Väärtuslike Maastike Käsitlused Pärnumaa Omavalitsuste Üldplaneeringutes Ja Koostatavas Maakonnaplaneeringus

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Väärtuslike Maastike Käsitlused Pärnumaa Omavalitsuste Üldplaneeringutes Ja Koostatavas Maakonnaplaneeringus EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Madis Aal VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE KÄSITLUSED PÄRNUMAA OMAVALITSUSTE ÜLDPLANEERINGUTES JA KOOSTATAVAS MAAKONNAPLANEERINGUS APPROACHES TO VALUABLE LANDSCAPES IN THE COMPREHENSIVE PLANS OF THE PÄRNU COUNTY MUNICIPALITIES AND IN THE COMPILING COUNTY PLAN Magistritöö Maastikukaitse ja -hoolduse õppekava Juhendaja: professor Valdo Kuusemets, PhD Tartu 2017 Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Madis Aal Õppekava: Maastikukaitse ja -hooldus Pealkiri: Väärtuslike maastike käsitlused Pärnumaa omavalitsuste üldplaneeringutes ja koostatavas maakonnaplaneeringus Lehekülgi: 61 Jooniseid: 3 Tabeleid: 4 Lisasid: 3 Osakond: Keskkonnakaitse Uurimisvaldkond: Linna ja maa planeerimine (S240) Juhendaja: Valdo Kuusemets, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2017 Maastik on inimese poolt tajutav ala, mille ilme määrab looduse ja inimtegevuse vastastikune mõju. Maastikul võib olla kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi või puhkemajanduslik väärtus. Väärtuslike maastike määratlemisel arvestatakse erinevate väärtuste kokkulangevust, alade regionaalset tähtsust ning ligipääsetavust. Pärnumaal määratleti väärtuslikud maastikud 2003. aastal. Seega peaks väärtuslike maastike kohta käiv info olemas olla kirjeldatud omavalitsuste üldplaneeringutes, mis on kehtestatud pärast 2003. aastat. Käesolevas magistritöös uuriti, kuidas on Pärnumaa omavalitsused enda üldplaneeringutes väärtuslikke maastikke käsitlenud. Lisaks uuriti koostatavas maakonnaplaneeringus väärtuslike maastike kohta tehtud muudatusi. Tulemuste saamiseks koostati hindamisvorm, milles olevate kriteeriumite leidmiseks töötati läbi kõik käesolevas töös uuritavad Pärnumaa omavalitsuste üldplaneeringud. Lisaks võrreldi sõnaliselt planeeringutes olevate väärtuslike maastike käsitlusi. Töö käigus tehtud analüüsi põhjal selgus, et kõikides uuritavates Pärnumaa omavalitsuste üldplaneeringutes on väärtuslikke maastikke käsitletud erinevalt. Hindamisvormi alusel on väärtuslikke maastikke käsitletud kõige põhjalikumalt Paikuse valla üldplaneeringus ning kõige vähem Halinga valla üldplaneeringus. Samuti selgus, et koostatavas maakonnaplaneeringus on väärtuslike maastike kohta käivat infot muudetud, kuid mitte väga suures ulatus. Pigem on tegemist väärtuslike maastike kohta käiva info ajakohastamisega. Märksõnad: väärtuslik maastik, üldplaneering, Pärnumaa, omavalitsus 2 Estonian University of Life Sciences Abstract of Master´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Madis Aal Specialty: Landscape protection and preservation Title: Approaches to valuable landscapes in the comprehensive plans of the Pärnu county municipalities and in the compiling county plan Pages: 61 Figures: 3 Tables: 4 Appendixes: 3 Department: Department of Environmental Protection Field of research: Urban and land planning (S240) Supervisors: Valdo Kuusemets, PhD Place and date: Tartu 2017 Landscape is a perceptible area which appearance is determined by the mutal impact of nature and human activity. A landscape can have historical-cultural, aesthetic, natural, identity and recreational value. In order to define valuable landscapes one has to take into account the combination of these values and also consider the regional significance and accessibility of these areas. In 2003 the valuable landscapes were defined in Pärnu county. Therefore data about valuable landscapes should be described in the municipalities comprehensive plans that are stated after the year 2003. In this thesis it was studied how Pärnu county municipalities have dealt with valuable landscapes in their comprehensive plans. Also changes about valuable landscapes in the Pärnu county plan were studied. Based on the data in the comprehensive plans of the Pärnu county municipalities the criteria for an appraisal were found which was used for further analysis. In addition to the verbal approach of valuable landscapes in plans was compared. As a result of the analysis it appeared that treatments of valuable landscapes are different in the Pärnu county municipalities comprehensive plans. On the basis of the appraisal – the Paikuse municipality comprehensive plans dealt most thoroughly with valuable landscapes and Hanila plans the least. Furthermore it appeared that in the compiling county plan there were changes about valuable landscapes but not at a large extent. It was rather that the data about valuable landscapes was just updated. Keywords: valuable landscape, comprehensive plan, Pärnu county, municipality 3 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 6 1. TEOREETILINE ÜLEVAADE .................................................................................... 8 1.1. Ruumiline planeerimine .......................................................................................... 8 1.2. Maastiku mõiste ja väärtused ................................................................................ 10 2. MATERJAL JA METOODIKA .................................................................................. 12 2.1. Pärnu maakonna koostatav maakonnaplaneering ................................................. 12 2.2. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ .................................................................................................... 13 2.3. Maakonna valik ..................................................................................................... 16 2.4. Uuritavate üdlplaneeringute välja selgitamine ja võrreldavad parameetrid neis .. 18 2.5. Väärtuslike maastike käsitluste võrdlemise metoodika planeeringutes ................ 21 3. TULEMUSED ............................................................................................................. 25 3.1. Audru ja Lavassaare üldplaneering ....................................................................... 25 3.2. Halinga valla üldplaneering .................................................................................. 26 3.3. Häädemeeste valla üldplaneering ......................................................................... 27 3.4. Koonga valla üldplaneering .................................................................................. 28 3.5. Paikuse valla üldplaneering .................................................................................. 29 3.6. Saarde valla üldplaneering .................................................................................... 30 3.7. Sauga valla üldplaneering ..................................................................................... 30 3.8. Sindi linna üldplaneering ...................................................................................... 31 3.9. Tahkuranna valla üldplaneering ............................................................................ 32 3.10. Tori valla üldplaneering .................................................................................... 33 3.11. Tõstamaa valla üldplaneering............................................................................ 33 3.12. Vändra ja Kaisma valla üldplaneeringud .......................................................... 34 3.13. Maakonnaplaneering ......................................................................................... 35 4. ARUTELU .................................................................................................................. 43 KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 48 SUMMARY ........................................................................................................................ 49 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................. 50 4 LISAD ................................................................................................................................. 54 Lisa 1. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ väärtuslike maastike säilimiseks määratletud kasutustingimused ......................................................................................................................................... 55 Lisa 2. Üldplaneeringu hindamisvormi näidis: Audru valla üldplaneering .................... 58 Lisa 3. Teemaplaneeringu lisas „Pärnumaa väärtuslikud maastikud“ ja kehtestatava maakonnaplaneeringu lisas „Väärtuslikud maastikud“ oleva maastike registri võrdlev näidis ................................................................................................................................ 59 5 SISSEJUHATUS Eestis on väärtuslikud maastikud määratletud 2000-ndate aastate alguses. Tehtud on seda maakonnaplaneeringu teemaplaneeringutega „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Seega võib arvata, et pärast nende koostamist ning kehtestamist on omavalitsused üldplaneeringutes välja toonud kõik väärtuslikke maastikke puudutava info ning võimalusel seda muutnud või täiendanud. Pärnu maakonnas on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2003) määratletud kokku 33 erinvat väärtuslikku maastikku, mis asuvad Pärnumaa 19 omavalitsusest 16-s. Käesolevas töös seatud kriteeriumitele vastab nendest 12 omavalitsust, millel kehtib hetkel 14 üldplaneeringut. Magistritöö eesmärgi täitmiseks on lisaks neile 14 üldplaneeringule kasutatud hetkel kehtivat maakonnaplaneeringu
Recommended publications
  • Häädemeeste Valla Haridusvaldkonna Arengukava
    HÄÄDEMEESTE VALLA HARIDUSVALDKONNA ARENGUKAVA Detsember 2018 0 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 2 1 OLUKORRA ÜLEVAADE ................................................................................... 3 1.1 HÄÄDEMEESTE VALLA RUUMILINE MUSTER ........................................................ 3 1.2 RAHVASTIK .................................................................................................... 4 1.3 HÄÄDEMEESTE VALLA HARIDUSVÕRK .............................................................. 11 1.3.1 Alusharidus ......................................................................................... 12 1.3.2 Üldharidus ........................................................................................... 14 1.3.3 Huviharidus- ja huvitegevus ................................................................ 20 1.4 HARIDUSASUTUSTE MAJANDAMINE ................................................................. 20 1.5 KITSASKOHAD .............................................................................................. 23 1.6 ÜMBERKORRALDUSTE VÕIMALIKUD MÕJUD ...................................................... 24 2 STRATEEGIA ................................................................................................... 27 2.1 VISIOON 2030 .............................................................................................. 28 2.2 LÄBIVAD PÕHIMÕTTED ..................................................................................
    [Show full text]
  • Valley Valiti Aasta Vastutustundlikuks Ettevõtteks Volikogudes-Valitsustes Kaasa Rääki- Nud
    VALLA TEATAJA Nr 8 (8) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. november 2018 Valley valiti aasta vastutustundlikuks ettevõtteks volikogudes-valitsustes kaasa rääki- nud. ,,Praegu elan küll kolmes kohas – tööpäevadel vabrikus, nädalavahe- tustel maakodus Kajussaare talus ja päriskodu on Tammistes.“ Heameelt tunneb ta oma elutöö järjepidevuse Eesti kaubandus-Tööstuskoja kestvusest ja edasiminekust: ,,Poeg Pärnu esindus valis Pärnumaa Ingemar tuli peale kõrgkooli siia tööle aasta vastutustundlikuks ettevõt- ja arendab kogu robotimajandust. teks Vändras käsitafting meetodil Tütred Lisanna ja Annabel õpivad naturaalsetest materjalidest vaipu Pärnu Sütevaka Humanitaargüm- tootva OÜ Valley. naasiumis 8. ja 10. klassis. Ka nemad Esinduse juhataja Toomas Kuuda on suviti koolivaheajal vabrikus tööl sõnul kujunes määravaks asjaolu, käinud ja mõlemad mitu vaipa valmis et firma asub maakonnakeskusest kudunud. Kool on nii lollisti jaani- eemal: ,,Valley müüb väga palju- päevani välja venitatud, et kahjuks desse riikidesse ja tegutseb Vändras, jääb seda aega väga väheseks. Tore et hoida väiksemas kohas tööhõivet oleks, kui ükski neist kunagi siia vai- ja koos sellega elu, see lisab väärtust. batööstusesse tuleks. Hanna-Liisa Firmasisene töö on hästi korraldatud, elab Soomes Harjavaldas, Vändraga on oldud innovatiivne ja niisama täh- sarnases kohas. Minu ainus lapselaps tis on, et hoolitakse väga oma töö- Robin saab aprillis 4-aastaseks ja käib tajatest.“ seal lasteaias. Abikaasa Ly töötab ette- ,,Sellised autasud liigutavad, tore, Aadu Juhkental vaibanäidiste stendi ees. võtte heaks peamiselt kodukontoris. kui sind tähele pannakse. Eelkõige on Nädalavahetused püüan ikka perega see tunnustus meie tublidele inimes- vajalikud. Julgen arvata, et 3-4 aasta valmib käsitööna, sobitatuna kliendi maailma suurimal vaipade ja põran- veeta ja eemale hoida nii arvutist kui tele, sest üksinda ei tee midagi.
    [Show full text]
  • Rail Baltica Asustusstruktuuri Uuring
    Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border (No. RBR 2018/28) Rail Baltica asustusstruktuuri uuring Asustusstruktuuri alusuuringu kordus Pärnumaal Asustusstruktuuri uuring Pärnumaa Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border Rail Baltica asustusstruktuuri uuring Asustusstruktuuri alusuuringu kordus Pärnumaal Dokumendi versioonid: Versioon Kuupäev Staatus Koostanud Kontrollinud Heaks kiitnud Vastu võtnud Välja Jaan Urb / Marko 001 26/03/2020 saadetud Lauri Välja Jaan Urb / Marko 002 12/04/2020 saadetud Lauri The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. Märts 2021 Asustusstruktuuri uuring Pärnumaa Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 1 1 LÄHTEALUSED .................................................................................................. 2 1.1 Uuringuala ........................................................................................................ 2 1.2 Metoodika ......................................................................................................... 4 2 ASUSTUSSTRUKTUURI OLEMUS JA KAITSE ................................................. 8 3 ASUSTUSSTRUKTUURI KOMPONENDID ...................................................... 10 3.1 Elukohtade paiknemine ................................................................................
    [Show full text]
  • 74-1 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    74-1 buss sõiduplaan & liini kaart 74-1 Ikla Vaata Veebilehe Režiimis 74-1 buss liinil (Ikla) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Ikla: 8:00 - 10:35 (2) Pärnu Bussijaam: 6:10 - 12:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 74-1 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 74-1 buss saabub. Suund: Ikla 74-1 buss sõiduplaan 39 peatust Ikla marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:00 - 10:35 teisipäev 8:00 - 10:35 Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu kolmapäev 8:00 - 10:35 Tammsaare neljapäev 8:00 - 10:35 127 Riia Maantee, Pärnu reede 8:00 - 10:35 Papiniidu laupäev 8:00 - 10:35 177 Riia Maantee, Pärnu pühapäev 8:00 - 10:35 Raeküla Riia mnt, Pärnu Linnapiir 74-1 buss info Rae Suund: Ikla Peatust: 39 Reiu Kool Reisi kestus: 76 min Liini kokkuvõte: Pärnu Bussijaam, Tammsaare, Reiu Tee Papiniidu, Raeküla, Linnapiir, Rae, Reiu Kool, Reiu Tee, Uulu, Kõrgekalda, Metsaküla, Raudsika, Tahkuranna, Uulu Võiste, Kaasiku, Rannaku Tee, Luite, Rannametsa, Pulgoja, Piiskopi, Padina, Häädemeeste, Kõrgekalda Häädemeeste Kalmistu, Krundi, Krundiküla, Jaagupi, Orajõe Metskond, Kabli Kool, Kabli, Lepanina, Majaka Metsaküla Tee, Lemme, Orajõe, Krapi, Rannaküla, Treimani, Metsapoole, Selgemaa, Ikla Raudsika Tahkuranna Tallinn — Pärnu — Ikla, Estonia Võiste 7b Riia mnt, Estonia Kaasiku Rannaku Tee Luite Rannametsa Pulgoja Piiskopi Padina 8 Pärnu Maantee, Estonia Häädemeeste Häädemeeste Kalmistu 1 Kalevi Tänav, Estonia Krundi Krundiküla Jaagupi Orajõe Metskond Kabli Kool Kabli Lepanina Majaka Tee Lemme Orajõe Krapi Rannaküla Treimani
    [Show full text]
  • Häädemeeste Valla ÜVKA Kava 2018-2030.Pdf
    Töö nr: 01-03-18-ÜVK Häädemeeste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030 Tellija: Häädemeeste Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Tartu 2018 1 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 7 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................................... 8 1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................................................ 8 1.2 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ........................................................................................................... 8 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ....................................................................................................... 8 1.2.2 Majandus ja tööhõive ............................................................................................................ 10 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE .......................................................................................................................... 10 1.3.1 Kaitsealused objektid ............................................................................................................ 11 1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia.................................................................................. 12 1.3.3 Ehitusgeoloogia ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Pärnumaa Eri
    WWW.RAILBALTIC.INFO INFOTELEFON: 5567 0298 TALV 2017 RAIL BALTIC PÄRNUMAA ERI KIIRE RONGIÜHENDUS TRASSIKAARDID LÄBIRÄÄKIMISED EUROOPAGA JA AJAKAVA MAAOMANIKEGA RAIL BALTIC Illustratsioon: Karel Korp Karel Illustratsioon: TULEB! Rail Baltic tõepoolest ühendab rahvaid, inimesi ja paiku. See on Baltimaade sajandi projekt! Baiba Rubesa, Eesti–Läti–Leedu ühisettevõtte RB Rail AS tegevjuht (loe lähemalt lk 8–9) Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees Minister RAUDTEE SAAB OLLA KADRI SIMSON: KA ISEMAJANDAV Rail Baltic seob meid Moodsa ja kiire Rail Balticu (RB) raudteeühenduse tugevamalt meie liitlastega loomine on kahtlemata kaalukas ettevõtmine. Kas kõigele ikkagi on mõeldud? Võtame projekti kriiti- Majandus- ja taristuminister Kadri Simson märgib, liselt pulkadeks lahti. et ehkki uue raudteetrassi detailid ei sünni erimeel- susteta, ei tohi Rail Balticu projekt takerduda. KRISTJAN KAUNISSAARE Küsitles ajaleht Rail Baltic / Fotod: ajaleht Rail Baltic Rail Balticu koordinaator, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ma. Suured logistikaettevõtted juba Kas raudtee on kaugele reisimiseks rongi, mis on pikemad kui 12 meetrit – teevad plaane järgmise 20 aasta peale üldse konkurentsivõimeline, kui toi- see on kuni 41% Tallinna–Pärnu–Ikla ning Rail Balticul on nendes plaanides mib lennuühendus? maantee koguliiklusest. Suurima voo- oma roll olemas. Rail Baltic pakub Reisijate transpordiliigi-valik sõltub ga lõike läbib ööpäevas rohkem kui Eesti riigile võimalusi kaubaveost kuni igaühe individuaalsetest eelistustest, 30 000 sõiduautot, veokit jm sõidukit. turismisektorini välja. Inimestele olgu see siis reisi maksumus või liiku- Uuringute järgi on põhja-lõuna kauba- annab märkimisväärselt lühenev dis- mise mugavus, kaasavõetava pagasi vood piisavalt suured, et kaupade tants linnade vahel uusi võimalusi.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald
    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Laadi Suurfarm) Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Tahkurannas Laadi külas asuva Juhani kinnistu (Laadi suurfarm) detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM EELNÕU (23.12.2013. a) Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse ära selle tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ning pannakse paika KSH aruande eelnõu eeldatav sisu ja ulatus. Samuti kirjeldatakse KSH metoodikat, tegevust ja ajakava. KSH programm on sisuliseks alusdokumendiks KSH läbiviimisele. 1. KSH objekt ja ümbrus KSH objektiks on Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Laadi külas asuva Juhani kinnistu (katastriüksuse tunnus 84801:001:0362) detailplaneering (DP), joonis 1.1. Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva Laadi suurfarmi kompleksi ümberehitamise ja laiendamise kavandamine kuni 1000 pealisele piimakarjale. Ümberehituse vajadus on tingitud eeskätt majanduslikust eesmärgipärasusest. Joonis 1.1. DP ala asukoht, Juhani kinnistu on märgitud punase joonega (alus: Maa-amet, 2013). 1 Tahkurannas Laadi külas asuva Juhani kinnistu (Laadi suurfarm) DP KSH. KSH programmi eelnõu. OÜ Alkranel, 2013. DP ja selle KSH algatati Tahkuranna Vallavalitsuse 04.05.2007. a korraldusega nr 164 (programmi lisa 1). DP ja KSH aluseks on Planeerimisseaduse § 4 lg 2, § 10 lg 5 ja 6, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 2 lg 2, § 6 lg 1 p 27 ning Tahkuranna valla ehitusemääruse § 4 lg 4 p 2, § 14 lg 3 p 13. DP ja KSH algatamise teade ilmus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 17.05.2007. a ning ajalehes „Pärnu Postimees“ 10.05.2007. a. Tahkuranna Vallavalitsuse korraldusega nr 259 (10.09.2013. a) on uuendatud ka DP lähteseisukohti, tulenevalt 2007. a määratud ülevaatuse välbast. Planeeringuala suurus on 10,79 ha, millest 55 % moodustab maatulundusmaa ning 45 % tootmismaa (Maa-amet, 2013).
    [Show full text]
  • Tahkuranna Valla Ühisveevärgi Ja – Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
    TAHKURANNA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA ± KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015Ð2026 2015 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................................5 1 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED.........................6 1.1 Veemajanduskava....................................................................................................6 1.2 Omavalitsuse arengukava 2014-2018.......................................................................6 1.3 Planeeringud.............................................................................................................7 1.4 Detailplaneeringud....................................................................................................7 1.5 Omavalitsuste vaheline ühistegevus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel...8 1.6 Vee erikasutusload....................................................................................................8 1.7 Reoveekogumisalad..................................................................................................9 2 KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD.........................................12 2.1 Keskkond................................................................................................................12 2.1.1 Maastik, geoloogiline ehitus.............................................................................12 2.1.2 Hüdrogeoloogilised tingimused........................................................................13
    [Show full text]
  • Pärnumaal Tahkuranna Vallas Reiu Külas Golfimetsa Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    PÄRNUMAAL TAHKURANNA VALLAS REIU KÜLAS GOLFIMETSA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Töö nr 0810 Tellija: OÜ Golfer Koostaja: OÜ Corson Tallinn 2009 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne 1 ÜLDOSA ................................................................................................................... 6 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ......................................................... 6 1.2 Informatsioon KSH kohta................................................................................... 7 1.3 KSH avalikustamise protsessi ülevaade.............................................................. 9 1.4 Metoodika ......................................................................................................... 12 1.5 Lähtematerjalid ................................................................................................. 13 1.6 KSH koostamise ajal tehtud uuringud .............................................................. 14 1.7 Detailplaneeringu ja KSH koostamisega enim haakuvad õigusaktid ............... 15 1.7.1 Õigusaktid................................................................................................. 15 1.7.2 Ranna kasutuse kitsendused...................................................................... 16 1.7.3 Ranna kaitse eesmärkide hinnang Golfimetsa detailplaneeringualale kavandatud tegevustele ............................................................................................ 18 2
    [Show full text]
  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna
    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]