DOCSLIB.ORG

79113875.Pdf

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
79113875.Pdf ''' /> ^4) - ,,5- ». :<. << ^ ^/- >- r . <^ : - !>/-' - . -- nll.ml!!! ^. 7 - >i»r«sn6sn A» Im ttsusksltl S«t»Ui»VIMM« un«jl .poltt»» .N«t»». uns ?«n»t«?p»»t» 5«z«^M . «0? «»1 p»Mu? Lopa». , . ^l»vK«NR»»»«V i ' !»' ? ' 5i»a» . «. »ol»»u«?pulv«? mpZz . k^>«gcki»f>ns»? , «»»»kmltung»- un«j 50».»0 , V»Nin»oI»»I««r»»n . / >'/' . l ^S Zidt niokts össssrest ., ^K' ^ v ".' - > --' i!' '(.'.''^.-Vv-.' 5 . ^- S. SllZOU VQKIP^V lalllni». 8qo LS 5^l FN)sse^ ^»swa^/^ au/ F«iem 5?a)vke^ t/n«c/ /es/em 6möan</ Ao/!lo/'ööcHe/' Lc^ll/öuc^e/' «Lc^ll/öec/a?/ s ^c^^e/b/nä/e»a/iea ÄeicHen- unc/ A^a/Kee/a// Fa/»/e^eva/«n 9^o/?/o^öec/a^/ usw. usw. em)v/sH/e/l 5/l Flosse/' «^llseva^/ lies TÄtti»/», 5««^ /ta/-/a ÄS «»Ä ^ AÜ7- Wieckervs^äll/e^ FÜnstlF« 6in^au/«te/5en f, gsgl'. 1376 Quslitst-Liers: ^».3^ « l_WOKIäv^ « SÜSSI^IOSI'» l^el.: 437-SS, 437-SS ^s-üU 0U««XZU n/^uvruxosu So»/«ZV Zclio>i dsi 4 Qslisi^ationsii Iiat sicli clis - sIs ^iriüdsi'ti'offsri bsv/älii't. «okle- vspier für Me Zllireib- /)///) /?a//?Sov ^Vo/s/ess ^/ass/e /'MKae/s >lSe/-/s //ec/oF/v/?/e »tt „IKIlZI^oiv" Sekreidketjern »»> mosten /a/ZFe llnct müt/en ck'e öe/m 777 ///6S5/ ck'e 77/^e SS3 aus. 606 C. sss s. III e. au/ FÄu^/na/He MI0II»i0>0" /Vac^a^MllNFen/ ,.0S««»»?0I0" neue III l'sMnns «i» >5 gsgr. 1910 lallinnas, Vssrsnn! 29. Isl. 459-39 SpvrisMStsn- N l^rsidriemen N Sprlt-snseklAueke Ii Llevstorgurten N Spincielseknur uncl ^ l'rsnsportdSnclsr ctiv. tsokn. (Zevisde IV ! kestes unü diUlZ8te8 Lstmscde, ! ^ küro kür enAliscde. trau- ?ö8iscde. ltalieaiscde, l öbersekuvxev sp»vi8cde, ru88i8cde, Korrespovcken? äeutscke unä snäere 8tunäen nur ! ^ksokrikten ! Verviettältixiinxell z von 50 bis 20.V0V Lx. 8cdreidma8cdiaell 5c«c>o>. j! Vvterricdt kroscdüre. ! »KKUIT 5c«voi. prodelektion xratis ! 8sk»Ia 39—5 8sks!s 39—5 5 k^ernspreoker Vorbereitung 2u äen i 438-20 Lxsmina Konstantin Mliwerk klWeiilMIli! WIl>».^lIMI>S sei. ZM » V lVIseksniseke I I LeknsIIbssoklungssnstsIt Suur Ksrjs 2 Übernimm! Vesoklungsn unct kieparsturen von jegttelisi' Lekuk^sug unci (Zsloseksn Vsr«sn«tst «ir«t nur prims IVIstsrisI, «Iis ^rdsit »eknsll un«t gut susgswkrt «irrt Qsssllsekstt cier 8pirltusrvl<tiftt«stionssnstslt«n l.ilcör- unc> Seknspsfsbrik nsbst Abteilung fll»- psrkümefie uncl Xosmstik lallinn, ^«rspuisstss IS ^sl. 304-26 Lolcjsns dlscisills — k^sris 1924 Qrsnci p>°ix — IsIIInn 192S ,ß ^ I. I IXl svl p I X X >27 »» - e. W« xeZr. 1854 Ms« korben VIUMI koüneM PKKNII cuemWIlen »MllMorNIlel en Aro8 / en äötsil > VII 7>e// //a/'/u ^<5 7s/. ^S-0<? ^eck'e/lll/ZF V!l! c. peiMkeno älteste weikMäkwl.vM L8tIavS8 xexr. l84g IsUiaa. ?>klc !7. 7el. 434-85 ^s/Z/nn. ^ilNAS 6/<8 unc/ ^/nc/en/vssc^e c^c^u/sc^ü>Ie/7, u/?c/ ^r-SAen ^l/k'nsnIl'/Ae c^/k-/c^/vsk-en. c^/^üm/i/e 77 c/e^ASk-c/e/'oös SilUxo preise. ?rlms Verarbeitung. /4nna/?me von Les^e/Zll/iFS/l auÄr aus e/em ^ate/'/a/ e/ss öestei/e/'s au/ /('/nÄe/'mänte/, A7stAe/', KSahe, //osen U5W. IX '5 färberei, Appretur ckemisede keini^unZ ^akri 2Z (k^sbril:) ?el. 307-07 i amnn. p, ,z ^9-28 reinigt ckemisoli unä kSrbt: (isröerode jecler Art, leppiclie usw. lärdt Lsräinen - ^Väsekerei valkt Lolinellbügelung scliert kevebe presst sller Art appretiert varne. lose Volle usv. vleickt masokinell gekärbt äekatiert (kein Vertilgen) Lr8tkIa88iZe ^uskiidrulix vilUZe preise Moäerv8te Livrlcdtunx lad. «. N. vetlilokk LI' mick mit seinen ^u/trägen deekrt Kai. veiss, äass er in Stoffen, im ^cknitt unä Äil stets äas 6e^ünsckte erkalten kat! dsrl dapral /Klier engliZcker ^errenmoäen Tallinn. ^2i2s1<aevu 14 ?IeI. 435-22 x Ii« Mle!i>MW iinH ImllliiiiWliiini Lsksls LtrsLo 28 (kr. V. ?artu mnt. ?el. 463-ZZ Mtglieä äer internationalen Vereinigung äer keeräigungsbüros Lmptieklt in groüer ^uswatil 8Lrxv aus tiolx unä Metall, Kränze unä versekieäenen Lrak»el»n»uvlr LL8?LI.I.V?ILL?I vvrckon ru jeckor 2oit erllpksnxen 8o»»taz» per ?«I«pI»oi» 46V-92 ^risier-^alon Herren- unä ..L/ipan" ^smen- Seäienung ?l2llinn. 19 ?IeI. 442-12 Xt Svlliek un«> ?eit5l>mkten leintei-lisltung u. f^or-tlzilclusig Iugenll«knNen für jsclss Msr Zlluilbülliek für Alls Lciiulsn ^stlsncls 5o»ll>biik>i« Wörterdücliei' unc! ^tlÄnten vsltills uns Antiliiisns /^U8künfts unverkiricllicli knziltNen unii ünzillitzllstten 3^8 Lwcit ulic! l_Är>ci k.«a55M^U»I p«« s IAI.I.IIII« ?«c>l 7 Xll Oki'. IVievbsum l^srtu mnt. 4 7s>. 310-61 Inclusti-iSds^ai'f uncl ^asclimski liVIPO^I — Projekts unct faekmSnniiseke Ssrstung Q^o^cz siuvL lallifin, pikk 16 'ssl. 442-V6 >Voclisiitsgs gsöffnst von ^g—g im Sommer nur bis 5 Ukr KONOII-OK^I se«0Kc)i.^ve XllI vexr. 1881 V. Liclikorn 2entraU»eiTUNA8-, ^Varin^vasser-Ver- sorgungs-, Masserlsitungs-, ^Aialisa- tions- u. <?^sanlagsn, ^Vassermesser, La6esiiu7ic1itungen aller Lüsterne, krimpen nnä Lrunnensnlaxsn, ^rte- siseke Rrunnen, Nsisroisinriclitrm- Mürivade 52 gen, Nilclilcülil^vannen. ^.utogsnisekes lel.: 450-SV Lelixveiüsn. ^.IIs ins Lau^aoli schla­ genden Leliinieäe- nnä Leklosssrei- ardeitsn. — La1lLonge1Z,näsr, Zeliiebe- gidber, I^Me ns^v. ^usLülirung: in 6sr Ltadt rrnä Arrk 6«in I^anäe. k?^^IVIVI^ (keii^ssekiQ) komonte u. IViontsgs alloi' gi'spkiseken klssekinen. G ^nfsrtigung von Ltan^sn. öoston- prssssn unci I^asoliinsntsilsn. G SolilsifsnvonSeknsicjsmasekinsn- IVIssssrn. Isllinn, Vsns Viru 13. Isl. 450-48. XIV ^lanc>6l8- unc! Kontor- ..VIk?0I>I>^" >-I. 2I!^I!^1 L-. Ko. lallinn, Vana f-osti 5. Islsplion 446-98 Id«?0k? i«iou5?kiescoa»? /^/eo^os W56 ttoc^e ttt'e/ c/e/n neuen >1Z/a /» ^o/o^ Fe^oc/?6N s^a//. Oe^ neue >iZ/a-^7m /?q? ein /sk/le/'ss /^o/'n, se'ns /ko«Är ^SLS6/°6 5okä//e» el'nen noc/r s^ä^s/'en /./Lk/^o/sc/k«ts. I/e/'/an^en Äs ^e>5/?a/ö öe/ ^/?o/o/?/?n^/e/' 5/e/5 e/ne» XV I" 1 nkiien<Ze5ei.l.5cnfifi l"ük Wl.lkenkkkll'cms n. /q. ^.ciin^i? Verkaufsteilen <Ie^ ^risugnisse: INl.l.INI1, V. ?osti 9 lel. 446-16 l'ttl.l.Ikll^I, ?ZfMt mnt. 69 " lel. 4S2-60 INISIll, 15. V?. Jürgens, Ülikooli 2 lel. 7-S3 _I XV! ^.-8. sWsl! PW« ßexr. IS6S Alteste Lank Lstlanäs Kin^s iäasv I, eigenes dI»U8 ?el. 425-93 l'elegrsmme: 1°srtupsnk k-ilmle: Luur turZ 20, eigenes ttsus ^uskükrunZ sämtlicker kankoperationen Qenörslsxentur cker Lstl. Versiokerullzs XVIl 2 Zeile jür jeöen Zlveck: 5ck>epptro55en Lran5mi55ion55eile ?IS55UNg5t»lle Lerü5t8tricke fuSerstricke ^aclcztricke uns- Zclinüre aus t^art- u. >Veickksser sowie geteerte5 Lsuveck Mr Letiifkakrt u. k^isckerei empkieklt in Arööeren Posten ab I^a^er unä auk Zestellun^ F.-5. LMnns Röievsbnk Zolin Larr'i pärijaö 1'^^I^^s. Xopli 33. lel. 439-79 XVIII I^Sl^SSk'i l'sllinri, Vsus 7. 1°s>. 42O-SS ScliriSüsts ^i. SOrgfsItigsts /^USfÜI^k-Uslg ssmiiiLtiSi- l_iSdfisdSi'-^'^c)tO->lXt'dSitSli tt. ^/6tot5^//6 W M/ms/* ^ T'e/e/i^o/l ^5-67 77e. /S67 /F. 7^/. 7-^57 l^WSlva^e/? Saa^a^Me/ (/a/'Ämen tt. 7e/?^/a^e k5«Snll>5l>ie vmlllkstbeiifslmll UM «IM IsIIinn. Vsbnku 12 leleplwn 4ZS 59 aus l.sger zSmtliltie vrurklarben trocken uns sngerieden für 7vpo-. titko-. VNzst-, Viani- unil lelloplisiutrurll. titliogksplii5liis kjrni«e in verirt>i«tener ZtSrlie. — Vslienmsize in venrkieilenen 5orten unil «iiverze «ilkmittel. XX ^5t>3iidi5clie Hanc!el5- ^l<tien-<Ze5e!l5(tiaft ,F?NN<Z« dliemikalien ^Iiarmaieutisclie Legalitäten Vechancjstoss /^inei'Zl^ä55e>' l^OZmetisciie unc! ^ausbe^ai'iLal'tikel ^ecliiinisclie ^parate Vek-Kauf en gros unö en clstail 41, l^Zl-vs mnt^ 44, lattu mnt^ 27 5uurt^g 16 XXI ?. 0. IMVKl.v7 piklr 1». r«l. 442 07 » Li. ?artu innt. 2. ?el. 308 94 6l»«L, Aarlrtp!»»-. SZZ ZS öi.e X05««er«c ^ngliseliss IVIaga^in I-j. SUIXIIVI l^l.l.INtt, Viru t. 4. Islspkon 436-46 Ltänciigss grokss l.agsi' in sngliselien luelisn, Wollstoffsn, plüsoli, 8si6s-, ^uttsr-, Lommsf- unct ^/Ssc-liestoffsn Vs^aut sn ci6tai> unc! sn gros XXII I^äkmasckinen pkstt, tlusqvarns sinä die ^srlien äer ()uslilst. (Zrös8tes l^aZer von tlsuskslt- unä Inäustriemssekinen. kequeme I?aten?akIunAen. t^akrräclei- Insuman», National» krennsbor, ^srs. kex unä viele anäere beste auslänciisLke uncl inlsn- äiscbe Marken in stsbiler unä elexsnter ^usklikrunx. Lckrejbmasckinen „Naumann" — „läeal" „Naumann" — „Lrilcs" sinä äeutseke yuslttätsmsscbinen. Leqaen»« Iiatenraklnazea. l^eiclite Motorräder: .Villiers" und ,8acd» . K-Moemptänxer: .pkilip»°, .Lentrum» u. a. (lir. 8aar 6c (o. Viru Z. 7el. 461-20. «selcojs 2. ^el. 6-94. XXIII ^tieoxesellsi^skt 6er Ikssokio«ok»I»riIl kraax KruII IsUüii», Xopl» 68 ?el. 415-35 Verkautsiilisle: ?srtv, ^karva lel. 17 XXIV Aesttckew >ü'e backen 8ie siek mit unseren verscln'eäen- srti'A8ten ^oäellsn beksnirt. äussern Sie, bitte, Ilire V^Unsclie. >Vir werben Sie sukrieckenstellen k LlinstiAe Ab2ak1unA8be<jinxunAen. ^4 -H. „^assa^^ocittAt l'aüinn, l'srtu mnt. 73. I'el. 308-96 XXV vas 24, VV. Z. Ivl. 444-79 Ltanäizes I^azer vo» 8<^amottesteinen u»ä M»WW>»WW^»WWWMW»»W»>»WWW^»MI 8edamottelekm Auto- u. Ka^io Lattvriei» ^1>>U>I>>>>>>>>>>>>>>>>NI>>>>>>>>I>>>I>>III>I>I!>I>I>IIIII>>II>>>IIIIIIIIIIII!>>>>I>IIMIIIIINIIIIIIII»»»»IIII»»»III»I»»IIII»»IIIII»III^ W vis scliMÄckIiaftsLisii Lpsissn uncl W W LsdÄck dsi-sitsn Lis mit cisr W I pflsnzsndutter > I ..^81^" I Z ^i-lisltlicli in sllsn i<oIczniÄlwsi'6fi- unci Z W l>sIik3tsZ86siliÄnciIuiigefi. W Z pflsn?snbutteffsbril< D I „ol.>vi^" I Z Volw-Lti-.
Load more

Recommended publications
  • Valga Valla Profiil
    VALGA VALLA PROFIIL Tellija: Valga Vallavalitsus Valgamaa Arenguagentuur Täitja OÜ Geomedia Valgas 2018 1 Sisukord Sisukord ........................................................................................ 2 Valga valla olukorra analüüs .......................................................... 4 1. Territoorium ja asustus .............................................................. 4 2. Rahvastik ja selle areng ............................................................. 5 2.1. Rahvaarv ja rahvastiku vanuseline struktuur ........................... 5 2.2. Rahvastik paikkondades ..................................................... 11 Valga vald kokku .................................................................... 12 2.3. Rahvastiku prognoos ......................................................... 13 3. Looduskeskkond ja maakasutus ................................................ 14 3.1. Loodus ja maavarad .......................................................... 14 3.2. Kaitstavad alad ja objektid ................................................. 15 3.3. Maakasutus ...................................................................... 15 4. Kohaliku omavalitsuse teenused ................................................ 16 4.1. Haridus, huviharidus ja noorsootöö ...................................... 16 4.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid .......................................... 22 4.3. Kultuur ja sport ................................................................ 29 4.4. Kommunaalmajandus .......................................................
    [Show full text]
  • Abstract Evaluating Holocene Precipitation
    ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
    [Show full text]
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Hariduse Ajaloost
    Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 7 (131) August 2012 TASUTA Vigala Hariduselu 325 HARIDUSE AJALOOST esti rahvakoolide algusaastateks aastal Vigala köstrimajja. Seda kooli ber kuni viimase tulekahjuni 1969. Eloetakse 1686. aastat, mil hakati on nimetatud ka kihelkonnakooliks. aastal. Peale seda hakatigi ehitama teadlikult riikliku poliitika tulemuse- Kivi-Vigalasse kivist koolihoonet. na kooliharidust andma lihtrahvale. Esimene päris oma koolihoone ehitati Vigala vallas antava hariduse algus 1833. aastal parun von Uexkülli poolt 1846. aastal rajas Päärdu mõisa oma- ulatub aasta hilisema ajasse 1687. Oesele. Kool oli tugevalt seotud mõisa nik Päärdu kooli. See asutus tegutses aastasse, mil praost Johann Matt- praktiliste töödega, nii võib teda pida- samamoodi 1972. aastani, mil Vigala häüs Embken rajas Vigalasse kooli. da Vigala põllutöökoolide eelkäijaks. 8-klassiline kool Kivi-Vigalas uues See oli esimene õppeasutus terves funktsionaalses hoones oma uksed Läänemaal ja tegutses Vigala kiriku 1840. aastal rajati Jädivere mõisa avas. juures leerimajas. külla väike kool - Lepiku kool lepiku servas. Paarikümne aasata pärast Silmapaistvaks ettevõtmiseks oli ka Esimeseks kooliõpetajaks sai Forse- liideti see majanduslikel kaalutustel 1844. aastal asustatud Jädivere Õpe- liuse kooli lõpetanu, mistõttu on Vi- Raba kooliga, mille algus ulatub 1854. tajate Seminar, kus koolitati välja gala koolid olnud tugevalt seotud B.G. aastasse. Raba kool nagu mitmed tei- koolmeistreid. See oli teine sellelaad- Forseliuse Seltsiga. Selle asutamisel sedki on kandnud erinevaid nimetusi ne seminar Eestis, kokku sai seal ha- 1989.a osales ka tolleaegne Kivi-Vi- – Raba luteriusuline vallakool, Kivi- riduse 75 koolmeistrit. 1863. a viidi se- gala Põhikooli direktor Vello Kübar ja Vigala 1. klassiline ministeeriumi- minar üle paremini hoonestatud, kuid nii kuulub kool ametlikult asutajate- kool.
    [Show full text]
  • PREPARING for the NEXT CHALLENGES PREPARING for the NEXT CHALLENGES EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 04
    2015 / 2016 PREPARING FOR THE NEXT CHALLENGES PREPARING FOR THE NEXT CHALLENGES EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 04 A24 Grupp 08 Aburgus 09 Adrem Pärnu 10 Aktors 11 Alunaut 12 ASA Quality Services 13 BAE Systems Hägglunds 14 Baltic Armaments 15 Baltic Workboats 16 Baltic Defence & Technology 17 BLRT Grupp 18 Bristol Trust 19 Bytelife Solutions 20 CF&S Estonia 21 Combat Armoring Group 22 Cybernetica 23 Defendec 24 Ecometal 25 Eksamo 26 ELI 27 Empower 28 Englo 29 Eolane Tallinn 30 Eesti Energia 31 Fujitsu Estonia 32 G4S Eesti 33 Galvi-Linda 34 General Dynamics 35 Gevatex 36 Gladius Baltic 37 Harju Elekter 38 HK Nõustamise 39 EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 05 I.V.A. Leon 40 Icefire 41 Karla Auto O.K 42 Kitman Thulema 43 Kommivabrik 44 Kulinaaria 45 Maru 46 MBDA 47 Milectria 48 Milrem 49 Nefab Packaging 50 Norcar-BSB Eesti 51 Nordic Armoury 52 Profline 53 Rantelon 54 RRK 55 Samelin 56 Sangar 57 Sebe 58 Semetron 59 Silwi Autoehituse 60 Skeleton Technologies 61 Suva 62 Telegrupp 63 Televõrk 64 TerraMil 65 Threod Systems 66 Toci 67 Vequrity 68 Viking Security 69 YKK Finland 70 All members 71 Estonia – vibrant transformations in defence industry Defence innovation plays a vital role in Estonian economy. We are a member of EU and NATO since 2004 and our long experience in engineering and electronics industry serves as a good basis for defence and dual-use manufacturing. Today Estonia is well known also for its achievements in cyber security and cyber defence, both are Estonia’s trademarks in security and defence policy within NATO and the EU.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • Häädemeeste Valla Haridusvaldkonna Arengukava
    HÄÄDEMEESTE VALLA HARIDUSVALDKONNA ARENGUKAVA Detsember 2018 0 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 2 1 OLUKORRA ÜLEVAADE ................................................................................... 3 1.1 HÄÄDEMEESTE VALLA RUUMILINE MUSTER ........................................................ 3 1.2 RAHVASTIK .................................................................................................... 4 1.3 HÄÄDEMEESTE VALLA HARIDUSVÕRK .............................................................. 11 1.3.1 Alusharidus ......................................................................................... 12 1.3.2 Üldharidus ........................................................................................... 14 1.3.3 Huviharidus- ja huvitegevus ................................................................ 20 1.4 HARIDUSASUTUSTE MAJANDAMINE ................................................................. 20 1.5 KITSASKOHAD .............................................................................................. 23 1.6 ÜMBERKORRALDUSTE VÕIMALIKUD MÕJUD ...................................................... 24 2 STRATEEGIA ................................................................................................... 27 2.1 VISIOON 2030 .............................................................................................. 28 2.2 LÄBIVAD PÕHIMÕTTED ..................................................................................
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • The Baltics EU/Schengen Zone Baltic Tourist Map Traveling Between
    The Baltics Development Fund Development EU/Schengen Zone Regional European European in your future your in g Investin n Unio European Lithuanian State Department of Tourism under the Ministry of Economy, 2019 Economy, of Ministry the under Tourism of Department State Lithuanian Tampere Investment and Development Agency of Latvia, of Agency Development and Investment Pori © Estonian Tourist Board / Enterprise Estonia, Enterprise / Board Tourist Estonian © FINL AND Vyborg Turku HELSINKI Estonia Latvia Lithuania Gulf of Finland St. Petersburg Estonia is just a little bigger than Denmark, Switzerland or the Latvia is best known for is Art Nouveau. The cultural and historic From Vilnius and its mysterious Baroque longing to Kaunas renowned Netherlands. Culturally, it is located at the crossroads of Northern, heritage of Latvian architecture spans many centuries, from authentic for its modernist buildings, from Trakai dating back to glorious Western and Eastern Europe. The first signs of human habitation in rural homesteads to unique samples of wooden architecture, to medieval Lithuania to the only port city Klaipėda and the Curonian TALLINN Novgorod Estonia trace back for nearly 10,000 years, which means Estonians luxurious palaces and manors, churches, and impressive Art Nouveau Spit – every place of Lithuania stands out for its unique way of Orebro STOCKHOLM Lake Peipus have been living continuously in one area for a longer period than buildings. Capital city Riga alone is home to over 700 buildings built in rendering the colorful nature and history of the country. Rivers and lakes of pure spring waters, forests of countless shades of green, many other nations in Europe.
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • ETTEPANEKUD /Avalikustamiseks Ilma Isikuandmeteta/ Oktoober 2016 VALLA NIMI: HÄÄDEMEESTE VALD, SAARDE VALD, SURJU VALD, TAHKURANNA VALD
    Häädemeeste, Saarde, Surju ja Tahkuranna valla ühinemislepingu kohta esitatud ETTEPANEKUD /avalikustamiseks ilma isikuandmeteta/ Oktoober 2016 VALLA NIMI: HÄÄDEMEESTE VALD, SAARDE VALD, SURJU VALD, TAHKURANNA VALD KUUPÄEV ETTEPANEKU ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEKU SISU JUHTKOMISJONI ESITAJA KONTAKTID SEISUKOHT JA 1. Ettepanek võimalikult konkreetselt PÕHJENDUS aadress või E-post 2. Kindlasti viide vastavalt lepingu punktile, mida muuta soovitakse (arvestatud, mitte arvestatud, osaliselt arvestatud, sisuliselt arvestatud 31.10.2016 Tiina Oks 1. Ettepanek jätta ühendvalla keskus Kilingi- Mittearvestatud Saarde vald Nõmme 2. P. 4.4 Mittearvestatud 26.10. Ave Kartau Surju vald Punkt 4.2 Kaaluda valla nime Luitenõmme väljavahetamist nimega Lõuna-Pärnumaa Mittearvestatud 26.10 Evi Kukk Surju vald Punkt 4.2 Kui Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja Vändra valla uueks nimeks on Põhja-Pärnumaa, miks siis meil ei või olla Lõuna-Pärnumaa Mittearvestatud 26.10 Evi Kukk Surju vald Lisa 3 Tabel 1 Saarde valla prioriteetsed objektid Rida 1 finantseerimisallikad lisada – projektid, jätta välja märkuste lahtri tekst. 31.10 Surju komisjon Surju vald täpsustada juriidiliselt korrektseks ühinemislepingu Arvestatud 8.4. teksti viimast lauset, mis käsitleb koondamishüvitisi: Kuni 5 aastase staaži korral rakendatakse seadusest tulenevat koondamishüvitist, 5…10 aastase staaži puhul lisatakse hüvitisele preemia kuni 2 ametipalka ja üle 10 aastase staaži puhul preemia kuni 5 ametipalka 31.10 Surju komisjon Surju vald Jätta lepingu tekstist välja punkt 10.4.
    [Show full text]