(18)

Äripäeva kuukiri 3 nr 2002 mai

mira hooldusvahendid keraamilistele plaatidele, looduskividele ja klinkrile MIRA EHITUSMATERJALID OÜ Segu 8, Saue, 76505 Harjumaa tel 679 0670, faks 679 0671, e-post info@miraee, wwwmiraee Oma Maja reklaam mai 2002

 
   

 
                     

  

          





  

        

         ! !"
         !" # $$%&'$( " ) *

2 Oma Maja mai 2002

trend

Privaatsust hindava arhitekti Mickey Muennig’i maja Kalifornias sulandub täielikult metsikusse loodusse

Foto: Californian Interiors, Diane Dorrans Saeks

Lihtsuses peitub võlu

Õnnestunud fas- seinaga majas ning sellest tin- Õnnestunud arhitektuuri- neis on see miski, mis annab saad sünnib suure gitud märgatav kütte kokku- lahendusi peaks iseloomusta- oma kordumatu näo Mõni hoid ma ikka ehedad materjalid ja detail, mis joonistub konk- mõttetöö tulemusel, Selliseid loodusse sulan- lihtsus ning loomulikkus reetselt välja, või siis vorm, kuid mõjub lihtsalt duvaid maju tuleb aga viima- Silm kipub puhkama pi- mis jääb domineerima ja loomulikult sel ajal aina juurde Inimkond gem Kesk-Prantsusmaa küla- Pilk suudab head fassaadi on ilmselt tüdimas kõikmõel- majade lihtsatel karustel sein- korraga haarata ning kohe on Selles ei peegeldu davatest sünteetilistest tel kui Saksamaal laialt levi- selge, mis meelde peaks jää- arhitekti loomevalu imitatsioonidest, mis iialgi nud kitðil või siis Soomest ma ja mida arhitekt öelda on ära ei kõdune ja mis vaata- tuttaval lamedal alguse ja lõ- tahtnud Õnnestunud fassaad Violetta Riidas mata oma näilisele odavuse- puta laudarhitektuuril, mis on ei too pähe mõtteid, et küll le on sageli originaalmater- kiiresti omaks võetud ka meie see võis ikka maksta, vaid – Pildil olev maja asub Kali- jalidest oluliselt kallimad Sa- standardsetes kinnisvaraküla- issand, kui lihtne see tegeli- fornias ja on muidugi üsna muti pole nende välimus ku- des Kuigi mõistetav – lihtne kult on Just nagu kättevõt- ekstreemne näide eramuarhi- nagi päris ehe ja võrreldav ja odav ning kümmekond aas- mise asi ainult tektuurist ning ilmselt paljud originaalmaterjalidega Meie tat tagasi mõjus värske tuule- Kui siis tulemus on vaid meist sellesse elama ei koliks areneval ehitusturul peetak- puhanguna mannetu koopia, on ka sel- Üheks põhjuseks on rahulda- se plastfassaadi ja muud er- Maailmas ringi vaadates ge, miks on vaja arhitekti Või mata jääv edevus, sest hoo- satsi juba halva maitse tun- jääb silma just lihtsus ja loo- vastupidi – andeka arhitekti net on maastikus isegi raske nuseks Paraku pole ka pal- mulikkus See ei tähenda, et tööd iseloomustab lihtne ja märgata Ja kui edevus kaa- jud uudsed materjalid ennast kõik fassaadid on siledad kerge lõpptulemus, mitte kus- lub juba kõik teised argumen- õigustanud – plastfassaad la- hallid või valged müürid Pi- kilt ei paista välja higi ja veri, did üles, siis ei tule arvesse guneb ja plastaken pidavat gem võiks võrrelda fassaadi mis kõikvõimalike vormikee- ka tunduvalt stabiilsem klii- mõningatel andmetel ajapik- moekunstiga Ka seal on tipp- rutuste otsimiseks on ehk ku- ma kui tavalises nelja avatud ku lihtsalt eest voolama teosed üllatavalt lihtsad, kuid lunud q

3 Oma Maja mai 2002

kommentaar Aeg murda rutiin ja stambid

Saabunud on mai ning ilmselt pole tarvis päris mitme arhitektiga, jäi mulle enam ühelgi tõsisel eramuomanikul tunne, et projekti tellides peab üsna täp- aega niisama logeleda Aed tahab kor- selt teadma, mida tahetakse Siiski ei rastamist ka siis, kui seal kasvab vaid tohiks olla kinni stampides – kui nii on muru, ja haamer ning pintsel ootavad elupõlved olnud ja tehtud, siis järelikult oma järge Tegelikult peaks kogu teoo- on see ainumõeldav ja -õige ria, mis sel kevadel ja varasuvel teha Ilmselt pole aga kõik arhitektid nii tuleb, juba pähe õpitud olema ning raa- noored ja vihased kui Võtmelahenduse matutest-lehtedest saab veel vaid vii- puhul, kus nad sirge seljaga võiduka maseid meeldetuletusi vaadata lõpuni üritavad käia Samas on ju hea, Kindlasti peaksid ka meie lugejatest Violetta Riidas kui leidub maailmaparandajaid, kes kas tööandjad arvestama sellega, et kui pal- Oma Maja toimetaja või jõuga tahavad mõttestampe murda galisel on maja ja aed, siis pole teda e-post violettariidas@aripaevee Õnneks arhitektide loodud majadega kuigi lihtne nädalavahetusel millegi telefon 667 0186 seda hirmu pole, et uimase peaga vales- muu juurde meelitada Pigem on vii- se eksid Kuid miks ikka ei võiks elu- mane tänulik, kui tal rahus oma asju Meie seekordne number on aga ühel tuba asuda teisel korrusel, kust avaneb lastakse ajada Küll tuleb jaanipäevaks või teisel moel arhitektikeskne Kord avar vaade Samuti võiks ju lamekatu- rahulikumaid aegu, kui jälle teiste sek- annab ta nõu, mida teha fassaadiga, siis sega maja peal asuda terrass, sest sealt ka kiputakse ja küürutamisest valus selg tutvustame taas ühte uut projekti ning näeb oluliselt kaugemale kui aiast sirutamist tahab Siis on hea ühiselt aru- tüüpmaja järjeloo juures võib igaüks Kui minu majal poleks viilkatus, tada, kuidas majas või aias midagi teh- veenduda, et projekti sünd pole sugugi otsiksin kindlasti võimalust, kuidas koh- tud sai, ning teistelt kogemusi hankida lihtne protsess Suheldes selle numbri vilaud ja lamamistool sinna saada

Oma Maja Eramuomaniku aastaring

• viieliikmeline perekond: abikaasad, teismeeas poeg ja tütar ning koer

• kahekorruseline eramu, aed, katusealune auto tarvis, suvila

• asukoht: tiheasustusega piirkond

• maja on valmis ja vajab hooldamist

• aed tuleb alles kujundada

• suvila on vahepeal ära unustatud, kuid tahetakse uuesti korrastada

4 Oma Maja mai 2002

sisujuht kolleegium Püramiid väljal Indrek Allmann Arhitektuuribüroo Püramiidis Kolde Grupp arhitekt elad justkui Julgete ideedega arhitekt, armas- tab eksperimenteerida 7 aastat ärklikorrusel tagasi valmisid esimesed tööd lk 6–9

Jüri Annist Calmia Istikuäri OÜ juhataja Inimene, kes tunneb taimede hingeelu ja teab, mis neile parim Arhitekt ja tellija Oma 10 aastat pühendunud istikutele peavad sööma koos Maja mitu puuda soola võtmelahendus Priit Põldme Sisearhitektuuribüroo Jälgime ühe tüüpmaja saamislugu lk 10 Joonprojekt sisearhitekt Eriala ringkondades kõrgelt hinnatud, püüab alati maksimumi saavutada 10 aastat saavutsi Tugitool Katus Lebaskleja võiks valida lamamistooli Plekk-katuse paigaldamine lk 34–36 meenutava tugitooli lk 12–13 Kinnisvara Duðiruum Kõige rohkem mõjutab kinnisvara Pesuruumid vanasse palkidest hinda infrastruktuur lk 37–38 Tõnis Vellama talumajja lk 14–15 ASi Glamox HE Projekt toote disainer Plaatimine Tõnu Laigu projekteeritud lihtne maja Valgustusspetsialist, loonud seeria Põhjalik plaatimisõpetus lk 18–19 Nõmmel lk 40–42 lampe 10 aastat kogemusi Fassaad Kõrghaljastus Fassaadil tuleks hoiduda imiteerivate Puude ja põõsastega saab paljuski materjalide kasutamisest lk 20–21 majast kujunevat muljet luua lk 43–44

Välisvärvimine Muru Ivar Reimann OÜ Global Art Puitmaja hooldusvärvimiseks sobib Siirdemuru saab kiiresti tallamiskind- graafiline disain kõige paremini sama tüüpi värv, laks lk 46–47 millega teda seni on värvitud lk 23–24 Muruniidukit valides arvesta pinnarel- Ruumikujunduselt liikunud sujuvalt jeefiga lk 48–49 lavakujundusele ja edasi graafilise- Linaõlivärv le disainile 10 aastat kogemusi Külvikuga saab seemne kiiremini Linaõlivärvi kasutamisest ja kokkuse- mulda lk 50 gamise õpetus lk 25–27 väljaandja: Äripäeva Kirjastuse AS Kuu meelespe trükk: AS Kroonpress Aknad Maikuu aiatööd lk 51 aadress: Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn Aknahinged tahavad igal kevadel üldtelefon: (372) 667 0111, (372) 667 0222 õlitamist lk 28–29 Kinnisvaraleid faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 ÄP peatoimetaja: Igor Rõtov Katus Nukuaed Rakveres lk 52 reklaami e-post: [email protected] reklaamiosakond: (372) 667 0105 Sammal tekib soodsate tingimuste Messikalender müügiosakond: (372) 667 0401 korral igale katusematerjalile lk 30–32 kujundaja: Janett Uibo Messid meil ja mujal lk 54–55 WWW: http://www.aripaev.ee

5 Oma Maja mai 2002

püramiidmaja Püramiidmaja Õige püramiidi seinad on täiesti tasapinnalised

Tallinna lähedal Violetta Riidas Kuigi maja välimus on üsna har- lagedal väljal troonib jumatu, kohalikus omavalitsuses pro- Maja eripära tuleb kõige paremi- jekti kinnitamisega probleeme pol- pruunikashall püra- ni välja hoonet eemalt vaadeldes nud Seaduste järgi on ju kõik õige, miid, milles elavad ning loomulikult selle ehitamise juu- nii ehitamise koht, korruste arv kui skulptor Mari-Liis res Elu püramiidmajas on aga sama- ka ülejäänu sugune kui mis tahes teises kodus Tänaseks neli aastat kestnud ehi- Tammi-Kelder, disainer ning üsna kiiresti ununeb seegi, et tamise juures pole Toomas Kelder ja Toomas Kelder ja ühtegi püstloodis välisseina pole – Mari-Liis Tamm kõrvalist tööjõudu nende väike tütar tunne nagu katuseviilu all kunagi kasutanud Ilmselt oleks ka ehitajad “Keeruliseks teeb ehitamise see, neid jutule võtnud, kuid siis ikka et kõik on erilahendused,” ütleb Too- ainult üksikute tööde kaupa mas Kelder, kes on ise ka projekti Tavalist sirget välisseina sellel autor Oma töises elus disainib ta majal pole, aga nagu Toomas Kelder vanne ütleb, eks kõigile meeldibki rohkem

Püramiidi klaasist tipp valgustab maja teist korrust Foto: Erakogu

6 Oma Maja mai 2002

püramiidmaja

Õige püramiidi puhul ei tohiks aknad ja uksed mitte natukestki tasapinnast välja ulatuda

Kaheosalise ukse liikumist iseloomustab kõige paremini malest tuttav ratsukäik Fotod: Julia-Maria Linna ärklikorrusel olla Neil nüüd ongi tule- maja troonivat bullerjani pilguga silita- “Kuna me mõlemad naisega oleme selli- vikus ainult ärklikorrused Selle aasta des sed loomingulised inimesed, siis see sügise ja talve tormid näitasid kätte ka Siiani pole ta kahetsenud ettevõetud maja on üks osa meie elust,” on Toomas maja nõrgad kohad Püramiid ise pidas aeganõudvat ehitamist “Oli küll vaja,” Keldril vastus olemas hästi vastu ega nagisenud ka “Püramii- vastab ta küsimusele, kas seda oli siis Püramiidi ülemine korrus seisab prae- di konstruktsioon on isegi jäigem kui ikka nii väga vaja “Kulud on olnud sa- gu konserveeritult “Sinna tuleb maga- tavalisel kuubil,” lausub Toomas Kelder mad kui mõne korteri üürimise puhul mistuba Kui ükskord sinnani jõuab, eks Soojustust on seintesse pandud prae- Algul sai ka stardilaen võetud, mis täna- siis näeb,” arvab peremees rahulikult gu 15 cm Tulevikus lisandub veel 5 cm, seks on otsas, ja eks sellepärast ole ka “Siia alla tulevad siis ka ilmselt vahe- et kaotada kõik külmasillad Vaatamata ehitamine pisut venima jäänud” seinad, aga võtame seda asja suhteliselt suhteliselt tagasihoidlikule villakihile, Laenuga mõnda kinnisvarakülla ta vabalt Kõike ei saa päris lõpuni mõelda” kui arvestada, et uuemad normid eelda- poleks omale maja tahtnud: “Ei, ei See Maja on seest vabaplaneeringuga vad juba 20 cm seinale ja vähemalt 30 poleks siis seda tüüpi maja olnud Ja ning vajadusel saab kergeid vaheseinu katusele, hoidis püramiidmaja juba selgi selline maja oleks siis hoopis mingi muu juurde ehitada ning hiljem soovi korral talvel hästi sooja, kuigi siseviimistlus- summa maksnud Oleks läinud põhjen- jälle maha lammutada – praeguse aja kiht veel täielikult puudus damatuks kulutamiseks” tunnus majaehituses “Ajad muudkui puid alla ja ongi soe,” Aga miks ikkagi püramiid? Kas mi- Sisekujundus tuleb püramiidi üsna sõnab peremees muheledes ning keset dagi tavalisemat ei oleks võinud olla? lihtne Seinad kaetakse kipsplaadiga,

7 Oma Maja mai 2002

püramiidmaja

Lahtine kiviplaat bullerjani all kaitseb põrandat ja on omamoodi soojakoguja Fotod: Julia-Maria Linna

peale tulema Esialgu oli plaanis natu- raalne põrand valida, aga et aluspõrand sai küllaltki korralikult tehtud, kuid nüüd on sellesse parajalt laiad praod sisse kuivanud, siis on lõplik otsus veel langetamata “Eks paistab, mis sellest saab,” vaatab Toomas Kelder hindavalt jalge ette maha “Iseenesest võib ta ju selline ka olla, kui kõik ei pea nii hirmus euro olema” Mõtteid, kuidas midagi teha või la- hendada on pererahval küllaga ning eks aeg ja elu tee neisse omad korrektiivid Praegu on aga tegevus pisut toppama jäänud “Ehitamist on kindlasti pidur- danud sissekolimine,” arvab peremees “Ilmselt oleks pidanud hoovi peale sau- na ehitama ja maja valmimiseni seal elama” Esialgu on tegevus ikka rohkem ma- Tervet korrust ümbritsevad aknad annavad palju valgust, mille paistel on kõigil jast väljapoole suunatud Püramiidi hea olla klaastipp tuleb lõplikult valmis teha, et akende ümbrus puiduga ja ripplagi te- Viilualustesse peaks ratastel riiulid see ilmastikule vastu peaks Siis tekib hakse samuti kipsist, sest sinna on kerge või kapid tulema, mida saab vajaduse hea koht öösel selili tähistaeva imetle- kommunikatsioone peita Värvilahendus korral minema lükata – selline mobiilne miseks Sügisesed tormid näitasid seda- tuleb ilmselt hele, et oleks kerge ja val- mööbel, mis jätab vabaduse ruumi muu- gi, et terrassi konstruktsioone peab tu- gusküllane ta Midagi igavest ja liigutamatut akna gevdama ning selle vundamendi ilmselt “Puitu ma ei taha, sest siis läheks sau- alla kindlasti ei tule, sest see näitab ruu- vaieritega paeplaati ankurdama naks kätte,” ütleb Toomas Kelder “Või mi tunduvalt väiksemana Hetkel on Ehitamise ja oma elu vahepeal tuleb kui puit siiski võtta, tuleks seda töödelda mööbel selline, kuidas parajasti juhtus pererahval tihtilugu ka teisi püramiidi- mingil erilisel moel, aga see läheks jälle Praegu astutakse ringi mustal laud- ehitajaid vastu võtta “Neid erutab ikka kalliks” põrandal, kuhu peab veel mingi kiht hirmsasti, et kuidas see püramiid siis

8 Oma Maja mai 2002

püramiidmaja

Toomas Kelder on kõik tööd maja ki Kuna kaldpinnal aknad on nagu ka- juures koos naisega ise teinud tuseaknad, mis peavad ka vett korrali- Foto: Erakogu kult kinni hoidma, siis üritas Kelder esialgu puitu ja klaasi omavahel kokku vähem teist Ja kellel on rohkem teist, siduda läheb võtab arhitekti appi” Puit hakkas aga mängima, ning klaa- Toomas Keldri meelest lähtuvad ar- sid purunesid Seepeale võttis ta kätte hitektid aga hoopis teistest põhimõte- ja mõtles välja plekist vedrusüsteemi, test – nende majad jätavad lihtsalt selli- mis ümbritseb klaasi kogu perimeetri se mulje, et on püramiidid Nad ürita- ulatuses ning tasandab puidu ja klaasi vad kasutada ikka standardaknaid ja vahel tekkivaid pingeid -uksi, mis tuuakse siis püramiidi fassaa- Uut maja ehitama hakates Toomas dist välja Ta möönab, et sellised lahen- Kelder enam püramiidi ette ei võtaks, dused on loomulikult ratsionaalsemad, vaid valiks juba päris uue vormi “Mulle kuid tulemus pole ikka õige, siledate istuks selline sissepoole elu Võib-olla seintega püramiid läheks päris aatriumi peale, kuhu kogu “Kasutasin natuke teist lähenemist,” valgus tuleks ülevalt ja seest, aga väl- räägib ta “Ma ei kasuta neid materjale, jastpoolt oleks absoluutselt ära lõiga- mida otse poest osta saab Kuna tahan tud” Vormi valiks ta ilmselt kandilise, ikka püramiidi parameetrite juurde jää- sest seda on näiteks ümmargusest liht- mõjub,” muigab Toomas Kelder, kes ei da, siis see välistab kõik standardlahen- sam ehitada leia majal küll mingit erilist mõju olevat dused” Aatrium annaks väga palju võimalu- Veel uuritakse planeeringut ja erinevaid Toomas Keldri ebaratsionaalsete la- si – talveaia ja siseõue Ruum seal kes- lahendusi henduste leidmiseks tehtud katsetuste kel peaks olema siis muidugi mitte kaks “Vaevalt nad midagi eriti siit kõrva käigus on olnud ka möödalaskmisi Näi- korda kaks meetrit, vaid juba kümme taha saavad panna,” arvab ta “Tihti- teks aknaid on maja esimesel korrusel korda kümme Siseõue kattev osa võiks peale on ju loominguline pool ja raha juba teine ring, sest esimesed ei pida- olla teine korrus ja osa vahelagesid võiks lahus Kellel on rohkem ühte, sellel on nud puidu pingetele vastu ja läksid kat- samuti olla läbipaistvad q

9 Oma Maja mai 2002

tüüpmaja ehitus

3

Oma Maja võtmelahendus

Tüüpmaja Võtmelahendus Tänapäevane tüüpprojekt, mille läbivaks teljeks on vannitoaplokk1 Maja suurus: 150 m² Aadress: Kuslapuu 17, Merivälja Krundi suurus: 1029 m², pikk ja kitsas Arhitektid: MihkelTüür, Ott Kadarik Projekti tellija: Optiroc Kinnisvaraarendaja: Maarjamäe Maja Aasta pärast kinnisvaraarendaja Peeter Raudnagel sellel platsil enam seista ei saa, sest siis Vt ka Oma Maja nr 1, 2 2002 a kõrgub siin Kuslapuu 17 maja Foto: Julia-Maria Linna Projekt saab kaante vahele

Võtmelahenduse nädalat Mai lõpuks peab ole- tüüpmajale kinnisvaraaren- rusel on määratud vannitoa- arendamine käib ma kõik paberil valmis, et daja soovil garaaþ ja muude- kompleks ja üks magamistu- saaks juba ehitamise juurde ti veidi ruumide geomeetriat ba Ülejäänud ruum on sa- kahel tandril – asuda Arendaja esindaja Peeter muti avatud Tulevane ostja projektil ja ehitus- “Seni on kogu protsessis Raudnagel on rahul sellega, võib siis valmis karbis ise krii- platsil muidugi vähe aktiivsust ol- et lisandusid mõned ruut- diga seinakohad maha veda- nud, kuna kõik toimub ju pa- meetrid ja ruumide proport- da ning otsustada, kus elutu- Violetta Riidas beril,” ütleb Optiroci projek- sioonid uuenesid: “Tuli mõist- ba tahab pidada tijuht Arnold Tatunts “Prakti- lik kompromiss arhitektide ja Teine vaidluste teema oli 19 aprillil tegid arhitek- liselt kuu aega rohkem kulus müüja vahel” maja paigutamine krundile tid sõlmlahendusi, mis said ka projekti krundile sidumi- Vahepeal olid kaks poolt Arendaja soovis selle majan- valmis 22 aprilliks Siis jõu- sele ehk siis kinnisvaraaren- aga üsna vastandlikel seisu- duslikel põhjustel võimalikult dis tööjärg konstruktorite daja ja arhitektide vahelisele kohtadel Vaidlus toimus põ- tee lähedale paigutada, sest kätte, kes kõik sõlmed juba suhtlemisele Ilmselt peaks ka hiliselt teemal, kas elutuba siis on kommunikatsioonide konkreetselt läbi arvutavad tellija arvestama sellega, et peab olema kõik esimesel vedamine odavam ning teed Sel ajal valmivad ka selliste otsuste langetamine võtab sa- korrusel või kulgema avatud tuleb vähem ehitada eriosade nagu küte, elekter geli oodatust märgatavalt ruumina läbi maja Arendaja Arhitektide kindel nõud- ja ventilatsioon projektid Pä- rohkem aega” meelest tahab ostja elutuba mine oli maja paigutada teest rast detailse projekti valmi- Arhitektid on kuu aega esimesele korrusele ning ar- veidi eemale, et maja ja tee mist tekib eelarvestajal või- väldanud läbirääkimiste ja hitektid kaitsesid oma seisu- vahele jääks aed, kus terras- malus lõplik läbipaistev eel- vaidlemiste tulemusega rahu- kohta, et elutuba peaks kul- sil õhtupäikese käes istuda arve teha le jäänud “Saime lõpuks gema avatud ruumina läbi Võtmelahendus on juba 22–24 aprillil pidi pro- seda, mida tahtsime ja teeme maja ning sellega külgneks päris palju huvi äratanud jektdokumentatsioon arhitek- maja, mida oleme algusest vahetult kõik toad Umbes 12 inimest on näi- tide poolt lõplikult kaante peale teha tahtnud,” lausub Igati mõistlik kompromiss danud üles huvi läbirääkimisi vahele olema pandud ning Ott Kadarik kaks päeva enne väljendub selles, et esimesel jätkata Kuid ilmselt nende edasi kinnisvaraarendaja kät- projektdokumentatsiooni esi- korrusel on kindlalt paigas huviliste ind raugeks, kui te rännanud Kooskõlastami- tamise lõplikku tähtaega vannitoakompleks, ülejäänud maja lõplik hind ületaks 1– ne ise võtab aega veel 4–5 Mihkel Tüüri sõnul lisandus ruum on avatud Teisel kor- 1,2 miljoni piiri q

10 Oma Maja reklaam mai 2002

Klöber Permo® - kõrgdifuussed aluskatted Välimine kaitsefliis, takistab Pidevalt kasvab eluruumideks väljaehitatud katusealuste libisemist ka niiskuse korral. osakaal. Lisaks optimaalsele soojusisolatsioonile on sellisel juhul vaja ka tõhusalt toimivat aluskatet, mille puhul soojustus High-Performance difusioon membraan sd väärtus ≤ 0,02m. mahuks sarikate vahele ning mis võimaldaks aurudel liikuda. Maksimaalne vihma- ja tuulekindlus. Sellisel juhul ei hakka katus higistama, sest perfektselt konst- rueeritud difusioonkate (sd väärtus ≤ 0,02m) laseb niiskust läbi Alumine kaitsefliis. Kaitseb katusekonstruktsiooni teravate samuti nagu terve nahk. Samal ajal ei tohi kattest läbi tungida nurkade ja servade vastu. ei vesi ega tuul. Aluskatte tuulekindluse tagavad Klöberi mon- taaÏiteibid. Hüdrofoobne immutamine välistab Klöber Permo® aluskatted on sobilikud kasutamiseks nii alus- agressiivsetest puidukaitsevahen- ditest tingitud läbiniiskumise. laudisega kui aluslaudiseta katustel. Nii katab Klöber Permo easy H kogu aluskatete spektri. Klöber Permo® võib olla lahtiselt päikese käes erakordselt kaua . Teil on katuse katmiseks küllaldaselt aega, ilma et see kahjustaks materjali. Intensiivne UV-kiirgus ei tee midagi kõrgtehnoloogilisele polüolefiinile. Klöber Permo® on vastupidav ka suure veekoormuse korral - ilma kurikuulsa "telgiefektita". Veekindlus vastab enam kui 1500 mm veesambale. Klöber Permo® näol on montaaÏi ja turvalisuse osas tegemist vastupidavuse ja tugevuse supernäitega. Kate pole libe ka mär- jana ning paigaldamisel pole karta läbiastumist. Maksimaalne kvaliteet on tagatud tänu kõrgele rebenemiskindlusele ja naelte väljarebenemiskindlusele. Klöber Permo® katet on lihtne lõigata montaaÏinoaga. Igasugune vaevaline kääridega askeldamine jääb ära ja seda isegi väikeste sisselõigete korral nagu on torude läbiviigud või antennide mastid.

Klöber Venduct® ventilatsiooniläbiviigud

Eluruumideks väljaehitatud katusealuste ventileerimiseks on fir- mal Klöber pakkuda kõrgtehnolooglist lahendust ruumide, eriti köökide ja vannitubade ventileerimiseks. Läbiviigutoru Venduct® on 100 ja 125 mm läbimõõduga, õhuvoolu liikumist soodustava geomeetriaga, katusekaldele 10 - 50°. Läbiviigu aluskivid sobivad enamuse Eestis toodetud katusekividega. Saadaval kõiki katusekivide standardvärvi läbiviike. Klöber katuseaknapõlled

Eluruumideks väljaehitatud katusealuste valgustamiseks paigal- datakse üha rohkem katuseaknaid. Selleks puhuks on firmal Tootja: Klöber pakkuda spetsiaalset, hingavast aluskattematerjalist Always on Top valmistatud aknapõlle, mis lihtsustab oluliselt katuseakna paigaldust. Seni oli katuse aluskatte ja katuseakna vahele jääva kvali- KLÖBER GmbH & Co.KG teetse ühenduse tegemine keerukas ja aeganõudev. Klöberi Scharpenberger Str. 72-90 D-58256 aknapõlled teevad sellele lõpu. Täiesti kasutusvalmitena saada- Ennepetal tel. +49233398770 faks: +4923339877199 val kõigile ROTO ja VELUX katuseakende standardsuurustele. internet: www.kloeber.de Ï e-post: [email protected] Klöber montaa iteibid Edasimüüja:

Lisaks eeltoodule tootevalikus vajalikud tarvikud kivikatustele; Lokman AS, Sepise 18, 11415 Tallinn TV-antennide läbiviigud, harjatihendid, harjalatihoidjad ning Tel (372) 640 1331, täiuslik montaaÏiteipide programm aluskatete ja aurõtõkete faks (372) 640 1330 kodulehekülg internetis: www.lokman.ee kleepimiseks. e-mail: [email protected]

11 Oma Maja mai 2002

tugitool

Kellele meeldib tugitoolis oleskleda ja lebada, võiks valida lamamistooli laadi tugitooli

Fotod: Julia-Maria Linna

Pehme ja hea tugitool

Privaatne paik, kus saab Stiilne tugitool on kallis mõnusalt lõõgastuda ning Odavaimad tugitooli saab 2500 krooniga mille pärast tihti peres • punane: Bloom, disain Giorgio Cazzaniga (kauplus Dekoor)!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! hind 18 220 kr konkureeritakse, on kind- • valge: Felt Chair, disain Marc Newson lasti tugitool (kauplus Dekoor)!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! hind 40 620 kr • tool Wink, disain Toshiyuki Kita Cassina Ahti Kooskora, arhitekt (kauplus Inspira) !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! hind 29 050 kr Allikas: Äripäev Nii pisipere, koer kui ka vanem ge- Moodsas disainis öeldakse tihti, et remaid patju, mille täidist annab vormi- neratsioon leiavad torisedes: “See oli vorm järgneb funktsioonile ehk funkt- da mõnusa istumise järgi Äärmiselt minu koht” Enamasti juhtub nii, kui sioon, milleks mööblieset kasutatakse, mõnus ese elutoa põrandal reklaamipausi ajal külmkapi juurde si- dikteerib tema vormi, väljanägemise ja Tugitool ei pea alati olema kaine ja rutama minnakse ja keegi teine vargsi esteetika Seetõttu on üsna oluline enne realistlik ehk siis kindlalt jalgadega koha napsab Rääkimata siis mõnusast soetamist järele mõelda, milleks tugi- maas Suuremasse tuppa mahub võrk- lugemiskohast tooli enim kasutatakse Kas raamatu kiik või mõni muu riputatav istumise Tugitool ei ole diivanist vähemoluline lugemiseks, lihtsalt olesklemiseks, koht Aga kindlam on ikka maa peal ja mööbliese Viimase ees on tal isegi eeli- televiisori vaatamiseks või kõigeks kor- kui lõõgastumiseks on kõige olulisem seid – diivan igasse tuppa ei mahu, aga raga Peab arvestama, et nende tege- lebamisasend, siis võiks kaaluda päik- näiteks väikses kabinetis on tugitool ala- vuste juures on kehaasend erinev setooli meenutava asendiga lebamistooli ti teretulnud Elutoas sekundeerib ta Inimesed, kes armastavad mugavust, hankimist Tihti on tugitoolil kaaslaseks enamasti diivanile, aga magamistoas on kuid mitte oma tervise või kehahoiaku järi, mida kasutatakse enamasti jalgade ise peremees arvel, peaks kindlasti mõtlema ergonoo- toetamiseks, aga seda võib ka iseseisva Tugitooli soetamisel ongi üks esimesi milisusele Ka tugitoole saab igat moodi istepingina tarvitada, kui külalisi roh- küsimusi, kas ta peab olema n-ö samast seada, lisada käetugesid, jalatugesid või kem on sarjast diivaniga, st nad asuvad ühes järisid Tihti on tugitooli integreeritud Kindlasti ei tohi tugitooli puhul unus- ruumis, või hoopis omaette Esimese väike laud napsuklaasi või lisatud hoidja tada esteetikat Tegemist on detailiga, variandi puhul on soovitatav diivan ja raamatu jaoks mis võib sisustuses olla aktsendiks või tugitool soetada ühes komplektis või sar- Ka padi võib tugitooli funktsiooni täi- hoopis üldmulje rahustajaks Tugitooli nased Teine variant annab suurema va- ta, õigemini on siis tegu padja ja tugi- väljanägemine on küllaltki oluline, sa- likuvabaduse ja tugitool võib hoopis ise tooli vahepealse variandiga On olemas muti tema proportsioonid ruumi ja teis- olla lähtekohaks muu mööbli valimisel nahast (või ka muust materjalist) suu- te mööbliesemete suhtes q 12 Oma Maja reklaam mai 2002

IHC – arukas hoonejuhtimissüsteem

l IHC-süsteemi abil saab juhtida l IHCd eristab teistest automatiseerimise süsteemidest see, et hoone valgustuse-, elektri-, kütte-, kõiki sisendeid saab programmeerida juhtima just meile vaja- ventilatsiooni-, valve- ja rikketeavitus- likke väljundeid süsteeme, pistikupesasid, elektrisead- l IHC kasutamine annab arvestatavat energiasäästu: öise ja meid – ühesõnaga kogu ehitise teh- päevase tariifi optimaalne kasutamine, üldkasutatavate ruu- nilist funktsioneerimist ning saata ja mide elektrisüsteemide ratsionaalne juhtimine jms Põhjamaade vastu võtta häire- või juhtsignaale kogemused näitavad energiasäästu kuni 25% aastas

1 Läbipääsukontroll 5 Valgustuse juhtimine Aktiveerib/võtab maha Manuaalsed või automaatsed alarmi Lukustab uksi 7 dimmerid Valgustigruppide 2 Vargaalarm 2 programmeerimine 2 5 Jälgib uksi ja aknaid 6 Programmeerimine Aktiveerudes käivitab sireeni Juhtprotsessori programmeeri- ja saadab häireteate mine PC kaudu (Windowsi tarkvara) 9 3 Jaotuskilp ja 8 7 Kaugjuhtimine 5 4 9 juhtprotsessor 6 2 Pesad Ribikardinad/rulood 4 Seadmete 3 Sise- ja välisvalgustus juhtimine 1 8 Tulekahjuhäire Küte, ventilatsioon, Aktiveerudes lülitab valgustuse sisse, konditsioneer käivitab sireeni ja saadab hädasõnumi

AS LEXEL ELECTRIC Lexel Group on Euroopa juhtivaid elektri-, telekom- Ehitajate tee 110, munikatsiooni- ja andmesidetarvikute tarnijaid, kesken- 12618 Tallinn dudes eeskätt nn aruka maja lahendustele$ "Arukas maja" on varustatud tehnoloogiaga, mis automatiseerib ja kont- wwwlexelee tel 650 9700, faks 650 9722 rollib kõiki majas toimuvaid protsesse$

 


>
 

>
 
>
 >
 
>
 


    

                             

      
             

13 Oma Maja mai 2002

vannituba

Violetta Riidas

Neli aastat tagasi jõudis ühes Eesti põrandakeskuses töötav Veljo Reier oma avara Pesuruum talumaja renoveerimisega nii kaugele, et hakkas korralik- ku WCd ja pesuruumi raja- ma Esialgu pidi 6ruutmeet- risesse ruumi, mille aken ava- vanasse talumajja neb maja taha aeda, mahtu- ma nii WC kui ka duðinurk Siis leiti aga, et kui ruumi aganikus on piisavalt, siis Korraliku duðiruumi ja sauna võib edukalt ehitada miks mitte seda näiteks sau- ka vanasse palkidest talumajja, ilma et peaks na jaoks eraldada Nii pää- kartma hävitavalt mõjuvaid niiskuskahjustusi seb nüüd WCst edasi duði- nurka ja sauna Ruumide ehi- tamine käis iseenesest liht-

14 Oma Maja mai 2002

vannituba

ruumi piisavalt Mingit me- Veetorud on targem haanilist väljatõmmet pole seina peale jätta, sest paigaldatud, sest loomulik siis ei ole lekke korral ajab asja edukalt ära tagajärjed kuigi tõsised Suhteliselt vähe veeauru tuleb pesuruumist ja saunast tänu põrandaküttele ning ka seetõttu, et saunas on elektri- WC muudavad keris, mis leili eriti loopida ei mõnusaks suur ruum, lase Puukerise puudumine on aeda avanev aken, vanale ka ainuke asi, millest Reieril palkmajale kohane uks tõsiselt kahju on “Kuna siis ning loomulikult oleks pidanud eraldi korstna kanaarilinnud tegema ja suitsulõõrid läbi Fotod: Julia-Maria Linna palkide vedama, sai selline kompromiss tehtud” kaabel mõttetult maapinda mädanema,” arvab Reier Sauna laudisseina tagune soojendanud, siis laoti teiseks “Kui ikka plaadid on korrali- on veidi teistsugune kui pe- kihiks vahtpolüstüroolsoojus- kult pandud ja ventilatsioon suruumis Palkidele on jälle tus Sellele valati omakorda hea ning on põrandaküte, siis kivivill pandud ning sellele segukiht ning sinna uputati pole ka niiskusega problee- otse fooliumpaber Punnlau- küttekaabel me” Samas ta möönab, et dadest sein on kinnitatud Viimistluseks kasutati pe- ilmselt kivimaja puhul on puitkarkassile suruumi seinas ja põrandal hüdroisolatsioon isegi oluli- Kogu majapidamises kasu- kahhelplaate ja lagi värviti sem “Palksein ju hingab ja tatud vesi, millest enamik ühiskondlikesse ruumidesse kilet mul seinas kuskil pole” tuleb just pesuruumist, suun- mõeldud hästipestava niis- Nii on nende pesuruumis dub 7 m³ kogumiskaevu, mis kuskindla värviga Saun sai kipsplaadile vedel niiskustõ- peab Reierite neljaliikmese laudvooderdise Plaate vali- ke kantud ja siis sein plaadi- perekonna puhul vastu kuu des ei soovita Reier kooner- tud Nurki spetsiaalselt teibi- kuni poolteist Puhast vett dada, sest mida odavam tud pole saavad nad oma puurkaevust plaat, seda kehvem on seda Vaevalt ehitusspetsialistid Selle puhastamiseks kasuta- seina panna Odavad plaadid seda lahendust õigeks pea- takse tavalist mehaanilist filt- pole sageli päris täisnurksed vad, kuid Reierite maja pe- rit, mis veest ka tõesti pae- ja nende suurus kõigub ka 1– suruumid on ilma igasuguste setet ja muud taolist kätte 2 mm Samuti tuleks pesu- tõrgeteta jupp aega vastu saab ruumi, nagu soovitatakse, li- pidanud Kuid ilmselt on siin Et vesi on üldiselt täiesti bisemiskindlad plaadid pan- teisigi põhjuseid korraliku kvaliteediga, kinni- na Näiteks on erinevalt elekt- tab seegi, et neli aastat tööta- Pesemisruumide suurim rijuhtmetest kõik veetorud nud pesumasin ja teised ko- probleem on teadagi niiskus lahtiselt seinale jäetud, sest dumasinad on korralikult vas- Samas tunnistab peremees, need kipuvad vahel higista- tu pidanud salt: metallprofiilid püsti, vas- et nii põhjalikku isoleerimis- ma ja liitekohad võivad teine- Reierite pesuruumil on tu palkseina 5 sentimeetrit tööd kui käsiraamatutes kir- kord lekkima hakata “Seinas veel üks ülesanne täita – see kivivilla ja kipsplaat peale jas ta küll ette ei võtnud “Sel- ei avastaks selliseid asju ilm- on ka majandusruum Veljo Lakke tehti kipsplaadist ripp- le niiskusega on minu mee- selt enne, kui sein kokku Reier eraldi ruumi ehitamist lagi Vanale muldpõrandale lest nii, et kui kogu ruum on kukub” kuigi arukaks ei pea, sest suu- valati alustuseks kiht segu täiesti hermeetiline ja üks Ventilatsioonitoru läheb remate ruumide puhul saab Kuna sellisel kujul oleks põ- koht lekib, siis hakkab sealt pesuruumist üles lahtisele need funktsioonid edukalt ära rand külm saanud ja elektri- küll konstruktsioon tõsiselt pööningule, kus on tõmbe- jagada q

NATURAALNE l jae- ja hulgimüük l paigaldus LAUDPARKETT l hooldus

Kauplus-Salong Sõpruse pst 211, Tallinn tel (0) 654 5361 faks (0) 654 5360

15 Oma Maja reklaam mai 2002

BAUERI KEMIKAALIVABA VEETÖÖTLUS TARBEVEELE, KESKKÜTTE- JA JAHUTUSSÜSTEEMIDELE

Info,Info, esitlusesitlus && tehnoloogilinetehnoloogiline nõuannenõuanne •tel Aare 052 Ormus, 77 047 Põhja-, Aare Ormus Lääne- ja Ida-Eesti e-posttel 052 orms@hotee 77 047, e-post orms@hotee • Eduard Pern, Põhja-Eesti tel 051 77 770, e-post epern@hotee • Pekka Mononen, Lõuna-Eesti e-post baltoil@baltoilee

MMaaletoojaaaletooja & müüja

BOBOaltalt il il Roiu,Roiu, HaaslavaHaaslava valdvald 6210262102 TartumaaTartumaa TelefonTelefon (07)(07) 301301 700700 FaksFaks (07)(07) 301301 701701 veetehnikaveetehnika e-poste-post baltoil@baltoileebaltoil@baltoilee wwwbaltoileewwwbaltoilee wwwwwwbauer-watertechnologydebauer-watertechnologyde wwwsilebbofiwwwsilebbofi

VtVt artiklidartiklid KeskkonnatehnikasKeskkonnatehnikas 5/20015/2001 jaja 2/20022/2002

16 Oma Maja mai 2002

plaatimistööd Plaat jääb seina õige seguga

Õnnestunud plaatimise Plaatimissegu kandke seinale segukammi Plaatide valimine sileda servaga! eelduseks on korrektselt ettevalmistatud aluspind, Plaatide valik on väga suur ning nende veeimavus väga erinev! Kõige olulisem õigesti valitud plaadid ning on valida konkreetsete plaatide mõlemaga sobiv kinnitus- kinnitamiseks piisava nakkevõimega plaatimissegu! viis • Looduslikest kivimitest plaatide puhul tuleb arvestada ka kivimi sobivust Veiko Ikkonen, mira plaatimissegu sideainega! Üldjuhul on ehitusmaterjalid oü tegevjuht looduskivide paigaldamiseks soovitatav kasutada valge tsemendi baasil Keraamiliste ja looduskivist plaatide- valmistatud plaatimissegusid! ga on seina- ja põrandapindu viimistle- • Poorsetele plaatidele piisab tud juba iidamast-aadamast saadik niinimetatud mehaanilisest nakkest! Plaatkate on end hästi õigustanud, sest on koormustele ja kulumisele äärmiselt • Vett peaaegu mitteimavate plaatide Seejärel kammige plaatimissegu läbi paigaldamiseks tuleb kasutada keemilise segukammi hambulise servaga! Valige kammi vastupidav, kergesti hooldatav ning vää- nakkega plaatimissegusid! hamba suurus aluspinna järgi! rika välimusega l Aluspindade ettevalmistamine Allikas: Veiko Ikkonen Plaatimise edukus sõltub aluspinna et- tevalmistusest Aluspinnas olevad praod sobivad tingimused Kui ruumis on põ- tuleb parandada, ebatasasused siluda, randaküte, tuleb see välja lülitada ning pind puhastada tolmust, rasust ning lah- lasta põrandal jahtuda normaaltempe- tistest osakestest ratuurini Muud tööde käiku häirida või- Et saavutada paremat nakkumist, tu- vad tegurid, nagu otsene päikesekiirgus, leb aluspind kruntida Märgades ruu- ülemäära kõrge või madal ruumi tem- mides on iseäranis oluline hoolikalt teh- peratuur, tugev tuuletõmme, tuleks kõr- tud hüdroisolatsioon Otseselt veega valdada või minimeerida kokkupuutuvad pinnad ehk märg tsoon Plaatide ning aluspinna järgi tuleb kaetakse veetõkkega Veeauruga kokku- valida õiged materjalid Kõik kasutata- puutuvad pinnad kaitstakse niiskuse vad materjalid, nagu hüdroisolatsioon, Paigaldage plaat hoolikalt, nii et oleks tagatud eest niiskustõkkega niiskustõke, krunt, plaatimissegu, vuu- maksimaalne nakkumine plaatimisseguga! Hüdroisolatsiooni puhul tuleb erilist gitäitesegu, silikoon, on soovitatav vali- Täpne vuugi laius määrake vuugiristi või -paela tähelepanu pöörata läbiviikudele ning da ühe firma toodangust, tagades nii abil! Jälgige, et vuugid oleksid paralleelsed! nurkadele, kus sageli kohtuvad erinevast nende omavahelise kokkusobivuse ning materjalist tarindid tootja vastutuse lahenduste eest Märgades ruumides tuleb põrandale l Aluspindade stabiilsus anda trapi suunas kalle, et tagada vee Aluspindade juures tuleb eeskätt silmas äravoolamine Eesti kliimatingimustes pidada nende stabiilsust Kui vana be- on võimalik ehitada plaatkatteid samuti toon on täiesti stabiilne aluspind, siis õue Aluspind tuleb ainult vastavalt ette hiljuti valatud betoon, kergplokkidest valmistada ja valida välitingimustes ka- sein, puitalusel seinad-põrandad, köe- sutamiseks sobilikud plaadid ning se- tavad põrandad, kipskartongplaatidest gud seinad jms on teatud määral ebastabiil- l Sobivate tingimuste loomine sed Kui aluspinnad on tasandatud ning ette Valitav plaatimissegu peab olema see- valmistatud vastavalt ruumi ning tsooni ga piisavalt elastne, et taluda aluspin- Kontrollige regulaarselt plaatimise kvaliteeti, iseloomule, on aeg asuda plaatimise nast tulenevaid deformatsioone ilma, et eemaldades mõne paigaldatud plaadi! Segu juurde Esmalt loome plaatimistöödeks plaatidesse tekiks pragusid või muid vi- peab katma tervet plaadi tagakülge!

17 Oma Maja mai 2002

plaatimistööd

Plaatide hooldusvahendid

• pesuaine vana värvi, keraamika määrduvaks; pinnakaitseõli jms puhastamiseks enne uue kasutatakse aeg-ajalt, kuna efekt plaatkatte paigaldamist on pikaaegne hinnad hinnad Mira 1 l 80–90 kr Mira 1 l 120 kr Kiilto 1 l 58 kr (kontsentraat 1:4) Kiilto 0,5 l 136 kr

• puhastusvahend tsemendi- • igapäevased plaatkatte Plaatimissegu kandke põrandapinnale segukammi sileda servaga! segude, näiteks vuugitäitesegu pesuained nii glasuuritud kui ka jäänuste eemaldamiseks glasuurimata plaatidele; plaatkatte pinnalt looduskividest plaatkatte korral hinnad tuleb enne pesuaine esmakordset Mira 1 l 80–90 kr kasutamist veenduda aine Kiilto 0,5 l 119 kr sobivuses – teha proov mõnel varjatud pinnal, kindluse • klinkerplaatide pinnakaitseõli mõttes konsulteerida müüjaga täidab plaadi väiksemad poorid, hinnad muutes nii plaatkatte kergemini Mira 1 l 80–90 kr hooldatavaks ning vähem- Kiilto 1 l umbes 100 kr Allikas: Mira, Kiilto

gastusi Suurematel pindadel tuleb tea- mõlemasse serva jääma ühesuurused tud maa tagant jätta plaatkattesse elast- plaadid Kui plaadid jäävad väga väike- sed deformatsioonivuugid Kui aluspin- sed, võib jaotuse kavandada ka nii, et Seejärel kammige plaatimissegu läbi segukammi hambulise servaga! Valige kammi da, näiteks betooni, on juba projekteeri- ühest servast alustatakse tervete plaati- hamba suurus aluspinna järgi! tud ning ehitatud deformatsioonivuugid, dega ning lõigatud plaadid jäävad ainult tuleb neid kindlasti jätkata ka läbi plaat- teise serva Sellisel juhul tuleb seina katte keskkoha lähedale vuugi kohale tõm- Kõige ebastabiilsemad aluspinnad on mata uus püstsirge ahjud, kaminad, soemüürid, mille l Plaatide paigaldamine plaatimise korral tuleb kasutada eriti Plaatide paigaldamine toimub segukam- elastseid segusid ning soovitatavalt va- miga Segu tuleb valmistada pakendil lida väiksemate mõõtmetega plaadid ette nähtud juhiste järgi ning kanda alus- l Plaadijaotuse tegemine pinnale segukammi sirge servaga ning Enne plaatide paigaldamist tuleb teha seejärel kammida läbi hambulise serva- täpne plaadijaotus Kavandamise alu- ga Segukammi hammastuse valik sõl- seks on nii esteetilised kui ka tehnilised tub aluspinna tasasusest ning plaatide aspektid tagapinna reljeefsusest Üldjuhul kasu- Seinte puhul poolitatakse sein verti- tatakse seintel hammastust 6x6 mm ning Paigaldage plaat hoolikalt, kergelt koputades kaalse joonega Plaatimist alustatakse põrandatel 8x8 mm Segukammi ham- kummivasaraga! Täpne vuugi laius määrake vuugiristi või -paela abil! Jälgige, et vuugid teise reaga põrandapinnast, hakates mastusest sõltub segukihi paksus ning oleksid paralleelsed! plaate paigaldama seina keskjoonest seega segu kulu servade poole Seinale asetatakse sirge Segu ei tohi kanda suuremale pin- horisontaalne latt, esmalt paigaldatava nale, kui jõutakse plaatidega katta enne teise rea alla Kaldega põrandate korral segu pindmise kihi kuivamist (ca 20–30 tuleb veenduda, et viimasena paigalda- minutit) Plaadid surutakse hõõruva lii- tavas alumises reas kataks täisplaat ka gutusega segusse, vältides segu välja- madalaima koha pressimist vuukidest kõrgemale kui pool Põrandale märgitakse kaks ristjoont, vuugikõrgust mis ühendaksid seinte keskjooni Ase- Vuukide täpne laius tagatakse vuugi- tage sirge laud paralleelselt ühega joon- ristide või vuuginööri abil Vuugi laius test ning paigaldage esimene plaadiri- valitakse esteetilisest seisukohast läh- da laua järgi Plaatimisel liigutakse kesk- tudes Kontrollige regulaarselt plaatimi- kohast nurkade poole Et ruum ei ole se kvaliteeti Selleks eemaldage mõni Kontrollige regulaarselt plaatimise kvaliteeti, sageli täpselt täisnurkne, tuleks põhi- juba paigaldatud plaat Plaatimissegu eemaldades mõne paigaldatud plaadi! joone kaugust külgseintest mõõta mit- peab katma plaadi tagakülje kogu ula- Plaatimissegu peab katma plaadi tagakülge kogu ulatuses! mest kohast tuses Ülaltoodud jaotuse korral peavad Esmalt plaaditakse seinad, seejärel

18 Oma Maja mai 2002

plaatimistööd

sest seisukohast lähtudes Vuugitäiteid Vajalikud töövahendid on erineva laiusega vuukidele ning eri- neva kasutusalaga ruumidele On saada- val ka vuugitäite omadusi täiendavaid segukamm lisaaineid Vuugitäide tuleb segada pakendil ole- vate juhiste järgi ning kanda plaatide vuugilabidas pinnale vuukide suhtes diagonaalselt Selleks kasutatakse kummist vuugilabi- vuugirist dat Kui vuugitäide on pindmiselt kuiv, kuid veel elastne, pestakse plaadid niiske käsnaga puhtaks Poorsed plaadid on Kui plaatimissegu on kivinenud, täitke vuugid! soovitatav katta enne vuukimist pinna- Vuugitäide kandke plaatidele diagonaalselt vuuginöör kaitseõliga vuugilabida abil! Kui vuugitäide on kuiv, kuid Vuugitäitesegu ei tohi lasta plaatide veel elastne, peske plaadid käsnaga puhtaks! pinnale kivistuda Juhul kui siiski vuu- gitäide on jäänud õigeaegselt eemalda- käsn mata ning plaatide külge kivistunud, on abiks spetsiaalsed kemikaalid Kui vuu- gid on tahenenud, kuid mitte lõplikult lõiketangid kivistunud, puhastage plaatkatte pinda (koos lõikekettaga) pehmepõhjalise hõõruti või jämedakoe- lise kangaga Järelhoolduseks on hea vuuke veel paari ööpäeva jooksul mõ- augulõikur ned korrad niisutada Plaatkatte nurgavuugid, põranda ja mosaiikplaadi seina ühenduskohad ning kokkupuute- tangid kohad teiste tarindite, näiteks lengide ja Kui vuugid on tahenenud, kuid mitte lõplikult kivinenud, poleerige plaatide pinda sisustusega, täidetakse elastse sanitaar- pehmepõhjalise hõõrutiga! silikooniga Täide peab olema elastne, sest erinevast materjalist tarindid elavad ning liiguvad pisut erinevalt Kuna müü- põrand ning viimasena paigaldatakse gilolevad silikoonid sobivad enamasti seinaplaatide alumine rivi Alumise rivi oma toonilt vuugitäitega, siis ei mõju plaadid lõigatakse parajaks, plaatimis- need vuugid häirivalt segu kantakse seinale ning plaadid va- Vuugi servale paigaldatakse teip, et jutatakse segusse, misjärel on neid soo- silikoon ei satuks ülemäära plaatide pea- vitatav ajutiselt toestada näiteks maal- le Silikoon kantakse vuukidesse spet- riteibi abil ülemise plaadirea külge ripu- siaalse püstoliga, silutakse märja sõrme tades või niisutatud puupulgaga Teip eemal- Kiireloomuliste tööde tarbeks on saa- datakse pärast silikooni paigaldamist da ka erineva kvaliteedi ning kasutus- ning vuuk silutakse märja sõrmega veel alaga kiirkivinevaid plaatimissegusid kord üle, et tasandada teibi eemaldami- Teiste materjalidega ühiseid vuuke tuleks täita l Plaatide lõikamine sest tekkinud randid elastse silikooniga, mis peab vuugi liikumisele Mõnda kohta ei saa paigaldada täisplaa- Looduskividest plaatkatte puhul on paremini vastu! te, vaid neid tuleb lõigata Ümaraid auke oluline valida neutraalne sanitaarsili- toruläbiviikude jaoks saab seinaplaati- koon, et vältida plaadiservade värvumist desse puurida spetsiaalse puuriga Kor- silikoonmassis leiduvate kemikaalide rapäratu kujuga lõikeid tehakse spet- mõjul Lisaks silikooniga täitmisele võib siaalsete nn papagoitangide abil või plaatkatte sise- ja välisnurkades ning rauasae vahele kinnitatud nn teemant- vabaserva lõppedes kasutada ka dekora- nööriga Sirgete lõigete jaoks on plaadi- tiivseid plastikliiste Samas peab arves- lõikurid või plaadilõiketangid Põranda- tama, et plastikliist on ainult viimistlus- plaadid on seinaplaatidest harilikult element ega asenda mingil juhul vuukide kõvemad ning mõningate plaatide lõi- tihendamist kamine õnnestub ainult teemantlõikuri Põrandakütte sisselülitamisega tuleb abil pärast plaatimistööde lõpetamist oodata l Vuukide täitmine vähemalt nädal Ruumi kasutamisega, Vuukide täitmine võib alata, kui plaati- näiteks vannitoa puhul, tuleks oodata, Ebaühtlast värvi jäänud vuukide tooni missegu on kivinenud pakendil nõutud kuni materjalid on kuivanud pakendil ühtlustamiseks on puhastusvahendid, mis aja Vuugitäite värv valitakse esteetili- toodud aja q eemaldavad võimalikud mördi jäägid!

19 Oma Maja mai 2002

fassaad Fassaad räägib majas elavatest inimestest

Maja fassaad räägib, kas omanik on rikas, edukas, moodne või praktili- ne

Ivar Reimann

Vahel võib näiline ilmetus olla taotluseks, nagu üürima- jade puhul, kus muutuvad olukorrad ei soosi mingile kindlale maitsele orienteeri- tust Mõju avaldab ka kultuu- ritaust Näiteks Armeenias on võimalik, et pealtnäha papi- seintega majakesed varjavad eduka majandustegevusega saavutatud rikkust Eestlasele algab fassaad Fassaadikattematerjalid aiast, mis kaitseb ja varjab Seetõttu tuleks kohe kaaluda ka aiavariante, sest tihtilugu võib ilusa projekti ära rikku- • krohv  suhteliselt odav  krohvitöö nõuab Hermanni 8 a maja plekk- kogemust da vastuolu, mis tekib maja fassaad on hea näide ja aia vahel Soovitatavalt • puit  odav, kergesti  vajab pidevat õnnestunud materjali- ja töödeldav hooldamist, viimistlus- võiks mõlemad projekteerida toonivalikust Autor vahendid kallid sama inimene Kivimaja ja Andzelika Tetsmann • metall  efektne  kallis puitaia kombinatsiooni puhul arhitektuuribüroost • kivi  vastupidav  töömahukas on selge, et algtulemuse hoid- “Kujundaja” Foto: Andres Treial miseks tuleb puitosad väga • klaas  efektne  puhastamine on hoolikalt ette valmistada, puudusel ei õnnestu Paljud töömahukas, kallis Allikas: Äripäev kaitsta ja perioodiliselt hool- meist on näiteks imetlenud dada Draakoni galeriid Tallinnas vaskplekk, klaas ja puit, va- maastikuarhitektuuri kaasa- Kui rahakott võimaldab, Pikal tänaval? Kui aga vähe- javad korralist puhastamist mine fassaadi loomisel Näi- võiks eelistada fassaadima- gi võimalik, saab fassaadi Vask muutub oksüdeerudes tena võib tuua maja, mille terjalidena kivi ja metalli ümbrust arvestades suurepä- küll huvitavaks, kuid vihma- elamissektor asub spetsiaal- kombinatsiooni Puit ise on raselt eksponeerida Kui või- veega kandub oksiid üle ka selt ehitatud kraatri põhjas, küll odavam, kuid kaitseva- malik, peaks fassaad olema neile pindadele, kuhu pole tulemuseks on lihtne maasti- henditele kulub jälle rohkem päikesepoolne On uuritud, et vaja Suured klaasfassaadid kuelement Muru, kivi ja nn raha Ilusad puitribid fassaa- päikesepoolse sissekäiguga vajavad pesemist eri tehnika ökomaterjalide kasutamine dil võivad käeulatuses aset- poodidel on paremad müügi- abil nii maja seest kui ka väl- on juba ammu populaarne, sedes langeda ka vandalismi näitajad kui tänava varjupoo- jast, mis tähendab, et vähe- aga see ei tohiks olla eesmär- ohvriks Nagu aed ja väravad lel olevatel malt kord aastas peab pri- giks omaette, vaid peab ole- võib ka ringtee maja ees ja Enne materjali valikut vaatsusest loobuma ja lask- ma ka praktiliselt põhjenda- korralik haljastus fassaadi peaks endale aru andma, kui ma majja hooldus- tud Murumäe tüüpi fassaadi esile tuua Kaunis fassaad palju oleme nõus tulevikus meeskonna puhul pole vaja aia eest hoo- nõuab distantsi vaatamisel, kulutama hooldamiseks At- Väga heaks võtteks pri- litseda ega tellida perioodili- aga sageli see lihtsalt ruumi- raktiivsed materjalid, nagu vaatsust armastavatele on selt hooldusmeeskonda

20 Oma Maja mai 2002

fassaad

Kohalik kliima määrab fas- malikult põhjalikud juhised saadi lisafunktsioonid – soo- vajalike ehituskonstruktsioo- justus ja niiskusekaitse Ma- nide kohta või siis diplomee- Parim ja odavaim jakarbi betoonpind võib olla ritud arhitekti kaasamine kas küll huvitav pinnafaktuur, pa- konsultandina, projekteerija- raku peab mõtlema ventilat- na või ehitusjärelevalvena on struktuurkrohv sioonile ja soojusisolatsiooni- Üldjuhul toimub projek- le Kui tahetakse näidata be- teerimine arhitekti vabast Kui ilmastik ja eelarve sobivad ja projekt nõuab, võib toonfassaadi, siis tuleb arves- fantaasiast lähtuvalt, mis tä- kas või kuivatatud lehmasõnnikust originaalse fassaadi tada suurte kulutustega kan- hendab, et igasugused nor- laduda Selliste ökolahenduste puhul peab aga meie devkonstruktsiooni isoleeri- matiivid ja ehitusreeglid täi- kliimas dekoratiivsuse säilitamiseks kindlasti lisakulu- misel ja raske fassaadi toes- detakse nii, et see algideed tusi tegema tamisel Kuna seinad salves- võimalikult vähe kahjustaks Esmalt soovitaks hoonele parimat ja odavaimat la- tavad olulisel määral soojust Kui vaja, võib elumajale pan- hendust – struktuurkrohvi, mille all kasutatakse klaas- ja ka niiskust, siis määravad na ka peegelfassaadi, küsi- kiud-krohvivõrku ja isolatsioonina polüstürooli Tuulu- fassaadimaterjalide valik ja mus on vaid selles, kas seda tuse probleemi lahendab polüstürooli õhulisus Fassaadil õige paigaldus maja eluea ja tegelikult ka vaja on Hea fas- võib kasutada ka Marmoroci plaati, kuid sellele võiks vastupidavuse Ilma arvutus- saadimaterjali valik aitab eelistada siiski kivivoodreid, sest need on nägusamad teta või eelmõõtmisteta ei ole muuta maja mõnusaks elu- Puitfassaad muutub järjest kallimaks seoses uute kva- materjalide halb mõju ehitus- keskkonnaks Alustuseks liteetsemate viimistlusvahendite kasutamisega konstruktsioonile välistatud võiks külastada aga Vabaõhu- Plastvooder meie kliimasse ei sobi, sest kogemus on Tüüpilised vead on liiga paks muuseumi Muhu küla ning näidanud, et see muutub rabedaks ja selle võib purustada soojustuskiht ja seinavaheli- vaadata, mida aeg ja koge- isegi lumepalliga se tuulutuse puudumine, mil- mus tootnud on Bereber elab Plekk, alumiinium ja klaas on rohkem büroohoonete le tõttu võivad tekkida konst- maa-aluses koopas, eestlane pärusmaa ning seda paljuski hinna tõttu ruktsiooni lisapinged ja kogu- rehielamus q Andres Aasmäe neda konden-satsioonivesi Mõttearenduses osalesid Andzelika Tetsmann, Tiit Viirelaid ja Mart Pobul arhitektuuribüroost SKT Kinnisvara ehitusosakonna juhataja Abiks on materjali müüja või- Kujundaja

21 Oma Maja mai 2002

värvimine Fassaadivärv kaitseb ja

Et maja kaua sugugi alla õlivärvidele ning Vanale vesialuselisele värvile uus vesialuseline silmarõõmu pakuks läike- ja toonistabiilsuses ise- gi ületavad viimaseid Vesi- Ÿ Eemalda lahtine värv kaabitsaga! ja vähem raha aluseliste värvide eeliseks on Ÿ Pese määrdunud ja hallitanud seinad hallitusvastase vahendiga! ka lühike kuivamisaeg – tei- Ÿ Loputa korralikult veega ja lase aluspind kuivada! nõuaks, tuleb Ÿ Puhta puiduni puhastatud pind töötle värvitu puiduimmutus- fassaad aeg-ajalt se värvikihi võib peale kanda vahendiga! juba mõne tunni möödudes Ÿ Värvi 1–2 korda vesialuselise fassaadivärviga! üle värvida Värvikile jääb elastne ega Ÿ Pese töövahendid veega puhtaks! Marko Villenthal hakka pragunema Vanale õlivärvile uus õlivärv Vivakolori värvikool Vanu ja muinsuskaitse all olevaid puitmaju värvitakse Ÿ Eemalda lahtine värv kaabitsaga! Maja värvimine on aeganõu- traditsiooniliste värvidega, Ÿ Pese määrdunud ja hallitanud seinad hallitusvastase vahendiga! dev ettevõtmine ja investee- nagu näiteks linaseemneõli Ÿ Loputa korralikult veega ja lase aluspind kuivada! ring paljudeks aastateks Et baasil tehtud õlivärv või siis Ÿ Kui värvipind on läikiv, pese seinad leeliselise puhastusvahendiga, loputa veega! tulemus nägus ja vastupidav Põhjamaades laialt levinud Ÿ Puhta puiduni puhastatud pind töötle värvitu puiduimmutus- oleks peab eelkõige teadma, punamuldvärvid Õlivärv vahendiga! milleks ja millega värvitakse tungib väga hästi sügavale Ÿ Krundi õlivärviga, mis on vedeldatud sobiva vedeldiga 10–15%! l Värv kaitseb maja puidu pinda ja moodustab Ÿ Lase värvikilel kuivada 2–3 ööpäeva! Maja välispinnale avaldavad tugeva niiskus- ja ilmastiku- Ÿ Soorita pinnavärvimine õlivärviga 1–2 kihis! mõju sademed, õhuniiskus, kindla värvikile Viimasel ajal Vanale õlivärvile vesialuseline värv UV-kiirgus, mikroobid, tem- on selle värvitüübi vastu ha- peratuuri kõikumised, tuul ja kanud huvi tundma ka uus- Ÿ Eemalda lahtine värv kaabitsaga! õhu saastatus Eesti muutli- ehitiste rajajad Ÿ Pese määrdunud ja hallitanud seinad hallitusvastase vahendiga! kes ilmastikuoludes on kah- Kui tahetakse, et kaunis Ÿ Loputa korralikult veega ja lase aluspind kuivada! Ÿ Puhta puiduni puhastatud pind krundi õlikruntvärviga, mida on julikest mikroobidest enam puidutekstuur välja paistaks, vedeldatud puiduimmutusvahendiga või vedeldiga 10%! levinud pehkimis- ja hallitus- siis tasub värvi asemel hoo- Ÿ Pärast kruntvärvi kuivamist värvi 1–2 kihti vesialuselise seened, mille levikut soodus- pis toonitud puidukaitseva- akrülaatvärviga! tavad niiskus ja soojus UV- hendit proovida Puidukait- Vanale punamuldvärvile uus punamuldvärv kiirgus tungib kaitsmata pui- sevahend tungib sügavale tu umbes 1–2 mm sügavuse- puitu ja kaitseb pinda pea- Ÿ Eemalda kõik lahtised osakesed terasharjaga! le ja õhuniiskuse, mikroobi- aegu sama tõhusalt kui värv Ÿ Enne värvimist sega punamuldvärv korralikult läbi! de, tolmu ning saaste koos- Kui räägime hooldusvärvi- Ÿ Värvi 1–2 korda, kasuta suure mahutavusega pintslit, kanna värvi mõju puitpinna lagundamisel misest, siis on soovitatav jät- pinnale paksult! on nähtav juba mõne näda- kata sama tüüpi värviga, mil- Ÿ Loputa töövahendid veega kohe pärast kasutamist! laga Seepärast tuleb uus lega juba varem on värvitud, Näpunäiteid ettevalmistusteks ja värvimiseks pind kiiresti töödelda puidu- sest nii tagatakse hea värvi- immutusvahendiga ning vär- de omavaheline nakkuvus Ÿ Vali värvimiseks pilvine, kuiv ja nõrga tuulega päev! vida Kui maja on varem kaetud Ÿ Päiksest kuumaks köetud pinda pole soovitatav värvida, sest Puitmaja vananemist kii- õlivärviga, on võimalik teda värv kuivab liiga kiiresti! rendavad ka ehitusvead, Ÿ Lääne- ja lõunapoolsed seinad on kõige rohkem kulunud! üle võõbata ka vesialuselise Ÿ Enne värvimist tuleb kinni katta seina lähedal kasvavad taimed! nagu liiga madal sokkel, puu- värviga Kuid sel juhul tuleks Ÿ Uued või puhta puiduni töödeldud pinnad töötle võimalikult dulik vihmaveesüsteem, kit- teha vahekruntimine spet- kiiresti värvitu puiduimmutusvahendiga! sad katuseräästad, vead siaalse õlikruntvärviga Vaa- Ÿ Naelapead ja muud roostetavad metalldetailid kata konstruktsioonide ühendami- ta ka kõrvalolevat tabelit metallikruntvärviga! Ÿ Tee kindlaks eelnevalt kasutatud värv! sel jms Ka nimetatud vigade Punamuldvärviga värvi- Ÿ Kasuta hooldusvärvimiseks sama värvitüüpi, mida varem on eest suudab värv maja mõn- tud pinda saab uuesti üle vär- kasutatud! da aega kaitsta, kuid vigade vida ainult punamuldvärviga Ÿ Puitpinda värvi alati pintsliga, sest siis tungib värv või puidu- kõrvaldamine pikendab vär- Puidukaitsevahendiga töö- kaitsevahend sügavamale puitu ja annab pinnale parima kaitse välismõjude eest! vi eluiga tunduvalt deldud pinna võib kohe üle Ÿ Töötle hoolikalt laudade otsapindu, sest sealt imendub niiskus l Millist värvi valida? värvida kõigi värvitüüpide- puitu kõige kergemini! Trend liigub vesialuseliste ga – puidukaitsevahendi, õli- Ÿ Värvides liigu pintsliga alati piki lauda puusüü suunas! värvide suunas Üha enam värvi või vesialuselise toote- Ÿ Akrülaatvärvid on parema veeauru läbilaskmisvõimega kui õlivärvid! puitfassaade värvitakse vesi- ga Allikas: Marko Villenthal aluseliste akrülaatvärvidega, Selleks, et hooldusvärvi- mis ilmastikukindluses ei jää mine õnnestuks, tuleb esmalt

22 Oma Maja mai 2002

värvimine

Pintsel vali värvi järgi kaunistab Ÿ Ümarpintslid on head aknaraamide värvimiseks, sest nendega saab tõmmata väga täpset joont Sõltuvalt raami laiusest võiks pintsli läbimõõt olla 20–50 mm Kui raamid on võrreldes liistudega väga laiad, võiks kasutada kahte erineva läbimõõduga pintslit

Ÿ Sünteetiliste karvadega pintsel sobib vesialuselistele värvidele, sest sünteetika ei paisu veega kokkupuutest Sellise pintsli tunneb ära kuldset tooni harjastest, mis on otsast enamasti lõhestatud

Ÿ Naturaalsete karvadega pintslit kasutatakse alküüd- ja õlivärvi puhul, sest see võtab vähem värvi sisse Pintsli karvad on enamasti mustad

Ÿ Tasanduspintslid on umbes 10 cm laiad ja väga õhukesed Neid kasutatak- se alküüdvärvi tasandamiseks Värv kantakse pinnale tavalise lapikpintsli või rulliga ning tõmmatakse tasanduspints- liga kohe üle Selline pind peaks jääma eriti ühtlane

Ÿ Majapintsleid kasutatakse puitfas- saadide värvimiseks Viimasel ajal on need peamiselt kandilise kujuga ning meenutavad pigem harju Pintsli laius võib ulatuda 100–120 mm Ümaraid pintsleid enam eriti ei kasutata, sest need on tunduvalt kitsamad ning töö võtab rohkem aega Majapintsel on tüübilt kombineeritud, sisaldades nii naturaalseid kui ka sünteetilisi kiude, ning sobib seetõttu igat tüüpi värvidele

Ÿ Pikendusvart on hea kasutada suurte ja kõrgete pindade värvimisel Nii saab värvida kahe käega

Allikas: Marko Villenthal

Punamuldvärvi eeliseks on tema ohutus tervisele Siin võivad kätt proovida ka pere noorimad Foto: Violetta Riidas kindlaks teha varem kasuta- dillinahaga sarnane habras pind on raudpunane ja täis- üheselt mõistetavad asitõen- tud värvi tüüp Selleks tuleb pind matt Läbipaistvad puidukait- did – näiteks vanad värvipur- varem kasutatud värvi täp- Lateksvärvi kiht on elast- sevahendid jätavad puidule gid semalt uurida ne ja nahkjas Vana värvikiht tooni andes puidutekstuuri l Pindade eeltöötlus l Vana värvitüübi mää- praguneb puukiuga samas nähtavale, seetõttu on neid Värvitava pinna ja vana värvi- ramine suunas Seinast võetud vär- kõige lihtsam ära tunda kihi (kihtide) seisukorrast Vanale õlivärvi kilele on ise- vitüki põletamisel võib tun- Alati on varasema värvi- sõltub eeltöötluse maht Pin- loomulik kriidistunud ja ruu- da plasti põlemise lõhna tüübi määramisel abiks kin- na ettevalmistamise arvel ei duliseks pragunenud kroko- Punamuldvärviga kaetud del mälu või majas leiduvad tasu kokku hoida, sest sellest

23 Oma Maja mai 2002

linaõlivärv sõltub lõpptulemus Hallitu- sega kahjustatud pindu tuleb enne värvimist pesta spet- siaalse hüpokloriidse hallitus- Linaõlivärv tungib vastase vahendiga Kui värvi- pind on väga halvas seisukor- ras ja värvikihte on palju, tu- Vahepeal tülikaks ja iganenuks leb värv pinnalt eemaldada kas mehhaanilisel teel kaa- peetud linaõlivärv võistleb edukalt bitsa ning terasharjaga või tänapäevaste sünteetiliste värvidega keemilist värvieemaldusva- Linaõlivärvi voorused ei ilmne mitte hendit kasutades Vanade fas- saadipindade ettevalmistami- värvimise ajal, vaid aja jooksul ne värvimiseks on suur töö, kuid hea lõpptulemuse saa- Violetta Riidas vutamiseks hädavajalik Õlivärvi iga Õigeaegne hooldusvärvimine Alternatiiviks tänapäevas- aitab ettevalmistustööde tele poes müüdavatele fassaa- = mahtu tunduvalt vähendada divärvidele on traditsioonili- 1/3 kuivamine l Vali kuiv ja pilvine ilm sed linaõli-, lubi-, silikaat- ja + Kõige sobivamad tingimused piimavärvid või siis Rootsi 2/3 vananemine välisvärvimiseks on kuival, keeduvärv Nimetatud värve kergelt pilvisel ja nõrga tuu- soovitab Tarmo Elvisto Sääst- Põhja pool peab värv lega päeval Päikesepaiste va Renoveerimise Infokesku- vastu u 15 aastat, käes värvida ei tohi, sest värv sest (SRIK) kasutada just va- lõuna pool 7,5 kuivab kuumuse tõttu liiga nade miljööväärtuslike hoo- Allikas: Jüri Kuusmann kiiresti, nakkumine aluspin- nete puhul “Loomulikult võib naga jääb nõrgaks ja värviki- katsetada ka uusi värve, mis tekib pindade vananedes Kui le ebaühtlase kuivamise ta- pidevalt müügile tulevad, õlivärvist jääb laudisele pig- gajärjel võivad tekkida mul- kuid seda peaks tegema siiski ment, mis mureneb ja hiljem lid Samuti ei tohi värvimist uute majade puhul,” räägib kergesti eemaldatavaks tol- alustada väga vara hommi- Elvisto “Vana maja on selleks muks muutub, siis alküüd- kul, kui õhuniiskus on suur, liiga väärtuslik, et seal mida- värvi tekivad pikipraod, ta mõtet seda iga hinna eest ega jätta ka õhtuks, sest pin- gi katsetada” kipub vahel maha kooruma maha kraapida,” ütleb Kuus- nale laskuv kaste võib rikku- Eesti tunnustatud tradit- ning teda on enne uut värvi- mann da värvikile omadusi siooniliste ehk antud juhul mist väga raske eemaldada Traditsioonilised värvid l Puitu värvi pintsliga siis ka ökoloogiliste värvide Vana maja puhul saab vär- hakkasid kaduma 30 aastat Puitpinda soovitan alati vär- tundjateks on Jüri Kuusmann vitüübi valikul sageli otsus- tagasi, kui hakati tootma tun- vida pintsliga, sest pintsliga ja Toomas Aasmaa, kes on tavaks peale eetika ning tra- duvalt kergemini modifitsee- värvimisel tungib värv (või end täiendanud Ðveitsis ditsioone hindava mõtteviisi ritavaid alküüdvärve, mis on puiduimmuti) sügavamale Praegu vahendavad nad oma ka puht tehniline külg – vana seetõttu ka märgatavalt oda- puitu ja nakkub paremini teadmisi huvilistele SRIKi värvipinnaga nakkub kõige vamad Samuti on maalril aluspinnaga Värvi maja sei- kaudu paremini ikka sama tüüpi vähe tilkuva ja kiiresti kuiva- na nii, et jätkukohad jääksid l Muudab tugevaks värv, mida seal varem on ka- va alküüdvärviga lihtne töö- maja nurkadesse või muudes- Jüri Kuusmann toob väga liht- sutatud Seda tuleks arvesta- tada se varjatud kohtadesse Too- sa, kuid mõjuva põhjenduse, da samuti uue maja puhul – l Õlivärvi ajalugu nierinevuste vältimiseks sega miks näiteks traditsiooniline kui valitakse mingi värvitüüp, Linaõlivärvi on kasutatud omavahel läbi kogu maja vär- linaõlivärv on parem täna- siis tuleks seda kasutada terve välistöödel alates 18 sajan- vimiseks vajaminev värv Kui päevastest alküüdvärvidest: fassaadi eluea jooksul Vii- dist Värv muutus igapäeva- värv siiski varem otsa saab, “Linaõli molekul on tunduvalt mane võib olla aga üsnagi seks, kui palkmaju hakati kat- siis jäta purgi põhja natuke väiksem kui alküüdvärvis ka- pikk ma puitlaudisega, ning 20 sa- vana värvi, et uut segades sutatava alküüdvaigu oma Kui soovitakse tüüpi vahe- jandi esimesel poolel oli see saaks seda vana sisse tilguta- ning tungib seetõttu palju sü- tada, siis tuleb ette võtta väga juba kõige levinum fassaadi- des kontrollida, kas toon on gavamale puidu pinda Õli põhjalik puhastustöö, mille värv ikka sama Õige, keskkonna molekul paisub ning muudab käigus eemaldatakse kõik va- Vanasti kasutati linaõlivär- ja loodusega sobiva värvitoo- sellega puidu väga tugevaks rasemad värvikihid, kuni näh- vi peale puidu veel plekil, ni leiab välisvärvide värvi- Alküüdvärv jääb aga kilena tavale tuleb puhas puidu- malmil, kipsil jne Tänapäe- kaardist Sinna valitud too- puidu pinnale” pind Sama värvitüübiga jät- val kasutatakse seda peami- nid on vastupidavad UV-kiir- Algul pole Kuusmanni sõ- kates pole see oluline “Kui selt varem õlivärviga kaetud gusele ega pleegi aja möödu- nul erilist vahet nende kahe värv on ikka juba 20 aastat pindade ülevärvimiseks Vii- des märgatavalt q värvi vahel märgata, kuid see kõvasti peal püsinud, siis pole masel ajal on ta koos ökoloo-

24 Oma Maja mai 2002

linaõlivärv sügavale puidu pinda

Valge linaõlivärv, u 5 l Kogu vajaminev värv • 6,5 kg titaandioksiidi segakorraga • 2,0 kg tsinkoksiidi ehk tsinkvalget Vala väike kogus keedetud linaõli ehk värnitsat (alati u 15–20% kaalust) anumasse ja lisa pigmenti Sega elektrivispli või • 3,2 kg linaõli lameda puulabidaga, kuni pigment on õlis täielikult laiali läinud – tekib sile elastne pasta

Vala segades juurde ülejäänud linaõli, kuni saad ühtlase värvi

Õlivärv vedeldatakse seejärel tärpentini, lakiben- siini või tsitruseõliga (10–20 %) kruntvärviks ja esimese värvikorra värviks Lakibensiiniga vedeldades ei tohi plahvatusohu tõttu elektrivisplit kasutada

Kui värvi ei vedeldata, jääb see liiga paksuks ega taha korralikult kuivada värvimiste vahel Värvipinda võivad tekkida mullid

Kuivamisaeg kahe värvimiskorra vahel on ilusate ilmadega 1–3 ööpäeva

Krundiks võib kasutada ka värnitsa ja tärpentini segu 1:1

Värv tuleb enne kasutamist kindlasti kurnata

gilise trendiga hakanud uues- Linaõlivärvi hakati töös- Teise värvikorra värv on vedeldamata ti rohkem tähelepanu võitma tuslikult tootma umbes ning sageli kasutatakse juba 1930ndatel aastatel Täna- ka päris uute pindade katmi- päeval on valida, kas osta te- Allikas: Toomas Aasmaa seks hases valmistatud värv või Vanasti segas maaler vär- see ise kokku segada vi kokku kohapeal Nagu l Värvi koostis kogus tsinkvalget, sest sellel get muudab aga värvi hap- Kuusmann ütleb: “Maaler Linaõli on sideaine ja annab on hallitusvastane toime raks teadis täpselt, millest värv värvile läike Pigment, antud Tsinkvalge pidurdab ka värvi Õlivärvi segatakse nii koosnes, samas kui viimased juhul titaandioksiid annab vananemist Samuti aitab ta külmpressitud linaõlist kui ka kolmkümmend aastat teab ta tooni, katmisvõime ja täidlu- üldiselt väga kaua kuivaval keedetud õlist ehk värnitsast enamasti vaid seda, kuidas se Välistöödeks mõeldud värvil pisut kiiremini kuiva- Värske külmpressitud õli peab värvi seinale kanda” linaõlivärvi kuulub alati väike da Liiga suur kogus tsinkval- seisma enne kasutamist vähe-

25 Oma Maja mai 2002

linaõlivärv

Fotod: Julia-Maria Linna

1 Nõu põhja valatakse õli 2 Lisatakse pigment ja segatakse 3 Valatakse juurde ülejää- läbi – tekib värvipasta nud kogus linaõli malt 3–6 kuud Kuid tume- seks kuluva linaõli kogus sõl- pole veel oma õiget tooni jääb konarlikule pinnale pa- daid toone ei saa temaga tub pigmendist ning selle Selleks, et teada saada esi- remini kinni, pole nii suure siiski värvida, sest päikse li- imavusest algne värvitoon tuleb värvi- töö puhul piisav argument – gitõmbamise tõttu ei kuivaks Kui soovitakse tugevat vär- kiht õliga küllastada tolm paistab hästi välja ka see värv kunagi ära vitooni, siis põhineb värv tu- l Seina puhastamine perfektselt pinnalt Skandi- l Õige vahekord geval värvilisel pigmendil Kui mõnevõrra konarlik fas- naavias on näiteks täiesti en- Õige vahekord on värvi puhul Värvi saab seejärel valgega saadipind ilumeelt ei häiri, dastmõistetav, et ka puitma- väga oluline Liiga suure õli- mahendada Heledamate too- siis pole oluline kõvasti kinni ja fassaadi pestakse kord aas- sisalduse korral jääb värvipin- nide puhul lähtutakse valgest olevat värvi maha kraapida tas nale kelme, millesse tekivad värvist, mida toonitakse vär- Kuna õlivärvi molekul on vä- Küll tuleb sein enne värvi- praod ja mõne aja pärast vilise pigmendiga ga väike, tungib ta ka vana mist korralikult lahtisest vär- hakkab värv kooruma Samas Originaalvärvi tuvastami- värvi sisse Õlivärvi imendu- vist puhastada Puhastami- on täpset retsepti raske anda seks tuleb alustuseks teha misvõime kohta olgu öeldud, seks sobib kõige paremini Maalrid valmistasid omal ajal värvi sondeerimine ehk kae- et ta tungib isegi tsinkpleki spetsiaalne kaabits, mis peab värvi enda kogemuste põhjal, vuda kõige esimese värviki- pooridesse olema hästi terav (korraliku sest värvipasta valmistami- hini Samas välja tulev värv Arvamus, et tänavatolm kaabitsa hind jääb vahemik- Aknaraamidele on õlivärv parim

n Aknaid on vaja üldjuhul värvida ti- dada Tühjad kitisooned tuleb seejärel Linaõlikiti retsept hedamini kui fassaadipindu Aknaraa- kruntida ja uuesti kittida Kruntimine me tuleb regulaarselt üle vaadata Eriti takistab kiti kuivamist ja pragunemist • keedetud linaõli ehk värnits tähtis on jälgida, et akna kitt oleks ter- ning kitt kinnitub paremini • kriit ve Liistude kasutamisel tuleb jälgida Meeles tuleks pidada seda, et ka vä- • vesi nende korrasolu Muidu pääseb niiskus lisraami sisekülg tuleks kindlasti välis- Niisuta kriiti veega ja lisa siis värnits! vabalt puitu ning hakkab seal mäda- värviga värvida Akende ja uste värvi- Kriiti tuleb õliga segada nii, et tekiks elastne ja mittekleepuv mass! nikku tekitama misel võib värvi tugevdamiseks õlivärvi Võib kasutada ka tööstuslikult Kõige parem on akna puitosi puhas- alküüdvaike või standõli lisada Öko- toodetud linaõlikitti!

tada vee ja soodaga pestes Kraapida loogiliselt puhta tootega sellisel juhul Allikas: “Hoonete värvimine traditsiooniliste tuleb ka kitisooni ja lahtine kitt eemal- muidugi enam tegemist pole värvidega”, Rootsi riigi muinsuskaitseamet

26 Oma Maja mai 2002

linaõlivärv

Hooldusvärvimise tööd

Pese pind puhta veega, kraabi puhtaks, krundi värvita pind, kiti väiksemad praod, paranda kahjustatud kohad, kanna peale kaks kihti värvi

Välisvärvid

tüüp kasutuskoht • õlivärv  puit • lubivärv  lubikrohv • Rootsi  saetud puit keeduvärv (nakkub ainult Rootsi punasega) • silikaatvärv  tsementi sisaldav krohv • piimavärv  saetud või puhas puit

4 Lisatakse natuke tärpentini 5 Värviproov Allikas: Toomas Aasmaa

ku 100–120 krooni ja sellega ta vee survepesu tuleb mõnel husti baasil ning haihtuvad Pigem mitu õhukest kihti kui peaks terve päeva tööd saa- juhul kõne alla, kuid seda õhku üks paks Samuti tõmbab pak- ma teha, enne kui tera terita- peab tegema oskaja, kes teab Puhas puit tuleb enne vär- sult peale kantud õlivärv juba mist vajab) valida õige kauguse ning nur- vimist kruntida Värvimise paari kuuga kortsu Kinnist värvi saab ka maha ga eel peab puit kuiv olema Tuhmunud õlivärvi ei pea pesta Selleks kasutatakse Peale kaabitsa võib kasu- (niiskussisaldus 15%), sest kohe üle värvima Piisab ka ammoniaagi- või soodala- tada ka keemilist värvieemal- niiskele pinnale kantud värv värnitsaga küllastamisest hust, mis tuleb hiljem hooli- dust Pole vaja karta, et see koorub sealt maha Värvimiseks on kõige parem kalt puhta veega maha lopu- tulevase värvikihiga reagee- Õlivärvi tuleb puidule kan- kasutada laia neljakandilist tada rima hakkaks, sest eemalda- da vaid õhukese kihina, sest majavärvimispintslit, millega Lõunapoolsel küljel peab jad on tehtud enamasti la- muidu hakkab see voolama töö edeneb kiiresti q aga soodaga väga ettevaatlik olema ja jälgima, et soodate- rasid puitu ei jääks Muidu hakkab värske värv mullita- TERAS & SEPIS ma AKINTA OÜ l Puhur ja liivaprits Telefon 609 0336, Laialt levinud kuumaõhupu- 051 46 243 huriga on vanade majade pu- Faks 609 0337 hul oht, et nad võivad laudi- wwwakintaee se taga olevad linatakud või akinta@akintaee sambla põlema ajada Tundu- KOGEMUS AASTAST 1995 valt ohutum on infrapuna- seadeldis, kuid Eestis seda veel praegu rentida ei saa • sepisväravad, sepisaiad Liivaprits tuleb aga puit- • võrkaiad majast hoopis eemale hoida, • puitaiad sest see lõhub puidu pinda • väravate avamisautomaatika Sama kehtib trelli otsa kinni- • rõdupiirded, trepipiirded tatava terasharja kohta • tross-süsteemid piiretele ja fassaadidele Proovida võib jämeda liiva- paberiga, kuid kõige tõhusam • teraskonstruktsioonid on siiski korralik kaabits Puh- Tuleme kohale – leiame lahenduse • plekksepatööd

27 Oma Maja mai 2002

aken Kõik aknad tahavad kevadel korrastamist

Kaasaegsed aknad tusvahend ASi Plasto projek- tijuhi Rando Petersoni sõnul nõuavad võrreldes ei vaja pakettakna tuulutus- vanadega väga vähe avad üldjuhul mingit erilist hoolt, kuid kord hooldamist peale tolmu püh- kimise Keerukamate ventilat- aastas võiks nii siooniklappide puhul annab uued kui ka vanad iga tootja ja paigaldaja kaasa õlitada, puhastada juhise, kuidas neid töökorras hoida ja üle vaadata Akna- ja Uksekeskuse väi- Marit Pukk tel on PVC-aknad enamasti kvaliteetaknad ega vaja su- Eesti Raadio luste järelreguleerimist Kui see aga pikaajalise kasutami- Et säilitada plastakna ning se või näiteks maja ehitus- puit- ja puitalumiiniumakna konstruktsioonide deformee- sujuvat avanemist-sulgumist, rumise tõttu siiski vajalikuks soovitab ASi Glaskek müügi- osutub, on seda võimalik teha direktor Ingvar Kadastu akna kuuskantvõtmega suluseid vähemalt kord aastas Lihtne, kuid korrapärane õlitada See kaitseb suluseid hooldus kindlustab plast-, enneaegse kulumise eest Ak- puit- ja puitalumiiniumakna na- ja Uksekeskusest soovi- tuule-, müra- ja tolmupida- tatakse selleks kasutada hap- vuse säilimise pika kasutus- pe- ja vaiguvaba rasva või õli aja jooksul (DIN 51825–K 2 K-30), võib Akna- ja Uksekeskusest kasutada ka tavalist majapi- manitsetakse peale kord-kaks damismasinate õli Kadastu aastas tehtava puhastamise- lisab võimalusena ka lukuõli, määrimise akent ka säästvalt mida peaks tilgutama liiku- kasutama Et akna kasutus vate suluseosade vahele Lii- oleks turvaline ja kasutusiga kumatud suluseosad võib õli- pikk, tuleb kindlasti kinni se lapi või pintsliga üle tõm- pidada allpool toodud nõu- mata deist: Oluline on Kadastu sõnul Ÿ aknaraamile ei tohi riputa- ka aknaraami tihendite pu- da lisaraskusi; hastamine tolmust ja nende Ÿ aknaraami ei tohi tõugata määrimine silikoonõliga Si- või suruda vastu aknapõske; likoonõli annab tihendile Ÿ raami ja lengi vahele ei tohi kaitsekihi, mis ei kleebi ning asetada esemeid; tagab tihendi elastsuse Ak- Ÿ kui akna juurde pääsevad na- ja Uksekeskuse esindus- väikelapsed või vaimse puu- test võib tihendite määrimi- dega isikud, tuleb akna ava- seks küsida ka spetsiaalset nemist takistada avanemispii- tihendipulka Aknaraame ja raja või lukustatava käepide- Vanu puitaknaid korrastades peab kindlasti uurima värvi -lenge võib Kadastu sõnul me abil; seisukorda Sageli tuleb vanad värvikihid maha võtta, pisut puhastada üldpuhastusva- Ÿ tuuletõmbuse korral ei tohi parandustöid teha ja siis uus värv peale kanda henditega, aknaklaaside pe- jätta akent avatult pöördasen- Foto: Julia-Maria Linna semiseks sobib klaasipuhas- disse

28 Oma Maja mai 2002

aken

Uute akende hingi saab kergesti reguleerida

Kohad, kust reguleerida akent Ÿ akna ülemise hinge vasak-parem-regulee- rimine +4, -2 mm Ÿ akna alumise hinge vasak-parem-regulee- rimine +2 mm Ÿ akna alumise hinge üles- alla-reguleerimine +2, -1 mm Ÿ nn käärides surve reguleerimine ± 1 mm Ÿ suluse vastuses surve reguleerimine ± 1 mm

Allikas: AS Glaskek

Hingi tuleks kevadel ja sügisel kindlasti korra õlitada

ASi Vesmont tegevdirektor ja uuega asendama Kui vii- semat renoveerimist ja soo- majadel pole veeninad tihti Jevgeni Sevtðenko ütleb, et mase kasuks otsustatakse, siis vib parandada ka sooja- ja korras, on nad siis ilmastiku paneelmaja akent remontima tuleks kuuma õhu fööniga mürapidavust, peaks Sevt- tõttu mädanema läinud või asudes tuleb esmalt liikuvad värv maha võtta ðenko soovitusel vahetama pole nad massehituse hoos osad – hinged ja kremoonid OÜ Distrei Grupp müügi- akna sisemise klaasi klaaspa- paigaldatuna kunagi korras üle vaadata ja läbi logistada osakonnast soovitati alasti keti vastu Selleks tuleb tava- olnudki Kui need korralikult kinni po- raam üle kruntida impregnaa- kodanikul ilmselt aken töö- Kui aken ja tema ümbrus le, tuleb kruvid välja keerata, diga, mis on valmistatud li- kotta viia, kus üks lisasoon sel moel korda on tehtud, on augud puutikkudega väikse- naõli baasil ja sisaldab mä- raami tehakse Paketi paigal- see Sevtðenko rehkenduste maks liimida ning kruvid danemisvastaseid fungitsiide damine nõuab ka lisaklaasi- järgi läinud maksma vaid ilusasti taas kinni keerata Krundi peale kantakse siis liistu Arvestama peab selle- 30% vähem, kui oleks läinud Teiseks peab uurima, mil- uue värvi kiht Seejärel peab gagi, et senisest raskem ak- maksma uus aken odavaima- lises seisukorras on värv, kas panema aknaruutude vahele naruut võib nüüd nõuda tu- te variantide hulgast Loo piisab akna ilme värskenda- uued tihendid Sevtðenko gevamaid hingi moraal on, et nagu kõiki suu- miseks veel ühest värvikihist soovitab küsida poest silikoo- Samuti akna ümbrus tasub remaid töid peab akna reno- või peaks kõik aastatega pea- niga tihendeid üle vaadata – Sevtðenko ko- veerimist alustama hoopis ar- le kantud värvi maha võtma Kes kavandab veelgi tõsi- gemus ütleb, et vanematel vutustest q

29 Oma Maja mai 2002

sammal

Sammal tekib ajapikku Sammal kasvab igale katusele

Mida puhtam on Taimkate tekib kaldkatustele üsna kiiresti puhul kahest spekulatiivsest oletusest Esiteks: atmosfää- keskkond ja kare- Joonis 1 ris jääb järjest vähemaks kõr- 0 5 10 15 20 dam katuse pind, aeg aastates gemaid vääveldioksiidiosake- seda kiiremini keskmine tekkekiirus si, mis takistavad elusorga- sammal maja punane katusekivi nismide arengut Kuigi see kaitsekihiga katusekivi pole tõestatud, on kindel, et katusele tekib, kuid näiteks mõned viirused on glasuuritud katusekivi kaitstud pole ükski hakanud viimasel ajal järjest katmata katusekivi materjal Sammal kiiremini levima ning varem kiltkivi pole seda nii suurel määral tekib isegi klaasile puit täheldatud klaas Teisalt on usinalt ja üsna Heinz Zanger kriitikavabalt omaks võetud Allikas: Heinz Zanger uuemaid ehitusfüüsikalisi Mõnede seisukohtade jär- hinnanguid, mis toetavad gi on samblakate katustel, rib lihtsalt majaomaniku ilu- materjale ning lühendab nen- juba tuntud sambla tekke- fassaadidel ja müüridel tõsi- meelt ja korraarmastust Kee- de eluiga põhjust: katusekonstrukt- ne taimeeoste rünnak Teised rulisemaks läheb olukord siis, Sambla moodustumine on sioonide ebapiisav õhutus suhtuvad samblasse kerge- kui tekib kahtlus, et sammal viimastel aastatel sagenenud Taimkatte teke katustel, malt ning leiavad, et see häi- kahjustab tõepoolest ehitus- ning see sõltub kaldkatuse eriti katusekividel ei kujuta

30 Oma Maja mai 2002

sammal

Tekkepõhjused peale ökoloogilise paratamatuse Asukohast sõltuvad • Puud ja väiksemad taimed Lähedal kasvavate puude ja väiksemate taimede lehed, õielehed ja seemned lenduvad katusele • Veekogu lähedus Paratamatult on õhuniiskus suurem ja eriti kinnistest veekogudest pärit taimeeosed lenduvad katusele • Varjuline koht Võib olla tingitud puudest, hoone asendist ilmakaarte suhtes jne • Asustustihedus Tihedalt asustatud ja rohkem saastatud linnas tekib vähem sammalt, kuid ka maal leidub kahjulikke aineid, nt väetised Viimased soodustavad sambla teket Hõreda asustuse puhul tuleb arvesse tuuleerosiooni tagajärjel üleskeerutatud maapinna ja orgaanilised osakesed, mis satuvad katusele Sammal ei tee tasapinnalistele tsementkiudplaadidele, nn • Spetsiifiliste tootmiskohtade lähedus kiltkivi imitatsioonile midagi paha Foto: Peeter Kärp Tootmiskohad, kus tekivad tugevad tolmujäätmed, nt tsemendi, lubja, loomapidamise, väetiste ja substraatide tolm Samuti satub spetsiifilist tolmu õhku toiduainetööstusest endast materjali vananemise Taimkatte tekke etapid Mõju katusepinnale toimub aerosoolide vormis, st tolm kinnitub ja pikaealisuse seisukohast veepiiskadele Vaatamata vihmale jäävad pragudesse ja teistesse kohtadesse katusel substraadijäägid, mis loovad mingit ohtu Huumushapped, taimedele elupinna mis tekivad taimede ja subst- raatide kogunemisel, viivad 1" rohevetikad Ehituslikud põhjused aga pikema aja jooksul me- püsivad vähese päikesega või • Katuse kalle ja hoone kõrgus tallosade kahjustumiseni pidevalt niisketes kohtades Kogemus näitab, et mida järsem on katus ja kõrgem hoone, seda vähem taimkatet tekib Lamedal katusepinnal on üldiselt rohkem nendes kohtades, kus voolab taimkatet kui kaldkatustel Näiteks on ka põhikatusepinnast vesi Korralik tagaõhutus väiksema kaldega ristpalkidel tihti rohkem taimkatet • Ebapiisav või puuduv katusematerjali õhutus aitab taimkatte teket vältida 2" samblikud ning võib ka hilisema paigal- Substraatide kõrval orgaanilistele olenditele teine elutähtis aine – tavaliselt seen- ja vesi – jääb puuduliku õhutuse korral palju kauemaks ajaks duse korral sambla kasvukii- vetikorganismide segu, püsivad katusepinnale Erkeri eelpiirkonnas, korstnapeade jne juures on rust vähendada isegi äärmuslikel temperatuuridel tihtipeale suurem taimkate kui mujal katusel See võib olla Isegi glasuuritud või kat- ja kuivades kohtades esimene märk ebapiisavast õhutusest tekihiga materjalid ei ole Ka katuseventilatsiooni elementide vahel, mis jäävad räästa piirkonda ning asuvad üksteisest liiga kaugel, esineb teiste soodsate tingimuste puhul soodsate tingimuste puhul tihti taimkatet Väljaehitamata vähemasti vetikate tekke eest katuste korral esineb samuti taimkatet, kui katuse kogupind ei ole kaitstud Väited materjalide 3" samblad piisavalt õhutatud või kui vihma sissesadamise vältimiseks ette niinimetatud isepuhastusvõi- vett imava võimega nähtud aluskate ning tagaõhutus puuduvad või on puudulikud mest on valed ja eksitavad • Veevoolu takistamine Ehituspraht, lõhed, ebakorrektselt tehtud metallühendused koos Põhimõtteliselt võib tundliku veevoolu takistavate äärtega jne võivad olla substraadi taimkatte teket pidada kind- ladestumise põhjuseks Ladestuvad ained võivad aja jooksul ka laks tõendiks kasutatavate 4" õitsevad taimed valtsidesse kinnituda suur valik väiksemaid liike materjalide ohutusest ja puh- • Vanadest materjalidest tingitud põhjused Taimkatte teke ümarkatustel ei ole põhjustanud katusekivi puhul tast keskkonnast Elukoha Allikas: Heinz Zanger aastasadade vältel probleeme Koos lamedate katusekividega loomulikkust ja looduslähe- õlgkatuse puhul on taimkate üleulatuval õleäärisel isegi soovitav dust ei saa enam veenvamalt maakasutuse tulemusena – ei Pärast õlgede murenemist moodustub tavaliselt sammal, kirjeldada jää pikaks ajaks tühjaks mis tekitab hea vihmakaitse Sammal põhjustab üleüldise taimkatte tekke kogu katuse ulatuses Tuulekaitselaudadega käigudetailid, Siinkohal tuleks tutvuda Juba ühe vegetatsioonipe- eriti varjulises kohas, on soodus koht taimedele taimkatte tekke üldise öko- rioodi jooksul toimub seem- loogilise tausta ning selle mõ- nete lendamise või maapin- Muud põhjused juga kattematerjalidele Kölni nas leiduvate iduvarude tu- • Hoonest pärit aerosoolid Ülikooli dr B P Kremeri tsi- lemusena asustamine ühe- Aurutorude ja ka vihmaveetorude ümbruses võib isegi glasuuritud katusekividel tekkida korralik taimkatte kiht  Õhus leiduvad taat väljaandest DDH 14/15, aastaste taimedega, millele orgaanilised osakesed koosmõjus niiskusega on elu tekke 1989: “Ainuüksi pealiskaud- järgnevad põõsad ja pioneer- aluseks sel looduse vaatlemisel sel- puud Ka kõikvõimalikud ehi- • Lindude väljaheited gub, et elusolendeid leidub tusmaterjalid, nagu töödel- Lindude kogunemiskohtade (katus, antennid, kaminaääred jne) alla tekib taimkate, vähemasti räästale peaaegu kõikjal ning nad dud kivi, klinker, katusekivid, • Muud orgaanilised koostisosad asustavad kõige erinevamaid asbesttsement ning isegi Peale juba kirjeldatud faktorite võib näiteks ka tihe muruniitmine kohti Vabad pinnad, mida klaas ja puit, pakuvad sarna- madala maja lähedal viia orgaaniliste ladestumisteni katusel inimene on tehniliste vahen- selt betooniga sobivaid ela- ning sealt edasi taimkatte tekkeni dite abil loonud – näiteks ehi- mispindu Allikas: Heinz Zanger tustegevuse või intensiivse Eelkõige looduslähedastes

31 Oma Maja mai 2002

sammal

Taimede teket soodustavad tegurid

• katusematerjali murenemine • taimede ja veekogude lähedus • katuse tagaõhutuse puudulikkus • tuule eest kaitstud ja varjuline koht

Allikas: Heinz Zanger ja maapiirkondades saab uus ehitis kohe eluslooduse öko- süsteemi koostisosaks Ka ka- Glasuuritud katusekividel ei sutatavate materjalide kvali- ole veel samblikke tatiivseid puudusi ei saa mõ- tekkinud, karedal mördiga katuseharjal on sammal nede organismide kasvuedust juba selgelt näha välja lülitada” Põhimõtteliselt on katte- materjalide omadused taim- Vanemad katteta betoonist katte tekkepõhjustega võrd- katusekivid on sageli se tähtsusega Siin võib ko- samblaga kaetud gemuse ja praktika põhjal Fotod: Der Dachdeckermeister 10/97 väita, et üldiselt kehtib järg- mine: katusekattematerjalide karedus soodustab muude taimkatte moodustumise eel- Sambla vastu aitab kõige paremini katuse õhutus duste tekkimist Siledad pinnad ja katteki- hid kuni glasuurideni välja ei takista teiste eelduste korral taimkatte teket Sellisel juhul • Korralik õhutus" Eeldades, et looduslik ja ohutu • Hilisem kaitsekihiga katmine" Tihti kiidetud on võimalik seda ainult ajali- taimkate katusel on soovimatu, on korralik katuse järelkatmine (akrülaadid jne), eriti katusekivide selt edasi lükata Lisaks tuleb tagaõhutus üks olulisemaid meetmeid taimkatte puhul, on puhas pettus ning seda tuleks tekke vältimiseks põhimõtteliselt vältida ning ka eksperthinnangutes arvestada, et katusekatte Tihtipeale mõjuvad väljaehitatud katuste puhul ka ei tohiks sellele kui abimeetmele viidata kahjustumine toimub pika- hiljem paigaldatud ventilatsioonielemendid räästal Põhjendus: pinnakatte kiire vananemine ajaliselt ainult siis, kui taimed ja harjal Katusepind muutub inetuks Pealegi ei puhastata tavaliselt valtsitud katusekivide valtse piisavalt, katusematerjalidest toitai- • Taimede tagasilõikamine" Taimede kasvamist mistõttu lühikese ajaga (kahe aastaga) tekivad saab tagasilõikamise teel mõjutada neid võtavad Katusekivide esimesed lahtised kohad, mis laienevad kiiresti korral ei ole see nende ke- Pindade planeerimisel tuleb alati arvestada, et katus peab taimedest vabaks jääma Muude asukohast • Biotsiidid" Biotsiidide kasutamine on keskkonna raamiliste omaduste tõttu tingitud faktorite osas ei õnnestu looduslikult suhtes problemaatiline ning seda ei saa mingil juhul võimalik Vanematel, katteta tavaliselt midagi ette võtta soovitada Pealegi on selle mõju lühiajaline betoon-/tsementtoodete pu- • Surveveega puhastamine" Seda tuleks kasutada • Vaskplekkribad" Vaskplekkribasid kui vitrioli hul ei saa üheselt kindlaks ainult äärmuslikul juhul, sest iga pesuga kaasnev tekitajaid, mis on paigaldatud katuseharjale, teha, kui palju on keskkond katusel kõndimine, eriti võhikute poolt, võib peetakse üheks abimeetmeks Siin tuleks arvestada (happevihmad) või vegetat- katusekattematerjalile tekitada tõsiseid kahjustusi aga elektrolüütilist efekti Lisaks võib juhtuda (nagu siooni mõjud pinda karesta- näha vaskelementide, -ühenduste ja -antennide juures), et aja jooksul tekivad katusele nud Moodsatel betoonist/ oksüdatsiooniprotsessi tõttu rohelised või isegi tsemendist toodetel, mille Allikas: Heinz Zanger tumedad jutid pind on kaetud, on selline biokeemiline protsess välista- tud Kiltkivist katused ei ole raadid Sellistes kohtades on Peale luuderohu on roni- sega kattematerjali tõusmise- taimkatte tekke eest kaitstud oodata huumushapete tõttu vad fassaaditaimed, mis ka- ni Siin on abiks võrsete ta- Metallkatuste puhul tekib tekkivat kiiremat korrosioo- tusepinda tungivad, üldiselt gasilõikamine taimkate keemilistel põhjus- ni See kehtib ka kivikatustel üsna ohutud Luuderohu tu- tel Kui veevool on takistatud, olevate metallühenduste koh- gevad võrsed viivad aga ka- Heinz Zanger on diplomeeritud insener ja arhitekt ning kivikatuste ühenduse tehniline juht hakkavad kogunema subst- ta tusematerjalist läbitungimi- katusekivide föderaalühenduses Bonnis

32 Oma Maja reklaam mai 2002

33 Oma Maja mai 2002

katus

Plekk-katus tahab ettevaatlikku

Plekk-katus on nagu luksuslimusiin, millest terariistad hoitakse eemale Suuremad vead, mis tehakse katuse paigaldamisel • Tuulutus pole piisav! Katusepleki alla tekib kondensatsioonivesi! ning hoolas peremees hoiab selle Aluskate peab olema harjalt avatud ning seda ka hingava pidevalt puhta aluskatte korral! • Kruvide arvel hoitakse kokku! Violetta Riidas nitada Kui kuut hakkab lek- kima, pole veel suur häda • Korstna ja läbiviikude ümbrus pole korralikult veekindlaks tehtud! Päris nii hull nüüd olukord Maja katusega pole aga selli- Allikas: Rannila ka pole, kuid plekk on plekk sel juhul enam midagi peale ja värvi ei tohi katusel tõesti hakata ruberoidi, kuid kindlasti peab sema paigalduse korral saab vigastada Paljas plekk läheb n Renoveerimine sinna uue roovitise peale te- uus katus tõenäoliselt tõsiselt lõpuks rooste, sõltumata ko- Katuse renoveerimise käigus gema Roovitiseks tuleb ka- viga Sama kehtib ka vihma- hast, kus seda kasutatakse tuleks vana eterniitkate ja sutada kvaliteetset puitu, veesüsteemide kohta Selleks, et katusest aasta- laast ning muud sarnased mitte vanu aiateibaid, mis Plekk-katusele on sobili- kümneteks rõõmu oleks, tu- kattematerjalid kindlasti ma- kruvisid kinni ei suuda hoi- kud katusekalded on alates leb selle paigaldusse väga tõ- ha võtta, sest nende eluiga da Eelis on terasest tuulu- 5º valtsprofiili, 8º trapetspro- siselt suhtuda Enne poodi jääb uue katte omast tundu- tuval roovil, sest seda pole fiili ja 11º kivimustriga ma- minekut tuleks arhitektilt valt lühemaks Muidu võivad vaja ühte paksusse ajada ning terjalide puhul Parim kalle kindlasti renoveerimisprojekt vanad lagunevad materjalid tema kvaliteet on alati üks on 30–45 kraadi Pleki eelis tellida hakata lagundama juba uut Samuti pole selle roovi pu- on absoluutne veekindlus, Plekke paigaldades ei tohi katet, sest koguvad näiteks hul, nagu nimigi ütleb, min- sest pole lahtiselt paigalda- materjaliga koonerdada Kui kondensatsioonivett geid probleeme õhutusega tud väikseid detaile, nagu spetsialist on materjali ikka Vana pleki võib alles jätta, Koos pleki paigaldamise- näiteks kivikatuse puhul Sa- täpselt välja arvestanud, siis kuid seda juhul, kui sel pole ga tuleb kohe paigaldada ka mas ei pääse plekk-katus ei ole mõtet ülekatete arvel liiga palju roostetanud kohti kõik luugid, käiguteed, rede- aluskattest, sest pleki alla te- koerakuudile katust peale ve- Pleki alla võib jätta ka kärg- lid ja lumetõkked, sest hili- kib teistest materjalidest

34 Oma Maja mai 2002

katus

Uue katuse ostmise järjekord

• Telli arhitektilt katuse rekonstrueerimise projekt Uuemal majal, millel on korralik projektdokumentatsioon, piisab sellest • Projekti puudumisel telli firmast katuse mõõdistamine (hilisema ostu korral on see enamasti tasuta) • Projekti alusel teeb firma esialgse hinnapakkumise • Alustuseks tuleb korda teha korstnad ja kõik muud katusel olevad olulised detailid, sest valmis plekk-katus pole tallamiseks • Pärast uue alusroovitise tegemist teeb katusefirma uue mõõdistamise, arvutab välja materjalikulu ja teeb selle põhjal lõpliku hinnapakkumise

Allikas: Äripäev

Korralikult paigaldatud ja hooldatud katus püsib kaua nägus Foto: Julia-Maria Linna paigaldamist Katus on määrav viimistlev detail, mis kajastab

tunduvalt kergemini konden- samasse auku tagasi keera- satsioonivesi, mis voolab kor- tes ei saavutata enam piisa- majaelanike head maitset, ralikult paigaldatud katet valt tihedat kinnitust Tekib mööda maha Aluskate peab lekkeoht Kui katusel tuleb olemakondensvett imav, vas- kruvi juurest alla roostenire, väärtushinnanguid ja tasel juhul valguks vesi soo- siis on kruvi päevad loetud justuse sisse ning hakkaks Kruvi tuleks osta komplek- elustiili. põhjalikku hävitustööd tege- tis katusega, siis on tagatud ma tema kvaliteet ja garantiitin- n Kruvi gimused katusele Plekk-katuse kõige olulisem n Värvimine lisadetail on kruvi Kasutatak- PVDF- Pural- ja mattpolüester se kahte tüüpi puurkruvisid pinnakattega katused oota- – puitroovitisele ja pleki oma- vad esimest värskendust 30– vahel ühendamiseks 40 aasta pärast Polüester-, Kruvide kinnitamiseks tu- PVC ja ainult tsingitud katu- leb kasutada kindlasti mo- sed vajavad varemvärvimist mendipiiraja ehk siduriga Samuti peaks arvestama, et akutrelli, mis kruvi parajalt tumedamad plekid tuleb ette sügavale keerab Kui puur- võtta varem kui heledad kruvi paigaldatakse liiga tu- Enne värvimist peab katuse gevalt või liiga nõrgalt, ei spetsiaalse pesuainega üle hakka kruvi tihend õigesti pesema ja lahtise värviga ko- WIEKOR AS tööle ja tekib lekkeoht had puhtaks kraapima Katu- Laki 12 10621 Tallinn ESTONIA Kui kruvi läheb mingil sel ei tohiks pesemise ja vär- Phone: +372 656 3840 Fax: +372 656 3841 põhjusel valesti, siis ei tohiks vimise ajal talluda, sest õhu- E-mail: [email protected] www.wiekor.ee seda välja enam keerata, sest ke plekk vajub mõlki Kasu-

35 Oma Maja mai 2002

katus

Puurkruvi Kruvipea Keerake kruvisid õigesti Äärikuga 8 mm kuuskantpea, mille kõrgus on piisav liiga nõrgalt pingutatud Pinnakate kruvikeeraja hülsis kruvid püsimiseks Kruvipea ja seibi peal oleva värvikihi paksus peab olema õigesti pingu- umbes 40 ìm Kurvi peab olema tatud kruvid valmistatud roostevabast või Tihendseib tsingitud süsinikterasest (tsingikihi 14 mm diameetriga liiga tugevasti paksus vähemalt 15–20 ìm) alumiiniumseib, mille külge on pingutatud vulkaniseeritud EPDM-kummist kruvid tihend Katusekruvi tihendi Keere paksus on umbes 3 mm, pleki- ja ülekattekruvidel 4 mm Roovlaua kiudude vahele keeratud kruvi keere tagab piisava pidavuse Ülekattekruvidel on pea all lühike Otsik keermeta osa, mis välistab kruvi Puurkruvid on varustatud puurotsikuga, mis läbistab pleki ülekeeramise võimaluse ja puurib roovlauda küllaldast pidavust tagava ava Puur- otsiku diameeter on kruvi sisediameetrist veidi väiksem Allikas: Rannila tada tuleks redeleid ja laudu alla käivad mattpolüester, Plekki värvitakse reeglina Pural- ja PVDF-kate, mis talu- pintsliga, sest nii tagatakse vad katuse suurimat vaen- Plekk-katuse hooldusjuhend parem nakkuvus Kasutada last – päikest – paremini võib ka pritsi Vahel tahetak- Garantiid ei anta PVC- ja •Uued katuseplaadid tuleb kodus varju alla viia, se katust ostes kokku hoida polüesterpinnakattele, mis pakendist välja võtta ja staabeldada ja värvimata materjal valida, kardavad rohkem ilmastiku •Pärast katusele paigaldamist eemalda harjaga kuid siis peab arvestama, et mõjusid Katusele kahjulikest plaadilt puurimislaastud, sest roostetades rikuvad hiljem värvides läheb katus mõjudest teisel kohal päikse nad pinnakatet ning võivad lõpuks katuse roostetama kokkuvõttes kallimaks, ning järel on lumi Katust ostes ta- ajada Eriti ohtlik on katuse lõikamisel tekkiv kuum tehases peale kantud värv on sub meeles pidada, et garan- abrasiivne lõiketolm, mis sööbib pinnakattesse alati tugevam tii fikseeritakse sooviavaldu- n Garantii se korral Garantii vormista- •Igal kevadel ja sügisel tuleb katusele langenud Katuse ise paigaldamise kor- misel kantakse kõik andmed okkad, lehed ja muu praht maha pühkida (eriti ral antakse garantiiaeg vaid katuse ja ostja kohta firma vihmaveesüsteemist ja lumetõkkest) harja või survepesuga pleki pinnakattele Garantii andmebaasi q •Vähemalt kord aastas tuleks uurida kruvide seisundit Eriti tasuks kruvisid kontrollida pärast suuremaid uitmaja aastasadu torme Siis tasub ka suvila katust vaatama minna P •Määrdunud katust (eriti söövitav on kajaka sõnnik) kestma tuleb aeg-ajalt pesta pehme harja ja voolava vee või peab Puit ei mädane survepesuriga (rõhk mitte üle 50 baari) ülalt alla kunagi vanuse või niiskuse tõttu, Pesemiseks sobivad neutraalsed puhastusained vaid lagunemist põhjustavad alati (autoðampoon), mille jäägid tuleb maha pesta seen- ja putukkahjurid •Lund tuleb katuselt ettevaatlikult maha lükata pehme BORACOL harjaga Lumelabidaga katuse kallale ei tohi minna peatab mädanikud ja kaitseb kõi- •Kuna päris kriimudeta ei saada ühtegi katust üles, siis kide seen- ja putukkahjurite eest tuleb vigastatud kohad kohe üle värvida (sh majavamm) Boracoliga töödel- Kui vigastus ei läbi tsingikihti, piisab ühest remontvärvi dud puit ei mädane enam kunagi kihist Kui vigastus ulatub teraseni, tuleb värvida kahes kihis, aluseks kruntvärv Kui vigastatud koht on jõudnud roostetada, tuleb rooste liivapaberiga maha nühkida Enne värvimist tuleb vigastatud koht lakibensiiniga puhastada Värvige ainult vigastatud kohta, remondi- Pest-Chemical OÜ piirkonda asjatult laiendamata, nii ei teki kahe pinna Laulupeo 9, Tallinn Tel (0) 637 6513 Põhjalikku teavet leiad vahel värvitooni erinevust e-post info@pestchemicalee wwwpestchemicalee Esindus Lõuna-Eestis OÜ Puleium Tel (07) 362 785 Allikas: Andres Kirst, Rannila

36 Oma Maja mai 2002

kinnisvara

Infrastruktuur määrab paljuski kinnisvara hinna

Asukoht määrab Rein Pütsepp Kommunikatsioonide lähedus gevus korduma, on piirkon- kinnisvara väärtuse Pindi Kinnisvara Tallinna ja maine on olulised, aga üld- nal märk küljes ja maine büroo asejuhataja juhul seotud jällegi infrastruk- halveneb kiiresti Kolib pre- Ekstreemseid tuuriga sident Meri Viimsi poolsaare näiteid sellest, et Samas küsimus, kui tähtis l Maine tippu ja asukoha maine para- pealinna keskvälja- on infrastruktuur asukoha Hea infrastruktuuriga asuko- neb kiiresti Sarnaseid näiteid väärtuse kujunemisel, on lah- had on ka hea mainega Tal- on palju Isegi juhul, kui piir- kul ja kauges tine Linnade territooriumil, linnas pole korralikku infra- konda asub elama kriitiline maakohas asuvad kus paiknevad kallimad ob- struktuuri Koplis ja Lasna- mass korralikke elanikke, sarnased ehitised jektid, ongi ju kompleksne mäel, mis peegeldub kohe ka hakkab piirkonna maine kül- infrastruktuur ning maakol- maines Tõsi on see, et ise- laltki kiiresti paranema on tuhandekordse kas nähakse infrastruktuurist voolus toimuvatele protsessi- Maine paranemine aga hinnavahega, on ainult und Kergem on seda dele eelneb maine paranemi- meelitab juurde järjest uusi palju küsimust käsitleda, analüü- ne ja siis tekib infrastruktuur n-ö korralikke, kes omakorda sides alustuseks, mis veel pea- Väide, mille kohaselt maine kiirendavad sotsiaalse kesk- le infrastruktuuri asukoha muutub väga aeglaselt ja konna ehk maine paranemist väärtuse moodustavad Kom- inimeste harjumused ja eelis- Siinkohal võib näiteks tuua munikatsioonide lähedus, tused on vaevalised muutu- Tallinna Stroomi ranna äärse maine ja eluruumide puhul ka ma, ei vasta tõele Kui mingis piirkonna, kus hinnad on aas- looduskeskkond ja ongi kõik tänavanurgas hakkab kurite- taga tõusnud üle 100% Loo-

37 Oma Maja mai 2002

kinnisvara mulikult võib piirkonna mai- raske tekkima Äripindade hul piirkonna maine teisejär- teine merest 20 km kaugu- net ka reklaamiga üles puhu- ostja vaatab samuti tulevik- guline, sest mahukas aren- sel, on kahe- kuni viiekordne da stiilis “siin küll ei ole mi- ku, aga samal ajal hoiab käes dusprojekt loob ise enda üm- hinnavahe Kui vaadelda dagi, aga kunagi tuleb siia linna üldplaneeringut, millest ber maine looduskeskkonna määravust VÄGA prestiiþne rajoon”, see selguvad tulevikus äritege- l Kommunikatsioonide linnas, näiteks Tallinnas, siis on aga üsna kulukas tegevus vuseks perspektiivsed asuko- lähedus elurajoonidest on meri ära ja seetõttu lühiajalise iseloo- had Mida suurem kasum, Kommunikatsioonide olemas- lõigatud ja mereäärset kasu- muga seda parem maine olu hea infrastruktuuriga piir- tatakse äriotstarbel Seetõttu Kruntide müüjal on vaja On ka erandeid Näiteks konnas on loomulik, sest inf- on mere lähedusest olulisem manada ostja ette võlupilt suurte kaubanduskeskuste rastruktuur nõuab kommuni- näitaja haljastus, näiteks on tulevikust, kuid kui juba on ehitamine nn tühjale kohale, katsioone Ei ole veeta või väga hinnatud asukoht män- olemas infrastruktuur, siis see kus esialgu ei ole ärikeskkon- elektrita koolimaja või kaup- dide all Tallinna kruntide vajadus kaob, sest tegelikkus na mainest juttugi ning alles lust veel näinud Samas hak- hinnavahe olenevalt haljas- räägib ise enda eest Äri- pärast kaubanduskeskuse te- kab silma tendents, et järjest tusest (kas puudub või on vä- pindade puhul ostjad nii ket hakkab ärikeskkond väl- suurema osa infrastruktuuri ga hea) on kuni 20% emotsionaalsed ei ole ning ja kujunema Üldiselt on kujundamisest jätab linn era- Haljastust saab vaadelda siin on nn ebamaine maine suurte arendusobjektide pu- sektori kanda Kauplusi ja tee- kahes etapis: krundil ja lähi- nindusasutusi ei ehita linn piirkonnas Siingi ilmneb ten- juba ammu ning varsti ka dents, et kui lähipiirkonna koolimaju haljastus on kesine, on ka Kommunikatsioonide ehi- krundi haljastus tagaplaanil tus linnas on üle poole ulatu- Need kliendid, kellele on täh- ses juba iga kommunikat- tis krundi haljastus, kolivad siooniteenuse piirkonda, kus on pakkuja (Eesti Üldiselt on ka lähipiirkonna Energia, Tallinna suurte arendus- haljastus tasemel Laenu Vesi jne) ja maja- objektide puhul Kas erandeid on? omaniku vaheline piirkonna maine On On kliente, asi Õige või mit- teisejärguline, kes otsivadki loo- te, kuid – turuma- sest mahukas duslähedasi ja jandus Kuna ilma infrastruk- maksmine arendusprojekt kommunikatsioo- tuurita piirkondi, nide ehitusmaksu- loob ise enda ning nende puhul mus on kordades ümber maine on looduskesk- võib võtta odavam kui mai- konna osatähtsus ne loomine või infrastruktuu- asukoha väärtuses 100 prot- ri ehitamine, on nende osa- sendi lähedal Need kliendid kaal asukoha väärtuses vähe aga hinnatasemeid ei mõju- 10 aastat märgatav ta, sest neid on väga vähe Samuti on kommunikat- l Infrastruktuur on sioonide turuväärtus üle Eesti määrav kordades erinev ja ehitus- Infrastruktuuri osatähtsus maksumusega võrreldav asukoha väärtuses on mää- ainult suuremates linnades rav ning teised tegurid kok- Kommunikatsioonidega ku moodustavad sellest väär- krunt linnadest kaugel alevi- tusest alla poole Eluruumide kus on sadu kordi odavam kui puhul on looduskeskkond inf- ilma kommunikatsioonideta rastruktuuriga võrreldava kesklinna krundid tähtsusega Äripindade puhul l Keskkonna mõju moodustab infrastruktuur Äripinde puhul ei ole loodus- asukoha väärtusest üle 90 Üüri maksan igavesti. keskkond eriti tähtis, kuid protsendi haljastatud krunt annab ka Seega tervitage lippudega büroo- või tootmishoonele oma elu ja tööpiirkonda ker- Eluasemelaen intressiga minimaalse eelise Eluruumi- kivaid uusi objekte, sest saa- alates 6,2% Nordea Pangast. del on looduskeskkonna mõju te nii otseselt kui ka kaudselt suurem, kõige olulisemaks rikkamaks Kuid seda ainult näitajaks on siin kaugus me- siis, kui ise omanikud olete Info 6283 300 rest Kui Tallinna mõju kõr- Kui mitte, siis küsib omanik www.nordea.ee vale jätta, siis kahel suvilal, teilt varsti rohkem üüri või millest üks on mere ääres ja renti q

38 Oma Maja reklaam mai 2002

39 Oma Maja mai 2002

projekt

Lihtne maja Elamu Nõmme mändide all püüab päikest

Tagasihoidliku elamu süda asub künka otsa paigutatud avaras elutoas, kust on hea maja ette ja taha jäävat ümbrust nautida Tõnu Laigu, arhitekt Krundiplaan Tellija kindel soov oli saa- da 200ruutmeetrine laia räästaga lihtne maja Lähtu- sin eelkõige mõttest, et tege- mist on elamiskohaga – pe- saga, kus süüakse-juuakse, magatakse ehk siis elatakse oma igapäevast elu Seega peab tulevane maja olema mõnus ja rahulik ruum kogu eluks Selle maja märksõna- deks on lihtsus ja avarus ehk siis – maja pole liiga kallis ega keeruline ehitada, kuid tunda oleks olemise kergus Suuresti määras maja orientatsiooni, vormi ja val- guslahenduse võimsate män- didega kergelt reljeefne krunt Alguses sai proovitud teisigi vorme, kuid lõpuks jõudsin kõige lihtsama rist- küliku juurde Krundile jääb nüüd paraja suurusega ees- ning tagaaed Teiseks, millega rohkem 40 Oma Maja mai 2002

projekt

vaeva sai nähtud, oli kasuta- I korrus tava pinna surumine 200 m² sisse Lõpuks see ka enam- vähem õnnestus ja iga ruum sai omale optimaalse suuru- terrass se Maja keskseimaks kohaks kujunes elutuba, mis võtab enda alla kogu esimese kor- ruse ühe tiiva ja kust avaneb garaaz köök suurtest akendest vaade mõ- lemale poole aeda ning dia- gonaalis läbi avarate ja ro- maj.ruum heliste naaberhoovide ka kaugusesse Samuti paistab WC kätte nii hommiku- kui ka õh- esik tupäike Elutuba on paiguta- elutuba tud krundi kõrgeimasse koh- tambur ta, sest mäe otsast alla vaa- data on alati parem kui orust üles Köögile asukohta valides lähtusin mõttest, et oleks hea süüa ja hoovi vaadata, kuid et perenaisel oleks samuti süüa tehas aeg-ajalt põnev varikatuse alune uudistada, mis tänaval toi- mub Majasse sai projektee- ritud ka garaaþ, mis kujuneb tegelikkuses küll rohkem ho- biruumiks Teise korruse magamistu- II korrus ba asub elutoa kohal ja on avar, sest magamine vajab avarust ning mingi uberik sel- leks lihtsalt ei sobi Samuti paistab magamistuppa nii hommikul tõusmist lihtsustav hommikupäike kui ka õhtul romantilist meeleolu loov õh- tuba tupäike pesemis- garderoob leiliruum Lamedale katusele sai hii- ruum liva vormi tunde ajel kavan- datud omamoodi katuse- magamistuba aken, mis peaks trepihalli märgatavalt valgust ja selle- ga koos avarustunnet juurde hall õhuruum tooma Materjalivalikul võtsin Nif- rõdu trepp Nifi, Naf-Nafi ja Nuf-Nufi majadest viimase ehk siis kivi Vahelaed on plaanis va- lada kohapeal betoonist ning seinad laduda plokkidest, seejärel soojustada ja krohvi- da Lisaks tuleb fassaadi osa- liselt vineer Varikatused ta- gumisel terrassil ja garaaþi ees on läbipaistvad, et nende Autor: Tõnu Laigu all ei oleks hämar Värvilahenduseks jääb tu- medamat halli tooni krohv, 41 Oma Maja mai 2002

projekt

Lihtne maja Vaade fassaadile

2 korrust 3–4 tuba eramu kasulik pind 200 m² krundi pindala 973 m² materjal: betoon, vineer, klaas arhitekt: Tõnu Laigu, QP Arhitektid OÜ projekteerimisaasta: 2001–2002 punakas-pruunikas vineer ja kontrastsed ehk siis mustjas- hallid või -pruunid aknaraa- mid Mis materjalist nad tu- levad, selgub ilmselt alles siis, kui tellija hakkab hinnapak- kumisi võtma Mul pole mi- Lõige dagi ka selle vastu, kui lõ- puks plastaknad valitakse Peaasi, et raamide värvitoon oleks nii seest kui ka väljast sama Esialgne sisekujunduse nägemus on napp Siiski ei soovitaks ma päris minima- lismi kalduda, vaid sellesse majja pigem mõne kunstniku ateljeest tuttav meeleolu luua Looduslikud materjalid siseruumis on ajatud Ühelt poolt võiksid seal olla lihtsad vormid, kuid ka mõni vana perekonna reliikvia, mis an- naks ruumile soojust ja loe- tavust juurde Võiks olla sel- line korrastatud segadus q Autor: Tõnu Laigu

    #        #       #      #   #    

     &    !    
  ""#$$"%






42 Oma Maja mai 2002

kõrghaljastus

Kõrged puud loovad aiale raamistiku

Aias kasvavad puud on leida kliimasse ja mullas- võivad maja pea- tikku sobivad isendid Unis- tades postkaardivaadetest, aegu varjata, seda mis on üles võetud Ameeri- võrdsena täiendada kas või Vahemeremaades, ta- või lasta hoonel sub meelde tuletada, et pole tähtis, kus elatakse – igal pool hoopis väiksena leidub atraktiivseid taimi, paista mille hulgast valida l Puud on kõrgeimad loo- Kadi Vatsar, maastikuarhitekt duslikud elemendid maasti- kus Nad loovad raamistiku Aeda puid valides tuleks luua omale kujutluspilt, kuidas Kõrghaljastust, st puid ja kogu aia kujundusele ning li- paistab maja nende taustal tulevikus, kui puud on kõrgemaid põõsaid, tuleks savad sellele visuaalset tuge- täiskasvanud Fotod: Julia-Maria Linna ja Raul Mee käsitleda osana aiaruumi vust Kõrged tiheda võraga seintest ja laest Nad loovad puud, nagu kastan, tamm, privaatsust ja avarust, värvi pärn, tekitavad arhitektuuri Suured tihedavõralised tormi ajal hoonele Lehtpuud ning varju, pakuvad kaitset täiendavaid jooni, mustreid ja puud võiks aeda istutada ük- sobivad hästi maja lõuna- või müra ja tuule eest, takista- vorme ning heidavad jahuta- sikuna või siis salutaoliselt lääneküljele: suvel annavad vad erosiooni, annavad toitu vat varju aeda Õitsvad deko- gruppi – viimane sobib pigem need varju ja väheneb sise- ja peavarju lindudele Täna- ratiivsed puud, nagu kirss, suuremale krundile Kõige ruumide temperatuur Talvel päeval on suur väärtus ka es- mandlipuu, dekoratiivõuna- parem koht on majast piisa- aga, kui lehed on langenud, teetiline vaade puud, on väiksemad ning valt eemal (vähemalt 6 meet- pääseb päike majaseina soo- Professionaalid valivad aitavad kaasa värvi, joonte ja rit), et oksad ei hakkaks lõh- jendama taimi aeda just eeltoodud mustrite loomisele õite, leh- kuma katust ja juured vunda- Suured puud sobivad häs- omadustele toetudes Tähtis tede, viljade abil menti ning et puu ei kukuks ti ka hoone külgedele, kus

43 Oma Maja mai 2002

kõrghaljastus nad pigem raamivad kui blo- keerivad maja Kui puutüve vertikaalne joon ükskõik kust nurgast vaadelduna lõikab vaadet majale, näib viimane vähemtähtsa objektina ning pilk ei jõuagi eesukseni, mis peaks olema kujunduse kesk- punktiks Maja raamimine suurte puudega teeb selle näi- Puid valides uuri nende täissuurust liselt suuremaks või pikemaks ning juhib pilgu eesukseni Kõrghaljastust ei kasutata sis- • Puu istuta vähemalt 6 meetri kaugusele majast! • Kõrghaljastust ei kasutata sissesõidutee • Lehtpuud sobivad hästi maja lõuna- või lääne- lähedal, vaade peateele peab olema vaba! sesõidutee lähedal, vaade küljele, sest suvel kaitsevad majaseinu liigse • Alati tuleb enne istutamist järele uurida puude peateele peab olema vaba kuumuse eest ja talvel pääseb päike seina iseärasused ja gabariidid täissuuruses! Alati tuleb enne istutamist soojendama! • Dekoratiivsete õitsvate puude jaoks on tarvis järele uurida puude gabarii- • Maja raamimine suurte puudega teeb selle asukohta, mis toob esile nende parimad näiliselt suuremaks või pikemaks ning juhib pilgu omadused! Keskmise suurusega krundile piisab did täissuuruses ning iseära- eesukseni! kahest-kolmest aktsendist aia eri osades! sused Näiteks kask võtab 20 meetri raadiuses ära kõik vee Allikas: Kadi Vatsar ja toitained, vaher kipub jälle kõikjale oma pisipoegi külva- Väikseid puid võib aseta- sulgedes aiaruumi seina ka dile istutamist kergemini üle ma Väikesele krundile ei ole da üksikuna murule, piki tara tüvede kohal Samuti on puukoolis kujun- mõtet suuri puid istutada, või hoone fassaadi ette – Kui isiklikest eelistustest datud kvaliteetsel puul sirge paremini sobivad kitsavõra- niimoodi, et taustamaterjal või maastikuarhitektiga kon- tüvi ja tugev ladvavõrse, lised vormid ja madalamad häiriks vaadet võimalikult sulteerides on välja valitud eemaldatud on liigsed oksad, puud vähe Distantsilt vaatlemiseks sobivad liigid, tasub labidaga mis teeb puu eest hoolitsemi- l Dekoratiivsete õitsva- istutatud õitsvad puud muu- metsa alla kõndimise asemel se aiaomanikule tunduvalt te puude jaoks on tarvis tuvad fookuspunktiks ning suunduda hoopis puukooli lihtsamaks asukohta, mis toob esile isen- väljendavad kujunduse Puukoolist toodud taimede Ka pärast istutamist võiks dite parimad omadused Neid sügavust Keskmise suuruse- eelis metsataimede ees seis- puid aeg-ajalt jälgida ning võib istutada üksikult aktsen- ga krundile piisab kahest- neb nende kujundatuses ning vajadusel lõikamisega nende dina või korrata reas, et teki- kolmest aktsendist aia eri kvaliteedis kasvu ja okste harunemist tada sirge või käänuline joon osades Üldjuhul on 3–5-aastane suunata Õitsev puu näeb hea välja l Kõrged põõsad (üle 150–200 cm kõrgune noor- l Vanades ja metsistu- peaaegu igas aiapiirkonnas, 180 cm) võivad ruumi mää- puu koolis juba vähemalt üks nud aedades on suured ent tõeliselt efektne on ta ratlemisel mõjuda suurte kord ümber istutatud, tema puud harilikult juba olemas, lihtsal taustal, mis toob esile puudega samaväärselt Neid juurestik on paremini haru- seega pole alati tarvis uusi õied ning võra silueti saab puudega kombineerida, nenud ning elab seega krun- asemele istutada Tänapäeval peetakse väga väärtuslikuks seda, kui aed võimaldab jäl- gida aja kulgu tema kujunda- misel tekkinud kihilisuse kau- du Jändrikud tüved moodus- Õuemeister OÜ, Tatari 6, Tallinn, tel/faks 607 0230, tel 056 51 979 tavad aias omamoodi skulp- tuure Samuti annavad täis- kasvanud taimed ruumis ko- hese efekti Nende säilitami- ne ehitustööde ajal nõuab küll tüve, juurte ja alumiste okste kaitset, kuid vaev tasub end hiljem ära Vanade puude puhul võib tekkida vajadus teha hool- duslõikust Ettevaatlik alu- miste võrsete kärpimine ning Tänavakividest teed ja platsid võra harvendamine avab puualuse päikesele ja õhule, Äärekivide paigaldamine kuid säilitab puu asendama- Killustik- ja sõelmealused tut skulpturaalset vormi, si- luetti ning varju q

44 Oma Maja reklaam mai 2002

DEKORATIIVTAIMEDE HULGI- JA JAEMÜÜK

okaspuud lehtpuud lehtpõõsad püsililled RONITAIMED roosid rododendronid viljapuud hekitaimed pügatud vormid HINDA Hansaplanti hulgimüügiplats 2001. aastal. KVALITEETI Nõuanded, info sortide ja hindade kohta: www.hansaplant.ee Osta kvaliteetseid Taimede kasvatamine ja hulgimüük: istikuid! Vaela küla, Kiili vald, 75401 Harjumaa (15 min Tallinna kesklinnast) Tel 6 725 117, faks 6 725 473 e-mail: [email protected] Jaemüük: Edasimüüad Tallinnas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Tabasalus ja Raplas

Edasimüüjad: Tallinnas::Rocca al Mares Paldiski mnt 106, tel 6 099 820; Ehitus Service, Peterburi tee 64, tel 6 061 400, Pärnus Papiniidu 17a, tel 050 24 477 TabasalusVankri 2, tel 056 458 288, Viljandis:: Musta tee 22a (Musta tee aiand), tel 073 35 422, Rakveres Narva mnt 24 (Nurga Aiakeskus), tel 032 55 562 Raplas: Kaerepere, OÜ Haide Püsililled, tel 048 94 157

45 Oma Maja mai 2002

muru Muru mõne nädalaga Kuidas muru valida ja milliseid ettevalmistustöid teha?

Kõige kiiremini ja väiksema vaevaga saab tallatava Siirdemuru tuleb kallim muru murumättaid siirates Külvamine on küll vanem ja seeme siirdemuru • hind !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 1 kr/m² !!!!!!!!!! kuni 50 kr/m² tuttavam meetod, kuid • paigaldus !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! alates 15 kr/m² nõuab rohkem oskusi ning • tallamiskindel !!!!!!!!!!!! 1,5–2 aastat !!!!! kolme nädalaga kannatlikkust • kasvumulla paksus !!!!!!! 20–25 cm !!!!!!!!!!!!!!!! 20–25 cm Aivar Kikas Siirdemuru pakuvad: aianduskeskuse Ceres haljastusjuht AS Ceres, Tallinn http://www!ceres!ee OÜ Eesti Murud, Tartu http://www!eestimurud!ee OÜ Riisom, Jõgeva, Pargi 3, Muru rajamisel on kaks põhilist tegu- Siirdemuru ruutmeeter mak- rit, mida peaksime arvestama Esimene Allikas: Aivar Kikas ja ÄP sab kuni 50 krooni on muru otstarve, st kuidas või milleks me rajatud muru kasutame, ja koht, kuhu muru rajame väetisi Kasvumuld peaks olema korra- selles, et seal, kus mõne nädala eest oli Tavalises koduaias võiks otstarbe jär- likult haritud, tasandatud ja tihenda- veel uudismaa, saab sametisel muruka- gi jagada murud ilumuruks või talla- tud Pealmine mullakiht tuleb kergelt maral ringi jalutada, maha istuda ja soo- miskindlamaks pallimuruks Erinevad kobestada ning puhastada kividest ja vi korral piknikut pidada on ka muru valikuvõimalused, kui raja- muust rämpsust Siirdamisega muru rajamisel tuleks takse suurte haljasalade universaalmu- Muru külviks on parimad ajad vara- muru valikul samuti lähtuda kohast ja ru, spordiväljakute ja koduõue muru kevad – aprillist mai keskpaigani ja hi- otstarbest Eeltööd siirdemuru kasuta- jne lissuvi – juuli lõpust septembri alguse- misel on täpselt samad kui külvimuru Asukoha järgi muru valikul on tähtis ni Teistel aegadel on väga tähtis hea rajamisel teada, kas muru kasvab varjulises ko- kastmisvõimalus Vastrajatud muru tuleb Muru võib siirata maa sulamisest kuni has või päikesele avatult Kui kuivade ilmadega kasta üle külmumiseni Siirdemuru paigaldamine valitakse muruseemet, siis Muru külviks on päeva Avatud ja tuulises on väga lihtne Enne paigaldamist on tuleks kõiki neid tegureid ar- kohas isegi iga päev, et olla soovitatav pinda kasta ja väetada parimad ajad vestada Aianduskeskustes kindel heas tulemuses Paigaldamisel tuleb jälgida, et servad on erinevate koostistega mu- varakevad – Muru kasvatamine talla- oleksid korralikult üksteise vastas, ning rusegude valik väga suur aprillist mai miskindlaks võtab võrdlemi- vältida liitekohtade sattumist ühele joo- Hea muru saamiseks on keskpaigani ja si palju aega, teinekord isegi nele tähtsateks teguriteks muld, hilissuvi – juuli poolteist kuni kaks aastat Kohe pärast paigaldamist või suurte kliima ja hooldus Suurt tä- lõpust septemb- Seepärast on tänapäeval pindade puhul järk-järgult paigalduse helepanu tuleb pöörata enne ri alguseni laialt levinud muru rajamine ajal on tähtis murukamara korralik kast- muru rajamist maa-ala vee- siirdamise teel Siirdemuru mine reþiimile Vajaduse korral tuleb seda dre- on ettekasvatatud tallamiskindel muru- Peale tavalise tallamismuru on siir- naaþi või vettpidavamate täitepinnaste kamar, mis siirdatakse kasvukohale demuru olemas spetsiaalselt ka varjulis- abil muuta Siirdemuru kõige suuremaks eeliseks tele kohtadele Varjumuru talub paremi- Muru kasvumuld peaks olema 20–25 on tallamiskindla ning umbrohuvaba ni põuda ehk siis laisemat kastjat Nii cm paksune Kasvupinnase koostisest muru saamine väga lühikese ajaga Kesk- siirdemuru kui ka külvimuru vajavad sõltub väetamise vajadus ning happesus mises koduaias võtab see koos paigal- ühesugust hooldust, kuid sellest kirjuta- ja huumusesisaldus Vastavalt sellele duse ja juurdumisega aega vähem kui me järgmine kord saame teada, kas ja kuidas on tarvis ka- üks kuu Muru siirdamisel peab aluspõhjaks sutada väetisi Paljudel juhtudel on siirdemuru ka- olema kindlasti muld – vanale murule Tavaliselt on soovitatav anda kevadel sutamine täiesti vältimatu, nagu suurte uut murumätast paigaldada ei tohi kasvu kiirendavaid muruväetisi ja sügi- kallakutega nõlvad, kraavikaldad, spor- Kõige parem on paarikümne sentimeetri sel talvist vastupidavust suurendavaid diväljakud jne Peamine pluss on siiski paksune mullakiht Vastupidiselt levinud

46 Oma Maja mai 2002

muru

Siirdemuru lahti rullides tuleb jälgida, et uus mätas tihedalt vastu eelmist asetuks

Kallakute puhul on siirdemuru enamasti ainuke moodus ilusa ühtlase haljendava muru saamiseks Fotod: Erakogu arvamusele tahab siirdemuru juurdumi- seks sama paksu kihti kui külvimuru Tasandatud ehituspraht, savi või kruus muru aluseks ei sobi Niisugusele alusele rajatud muru ei kasva roheline, lopsakas ja ühtlane, murusse tekkivad laigud ei lase muruomanikel rõõmu ja rahuldust tunda Parim pole ka turba- muld – see nõuab niiskena hoidmiseks pole vahet, kas seeme külvatakse otse pügamist, kastmist ja väetamist Ning lõputut kastmist, samas pole soovitud mulda või rullitakse lahti aiandi mät- aeg-ajalt ka rohimist, sest umbrohi ti- lopsakuses muru ikka kindel tad Ühtviisi tuleb mõlemal juhul kogu kub pugema nii seemnete vahele kui ka Siirdemuru paigaldamine pole ena- pind siledaks rullida, varustada kuni muruvaipa Tõsi, viimasesse mitte nii masti nii keeruline, et aiapidaja või par- paarikümne sentimeetrise mullakihiga, kiiresti givaht sellega ise hakkama ei saaks Peab kobestada, puhastada risust ja kividest, Kui külvimuru saab juured alla ja kas- vaid hoolikalt järgima õpetusi ning kor- siluda, väetada ning taas hoolikalt vab korralikuks tallatavaks muruks al- ralikult kastma Mättad tuleb õigesti lah- siluda les kaks aastat pärast külvamist, siis siir- ti rullida ning tihedalt üksteise kõrvale Korralikult tuleb siluda seetõttu, et demurul võib juba paari nädala pärast asetada Pigem nõuab rohkem teadmisi tulevikus vihma- ja kastmisvesi madala- julgelt aiapeo korraldada Samuti on ja oskusi muru külvamine matesse kohtadesse ei koguneks Pigem külvimurul suurem oht kuiva suve kor- Enne muruvaiba tellimist või seemne peab muruväljaku tegema keskelt veidi ral ikalduda ning paari aasta pärast ka- ostmist tuleb hoolikalt ette valmistada kõrgema, et vesi ära valguks tab majaümbrust korraliku murukama- pinnad, mida muru katma hakkab, sest Nii siirde- kui ka külvimuru vajab ra asemel umbrohuväli q

47 Oma Maja mai 2002

muruniidukid Niiduk hoiab muru ilusa

Kauni muru saladus peitub Renee Preimann õiges niitmises ja korralikult Multðiva niiduki omaniku Ühe niitmiskorraga ei tohiks lõigata kümme käsku hooldatud niidukis rohkem kui 1/3 rohu kõrgusest Näi- teks, kui niiduk on seatud lõikekõrgu- 1 Niita tuleb tihti Normaalsetes tingi- sele 5 cm, siis peaks sellega niitma mustes iga 5 päeva tagant ja kuivema- tes tingimustes iga 7 päeva tagant maksimaalselt 7,5 cm kõrgust muru 2 Niita aeglaselt Niidukiga tuleks liikuda Niita tohib ainult siis, kui muru on kuiv kergel ja rahulikul sammul Niitmisel tuleb kasutada vaid teravaid 3 Parimate tulemuste saavutamiseks tuleb lõiketerasid, sest nüri lõiketera muljub niita mootori täispööretel, sest sellest ja rebib rohuliblesid Selle tulemuseks sõltub otseselt niidutera pöörlemiskiirus on ebatasane ja kärbunud otstega muru 4 Niita puhta niidukiga Puhastatud niiduk Niitma peab tihti Murul ei tohi lasta pole mitte ainult esteetiliselt ilus enne niitmist liiga kõrgeks kasvada Jär- vaadata, vaid ka puhastatud niidukorpus väldib niidetud rohu kogunemise gida tuleks ikkagi ühe kolmandiku reeg- lõikekorpuse alla lit 5 Niita terava niiduteraga Terav lõikeserv Ilusa muru saamiseks ei pea maha- tagab ühtlase tulemuse ega kahjusta Väikse aia puhul sobib mehaaniline niidetud muru rohukogurisse koguma rohuliblesid niiduk Ülikoolide uurimused näitavad, et kui 6 Niita ainult kuiva muru Märg muru niidetud rohulibled murule laiali paisa- põhjustab rohutompude moodustumist ta, püsib muru roheline ja kasvab jõud- niidetud pinnal salt Kui niidetud muru ei koguta rohu- 7 Niita mõõduka lõikekõrgusega kogurisse, siis ei pea ka iga paari minuti Ühekorraga ei tohiks rohuliblest niita enam kui 2,5 kuni 3,7 cm järel niidukit rohukoguri tühjendami- 8 Kui muru on kõrgem, tuleb niita kaks seks seiskama Uurimused näitavad, et korda erinevatel kõrgustel (enne niidetud rohulibled takistavad puitunud kõrgemalt, seejärel madalamalt) kõrte teket Puitunud kõrred moodus- 9 Muru hoida puhta, terve ja väetatuna tuvad rohttaime kiudsetest osadest, mil- 10 Enne esmakordset niitmist tuleb le hulka kuuluvad vars ja juured, kuid hoolikalt läbi lugeda niiduki kasutus- mitte lehed Niidetud rohulibled on aga juhend Niiduki tööpõhimõttest aru- osa lehtedest ja nad säilitavad 80–85% saamine aitab tagada parimaid tulemusi vett Nad kõdunevad kiiresti Allikas: Renee Preimann Puitunud kõrte tekkimine on inten- Bensiinimootoriga niiduk annab siivsem siis, kui kasutatakse liiga palju tajale tähendab see mugavamat manöö- vabaduse kõikjale pääseda väetist või kastetakse muru liiga oht- verdusvõimet Kaldpindadel niitmisel ralt, põhjustades rohu liigset kasvamist vähendate oma vaeva, kui kasutate ve- Murule jäetud multð säilitab niiskust, davate ratastega muruniidukit sest ta kaitseb pinnast kuuma päikese- l Kas niidetaval pinnal on takis- kiirguse eest, vähendades sellega aurus- tusi? Lillepeenarde, puude ning põõ- tumist Samuti kõduneb multð vett si- saste ümbert on lihtsaim niita kas ees- duvaks huumuseks miste pöördratastega või tagaveoga nii- Sobiva muruniiduki valimiseks tuleks dukiga Kui on olemas kogumiskott või, peast läbi lasta mõned küsimused veelgi parem, multðkomplekt, saab pee- l Kui suur on hooldatav aed? Vas- narde ümber niita ilma liigse arupida- tuse sobivaima niidulaiuse kohta leiate miseta, kumba pidi takistusele lähene- järgnevast tabelist: da • aed 100–200 m² – niidulaius 32 cm; l Kas soovite niita vaalu, koguda • 200–350 m² – 40 cm; niidetu kokku või multðida? • 350–500 m² – 40–48 cm; Multðimisel peenestatakse niidetud • 500–1000 m² – 40–48 cm; muru pisikesteks libledeks, mis jäävad • 1000–15 000 m² – 45–53 cm pinnasele väetiseks Niidetu kottikogu- l Milline on aia profiil? Künkliku misel saavutame maksimaalselt puhta või ebatasase aia niitmiseks on kõige murupinna Vaalu niitmine on parem Elektrimootoriga niiduki tegevusraa- sobivam valida muruniiduk, mille taga- märja või juba ülekasvanud murupinna diust piirab toitejuhe Fotod: Julia-Maria Linna rattad on suurema läbimõõduga Kasu- hooldamisel

48 Oma Maja mai 2002

muruniidukid

Muruniidukite ligikaudsed hinnad kroonides

• mehaanilised 1000–1200 • elektrilised 1200 –2000 • lükatavad 3000– 6500 • iseliikuvad 5000–13 000 Allikas: Renee Preimann

Suurema aia puhul õigustab end aiatraktor, mis maksab umbes 35 000– 100 000 kr Foto: Kaspar Reier

Olenevalt niidetava pinna erisusest paljudest mugavustest, mis muudavad piisava täpsusega ning tavaliselt ei ole on meil tihti kasulik rakendada kõiki tüütu niitmise meeldivaks ka koduses majapidamises vajalikke töö- saadaolevaid võimalusi Paljud meie nii- Niidetu kogumisel kogumiskotti saa- riistu ja mõõteseadmeid dukid on varustatud juba standardina vutame küll perfektselt puhta murupin- Niidukite hoolduspõhimõtted: kolme võimalust pakkuva niitmis- na, kuid meid jääb kummitama küsi- • esimene õlivahetus pärast viietunnist süsteemiga Niidukilt tuleks siis otsida mus, kuhu kogutu panna Väiksemate sissetöötamist Edaspidi pärast igat 50 logo 3-in-1 muruplatside puhul pole see vast kõige töötundi, kuid mitte harvem kui üks Niidukite ümberseadistamine on liht- põletavam probleem, kuid soodsates tin- kord hooajal; ne ning teostatav sekundite jooksul ilma gimustes piisava temperatuuri ja niis- • vähemalt kord aastas tuleb teritada tööriistu kasutamata kuse korral vohav muru nõuab niitmist tera, asendada küünal, õhufilter l Mis muudaks niitmise lihtsaks pea mitu korda nädalas Seega tundub uundada ning korrastada süüte- ja toi- ja mugavaks? Niiduki käivitamine multðiv niiduk optimaalne lahendus pal- tesüsteem ilma starterinööri sikutamata (niini- judele väikemaja omanikele Need on nii-öelda kohustuslikud te- metatud selfstarter), tsentraalne niidu- Niidukite hooldamist võib vaadelda gevused Ja nagu ikka – regulaarselt kõrguse reguleerimine ning kuni kuus sama pilguga kui sõiduautode hoolda- hooldades kulub alati vähem ja kestab liikumiskiirust on vaid mõned niiduki mist – kõike saab ise teha, aga mitte kauem q Küsi julgesti köögid

TALLINNAS Pärnu mnt 137 II korrus tel 655 6499 Tammsaare tee 134b TUHAT1 KODUMASINAT vastab asjatundja tel/faks 677 5955 ? PÄRNUS Lao 11, vahendab: violetta@aripaevee kauplus EHITUSE ABC tel (044) 30 225

49 Oma Maja mai 2002

muru külvamine

Muru võib külvata Vahetult enne külvi on tar- käsitsi või kasutada vis seemnesegu korralikult Külvikuga läbi segada ja jagada kahte tööd hõlbustavat ossa ning külvata kahes ris- murukülvikut tuvas suunas Ideaalse tule- muse saame, kui teeme seda saab seemne Aivar Kikas kõike neljas osas Murusee- aianduskeskus Ceres me tuleb viia 5–10 mm süga- vusele mulda Kui külvame kergemini Külviku kasutamisel taga- käsitsi, siis saab seda teha me ühtlasema seemnete jao- rehitsedes tamise pinnale Lihtsamad Suuremad murukülvikud mulda murukülvikud on üldjuhul nn on varustatud nn võrkrulli- käsikülvikud, mida on saada- ga, mis tagab seemne viimise val ka aianduskeskustes Na- mulda Kui võrkrulli ei ole, tuke keerulisemad ja kalli- siis pärast seemnete mulda- mad külvikud on agregaadi- rehitsemist on soovitatav külv tavad väikeste murutraktori- üle rullida tavalise aiarulliga, tega Üldjuhul ei ole koduaia et seemned saavutaksid pa- jaoks viimast otstarbekas rema kontakti mullaga muretseda, kui ei ole just te- Külvamise ajal tuleks jäl- gemist universaalse külviku- gida ka ilma Liiga tuulise il- ga, mille abil on võima- maga külvates tükib seeme lik külvata ka väetist ja puis- lenduma isegi siis, kui kasu- Lihtsamate käsikülvikute hinnad tata liiva Muidugi eeldab tame järelveetavat külvikut jäävad vahemikku 300 kuni 1000 see, et on olemas murutrak- Liiga märja mulla korral tü- 2 krooni Foto: Julia-Maria Linna tor 100–200 m suuruse kül- kib muld ja seeme jälle klee- vi võib teha ka käsitsi puma rulli külge q

HEDRIKS Alati head hinnad!

veepumbad

tööriistad sanitaar- tehnika

Leiame Teile sobiva lahenduse!

Tööstuse 47b, 10416 Tallinn Telefon (0) 612 0653, faks (0) 641 6078 Jae- ja hulgimüük e-post hedriks@online ee, wwwonline ee/~hedriks KAUPLUS AVATUD E–R 9–18 ja L 10–15

50 Oma Maja mai 2002

kuu meelespea Mais külva, väeta ja kasta

Jüri Annist on selleks viimane aeg Päris lõikamata roosid lähevad käest ära Noori kasve tuleks pritsida mõne mürgiga, mis tapab Ÿ Hoolsal aiapidajal on aprillis aed üle käidud Kui alustatak- röövikuid (nt Decis) Mai on parim kuu rooside väetamiseks se alles mais, siis hoolimata järge ootavatest töödest tuleks Rooside turgutamiseks raputa põõsaste ümber komposti või esmajoones aed riisuda Kuivanud lehtede ja prahi all on kõdusõnnikut Mineraalväetiste kasutamisel juhindu paken- paljudel kahjuritel hea pelgupaik dil olevast õpetusest Ÿ Varakult peaks külvama redise ja salati Poest on Ÿ Elulõngad vajavad tublit väetamist maist septembri- neid küll saada, aga haugake poe omale kõrvale peenrast ni Kevadel rehitsetakse taime ümber mulda peotäis lämmas- võetud krõmpsu redist või salatit ja te ei põlga ka järgmisel tikväetist Suve jooksul kastke vähemalt kord nädalas veega aastal seda vähest vaeva, mis nende kasvatamisele kulub (sõltuvalt suurusest 1–3 kastekannutäit väetiselahust), mil- Redist katsuge külvata nii, et seemnete vahe reas oleks 5– lele on 10 liitri kohta lisatud supilusikas täisväetist 6 cm ja ridade vahe samuti 5–6 cm Redis armastab märga Ÿ Viljapuude teine pritsimine tehakse vahetult enne mulda, kuivas puitub ta ära Salatitest eelistage lehtsalatit – õitsemist ja kolmas kohe pärast õite varisemist Kemikaalide need hakkavad andma saaki varem kui peasalatid ja te saate valik on suur, kõigil pakenditel peavad õpetussõnad peal ole- noppida lehti ühekaupa vajalikus koguses Külmemat mulda ma Kuna aktiivsed juureosad paiknevad puu võra välimisest taluvad külvamisel porgand, hernes, till, seller, petersell, kap- piirjoonest kaugemal, pole tüve ümber väetist raputada mõ- sas Soojemat tahavad aeduba, peet, porrulauk, sibul tet Astu tüvest kaugemale, vaata üles ja leia koht, kus oksad Ÿ Muru kohendamist ei maksa samuti edasi lükata Et lõpevad, astu veel samm-paar puust eemale ja rehitse saadud hiljem kergem niita oleks, tuleb kevadel murust vana kulu ringi pidi kompleksväetis mulda Viljapuid tuleks hakata kast- välja riisuda Talve jooksul tekkinud tühimikud kobestage ja ma alles siis, kui 40 cm sügavuselt võetud muld peos tuge- vajadusel lisage komposti Ettevalmistatud paljandikele kül- vasti kokku pigistades kämpu ei jää ja laiali pudeneb vake värsket seemet Valige sama segu, millega külvati muru Ÿ Öökülmade oht püsib Veeprits, suitsuküünlad, soojen- esmaselt – mõne teise segu kasutamisel võib uus murulapp duskangad tasub käepärast hoida olla hoopis teist tooni ja kasvada aeglasemalt või kiiremini Ÿ Paljasjuursetena müüdavate istikute (hekid, vilja- puud, marjapõõsad) istutamise aeg saab ümber kuu alul Puud-põõsad lähevad lehte ja istutada saab siis vaid potitai- Juuniks varu väetist mi Kujundage endale refleks, et kõik istutatu saab kohe kastetud, seda ka niiske mulla ja läheneva vihmapilve korral Ÿ Jätkuvad väetamised Varu spetsiaalseid väetisesegusid Ÿ Palaval, tuulisel ja päikselisel päeval kastke värskelt rododendronitele, roosidele, köögiviljale istutatud okaspuid Nad pole veel jõudnud vajalikul Ÿ Varu tigude mürki Tobe, kui nad jaani- määral juurduda ega suuda juurte päeva aiapeoks taimed auklikuks närivad kaudu tõmmata niipalju vett, kui Ÿ Juunis on kevadised aiatööd läbi ja jääb aurub nende lugematute okaste aega mõne uue aiarajatise ehitamiseks pinnalt Keskpäevase lõõsa ajal Kiviktaimla nõuab hulga kive ja mulda Tur- piserdage igihaljaste taimede ok- bapeenar vajab ääristuseks tur- karüüd kastekannust puhta vee- bapätse, põllukive või puitu ga Niisutamine on seda vajali- Paekividega pole siin midagi kum, mida suuremamõõduline teha Täiteks kulub hele tur- istik istutati Piserdamist jät- bapuru ja liiv Basseini raja- kake veel juunis-juuliski miseks vajame spetsiaalset Ÿ Loodetavasti lõikasite roo- anumat või kangast sid aprilli lõpus tagasi Hädapärast käib Kõigepealt lõikasite välja kõik ka mitu kihti pak- kuivanud võrsed Sama saatus semat musta kilet tabas ka üle kolmeaastaseid Ÿ Paljud kevadel kollakaspruune võrseid Ma- õitsevad puud- dalatel peenraroosidel põõsad lõiga- jätsite tugevatele ja ter- takse tagasi/vormi vetele okstele alles alt- kohe pärast õitsemist poolt 3–5 punga Kõr- Ÿ Kuu lõpu poole tu- getel pargiroosidel leb üles võtta va- eemaldasite vaid rakult õitsvad pruunistunud tipud sibullilled Roniroosidel pidite alles jätma kõik rohelise Mai alul

51 Oma Maja mai 2002

kinnisvaraleid

Selles rubriigis tutvus- Mida kõike ei müüda tame terve aasta jooksul iga kord ühte omanäolise välimu- Muinasjutuaed sega või muul moel tähelepanu äratavat maja, mis on müügis Seega peegeldame Rakveres pisut hetkeolukorda kinnisvaraturul

n Väliselt üsna tavaline 70ndate aasta- Tänava poolt teiste majade te ehitis, millel on küll suured aknad, vahel tavalisena mõjuva eramu kuid mis üldiselt vaevleb nõukogude- väike hoov on justkui omaette aegsete ehitusnormide käes Siiski on ta nukumaailm tolleaegse maksimumsuurusega ehk siis Fotod: Uus Maa Kinnisvarabüroo ka praegu optimaalne Maja on tsilikaattellistest ning üle Vahtra, Rakvere, Lääne-Virumaa krohvitud Katusel profiilplekk Aasta tagasi põhjaliku renoveerimise käigus ehitusaasta: 1977 tubade arv: 5 kaotati majas mõned vaheseinad, mille korruseid: 2 vannitubade arv: 1 tulemusel tekkis avar trepihall Üldiselt üldpind: 160 m² katus: profiilplekk on aga esialgne ruumijaotus samaks jää- krundi suurus: 600 m² omandivorm: vallasasi nud ning kaa aknad on vanad Uue ehi- müügihind: 900 000 kr tisena on aias korralik saun koos plaati- Lisaandmed: keskküte, elektriküte, kamin, tööstusvool, tsentraalne dest laotud mullivanniga kanalisatsioon, telefon, duðð, saun Koht on Rakvere kohta suurepärane Miinuseks on vaid asjaolu, et tegemist Info: eramu asub Rakveres Vallimäe taga, renoveeritud aasta tagasi on vallasasjaga Soovi korral saab aga krundi erastada q Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

52 Oma Maja reklaam mai 2002

53 Oma Maja mai 2002

mess Eesti ehitus- ja aiandusmessi ning näituste kalender 2002

Avaldame andmeid Eestis ja mujal Aiandus August toimuvate aiandus-, ehitus- ja 17 –19 Türi lillelaat & tehnika- ja mai ehitusnäitus sisustusmesside ning -näituste kohta Aiandus Türi majandusgümnaasiumi Ootame teavet kõigi selliste ürituste 17 –18 Lillepäevad Gladiool 2002 staadion august Otepää kohta Võimalike muudatuste eest Taimed, aiatarbed, kemikaalid, messikalendris Äripäev ei vastuta masinad, ehitusmaterjalid ja Aiandus -seadmed, autod jne 23 –25 Gladioolid, daaliad ja Info: Lillelaat tel (038) 79 734, Mai august elulõngad 051 79 340, tehnikanäitus Tallinna botaanikaaed tel 631 1316, 050 42 331 Aiandus 4 –5 mai Luige kevad 2002 Aiandus September Luige, Harjumaa 18 –19 Otepää kevadnäitus-laat Koduaialaat mai Otepää Aiandus Ehitus ja sisustus 6 –8 sept Seened, samblad ja samblikud 9 –12 mai Ideaalkodu 2002 Juuni Tallinna botaanikaaed Eesti Näituste messikeskus Aiandus Elukeskkonna kujundamine, Aiandus 7 sept Puuviljad, luuviljad infrastruktuur, kinnisvaraprojektid 6 –8 juuni AGRI 2002 Eesti Põllumajandusmuuseum Info: Eesti Näituste AS, tel 613 7316 Türi majandusgümnaasiumi Ülenurme, Tartumaa meryl@fair ee staadion Põllu-, metsa- ja aiandustehnika, Sisustus Ehitus seadmed, väetised, 13 –14 Sisustus 2002 9 –12 mai Kodutehnoloogia 2002 veterinaartarbed sept Tartu Näituste messikeskus Eesti Näituste messikeskus Info: tel 631 1316, 050 42 331 Info- ja telekommunikatsiooni- Mööbel, sisekujundus, viimistlus Info: Tartu Näitused AS, tel (07) 421 662 tehnoloogia rakendused kodus Aiandus aare@tartumessid ee Info: Eesti Näituste AS, tel 613 7316 7 –9 juuni Aia- ja lillepäevad Jänedal reet@fair ee Jäneda mõis Aiandus Lille-, aiandus- ja iluaiandusnäitus, 14 sept Räpina lillepidu aianduskoolis Ehitus Eesti lahtised lilleseade Räpina aianduskool 9 –12 mai Security 2002 meistrivõistlused Eesti Näituste messikeskus Info: Jäneda Mõis OÜ, Eesti Lilleliit Aiandus Turvaline ja ohutu kodu tel (038) 59 061, enno@janeda ee 21 sept Pargipäev Info: Eesti Näituste AS, tel 613 7316 www janeda ee reet@fair ee Tartu botaanikaaed Aiandus Aiandus Aiandus 20 –23 Iirised ja suve alguse 21 sept Sügisnäitus ja laat 9 –12 mai Aiandus 2002 juuni kodumaised õitsejad Otepää Eesti Näituste messikeskus Tallinna botaanikaaia Info: Eesti Näituste AS, tel 613 7316 ekskursioon anneli@fair ee Info: tel 606 2666, www tba ee Oktoober

Aiandus Aiandus Aiandus 10 –11 Maaema Mess 2002 21 juuni Lõhnade öö 5 –20 okt Kaktused mai Tallinna Lillepaviljon Tallinna botaanikaaia Tallinna botaanikaaed 9 rahvusvaheline öko- ekskursioon kaubandusmess ja konverents Sisustus “Elukeskkond ja tervis” Aiandus 10 –12 okt Puit ja mööbel 2002 Info: OÜ Teeleht, MTÜ Maaema Allikas 29 juuni Püsikute päev Eesti Näituste messikeskus tel 050 93 979, 050 30 954 Tartu botaanikaaed Puidu- ja saetööstuse tehnoloogia, Info: tel (07) 376 218, www ut ee/botaed mööblitööstuse seadmete, puidust Aiandus toodete ja mööbli mess 10 –19 Kevadlilled ja okaspuusordid Juuli Info: Eesti Näituste AS, tel 613 7316 mai Tallinna botaanikaaed meryl@fair ee Aiandus Aiandus Ehitus 12 –14 Kuidas meie taimi kasutada 11 mai Kevadlillepäev 24 –26 Tartu Ehitusmess 2002 juuli Tallinna botaanikaaed Tartu botaanikaaed oktoober Tartu Näituste messikeskus Ehitusmaterjalid ja -seadmed Aiandus Aiandus Info: Tartu Näitused AS, tel (07) 421 662 27 juuni Rooside päev 11 mai Kose kevadlaat margus@tartumessid ee Tartu botaanikaaed Kose, Harjumaa www hot ee/ehitusmess

54 Oma Maja mai 2002

mess Välismessikalender 2002

Mai

Sisutus 1 –5 mai SFF Kopenhaagen Skandinaavia mööblimess Info: Karol AS, tel 614 3086 info@karol ee

Aiandus 2 –5 mai Darza dizains Riia, Dailes teatris Rahvusvaheline lille- ja maastikukujundusnäitus

Ehitus 8 –11 mai Dach + Wand Frankfurt Katuse-, seina- ja isolatsioonimaterjalid Info: Karol AS, tel 614 3086 info@karol ee

Aiandus 17 –19 mai Piha-messut Riihimäki Õuemess

Aiandus Soomes on aiandusmessid populaarsed Puutarha 2002 Tamperes 20 mai Chelsea Flower Snow 2002 Foto: Tampereen Messut Chelsea, Inglismaa, lillepidu Ehitus Aiandus Aiandus 12 juuli– Asuntomessut 19 –21 okt Lillesibulaturg 24 –26 mai Viherympäristö 11 august Kotka Keukenhoff, Holland Espoo, haljastusmess Elamumess, ehitus- ja elukeskkonnamess Sisustus Ehitus Info: www3 kotka fi/as2002/ 18 –20 okt Grassimesse 28 –30 mai Kapitalnoje Stroitelstvo/ Leipzig Concrete Russia Tarbekunsti ja disaini näitus ning Moskva, ehitusmess August müük Info: Karol AS, tel 614 3086 Info: Leipzigi Messi Eesti esindus info@karol ee Aiandus 15 –17 Puutarhatekniikka 2002 Sisustus august Lepää, Soome November 29 mai– Handwerks-Messe Aiandusnäitus 2 juuni Köln, käsitöömess Aiandus Info: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Aiandus 5 –7 nov Park Expo 2002 www koelnmesse de/handwerk 16 –18 IFLO Göteborg august Essen Tänapäevane pargikujundus Juuni Rahvusvaheline floristikamess Sisustus november ART Cologne Ehitus ja aiandus September Köln 6 –30 juuni Suvilamess kunstilaat Savonlinna, suvila ja selle ümbrus Aiandus Info: Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda 5 –8 sept Interfloristika 2002 www artcologne de Ehitus Riia 10 –14 juuni Cottage Rahvusvaheline lillenäitus Sisustus Moskva, väikeelamute ehitusmess 21 –24 nov Furniture 2002 Info: Karol AS, tel 614 3086 Riia info@karol ee Oktoober 7 rahvusvaheline mööblimess Info: Taveco Disain Juuli Sisustus 17 –20 okt House II 2002 Riia Täpsustus Aiandus 17 rahvusvaheline siseehitustööde 1 aprilli kasulikus teabes oli kirjas Balti 15 –17 juuli Summer Flower Snow 2002 ja kodu sisustusalane mess Gateshead, Inglismaa Info: Taveco Disain Siseehituse (Rootsi, maaletooja EstStein), Suvine lillepidu oleks pidanud olema Ergomet Profiil (Eesti, endine Balti Siseehituse AS)

55 Oma Maja aprill 2002

kasulik teave

Fassaadid Katus • Rekara Ehitus OÜ Kasesalu 4, 76505 Saue, Harjumaa • Collina Grupp OÜ • Collina Grupp OÜ Tel 670 9651, rekara@hot!ee Paide tee 16a, 73001 Koeru, Järvamaa Paide tee 16a, 73001 Koeru, Järvamaa profiilplekist katuste ja fassaadide (ka Tel (038) 54 203, collina@hot!ee Tel (038) 54 203, collina@hot!ee soojustatud) paigaldus lame- ja viilkatuste ehitus ning remont, lame- ja viilkatuste ehitus ning remont, fassaaditööd, üldehitustööd fassaaditööd, üldehitustööd • Toode AS Tule 11, 76505 Saue, Harjumaa • Erek AS • Eurokatus OÜ Tel 659 9400, toode@toode!ee Järvevana tee 3a, 10132 Tallinn Telliskivi 11, 72720 Paide Toode teraskatused, vihmaveesüsteemid, Tel 626 2708, marmoroc@erek!ee Tel (038) 38 206, tsetor@estpak!ee katuse turva Marmoroci fassaadikivid, fassaaditööd Eurogum, katusetööd, soojustamine, plekitööd Vannituba • Lindebergi Fassaadi OÜ • Evari OÜ Laki 16, 10621 Tallinn Riia 130, 51014 Tartu • Eumar Santehnika OÜ Tel 612 9805, lindeberg@hot!ee Tel (07) 304 927 Betooni 11a, 11415 Tallinn fassaadide krohvitööd, restaureerimine, evari@evari!ee Tel 605 0530, eumar@eumar!ee, www!eumar!ee soojustus, viimistlus katusetööd, fassaaditööd (Marmoroci vannitoamööbli ja valumarmorist fassaadikattesüsteemid, hüdroisolatsioonitööd valamulaudade valmistamine • Mospil Int inc Eesti filiaal Suur-Paala 7, 13619 Tallinn • Gerberos AMS AS • Sanfiks AS Tel 605 7280, mospil@mospil!ee Kuhlbarsi 4, 10128 Tallinn Vabriku 12, 10411 Tallinn majade soojustus, fassaadide renoveerimine Tel 600 9966, gerberos@online!ee Tel 641 7217, sanfiks@online!ee polümeerkrohvide kasutamisega kõik katuste liigid, majade ehitus meetodil seadmete ja torusüsteemide paigaldus, “võtmed kätte” vahetus, remont • Pronto Grupp OÜ ehitus-remonditööd Tondi 1, 11313 Tallinn • Kattemeister OÜ Tel 655 8054, pronto!grupp!001@mail!ee Kangelaste 17–1, 20603 Narva • Veetehnika OÜ fassaaditööd, elamuehitus (võtmed kätte), Tel (035) 44 077, 055 681 840 Vabaõhumuuseumi tee 5b, 13522 Tallinn ehitusalased konsultatsioonid Katusetööd, välis- ja siseviimistlustööd Tel 656 5572, taivo!vtehnika@mail!ee Sanit Eisenbergi vanni- ja valamusifoonid, • Rekara Ehitus OÜ • Nukke Ehitus OÜ WC-seinad, sisesed loputuspaagid; Hybneri Kasesalu 4, 76505 Saue, Harjumaa Salme 40, 10415 Tallinn keraamika; Robinetta segistid; Prevexi sifoonid, Tel 670 9651, rekara@hot!ee Tel 641 4471, nukke@hot!ee trapid profiilplekist katuste ja fassaadide (ka vihmaveesüsteemide valmistamine ja soojustatud) paigaldus paigaldamine Ettevõtte kontaktandmed rubriigis Kasulik Teave 300 krooni, tel 667 0105