DOCSLIB.ORG

Pärnumaa Eri

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

WWW.RAILBALTIC.INFO INFOTELEFON: 5567 0298 TALV 2017 RAIL BALTIC PÄRNUMAA ERI KIIRE RONGIÜHENDUS TRASSIKAARDID LÄBIRÄÄKIMISED EUROOPAGA JA AJAKAVA MAAOMANIKEGA RAIL BALTIC Illustratsioon: Karel Korp Karel Illustratsioon: TULEB! Rail Baltic tõepoolest ühendab rahvaid, inimesi ja paiku. See on Baltimaade sajandi projekt! Baiba Rubesa, Eesti–Läti–Leedu ühisettevõtte RB Rail AS tegevjuht (loe lähemalt lk 8–9) Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees Minister RAUDTEE SAAB OLLA KADRI SIMSON: KA ISEMAJANDAV Rail Baltic seob meid Moodsa ja kiire Rail Balticu (RB) raudteeühenduse tugevamalt meie liitlastega loomine on kahtlemata kaalukas ettevõtmine. Kas kõigele ikkagi on mõeldud? Võtame projekti kriiti- Majandus- ja taristuminister Kadri Simson märgib, liselt pulkadeks lahti. et ehkki uue raudteetrassi detailid ei sünni erimeel- susteta, ei tohi Rail Balticu projekt takerduda. KRISTJAN KAUNISSAARE Küsitles ajaleht Rail Baltic / Fotod: ajaleht Rail Baltic Rail Balticu koordinaator, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ma. Suured logistikaettevõtted juba Kas raudtee on kaugele reisimiseks rongi, mis on pikemad kui 12 meetrit – teevad plaane järgmise 20 aasta peale üldse konkurentsivõimeline, kui toi- see on kuni 41% Tallinna–Pärnu–Ikla ning Rail Balticul on nendes plaanides mib lennuühendus? maantee koguliiklusest. Suurima voo- oma roll olemas. Rail Baltic pakub Reisijate transpordiliigi-valik sõltub ga lõike läbib ööpäevas rohkem kui Eesti riigile võimalusi kaubaveost kuni igaühe individuaalsetest eelistustest, 30 000 sõiduautot, veokit jm sõidukit. turismisektorini välja. Inimestele olgu see siis reisi maksumus või liiku- Uuringute järgi on põhja-lõuna kauba- annab märkimisväärselt lühenev dis- mise mugavus, kaasavõetava pagasi vood piisavalt suured, et kaupade tants linnade vahel uusi võimalusi. kogus; perega reisides perekonna suu- transport maantee asemel raudteel Need võimalused saavad endale ka rus ja sellest tulenev kulu jms. Saksa- oleks tasuv. Pärnu regiooni turismiettevõtted. maa näitel on mõistlik lennukit kasu- RB kuulub Põhjamere–Balti trans- Kui oluline on Rail Baltic meile tege- Vähetähtis pole seegi, et üks rong toob tada distantside puhul, mis jäävad üle pordikoridori. Euroopa Komisjon hin- likult? teedelt raudteele viiekümne raske- 800 kilomeetri. Asjaolu, kas meil dab, et 2030. aastaks on koridoris Rail Baltic on Eesti jaoks kahtlemata veoki koorma, mis omakorda kergen- jätkub piisavalt reisijaid, kes soovivad maanteetransport kasvanud 42%. Sel- suur võimalus ning tegemist on üsna dab märkimisväärselt liikluskoor- sõita rongiga Tallinnast Berliini, ei ole leks, et täiendavad mahud ära teenin- põhimõttelise projektiga. Vaadates, must maanteel. Me lihtsalt peame tegelikult määrav. Tõepoolest liigutaks dada, on seega vaja likvideerida kuivõrd pikalt on Rail Balticut pla- oskama neid võimalusi ära kasutada. Tallinnast Berliini pigem lennukiga, ka „pudelikaelad” olemasoleval trassil neeritud ning milline on selle projekti Miks ei võiks just Rail Balticust saada reisi kallima hinna puhul. RB puhul ning elada täiendava müra- ja õhu- ulatus, siis tuleb tõdeda, et tegemist on üks Eesti majanduse vedur? on olulised seega just Tallinn–Pärnu, saastega või pakkuda toimivat alter- ka Euroopa mõistes olulise ühendu- Riia–Kaunas jne ühendused. Peale natiivi. Toimivaks alternatiiviks on sega. Seda kinnitab ka märkimisväär- Kas Rail Balticu ehitus suurendab ka selle on uus raudtee sarnaselt olemas- raudtee. ne Euroopa Liidu poolne tugi Rail Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli olevaga kasutatav ka regionaalsete Balticu valmimisele. ehitamise võimalikkust? ühenduste pidamiseks – keegi ei RB ehitamiseks kulub Eesti riigieel- Jah, uue raudteetrassi detailid ei Eestist vaadates kipume arvama, et kui imesta selle üle, et Tallinnast Peter- arvest rohkem kui pool miljardit saa sündida erimeelsusteta, nende üle- Rail Baltic on praegu midagi reaalset, burgi viivat raudteed kasutatakse ka eurot, hiljem jääb taristu riigi ülal- tamiseks tuleb sõlmida ka kompro- siis tunnel kuulub siiski veel tuleviku- Tapale sõitmiseks. pidamisele. Kas kasutame EL-i raha misse, aga oluline on just eesmärk, muusika valdkonda. Teisalt kohtusin vaid seetõttu, et see on parasjagu mis ei tohi takerduda. Seetõttu pean hiljutisel Euroopa Liidu transpordi- Kas Eestit põhjast lõunasse läbivat saadaval? oluliseks, et ka äsja tööd alustanud uus ministrite nõukogul Soome trans- kaubavedu üldse on nii palju, et õigus- Pool miljardit eurot omafinantseerin- valitsus läheks Rail Balticu projektiga pordiminister Anne Berneriga, kes tada uut raudteeühendust? gut RB ehitamiseks on ilmne liialdus. edasi ning leiaks võimalusi Eesti raud- kinnitas mulle, et tunneli idee huvitab Kaubaveomahtudest annab hea indi- 213 kilomeetri pikkuse raudteelõigu tee sidumiseks Lääne- ja Kesk-Euroo- soomlasi väga ning tõstatub pea kõigil katsiooni praegune Via Baltica. Maan- ja taristu rajamine koos uuringute, paga. Tegemist on suure väljakutsega, transpordivaldkonna visooniüritustel. teeameti iga-aastaste loendusandmete projekteerimise ja vajalike maade kuid eestlastele on alati väljakutsed Usun, et see küsimus tuleb meie eda- põhjal on suurima koormusega lõiku- omandamisega läheb maksma 1,3 meeldinud! sistel kohtumistel uuesti lauale. del ööpäevas rohkem kui 1700 auto- miljardit eurot. Arvestades, et Euroopa Rail Baltic on just täpselt selline igale osalevale riigile väärikas välja- kutse, vähemalt transpordi ja liikuvuse mõttes. Korralik ühendus Kesk-Eu- roopaga on tähtis, aga veelgi tähtsam Tegemist on suure väljakutsega, on tihe koostöö ja parem ühendus oma kuid eestlastele on alati väljakutsed Balti naabritega. Rail Baltic kui üks KEVAD 2017 päriselt kiire Euroopa raudteeühendus meeldinud! on niivõrd erinev senistest maismaa RAIL BALTIC MAAKONNA- PLANEERINGUTE kaubateedest, et kõiki endaga kaasne- KEHTESTAMINE vaid uusi võimalusi ei oska me praegu Maavanemad kehtestavad pärast veel reaalseks pidada. järelevalvet raudtee planeeringud. Ma ei välista tunnelit tulevikus, kuid Rail Baltic on kümne aasta pärast praegu on reaalsem, et Soome ja Eesti valmis. Kas Eesti on samuti selleks vahel asuvad senisest tihedamalt käi- ajaks valmis, et Rail Balticust kasu ma kaubalaevad, mis toovad Soome lõigata? kauba meie raudteele. Rail Baltic seob Kõige paremad eeldused on neil, kes meid tugevamalt meie liitlaste ja mõt- saavad stardis võimalikult vara mine- tekaaslastega kõikjal Euroopas. ■ RAIL BALTIC PÄRNUMAA ERI 2017 2 Liit rahastab seda u 80% ulatuses, väljaehitamiseks kasutada riigi, mu- objektide või haiglate rajamisel. Kui jaoks hinnatakse keskkonnamõjusid siis räägime pigem veerandist miljar- nitsipaal- või teiste eurotoetuse alli- haigla, vangla, muuseumi või muu sar- koguni põhjalikumalt, kui seadused dist eurost. kate raha. Miks mitte ka eraraha, kui nase objekti ehitamisel on asukohta praegu ette näevad. Peale mõjude väl- Sealjuures tuleb arvestada ka RB ra- regionaalne rongiliiklus on eraettevõt- suhteliselt lihtne valida, siis maantee jaselgitamisele näeb protsess ette ka jamisest tekkivate tuludega: 3000 uut jale tasuv. Kohalike peatuste väljaehi- ja raudtee puhul tuleb arvestada sel- vahendeid mõjude leevendamiseks. või säilitatud töökohta (peamiselt ehi- tamine võib toimuda nii RB trassi liste tehniliste üksikasjadega, mis Leevendusmeetmed on rakendami- tussektoris) ning sellelt tasutavad töö- rajamise ajal kui ka pärast seda – hoonete puhul ei ole olulised, näiteks seks kohustuslikud ning nende täit- jõumaksud (rohkem kui 50 miljonit valmidus on olemas, vajalik on rahas- tee kurviraadiused. Seetõttu ulebt mist ja efekte jälgitakse nii ehituse ajal eurot kogu ehitusperioodi jooksul), tamisotsus. trassi rajamisel arvestada riigi oman- kui ka raudtee kasutuse jooksul. Va- samuti ressursimaksud, mis laekuvad dusest väljas olevate maade omanda- jadusel võetakse tarvitusele täienda- Eestist saadaval olevate ehitusmater- RB-d hakkavad ümbritsema mitme misega. Oluline on aga see, et seda vad meetmed (nt täiendava müratõkke jalide kasutamisel, mõjutavad Eesti riigi meetri kõrgused piirdetarad. See on tehtaks õiglaselt ja arvestades maade ehitus), kui monitooringu käigus sel- finantseeringut positiivses suunas. ju enneolematu! Kuidas inimesed üle omaniku soove. gub, et esialgu ette nähtud meetmest Praegu menetluses olev riigile maa- polnud kasu. Raudtee ehitamise käi- Maanteede kasutamise eest mak- raudtee saavad? de omandamist puudutav seaduseel- gus lahendatakse ka ümbersõidud ja savad vähemalt kaudselt eranditult Liiklusohutus on oluline nii kiire kui nõude pakett lähtub sellest põhi- loomade ülepääsud. kõik maksumaksjad kasvõi seetõttu, et ka aeglasema raudteeühenduse puhul. mõtetest: võimalikult vähene kahju Kinnisvara hinna muutumine on eel- kütuseaktsiis sisaldub kõikide kau- Uue, kiirema raudtee puhul kehtivad maade omanikele, kõigi tekitatavate duslikult kahesuunaline – näeme, et pade hinnas. Avalikus kasutuses oleva uued standardid, mis ei luba kasutada kahjudega arvestamine ning nende raudteeäärse ärikinnisvara maksumus raudtee puhul on nii praeguse 1520 näiteks maanteeliiklusega samatasan- hüvitamine, kiired ja viivitamatud pigem kasvab tänu paranenud infra- mm kui ka tulevikus RB puhul kehtes- dilisi ristumisi. Aedade kasutamine on protseduurid. Välja on töötatud mee- struktuurile ja liikumisvõimalustele. tatud raudteekasutustasu, mida mak- lihtsalt üks täiendav ohutusmeede, todid krundipiiride kokkuleppeliseks Sama võib eeldada ka rongipeatuste savad
Recommended publications
  • Häädemeeste Valla Ühisveevärgi Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015-2027

    Häädemeeste Valla Ühisveevärgi Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015-2027

    HÄÄDEMEESTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2027 Seletuskiri HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS HÄÄDEMEESTE 2015 HÄÄDEMEESTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTETEKS 2015-2027 Sisukord 1. Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 4 2. Õiguslikud alused ..................................................................................................................................... 4 3. Lähteandmed ............................................................................................................................................ 4 4. Valla üldandmed ....................................................................................................................................... 6 4.1. Asustus ja elanike arv ...................................................................................................................... 6 4.2. Tootmisettevõtted ............................................................................................................................. 8 4.3. Pinnavesi ............................................................................................................................................ 8 4.4. Põhjavesi .......................................................................................................................................... 10 5. Veekasutuse korraldamine ..................................................................................................................
  • Ühisel Sammul Edasi Tahkuranna Ja Häädemeeste Koos Oma Soovide Ja Mõtetega Valdade Liitumisel Tekkinud Uus Olulised

    Ühisel Sammul Edasi Tahkuranna Ja Häädemeeste Koos Oma Soovide Ja Mõtetega Valdade Liitumisel Tekkinud Uus Olulised

    HÄÄDEMEESTE VALLA LEHT JAANUAR 2018 NR. 1 Ühisel sammul edasi Tahkuranna ja Häädemeeste koos oma soovide ja mõtetega valdade liitumisel tekkinud uus olulised. Ellu tuleb viia ka Häädemeeste vald on üks ühinemislepingus toodud haldusreformi tulemusena tekki- investeeringud ning eesmärgid. nud seitsmekümne üheksast oma- Soovin ka selle eest seista. Püüan Vallavanema veerg valitsusest. Võimalusi liitumiseks panustada sellesse, et ehitada sildu oli mitmeid ning oli ka oht sund- erinevate mõtteviiside ja isikute KAREL TÖLP liitmiseks, kuid saavutasime siiski vahele, sest elanikud on usaldanud halvimast parima ja rannarahvana ja valinud meid valda juhtima. hakkame üheskoos kirjutama uue Sügava koostööni on meil veel valla ajalugu. omajagu teed käia, panustagem Seisan volikogu esimehena siis sellesse tõsiselt. Uus aasta algas Häädemeeste ja Tahkuranna vallavalitsuste selle eest, et Häädemeeste vald Häädemeeste valla väljakutsed ühinemisega uueks Häädemeeste vallavalitsuseks. Ühinemine läheb edasi jõudsate sammudega, määrab suuresti ära tema asukoht. tähendab seda, et tekkinud on varasema kahe asemel üks ametiasutus. väärikalt ja tegusalt hoides ning Vahetult Pärnu linna kõrval ja Ametiasutus hakkab toimetama valla kahes suuremas keskuses, viies edasi saavutatut, luues Eesti riigi piiriäärse vallana jäävad paremat homset tänastele ja ka edaspidi toimima tugevad Foto PP Madis Sinivee Uulus, kus saab olema vallamaja ning Häädemeestel, kus saab olema tulevastele elanikele. See aga mõjud, mis ühelt poolt loovad teeninduskeskus. eeldab head koostööd
  • Tori, Tahkuranna, Surju Ja Paikuse Valla Ning Sindi Linna Ühine Jäätmekava Aastateks 2016-2021

    Tori, Tahkuranna, Surju Ja Paikuse Valla Ning Sindi Linna Ühine Jäätmekava Aastateks 2016-2021

    EELNÕU 7.02.2016 Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna ühine jäätmekava aastateks 2016-2021 Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus (ERKAS) Pärnumaa 2015-2016 Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna ühine jäätmekava aastateks 2016-2021 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................................... 6 1.1 Asend ja rahvastik ................................................................................................... 6 1.2 Looduskeskkond ..................................................................................................... 8 1.3 Ettevõtlus ................................................................................................................. 9 2. STRATEEGILISED DOKUMENDID JA ÕIGUSAKTID JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMISEL .................................................................... 11 2.1 Strateegilised dokumendid. Jäätmekäitluspoliitika ............................................... 11 2.2 Jäätmete- ja pakendialased õigusaktid ................................................................. 13 2.3 Kohaliku omavalitsuse õigusaktid ........................................................................ 14 2.4 Jäätmehoolduse organisatsioonilised aspektid ja kohustused ............................. 16 3. PIIRKONNA JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLEVAADE .................................................
  • Uulu-Võiste Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2017-2026

    Uulu-Võiste Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2017-2026

    Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 Keskkonnaamet 2016 SISUKORD 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 5 1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 5 1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 6 1.3. Huvigrupid ........................................................................................................................... 7 1.4. Kaitsekord ............................................................................................................................ 7 1.5. Uuritus.................................................................................................................................. 8 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .............................................................................. 8 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................... 8 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ................................................................................. 8 1.5.3.1. Linnustiku inventuur .............................................................................................. 8 1.5.3.2. Käsitiivaliste inventuur .........................................................................................
  • Koduvald 4-2017

    Koduvald 4-2017

    Nr 4 (308) Häädemeeste valla ajaleht Aprill 2017 Peaministri külaskäik meie keskkooli Janek Pintale anti riiklik teenetemärk 31. märtsil külastas Häädemeeste Keskkooli peaminister Jüri Ratas. Politsei- ja piirivalveameti juhtivpiirivalvur Janek Pinta sai Eesti ise- Ta pidas õpilastele loengu „Poliitika ja eetika“ ning kohtus õpetaja- seisvuspäeva eel presidendilt Kotkaristi raudristi. tega. Vanemkomissar Janek Pinta on võtnud oma südameasjaks piirival- Jüri Ratase sõnul on poliitikas olulised väärtused ausus, töökus, pe- vealase kompetentsi hoidmise Pärnu politseijaoskonnas. Ta on kaks rekond, sõbrad ja meeskond. Poliitikas tuleb ette ka keerulisi hetki korda tunnistatud parimaks piirivalvuriks – 1993 ja 2014. Viima- ning siis on hea teada, et perekond on alati toeks. See on olnud tema se tunnustuse tõi talle Schengeni kompensatsioonimeetmete edukas peaministriks olemise ajal ka üks murekoht, et ta ei saa piisavalt koos rakendamine ebaseadusliku rände tõkestamisel läbi Ikla piiripunkti. olla oma perega. Jüri Ratas on olnud poliitikas pikka aega ja tema /www.president.ee/ suureks rõõmuks ei ole ta ühtegi sõpra selle aja jooksul kaotanud. Ta Kotkaristi teenetemärk on 1928. aastal asutatud Eesti (alates 1936. kutsus õpilasi üles olema töökad ning õppima. Samuti pani ta südame- aastast riiklik) teenetemärk, mida antakse riigikaitseliste teenete eest. le, et hoolitaks oma perekonnast ja sõpradest ning leitaks nende jaoks /Vikipeedia/ aega. Abiturientidele oli peamine sõnum olla koolis oma käitumise FOTO: VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI ja tegudega väiksematele õpilastele eeskujuks ning mõelda, milline on nende panus koolile praegu ja tulevikus vilistlasena. Kohtumisel oli juttu sellest, et sel aastal saavad kohalikel valimistel osaleda juba ka 16–17aastased noored. Jüri Ratas inspireeris valimisealisi õpila- si mõtlema, milliseid arenguid tahaksid nemad näha oma koduvallas ning vastavalt sellele esitama kandidaatidele küsimusi.
  • Häädemeeste Valla Haridusvaldkonna Arengukava

    Häädemeeste Valla Haridusvaldkonna Arengukava

    HÄÄDEMEESTE VALLA HARIDUSVALDKONNA ARENGUKAVA Detsember 2018 0 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 2 1 OLUKORRA ÜLEVAADE ................................................................................... 3 1.1 HÄÄDEMEESTE VALLA RUUMILINE MUSTER ........................................................ 3 1.2 RAHVASTIK .................................................................................................... 4 1.3 HÄÄDEMEESTE VALLA HARIDUSVÕRK .............................................................. 11 1.3.1 Alusharidus ......................................................................................... 12 1.3.2 Üldharidus ........................................................................................... 14 1.3.3 Huviharidus- ja huvitegevus ................................................................ 20 1.4 HARIDUSASUTUSTE MAJANDAMINE ................................................................. 20 1.5 KITSASKOHAD .............................................................................................. 23 1.6 ÜMBERKORRALDUSTE VÕIMALIKUD MÕJUD ...................................................... 24 2 STRATEEGIA ................................................................................................... 27 2.1 VISIOON 2030 .............................................................................................. 28 2.2 LÄBIVAD PÕHIMÕTTED ..................................................................................
  • Master Plan for North Livonia Wetland Protection and Rural Development in the Transboundary Area of Latvia and Estonia

    Master Plan for North Livonia Wetland Protection and Rural Development in the Transboundary Area of Latvia and Estonia

    Master Plan for North Livonia Wetland Protection and Rural Development in the Transboundary Area of Latvia and Estonia February 2006 Table of Contents Preface . 3 3.4. Identifying impacts and proposing management activities . 36 List of partners . 4 3.5. Recommendations for coordinated nature Abbreviations . 5 management . 36 Executive summary . 6 4. Sookuninga, Nigula and Ziemelu Purvi as Transboundary Ramsar Site . 38 1. Background Information . 8 4.1. Relation between Ramsar Convention and 1.1. Introduction to the Master Plan . 8 EU Directives on Nature and Water . 38 1.2. North Livonia . 8 Water Bodies and their linkage to wetlands . 39 1.3. Physical Information. 10 4.2. Ramsar and EU management planning . 40 1.4. Biological Information . 10 Pilot River Basin Projects and Ramsar 1.5. Protection status of the biodiversity in Sites – an opportunity . 40 the project area . 13 4.3 Potential transboundary designation 1.6. Main factors influencing the biodiversity shared by Latvia and Estonia . 41 values in North Livonia . 14 4.4. Suggested procedure for achieving a transboundary designation of a 2. Management and Development of “North Livonia” Ramsar Site . 41 North Livonia . 16 4.5 Recommendations . 41 2.1. Protected areas management . 16 2.2. Hydrological management . 18 5. Recommendations for the future transboundary co-operation . 42 2.3. Forestry . 20 5.1. Importance of transboundary 2.4. Eco-tourism . 23 co-operation . 42 2.5. Cultural heritage . 26 5.2. Recommendations for the future transboundary co-operation . 43 2.6. Game management . 27 2.7. Agriculture. 29 References . 44 2.8. Estonian Native Cows.
  • Rail Baltica Asustusstruktuuri Uuring

    Rail Baltica Asustusstruktuuri Uuring

    Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border (No. RBR 2018/28) Rail Baltica asustusstruktuuri uuring Asustusstruktuuri alusuuringu kordus Pärnumaal Asustusstruktuuri uuring Pärnumaa Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border Rail Baltica asustusstruktuuri uuring Asustusstruktuuri alusuuringu kordus Pärnumaal Dokumendi versioonid: Versioon Kuupäev Staatus Koostanud Kontrollinud Heaks kiitnud Vastu võtnud Välja Jaan Urb / Marko 001 26/03/2020 saadetud Lauri Välja Jaan Urb / Marko 002 12/04/2020 saadetud Lauri The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. Märts 2021 Asustusstruktuuri uuring Pärnumaa Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 1 1 LÄHTEALUSED .................................................................................................. 2 1.1 Uuringuala ........................................................................................................ 2 1.2 Metoodika ......................................................................................................... 4 2 ASUSTUSSTRUKTUURI OLEMUS JA KAITSE ................................................. 8 3 ASUSTUSSTRUKTUURI KOMPONENDID ...................................................... 10 3.1 Elukohtade paiknemine ................................................................................
  • Jahipiirkonna Nimi)

    Jahipiirkonna Nimi)

    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr PÄ- 23 Tahkuranna, JAH1000203 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Pärnumaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073875 1.3. Aadress Suur-Kuke 5, 80018 Pärnu 1.4. Esindaja nimi Jaan Liivson 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4430199 Faksi number 44330198 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Jaan Liivson Ametinimetus Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Pärnu maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 a määruse nr 159 § 6 lg 4, 5, § 7 lg 1 p 3, lg 2 p 5 lähtuvad nimetus/ piirangud: a)On keelatud mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks ette nähtud teid ja parklaid. piirangu kirjeldus b)Kaitsealal on lubatud jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil.
  • 74-1 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    74-1 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    74-1 buss sõiduplaan & liini kaart 74-1 Ikla Vaata Veebilehe Režiimis 74-1 buss liinil (Ikla) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Ikla: 8:00 - 10:35 (2) Pärnu Bussijaam: 6:10 - 12:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 74-1 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 74-1 buss saabub. Suund: Ikla 74-1 buss sõiduplaan 39 peatust Ikla marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:00 - 10:35 teisipäev 8:00 - 10:35 Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu kolmapäev 8:00 - 10:35 Tammsaare neljapäev 8:00 - 10:35 127 Riia Maantee, Pärnu reede 8:00 - 10:35 Papiniidu laupäev 8:00 - 10:35 177 Riia Maantee, Pärnu pühapäev 8:00 - 10:35 Raeküla Riia mnt, Pärnu Linnapiir 74-1 buss info Rae Suund: Ikla Peatust: 39 Reiu Kool Reisi kestus: 76 min Liini kokkuvõte: Pärnu Bussijaam, Tammsaare, Reiu Tee Papiniidu, Raeküla, Linnapiir, Rae, Reiu Kool, Reiu Tee, Uulu, Kõrgekalda, Metsaküla, Raudsika, Tahkuranna, Uulu Võiste, Kaasiku, Rannaku Tee, Luite, Rannametsa, Pulgoja, Piiskopi, Padina, Häädemeeste, Kõrgekalda Häädemeeste Kalmistu, Krundi, Krundiküla, Jaagupi, Orajõe Metskond, Kabli Kool, Kabli, Lepanina, Majaka Metsaküla Tee, Lemme, Orajõe, Krapi, Rannaküla, Treimani, Metsapoole, Selgemaa, Ikla Raudsika Tahkuranna Tallinn — Pärnu — Ikla, Estonia Võiste 7b Riia mnt, Estonia Kaasiku Rannaku Tee Luite Rannametsa Pulgoja Piiskopi Padina 8 Pärnu Maantee, Estonia Häädemeeste Häädemeeste Kalmistu 1 Kalevi Tänav, Estonia Krundi Krundiküla Jaagupi Orajõe Metskond Kabli Kool Kabli Lepanina Majaka Tee Lemme Orajõe Krapi Rannaküla Treimani
  • Häädemeeste Valla ÜVKA Kava 2018-2030.Pdf

    Häädemeeste Valla ÜVKA Kava 2018-2030.Pdf

    Töö nr: 01-03-18-ÜVK Häädemeeste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030 Tellija: Häädemeeste Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Tartu 2018 1 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 7 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................................... 8 1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................................................ 8 1.2 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ........................................................................................................... 8 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ....................................................................................................... 8 1.2.2 Majandus ja tööhõive ............................................................................................................ 10 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE .......................................................................................................................... 10 1.3.1 Kaitsealused objektid ............................................................................................................ 11 1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia.................................................................................. 12 1.3.3 Ehitusgeoloogia ....................................................................................................................
  • ETTEPANEKUD /Avalikustamiseks Ilma Isikuandmeteta/ Oktoober 2016 VALLA NIMI: HÄÄDEMEESTE VALD, SAARDE VALD, SURJU VALD, TAHKURANNA VALD

    ETTEPANEKUD /Avalikustamiseks Ilma Isikuandmeteta/ Oktoober 2016 VALLA NIMI: HÄÄDEMEESTE VALD, SAARDE VALD, SURJU VALD, TAHKURANNA VALD

    Häädemeeste, Saarde, Surju ja Tahkuranna valla ühinemislepingu kohta esitatud ETTEPANEKUD /avalikustamiseks ilma isikuandmeteta/ Oktoober 2016 VALLA NIMI: HÄÄDEMEESTE VALD, SAARDE VALD, SURJU VALD, TAHKURANNA VALD KUUPÄEV ETTEPANEKU ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEKU SISU JUHTKOMISJONI ESITAJA KONTAKTID SEISUKOHT JA 1. Ettepanek võimalikult konkreetselt PÕHJENDUS aadress või E-post 2. Kindlasti viide vastavalt lepingu punktile, mida muuta soovitakse (arvestatud, mitte arvestatud, osaliselt arvestatud, sisuliselt arvestatud 31.10.2016 Tiina Oks 1. Ettepanek jätta ühendvalla keskus Kilingi- Mittearvestatud Saarde vald Nõmme 2. P. 4.4 Mittearvestatud 26.10. Ave Kartau Surju vald Punkt 4.2 Kaaluda valla nime Luitenõmme väljavahetamist nimega Lõuna-Pärnumaa Mittearvestatud 26.10 Evi Kukk Surju vald Punkt 4.2 Kui Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja Vändra valla uueks nimeks on Põhja-Pärnumaa, miks siis meil ei või olla Lõuna-Pärnumaa Mittearvestatud 26.10 Evi Kukk Surju vald Lisa 3 Tabel 1 Saarde valla prioriteetsed objektid Rida 1 finantseerimisallikad lisada – projektid, jätta välja märkuste lahtri tekst. 31.10 Surju komisjon Surju vald täpsustada juriidiliselt korrektseks ühinemislepingu Arvestatud 8.4. teksti viimast lauset, mis käsitleb koondamishüvitisi: Kuni 5 aastase staaži korral rakendatakse seadusest tulenevat koondamishüvitist, 5…10 aastase staaži puhul lisatakse hüvitisele preemia kuni 2 ametipalka ja üle 10 aastase staaži puhul preemia kuni 5 ametipalka 31.10 Surju komisjon Surju vald Jätta lepingu tekstist välja punkt 10.4.