, võre avadega 3 mm. Võreseadme ette survetorule paigaldatakse magnetinduktiivne reoveevooluhulga mõõtja (DN100). Võrelt juhitakse vesi edasi septikusse. Reoveepuhastus toimub järgmistes etappides: 1. Mehhaanilise puhastuse kompaktseade; 2. Septik (20 m3); 3. kolm järjestikust biotiiki; Mehhaaniliselt puhastatud reovesi juhitakse isevoolselt kolme kambrilisse 20 m3 kogumahuga septikusse, milles toimub reovee anaeroobne puhastamine. Lisaks orgaanilise aine bioloogilisele lagunemisele toimub septikus ka reovees sisalduvate tahkete osakeste settimine, mistõttu on eeldatav orgaanilise aine ärastamine 25-50%. Minimaalsel määral toimub septikus ka biogeenide (fosfor, lämmastik) ärastamine. Septiku tühjendamine peab toimuma puhasti projektkoormusel vähemalt kaks korda aastas. Septikus settinud ning anaeroobsetes tingimustes puhastatud vesi juhitakse järelpuhastuseks kolme järjestikku ühendatud biotiiki. Biotiikide kogupindala on 6840 m2 ning arvestades keskmise sügavusega 1m on reovee hüdrauliline viibeaeg 17 kuud. Arvestades septiku 25% puhastusefektiivsusega on biotiikide eeldatav BHT7 koormus 7 kg/ha*d. Kolmandast biotiigist voolab heitvesi läbi proovivõtukaevu kraavi, mille kaudu suubub see Villemi ojja. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/324873) on Villemisoo kraav (suubla kood 1045806). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Villemisoo kraav) reostustundlikud heitveesuublad. Hetkel kehtiva vee erikasutusloa (nr L.VV/324873) ning samuti varasematel aastatel kehtinud vee erikasutusloaga (nr L.VV/300820) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Ignase küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2012. ja 2013. aastal on toodud tabelis 25. Keskkonda viidavat üldlämmastiku ja üldfosfori kogust vastavalt vee-erikasutuslubadele ei limiteerita.

Joonis 10. Ignase küla reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 14.05.2014. Tabel 25. Ignase küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused.

Vee-erikasutusloaga 2012 aasta 2013 aasta lubatud suurim sisaldus Kuupäev mg/l 27.02. 23.05. 22.08. 14.11. 14.01. 29.05. 29.08. 20.11. konts. konts. konts. konts. konts. konts. konts. konts. L.VV/300820 L.VV/324873 Komponent mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT7 25 40 <3 8,2 6,6 6,8 8,8 16 7,8 5,6 KHT 125 150 <50 <50 57,0 <50 60 21 50 49 Heljum 35 35 2,8 2,7 18,0 4,2 17 24 22 11 Üld- lämmastik - - 3,8 3,4 1,3 4,2 4,9 4,0 2,4 5,3 Üldfosfor - - <0,2 <0,2 0,2 <0,2 0,32 0,28 0,27 0,21 pH 6-9 6-9 7,6 8,3 8,0 8,0 7,4 9,0 8,7 7,9 Andmed: AS Emajõe Veevärk Tabeli 25 andmetest selgub, et 2012. ja 2013. aastal võetud heitvee proovid vastavad vee erikasutusloa nõuetele. Ignase küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Ignase küla ühiskanalisatsiooniga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 90 inimest ehk ligikaudu 78% küla elanikest. Reoveekogumisala Ignase külas moodustatud pole; 46

. Ignase külas on kokku ca 1070 m isevoolseid ning ca 255 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on kasutatud plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160 mm. Uue survekanalisatsiooni torustiku rajamisel on kasutatud plasttorusid De110 mm. Ühiskanalisatsioon on rekonstrueeritud 2009. aastal ning on heas seisukorras. Vanemate kinnistusiseste torustike ning kaevude amortisatsiooni tõttu toimub sademetevee ja pinnasevee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi; . Ignase küla reovesi puhastatakse küla keskusest kirdesuunas asuvas 2010. aastal rekonstrueeritud reoveepuhastis. Reovee mehaaniline eelpuhastus toimub tehnohoones asuva võreseadme abil. Mehhaaniliselt puhastatud reovesi juhitakse isevoolselt kolme kambrilisse 20 m3 kogumahuga septikusse, milles toimub reovee anaeroobne puhastamine. Septikus settinud ning anaeroobsetes tingimustes puhastatud vesi juhitakse järelpuhastuseks kolme järjestikku ühendatud biotiiki kogupindalaga ca 6840 m2. Puhasti tagab reovee nõuetekohase puhastuse.

2.3 Aardla küla Aardla külas elab 01.01.2014. aasta seisuga 125 elanikku. Aardla külas on käesoleval ajal ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 70 inimest ehk ca 56% küla elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 80 küla elanikku. Aardla külas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus). Reoveekogumisala Aardla külas pole moodustatud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama, juhul kui heitvett immutatakse pinnasesse kuni 10 m3 ööpäevas. Lisaks võib nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada ka mehaaniliselt puhastatud olmereovett (v.a. vesikäimlast pärit reovesi). Aardla külas kuuluvad ühisveevärgi torustikud vallale, ühiskanalisatsiooni torustikud on käesoleval ajal peremehetu vara ning puurkaev-pumpla on Aardla Piimaühistu omandis. Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla haldamisega tegeleb samuti Aardla Piimaühistu. Kanalisatsioonisüsteemi avariide likvideerimist on seni korraldanud Haaslava Vallavalitsus.

2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Aardla küla veevõrk baseerub käesoleval ajal küla keskuses asuval puurkaevul (katastri nr 7010). Ühisveevarustuse kaudu saavad vett käesoleval ajal ligikaudu 70 Aardla küla elanikku. Peamiselt on ühisveevarustusega liitunud küla keskuse korrusmajade ja eramajade elanikud. Ülejäänud elanikkonna veevarustus baseerub salvkaevudel või eraomandis olevatel puurkaevudel. Ühisveevarustuse torustike kogupikkus on Aardla külas ligikaudu 900 meetrit. Torustikud on valdavalt vanemad metalltorud, mis on rajatud aastaid tagasi.

Täpsemad andmed veetorustike läbimõõtude ja materjali kohta puuduvad. Torustikud on vanusest tingituna käesolevaks ajaks amortiseerunud ning halvas seisukorras. Aardla küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 3 (Aardla küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Kokku on Aardla külas käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 56% elanikest ehk ligikaudu 70 elanikku. Aardla küla ühisveevärgis kasutatakse järgmist puurkaevu:  Aardla küla puurkaev (katastri nr. 7010); Aardla küla puurkaev on puuritud 1980. aastal ja asub Aardla küla keskuses Haaslava – Vana-Kuuste tee ääres haljasalal. Puurkaevu sügavus on 100 meetrit ning selle abil ammutatakse vett kesk-devoni põhjaveekogumist. Puurkaev-pumpla hoone on osaliselt rekonstrueeritud, mille käigus on hoonet soojustatud ning kaetud profiilplekiga. Lisaks on puurkaev-pumplasse paigaldatud uuem 0,5 m3 suurune membraanhüdrofoor (joonis 11). Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad. Puurkaev-pumplal on tagatud 50 meetrine sanitaarkaitseala, kuid ala pole piiratud aiaga.

Joonis 11. Aardla küla puurkaev-pumpla (katastri number 7010). Fotod: OÜ Alkranel 15.05.2014. Tabelis 9 on toodud Aardla Piimaühistule väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/321794) lubatud veevõtu andmed Aardla küla ühisveevarustuse puurkaevust. Aardla küla ühisveevarustus-süsteemis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud tabelis 10. Alljärgnevalt on tabelis 26 toodud arvutuslik Aardla küla elanike poolt tarbitud vee kogus ning puurkaevust pumbatud vee kogus 2013. aastal. Elanike veetarbe hindamisel on eeldatud, et ööpäevane tarbimine on ligikaudu 80 liitrit inimese kohta.

Tabel 26. Aardla küla ühisveevarustuse puurkaevust väljapumbatud ning tarbitud vee kogused 2013. aastal. Näitaja Ühik Veekogused 2013. aastal Aardla puurkaevust väljapumbatud m3/a 5 200 vesi 2013. aastal tarbitud (müüdud) veekogus m3/a 2 044 sh. elanike veetarve m3/a 2 044 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a - Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 5,6

Andmed: Aardla Piimaühistu. Veekadude kohta andmed puuduvad. Arvestades olemasoleva ühisveevärgi torustiku vanust on need suures osas käesolevaks ajaks amortiseerunud ning seetõttu võib veekadude osakaal olla küllaltki märkimisväärne. Tabeli 26 andmetes on näha, et Aardla küla ühisveevärgiga varustatud tarbijate ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 5,6 m3.

2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Aardla küla keskuses tuletõrje veevõtukohad (-mahutid) puuduvad. Vett tulekustutuse tarbeks on vajadusel võimalik võtta küla keskuses asuvast tiigist. Veevõtukoht pole nõuetekohaselt tähistatud ning juurdepääs veevõtukohale pole aastaringi tagatud. Haaslava valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 12.

2.3.3 Joogivee kvaliteet Aardla küla veevarustuseks kasutatakse käesoleva ajal ühe puurkaevu (katastri nr 7010) põhjavett. Ühisveevarustuses kasutatava Aardla küla puurkaevu põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 27. Tabelis 27 on näha, et Aardla küla ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu (katastri nr 7010) põhjavesi vastab uuritud näitajate osas joogivee kvaliteedi piirnormidele (Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Sotsiaalministri 02.01.2003. a. määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ põhjal jääb Aardla küla puurkaevu vesi I kvaliteediklassi. Aardla küla veevärgi veest on uuritud ka radioloogilisi näitajaid. Aardla küla veevõrgust (Keskuse 3-5) 18.08.2012. võetud veeproovi analüüsitulemuste põhjal on joogiveega saadav täiskasvanud inimese aastane efektiivdoos 0,072±0,014 mSv/a, mis on joogiveele kehtestatud piirnormist (0,1 mSv/a) väiksem.

Tabel 27. Aardla küla puurkaevust võetava põhjavee ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet. Lubatud Aardla küla Aardla küla veevärgivesi piirnorm* Ühik PK 06.11.08 (Keskuse 3) 07.11.13 Puurkaevu katastri nr 7010 - Värvus mg/l Pt 0 0 Lõhn palli 0 1 Maitse - palli - 1 Hägusus NHÜ <1 <1 pH 6,5-9,5 7,6 7,5 Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 403 410 Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l <0,05 <0,05 Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l <0,002 - Nitraatioon NO3-N 50 mg/l <1 -

Oksüdeeritavus 5 mgO2/l <0,5 - Üldraud 200 µg/l 37 - Mangaan 50 µg/l <10 - Kloriidid 250 mg/l 2,2 - Fluoriidid 1,5 mg/l 0,1 - Boor 1 mg/l - - Sulfaadid 250 mg/l 2,4 - Naatrium 200 mg/l 2,4 - Üldkaredus mg-ekv/l - - Coli-laadsed PMÜ/100 bakterid 0 ml 0 0 PMÜ/100 Escherichia coli 0 ml 0 0 PMÜ/100 Enterokokid 0 ml 0 - Kolooniate arv PMÜ/1 22ºC 100 ml 12 - *Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded. Andmed: Aardla Piimaühistu Tabelis 27 on toodud ka viimane joogivee kontrolli analüüsi tulemus, mis on võetud Aardla küla veevõrgust. Viimase joogivee proovi analüüsitulemuse põhjal vastab Aardla küla veevõrgust võetav joogivesi uuritud näitajate osas kehtestatud normidele (Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Amortiseerunud torustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Aardla küla veevarustussüsteemide seisukord:  Aardla küla ühisveevarustuse süsteemide kaudu on käesoleval ajal veega varustatud kokku ligikaudu 70 inimest ehk ca 56% küla elanikest;  Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal küla keskuses asuvast puurkaevust (katastri nr 7010); 50

 Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 900 meetrit. Torustikud on valdavalt vanemad metalltorud, mis on rajatud aastaid tagasi. Täpsemad andmed veetorustike läbimõõtude ja materjali kohta puuduvad. Torustikud on vanusest tingituna käesolevaks ajaks amortiseerunud ning halvas seisukorras;  Aardla küla ühisveevarustuses on käesoleval ajal kasutusel asula keskuses asuv puurkaev-pumpla (katastri nr 7010). Puurkaev-pumpla hoone on osaliselt rekonstrueeritud, mille käigus on hoonet soojustatud ning kaetud profiilplekiga. Lisaks on puurkaev-pumplasse paigaldatud uuem 0,5 m3 suurune membraanhüdrofoor. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad;  Aardla küla ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu (katastri nr 7010) abil tarbitakse kesk-devoni põhjaveekogumi põhjavett. Puurkaevu põhjavesi vastab uuritud näitajate osas joogivee kvaliteedi piirnormidele (Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Ühisveevõrgust võetav joogivesi vastab uuritud näitajate osas kehtestatud kvaliteedinõuetele;  Tulenevalt vanemate kinnistusiseste torustike vanusest esineb aeg-ajalt ka lekkeid. Veekadude kohta täpsemad andmed puuduvad. Arvestades olemasoleva ühisveevärgi torustiku vanust on need suures osas käesolevaks ajaks amortiseerunud ning seetõttu võib veekadude osakaal olla küllaltki märkimisväärne;  Aardla küla keskuses tuletõrje veevõtukohad (-mahutid) puuduvad.

2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Aardla külas on käesoleval ajal ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 64% küla elanikest ehk ca 80 inimest. Aardla külas reoveekogumisala pole moodustatud. Majapidamised, millel puudub liitumine ühiskanalisatsiooniga, kasutavad reovee kogumiskaeve. Aardla küla kanalisatsioon on isevoolne ning reovesi suunatakse ühiskanalisatsiooni kaudu küla keskusest põhjasuunas asuvasse reoveepuhastisse. Aardla külas on kokku ca 1410 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on kasutatud peamiselt malmtorusid läbimõõduga DN150 mm. Ühiskanalisatsioon on rajatud aastakümneid tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tulenevalt vanemate ühiskanalisatsiooni ja kinnistusiseste torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Aardla külas formeeruv reovesi suunatakse küla põhjaosas paiknevasse reoveepuhastisse.

Aardla külas puudub sademeveekanalisatsioon. Sademetevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Aardla küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 3 (Aardla küla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem). Aardla küla keskuses on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja osad eramajade elanikest, samuti mõned ettevõtted. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Aardla küla elanike ning ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Tabelis 28 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2013. Tabel 28. Aardla küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tarbitud vee arvestuslikud kogused 2013. aastal. Näitaja Ühik Veekogused Tarbitud veekogused (elanikkond, ettevõtted ja m3/a 2 336 asutused) sh. elanike veetarve m3/a 2 336 sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a - Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m3/d 6,4 Andmed: konsultant. Aardla külas tarbijate reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Tarbitava vee koguse hindamisel on eeldatud, et ööpäevas tarbib Aardla küla keskuse korter- ja eramaja elanik ligikaudu 80 liitrit vett. Samuti ei mõõdeta reovee koguseid Aardla reoveepuhastis, mistõttu andmed infiltratsioonivee osakaalu kohta andmed puuduvad. Kanalisatsioonisüsteemi vanusest tulenevalt on sademete- ja lumesulamisvee osakaal reoveepuhastile juhitavas vee koguses tõenäoliselt küllaltki suur. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad kinnistusisesed torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

2.3.5 Aardla küla reovee reostuskoormus Aardla külas juhitakse ühiskanalisatsiooni elanike ning ettevõtete olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 80 elanikku. Kuna külas pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik analüüs (tabel 29). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15- 40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks elanike veetarbeks on võetud 80 liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 28). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Aardla küla ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas.

Aardla küla elanike poolt tekitatud arvestuslik reovee vooluhulk on ööpäevas ca 6,4 m3 (vt tabel 29). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 4,8 kg BHT7/d. Aardla küla reoveepuhastile suunatava reovee kogust ei mõõdeta ning see on võrdsustatud Aardla küla puurkaevust võetava vee kogusega. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast. Tabel 29. Aardla küla reoveekogused ja reostuskoormus.

Elanikud, Erireostus- Vee Reostus- Voolu- töötajad koormus eritarve koormus hulk BHT7 Reostuskoormuse tekitaja kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d ÜK-ga ühendatud elanikud Aardla külas 80 1 80 80 6,4 4,8 Asutused ja ettevõtted 0,0 0 0 0,00 0,0 Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - 0,0 0 0 0,0 0,0 Aardla reovesi kokku 80 - - 80 6,4 4,8 Purgitav reovesi 1 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku 90 4,7 5,4 Infiltratsioon - - 123% - 7,8 - REOVESI KOKKU 80 14,2 4,8

2.3.6 Aardla küla reoveepumplad Aardla küla ühiskanalisatsioon on isevoolsed ning reoveepumplad kanalisatsioonisüsteemis puuduvad.

2.3.7 Aardla küla reoveepuhasti Aardla küla reoveepuhasti asub küla keskusest põhjasuunas (joonis 12). Reovee puhastamine toimub kahes biotiigis kogupindalaga ca 1860 m2. 2004. aastal on biotiigid puhastatud ning biotiikide sisse- ja väljavoolutorustikud ja -kaevud rekonstrueeritud. Aardla küla reoveepuhasti (biotiigid) on võrdlemisi halvas seisukorras ning on käesolevaks ajaks mudastunud ja kinni kasvamas. Reoveepuhasti efektiivsuse tagamiseks ning reovee nõuetekohaseks puhastuseks vajab reoveepuhasti rekonstrueerimist ning biotiigid puhastamist. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg- ajalt häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Aardla puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Kuna käesoleval ajal reoveepuhasti ning kanalisatsioonisüsteemi haldamisega keegi ei tegele, puudub ka vee-erikasutusluba heitvee suublasse juhtimiseks. Seetõttu puuduvad ka andmed reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee kvaliteedi kohta. Heitvesi juhitakse läheduses asuvasse kraavi.

Joonis 12. Aardla küla reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 15.05.2014. Aardla küla kanalisatsioonisüsteemide seisukord: . Aardla küla ühiskanalisatsiooniga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 80 inimest ehk ligikaudu 64% küla elanikest. Reoveekogumisala Aardla külas moodustatud pole; . Aardla külas on kokku ca 1410 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on kasutatud peamiselt malmtorusid läbimõõduga DN150 mm. Ühiskanalisatsioon on rajatud aastakümneid tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Vanemate ühiskanalisatsiooni ja kinnistusiseste torustike ning kaevude amortisatsiooni tõttu toimub sademetevee ja pinnasevee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi; . Aardla küla reovesi puhastatakse küla keskusest põhjasuunas asuvas kahes biotiigis kogupindalaga ca 1860 m2. 2004. aastal on biotiigid puhastatud ning biotiikide sisse- ja väljavoolutorustikud ja -kaevud rekonstrueeritud. Aardla küla reoveepuhasti (biotiigid) on võrdlemisi halvas seisukorras ning on käesolevaks ajaks mudastunud ja kinni kasvamas.

2.4 Kurepalu küla Kurepalu külas elab 01.01.2014. aasta seisuga 165 elanikku. Küla piirab kirdest Ülenurme-Roiu maantee ning läbib Mõra (oja) jõgi, mis on küla piirides üles paisutatud. Küla elamufondi moodustavad ühepereelamud ja suvilad. Hoonestus on valdavalt 1-2 korruseline. Viimasel kümnendil on hoogustunud suvilate ümberehitamine aastaringseks kasutamiseks ja uute eramupiirkondade rajamine. Ühisveevarustus ja –kanalisatsioon külas puudub. Suuremate majade üksiktarbijad saavad vee vahetult hoone lähedusse rajatud šahtkaevude vahendusel. Mõne elamu veega varustamine toimub puurkaevude kaudu. Reovesi kogutakse mahutitesse ja veetakse puhastamiseks Roiu reoveepuhastile või põllule ja küntakse maasse. Kogumiskaevude seisukord on halva ehituskvaliteedi tõttu muutunud kriitiliseks ja need on ohuks Mõra jõe vee kvaliteedile. Sademevesi juhitakse küla territooriumilt

haljasaladele, kus see imbub pinnasesse või valgub Mõra jõkke. Küla arengu seisukohalt on eluliselt vajalik välja ehitada ühisveevärk, mille veeallikateks tuleb puurida uus küla perspektiivseid vajadusi arvestav puurkaev vähemalt devoni veekompleksini. Naabruses paiknevate erapuurkaevude sügavust arvestades oleks uue kaevu optimaalne sügavus 70 m. Puurkaevu juurde on Haaslava valla põhjavee omadusi arvestades otstarbekas koheselt rajada vajalike seadmetega (II astme pumbad, hüdrofoor või sagedusmuundur) veetöötlusjaam. Kurepalu külas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi valdavalt kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus). Sellest lähtuvalt on vajalik ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kavas lahendus piirkonna elanike reovee käitlemiseks. Reoveekogumisala Kurepalu külas pole moodustatud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama, juhul kui heitvett immutatakse pinnasesse kuni 10 m3 ööpäevas. Lisaks võib nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada ka mehaaniliselt puhastatud olmereovett (v.a. vesikäimlast pärit reovesi).

2.4.1 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Kurepalu külas on tuletõrje vett võimalik võtta 2007. aastal rajatud tuletõrje veevõtukohast, mis asub Kurepalu paisjärve idakaldal Kurepalu ja Mõra küla ühendava silla ääres. Veevõtukohale on tagatud aastaringne juurdepääs. Haaslava valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 12.

2.5 Arenduspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemid Lisaks eelnevalt kirjeldatud asulate vee- ja kanalisatsioonisüsteemidele on Haaslava vallas Aardlapalu ja Haaslava külades Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee (nr 22140) ääres mitmeid uuselamupiirkondi, kus elanike veega varustamiseks ning reovee kokku kogumiseks ja puhastamiseks rajatud lokaalseid veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteeme. Kuna piirkonnas on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus), siis on oluline kontrollida kanalisatsioonisüsteemide veepidavust ning reovee puhastamise vastavust nõuetele. Aardlapalu ja Haaslava külades elab 01.01.2014. aasta seisuga vastavalt 72 ja 210 elanikku. Reoveekogumisala külades moodustatud pole. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama, juhul kui heitvett immutatakse pinnasesse kuni 10 m3 ööpäevas. Lisaks võib nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada ka mehaaniliselt puhastatud olmereovett (v.a. vesikäimlast pärit reovesi). Järgnevalt on toodud kokkuvõtlik tabel olulisematest elamuarenduse piirkondadest, kus on juba rajatud ning kuhu on planeeritud rajada veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteeme.

Tabel 30. Arenduspiirkondade ülevaade

hinnanguline Vee- ja Piirkonna kruntide elamute elanike arv perspektiivne kanalisatsiooni- nimi Asula arv arv (2014) (2014) elanike arv süsteemid Palupealse Aardlapalu tee küla 7 5 12 17 rajatud Männi tee Haaslava küla 46 12 29 111 rajatud Laane ja torustikud Pargi tee Haaslava küla 37 0 0 90 rajatud Nurme tee Haaslava küla 20 1 2 48 projekteeritud Jõe tänav Haaslava küla 74 22 53 179 rajatud Uue-Kalda Haaslava küla 23 12 29 56 rajatud Kõivuküla Age tee küla 14 2 5 34 projekteeritud

Rajatud vee- ja kanalisatsioonisüsteeme kirjeldab alljärgnev tabel. Tabel 31. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike pikkused

Isevoolne Survekanalisatsiooni Drenaaži- Veetorustik kanalisatsioonitorustik torustik torustik Piirkond meetrit meetrit meetrit meetrit Männi tee 1 515 1 450 5 0 Palupealse tee 340 740 5 0 Uue-Kalda 1 010 700 0 0 Jõe tn piirkond 2 390 2 365 790 0 Laane ja Pargi tee 1 290 1 190 0 1 172

Männi tee piirkond Männi tee piirkonnas on veevarustuse tarbeks kasutusel 2007. aastal rajatud puurkaev (katastri nr 22612). Puurkaevu sügavus on 140 meetrit ning selle abil ammutatakse vett kesk-alam-devoni põhjaveekogumist. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad. Põhjavee proovide analüüsitulemuste põhjal on puurkaevu vees üle joogiveele kehtestatud piirnormi (Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") olnud üldraua ja fluoriidi sisaldused. Reovesi kogutakse kokku ning puhastatakse elamupiirkonnas asuvas FIL D’EAU tüüpi kompaktpuhastis. Reoveepuhastile eelneb ka reoveepumpla, millega suunatakse moodustuv reovesi puhastusprotsessi. Heitvesi juhitakse lähedalasuvasse kuivenduskraavi. Vee erikasutusluba heitvee juhtimiseks suublasse puudub. Palupealse tee piirkond Palupealse tee piirkonnas on veevarustuse tarbeks kasutusel 2006. aastal rajatud puurkaev (katastri nr 21536). Puurkaevu sügavus on 70 meetrit ning selle abil ammutatakse vett kesk-devoni põhjaveekogumist. Puurkaevu rajamisel võetud põhjavee proovi analüüsitulemuste põhjal vastab puurkaevu vesi uuritud näitajate osas

joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Reovesi kogutakse kokku ning puhastatakse elamupiirkonnas asuvas FIL D’EAU tüüpi kompaktpuhastis. Reoveepuhastile eelneb ka reoveepumpla, millega suunatakse moodustuv reovesi puhastusprotsessi. Heitvesi juhitakse elamupiirkonnast idasuunas asuvasse kuivenduskraavi. Vee erikasutusluba heitvee juhtimiseks suublasse puudub. Uue-Kalda piirkond Uue-Kalda elamupiirkond asub Kurepalu järve ääres. Piirkonnas on veevarustuse tarbeks kasutusel 2004. aastal rajatud puurkaev (katastri nr 16791). Puurkaevu sügavus on 70 meetrit ning selle abil ammutatakse vett kesk-devoni põhjaveekogumist. Puurkaevu rajamisel võetud põhjavee proovi analüüsitulemuste põhjal vastab puurkaevu vesi uuritud näitajate osas joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Tuletõrje veevõtu tarbeks on puurkaev- pumpla lähedusse rajatud Kurepalu paisjärvega ühenduses olev veevõtukaev. Tuletõrje veevõtukoht on tähistatud ning sellele on tagatud hea ligipääs. Haaslava valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 12. Reovesi kogutakse kokku ning puhastatakse elamupiirkonnas asuvas kompaktpuhastis. Heitvesi juhitakse Mõra jõkke. Vee erikasutusluba heitvee juhtimiseks suublasse puudub. Jõe tänava piirkond Jõe tänava elamupiirkond asub Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee ääres. Piirkonnas on veevarustuse tarbeks oli planeeritud rajada piirkonda eraldi puurkaev, kuid see ei realiseerunud. Käesoleval ajal saadakse tarbevesi lähedalasuvast puurkaevust (katastri nr 22699), mis on rajatud 2007. aastal. Puurkaevu sügavus on 52 meetrit ning selle abil ammutatakse vett kesk-devoni põhjaveekogumist. Puurkaevu rajamisel võetud põhjavee proovi analüüsitulemuste põhjal vastab puurkaevu vesi uuritud näitajate osas joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). Reovesi kogutakse kokku elamupiirkonna põhjaosas projekteeritud reoveepumpla juures asuvasse kogumismahutisse ning veetakse Roiu aleviku reoveepuhastisse. Tulevikus on plaanis vastavalt projektile rajada piirkonna reovee puhastamiseks reoveepuhasti. Laane ja Pargi tee piirkond Laane ja Pargi tee perspektiivne elamupiirkond asub Jõe tänava ja Männi tee elamupiirkonna vahepeal. Piirkonnas on 2007. aastal välja arendatud üksnes vee-, kanalisatsiooni- ja drenaažitorustikud. Planeeritud puurkaev-pumpla ning reoveepuhasti on rajamata. Piirkonnas puuduvad käesoleval hetkel veetarbijad ning elamuid ehitatud pole.

3. Seadusandlik taust Haaslava valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi õigusaktidest ja normatiividest ning Euroopa Liidu direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest. Olulisemad nendest on:  Haaslava valla arengukava aastateks 2011-2018 (kinnitatud Haaslava Vallavolikogu 11. veebruari 2011. a. määrusega nr. 22);  Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr. 118);  Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid (EL-i veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ, joogiveedirektiivi 98/83/EÜ ning asulareovee direktiivi 91/271/EMÜ nõuetest tuleneva vee kaitse ja kasutamise korraldamiseks);  Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus (muudetud ja täiendatud 19.06.2014. a. seadusega, RT I 29.06.2014, 109);  Veeseadus (muudetud ja täiendatud 20.06.2014. a. seadusega, RT I 07.08.2014, 3);  Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (muudetud ja täiendatud 19.06.2014. a. seadusega, RT I 29.06.2014, 109);  Asjaõigusseadus (muudetud ja täiendatud 20.06.2014. a. seadusega, RT I 08.07.2014, 3);  Planeerimisseadus (muudetud ja täiendatud 19.02.2014. a. seadusega, RT I 13.03.2014, 3);  Ehitusseadus (muudetud ja täiendatud 19.06.2014. a. seadusega, RT I 29.06.2014, 109);  Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (vastu võetud sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusega nr. 82, muudetud 04.01.2013. a. määrusega nr. 4, RT I 11.01.2013, 1);  Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (vastu võetud sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a. määrusega nr. 1, muudetud 14.12.2009. a. määrusega nr. 97, RTL 2009, 99, 1482);  Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus (vastu võetud keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a. määrusega nr. 76, RTL 2005, 123, 1949);  Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrusega nr. 171, muudetud 15.04.2010 a. määrusega nr. 51, RT I 2010, 16, 88);  Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks (vastu võetud keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrusega nr. 61, muudetud 06.04.2011. a. määrusega nr. 23, RT I 12.04.2011, 6);  Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende

nõuete täitmise kontrollimise meetmed1 (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. a määrusega nr. 99, muudetud 06.06.2013. a. määrusega nr. 87, RT I 13.06.2013, 1). Ülevaade olulisematest seadusandlikest nõuetest on toodud Lisas 1.

4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise lähtealused Käesolev arendamise kava on valminud Haaslava Vallavalitsuse, AS-i Emajõe Veevärk ning töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest:  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide kompleksseks arendamiseks Haaslava vallas;  Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt valla ja vee-ettevõtete majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab valla eelarvele langevat finantskoormust ja vee-ettevõtte laenukoormust ning aitab ära hoida ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine, rekonstrueerimine eelnevate etappidega;  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid (vt töö lisades esitatud jooniseid 1...5).  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegeleb Haaslava Vallavalitsus või Vallavalitsuse poolt kinnitatud vee-ettevõte;  Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Haaslava Vallavalitsuse poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel. Detailplaneeringu tehniliste tingimuste määramisel arvestatakse ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide arendamise kavas esitatud perspektiivskeeme;  Haaslava valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ja probleemidega;  Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides;

 Vastavalt Veeseaduse § 241 lõige 6 järgi ei ole reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett;  Lähtuvalt joogivee direktiivi nõuetest, peab kõikides olemasolevates veevarustussüsteemides, millega varustatakse rohkem kui 50 elanikku, joogivesi vastama kvaliteedinõuetele. Vastavalt 2003. aasta Euroopa Liiduga ühinemise lepingu lisa VI artiklile 9C ei kohaldata Eestis värvuse, vesinikioonide kontsentratsiooni, raua, mangaani, lõhna ja hägususe jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega kuni 2000 inimest. Vastavalt sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusele nr 82. „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ on kuni 01. jaanuarini 2014 lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab vähem kui 2000 inimest;  Vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001. aasta määruse nr 82 § 9 lõige 1 järgi peab joogivee käitleja koostama ja käitlemise asukohajärgse Terviseametiga kooskõlastama joogivee kontrolli kava vähemalt kolmeks aastaks.  SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul arvestatakse, et (KOV või vee-ettevõtte) omafinantseering vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise ja rekonstrueerimise korral moodustab 20%. Investeeringute elluviimine eeldab vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna järk-järgulist tõstmist 2...3%-ni leibkonnaliikme netosissetulekust. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga.  Vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel tuleb süsteemid liita uute vee- ja kanalisatsioonitorustikega, kui see on majanduslikult ning keskkonnakaitseliselt põhjendatud;  SA-st KIK saadava toetuse abil rajatakse ja rekonstrueeritakse Haaslava vallas Aardla, Päkste ja Kurepalu külade torustikud ja rajatised aastatel 2014-2026, mille tulemusena on tagatud kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning nõuetekohane reoveepuhastus enamusele asulate elanikele (sh kõigile reoveekogumisala elanikele);  Vastavalt ÜVK seadusele tagatakse liitumistasuga ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Liitumistasu ei saa võtta vastavalt arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50% elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Nendes piirkondades tuleb vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

rekonstrueerimise ja rajamise kulud katta vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaga.

4.1 Investeerimisprojektide maksumuse hindamise ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi kujundamise põhimõtted Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud tabelis 32 esitatud hindadest. Tabel 32. Vee-ja kanalisatsioonitorustike rajamismaksumuse arvutamise aluseks võetud torustike hinnad Maksumus VEEVARUSTUS Ühik Läbimõõt (eur) Veevõrgu rajamine/rekonstrueerimine veetorustiku rajamine m De32-De110 100 majaühendus tk 767 KANALISATSIOON Kanalisatsioonivõrgu rajamine/rekonstrueerimine isevoolne kanalisatsioonitoru rajamine m De160-De315 120 survekanalisatsioonitoru rajamine m De90-110 100 majaühendus tk 770 vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine ühises kaevikus m 170 vee- ja survekanalisatsiooni torustiku rajamine ühises kaevikus m 155 vee-, kanalisatsiooni ja survekanalisatsiooni torustiku rajamine ühises kaevikus m 200

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnatariifide kujundamisel on arvestatud järgmisi aspekte: 1. vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks tehtud investeeringud; 2. igaaastaseid vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimise kulutusi; 3. vee- ja kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tehtavaid investeeringuid; 4. leibkonna maksevõimet. Haaslava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on:  ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu kiirendamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Haaslava vallas;  kaasa aidata Haaslava valla vee-ettevõtluse jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele;  perspektiivse veevarustuse ja ühiskanalisatsiooni üldskeemide koostamine;  veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine;  arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

4.2 Arendamise kava koostamise lähte- ja alusmaterjalid  Eesti Põhikaart M 1:20 000;

 Haaslava valla arengukava aastateks 2011-2018 (kinnitatud Haaslava vallavolikogu 11. veebruari 2011. a. määrusega nr. 22);  Haaslava valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2004-2015;  Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr. 118);  Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965;  Eesti hüdrogeoloogiline kaart 1:400000, EKG 1998;  Roiu aleviku veetorustiku teostusjoonis, OÜ GPK Partnerid, 2009;  Roiu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike teostusmõõdistus, AS K&H, 2010;  Roiu aleviku reoveepuhasti tööprojekt, OÜ Keskkond & Partnerid, 2010;  Roiu asula joogiveerajatiste projekteerimis- ja ehitustööd, põhiprojekt, AS K&H, 2009;  Ignase küla vee- ja kanalisatsioonitorustike teostusjoonis, OÜ GPK Partnerid, 2009;  Ignase reoveepuhasti rekonstrueerimine, tööprojekt, OÜ aqua consult baltic, 2009;  Ignase asula joogiveerajatiste projekteerimis- ja ehitustööd, põhiprojekt, AS K&H, 2009;  Aardla küla vee- ja kanalisatsioonirajatiste skeem, OÜ Keskkonnaprojekt, 2011;  Arakapõllu maaüksuse detailplaneering, Ökodisko OÜ, 2012;  Eesti veeõiguse jt. õigusakte.

5. Vee-ettevõtluse areng Haaslava vallas haldab Roiu alevikus ning Ignase ja Päkste külades ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme AS Emajõe Veevärk, kellele kuuluvad ka ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga seotud varad. Aardla külas kuuluvad ühisveevärgi torustikud vallale, ühiskanalisatsiooni torustikud on käesoleval ajal peremehetu vara ning puurkaev-pumpla on Aardla Piimaühistu omandis. Ühisveevarustuse puurkaev-pumpla haldamisega tegeleb samuti Aardla Piimaühistu. Pikemas perspektiivis otstarbekas Aardla külas Aardla Piimaühistule kuuluva ühisveevarustuse puurkaev-pumpla üle andmine AS-ile Emajõe Veevärk. Sellisel juhul kujuneks olukord, kus Haaslava vallas tegeleks ÜVK süsteemide haldamisega peamiselt üks vee-ettevõte, mis muudaks veeteenuse osutamise lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning aitaks optimeerida ka opereerimiskulusid. See võimaldab tagada ka tarbijatele paremat ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniteenust. Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Haaslava Vallavolikogu poolt raamdokumendiks ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alasele tegevusele, millega määratletakse ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud eemärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Uute torustike rajamine ja rekonstrueerimine vähendab tunduvalt avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks. Kuna AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkond hõlmab nii üle kui ka alla 2000 ie reoveekogumisalasid või on väljaspool reoveekogumisalasid, siis liitumistasu ja veeteenuse hinna kooskõlastamiseks tuleb vee-ettevõtjal vastavalt ÜVK seadusele esitada vastav taotlus koos ettepanekuga veehinna osas Konkurentsiametile. Konkurentsiamet kontrollib seejuures, kas liitumistasu ja teenuse hinna arvestamisel on lähtutud ÜVK seaduses kehtestatud põhimõtetest.

6. Haaslava valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Haaslava vallas on tarbijad ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga varustatud kolmes asumis: Roiu alevikus ning Ignase ja Aardla külades. Reoveekogumisala on moodustatud üksnes Roiu alevikus. Arendamise kava koostajate ning Haaslava Vallavalitsuse ja AS-i Emajõe Veevärk esindajate ühise arutelu tulemusena on leitud, et parimaks lahenduseks ÜVK süsteemide arendamisel on jagada vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja arendamine etappideks. See tagab tööde jätkusuutliku teostamise ja arvestab valla majanduslike võimalustega. Alljärgnevalt on lähtuvalt ptk 4 esitatud põhimõtetest prioriteetide järjekorras üldiselt välja toodud planeeritavad veemajanduse arendustegevused Haaslava valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga varustatud asulates aastatel 2014-2026: o 2014-2018 (lühiajaline perspektiiv) – Maarja Päikesekodu ning Päkste küla tarbijate ühendamine Roiu aleviku ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonisüsteemiga. Aardla küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike, puurkaev-pumpla ning reoveepuhasti rekonstrueerimine. Kurepalu paisjärve piirkonnas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamine (sh puurkaev-pumpla rajamine). o 2019-2026 (pikaajaline perspektiiv) – Roiu reoveepuhasti laiendamine. Ignase küla keskuses asuva tiigi juurde nõuetekohase tuletõrje veevõtukoha rajamine. Aardla küla ühisveevarustuse puurkaev-pumpla juurde tuletõrje veevõtumahuti rajamine. Käesoleva arengukava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte:  tehnilised – puudub ülevaatlik tehniline andmebaas enne 1995. aastat rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgu paiknemise ja seisukorra kohta (teostusjoonised jm.);  keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest;  majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kogu valla territooriumil;  sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee- ja kanalisatsiooniteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte loomise ja majandamisega.

6.1 Ülevaade möödunud perioodil valminud arendusprojektidest Möödunud perioodil (2008-2013) on Haaslava vallas tehtud ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks järgnevad tööd:

 Torustike rajamine ja rekonstrueerimine Roiu alevikus, sh: - Veetorustike rajamine ja rekonstrueerimine – ca 3 400 m - Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine ja rekonstrueerimine – ca 2 485 m - Survekanalisatsiooni torustike rajamine ja rekonstrueerimine – ca 1 205 m  Torustike rajamine ja rekonstrueerimine Ignase külas, sh: - Veetorustike rajamine ja rekonstrueerimine – ca 1 160 m - Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine ja rekonstrueerimine – ca 1 070 m - Survekanalisatsiooni torustike rajamine ja rekonstrueerimine – ca 255 m  Roiu aleviku ja Ignase küla ühisveevarustuse puurkaev-pumplate ja veetöötlusjaama rekonstrueerimine;  Ignase külas reoveepumpla rekonstrueerimine (1 tk);  Roiu aleviku ja Ignase küla reoveepuhasti rekonstrueerimine.

6.2 Roiu alevik

6.2.1 Veevarustuse peamised probleemid Ühisveevarustuse toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Roiu alevikus on üks veevõrk, mis on viimastel aastatel rekonstrueeritud. Käesoleval ajal tarbitakse peamiselt ühe puurkaevu (katastri nr 25410) vett. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas kasutusel aereeritavad rauaeraldusfiltrid. Veevõrgust võetav vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid").

6.2.2 Perspektiivne veetarve Roiu alevikus Roiu aleviku ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 401 Roiu aleviku elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Roiu aleviku ettevõtteid ja asutusi. Ettevõtetest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad AS Baltoil ning OÜ E-Truck. 2013. aastal tarbiti Roiu aleviku ühisveevarustuse puurkaevust ligikaudu 18 576 m3 vett, ehk ligikaudu 50,9 m3 ööpäevas. Alljärgnevas tabelis 33 on toodud Roiu aleviku perspektiivne veetarve.

Tabel 33. Roiu aleviku perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 Elanike arv 425 425 425 425 425 425 425 ÜV-ga ühendatud elanike arv 401 401 401 401 401 401 401 Liitunute osakaal % 94 94 94 94 94 94 94 Ühiktarbimine l/d*in 100 100 100 100 100 100 100 Elanike veetarve m3/d 40,1 40,1 40,1 40,1 40,1 40,1 40,1 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 8,0 8,0 8,0 8,0 8,0 8,0 8,0 Omatarve m3/d 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 Veetarve kokku m3/d 51,5 51,5 51,5 51,5 51,5 51,5 51,5 Veekaod m3/d 14,4 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 Veetootmine kokku m3/d 65,9 58,7 58,7 58,7 58,7 58,7 58,7 Elanike veetarve m3/a 14 637 14 637 14 637 14 637 14 637 14 637 14 637 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 2 926 2 926 2 926 2 926 2 926 2 926 2 926 Omatarve m3/a 1 224 1 224 1 224 1 224 1 224 1 224 1 224 Veetarve kokku m3/a 18 787 18 787 18 787 18 787 18 787 18 787 18 787 Veekaod m3/a 5 269 2 634 2 634 2 634 2 634 2 634 2 634 Veetootmine kokku m3/a 24 055 21 421 21 421 21 421 21 421 21 421 21 421

Perspektiivne veetarve Roiu alevikus on aastal 2026 ligikaudu 51,5 m3 ööpäevas (tabel 33). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 100 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et käesoleval ajal on suurem enamus Roiu aleviku elanikest liitunud ühisveevarustusega ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Asutuste puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Ettevõtete veetarve on võetud 2013. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse. Veekadude osakaaluna on arvestatud 15 % tarbitud vee kogusest.

6.2.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Ühisveevärk on Roiu alevikus kogu ulatuses rekonstrueeritud ning on heas seisukorras. Samuti on heas seisukorras ühisveevärgi puurkaev-pumpla. Seoses Sillaotsas Koolist kirdesuunas planeeritava Maarja Päikesekoduga on vajalik sealsete tarbijate veevajaduse katmiseks olemasolevat Roiu aleviku veevõrku laiendada Päkste küla poole. Kuna lahendamist vajab ka piirkonna reovee puhastamine ning olemasolev Sillaotsa Kooli reoveepuhasti ei suuda tagada nõuetele vastavat reoveepuhastust on piirkonnas moodustuv reovesi otstarbekas suunata Roiu aleviku ühiskanalisatsiooni. Samuti on sellisel juhul võimalik vee- ja kanalisatsioonitorustikud rajada ühises kaevikus. Alljärgnevas tabelis 34 on toodud Päkste küla ning planeeritava Maarja Päikesekodu perspektiivne veetarve.

Tabel 34. Päkste küla ja Maarja Päikesekodu perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 Elanike arv 70 70 70 70 70 70 70 ÜV-ga ühendatud elanike arv 12 12 12 12 12 12 12 Liitunute osakaal % 17 17 17 17 17 17 17 Ühiktarbimine l/d*in 56 60 64 68 72 76 80 Elanike veetarve m3/d 0,7 0,7 0,8 0,8 0,9 0,9 1,0 Sillaotsa Kooli veetarve m3/d 3,9 3,9 3,9 3,9 3,9 3,9 3,9 Päikesekodu veetarve m3/d 0,0 46,0 46,0 46,0 46,0 46,0 46,0 Veetarve kokku m3/d 4,6 50,6 50,7 50,7 50,8 50,8 50,9 Veekaod m3/d 0,5 5,1 5,1 5,1 5,1 5,1 5,1 Veetootmine kokku m3/d 5,0 55,7 55,7 55,8 55,8 55,9 55,9 Elanike veetarve m3/a 245 263 280 298 315 333 350 Sillaotsa Kooli veetarve m3/a 1 424 1 424 1 424 1 424 1 424 1 424 1 424 Päikesekodu veetarve m3/a 0 16 790 16 790 16 790 16 790 16 790 16 790 Veetarve kokku m3/a 1 669 18 476 18 494 18 511 18 529 18 546 18 564 Veekaod m3/a 167 1 848 1 849 1 851 1 853 1 855 1 856 Veetootmine kokku m3/a 1 836 20 324 20 343 20 362 20 382 20 401 20 420 Tabelist on näha, et valdava enamuse (ca 90 %) piirkonna perspektiivsest veetarbest moodustab planeeritava Maarja Päikesekodu veevajadus.

6.2.4 Veevarustuse edasine areng Käesoleval ajal on Roiu alevikus ühisveevärk välja arendatud suuremas osas alevikus. Ühisveevarustuse arendamise kava koostamisel on arvestatud ühisveevärgi laiendamise vajadusega Päkste küla suunas. Eelkõige on vajalik see Maarja Päikesekodu perspektiivse veetarbe tagamiseks. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2014-2018) on planeeritud rajada ühisveevarustuse torustik planeeritava Maarja Päiksekoduni ning veevõrgus vajaliku surve tagamiseks survetõstepumpla Sillaotsa Kooli (Päkste) puurkaev-pumplasse. Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla (või vee-ettevõtte) omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Roiu alevikus ning perspektiivsel ühisveevärgiga kaetaval alal. Roiu aleviku olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 1.

Ühisveevärgi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2014-2018 Arendamise kava raames on planeeritud rajada ühisveevarustuse torustik alevikust idasuunas jääva Sillaotsa Kooli ning planeeritava Maarja Päikesekodu tarbeks. Rajatavate ühisveevarustuse torustike kogupikkus on ligikaudu 1720 meetrit. Ühisveevärgi laiendamine toimub samaaegselt kanalisatsioonitorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik torustikke paigaldada ühisesse kaevikusse. Lisaks on vajalik piirkonna tarbijate veega varustamiseks survetõstepumpla rajamine. Selleks on planeeritud kasutada olemasoleva Sillaotsa Kooli (Päkste) puurkaev-pumpla hoonet. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2014-2018:  Ühisveevärgi torustike rajamine alevikust idasuunas jääva Sillaotsa Kooli ning planeeritava Maarja Päikesekodu tarbeks kogupikkusega ca 1720 meetrit;  Survetõste pumpla rajamine Sillaotsa Kooli juurde. Ühisveevärgi arendamiseks vajalike investeeringute maksumus Roiu alevikus ning ühisveevärgiga kaetaval alal on toodud tabelis 35. Tabel 35. Roiu aleviku ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Roiu aleviku Veetorustike rajamine Päkste küla tarbijate ühisveevärgi ühendamiseks Roiu aleviku veevõrguga m 1724 137 695 arendamine 2014- sh veetorustike rajamine ühises kaevikus m 1724 135 395 2018 sh majaühenduste rajamine ja rekonstrueerimine tk 3 2 300 Päkste puurkaev-pumpla hoone rekonstrueerimine ning survetõstepumpla rajamine (II-astme pumbad ning elektri- ja automaatikaseadmed) kmpl 1 48 000 Uuringud, projekteerimine 10% 18 570 Ettenägematud kulud 10% 18 570 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 9 285 KOKKU: 232 119 Roiu aleviku ühisveevärgi arendamine KOKKU: 232 119

6.2.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Ühiskanalisatsiooni toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Vanemate eelkõige kinnistusiseste kanalisatsioonitorustike ja –kaevude amortisatsioonist tulenevalt toimub kanalisatsioonisüsteemi sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse. Kuna lahendamist vajab aleviku keskusest mõnevõrra eemal paikneva Sillaotsa Kooli ja planeeritava Maarja Päikesekodu reovee käitlemine, siis on perspektiivis vajalik ühiskanalisatsiooni laiendada.

6.2.6 Roiu aleviku perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Roiu aleviku reostuskoormus on ligikaudu 476 ie. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga on liitunud kõik ühisveevarustusega liitunud Roiu aleviku elanikud. Lisaks on perspektiivis vajalik arvestada ka planeeritava Maarja Päikesekodu ja Sillaotsa Kooli reovee reostuskoormusega ca 225 ie-d. Kurepalu piirkonna ühiskanalisatsiooni väljaarendamise korral on planeeritud Roiu aleviku reoveepuhastile suunata täiendavalt ligikaudu 375 inimese reovesi. Pikaajalises perspektiivis on vajalik arvestada ka Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee (nr 22140) ääres asuvate uuselamupiirkondade reoveega. Kuigi Roiu aleviku reoveepuhasti on võimeline esialgu vastu võtma nii Päkste küla (sh Maarja Päikesekodu) kui ka Kurepalu piirkonna reovee, eeldab täiendava koormuse lisandumine pikemas perspektiivis puhasti mahutite ja sellega kaasnevalt ka tehnohoone laiendamist ning täiendavate seadmete paigaldamist puhastusprotsessi läbiviimiseks. Roiu aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 36). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et olemasolevate asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb samaks. Infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 30 % tarbijatele pumbatud vee kogusest. Tabel 36. Roiu aleviku perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus. Parameeter Ühik 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 ÜK-ga ühendatud elanike arv 396 396 396 396 396 396 396 Liitunute osakaal % 93 93 93 93 93 93 93 Ühiktarbimine l/d*in 100 100 100 100 100 100 100,0 Elanike kanalisatsioon m3/d 39,6 39,6 39,6 39,6 39,6 39,6 39,6 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 8,0 8,0 8,0 8,0 8,0 8,0 8,0 Kanalisatsioon kokku m3/d 47,6 47,6 47,6 47,6 47,6 47,6 47,6 Infiltratsioon m3/d 28,6 19,0 14,3 14,3 14,3 14,3 14,3 Reovesi kokku m3/d 76,2 66,7 61,9 61,9 61,9 61,9 61,9 Elanike kanalisatsioon m3/a 14 454 14 454 14 454 14 454 14 454 14 454 14 454 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 2 926 2 926 2 926 2 926 2 926 2 926 2 926 Kanalisatsioon kokku m3/a 17 380 17 380 17 380 17 380 17 380 17 380 17 380 Infiltratsioon m3/a 10 428 6 952 5 214 5 214 5 214 5 214 5 214 Reovesi kokku m3/a 27 808 24 332 22 594 22 594 22 594 22 594 22 594

Roiu aleviku elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 47,6 m3 (vt tabel 36). Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekib arvutuslikult ööpäevas ligikaudu 39,6 m3 reovett, mis moodustab ligikaudu 83 % kogu tekkivast reovee vooluhulgast. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.2.7 Planeeritava Maarja Päikesekodu ning Päkste küla tarbijate reovee puhastamise alternatiivid Arendamise kava lühiajalises perspektiivis tuleb leida lahendus alevikust idasuunas asuva planeeritava Maarja Päikesekodu ja olemasolevate Päkste küla tarbijate reovee puhastamiseks. Olemasolev Sillaotsa Kooli ning ühe eramu reovee puhastamiseks kasutatav kompaktpuhasti FIL D’EAU 10 ja 5 ei suuda aeg-ajalt tagada reovee nõuetekohast puhastust. Samuti pole reoveepuhasti jõudlus piisav piirkonna perspektiivse reovee käitlemiseks. Töö koostajad kaalusid erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus piirkonna reovee puhastamiseks. Reoveepuhasti perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on lähtutud planeeritava Maarja Päikesekodu ning Sillaotsa Kooli hinnangulisest olmereovee koormusest. Alljärgnev tabel kirjeldab piirkonna perspektiivset reovee vooluhulka. Tabel 37. Päkste küla ja Maarja Päikesekodu perspektiivne reovee vooluhulk. Parameeter Ühik 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 ÜK-ga ühendatud elanike arv 2 2 2 2 2 2 2 Liitunute osakaal % 3 3 3 3 3 3 3 Ühiktarbimine l/d*in 56 60 64 68 72 76 80 Elanike kanalisatsioon m3/d 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,2 0,2 Sillaotsa Kooli kanalisatsioon m3/d 3,9 3,9 3,9 3,9 3,9 3,9 3,9 Päikesekodu kanalisatsioon m3/d 0,0 34,0 34,0 34,0 34,0 34,0 34,0 Kanalisatsioon kokku m3/d 4,0 38,0 38,0 38,0 38,0 38,1 38,1 Infiltratsioon m3/d 1,6 11,4 11,4 11,4 11,4 11,4 11,4 Reovesi kokku m3/d 5,6 49,4 49,4 49,4 49,5 49,5 49,5 Elanike kanalisatsioon m3/a 41 44 47 50 53 55 58 Sillaotsa Kooli kanalisatsioon m3/a 1 424 1 424 1 424 1 424 1 424 1 424 1 424 Päikesekodu kanalisatsioon m3/a 0 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 12 410 Kanalisatsioon kokku m3/a 1 464 13 877 13 880 13 883 13 886 13 889 13 892 Infiltratsioon m3/a 586 4 163 4 164 4 165 4 166 4 167 4 168 Reovesi kokku m3/a 2 050 18 040 18 044 18 048 18 052 18 056 18 059 Tabelist on näha, et valdava enamuse (ca 90 %) piirkonna perspektiivsest reovee vooluhulgast moodustab planeeritava Maarja Päikesekodu reovesi. Reovee puhastamise alternatiivide hulka ei kuulu pinnasfiltersüsteemi või põhipuhastina kasutatavate biotiikide rajamine, kuna selleks puudub piisav maa-ala. Samuti pole kaalutud kogumismahuti rajamist ning reovee äravedu Roiu reoveepuhastile, kuna suurest vooluhulgast tulenevalt kujuneb antud lahendus pikemas perspektiivis kõige kulukamaks.

Seega on tarbijate reovee puhastamiseks kaalutud järgnevaid alternatiive: Alternatiiv A – Reovee puhastamine kohapeal uues rajatavas kompaktreoveepuhastis; Alternatiiv B – Reovee pumpamine Roiu olemasolevasse ühiskanalisatsiooni- süsteemi.

6.2.7.1 Alternatiiv A – Reovee puhastamine kohapeal uues rajatavas kompaktreoveepuhastis Olemasoleva Sillaotsa Kooli territooriumil asuva reoveepuhasti asemele rajatakse uus kompaktreoveepuhasti. Reoveepuhasti juurde rajatakse tehnohoone, millesse paigaldatakse madalsurve kompressorid (2 tk), võreseade ja vajadusel ka seadmed fosfori keemiliseks sadestamiseks vajaliku kemikaali hoidmiseks ja doseerimiseks. Aeratsioonisüsteemis kasutatakse õhu viimiseks reovette EPDM peenmulldifuusoreid. Liigmuda tihendatakse selleks ette nähtud mahutis ning veetakse käitlemiseks lähimale suuremale reoveepuhastile. Rekonstrueeritava reoveepuhasti ümber rajatakse uus piirdeaed ning puhastini rajatakse juurdepääsutee.

Alternatiiv A hinnanguline maksumus on 185 000 eurot.

6.2.7.2 Alternatiiv B – Reovee pumpamine Roiu aleviku olemasolevasse ühiskanalisatsioonisüsteemi Maarja Päikesekodus ja Päkste külas asuvas Sillaotsa Koolis moodustuva reovee pumpamiseks Roiu aleviku olemasolevasse ühiskanalisatsiooni süsteemi on vajalik rajada reoveepumpla ning ligikaudu 1485 meetrit survekanalisatsiooni torustikku. Torustiku rajamisel on arvestatud, et see kulgeb Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee (nr 22140) ääres. Reovesi suunatakse Roiu olemasolevasse ühiskanalisatsiooni ja puhastatakse Roiu reoveepuhastis. Reoveepumpla on planeeritud rajada olemasoleva Sillaotsa Kooli reoveepuhasti juurde. Alternatiiv B hinnanguline maksumus on 180 100 eurot.

Maarja Päikesekodu ja Päkste küla tarbijate reovee puhastamise alternatiivsete lahenduste hinnangulised aastased ekspluatatsioonikulud on toodud tabelis 38. Reovee pumpamise korral on arvestatud, et Roiu reoveepuhastil kaasnevad täiendavad kulud reovee vastuvõtmisel on ligikaudu 0,3 eurot/m3.

Tabel 38. Erinevate alternatiivide aastased ekspluatatsioonikulud (ilma käibemaksuta) Alternatiivne lahendus Ühik Ekspluatatsioon kokku A - Reovee puhastamine kohapeal uues rajatavas 7 315 kompaktpuhastis eurot/a B - Reovee pumpamine Roiu ühiskanalisatsiooni eurot/a 5 853

6.2.7.3 Sobivaima alternatiivi valik ja põhjendamine

Tabelis 39 on võrdlevalt toodud kahe alternatiivse reoveepuhastuse lahenduse maksumuste ja ekspluatatsioonikulude hinnang pikema ajaperioodi lõikes. Alternatiivsete lahenduste korral on arvestatud 30 aastase kasutusaja jooksul tehtavates investeeringutes seadmete ühekordse väljavahetamise vajadusega (eluiga 15 aastat). Samuti on arvestatud, et puhasti konstruktsioonide ja rajatiste eluiga on 40 aastat ning seetõttu omavad puhastid peale 30 aasta kasutusaja möödumist teatavat jääkväärtust. Ekspluatatsioonikulud on arvutatud pikema ajaperioodi (30 aastat) kohta. Tabeli viimases veerus on toodud 30 aasta investeeringute ja ekspluatatsioonikulude summaarne maksumus. Tabel 39. Alternatiivide maksumuste ja ekspluatatsioonikulude võrdlev hinnang pikema ajaperioodi lõikes (ilma käibemaksuta) Maksumus (eurot)* Alternatiiv Ehitus- Seadmete Investeeringu Investeering Ekspluatatsioon Kokku maksumus asendamiskulutus jääkväärtus 30 a 30 a Alternatiiv A – Kompaktpuhasti rajamine 184 488 36 898 36 898 184 488 219 440 403 928 Alternatiiv B – Reovee pumpamine 180 109 5 752 43 589 142 272 175 604 317 876 *Investeeringu hetkeväärtus Vastavalt alternatiivide analüüsile on rajamismaksumuse põhjal odavaimaks lahenduseks reoveepumpla ja survetorustiku rajamine (Alternatiiv B) ning kallimaks reovee puhastamiseks kohapeal uue kompaktpuhasti rajamine (Alternatiiv A). Ekspluatatsioonikulude poolest on samuti mõnevõrra odavamaks reovee pumpamine Roiu kanalisatsioonisüsteemi (Alternatiiv B). Pumpamise eeliseks on ka see, et antud lahenduse korral pole vajalik vee-ettevõttel arvestada täiendava tööjõukuluga, mida reovee puhastamine kohapeal rajatavas kompaktpuhastis paratamatult tähendab. Samuti on reovee puhastamine suurema puhasti juures odavam ning võimaldab tagada paremad heitvee kvaliteedi näitajad. Seetõttu on sobilikuks alternatiiviks Maarja Päikesekodu ja Päkste küla tarbijate poolt moodustuva reovee puhastamiseks reoveepumpla ja survekanalisatsiooni torustiku rajamine ning reovee pumpamine Roiu olemasolevasse ühiskanalisatsiooni.

6.2.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2026) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Roiu aleviku elanikest ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Lisaks elanikele on arvestatud ka ettevõtete ja asutuste reoveega. Roiu aleviku ühiskanalisatsioon on rekonstrueeritud ning on heas seisukorras. Kuna perspektiivis on vajalik leida lahendus planeeritava Maarja Päikesekodu ning samuti Sillaotsa Kooli reovee nõuetekohaseks puhastamiseks, siis on perspektiivis vajalik ühiskanalisatsiooni laiendada. Vastavalt alternatiivide analüüsile on otstarbekas ühendatakse antud piirkond Roiu aleviku kanalisatsioonisüsteemiga. Ühiskanalisatsiooni rajamine toimub koos veetorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik rajada torustikud ühises kaevikus. Ühiskanalisatsiooni laiendamine on planeeritud arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2014-2018). Arendamise kava pikaajalises programmis (2019-2026) on Päkste ja Kurepalu piirkonna ühiskanalisatsiooni väljaarendamise tulemusel lisanduva täiendava koormuse tõttu ette nähtud Roiu aleviku reoveepuhasti laiendamine. Ühiskanalisatsiooni arendamine toimub valla (või vee-ettevõtte) omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Roiu alevikus. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2014-2018. Ühiskanalisatsiooni arendamise kava lühiajalises perspektiivis on planeeritud Roiu aleviku ühiskanalisatsiooni süsteemiga ühendada ka planeeritav Maarja Päikesekodu ning Sillaotsa Kool. Selleks on vajalik rajada reoveepumpla ning ligikaudu 265 meetrit isevoolset ja 1485 meetrit survelist kanalisatsioonitorustikku. Ühiskanalisatsiooni rajamine toimub koos veetorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik rajada torustikud osaliselt ühises kaevikus. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2014-2018:  Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine kogupikkusega ca 265 meetrit;  Survelise kanalisatsioonitorustiku rajamine piirkonna reovee suunamiseks Roiu aleviku kanalisatsioonisüsteemi kogupikkusega ca 1485 meetrit;  Reoveepumpla rajamine Sillaotsa Kooli juurde. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise pikaajalises perspektiiv, 2019-2026. Ühiskanalisatsiooni arendamise kava pikaajalises perspektiivis on tõenäoliselt täiendava koormuse lisandumisel Päkste ning Kurepalu piirkonnast vajalik Roiu aleviku reoveepuhasti laiendamine. Selleks on vajalik laiendada reoveepuhasti protsessimahuteid, tehnohoonet ning paigaldada täiendavad seadmed puhastusprotsessi läbiviimiseks. Hinnanguliselt on vajalik puhastit laiendada kolmandiku võrra, kuid konkreetne lahendus selgub hilisema projekteerimise käigus kui on täpsustunud ka perspektiivne koormus puhastile.

Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2019-2026:  Roiu aleviku reoveepuhasti laiendamine. Ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalike investeeringute maksumus Roiu alevikus ning perspektiivsel ühiskanalisatsiooniga kaetud alal on toodud tabelis 40. Tabel 40. Roiu aleviku ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Roiu aleviku Kanalisatsioonitorustike rajamine Päkste küla ühiskanalisatsiooni tarbijate liitmiseks Roiu aleviku arendamine 2014- kanalisatsioonisüsteemiga m 264 24 740 2018 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 264 22 440 sh majaühenduste rajamine tk 3 2 300 Survekanalisatsiooni torustiku rajamine reovee suunamiseks Roiu aleviku ühiskanalisatsiooni m 1485 115 090 Reoveepumpla rajamine kmpl 1 28 760 Uuringud, projekteerimine 10% 16 859 Ettenägematud kulud 10% 16 859 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 8 430 KOKKU: 210 738 Roiu aleviku reoveepuhasti laiendamine kmpl 1 150 000 Roiu aleviku Uuringud, projekteerimine 10% 15 000 ühiskanalisatsiooni Ettenägematud kulud 10% 15 000 arendamine 2019- Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 7 500 2026 KOKKU: 187 500 Roiu aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine KOKKU: 398 238

6.2.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2014-2026. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Sademeveekanalisatsioon Roiu alevikus puudub. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt sademeveesüsteeme ja kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.3 Ignase küla

6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid Ühisveevarustuse toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Ignase külas on üks veevõrk, mis on viimastel aastatel rekonstrueeritud. Käesoleval ajal tarbitakse ühe puurkaevu (katastri nr 7008) vett. Veetöötlusseadmena on puurkaev- pumplas kasutusel aereeritavad rauaeraldusfiltrid. Veevõrgust võetav vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid").

6.3.2 Perspektiivne veetarve Ignase külas Ignase küla ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 90 elanikku. 2013. aastal tarbiti Ignase küla ühisveevarustuse puurkaevust ligikaudu 1809 m3 vett, ehk ligikaudu 5,0 m3 ööpäevas. Alljärgnevas tabelis 41 on toodud Ignase küla perspektiivne veetarve. Tabel 41. Ignase küla perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 Elanike arv 116 116 116 116 116 116 116 ÜV-ga ühendatud elanike arv 90 90 90 90 90 90 90 Liitunute osakaal % 78 78 78 78 78 78 78 Ühiktarbimine l/d*in 56 60 64 68 72 76 80 Elanike veetarve m3/d 5,0 5,4 5,8 6,1 6,5 6,8 7,2 Asutuste ja Ettevõtete veetarve m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Omatarve m3/d 2,6 2,8 3,0 3,2 3,4 3,6 3,8 Veetarve kokku m3/d 7,7 8,2 8,8 9,3 9,9 10,4 11,0 Veekaod m3/d 1,0 0,8 0,9 0,9 1,0 1,0 1,1 Veetootmine kokku m3/d 8,7 9,0 9,6 10,3 10,9 11,5 12,1 Elanike veetarve m3/a 1 840 1 971 2 102 2 234 2 365 2 497 2 628 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Omatarve m3/a 966 1 035 1 104 1 173 1 242 1 311 1 380 Veetarve kokku m3/a 2 806 3 006 3 206 3 407 3 607 3 808 4 008 Veekaod m3/a 368 296 315 335 355 374 394 Veetootmine kokku m3/a 3 174 3 302 3 522 3 742 3 962 4 182 4 402

Perspektiivne veetarve Ignase külas on aastal 2026 ligikaudu 11,0 m3 ööpäevas (tabel 41). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 80 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et suurem enamus Ignase küla keskuse elanikest on liitunud ühisveevarustusega ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Veekadude osakaaluna on arvestatud 15 % tarbitud vee kogusest.

6.3.3 Veevarustuse edasine areng Kuna Ignase külas on ühisveevarustusega liitunud või liitumise võimalus tagatud suuremale osale küla keskuse tarbijatele, siis pole ühisveevarustuse arendamise kava koostamisel arvestatud täiendavate tarbijate lisandumisega lähiaastatel. Arendamise kava pikemas perspektiivis (2019-2026) on ette nähtud nõuetekohase tuletõrje veevõtukoha rajamine Ignase küla keskuses asuva tiigi juurde. Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla (või vee-ettevõtte) omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Ignase külas. Ignase küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 2. Ühisveevärgi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2019-2026 Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on planeeritud rajada Ignase küla keskuses asuva tiigi juurde nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht, mis võimaldab aastaringset veevõttu. Samuti on vajalik veevõtukoht tähistada. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2019-2026:  Tuletõrje veevõtukoha rajamine Ignase küla keskuses asuva tiigi juurde. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Ignase külas on toodud tabelis 42. Tabel 42. Ignase küla ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Ignase küla Ignase küla keskuses tiigi juures asuva ühisveevärgi tuletõrje veevõtukoha rekonstrueerimine tk 1 10 000 arendamine ja Uuringud, projekteerimine 10% 1 000 rekonstrueerimine Ettenägematud kulud 10% 1 000 2019-2026 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 500 KOKKU: 12 500 Ignase küla ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine KOKKU: 12 500

6.3.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Ühiskanalisatsiooni toimimises käesoleval ajal suuremad probleemid puuduvad. Vanemate kinnistusiseste kanalisatsioonitorustike ja –kaevude amortisatsioonist tulenevalt toimub kanalisatsioonisüsteemi sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse.

6.3.5 Ignase küla perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Ignase küla reostuskoormus on ligikaudu 90 ie. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga on liitunud suurem enamus Ignase küla keskuse elanikest ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Ignase küla perspektiivne reovee 77

vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 43). Infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 30 % tarbijatele pumbatud vee kogusest. Tabel 43. Ignase küla perspektiivne reovee vooluhulk. Parameeter Ühik 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 ÜK-ga ühendatud elanike arv 90 90 90 90 90 90 90 Liitunute osakaal % 78 78 78 78 78 78 78 Ühiktarbimine l/d*in 56 60 64 68 72 76 80 Elanike kanalisatsioon m3/d 5,0 5,4 5,8 6,1 6,5 6,8 7,2 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku m3/d 5,0 5,4 5,8 6,1 6,5 6,8 7,2 Infiltratsioon m3/d 3,5 2,7 1,7 1,8 1,9 2,1 2,2 Reovesi kokku m3/d 8,6 8,1 7,5 8,0 8,4 8,9 9,4 Elanike kanalisatsioon m3/a 1 840 1 971 2 102 2 234 2 365 2 497 2 628 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Kanalisatsioon kokku m3/a 1 840 1 971 2 102 2 234 2 365 2 497 2 628 Infiltratsioon m3/a 1 288 986 631 670 710 749 788 Reovesi kokku m3/a 3 127 2 957 2 733 2 904 3 075 3 246 3 416 Ignase küla elanike poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 7,2 m3 (vt tabel 43). Ignase küla reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 5,4 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.3.6 Reovee puhastamise alternatiivid Ignase küla reoveepuhasti on 2010. aastal rekonstrueeritud ning tagab reovee nõuetekohase puhastuse. Nõuetekohase reoveepuhastuse tagamiseks on vajalik olemasolevat Ignase reoveepuhastit ning kanalisatsioonisüsteeme regulaarselt hooldada. Sellest lähtuvalt reovee puhastamise alternatiivid puuduvad.

6.3.7 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2026) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Ignase küla keskuses elavatest elanikest ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Ignase küla ühiskanalisatsioon on suures osas 2010. aastal rekonstrueeritud ning on heas seisukorras. Sellest lähtuvalt täiendavaid investeeringuid ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks pole arendamise kava perioodi jooksul ette näha.

6.3.8 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2014-2026. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise

printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Ignase külas puudub sademeveekanalisatsioon. Sademeprobleemid on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt sademeveesüsteeme ja kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.4 Aardla küla

6.4.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Aardla küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal.  Aardla küla puurkaev-pumpla sisustus on amortiseerunud ning puuduvad veetöötlusseadmed. Aardla küla olemasolev puurkaev kuulub Aardla Piimaühistule, kes tegeleb ka puurkaev-pumpla haldamisega;  Ühisveevarustuse torustik on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning esineb lekkeid ja veekadusid. Aardla küla ühisveevärgi torustike kogupikkus on ligikaudu 900 meetrit. Torustikud on valdavalt vanemad metalltorud, mis on rajatud aastaid tagasi. Täpsemad andmed veetorustike läbimõõtude ja materjali kohta puuduvad;  Aardla külas puudub nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht. Vett tulekustutuse tarbeks on vajadusel võimalik võtta küla keskuses asuvast tiigist.

6.4.2 Perspektiivne veetarve Aardla külas Aardla külas elas 1.01.2014. a. seisuga 125 elanikku. Aardla küla ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 70 elanikku. 2013. aastal tarbiti Aardla küla ühisveevarustuse puurkaevust hinnanguliselt 2044 m3 vett, ehk ligikaudu 5,6 m3 ööpäevas. Alljärgnevas tabelis 44 on toodud Aardla küla perspektiivne veetarve.

Perspektiivne veetarve Aardla külas on aastal 2026 ligikaudu 6,4 m3 ööpäevas (tabel 44). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 80 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et suurem enamus Aardla küla keskuse elanikest on liitunud ühisveevarustusega ning ühisveevõrgu laiendamisega tagatakse täiendav liitumine ligikaudu 10 elaniku tarbeks. Ühisveevõrguga liitunud asutused ja ettevõtted puuduvad. Veekadude osakaaluna on arvestatud 15 % tarbitud vee kogusest.

Tabel 44. Aardla küla perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 Elanike arv 125 125 125 125 125 125 125 ÜV-ga ühendatud elanike arv 70 76 80 80 80 80 80 Liitunute osakaal % 56 61 64 64 64 64 64 Ühiktarbimine l/d*in 80 80 80 80 80 80 80 Elanike veetarve m3/d 5,6 6,1 6,4 6,4 6,4 6,4 6,4 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Veetarve kokku m3/d 5,6 6,1 6,4 6,4 6,4 6,4 6,4 Veekaod m3/d 5,6 3,0 1,3 1,0 1,0 1,0 1,0 Veetootmine kokku m3/d 11,2 9,1 7,7 7,4 7,4 7,4 7,4 Elanike veetarve m3/a 2 044 2 219 2 336 2 336 2 336 2 336 2 336 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Veetarve kokku m3/a 2 044 2 219 2 336 2 336 2 336 2 336 2 336 Veekaod m3/a 2 044 1 110 467 350 350 350 350,4 Veetootmine kokku m3/a 4 088 3 329 2 803 2 686 2 686 2 686 2 686

6.4.3 Veevarustuse edasine areng Aardla küla keskuses on ühisveevarustusega liitunud või liitumise võimalus tagatud suuremale osale küla keskuse tarbijatele. Ühisveevarustuse arendamise kavas planeeritud tegevuste elluviimisel luuakse täiendavalt liitumise võimalus küla keskuse lõunaosas asuvate eramute tarbeks. Perspektiivis (aastal 2026) tuleb arvestada, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud kõik Aardla küla keskuse elanikud. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2014-2018) rekonstrueeritakse küla keskuse ühisveevarustuse puurkaev-pumpla, sh paigaldatakse veetöötlusseadmed. Kuna olemasolev ühisveevarustuse puurkaev-pumpla on eraomandis on arendamise kavas välja pakutud ka alternatiivne puurkaev-pumpla asukoht, mis rajatakse juhul kui olemasoleva ühisveevarustuse puurkaev-pumpla (katastri nr 7010) omandiküsimus ei leia soovitud lahendust ning otstarbekaks osutub uue puurkaev- pumpla rajamine. Lisaks on arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2014-2018) planeeritud rekonstrueerida olemasolevad amortiseerunud ühisveevärgi torustikud ning laiendada olemasolevat veevõrku küla lõunaosas. Arendamise kava pikemas perspektiivis (2019-2026) on ette nähtud Aardla küla keskusesse tuletõrje veevõtumahuti (-koha) rajamine. Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla (või vee- ettevõtte) omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Aardla külas. Aardla küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 3.

Ühisveevärgi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2014-2018 Arendamise kava lühiajalises perspektiivis rekonstrueeritakse küla keskuses asuv ühisveevarustuse puurkaev-pumpla (katastri nr 7010). Eelkõige vajab rekonstrueerimist puurkaev-pumpla sisustus, toruarmatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed. Samuti paigaldatakse pumplahoonesse veetöötlusseadmed. Aardla küla ühisveevärgi torustike kogupikkus on ligikaudu 900 meetrit. Torustikud on valdavalt vanemad metalltorud, mis on rajatud aastaid tagasi. Täpsemad andmed veetorustike läbimõõtude ja materjali kohta puuduvad. Vanemad torustikud on rajatud aastakümneid tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Amortiseerunud torustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi halvenemine tarbijate juures. Seetõttu on vajalik arendamise kava lühiajalises perspektiivis ühisveevarustuse torustikud rekonstrueerida. Kuna paljud veetorud on rajatud erakinnistutele on raskendatud torustike hooldustööd, mistõttu paigaldatakse need rekonstrueerimise käigus teede äärde. Lisaks rajatakse ühisveevärgi liitumise võimalus küla keskuse lõunaosas asuvate elanike jaoks. Kokku on rekonstrueeritavate ja rajatavate veetorustike kogupikkus ca 680 meetrit. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2014-2018:  Aardla küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimine (sh veetöötlusseadmete paigaldamine);  Aardla küla ühisveevarustuse torustike rekonstrueerimine ja rajamine kogupikkusega hinnanguliselt 680 meetrit. Ühisveevärgi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2019-2026 Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on planeeritud rajada nõuetekohane tuletõrje veevõtumahuti (-koht) Aardla küla keskusesse olemasoleva ühisveevarustuse puurkaev-pumpla lähedusse. Veevõtukoht peab olema mahuga vähemalt 100 m3 ning peab võimaldama aastaringset veevõttu. Lisaks on vajalik veevõtukoht nõuetekohaselt tähistada. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2019-2026:  Tuletõrje veevõtumahuti (-koha) rajamine Aardla küla keskusesse. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Aardla külas on toodud tabelis 45.

Tabel 45. Aardla küla ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Aardla küla Aardla küla ühisveevarustuse puurkaev- ühisveevärgi pumpla rekonstrueerimine (sh. arendamine ja veetöötlusseadmete paigaldamine) kmpl 1 38 000 rekonstrueerimine Olemasolevate amortiseerunud 2014-2018 veetorustike rekonstrueerimine ning ühisveevõrgu laiendamine Aardla külas 684 96 915 sh veetorustike rekonstrueerimine ja rajamine eraldi kaevikus m 305 45 750 sh veetorustike rekonstrueerimine ja rajamine ühises kaevikus m 379 51 165 Ettenägematud kulud 5% 6 746 Järelvalve 5% 6 746 KOKKU: 148 407 Aardla küla Tuletõrje veevõtumahuti (-koha) rajamine ühisveevärgi Aardla küla keskusesse tk 1 28 760 arendamine ja Uuringud, projekteerimine 10% 2 876 rekonstrueerimine Ettenägematud kulud 10% 2 876 2019-2026 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 1 438 KOKKU: 35 950 Aardla küla ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine KOKKU: 184 357

6.4.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Aardla küla ühiskanalisatsioonisüsteemi toimimisel käesoleval ajal.  Reoveepuhastina kasutatavad biotiigid on aastaid hooldamata ning ei võimalda tagada nõuetekohast reovee puhastust. Aardla küla reoveepuhasti (biotiigid) on võrdlemisi halvas seisukorras ning on käesolevaks ajaks mudastunud ja kinni kasvamas. Reoveepuhasti asub riigimaal;  Ühiskanalisatsiooni torustikud ning –kaevud on amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse. Aardla küla isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ligikaudu 1410 meetrit. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on kasutatud peamiselt malmtorusid läbimõõduga DN150 mm. Ühiskanalisatsioon on rajatud aastakümneid tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud.

6.4.5 Aardla küla perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Aardla küla reostuskoormus on ligikaudu 80 ie. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga on liitunud suurem enamus Aardla küla keskuse elanikest ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Aardla küla perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 46). 82

Ühiskanalisatsiooniga ühendatud asutused ja ettevõtted Aardla külas puuduvad. Infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 30 % tarbijatele pumbatud vee kogusest. Tabel 46. Aardla küla perspektiivne reovee vooluhulk. Parameeter Ühik 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 ÜK-ga ühendatud elanike arv 80 80 80 80 80 80 80 Liitunute osakaal % 64 64 64 64 64 64 64 Ühiktarbimine l/d*in 80 80 80 80 80 80 80 Elanike kanalisatsioon m3/d 6,4 6,4 6,4 6,4 6,4 6,4 6,4 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsioon kokku m3/d 6,4 6,4 6,4 6,4 6,4 6,4 6,4 Infiltratsioon m3/d 6,4 3,2 1,9 1,9 1,9 1,9 1,9 Reovesi kokku m3/d 12,8 9,6 8,3 8,3 8,3 8,3 8,3 Elanike kanalisatsioon m3/a 2 336 2 336 2 336 2 336 2 336 2 336 2 336 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 0 0 0 0 0 0 0 Kanalisatsioon kokku m3/a 2 336 2 336 2 336 2 336 2 336 2 336 2 336 Infiltratsioon m3/a 2 336 1 168 701 701 701 701 701 Reovesi kokku m3/a 4 672 3 504 3 037 3 037 3 037 3 037 3 037 Aardla küla elanike poolt tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 6,4 m3 (vt tabel 46). Aardla küla reoveepuhasti ööpäevane reostuskoormus on ligikaudu 4,8 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.4.6 Reovee puhastamise alternatiivid Arendamise kava lühiajalises perspektiivis tuleb leida lahendus Aardla küla keskuses moodustuva reovee nõuetekohaseks käitlemiseks. Töö koostajad kaalusid erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus Aardla küla reovee puhastamiseks. Reoveepuhasti perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on võetud arvesse üksnes ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike poolt moodustuva olmereoveega. Alternatiivide hulka ei kuulu individuaalsete reovee kogumissüsteemide rajamine, kuna küla keskuses on olemas ühiskanalisatsioon ning kogumiskaevude rajamine ning tühjendamine kujuneks pikemas perspektiivis kulukamaks lahenduseks. Vabariigi Valitsuse määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“ toodud heitvee reostusnäitajate piirväärtuste põhjal peab alla 300 ie reoveepuhasti tagama suublasse juhitavas heitvees järgmised heitvee piirväärtused:

 BHT7 – 40 mg/l  KHT – 150 mg/l  Heljuvaine – 35 mg/l

Üldfosfori ja –lämmastiku piirväärtust puhastile ei kohaldata. Seega on Aardla külas tekkiva reovee puhastamiseks kaalutud järgnevaid alternatiive: Alternatiiv A – Olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine võrekaevust, septikust ja biotiikidest koosneva reoveepuhastina; Alternatiiv B – Reovee pumpamine Roiu reoveepuhastisse; Alternatiiv C – Aardla küla reovee puhastamiseks uue kompaktpuhasti rajamine küla keskuse lääneosasse.

6.4.6.1 Alternatiiv A – Olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine võrekaevust, septikust ja biotiikidest koosneva reoveepuhastina Olemasoleva Aardla küla biotiikidest koosnev reoveepuhasti rekonstrueeritakse. Rajatav reoveepuhasti koosneb järgmistest sõlmedest: mehaanilise võrega varustatud võrekaev, kolmekambriline septik (ca 15 m3), biotiigid. Kuna valdav osa puhastile suunatavast reostuskoormusest langeb biotiikidele on vajalik nõuetekohase heitvee puhastusastme saavutamiseks (sh talvistes tingimustes) rekonstrueerida olemasolevad 1860 m2 suuruse kogupindalaga biotiigid (eeldatav eelpuhastuse efektiivsus heljumi ja orgaanilise aine osas ~30% ning biotiigi projekteeritud koormus 30kgBHT/ha talvistes tingimustes). Biotiigid on vajalik puhastada settest ning korrastada tuleb ka biotiigi ümbrus (sh eemaldada võsa). Rekonstrueeritava reoveepuhasti ümber rajatakse piirdeaed ning puhastini rajatakse juurdepääsutee. Lisaks rekonstrueeritakse puhasti territooriumil olevad torustikud. Alternatiiv A hinnanguline maksumus on ligikaudu 65 800 eurot.

6.4.6.2 Alternatiiv B – Reovee pumpamine Roiu reoveepuhastisse Aardla külas moodustuv reovesi kogutakse rekonstrueeritava ühiskanalisatsiooni abil kokku ning pumbatakse Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee (nr 22140) äärde rajatavasse survekanalisatsiooni kollektorisse ning sealt edasi Roiu aleviku reoveepuhastile. Selleks on vajalik rajada reoveepumpla ning ligikaudu 1700 meetrit survekanalisatsiooni torustikku. Torustiku rajamisel on arvestatud, et see kulgeb Haaslava-Vana-Kuuste tee (nr 22141) ääres. Reovesi puhastatakse Roiu reoveepuhastis. Antud alternatiivi realiseerumise eelduseks on Tõrvandi-Roiu- Uniküla tee ääres asuvate uuselamupiirkondade arendajate poolt survekanalisatsiooni kollektori rajamine kuni Kurepalu piirkonna perspektiivse ühiskanalisatsiooni süsteemini ning Kurepalu-Roiu survetorustiku väljaehitamine Kurepalu ÜVK süsteemide arendamise raames. Alternatiiv B hinnanguline maksumus on ligikaudu 230 630 eurot.

6.4.6.3 Alternatiiv C – Aardla küla reovee puhastamiseks uue kompaktpuhasti rajamine küla keskuse lääneosasse Reoveepuhasti on planeeritud rajada uude asukohta küla keskuse lääneosas. Puhasti koosneb mehaanilisest võrest, septikust ning bioloogilisest kompaktpuhastist. Reovesi juhitakse puhastisse isevoolse torustiku abil. Rajatava reoveepuhasti ümber rajatakse

piirdeaed ning puhastini rajatakse juurdepääsutee. Antud alternatiivi korral pole varasemalt väljapakutud uues asukohas piisava maa-ala puudumise tõttu võimalik rajada järelpuhastuse tarbeks biotiike ega pinnasfiltersüsteeme. Kuna puhasti uus asukoht on küla keskusele lähemal on antud alternatiivi korral rekonstrueeritava ühiskanalisatsiooni torustiku kogupikkus ca 190 meetrit lühem. Alternatiiv C hinnanguline maksumus on 112 057 eurot.

Aardla küla reoveepuhastuse alternatiivsete lahenduste hinnangulised aastased ekspluatatsioonikulud on toodud tabelis 47.

Tabel 47. Erinevate alternatiivide aastased ekspluatatsioonikulud (ilma käibemaksuta) Alternatiivne lahendus Ühik Ekspluatatsioon kokku Võrest, septikust ning 1 110 biotiikidest koosnev puhasti eurot/a Reovee pumpamine Roiu puhastile eurot/a 1 065 Kompaktpuhasti rajamine uues asukohas eurot/a 2 340

6.4.6.4 Sobivaima alternatiivi valik ja põhjendamine

Tabelis 48 on võrdlevalt toodud kolme alternatiivse reovee käitlemise lahenduse maksumuste ja ekspluatatsioonikulude hinnang pikema ajaperioodi lõikes. Alternatiivsete lahenduste korral on arvestatud 30 aastase kasutusaja jooksul tehtavates investeeringutes seadmete ühekordse väljavahetamise vajadusega (eluiga 15 aastat). Alternatiiv A korral on arvestatud biotiigi puhastamise vajadusega iga ca 6 aasta tagant. Samuti on arvestatud, et puhasti konstruktsioonide ja rajatiste eluiga on 40 aastat ning seetõttu omavad puhastid peale 30 aasta kasutusaja möödumist teatavat jääkväärtust. Ekspluatatsioonikulud on arvutatud pikema ajaperioodi (30 aastat) kohta. Tabeli viimases veerus on toodud 30 aasta investeeringute ja ekspluatatsioonikulude summaarne maksumus.

Tabel 48. Alternatiivide maksumuste ja ekspluatatsioonikulude võrdlev hinnang pikema ajaperioodi lõikes (ilma käibemaksuta) Maksumus (eurot)* Alternatiiv Ehitus- Seadmete Investeeringu Investeering Ekspluatatsioon Kokku maksumus asendamiskulutus jääkväärtus 30 a 30 a Alternatiiv A - Võrest, septikust ning biotiikidest koosnev puhasti 65 799 31 452 14 293 82 959 33 255 116 214 Alternatiiv B – Reovee pumpamine Roiu puhastile 230 632 5 752 56 220 180 164 31 989 212 154 Alternatiiv C - Kompaktpuhasti rajamine uues asukohas 112 057 22 411 22 411 112 057 70 196 182 253 *Investeeringu hetkeväärtus Vastavalt alternatiivide analüüsile on rajamismaksumuse põhjal odavaimaks lahenduseks võrekaevust, septikust ning biotiikidest koosneva puhasti rajamine (Alternatiiv A) ning kallimaks lahenduseks reoveepumpla ning survetorustiku rajamine ning reovee suunamine Roiu reoveepuhastile (Alternatiiv B). Ekspluatatsioonikulude ning 30 aasta investeeringute ja ekspluatatsioonikulude summaarne maksumus poolest on odavaimaks lahenduseks mehaanilisest võrest, septikust ning biotiikidest koosneva reoveepuhasti rajamine (Alternatiiv A). Samas on mehaanilisest võret, septikust ning biotiikidest koosneval puhastil mõningaid puudusi. Alternatiiv A korral langeb biotiigile suurem osa puhastile suunatava reovee reostuskoormusest ning need mudastuvad kiiremini. Samuti võib biotiikide puhastusefekt olla talvel väga madal. Lisaks tuleb arvestada, et põhipuhastina kasutatava biotiikide kuja on vastavalt VV määrusele nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1“ 50 meetrit. Seega on vajalik biotiike regulaarselt settest puhastada tagamaks nõuetekohane reoveepuhastus. Antud juhul on eeldatud, et puhasti nõuetekohase ekspluatatsiooni ja hoolduse, sh võre puhastamise, septiku tühjendamise ning biotiikide puhastamise korral suudab reoveepuhasti tagada VV määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“ nõutavad heitvee piirväärtused. Tulenevalt sellest, et Aardla külas tekkiv reovee vooluhulk ja reostuskoormus on võrdlemisi väike ning lisaks võib olla perioodiliselt varieeruv, on Alternatiiv A eeliseks teiste reoveepuhastuse lahenduste ees protsessi opereerimise lihtsus ning suur puhverdusvõime. Seetõttu on sobilikuks alternatiiviks Aardla külas tekkiva reovee puhastamiseks võrekaevust, septikust ja biotiikidest koosneva reoveepuhasti rajamine. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas on Aardla küla reoveepuhasti maksumuse korral arvestatud võrekaevust, septikust ja biotiikidest koosneva reoveepuhasti rajamise maksumusega, kuid lõplik reoveepuhasti valik tehakse

hilisema projekteerimise käigus. Tõrvandi-Roiu-Uniküla maantee ääres asuvate uuselamupiirkondade reovee puhastamise perspektiivide selgumisel on võimalik Aardla küla reoveepuhastuse lahendus üle vaadata ning teha vajalikud muudatused.

6.4.7 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2026) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Aardla küla keskuses elavatest elanikest ning täiendavaid liitujaid ei lisandu. Kuna olemasolev reoveepuhasti on amortiseerunud ning ei suuda tagada reovee nõuetekohast puhastust on vajalik puhasti rekonstrueerida. Vastavalt alternatiivide analüüsile on otstarbekas olemasolev reoveepuhasti rekonstrueerida võrekaevust, septikust ning biotiikidest koosneva puhastina. Reoveepuhasti rekonstrueerimine on planeeritud arendamise kava lühiajalisse perspektiivi (2014-2018). Olemasolev Aardla küla ühiskanalisatsioon on rajatud aastakümneid tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Tulenevalt kanalisatsioonitorustike ja -kaevude seisukorrast on vajalik need arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2014-2018) rekonstrueerida. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine toimub valla (või vee-ettevõtte) omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Aardla külas. Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise lühiajaline perspektiiv, 2014-2018. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on vajalik rekonstrueerida olemasolev Aardla küla reoveepuhasti. Vastavalt alternatiivide analüüsile on otstarbekas Aardla küla reovee puhastamiseks rajada võrekaevust, septikust ning biotiikidest koosnev puhasti. Rekonstrueeritava reoveepuhasti ümber rajatakse piirdeaed ning puhastini rajatakse juurdepääsutee. Kuna Aardla küla ümbruses on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud, võib amortiseerunud kanalisatsioonitorustikest ning -kaevudest pinnasesse imbuv reovesi põhjustada maapinnalähedase põhjaveekihi reostumist. Amortiseerunud torustike ja – kaevude tõttu toimub kanalisatsioonisüsteemi ka sademete ja lumesulamisvee infiltratsioon, mis suurendab oluliselt sademeterohkel perioodil reoveepuhasti hüdraulilist koormust ning võib põhjustada häireid puhasti töös. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Seega tuleb olemasolevad amortiseerunud isevoolsed ühiskanalisatsiooni torustikud ning kaevud rekonstrueerida. Rekonstrueeritavate ühiskanalisatsiooni torustike kogupikkus on ligikaudu 1194 meetrit. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2014-2018:  Aardla küla olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine võrekaevust, septikust ning biotiikidest koosneva reoveepuhastina;

 Aardla küla isevoolse ühiskanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine kogupikkusega ca 1194 meetrit. Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Aardla külas on toodud tabelis 49. Tabel 49. Aardla küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Aardla küla Olemasolevate amortiseerunud isevoolsete ühiskanalisatsiooni kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine arendamine ja Aardla külas m 1194 197 865 rekonstrueerimine sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike 2014-2018 rekonstrueerimine eraldi kaevikus m 815 146 700 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 379 51 165 Aardla küla reoveepuhasti rekonstrueerimine kmpl 1 60 080 Ettenägematud kulud 5% 12 897 Järelvalve 5% 12 897 KOKKU: 283 740 Aardla küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja arendamine KOKKU: 283 740

6.4.8 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2014-2026. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Sademeveekanalisatsioon Aardla külas puudub. Sademetevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.5 Kurepalu piirkond

6.5.1 Perspektiivne veetarve Kurepalu piirkonnas Kurepalu külas elab 01.01.2014. aasta seisuga 165 elanikku. Ühisveevarustus ja – kanalisatsioon külas puudub. Suuremate majade üksiktarbijad saavad vee vahetult hoone lähedusse rajatud šahtkaevude vahendusel. Mõne elamu veega varustamine toimub puurkaevude kaudu. Alljärgnevas tabelis 50 on toodud Kurepalu piirkonna perspektiivne veetarve. Perspektiivse veetarbe prognoosimisel on lähtutud eeldusest, et ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni väljaarendamisel kavandataval reoveekogumisalal liituvad

ühisveevärgiga (ja –kanalisatsiooniga) ligikaudu 392 piirkonna elanikku. Lisaks on arvestatud Haaslava vallamaja hinnangulise veetarbega. Tabel 50. Kurepalu piirkonna perspektiivne veetarve Parameeter Ühik 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 Elanike arv Kurepalu piirkonnas (Kurepalu, Haaslava, Mõra külas) 449 462 472 482 486 490 490 ÜV-ga ühendatud elanike arv 0 187 322 384 388 392 392 Liitunute osakaal % 0 40 68 80 80 80 80 Ühiktarbimine l/d*in 0 60 70 80 80 80 80 Elanike veetarve m3/d 0,0 11,2 22,5 30,7 31,0 31,4 31,4 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/d 0,0 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 Veetarve kokku m3/d 0,0 11,5 22,8 31,0 31,3 31,7 31,7 Veekaod m3/d 0,0 1,2 2,3 3,1 3,1 3,2 3,2 Veetootmine kokku m3/d 0,0 12,7 25,1 34,1 34,5 34,8 34,8 Elanike veetarve m3/a 0 4 095 8 227 11 213 11 330 11 446 11 446 Asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 0 110 110 110 110 110 110 Veetarve kokku m3/a 0 4 205 8 337 11 322 11 439 11 556 11 556 Veekaod m3/a 0 420 834 1 132 1 144 1 156 1 156 Veetootmine kokku m3/a 0 4 625 9 170 12 455 12 583 12 711 12 711

Perspektiivne veetarve Kurepalu piirkonnas on aastal 2026 ligikaudu 31,7 m3 ööpäevas (tabel 50). Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 80 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et suurem enamus Kurepalu piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal elavatest elanikest on liitunud ühisveevarustusega. Veekadude osakaaluna on arvestatud 10 % tarbitud vee kogusest.

6.5.2 Veevarustuse edasine areng Käesoleval ajal ühisveevärk ja –kanalisatsioon piirkonnas puudub. Kurepalu piirkonnas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi valdavalt kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus). Reovee kogumiskaevude (-mahutite) halvast seisukorrast tulenevalt on need ohuks piirkonna põhjaveele ning Kurepalu paisjärve ja Mõra jõe vee kvaliteedile. Sellest lähtuvalt on vajalik ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas leida lahendus piirkonna elanike reovee käitlemiseks. Otstarbekas on koos ühiskanalisatsiooni rajamisega välja ehitada ka kogu piirkonda kattev ühisveevõrk, kuna sellisel juhul on võimalik torusid rajada ühises kaevikus. Ühisveevarustuse arendamise kavas planeeritud tegevuste elluviimisel luuakse ühisveevärgiga liitumise võimalus ligikaudu 392 piirkonna elaniku tarbeks. Perspektiivis (aastal 2026) tuleb arvestada, et ühisveevarustussüsteemiga on ühendatud kõik piirkonna elanikud. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2014- 2018) rajatakse Kurepalu külla vallamaja lähedusse uus ühisveevarustuse puurkaev- pumpla. Lisaks on arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2014-2018) planeeritud

rajada piirkonna ühisveevärgi torustikud. Ühisveevarustuse arendamine ja rekonstrueerimine toimub valla (või vee-ettevõtte) omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Kurepalu piirkonnas. Kurepalu piirkonna perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 4. Ühisveevärgi arendamise I etapp, 2014-2018 Arendamise kava esimeses etapis rajatakse Kurepalu külla vallamaja lähedusse piirkonna ühisveevarustuse tarbeks uus puurkaev-pumpla. Pumplahoonesse paigaldaks toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed, veetöötlusseadmed ning II- astme pumpla seadmed. Lisaks on arvestatud, et pumpla juurde rajatakse ca 20 m3 suurune puhta vee reservuaar. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava lühiajalises perspektiivis on koos ühiskanalisatsiooni rajamisega planeeritud rajada piirkonda ka ühisveevärk. Sellisel juhul on võimalik torustikud paigaldada ühisesse kaevikusse. Kokku on rajatavate veetorustike kogupikkus ca 5570 meetrit. Veevarustussüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2014-2018:  Kurepalu piirkonna ühisveevarustuse puurkaev-pumpla rajamine (sh veetöötlusseadmete paigaldamine);  Kurepalu piirkonna ühisveevarustuse torustike rajamine kogupikkusega hinnanguliselt 5570 meetrit. Ühisveevärgi arendamiseks vajalike investeeringute maksumus Kurepalu piirkonnas on toodud tabelis 51.

Tabel 51. Kurepalu piirkonna ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Kurepalu piirkonna Kurepalu piirkonna ühisveevarustuse ühisveevärgi puurkaev-pumpla rajamine (sh. arendamine 2014- veetöötlusseadmete paigaldamine) kmpl 1 167 520 2018 Ühisveevarustuse torustike rajamine Kurepalu piirkonnas m 5571 567 995 sh veetorustike rajamine eraldi kaevikus m 270 27 000 sh veetorustike rajamine ühises kaevikus m 5301 423 660 sh majaühenduste rajamine tk 153 117 340 Uuringud, projekteerimine 10% 73 552 Ettenägematud kulud 10% 73 552 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 36 776 KOKKU: 919 400 Kurepalu piirkonna ühisveevärgi arendamine KOKKU: 919 400

6.5.3 Kurepalu piirkonna perspektiivne reostuskoormus Käesoleval ajal Kurepalu piirkonnas ühiskanalisatsioon puudub. Reovesi kogutakse valdavalt kogumismahutitesse (-kaevudesse). Andmed kogumismahutite seisukorra ning tühjendamise sageduse kohta puuduvad, mistõttu võib amortiseerunud mahutitest pinnasesse imbuv reovesi põhjustada piirkonna põhja- ja pinnavee kvaliteedi halvenemist. Uue-Kalda uuselamupiirkonnas on elanike reovee puhastamiseks rajatud FIL D’EAU tüüpi kompaktpuhasti. Tulenevalt sellest, et piirkonnas on põhjavesi valdavalt kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) on vajalik leida lahendus piirkonna reovee nõuetekohaseks käitlemiseks. Prognoositav Kurepalu piirkonna reostuskoormus on ligikaudu 395 ie. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga on liitunud suurem enamus Kurepalu piirkonna kavandatava reoveekogumisala elanikest. Lisaks on arvestatud ka Haaslava Vallavalitsuses moodustuva hinnangulise reovee kogusega. Kurepalu piirkonna perspektiivne reovee vooluhulk ja reostuskoormus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 52). Infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 30 % tarbijatele pumbatud vee kogusest.

Tabel 52. Kurepalu piirkonna perspektiivne reovee vooluhulk. Parameeter Ühik 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 ÜK-ga ühendatud elanike arv 0 187 322 384 388 392 392 Liitunute osakaal % 0 40 68 80 80 80 80 Ühiktarbimine l/d*in 0 60 70 80 80 80 80 Elanike kanalisatsioon m3/d 0,0 11,2 22,5 30,7 31,0 31,4 31,4 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/d 0,0 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 Kanalisatsioon kokku m3/d 0,0 11,5 22,8 31,0 31,3 31,7 31,7 Infiltratsioon m3/d 0,0 3,5 6,9 9,3 9,4 9,5 9,5 Reovesi kokku m3/d 0,0 15,0 29,7 40,3 40,7 41,2 41,2 Elanike kanalisatsioon m3/a 0 4 095 8 227 11 213 11 330 11 446 11 446 Asutuste ja ettevõtete kanalisatsioon m3/a 0 110 110 110 110 110 110 Kanalisatsioon kokku m3/a 0 4 205 8 337 11 322 11 439 11 556 11 556 Infiltratsioon m3/a 0 1 261 2 501 3 397 3 432 3 467 3 467 Reovesi kokku m3/a 0 5 466 10 838 14 719 14 871 15 023 15 023 Kurepalu piirkonna elanike poolt ning asutustes tekitatud arvutuslik perspektiivne reovee vooluhulk on ööpäevas ca 31,7 m3 (vt tabel 50). Moodustuva reovee arvutuslik reostuskoormus on ligikaudu 23,7 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning võivad mõnevõrra erineda reaalsest olukorrast.

6.5.4 Reovee puhastamise alternatiivid Arendamise kava lühiajalises perspektiivis tuleb leida lahendus Kurepalu piirkonnas moodustuva reovee käitlemiseks. Töö koostajad kaalusid erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus Kurepalu piirkonna reovee puhastamiseks. Reoveepuhasti perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on võetud arvesse üksnes ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike poolt ning asutustes moodustuva olmereoveega. Alternatiivide hulka ei kuulu kogumismahutite rajamine ning reovee äravedu Roiu reoveepuhastile, kuna pikemas perspektiivis kujuneb antud lahendus kõige kulukamaks. Seega on tarbijate reovee puhastamiseks kaalutud järgnevaid alternatiive: Alternatiiv A – Reovee puhastamine kohapeal uues rajatavas reoveepuhastis; Alternatiiv B – Reovee pumpamine Roiu reoveepuhastisse.

6.5.4.1 Alternatiiv A – Reovee puhastamine kohapeal uues rajatavas reoveepuhastis Kurepalu piirkonnas moodustuva reovee puhastamiseks rajatakse uus reoveepuhasti. Piirkonna asustusest tulenevalt sobiv maa-ala selleks Kurepalu paisjärve läheduses puudub, mistõttu on vajalik leida puhasti rajamiseks sobilik maa-ala piirkonnast mõnevõrra eemal Mõra jõe alamjooksu suunas. Reoveepuhasti juurde rajatakse tehnohoone, millesse paigaldatakse madalsurve kompressorid (2 tk), võreseade ja seadmed fosfori keemiliseks sadestamiseks vajaliku kemikaali hoidmiseks ja doseerimiseks. Aeratsioonisüsteemis kasutatakse õhu viimiseks reovette EPDM

peenmulldifuusoreid. Liigmuda tihendatakse selleks ette nähtud mahutis ning veetakse käitlemiseks lähimale suuremale reoveepuhastile. Rekonstrueeritava reoveepuhasti ümber rajatakse uus piirdeaed ning puhastini rajatakse juurdepääsutee.

Alternatiiv A hinnanguline maksumus on 210 900 eurot.

6.5.4.2 Alternatiiv B – Reovee pumpamine Roiu aleviku reoveepuhastisse Kurepalu piirkonnas moodustuv reovesi kogutakse rajatava ühiskanalisatsiooni abil kokku ning pumbatakse Roiu aleviku reoveepuhastile. Selleks on vajalik rajada reoveepumpla ning ligikaudu 2925 meetrit survekanalisatsiooni torustikku. Torustiku rajamisel on arvestatud, et see kulgeb Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee (nr 22140) ääres. Reovesi puhastatakse Roiu reoveepuhastis. Reovee peapumpla on planeeritud rajada Haaslava Vallavalitsuse lähedusse. Alternatiiv B hinnanguline maksumus on 399 000 eurot.

Kurepalu piirkonna tarbijate reovee puhastamise alternatiivsete lahenduste hinnangulised aastased ekspluatatsioonikulud on toodud tabelis 53. Reovee pumpamise korral on arvestatud, et Roiu reoveepuhastil kaasnevad täiendavad kulud reovee vastuvõtmisel on ligikaudu 0,3 eurot/m3.

Tabel 53. Erinevate alternatiivide aastased ekspluatatsioonikulud (ilma käibemaksuta) Alternatiivne lahendus Ühik Ekspluatatsioon kokku Reovee puhastamine kohapeal uues rajatavas 8 885 reoveepuhastis eurot/a Reovee pumpamine Roiu ühiskanalisatsiooni eurot/a 5 275

6.5.4.3 Sobivaima alternatiivi valik ja põhjendamine

Tabelis 54 on võrdlevalt toodud kahe alternatiivse reoveepuhastuse lahenduse maksumuste ja ekspluatatsioonikulude hinnang pikema ajaperioodi lõikes. Alternatiivsete lahenduste korral on arvestatud 30 aastase kasutusaja jooksul tehtavates investeeringutes seadmete ühekordse väljavahetamise vajadusega (eluiga 15 aastat). Samuti on arvestatud, et puhasti konstruktsioonide ja rajatiste eluiga on 40 aastat ning seetõttu omavad puhastid peale 30 aasta kasutusaja möödumist teatavat jääkväärtust. Ekspluatatsioonikulud on arvutatud pikema ajaperioodi (30 aastat) kohta. Tabeli viimases veerus on toodud 30 aasta investeeringute ja ekspluatatsioonikulude summaarne maksumus.

Tabel 54. Alternatiivide maksumuste ja ekspluatatsioonikulude võrdlev hinnang pikema ajaperioodi lõikes (ilma käibemaksuta) Maksumus (eurot)* Alternatiiv Ehitus- Seadmete Investeeringu Investeering Ekspluatatsioon Kokku maksumus asendamiskulutus jääkväärtus 30 a 30 a Alternatiiv A – Reoveepuhasti rajamine 210 871 42 174 42 174 210 871 266 571 477 442 Alternatiiv B – Reovee pumpamine 399 062 5 752 98 328 306 487 158 248 464 735 *Investeeringu hetkeväärtus Vastavalt alternatiivide analüüsile on rajamismaksumuse põhjal odavaimaks lahenduseks reoveepuhasti rajamine ning reovee puhastamine kohapeal (Alternatiiv A) ning kallimaks reovee pumpamine Roiu aleviku reoveepuhastile (Alternatiiv B). Ekspluatatsioonikulude poolest on odavamaks reovee pumpamine Roiu aleviku reoveepuhastile (Alternatiiv B). Pumpamise eeliseks on ka see, et antud lahenduse korral pole vajalik vee-ettevõttel arvestada täiendava tööjõukuluga, mida reovee puhastamine kohapeal rajatavas reoveepuhastis paratamatult tähendab. Samuti on reovee puhastamine suurema puhasti juures odavam ning võimaldab tagada paremad heitvee kvaliteedi näitajad. Lisaks on alternatiiv A korral vajalik leida sobiv maa-ala reoveepuhasti rajamiseks. Alternatiiv B eeliseks on ka see, et perspektiivis saavad huvi korral rajatava kanalisatsioonisüsteemiga liituda ka teised Haaslava küla uuselamupiirkonnad rajades kanalisatsioonitorustiku planeeritava Kurepalu piirkonna ühiskanalisatsiooni süsteemini (vt ka joonis 5). Seetõttu on sobilikuks alternatiiviks Kurepalu piirkonna tarbijate poolt moodustuva reovee puhastamiseks reoveepumpla ja survekanalisatsiooni torustiku rajamine ning reovee pumpamine Roiu aleviku reoveepuhastile.

6.5.5 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Arendamise kava koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2026) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Kurepalu piirkonnas elavatest elanikest. Tulenevalt sellest, et piirkonnas on põhjavesi valdavalt kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) on vajalik leida lahendus piirkonna reovee nõuetekohaseks käitlemiseks. Vastavalt alternatiivide analüüsile on otstarbekas Kurepalu piirkonnas moodustuv reovesi pumbata Roiu aleviku reoveepuhastisse. Ühiskanalisatsiooni rajamine toimub koos veetorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik rajada torustikud ühises kaevikus. Ühiskanalisatsiooni arendamine on planeeritud arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2014-2018) ning selle eelduseks on reoveekogumisala moodustamine Kurepalu piirkonnas perspektiivsel ühiskanalisatsiooniga kaetaval alal (vt joonis 4) Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine toimub valla (või vee-ettevõtte) omavahenditest ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil.

Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Kurepalu piirkonnas. Kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise lühiajaline perspektiiv, 2014-2018. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on vajalik leida lahendus Kurepalu piirkonna reovee käitlemiseks. Vastavalt alternatiivide analüüsile on otstarbekas Kurepalu piirkonnas moodustuv reovesi pumbata Roiu aleviku reoveepuhastisse. Kuna Kurepalu piirkonnas on põhjavesi valdavalt kaitsmata, võib olemasolevatest amortiseerunud reovee kogumiskaevudest (-mahutitest) pinnasesse imbuv reovesi põhjustada maapinnalähedase põhjaveekihi reostumist. Samuti võib loodusesse juhitav reovesi halvendada Kurepalu paisjärve ja Mõra jõe vee kvaliteeti. Seetõttu on ühiskanalisatsiooni arendamise kava lühiajalises perspektiivis planeeritud Kurepalu piirkonnas ehitada välja ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooni abil kokkukogutav reovesi pumbatakse Roiu aleviku reoveepuhastisse. Selleks on vajalik rajada kokku hinnanguliselt 8 reoveepumplat ning ligikaudu 4275 meetrit isevoolset ja 4915 meetrit survelist kanalisatsioonitorustikku. Ühiskanalisatsiooni rajamine toimub koos veetorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik rajada torustikud osaliselt ühises kaevikus. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks vajalikud tegevused aastatel 2014-2018:  Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine kogupikkusega ca 4275 meetrit;  Surveliste kanalisatsioonitorustike rajamine kogupikkusega ca 4915 meetrit;  Reoveepumplate rajamine (kokku 8 tk). Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Kurepalu piirkonnas on toodud tabelis 55.

Tabel 55. Kurepalu piirkonna ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Projekti osa Tegevused Ühik Kogus Kokku (Eurot) Kurepalu piirkonna Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine ühiskanalisatsiooni Kurepalu piirkonnas m 4277 466 315 arendamine 2014- sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine 2018 eraldi kaevikus m 111 13 285 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine ühises kaevikus m 4166 335 690 sh majaühenduste rajamine tk 153 117 340 Survekanalisatsiooni torustiku rajamine eraldi kaevikus m 2813 281 300 Survekanalisatsiooni torustiku rajamine ühises kaevikus m 2100 151 805 Kurepalu piirkonnas reoveepumplate rajamine kmpl 8 230 080 Uuringud, projekteerimine 10% 112 950 Ettenägematud kulud 10% 112 950 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 56 475 KOKKU: 1 411 875 Kurepalu piirkonna ühiskanalisatsiooni arendamine KOKKU: 1 411 875

6.5.6 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveesüsteemide arendamine aastatel 2014-2026. Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides. Sademeveekanalisatsioon Kurepalu piirkonnas puudub. Sademetevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

7. Finantsanalüüs

7.1 Arendustegevuse finantseerimisvajadused, prioriteedid ning võimalused Tabelis 56 on kokkuvõtlikult välja toodud investeeringute maht, mis on vajalik Haaslava valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseks ning rajamiseks arendamise kava perioodi jooksul. Investeeringu kogusumma, mis on vajalik vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks ja rekonstrueerimiseks on suurusjärgus 3,44 miljonit eurot (investeering ei sisalda käibemaksu). Tuleb arvestada, et investeeringu suurus on välja arvutatud vastavalt tabelis 32 toodud hindadele, mis võivad käesoleval ajal kuni 20% vahemikus erineda reaalsetest ehitushindadest. Investeeringute tegemisel tuleb arvestada ka rahaliste finantseerimisvõimalustega ning Euroopa Liidu poolt kehtestatud direktiividega, millele peavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid vastama, et vähendada elanikkonna terviseriske ning keskkonna reostumist. Tabelis on jaotatud investeeringud eelkõige EL direktiividest tulenevate kohustuste tähtaegasid ja elanikkonna maksevõimet arvestades. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine üksnes valla (või vee-ettevõtte) omavahenditest ei ole piisavate finantseerimisvahendite puudumise tõttu võimalik. Arenguetappide elluviimiseks tuleb taotleda abi erinevatest finantsallikatest. Töös on arvestatud, et finantsabi taotletakse planeeritavate tegevuste tarbeks siseriiklikest allikatest (KIK). Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel on kuni 85% projekti maksumusest. SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul eeldatakse, et KOV ja vee-ettevõtte omafinantseering vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise ja rekonstrueerimise korral moodustab 15%. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. Tabelis 56 on välja toodud ka Haaslava vallas arendatavate projektide planeeritavad teostamise ajad ning eeldatav valla (või vee-ettevõtte) omafinantseeringu suurus.

Tabel 56. Haaslava valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks vajalikud investeeringud. Kogumaksumus*, Omaosalus**, Projekti nimetus Periood Ühik Kokku eur eur Rahastajad Roiu aleviku ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine 2014-2018 232 119 34 818 OV, vee-ettevõte, KIK Veetorustike rajamine Päkste küla tarbijate ühendamiseks Roiu aleviku veevõrguga m 1724 172 119 25 818 sh veetorustike rajamine ühises kaevikus m 1724 169 244 25 387 sh majaühenduste rajamine ja rekonstrueerimine tk 3 2 875 431 Päkste puurkaev-pumpla hoone rekonstrueerimine ning survetõstepumpla rajamine (II-astme pumpla seadmed ning elektri- ja automaatikaseadmed) kmpl 1 60 000 9 000 Roiu aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2014-2018 210 738 31 611 OV, vee-ettevõte, KIK Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine Päkste küla piirkonnas m 264 30 925 4 639 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ühises kaevikus m 264 28 050 4 208 sh majaühenduste rajamine tk 3 2 875 431 Survekanalisatsioonitorustiku rajamine reovee suunamiseks Roiu aleviku kanalisatsioonisüsteemi m 1485 143 863 21 579 reoveepumpla rajamine kmpl 1 35 950 5 393 Roiu aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2019-2026 187 500 28 125 OV, vee-ettevõte, KIK Roiu aleviku reoveepuhasti laiendamine kmpl 1 187 500 28 125 Ignase küla ühisveevõrgu arendamine 2019-2026 12 500 1 875 OV, KIK Tuletõrje veevõtukoha rekonstrueerimine tk 1 12 500 1 875 Aardla küla ühisveevõrgu arendamine ja rekonstrueerimine 2014-2018 148 407 22 261 OV, vee-ettevõte, KIK Veetorustike rekonstrueerimine ja rajamine Aardla külas m 684 106 607 15 991 sh veetorustike rekonstrueerimine ja rajamine eraldi kaevikus m 305 50 325 7 549 sh veetorustike rekonstrueerimine ja rajamine ühises kaevikus m 379 56 282 8 442 Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine (sh veetöötlusseadmete paigaldamine) kmpl 1 41 800 6 270 Aardla küla ühisveevõrgu arendamine 2019-2026 35 950 5 393 OV, KIK Tuletõrje veevõtumahuti rajamine Aardla puurkaev-pumpla lähedusse tk 1 35 950 5 393 Aardla küla ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2014-2018 283 740 42 561 OV, vee-ettevõte, KIK Olemasolevate amortiseerunud kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Aardla külas m 1194 217 652 32 648 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine eraldi kaevikus m 815 161 370 24 206

Kogumaksumus*, Omaosalus**, Projekti nimetus Periood Ühik Kokku eur eur Rahastajad sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine ühises kaevikus m 379 56 282 8 442 Aardla küla reoveepuhasti rekonstrueerimine kmpl 1 66 088 9 913 Kurepalu piirkonna ühisveevõrgu arendamine 2014-2018 919 400 137 910 OV, vee-ettevõte, KIK Veetorustike rajamine Kurepalu külas m 5571 709 994 106 499 sh veetorustike rajamine eraldi kaevikus m 270 33 750 5 063 sh veetorustike rajamine ühises kaevikus m 5301 529 575 79 436 sh majaühenduste rajamine tk 153 146 675 22 001 Kurepalu küla ühisveevarustuse puurkaev-pumpla rajamine kmpl 1 209 400 31 410 Kurepalu piirkonna ühiskanalisatsiooni arendamine 2014-2018 1 411 875 211 781 OV, vee-ettevõte, KIK Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine Kurepalu külas m 4277 582 894 87 434 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine eraldi kaevikus m 111 16 606 2 491 sh isevoolse kanalisatsioonitorustike rajamine ühises kaevikus m 4166 419 613 62 942 sh majaühenduste rajamine tk 153 146 675 22 001 Survekanalisatsiooni torustiku rajamine eraldi kaevikus m 2813 351 625 52 744 Survekanalisatsiooni torustiku rajamine ühises kaevikus m 2100 189 756 28 463 Kurepalu piirkonnas reoveepumplate rajamine kmpl 8 287 600 43 140 Investeeringud kokku 2014-2018 3 206 277 480 942 Investeeringud kokku 2019-2026 235 950 35 393 Kõik kokku 3 442 227 516 334 * Hinnad sisaldavad projekteerimise, projekti juhtimise, järelvalve ning uuringute kulusid, mis moodustavad koos ettenägematute kuludega projekti maksumusest kuni 25% ** Arvestatud, et süsteemide väljaarendamiseks taotletakse kohaliku omavalitsuse (või vee-ettevõtte) poolt raha KIK-ist. Omaosaluseks ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisel ning arendamisel on KIK-ist taotlemisel arvestatud 15%.

Tabelis 56 toodud projektide maksumustes ei ole kajastatud käibemaksu ning maksumused on arvestatud praegustes (2014. a.) hindades. Konkreetse finantsskeemi väljatöötamine on küllaltki aeganõudev ja keerukas protseduur, mistõttu seda käesoleva arendamise kava raames ei teostata. Töö järgmises peatükis (vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid) on vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinna kujundamisel arvestatud alginvesteeringule lisaks ehitushindade tõusu. Keskmiselt on prognoositud ehitushinna tõusuks aastatel 2014- 2026 ligikaudu 2,5-4,5 % aastas. Samas täpne projekti maksumus määratakse konkreetsete ehitajate poolsete hinnapakkumistega ning seetõttu ei pruugi pikaajaline investeeringute planeerimine kirjeldatud finantsskeemi alusel ühtida reaalse turusituatsiooniga igal järgneval aastal.

7.2 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif Käesoleva arendamise kava raames hinnatakse üldiselt, milline peaks olema arendamise kava elluviimise järgselt rakendatav veetariifipoliitika ja ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumise tasu. Lõplikud tariifid töötab välja vee-ettevõte ning kooskõlastab Konkurentsiamet.

7.2.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted Kõige tähtsamaks teguriks veetariifide väljatöötamisel on alaliselt elavate elanike arv vallas või veelgi täpsemalt inimeste arv, kes on ühendatud ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ning kes hakkavad tasuma veemaksu. Otstarbekas on määrata tariifid tarbitava vee hulga järgi. Väga oluline vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel on arvestada elanike maksevõimega. Tariifid peaksid jääma vahemikku 2-3% leibkonna netosissetulekutest. Keskmiseks leibkonnaliikme kuu netosissetulekuks on võetud ca 430,8 eurot (2011. aasta Statistikaameti andmed Tartumaa kohta). Vee- ja kanalisatsioonitariifide kujundamisel lähtutakse teostatavate investeeringute omaosalusest (15%) ja ekspluatatsioonikuludest, mis on arvutatud praegustes hindades. Lisaks tuleb arvestada nii ehitushindade kui ka tarbijahindade tõusuga arendamise kava perioodi vältel. Töö tabelis 57 on välja toodud koondtabel vee- ja kanalisatsioonitariifide kujunemisest. Tabelis toodud vee- ja kanalisatsioonitariifide korral on arvestatud olemasolevate ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni objektide amortisatsioonikulusid üksnes omafinantseeringu osas, mis Roiu alevikus ja Ignase külas aastatel 2009-2010 teostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja laiendamise projektide korral oli ligikaudu 10 % projekti abikõlbulikest kuludest. Arvestades palgatõusuks KIK-i ametlikud prognoosandmed (http://www.struktuurifondid.ee/file.php?10147208), võiks 2026. aastal Tartumaa leibkonnaliikme netosissetulek olla ligikaudu 1059,6 eurot. Maksimaalseks veetariifi suurusjärguks peetakse 2-3 % netosissetulekust kuus. Seega on sobiv suurusjärk 21,2- 31,8 eurot inimese kohta kuus. Kui arvestada keskmiseks veetarbeks 90 l inimese kohta ööpäevas, siis annab see tarbimiseks ligikaudu 2,7 m3 vett inimese kohta kuus.

100

Selle arvestuse järgi kujuneks 1 m3 tarbitava vee optimaalseks maksumuseks aastaks 2026 ilma käibemaksuta 7,8-11,8 eurot. Tegemist on arvutuslike numbritega ning tegelik situatsioon võib erineda analüüsitavast. Seetõttu on oluline Haaslava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava korraline ülevaatamine iga nelja aasta tagant, mis võimaldab analüüse korrigeerida. Põhjendatud vee hinna ja reoveepuhastuse hinna kalkulatsiooni skeem on esitatud järgnevalt. Tariifide määramise eesmärgid: – tootmiskulude katmine; – investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; – kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; – keskkonnakaitse tingimuste täitmine; – põhjendatud tulukus; – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Veetariif koosneb veetootmise/puhastamise omahinnast ja sellele lisanduvast plaanilisest kasumist, millest osa suunatakse investeeringuteks. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise tabelis on arvestatud KIK-i kaudu rahastatavate projektide amortisatsioonikulusid tehtavatelt investeeringutelt 15%- liselt. I Veetootmise omahind : 1. elektrienergia maksumus. 2. amortisatsioonikulud 2,5% a. puurkaev-pumplate, torustike ja mahutite rekonstrueerimis-/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat. 3. ressursimaks, mis devoni kuni ordoviitsiumi-kambriumi veele on 2014. aastast 8,07 senti/m3. Ressursimaksu tuleb arvestada väljapumbatud vee hulga, mitte tarbitava vee hulga alusel. 4. töötasud inimestele, kes haldavad veevarustussüsteeme (arendamise kava perioodil on palkade tõusuks arvestatud 5,8-6,7% aastas); 5. remondikuludena on arvestatud keskmiselt ligikaudu 0,1 eurot/m3 tarbitud vee kohta. Lisaks on arvestatud remondikulude suurenemist tarbijahinnaindeksi prognoosi põhjal. II Reovee puhastamise omahind kujuneb : 1. Reovee puhastamise ja pumpamise elektrikulud. 2. amortisatsioonikulud 2,5% a. reoveepumplate, torustike ja reoveepuhastite rekonstrueerimis-/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat.

101

3. töötasud inimestele, kes haldavad kanalisatsioonisüsteeme (arendamise kava perioodil on palkade tõusuks arvestatud 5,8-6,7% aastas); 4. Saastetasud on arvestatud reovee puhastamise omahinna sisse, tingimusel, et vett puhastatakse vastavalt vee-erikasutusloas väljastatud tingimustele. 5. remondikuludena on arvestatud keskmiselt ligikaudu 0,15 eurot/m3 müüdud reovee kohta. Lisaks on arvestatud remondikulude suurenemist tarbijahinnaindeksi prognoosi põhjal. Seega võiks Haaslava vallas arenguperioodi jooksul kujuneda vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaks kokku ligikaudu 5,32 eur/m3. Välja kujunenud hind on praegusest hinnast küll kõrgem, kuid elanikkonna heaolu ja maksevõime kasvades siiski aktsepteeritav (kuni 1,8% leibkonnaliikme kuu sissetulekust). ÜVK kasutamise hinda on võimalik minimeerida vastavalt vee- ettevõtte laienemise ning sellest tuleneva ÜVK väljaehitamisulatuse optimeerimisega pikemale ajaperioodile (ÜVK täielik väljaehitamise võimalikkus ning hinnakujunemine sõltub suuresti ka finantseerimisallikate poolt pakutavatest tingimustest). Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kujunev hind on näidatud tabelis 57, kus on muuhulgas arvestatud elanikkonna prognoositava palgatõusuga. Oluline on arvesse võtta, et allpool toodud tabelit ei saa ega tohi kasutada vee- ja kanalisatsioonihinna kehtestamiseks Haaslava vallas, kuid kindlasti tuleb tariifide kujundamisel arvestada finantsanalüüsi peatükis kirjeldatud põhimõtteid, mille alusel kujuneb veetootmise ja reovee puhastamise omahind. Perspektiivis tuleb kõikidel Haaslava valla ÜVK süsteemide aladel kujundada ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind. Ühtne vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind peaks olema nii eraõiguslikel isikutel kui ka juriidilistel isikutel. Erinev reoveeteenuse hind juriidilistel isikutel on põhjendatud ainult siis, kui ettevõtte tegevuse tulemusena tekib reovett, mille reoainete sisaldus on kõrgem olmereovee parameetritest. Tulevikus tuleb vajadusel kasutada oma haldusterritooriumil juriidilistele isikute poolt tekitatud reovee tariifi kujundamisel põhimõtet, et reoveeteenuse hind kujundatakse vastavalt reostuskoormusele. Käesolevas arendamise kavas toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuse prognoositavad tariifid (tabel 57) iseloomustavad üksnes Haaslava valla veetootmise ja reovee puhastamise omahinda ning sellele lisanduvat plaanilist kasumit. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi prognoos on koostatud kogu Haaslava valla (Roiu aleviku, Ignase ja Aardla külade ning Päkste ja Kurepalu piirkondade) kohta lähtuvalt perspektiivsetest vee ja –kanalisatsiooniteenuse mahtudest ning veetootmise ja reovee puhastamise kuludest. Perspektiivne vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif Haaslava vallas kehtestatakse vee-ettevõtte tegevuspiirkonna põhiselt ning selle kooskõlastab Konkurentsiamet. Alljärgnevas tabelis kajastatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste hind sisaldab käibemaksu. Tabelist on näha, et vee- ja kanalisatsioonihindu tuleb järk-järgult tõsta, kuna vee ja reovee hind peab sisaldama nii ekspluatatsioonikulusid kui ka teostatud investeeringute amortisatsioonikulusid. Kuigi perspektiivse ühisveevarustuse ja –

102

kanalisatsiooni tariifi prognoosimisel on arvestatud amortisatsioonikulusid üksnes teostatavate investeeringute omaosaluse põhjal, on vee-ettevõtluse jätkusuutlikkuse tagamiseks Haaslava vallas vajalik pikemas perspektiivis jõuda etalontariifiga tähistatud vee- ja kanalisatsioonitariifini, mis arvestab teostatavate investeeringute amortisatsioonikulu 100 %-lisena (vt. tabelis 57 esitatud etalontariif). Arendamise kava koostajad on seisukohal, et nii pika perioodi vältel, nagu seda on arendamise kavas kajastatud, ei ole võimalik väga täpselt prognoosida palkade tõusu ja inflatsiooninäitajate muutust, mistõttu on soovitatav kindlasti iga nelja aasta tagant arendamise kava ülevaatus. Arendamise kava ülevaatusega on otstarbekas kontrollida vajalike investeeringute mahtusid ning vaadata üle ja vajadusel korrigeerida vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna prognoosi.

103

Tabel 57. Haaslava valla vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind (käibemaksuga) Aasta Ühik 2013* 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Ühisveevärgiga liitunute arv - 573 573 686 766 845 905 963 967 969 971 973 975 975 975 Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv - 568 568 678 755 832 890 948 952 954 956 958 960 960 960 Veeteenuse maht m3/a 25 039 25 305 44 810 46 693 49 510 51 159 54 137 54 363 54 530 54 698 54 865 55 032 55 141 55 250 Kanalisatsiooniteenuse maht m3/a 22 451 23 020 38 016 39 769 42 486 44 035 46 971 47 155 47 281 47 406 47 532 47 657 47 725 47 792 Veeteenuse hind eur/m3 1,463 1,48 1,50 1,58 1,72 1,76 1,80 1,92 1,93 1,99 2,05 2,11 2,18 2,25 Kanalisatsiooniteenuse hind eur/m3 1,850 2,02 2,02 2,12 2,21 2,35 2,42 2,51 2,61 2,69 2,78 2,88 2,97 3,07 Komplekshind** eur/m3 3,31 3,50 3,51 3,69 3,93 4,11 4,23 4,43 4,53 4,68 4,83 4,99 5,15 5,32 Hinnatõus % 0,0 5,5 0,5 5,1 6,4 4,5 2,9 4,8 2,4 3,3 3,2 3,2 3,2 3,2 Etalontariif (kogukulu, kasum, KM) eur/m3 5,67 6,00 5,70 6,50 7,26 8,02 7,98 8,25 8,40 8,54 8,68 8,82 8,98 9,14 Leibkonnaliikme netosissetulek eur/kuu 482,8 512,7 545,0 580,4 618,1 659,6 703,4 748,3 795,0 843,5 894,1 947 1 002 1 060 Leibkonnaliikme kulutus VK teenusele eur/kuu 8,80 9,41 9,49 10,01 10,69 11,21 11,58 12,18 12,52 12,97 13,44 13,93 14,44 14,96 VK teenuse kulu osakaal sissetulekust % 1,8 1,8 1,7 1,7 1,7 1,7 1,6 1,6 1,6 1,5 1,5 1,5 1,4 1,4 *Käesoleval ajal Haaslava vallas AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonnas kehtiv vee- ja kanalisatsioonitariif. **Komplekshinna prognoosimisel on võetud arvesse vee-ettevõtluse kulusid 2013. aastal ning olemasolevate varade ning planeeritavate investeeringute amortisatsioonikulusid üksnes omaosaluse põhjal.

104

7.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu Liitumistasu on tasu, mida kinnistu omanik või valdaja tasub vee-ettevõttele liitumislepingu kohaselt osaliselt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise eest. Liitumistasu suurus kinnistu omanikule või valdajale sõltub investeeringuprogrammi suurusest, teiste finantseerimisallikate osakaalust kogu programmi maksumuses ja liituvate abonentide arvust. Liitujate arv on otseses sõltuvuses kinnistu omanike ja valdajate soovist kasutada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid ning osaleda vastavate süsteemide rajamisel. Liitumistasu on ühekordne, seda võib maksta kas ühekorraga või osadena vastavalt kinnistu valdaja võimalustele. Järgnevalt on näitena esitatud üks võimalik metoodika liitumistasu arvutamiseks:

M = K/G kus M on liitumistasu, G on uutele elamualadele asuvate elanike arv ja K on liitumisteks tehtavate investeeringute suurus. Investeeringute suurus kujuneb reaalselt ÜVK süsteemiga ühendamiseks tehtud kulutustest.

7.2.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus Piirkondades, mis paiknevad reoveekogumisaladel, kuid kus puudub ühiskanalisatsioonisüsteem, peavad reovee kogumiseks olema veetihedad kogumisakaevud. Kogumiskaevude tühjendamist teostatakse äravedamisteenust pakkuva paakautoga. Kaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise. Haaslava valla üksikmajapidamistes (sh. hajaasustusega külad), mis jäävad välja olemasolevast ning perspektiivis laiendatavast reoveekogumisalast, peab kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama, juhul kui heitvett immutatakse pinnasesse kuni 10 m3 ööpäevas. Samuti võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aledel pinnasesse immutada 10-50 m3 heitvett pärast reovee süvapuhastust, mille korral heitvesi vastab üle 100 000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladele kehtestatud nõuetele. Lisaks võib nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 5 m3 mehaaniliselt puhastatud olmereovett (v.a. vesikäimlast pärit reovesi) ööpäevas. Heitvee pinnasesse juhtimisel on oluline silmas pidada, et heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kogumiskaevude ja –mahutite tühjendamise ning samuti septiku sette ja kuivkäimlate sisu purgimise võimalus on olemas Roiu aleviku reoveepuhasti juures.

105

Lisa 1. Seadusandlik taust

Haaslava valla arengukava aastateks 2011-2018 Haaslava valla arengukava toob üldiselt välja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seisukorra, EL kaasabil teostatud investeeringud ning probleemid Haaslava valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga varustatud asulates, eriti Aardla külas. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi opereerimisega vallas tegeleb vee-ettevõte AS Emajõe Veevärk. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arengusuundadena on välja toodud: . ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine Aardla külas;

EL direktiivid Järgnevalt on välja toodud vee- ja kanalisatsiooniprojektide üldised eesmärgid joogivee ja kanalisatsiooni valdkonnas.  EL Veepoliitika raamdirektiiviga (2000/60/EÜ) on sätestatud põhjavee, pinnavee, rannikuvee, siirdevee kaitse raamistik. Eesmärgiks on saavutada kõigi veekogude hea seisund aastaks 2015. Direktiiviga kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, mille elluviimiseks näeb direktiiv ette valgalapõhise veemajanduse korraldamise. Direktiivi alusel kehtestatavate keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostatakse igale vesikonnale meetmete programm, mille rakendamist alustatakse 2009. aastal iga vesikonna veemajanduskava raames. Direktiivi alusel kehtestatud keskkonnaeesmärkide saavutamise esimene tähtaeg on 2015. Aastaks 2010 peavad liikmesriigid tagama, et veehinna kujundamise poliitika innustab küllaldaselt veekasutajaid kasutama veeressursse tõhusalt, aidates seeläbi kaasa käesoleva direktiivi keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.  Joogivee direktiivi (98/83/EÜ) eesmärgiks on kaitsta inimeste tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse. Eesti ühinemislepingus Euroopa Liiduga (lisa VI artikkel 9C) anti Eestile direktiivi rakendamiseks järgmised üleminekuajad: o Eestis ei kohaldata värvuse, vesinikioonide kontsentratsiooni, raua, mangaani, lõhna ja hägususe jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi: . Kuni 31. detsembrini 2007 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega rohkem kui 2000 inimest; . Kuni 31. detsembrini 2013 veevarustussüsteemide suhtes, mille kaudu varustatakse joogiveega kuni 2000 inimest. o Eestis ei kohaldata kloriidi, elektrijuhtivuse ja sulfaadi jaoks määratud indikaatornäitajate piirväärtusi: . Kuni 31. detsembrini 2008 rohkem kui 2000 elanikuga asulates; . Kuni 31. detsembrini 2013 kuni 2000 elanikuga asula suhtes.

106

 Asulareovee direktiivi (91/271/EMÜ) eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula- ja tööstusreovee kahjuliku mõju eest, kehtestades nõuded asulareovee ja tööstusreovee kogumisele, puhastamisele ja suublasse juhtimisele. Eesmärgi saavutamiseks tuleb reovesi kokku koguda reoveekogumisaladel ning puhastada. Vastavalt EL Ühinemiselepingule anti Eestile asulareovee puhastamise direktiivi rakendamiseks pikemad tähtajad, kui on sätestatud direktiivis. Eesti üleminekuaegadeks on :

o Üle 10 000 ie reoveekogumisalade korral kuni 31.12.2009; o 2000 – 10 000 ie reoveekogumisalade korral kuni 31.12.2010. Direktiivist lähtuvalt tuleb reovesi koguda läbi ühiskanalisatsiooni, äärmuslikel juhtudel, näiteks kui reovee kokkukogumine läbi ühiskanalisatsiooni on majanduslikult põhjendamata, võib kogumist korraldada ka muul viisil, nt individuaalsete kogumissüsteemide kaudu. Alla 2000 ie reoveekogumisaladel tuleb vastavalt direktiivile tagada reoveepuhastite nõuetekohane töö. Samas peab reoveepuhasti nõuetekohase töö tagamiseks nõuetele vastama ka reovee kokkukogumise süsteem. Asulareovee puhastamise direktiivi nõuete rakendamiseks alla 2000 elanikuga asulates (50-2000 elanikku) on vaja teha investeeringuid kanalisatsioonitorustike, reoveepumplate ja reoveepuhastite ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas on põhjavee osas üldeesmärgiks säilitada põhjavee looduslik või looduslähedane koostis ja režiim. See tähendab, et põhjaveekogumitena määratud põhjavesi peab kuuluma “heasse” veeklassi. Veeseadus püstitab eesmärgi põhjavee hea seisundi hoidmiseks, reostamise ning liigvähendamise vältimiseks. Põhjavee hea seisundi hoidmine ja tagamine 2015 aasta lõpuks tähendab seda, et põhjaveekogumi keemiline seisund vastab põhjavee keemilise seisundi näitajate, põhjavee kvaliteedi piirväärtuste ja saasteainesisalduse läviväärtuste alusel heale seisundiklassile ning koguseline seisund vastab koguselise seisundi näitajate tingimuste alusel heale seisundiklassile. Põhjaveele seatud eesmärkide saavutamisel tuleb arvestada alljärgnevat:  Tuleb tagada kinnitatud põhjavee varudega põhjavee leiukohtade kaitse põhjavee reostumise ja liigvähendamise eest.  Maapinnalähedase veekihi kaitse on vajalik eelkõige aladel, kus maapinnalähedane põhjavesi on üksiktarbijate veevarustuse allikaks.  Põllumajanduslik maakasutus peab toitealal toimuma selliselt, et põhjavesi ei reostuks lämmastikuühendite, orgaanilise aine ja pestitsiididega.  Allikad ja karstialad tuleb säilitada võimalikult looduslikena. Neile tuleb tagada juurdepääs.  Tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostumise eest, potentsiaalselt keskkonnaohtlikud objektid tuleb viia vastavusse keskkonnanõuetega või likvideerida, tuleb tagada reostunud pinnase ja põhjaveega alade järelevalve ja korrastamine.  Maavarade kaevandamisel tuleb järgida põhjaveevaru võimalikult säästvat tehnoloogiat kaevandamisel ja karjääride korrastamisel.

107

Valdava enamuse põhjaveekogumite hea seisundi hoidmiseks tähtaegu pikendada vaja ei ole. Sotsiaalmajanduslikel põhjustel (põlevkivi kaevandamise jätkamisel elektrienergia varustuskindluse tagamiseks) ei ole võimalik saavutada Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi head seisundit 2015 aasta lõpuks ja seda eesmärki tuleb pikendada. Samuti on vajalik kogu elanikkonnale tagada tervisele ohutu joogivesi, mis ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt toksilisi aineid. Joogivesi peab vastama Sotsiaalministri 31.07.2001 määruses nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ toodud nõuetele. Pinnavee hea seisundi tagamiseks tuleb vähendada heitkogust veekogusse. See on eriti oluline järvede hea seisundi hoidmiseks. Kõikide asulate ja tööstusettevõtete reovesi tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Lähtudes kombineeritud lähenemisviisist, tuleb heitvee suublasse juhtimise piirmäärasid vajadusel veeloaga karmistada.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus võeti vastu 10.02.1999. a. (RT 1999, 25, 363), viimane uuendus, RT I 29.06.2014, 109. Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. § 2 lõige 1: Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee- ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja - kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. § 3 lõige 1: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. § 31 lõige 1: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks.

§ 6 lõige 1: Kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. § 6 lõige 2: Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast. Konkurentsiametil või kohalikul omavalitsusel on vastavalt oma pädevusele õigus kontrollida liitumistasu suurust, selle põhjendatust ja vastavust metoodikale. § 6 lõige 6: Liitumistasuga tagatakse: 1. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõike 2 punktis 6 nimetatud piirkonna arendamine;

108

2. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kinnistu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise süsteemi olemasolu korral selle ühendamine sademeveekanalisatsiooniga. § 14 lõige 2 punkt 6: Teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §10 lõike 2 alusel on keskkonnaministri määrusega (nr. 75, 16.10.2003. a.) kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormid ja väärtused, et rakendada põhimõtet reostuse ohutustamisest kohapeal.

Veeseadus Linnade ja asulate reovee puhastamise aluseks on Eestis Veeseadus. Veeseadus võeti vastu 11.05.1994. a. (RT I 1994, 40, 655), viimati muudetud RT I 07.08.2014, 3. Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. § 8 lõige 1: Vee erikasutuseks peab kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maa kasutamiseks, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all või mis loetakse riigi omandis olevaks vastavalt maareformi seaduse § 31 lõikele 2. § 132 lõige 1: Joogivee käitleja on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine, pakendamine või muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijale või teisele ettevõtjale, kes oma tegevuses peab kasutama joogivett tasu eest või tasuta. Joogivee käitlejaks ei loeta individuaalsest veevõtukohast vee võtjat, kes võtab vett keskmiselt vähem kui 10 m3 ööpäevas või vähem kui 50 inimese tarbeks, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest.

§ 23 lõige 1: Kõik isikud on kohustatud vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee- elustiku kahjustamist. § 241 lõige 4: Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. § 241 lõige 5: Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. § 241 lõige 7: Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.

109

§ 241 lõige 8: Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. § 241 lõige 9: Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. § 28 lõige 2: Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–51 sätestatud juhud, on: 1) 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga; 2) 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga; § 28 lõige 3: Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Seadus võeti vastu 02.06.1993. a. (viimati muudetud RT I 29.06.2014, 109). Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. § 6 lõige 1: Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. § 35 lõige 1: Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald või linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Valla või linna eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu. § 37 lõige 3 ja 4: Valla ja linna võivad koostada täiendava arengukava mõne tegevusvaldkonna arendamiseks. Täiendavad arengukavad peavad olema kooskõlas valla või linna arengukavaga. Arengukava peab arvestama valla ja linna üldplaneeringut.

Asjaõigusseadus Seadus võeti vastu 09.06.1993. a. (viimati muudetud RT I 08.07.2014, 3). Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. § 158 lõige 1: Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või

110

kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. § 158 lõige 2: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.

Planeerimisseadus Seadus võeti vastu 13.11.2002. a. (viimati muudetud RT I 14.03.2014, 3). § 1 Lõige 1. Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. § 1 Lõige 2. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. § 2. Planeering § 2 lõige 1. Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. § 2 lõige 2. Planeeringu tekstis esitatakse planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused.

Ehitusseadus Seadus võeti vastu 15.05.2002. a. (viimati muudetud RT I, 29.06.2014, 109). §1 lõige 1. Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja - toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. §13. Teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamine Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.

Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Vastavalt määrusele peab ühisveevärgi kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagama joogivee nõuetekohase kvaliteedi kohani, kus joogivesi saab

111

kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivesi loetakse tervislikuks ja puhtaks, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega mis tahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa määruses esitatud piirsisaldusi. Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (edaspidi indikaatorid) ei tohi ületa määruses esitatud piirsisaldusi, välja arvatud paragrahvis 3 lõikes 4 esitatud tingimustel. § 3 lõige 4 järgi joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korral abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks.

Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusega nr 1 kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest. Vastavalt määrusele klassifitseeritakse joogivee tootmiseks kasutada kavatsetav pinna- ja põhjavesi määruse lisades toodud keemiliste, mikrobioloogiliste ja radioloogiliste näitajate piirväärtuste järgi. Pinna- või põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, ei tohi valida joogiveeallikaks. Kui muud joogiveeallikad puuduvad, siis võib lõikes 3 nimetatud pinna- või põhjavett Terviseameti või tema piirkondliku talituse kirjaliku nõusoleku alusel kasutada joogiveeallikana, kui vee töötlemine ja keskkonnaseisundit parandavad meetmed tagavad kvaliteetse joogivee.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus Keskkonnaministri 16.12.2005. a määruse nr 76 "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus", ülesandeks on kehtestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele kaitsevööndi ulatus tulenevalt ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust.

Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrusega nr 171 (RT I 2001, 47, 261) kehtestatakse veekaitsenõuded reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustikule, reoveepuhastile, pumplale või muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud hoonele või rajatisele. Määrusega ei kehtestata nõudeid sademevee kanalisatsiooniehitistele ega

112

ühiskanalisatsiooni juhitava reovee eelpuhastile, välja arvatud purgimissõlme puhastile. § 31 lõige 1. Kanalisatsiooniehitisest lähtuva reostuse mõju, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist või keskkonda, sh põhjustades kahju varale või raskendades või takistades keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul õiguspärasel viisil, ei tohi ulatuda kujast kaugemale. § 15. Reoveepuhasti tuleb ehitada nii, et väikepuhastil oleks toimimisaeg vähemalt 30 aastat, suurpuhastil vähemalt 50 aastat ning pinnaspuhastil, tehismärgalal, taimestikpuhastil või biotiigil vähemalt 15 aastat. § 17 lõige 2. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on 1000 ie või enam. § 17 lõige 3. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on alla 1000 ie, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 km või lähim puhasti ei võimalda täita täiendava reovee purgimise tulemusel lõikes 5 sätestatut või purgimissõlme rajamise kohustus on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Purgimissõlme täpne asukoht määratakse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavaga, arvestades käesolevas määruses sätestatut. § 17 lõige 5. Purgitava reovee reostuskoormus ei või ületada ööpäevas enam kui 10% reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest.

Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks Keskkonnaministri 16.12.1996. a määruse nr 61 "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks" (viimati muudetud RT I 12.04.2011, 6), ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. Juhul, kui ühisveevärgi põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on väiksem kui 500 m3 ööpäevas, määratakse sanitaarkaitseala piirid vastavalt «Veeseaduse» §-le 28 ja sanitaarkaitsealal kehtivaid «Veeseadusest» või «Looduskaitseseadusest» tulenevaid majandustegevuse kitsendusi kirjeldatakse ühisveevärgi põhjaveehaarde projektis. Juhul, kui ühisveevärgi põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on suurem kui 500 m3 ööpäevas, koostatakse koos põhjaveehaarde projekti või põhjavee uuringu aruandega sanitaarkaitseala projekt. Projekti tellib veehaarde omanik või valdaja.

Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1 Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a. määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1”

113

(avaldatud RT I, 04.12.2012, 1) kehtestab nõuded reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed ning reostusnäitajate piirmäärad. I Üldsätted. § 2 lõige 2 Reostusnäitajate piirväärtus on käesolevas määruses sätestatud maksimaalne lubatud reoaine sisaldus vees, mille ületamise korral loetakse vesi üle kahjutuspiiri rikutuks. § 3 lõige 1: Reostusallika reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (edaspidi ie) ja arvutatakse aasta kestel reostusallika suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel.

§ 3 lõige 2: Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul. II Nõuded heit- ja sademevee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kohta. § 4 lõige 1: Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama määruse lisas 1 (vt alljärgnev tabel) esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele. § 4 lõige 3: Loaga määratud heitvee reostusnäitajate piirväärtused või reovee puhastusastmed sõltuvad reovee liigist, reoveekogumisala reostuskoormusest ja suubla seisundist. § 5 lõige 3: Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu veekogusse juhtida sademevett, mille reostusnäitajad ei ületa määruse lisas 1 (vt alljärgnev tabel) sätestatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. § 5 lõige 4: Kui sademevee reostusnäitajad ei vasta lõikes 3 nimetatud reostusnäitajate ning muude reostusnäitajate poolest kehtestatud piirväärtustele, käsitletakse sademevett saastatud sademeveena, mis vajab enne suublasse juhtimist puhastamist. § 6 lõige 1: Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine on käesoleva määruse tähenduses heit- ja sademevee hajutatult pinnasesse immutamine. § 6 lõige 2: Sademevee reostusnäitajad ei tohi pinnasesse juhtimisel ületada lisas 1 (vt alljärgnev tabel) esitatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis on kehtestatud reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. § 6 lõige 4: Heit- ja sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. § 6 lõige 5: Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett juhtida pinnasesse, arvestades veeseaduse § 241 lõigetes 8 ja 9 sätestatud erisusi, järgmistes kogustes:

114

1) kuni 50 m3 ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist; 2) kuni 5 m3 ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist; 3) kuni 5 m3 ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, välja arvatud vesikäimlast pärit reovesi; 4) kuni 10 m3 ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist; 5) 10–50 m3 ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee süvapuhastust, mille tulemusel heitvesi vastab nõuetele, mis on lisas 1 esitatud reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus ületab 100 000 ie. § 7 lõige 1: Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.

115

Tabel 1. Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed. Reostusnäitaja Reoveekogumisala reostuskoormus Alla 300 ie 300–1999 ie 2000–9999 ie 10 000–99 999 ie 100 000 ja enam ie Reostus- Reovee Reostus- Reovee Reostus- Reovee Reostus- Reovee Reostus- Reovee näitaja puhastus- näitaja puhastus- näitaja puhastus- näitaja puhastus- näitaja puhastus- piirväärtus, aste, % piirväärtus, aste, % piirväärtus, aste, % piirväärtus, aste, % piirväärtus, aste, % mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l Biokeemiline 40 Ei 25 80 15 80 15 80 15 80 hapnikutarve kohaldata (BHT7) Keemiline 150 Ei 125 75 125 75 125 75 125 75 hapnikutarve kohaldata (KHT) Üldfosfor Ei kohaldata Ei 2 70 1 80 0,5 90 0,5 90 kohaldata Üldlämmastik Ei kohaldata Ei 60 30 45 30 15 80 10 80 kohaldata Heljuvaine 35 70 35 70 25 80 15 90 15 90 Reostusnäitaja Reostusnäitaja Reovee puhastusaste, piirväärtus, mg/l % Ühealuselised fenoolid 0,1 75 Kahealuselised fenoolid 15 70 Naftasaadused 1 75 Reostusnäitaja pH ühik pH peab jääma vahemikku 6–9

116