DOCSLIB.ORG

Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat Annales Litterarum Societatis Esthonicae 2008

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat Annales Litterarum Societatis Esthonicae 2008 Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat Annales litterarum societatis Esthonicae 2008 Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2008 Annales litterarum societatis Esthonicae 1838 Tartu 2009 Toimetus: Marten Seppel (peatoimetaja), Kadi Kass, Tiit Rosenberg Keeletoimetaja: Reet Tens Kujundaja: Meelis Friedenthal Resümeede (ingl k) toimetaja: Rach el J. K. Grace Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Teaduste Akadeemia Esikaanel: Küüni tänav Tartus. Georg Friedrich Sch lateri lito (1830ndad) Autoriõigus: Õpetatud Eesti Selts ja autorid 2009 ISSN: 1406-8486 Tartu 2009 Sisukord Artiklid Tiit Rosenberg: Eesti Kirjanduse Seltsi ajalootoimkonna 9 tegevusest 1908–1940 Zusammenfassung: Über die Tätigkeit der Gesch ich tskommission der Estnisch en Literaturgesellsch aft 1908−1940 Sven Lepa: Kingstoni hertsoginna ning Voka ja Toila 37 mõisad aastatel 1781–1806 Summary: Th e Duch ess of Kingston and the Manors of Voka and Toila from 1781 to 1806 Kersti Liloson: Hobusevargused Põlva kihelkonnas 61 19. sajandi lõpul Zusammenfassung: Pferdestehlen im Kirch spiel Põlva am Ende des 19. Jahrhunderts Indrek Paavle: Vallapartorgid – režiimi esindajad Eesti 91 külas 1940. aastate teisel poolel Summary: Rural municipal Party organisers: representatives of the Soviet regime in Estonian village in the second half of the 1940s Reet Bender: Oskar Masing ja Baltisaksa sõnaraamat 126 Zusammenfassung: Oskar Masing und Deutsch baltisch es Wörterbuch Heiki Valk: Õpetatud Eesti Selts 1988–2008 163 Summary: Th e Learned Estonian Society in 1998–2008 Kersti Taal: Georg Julius Sch ultz-Bertram – baltisakslasena 183 eestlaste seas Summary: Julius Sch ultz-Bertram – a Baltic-German among Estonians Ülle Tarkiainen: Herbert Ligi agraarajaloolasena 201 Summary: Herbert Ligi as an agrarian historian Märt Uustalu: Tartumaa rüütlimõisate omanikest 18. sajandi 213 algusest 1919. aastani (seisusliku koosseisu analüüs) Summary: Knight Manors of Tartumaa from the Beginning of the 18th Century to the Year 1919: Classes as Manor Owners Kokkuvõtted Piret Toomet: Pál Hunfalvy Reis Läänemere provintsides 235 Heino Mardiste: Maakaartide salastamine ja moonutamine 238 Nõukogude Liidus ENSV kaartide näitel Enn Küng: Vello Helk ajaloolase ja arhivaarina 241 Mart Niklus: Vello Helk ajakirjanikuna ja tema 243 kirjavahetusest Peeter Järvelaid: Ilmar Tammelo (1917–1982) teadlaseks 245 kujunemine Ott Kurs: Herbert Ligi ja ÕESi taastamine 247 Kaarel, Karolina Antons: Kuidas õpetada ajalugu läbi 249 spordi? Tiit Rosenberg: Õpetatud Eesti Seltsi tegevus 2008. aastal 250 Tiit Rosenberg: Activities of the Learned Estonian 253 Society in 2008 Õpetatud Eesti Seltsi ett ekanded 2008. aastal 257 Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2008 autorid 259 Eesti Kirjanduse Seltsi ajalootoimkonna tegevusest 1908–1940 Tiit Rosenberg Kui 6. augustil 1907 alustas tegevust Eesti Kirjanduse Selts (EKS), siis sai eesti kultuuriavalikkus taas keskse seltsi, millest oli ilma jäädud pärast ärkamisaegse Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist 1893. aastal. EKS-i asutamist oli üritatud mitmel korral, kuid asi oli hakanud vedu võtma alles 1904. aastast, kui idee vedajateks said Jaan Tõnisson, Villem Reiman, Oskar Kallas, Heinrich Koppel jt. 1905–1906 toimus mitu algatuskoosolekut, kus pandi paika uue kirjanduse, teaduse ja kunsti seltsi eesmärgid ja korralduslikud alused. EKS-i esimeheks valitud Reimani juhtimisel alustas selts energilist tegevust ja saavutas kohe algusest peale laia toetajaskonna. 1907. aasta lõpus oli seltsil juba 400 liiget, 1912. aastaks tõusis nende arv 1200 ja 1917. aastaks 1550-ni. Eesti Vabariigi algusaastatel seltsi liikmete arv mõnevõrra langes, kuid 1920. aastate lõpuks tõusis see 1800-le ja püsis ka hiljem sel tasemel.1 Seltsi laiahaardelise tegevuskava elluviimine toimus eeskätt mitme- suguste toimkondade kaudu, mis koondasid vastava ala pädevamaid ja asjast huvitatud liikmeid. EKS-i tegutsemisaja jooksul moodus- tatud kümmekonnast toimkonnast kesksemad olid keeletoim- kond (1920. aastast tegutses selle juures ka õigekeelsussõnaraamatu komisjon), kuukirjatoimkond (1929. aastast ajakirja Eesti Kirjandus toimetuse nime all), kirjanduse toimkond (kuni 1929. aastani eraldi koolikirjanduse ja rahvakirjanduse toimkonna näol), ajalootoimkond (asutati 1908) ning kodu-uurimise toimkond (1914).2 1 August Palm. Eesti Kirjanduse Selts 1907–1932. Tartu 1932, lk 14. 2 Samas, lk 16–17. 9 Tiit Rosenberg Foto 1. Eesti Kirjanduse Seltsi juhatus 19. aprillil 1931. Esireas vasakult: Johan Kõpp, Friedrich Karlson, Jaan Roos, Friedebert Tuglas, Albert Saareste, Hans Kruus, Rich ard Kleis. Teises reas vasakult: Daniel Palgi, Julius Mägiste, Ants Oras, Peeter Tarvel, Hermann Evert, Ferdinand Linnus, August Annist. (EKM EKLA A-178:8) Jaanuaris 1914 valiti tervislikel põhjustel tagasi tõmbunud Reimani asemele senine abiesimees Juhan Kõpp, kes juhtis seltsi 1914–1921. 1922. aastal valiti esimeheks Jaan Jõgever. Viimase surma järel 1924 sai esimeheks alates 1914. aastast abiesimeheks olnud ajakirjanik Anton Jürgenstein, kes aga 1929. aasta algul lahkus tervislikel põhjustel esimehe kohalt. Kuni uute valimisteni asendasid esimeest senised abiesimehed Albert Saareste ja Jaan Roos (selles ametis alates 1925). 25. märtsil 1929 valiti uueks esimeheks Friedebert Tuglas, kes oli selles ametis kuni 1939. aasta lõpuni. Siis valiti esimeheks Hans Kruus, kes pidi ametisse asuma 1940. aastast. Abiesimeestena jätkasid ilmselt kuni seltsi sulgemiseni 1940. aasta sügisel Roos ja 1939 esimeseks abiesimeheks valitud Rich ard Kleis. 10 Eesti Kirjanduse Seltsi ajalootoimkonna tegevusest 1908–1940 Ajalootoimkonna asutamine ja tegevus 1908–1917 Ajalootoimkonna loomise alga- tajaks ja esimeseks juhiks oli EKS-i esimees ja tolleaegseid paremaid eesti soost ajaloo- uurijaid Reiman. Juba varsti pärast EKS-i asutamist loodi 2. oktoobril 1907 eestseisuse poolt ka esialgne ajaloo armas- tajate komisjon, mille koos- seisu kuulusid 9 meest: Reiman, Martin Lipp, Kõpp, Johannes Kerg, Jõgever, Nikolai Kann, Heinrich Bauer, Aleksander Põrk ja Gustav Suits. Komisjon alustas tööd 3. jaanuaril 1908, mil selle esimeheks valiti Reiman ja uute komisjoniliik- Foto 2. Villem Reiman (EKM EKLA metena lisandusid veel Hindrik A-29:196) Prants, Jaan Sitska, Peeter Põld, Mihkel Kampmann, Mihkel Haavik, Jaan Tammemägi ja Jüri Tilk. 1914. aastal kuulus komisjoni 19 liiget – üks ajalooteadlane (Sitska Tallinnast) ja ülikoolilektor (Jõgever), 5 pastorit (Reiman, Kõpp, Lipp, Kerg, Matt hias Johann Eisen), 7 koolijuhatajat ja -õpetajat (Põld, Kampmann, Edgar Eisensch midt, August Sildnik, Tammemägi, Juhan Tork, Haavik), üks ajakirjanik (Prants), majandusteadlane (Johanna Sild Tartust), üliõpilane (Arnold Sihver) ja kirjanik (Suits Helsingist) ja Leeni Vesterinen-Ploompuu Helsingist. Komisjoni ülesandena sõnastati 1908. aastal: Eesti maad ja rahvast minevikus ja olevikus tundma õppida, mõlematesse puutuvaid uuri- misi laiematele ringkondadele tutvustada ja kirjatöösid kodumaa ja tema ajaloo tundmiseks välja anda. Sellele lisaks taheti jälgida võõr- keelset ajalookirjandust, milles käsitletakse Eesti maad ja rahvast, et 11 Tiit Rosenberg seda siis ka seltsi ett ekandekoosolekuil tutvustada. Püstitatud üles- annete täitmiseks otsustati esialgu korraldada avalikke kõnekoosole- kuid, koostada kihelkondade kirjeldusi ja asuda uurima Eesti pere- kondade ajalugu.3 Edasise tegevuse käigus aga tegevuskava laienes ja täpsustus. Reimani ja tema tagasiastumise järel 1914. aastal toimkonna esime- heks saanud Kõpu juhtimisel tegutses komisjon üsna aktiivselt ja tule- musrikkalt: 1) arhiiviainestiku kogumisel ja avaldamisel; 2) teaduslike ja populaarteaduslike tööde soetamisel ja kirjastamisel ühes vastava kaastöö avaldamisega ajakirjas Eesti Kirjandus; 3) avalike ett ekan- nete ja aastaülevaadete pidamisel. Arhiivimaterjalide kogumine. Eeskätt kultuuri- ja kirjandusloo alaseid materjale hakati koguma peamiselt saadud kingituste najal, sest ostudeks puudus seltsil esialgu raha. Juba esimesel tegevusaastal laekus materjale Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli kohta, Jakob Tamme, Jaan Jungi ja Jakob Kunderi käsikirju ning dr Heinrich Rosenthali annetusena Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja Lydia Koidula terviklik kirjavahetus, samuti hulk Koidulale ning Johann Voldemar Jannsenile saadetud kirju (Carl Robert Jakobsonilt, Antt i Almbergilt, Jaan Adamsonilt, Ado Reinvaldilt, Mihkel Veskelt, Georg Julius Scultz-Bertramilt jt). Samal aastal saadi seltsi kogusse veel Peeter Oru mälestused ja Peeter Eich enfeldti märkmed Püha- järve sõjast jmt. Materjale püüti hankida ka ise kohal käies (Jakobsoni kohta Kurgjal Jürgensteini poolt ja Kreutzwaldi asjus käis Tallinnas Reiman). Rikkalikuimaks kujunes 1911. aasta, mil selts ostis 150 rubla eest suurema osa Kreutzwaldi pärandist – Kalevipoja algmaterjalid, hulk rahvalaulude käsikirju, 65 F. R. Faehlmanni, 138 F. A. Sch iefneri, 37 H. D. Jürgensoni jt kirju ning muud ainestikku. 1915. aastal osteti 100 rubla eest pärijatelt kolm puuda Veskelt järele jäänud pabereid. Annetustena sai selts maailmasõjaeelsetel aastatel veel materjale Maltsveti liikumise kohta, kogu Adamsoni kirjavahetuse ja käsikirja- lise pärandi, Kunderi käsikirju ja kirjavahetust jm. Laekunud mater- jale püüti kohemaid ka avalikkusele tutvustada, avaldades osa mater- jale seltsi kuukirjas Eesti Kirjandus. Raamatuna jõuti juba 1910–1911 3 Eesti Kirjanduse Seltsi aastaraamat I. Tartu 1909, lk 106–108. 12 Eesti Kirjanduse Seltsi ajalootoimkonna tegevusest 1908–1940 Kaarel Leetbergi toimetusel avaldada Kreutzwaldi ja Koidula kirja- vahetus ning teha ett evalmistusi Koidula ja Almbergi (ilmus
Load more

Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Müügikäskkirja Lisatabel
    Avalik kirjalik enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul kirjalikul enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade kasutamiseks andmist vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" (Kord). Pakkumisi saab kirjalikult esitada teate avaldamisest kuni 11.02.2020 kella 10:30ni. Keskkonnaministri 04.12.2019 käskkirja nr1-2/19/734, 28.02.2019 käskkirja nr 1-2/19/172 ja 28.04.2019 käskkirja nr 1-2/19/344 alusel antakse põllumajanduslikuks kasutamiseks järgmised riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad: 1. Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad: 1. Jõgeva maakond Jõgeva vald Rääbise küla Praali kinnisasi (81002:002:1080; 9,00 ha; kasutusala pindala 9 ha; (M)) alghind 774.-, tagatisraha 193.-; 2. Jõgeva maakond Mustvee vald Kärasi küla Risti kinnisasi (42002:001:0505; 2,93 ha; kasutusala pindala 2,65 ha; (M)) alghind 228.-, tagatisraha 57.-; 3. Jõgeva maakond Põltsamaa vald Kirikuvalla küla Piroja kinnisasi (61801:001:0134; 9,61 ha; kasutusala pindala 8,65 ha; (M)) alghind 709.-, tagatisraha 177.-; 4. Lääne-Viru maakond Rakvere vald Võhma küla Marditoa kinnisasi (66101:001:0117; 2,49 ha; kasutusala pindala 0,56 ha; (M)) alghind 29.-, tagatisraha 7.-; 5. Põlva maakond Räpina vald Räpina linn Võrutee kinnisasi (70801:001:0064; 11870 m2; kasutusala pindala 7,64 ha; (M)) alghind 657.-, tagatisraha 164.-; 6. Tartu maakond Elva vald Poriküla Vahetee kinnisasi (17101:001:0389; 8,47 ha; kasutusala pindala 6,07 ha; (M)) alghind 880.-, tagatisraha 220.-; 7. Tartu maakond Elva vald Rämsi küla Aasa-Haldi kinnisasi (60501:001:0423; 8,58 ha; kasutusala pindala 7,8 ha; (M)) alghind 1 131.-, tagatisraha 282.-; 8.
    [Show full text]
  • 90 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    90 buss sõiduplaan & liini kaart 90 Värska - Koidula - Saatse - Räpina - Kauksi - Põlva Vaata Veebilehe Režiimis 90 buss liinil (Värska - Koidula - Saatse - Räpina - Kauksi - Põlva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Põlva Bussijaam: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 90 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 90 buss saabub. Suund: Põlva Bussijaam 90 buss sõiduplaan 66 peatust Põlva Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Värska 1 Järvesuu Tänav, Estonia kolmapäev 7:10 Lobotka neljapäev 7:10 Reha reede 7:10 laupäev Ei sõida Treski pühapäev Ei sõida Soe Nedsaja Kesk-Nedsaja 90 buss info Suund: Põlva Bussijaam Pilleri Peatust: 66 Reisi kestus: 150 min Matsuri Liini kokkuvõte: Värska, Lobotka, Reha, Treski, Soe, Nedsaja, Kesk-Nedsaja, Pilleri, Matsuri, Koidula, Matsuri, Vaartsi, Kolossova, Korela, Kundruse, Koidula Ulitina, Saabolda, Saatse, Perdaku, Saatse, Saabolda, Ulitina, Kundruse, Korela Tee, Sesniki, Matsuri Lutepää, Verhulitsa, Seto Talumuuseum, Värska Kool, Värska, Lobotka, Tonja, Karisilla, Tibu, Vaartsi Mikitamäe, Laossina, Varesmäe, Töökoja, Võõpsu, Ristipalo, Liivamäe, Halduskeskus, Räpina Kolossova Bussijaam, Tartu Maantee, Jaamamõisa, Toolamaa, Leevaku, Leevaku Keskus, Vana-Leevaku, Korela Härghanna, Võuküla, Ruusa, Võuküla, Kanassaare, Järve, Kauksi, Kivi, Miiaste, Adiste, Himmaste, Kundruse Jaama, Selvehall, Lina, Põlva Keskus, Kooli, Põlva Bussijaam Ulitina Saabolda Saatse Perdaku Saatse Saabolda Ulitina Kundruse Korela Tee Sesniki Lutepää
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri
    Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise
    [Show full text]
  • Põlva Valla Arengukava
    Põlva Vallavalitsus Põlva valla arengukava aastateks 2004 -2016 Põlva vald 1 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 I PÕLVA VALLA HETKEOLUKORD ......................................................................................... 3 1. TERRITORIAALNE ASEND, VALITSEMINE JA MAAOMAND ....................................................................................... 3 2. MAJANDUS JA ETTEVÕTLUS ................................................................................................................................... 6 3. SOTSIAALSE OLUKORRA KIRJELDUS ..................................................................................................................... 10 4. HARIDUS.............................................................................................................................................................. 14 5. KULTUUR JA SPORT ............................................................................................................................................. 14 6. LOODUS- JA ELUKESKKOND ................................................................................................................................. 15 II ARENGUTRENDID JA MÕJURID ......................................................................................... 16
    [Show full text]
  • Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi Majandusaasta Aruanne 2015
    TARTU VALLAVALITSUS Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus 01.01.2015 Aruandeaasta lõpp 31.12.2015 Nimi Tartu Vallavalitsus Aadress Haava 6, Kõrveküla, Tartu vald, 60512 Tartu maakond Registrikood: 75006486; Tehingupartneri kood 447101 Sidevahendid telefon: +372 733 7750 faks: +372 733 7751 e-post: [email protected]; interneti kodulehekülg: www.tartuvv.ee Vallavanem Aivar Soop Audiitor BDO Eesti AS Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja eelarve täitmise aruandest. Majandusaasta aruandele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruandele. 2 Tartu Vallavalitsus Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne 2015 SISUKORD TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................................................... 4 KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 16 Konsolideeritud bilanss ................................................................................................................................ 16 Konsolideeritud tulemiaruanne ..................................................................................................................... 17 Konsolideeritud rahavoogude aruanne .........................................................................................................
    [Show full text]
  • Kastre Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2020-055 Asukoht (L-Est’97) X 6468461 Y 678620 Kastre valla üldplaneering lähteseisukohad Objekti aadress: TARTUMAA, KASTRE VALD Tellija: KASTRE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Mai 2020 TARTU Kastre valla üldplaneering Lähteseisukohad Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Kastre valla üldplaneering: lähteseisukohad OBJEKTI ASUKOHT: Tartumaa, Kastre vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Tartumaa Kastre vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA JA Kastre Vallavalitsus ÜLDPLANEERINGU Kurepalu, 62113 KOOSTAMISE KORRALDAJA: Kastre vald Tartu maakond Kontaktisik: Karen Katri Voll keskkonnaspetsialist Tel 5341 4205 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2020-055 Objekti aadress: Tartumaa, Kastre vald 2 / 17 Kastre valla üldplaneering
    [Show full text]
  • Päästeameti Tulekahjusündmuste Ajalis-Ruumiline Muster Perioodil 2009-2013
    TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Ilona Vares PÄÄSTEAMETI TULEKAHJUSÜNDMUSTE AJALIS-RUUMILINE MUSTER PERIOODIL 2009-2013 Magistritöö geoinformaatikas ja kartograafias Juhendajad: PhD Raivo Aunap MSc Tanel Tamm Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2014 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Tulekahju ning seda soodustavad peamised faktorid ................................................ 4 1.1. Tulekahju olemus ............................................................................................... 4 1.2. Tulekahju peamised tekkepõhjused .................................................................... 6 1.3. Tulekahju peamised mõjufaktorid ...................................................................... 7 2. Geokodeerimine ....................................................................................................... 12 3. Andmed ja metoodika .............................................................................................. 15 3.1. Uuritavate piirkondade valik ............................................................................ 15 3.2. Andmed ............................................................................................................ 17 3.3. Andmete kontroll ja geokodeerimine ............................................................... 18 3.4. Andmeanalüüs .................................................................................................
    [Show full text]
  • Jaaniostud Saab Teha Uuest Melliste Coop Konsumist Juba Loetud Kuude Pärast Avab Prognooside Kohaselt Peaks Saama Kõik Paiknevas, Asenduskaupluses
    SELLES LEHES: LK 3 - 2021. aasta eelarve ülevaade LK 4 - Vaimne tervis LK 5 - Info vaktsineerimise kohta LK 6-8 - Tublid tegijad Kastre vallas LK 9 - Haridusteemad Märts LK 11 - Sport 2021 Jaaniostud saab teha uuest Melliste Coop Konsumist Juba loetud kuude pärast avab prognooside kohaselt peaks saama kõik paiknevas, asenduskaupluses. Jätkuvalt külastajatele oma uksed Coop Tartu piirkonna elanikud oma jaaniostud teha saab kaupluse kassast kõikide pankade kauplustepere kõige uuem kauplus - juba uhiuuest Melliste Coop Konsumist. pangakaartidega sularaha välja võtta Melliste Coop Konsum. Coop Tartu Uue Melliste Coop Konsumi ning Coop Panga pangakaardiga ka juhatuse liikme Madis Suiste sõnul müügisaal saab olema peaaegu kolm sularaha arvele panna. käib hetkel kibekiire ehitustegevus korda suurem kui sügisel suletud ja Uuendustest rääkides tuleb ära ning ehitaja on lubanud kaupluse uue tänaseks lammutatud Melliste A&O-l. märkida uued ja mugavad nutikassad hoone Melliste Coop Konsumi perele Märgatavalt rikkalikum tuleb uue ning kauplusehoonesse paigaldatav üle anda käesoleva aasta juuni alguses. kaupluse sortiment. See saab olema Taararingi taara kokkuostu aparaat. Seejärel kulub veel veidi aega mööbli üle kahe korra laiem, kui oli vanas Sigrid Piir ning tehnika ülesseadmiseks ning kaupluses ning suisa neli korda suurem kauba väljapanekuks, kuid praeguste kui praeguses, aadressil Aabitsa tee 5 Coop turundusjuht Kaasava eelarve hääletuse võitis Haaslava Hääletuse tulemus elamurajooni spordiplatsi rajamise idee Haaslava elamurajooni spordiplatsi rajamine - 137 häält Haaslava küla on jõudsalt kasvav haks on Toominga tee 1 Haaslava külas. kogukond, kus laste ja noorte osakaal Just selline on võiduidee lühikirjeldus. Kurepalu rannaala korrastamine ja väga suur. Eesmärk on luua külaelani- Idee elluviimiseks on Kastre valla arendamine - 94 häält kele ühine vaba aja veetmise koht oma eelarves 20 000 eurot, mis on hea Valgustatud bussipeatuste rajamine enda külas.
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • Ahja Jõe Ürgoru Maastikukaitseala Kaitse-Eeskiri1
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 26.09.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 16.09.2014, 2 Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri1 Vastu võetud 12.09.2014 nr 147 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse§ 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk (1) Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada Ahja jõe keskjooksu ürgorgu, selle lisaorge, oruveerudel esinevaid liivakivipaljandeid, allikaid, koopaid, ürgorgu ümbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke ning kaitsta ohustatud, haruldasi ja kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Sealhulgas: 1) kaitsta ja säilitada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260)3, lamminiidud (6450), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220) ja vanad loodusmetsad (9010*); 2) kaitsta loomaliike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need liigid on paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) jasaarmas (Lutra lutra); 3) kaitsta limatünnikut (Sarcosoma globosum), austria roidputke (Pleurospermum austriacum), kevad- ristmadarat (Cruciata glabra) ja jäälindu (Alcedo atthis). (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Põlva maakonnas Vastse-Kuuste vallas Kiidjärve, Koorvere, Padari ja Valgemetsa külas ning Põlva vallas Eoste, Mammaste, Taevaskoja ja Valgesoo külas.
    [Show full text]