Pärnumaal Tahkuranna Vallas Reiu Külas Golfimetsa Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne

PÄRNUMAAL TAHKURANNA VALLAS REIU KÜLAS GOLFIMETSA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE

Töö nr 0810

Tellija: OÜ Golfer Koostaja: OÜ Corson

Tallinn 2009 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

1 ÜLDOSA ...... 6 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 6 1.2 Informatsioon KSH kohta...... 7 1.3 KSH avalikustamise protsessi ülevaade...... 9 1.4 Metoodika ...... 12 1.5 Lähtematerjalid ...... 13 1.6 KSH koostamise ajal tehtud uuringud ...... 14 1.7 Detailplaneeringu ja KSH koostamisega enim haakuvad õigusaktid ...... 15 1.7.1 Õigusaktid...... 15 1.7.2 Ranna kasutuse kitsendused...... 16 1.7.3 Ranna kaitse eesmärkide hinnang Golfimetsa detailplaneeringualale kavandatud tegevustele ...... 18 2 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS...... 21 2.1 Looduslikud tingimused...... 21 2.1.1 Asukoht...... 21 2.1.2 Geoloogiline ja geograafiline ülevaade ...... 22 2.1.3 Mullastik ...... 24 2.1.4 Põhja- ja pinnavesi...... 25 2.1.5 Tuuled, lained, veetase, hoovused ja jääkate ...... 26 2.1.6 Piirkonna looduskaitseline staatus ...... 31 2.1.7 Taimestik...... 34 2.1.7.1 Botaanilise inventuuri metoodika ja tulemused...... 34 2.1.7.2 Uurimisala taimestiku looduskaitselisest väärtusest...... 38 2.1.8 Linnustik ...... 39 2.1.8.1 Maastik...... 39 2.1.8.2 Ornitoloogiliste uuringute metoodika ja linnustiku olulisuse hinnang. 39 2.1.8.3 Haudelinnustik ...... 41 2.1.8.4 Mittepesitsevate lindude kogumid ...... 44 2.1.8.5 Toitekülalised...... 45 2.1.8.6 Ala looduskaitseline väärtus linnustikule ...... 45 2.1.8.7 Kokkuvõte linnustiku uuringu tulemustest ...... 50 2.2 Tahkuranna valla sotsiaal-majanduslik seisund...... 51 2.2.1 Taust...... 51 2.2.2 Rahvastik...... 52 2.2.3 Ettevõtlus ...... 53 2.2.4 Tööhõive ...... 53 2.2.5 Liikluskorraldus ...... 54 2.2.6 Jäätmemajandus ...... 55 2.2.7 Turism, puhkemajandus ja rekreatsioon ...... 56 2.2.8 Turvalisus...... 56 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ...... 58 3.1 Golfi ABC...... 58 3.2 Kavandatud tegevus...... 60 3.2.1 Ülevaade ...... 60 3.2.2 Golfimetsa planeeringuala golfiradade iseloomustus ...... 62 3.2.3 Golfimetsa planeeringuala golfirada nr 18...... 66

Corson OÜ. Töö nr 0810 2 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

3.2.4 Liiklus ...... 70 3.3 Alternatiivid ...... 72 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU...... 75 4.1 Seos üldplaneeringu, arengukavade ning planeeringutega ...... 75 4.1.1 Ülevaade ...... 75 4.1.2 Menetluses oleva üldplaneeringu seos Golfimetsa planeeringualaga...... 76 4.1.3 Planeeringutega seonduv ja selgitav Golfimetsa detailplaneeringu keskkonnaaspektiline kokkuvõte ...... 77 4.2 Rand, rannaprotsessid ja veetasemed...... 80 4.3 Rannaala hüdrodünaamiliste protsesside matemaatiline modelleerimine ...... 83 4.3.1 Lähtekohad Golfimetsa planeeringuala lähedal asuva rannaalal tekkivate hüdrodünaamiliste protsesside modelleerimiseks...... 83 4.3.2 MIKE NSW moodul ...... 83 4.3.3 MIKE 21 HD moodul ...... 84 4.3.4 MIKE 21 ST moodul ...... 85 4.3.5 Matemaatilise modelleerimise tulemused...... 86 4.3.5.1 Laineväljad...... 86 4.3.5.2 Tuul läänest...... 87 4.3.5.3 Tuul edelast...... 87 4.3.6 Hoovuste väljad ...... 88 4.3.6.1 Tuul läänest...... 88 4.3.6.2 Tuul edelast...... 88 4.3.7 Settetranspordi väli...... 89 4.3.7.1 Tuul läänest...... 89 4.3.7.2 Tuul edelast...... 89 4.3.8 Matemaatilise modelleerimise kokkuvõte ...... 89 4.4 Veerežiimi lahendused, mõjud ja leevendus...... 90 4.4.1 Mõjud pinna- ja põhjaveele ...... 90 4.4.2 Golfikompleksi ja Golfimetsa planeeringuala veeringluse lahendus...... 93 4.4.3 Golfikompleksi kastmissüsteem ...... 94 4.4.3.1 Kastmisvajadus ...... 94 4.4.3.2 Veevarustus allikad ja kastmissüsteemi tööpõhimõte...... 96 4.4.3.2 Golfiväljaku kavandatud kastmissüsteemi hinnang...... 97 4.4.4 Golfiradade rajamine, hooldus ja sademete ning kastmise vesi ...... 98 4.4.5 Väetamine ...... 100 4.4.5.1 Üldine...... 100 4.4.5.2 Soomes 18 rajaga golfiväljakul kasutatavad N ja P väetiste kogused .... 100 4.4.5.3 Golfimetsa detailplaneeringualal kasutada soovitatav väetussüsteem.... 101 4.4.6 Veekaitselised nõuded ja ohtude minimeerimise meetmed...... 103 4.5 Mõjud planeeringuala taimestikule ja leevendus...... 105 4.5.1 Mõjud taimestikule ...... 105 4.5.2 Taimestikule avalduvaid mõjusid leevendavad meetmed...... 107 4.6 Mõju metsale...... 110 4.7 Mõju linnustikule ja loomastikule ...... 115 4.7.1 Mõju linnustikule...... 115

Corson OÜ. Töö nr 0810 3 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

4.7.2 Mõju piirkonna loomastikule. Puugid ja sääsed...... 117 4.7.2.1 Mõju piirkonna loomastikule ja leevendus...... 117 4.7.2.2 Puukide ja sääskede esinemine piirkonnas ning sellega kaasnevad ohud ja leevendus...... 119 4.8 Müra...... 122 4.9 Jäätmekäitlus...... 123 4.10 Sotsiaal-majanduslikud mõjud...... 124 4.10.1 Sotsiaalmajanduslikud aspektid...... 124 4.10.2 Golfikompleksi arenduse seotus Golfimetsa detailplaneeringuga...... 125 4.10.3 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule...... 127 4.11 Kompromissi vajadus ja nõuded rannaalas golfi arendamisele ...... 128 4.12 Nõuded ja ettepanekud planeeringuala arendamisele...... 130 5 KRITEERIUMID JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS...... 133 5.1 Kriteeriumid...... 133 5.2 Alternatiivide võrdlus ...... 135 5.3 Selgitav ja kokkuvõttev ülevaade ...... 137 6. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU...... 139 6.1 Ülevaade ...... 139 6.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks ...... 140 6.3 Kokkuvõte...... 142 7. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED ...... 144 7.1 Leevendavad meetmed taimestikule ja linnustikule ...... 144 7.2 Leevendavad nõuded golfiradade rajamiseks ...... 146 7.3 Seire ...... 147 8 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED...... 150 8.1 Taust...... 150 8.2 Kavandatud tegevuse keskkonnamõjud...... 151 8.3 Järeldused ja nõuded...... 155 8.4 Lõppjäreldused...... 155 9 KASUTATUD KIRJANDUS...... 157 10 LISAD...... 158

Corson OÜ. Töö nr 0810 4 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Lisa 10 Rahvusvahelistele nõuetele vastava ning rahvusvaheliselt tunnustatud golfikompleksi loomine. U. Martens. Ettekanne Tahkuranna Valla Majandus- ja eelarvekomisjonis 12.02.2008. Lisa 11 Kuidas toimida, et golfiväljakul ja väljaku lähikonnas säiliksid kaitsealused haruldased taimed, V. Kuusk. Pärnu 2008. Lisa 12 Rannaala hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilise modelleerimine, joonised 1-8. OÜ Corson. Tallinn 2009. Lisa 13 Näiteid golfiväljakutest – kodulehtede aadressid. Lisa 14 KSH aruande avalikustamise teated: „Ametlikud Teadaanded“ 28.01.2009; ajaleht Pärnu Postimees 27.01.2009, asjast huvitatud isikutele ja asutustele 23.01.2009. Lisa 15 Õiend E. Tamme osaluse kohta KSH aruande koostamisel Lisa 16 KSH aruandega avalikul väljapanekul 02.-23.02.2009 tutvunute nimekiri. Lisa 17 KSH avalikustamise protsessi ajal saadetud kirjad: M. Kõrts, J. Saar 19.02.2009 ja 23.02.2009, S. Jõgiste 20.02.2009, Reiu tee elanike esindaja 22.02.2009, S. Tammekänd 23.02.2009 ja M. Kenk 23.02.2009. Lisa 18 KSH aruande avaliku arutelu protokoll 25.02.2009 ja arutelul osalenute nimekiri Lisa 19 KSH aruande avalikustamise protsessi ajal saadetud kirjade vastused Tahkuranna Vallavalitsuse poolt: kirja teel M. Kõrts, J. Saar 11.03.2009, S. Jõgiste 12.03.2009, S. Tammekänd 12.03.2009 ja M. Kenk 11.03.2009, e-postiga M. Kõrts 16.03.2009. Lisa 20 KSH aruandele Keskkonnaameti poolt 13.04.2009 nr PV 6-8/8565 esitatud seisukohad ja ettepanekud. Lisa 21 KSH aruande avalikustamise protsessis esitatud kirjalikud ettepanekud ja nendega arvestamise tabel. Lisa 22 Golfimetsa detailplaneeringu 18. golfiraja vertikaalplaneerimine ja kaks läbilõiget Lisa 23 Pärnu Beach & Golf Resort golfikompleksi kastmissüsteem. T. K. Laihnen, Soome 20.03.2009. Lisa 24 Tilander Golf Desingn poolt koostatud 21.03.2009 Pärnu Beach & Golf Resort Tahkuranna, Estonia golfikompleksi kastmissüsteemide skeem. Lisa 25 Golfimetsa detailplaneeringu planeeringujoonis. Lisa 26 AS Pöyry Entec 07.05.2009 nr 155 vastus Pärnu EKE Projekti 20.04.2009 ettepanekule üleujutusala piiri muutmise kohta Tahkuranna üldplaneeringu KSH aruande avalikustamisel. Lisa 27 Ekspertarvamus Pärnu Beach & Golf Resort golfiväljakul väetiste ja teiste agrokemikaalide kasutamise tingimuste ja kava kohta. R. Viiralt, EMÜ PKI taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakond. Tartu 2009. Lisa 28 18. golfiraja griini, fairway ja tii lõiked. Lisa 29 Golfimetsa planeeringuala ja selle lähiala hooldustegevuskaart. M. Kose 2008. Lisa 30 Tahkuranna golfi loodusjoonis.

Corson OÜ. Töö nr 0810 5 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

1 ÜLDOSA

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

2002. aastal kehtestati Rae maaüksusel OÜ Golfer golfikompleksi detailplaneering. Detailplaneeringu kohased katastriüksused on moodustatud Rae kinnistule. Osaliselt oli golfikompleksi sisse planeeritud ka riigi omandis olev maa. Riigile kuulunud Talu kinnistut OÜ-l Golfer Riigi poolt korraldatud enampakkumisel omandada ei õnnestunud. Seetõttu on osutunud võimatuks asuda golfikompleksi rajama esialgselt planeeritud kujul.

Praegu on tekkinud olukord, kus Talu kinnistu koos varem Rae kinnistu keskel olnud eravalduste ja külgnevate vääriselupaikadega jagab varemplaneeritud golfirajatiste ala kaheks üksteisest küllalt kaugel (640 m) seisvaks maa-alaks ja golfiradu varem planeeritud kujul ei ole võimalik ehitada.

Arutanud tekkinud olukorda Tahkuranna Vallavalitsuse ja – volikogu, Pärnu Keskkonnateenistuse ja erinevate keskkonnaekspertidega jõuti ühisele seisukohale golfikompleksi koondamiseks 2005. a jaanuaritormi kahjustuste tõttu rohkem kannatada saanud territooriumile ning ulatuslikult pilliroostunud ja võsastunud laiale rannaosale.

Talu kinnistule on algatanud Tahkuranna Vallavolikogu 26.03.2009. a otsusega nr 15 detailplaneering ja Tahkuranna Vallavalitsuse 02.06.2009 korraldusega nr 160 algatati Reiu küla Talu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine.

Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on leida võimalus Klubi kinnistust mere pool külgneval Rae kinnistu alal 6 golfiraja ehitamiseks.

Kavandatud tegevuse eesmärgiks on ühendada piirkonnas rajatav golfiradade süsteem täismõõtmeliseks golfiradade kompleksiks, st olemasoleva ja eelneva arendaja poolt osaliselt ettevalmistatud golfiväljaku maa-ala laiendamist läänesuunas eesmärgiga mahutada arendusalale kokku täismõõdus 18 rajaga golfiväljak.

Detailplaneeringu eesmärk on golfiala laiendamiseks võimaluste loomine arvestades tehnilisi ja keskkonnaalaseid võimalusi. Kavas on minimeerida keskkonnakahjustused planeeringualal ja selle lähialal keskkonnakahjustused minimaalseteks ja parandada kaitsealuste liikide kasvukohatingimusi.

Piirkonna loodusesse on kavas luua uus vaba aja veetmise ja spordi harrastamise koht, kus on võimalused nii valla kui linna inimestele puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on võimaldada detailplaneeringualal mängida keskkonda säästvalt golfi. Võimalikult looduslähedase ja atraktiivse keskkonna loomisega Golfimetsa detailplaneeringualal suurendatakse aktiivse ja sportliku eluviisiga inimeste võimalusi osaleda golfis kas siis mängijate või pealtvaatajatena.

Rannaalale golfiraja kavandamist soovides lähtus arendaja järgmistest kaalutlustest:

Corson OÜ. Töö nr 0810 6 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

• seoses riigile kuuluva maatüki erastamise ebaõnnestumisega golfialast lõunas (selle omandamisel oleks olnud võimalik ühendada omavahel põhja- ja lõunapoolsed planeeritud mängualad) tekkis vajadus täiendava maa järele 18- rajalise golfiväljaku tarbeks, • atraktiivsem (piirneb ühelt poolt mere ja rannaga ning teiselt poolt luitemännikuga), • huvitavam (avatus meretuultele lisab mängulist keerukust), • optimeerib golfiradade vahelist vahemaad, annab võimaluse säilitada rohkem loodusliku taimestikuga metsakooslusi golfiväljakute maapoolses osas. • aitab heakorrastada ranna-ala, taastada rannaniidule iseloomuliku taimestiku ja mitmekesistada lindude elupaigatüüpe.

KSH eesmärk on hinnata detailplaneeringuga kaasnevat strateegilist mõju keskkonnale ning esitada detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnaalaseid ettepanekuid ja meetmeid, mis leevendaks ja ennetaks detailplaneeringust tulenevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. KSH eesmärkideks on ka olulise keskkonnariski tekke võimaluste hindamine, soovimatute mõjude leevendusvõimaluste analüüsimine ja lahendite esitamine (golfiala laiendamisel ja hilisemal ekspluatatsioonil).

Kavandatava tegevuse KSH tulemuste alusel esitatakse ettepanek kavandatavaks tegevuseks, millega on võimalik vältida või minimeerida negatiivseid keskkonnamõjusid ning edendada säästvat arengut.

KSH tegemise käigus antakse keskkonnaalaseid hinnanguid ja tehakse ettepanekuid detailplaneeringus esitatud lahenditele (golfi arendusala, logistilised lahendused, haljastus, rannaäär, liiklus, jäätmekäitlus).

KSH aruandes käsitletakse mõjutatava looduskeskkonna (s.h. rand, rannaluited, maastik, taimestik, loomastik, rannaprotsessid, veerežiim), sotsiaal-majandusliku keskkonna (sotsiaalmajanduslikud tegurid, sh turvalisus, puhkemajandus, heaolu) ja tehiskeskkonna (hooned ja rajatised) olemust ja mõjutatavust, reaalsete alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida.

KSH viiakse läbi vastavalt 22.02.2005. aastal vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ja heakskiidetud KSH programmile (lisa 1). KSH lähtedokumendiks on detailplaneering.

1.2 Informatsioon KSH kohta

Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja: Tahkuranna Vallavolikogu (aadress: Uulu, Tahkuranna vald, 86502 Pärnumaa, tel: 444 8890).

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Tahkuranna Vallavalitsus (aadress: Uulu, Tahkuranna vald, 86502 Pärnumaa, tel: 4448894, faks: 4448891, e-post: [email protected]).

Corson OÜ. Töö nr 0810 7 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Detailplaneeringu koostaja: Pärnu EKE Projekt (aadress: Õhtu põik 3, 80010 Pärnu, tel: 4459810).

KSH läbiviija: OÜ Corson (aadress: Akadeemia tee 21d-201, 12618 Tallinn, tel: 5653373, faks: 6484989, e-post: [email protected], kontaktisik: Toomas Liiv).

KSH järelevalvaja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon (aadress: Roheline 64, 80010 Pärnu, tel: 447 7388, faks: 447 7399, e-post: [email protected]).

Arendaja: OÜ Golfer (aadress: Lina tn 31, 80041 Pärnu, faks: 4490701), kontaktisik: Urvo Martens (tel: 5088583, e-post: [email protected])

Keskkonnamõju strateegilise hindamise töögruppi juhib KeHJS § 34 lõige 3-le vastav (lisas 1 lisa 4 diplomi nr 002127 lisas punktid 45 ja 46) OÜ Corson keskkonnaekspert Toomas Liiv (tegevuslitsents nr KMH0119).

Töögrupp: Toomas Liiv - OÜ Corson, litsentseeritud keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0119) ehitus, teenindus, maastik, planeerimine, töögrupi juht.

Tatjana Tihhomirova- OÜ Corson, tehnorajatiste ja -võrkude ekspert.

Uno Liiv – OÜ Corson, tehnikadoktor, planeerimise ekspert.

Mati Kose – Msc loomaökoloogia, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Loodusvarade rakendamise teadur, Natura ja linnustiku ekspert.

Vilma Kuusk – botaanik, Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni liige.

Jana Kivimägi – jäätmespetsialist.

Merike Viigisalu – OÜ Corson, keskkonnaspetsialist, sotsiaalmajandus.

Marilis Saul - OÜ Corson, keskkonnaspetsialist.

Annika Päsik - OÜ Corson, keskkonnaspetsialist.

Kalev-August Parksepp – litsentseeritud keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0120) maastik, puhkemajandus ja haljastus, OÜ Corson projektijuht.

KSH koostamise protsessis on osalenud rahvusvaheliselt tuntud kogenud golfiarhitektid L. P. Tilander ja T. K. Laihonen. Väetamise ja rohumaaviljeluse eksperdina on KSH

Corson OÜ. Töö nr 0810 8 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne protsessis osalenud Rein Viiralt – EMÜ emeriitprofessor, põllumajanduskandidaat (rohumaaviljelus) EMÜ PKI taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakond.

Asjast huvitatud isikud: • Eesti Keskkonnaühenduste Koda. • RMK Edela regiooni keskus • Tervisekaitseinspektsioon • Tahkuranna Vallavalitsus ja Volikogu. • Pärnumaa Keskkonnateenistus. • Pärnu Maavalitsus. • Pärnu Linnavalitsus. • Pärnumaa Päästeteenistus. • Maa-amet. • Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakond. • Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regioon. • Naaberkinnistute ja OÜ Golfer omanikud. • Tahkuranna valla ja Pärnu linna elanikud.

1.3 KSH avalikustamise protsessi ülevaade

- Detailplaneeringu koostaja Pärnu EKE Projekt informeeris Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas asuva Golfimetsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikust väljapanekust ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded” 16.07.2008, ajalehes Pärnu Postimees ja elektrooniliselt eeldatavalt asjast huvitatud isikutele (KSH aruande lisa 1 lisas 5). - Detailplaneeringu algatamise korraldusega ja lähteülesandega sai tutvuda Tahkuranna Vallamajas aadressil Uulu Tahkuranna vald Pärnumaa ajavahemikus 14.07.2008 kuni 28.07.2008 tööpäevadel kell 08.30-17.00 ning Tahkuranna valla kodulehel www.tahkuranna.ee. - Programmi kohta sai Tahkuranna Vallavalitsusele esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kirjalikult kuni 28.07.2008 - KSH programmi avalik arutelu toimus 29.07.2008 kell 15.00 Tahkuranna vallamajas (Uulu, Tahkuranna vald, Pärnumaa). KSH aruande lisa 1 lisas 6 on avaliku arutelu protokoll ja arutelus osalenute nimekiri. Detailplaneeringu koostaja Pärnu EKE Projekt teatas (04.07.2008) elektrooniliselt eeldatavalt asjast huvitatud asutustele ja isikutele Golfimetsa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikust väljapanekust, avalikust arutelust, KSH programmiga tutvumise ning ettepanekute esitamise võimalustest (KSH aruande lisa 1 lisas 5).

Corson OÜ. Töö nr 0810 9 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

- KSH programmi täiendati avalikustamise ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete alusel ning esitati koos lisadega KSH järelevalvajale Pärnumaa Keskkonnateenistusele heakskiitmiseks. - KSH järelevalvaja teatas 03.10.2008 kirjaga nr 38-11-4/33196-3 KSH programmi heakskiitmisest. - Peale KSH programmi heakskiitmist koostöös detailplaneeringu koostajatega koostasid KSH eksperdid KSH aruande. Valminud KSH aruanne avalikustati ja korraldati avalik arutelu. Erinevuseks KSH programmi avalikustamisest on see, et vastavalt KeHJS § 41-le on väljapaneku tähtaeg vähemalt 21 päeva. - Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja Pärnu EKE Projekt AS informeeris Tahkuranna valla Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded” 28.01.2009 ja ajalehes Pärnu Postimees 27.01.2009 ja asjast huvitatud isikutele ja asutustele (lisa 14). - Detailplaneeringu koostaja Pärnu EKE Projekt AS teatas elektrooniliselt eeldatavalt asjast huvitatud asutustele ja isikutele Tahkuranna valla Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ning KSH aruandega tutvumise ning ettepanekute esitamise võimalustest (lisa 14). - KSH aruande ja detailplaneeringu eskiisi eelnõuga oli võimalik tutvuda Tahkuranna vallamajas (Uulu, 86502 Pärnumaa) 02.02.2009 kuni 23.02.2009 tööpäevadel kell 08.30-17.00 ning Tahkuranna valla kodulehel www.tahkuranna.ee. - KSH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada kirjalikult kuni 02.02.2009 - 23.02.2009 aadressil Tahkuranna Vallavalitsus (Uulu, 86502 Pärnumaa; e-post: [email protected]). - 19. 02. 2009 saadeti Esta Tamme poolt kiri tema eksliku ekspertide nimekirja jäämise kohta Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruandes. Vastus E. Tamme kirjale ja selgitus/õiend vea ilmumise kohta saadeti OÜ Corsoni poolt 20.02. 2009 (lisa 15) Tahkuranna Vallavalitsusele, E. Tammele, KSH järelevalvajale, planeeringu koostajale ja arendajale. - KSH aruande avalik arutelu toimus 25.02.2009 kell 15.00 Tahkuranna Vallavalitsuses (Uulu, 86502 Pärnumaa). KSH aruande lisas 16 on KSH aruandega avalikul väljapanekul 02.-23.02.2009 tutvunute nimekiri ja lisas 18 on avaliku arutelu protokoll ja arutelus osalejate nimekiri. - KSH aruandes on saadud kirjade koopiad lisas 17: M. Kõrts, J. Saar 19.02.2009 ja 23.02.2009, S. Jõgiste 20.02.2009, Reiu tee elanike esindaja 22.02.2009, S. Tammekänd 23.02.2009 ja M. Kenk 23.02.2009. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja Tahkuranna Vallavalitsuse poolt koostöös planeerija ja ekspertidega vastatud kirjade koopiad on lisas 19: M. Kõrts, J. Saar 11.03.2009, S. Jõgiste 12.03.2009, S. Tammekänd 12.03.2009 ja M. Kenk 11.03.2009, e-postiga M. Kõrts 16.03.2009. - Peale KSH aruande avalikku arutelu eksperdid täiendasid aruannet avaliku arutelu protokolliga, avalikustamise käigus esitatud ettepanekutega ja nendega arvestamise kohta, vastavate lisade ja materjalidega ning annavad strateegilise

Corson OÜ. Töö nr 0810 10 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

planeerimisdokumendi koostajale, kes esitab selle koos detailplaneeringuga Keskkonnaametile heakskiitmiseks. - Vastavalt KeHJS § 42 lõige 2 teatab järelevalvaja oma otsuse 30 päeva jooksul.

Planeerimisdokumendi teavitamine peab toimuna vastavalt KeHJS § 44 lõigetele 1 ja 2. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teatab strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul kehtestamise otsuse tegemisest arvates: käesoleva seaduse § 35 lõikes 4 ja § 36 lõike 2 punktis 3 nimetatud asutustele ja isikutele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvajale.

Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest teatamise korral tuleb tagada, et käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 nimetatud asutustele ja isikutele ning piiriülese keskkonnamõju hindamisel osalenud mõjutatavale riigile oleks kättesaadav: 1) kehtestatud strateegiline planeerimisdokument; 2) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnakaalutluste arvessevõtmisest; 3) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmisest; 4) ülevaade strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel peamiste alternatiivsete võimaluste hulgast valiku tegemise põhjustest; 5) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete kirjeldus.

KSH aruande avalik arutelu ja avalikustamisel esitatud ettepanekutega arvestamine

Arutelu algul andis strateegilise planeerimisdokumendi koostaja detailplaneeringu eskiislahenduse ülevaate. Peale ülevaadet selgitas arendaja golfiarendamisega seonduvat ja projekti eesmärke. KSH töögrupijuht T. Liiv selgitas aruande töögrupi nimekirja ekslikult sattunud eksperdiga seonduvat. Seejärel vastasid KSH koostajad ja valla esindaja diskusiooni käigus kirjade autoritega kõigile KSH avalikustamise ajal saadetud kirjade küsimustele. Arutelu käigus käsitleti planeeringuid, veerežiimi, väetamist, linnustiku, taimestiku, rannaniite, metsi puudutavaid küsimusi ja ettepanekuid. Lepiti kokku, et KSH aruande kohta saab ka peale avaliku arutelu esitada ettepanekuid ja vastuväiteid kuni 31.03.2009 ja neid arvestatakse KSH aruande täiendamisel. KSH aruande avalikul arutelul 25.02.2009 Tahkuranna vallamajas oli 21 osalejat. Lisas 18 on 25.02.2009 KSH aruande avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri.

KSH aruande avalikustamise protsessis saadetud kirjade koopiad on lisas 17 ja nendele vastused on lisas 19.

KSH aruandele Keskkonnaameti poolt 13.04.2009 nr PV 6-8/8565 esitatud seisukohad ja ettepanekud on lisas 20.

Corson OÜ. Töö nr 0810 11 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

KSH aruande avalikustamisel ja avalikul arutelul suuliselt ja kirjalikult käsitletud küsimusi ja ettepanekuid KSH aruande täiendamisel arvestatakse. Lisa 21 tabelis on toodud kõigi kirjalikult esitatud ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise kajastus KSH aruandes.

1.4 Metoodika

Kasutatakse Eestis üldkasutatavat KSH protsessi, mille sisulised etapid on järgmised: • algatamine, ülesande püstitamine; • kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine; • alternatiivide ja kriteeriumide määratlemine; • huvipoolte ja KSH valdkondade määratlemine; • materjali kogumine; • fooni kirjeldus; • alternatiivide hindamine; • mõjude ja leevendusmeetmete analüüs; • alternatiivide võrdlemine.

Protseduuriliselt järgitakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nõutud etappe: KSH algatamisest teatamine, KSH programmi koostamine ja avalikustamine, KSH aruande koostamine vastavalt heakskiidetud programmile ning aruande avalikustamine.

KSH protsessis kuuluvad arvestamisele: • KSH kogemused; • kohtülevaatused; • välitöödel tehtud fotod; • kameraalne töö; • KSH alane täiendkoolitus (osalesid: Toomas Liiv ja Kalev-August Parksepp); • KSH ajal tehtud uuringud; • eksperthinnangud; • KSH protsessi käigus toimunud ja toimuvad ekspertide ühisarutelud; • avalikustamise käigus laekunud ettepanekud;

Corson OÜ. Töö nr 0810 12 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

• arendaja poolt esitatud projektmaterjalid; • varemtehtud tööd, publikatsioonid jm.

KSH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena.

Metoodilise alusena lähtuti Eesti ja rahvusvahelistest vastavatest kehtivatest õigusaktidest ja teistest adekvaatsetest dokumentidest. Metoodiline juhendmaterjal: • Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. – Keskkonnaministeerium. Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tallinn, 2002. • Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions. 1999. • Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja sellega seotud problemaatika. Seminar-arutelu materjalid. Tallinn 29.09.2006

Keskkonda on käsitletud elukeskkonnana kõige laiemas tähenduses – nii loodus- kui inimtekkelise keskkonnana, mis hõlmab ka sotsiaal- ja majandussfääri, lähtudes KSH järelevalvaja poolt heakskiidetud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist. Mõjude hindamine toimus konsensuslikul ekspertmeetodil analüüside, järelduste ja arutelude teel.

1.5 Lähtematerjalid Käesolevas töös kasutatud lähtematerjalid: 1. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, 2003. 2. Golfimetsa detailplaneeringu KSH programm. 3. Golfiväljakute ehitamine. Keskkonnakaitse tingimused. Kagu-Soome Keskkonnakeskus. Velli-Matti Tiainen. 2002. 4. Keskkonnamõjude eksperthinnang golfikompleksi projektile. Töö nr 02390. Tartu 2003. 5. Klubi, Greeni, Golfi ja Liisa kinnistu Metsamajanduskava aastateks 2006-2015. Metsabüroo OÜ 2005. 6. Klubi, Greeni, Golfi ja Liisa kinnistute metsanduslik ekspertarvamus. Metsabüroo OÜ 2006. 7. Pärnu Beach & Golf Resort Tahkuranna Viro Golfkenttä 18-reikää Kastelujärjestelmä Suunnitelmaselostus 18. golfiraja eelprojekt. T. K. Laihonen, Tilander Golf Design. Soome 2009. 8. Pärnu linna arengukava aastani 2015 http://www.parnu.ee/index.php?id=975 9. Pärnu ettevõtluse arengukava http://www.parnu.ee/index.php?id=643 10. Pärnu linna üldplaneering 2001-2025

Corson OÜ. Töö nr 0810 13 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

11. Rae maaüksuse Golfi detailplaneering. Tahkuranna Vallavolikogu kehtestas 27.03.2002 otsusega nr 14. 12. Reiu külas asuva OÜ Golferi golfiradade kuivendus- ja niisutussüsteemide tööprojekt I etapp. Ettevalmistustööd. Töö nr 02390. Maa ja Vesi AS. Tartu 2003. 13. Tahkuranna valla arengukava aastateks 2006-2013. Kinnitati Tahkuranna Vallavolikogu 23.09.2005. a määrusega nr 17. 14. Tahkuranna valla ehitusmäärus. Kehtestati Tahkuranna Vallavolikogu 26.10.2008 määrusega nr 15. 15. Tahkuranna valla jäätmehoolduseeskiri. Kehtestati Tahkuranna Vallavolikogu 28.06.2006 määrusega nr 13. 16. Tahkuranna valla jäätmekava 2005-2009. OÜ Alkranel, Tartu 2005. 17. Tahkuranna valla Reiu küla Rae maaüksuse randa planeeritava golfiväljaku rajamise keskkonnamõju strateegiline hindamine. Rannaprotsessid. Töö nr 10/2006. OÜ Altakon Grupp, Tallinn 2006. 18. Tahkuranna valla üldplaneering. Kehtestati 30.01.1998. 19. Tahkuranna vallas Reiu külas Rae maaüksuse detailplaneering Keskkonnamõju hindamine. AS Tallmac, Tallinn 2001. 20. Mentluses olev 31.01.2007. a algatatud Tahkuranna valla üldplaneering. AS Pöyry Entec, Tallinn 2008. 21. Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 18.05.2007. a määrus nr 159. 22. Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 18.05.2007. a määrus nr 129. 23. Pärnumaa Keskkonnateenistusest, Tahkuranna vallast, meediast, avalikelt aruteludelt, rohketelt töökoosolekutelt (arendaja, golfiarhitekt, planeerija, keskkonnaspetsialistid, vallaametnikud ja eksperdid) arendajalt ja detailplaneerijalt saadud asjasse puutuv informatsioon.

1.6 KSH koostamise ajal tehtud uuringud

1. Tahkuranna golfiväljaku botaanilise inventuuri tulemused. Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni liige ja botaanik V. Kuusk, 2008. 2. Golfimetsa planeeringuala linnustik ja taimestik ning Natura hindamine. M. Kose, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Pärnu 2008. 3. Hooldustegevuse kaart. M. Kose 2008. 4. Rannaala hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilise modelleerimine. OÜ Corson. Tallinn 2009. 5. Ekspertarvamus Pärnu Beach & Golf Resort golfiväljakul väetiste ja teiste agrokemikaalide kasutamise tingimuste ja kava kohta. R. Viiralt, EMÜ emeriitprofessor, põllumajanduskandidaat (rohumaaviljelus), EMÜ PKI taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakond. Tartu 2009.

Corson OÜ. Töö nr 0810 14 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

1.7 Detailplaneeringu ja KSH koostamisega enim haakuvad õigusaktid

1.7.1 Õigusaktid • Asjaõiguseseaduse rakendamise seadus. Vastu võetud 27.10.1993. a seadusega (RT I 1993, 72/73, 1021). Viimati muudetud seadusega 10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) • Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297; 99, 579). Viimati muudetud seadusega 18.03.2009 (RT I 2009, 20, 132). • Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87; 37, 288; 2006, 28, 209).Viimati muudetud seadusega 7.05.2009 (RT I 2009, 25, 150). • Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni ratifitseerimise seadus (RT II 2001, 18, 89) • Keskkonnajärelevalve seadus (RT I 2001, 56, 337). Viimati muudetud seadusega 8.02.2007 (RT I 2007, 19, 95) • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 24.03.2005, 15, 87). Viimati muudetud seadusega 18.12.2008 (RT I 2009, 3, 15) • Keskkonnaseire seadus (RT I 1999, 10, 154; 54, 583). Viimati muudetud seadusega 18.12.2008 (RT I 2009, 3, 15). • Keskkonnavastutuse seadus1 (RTI 2007, 62, 396). Viimati muudetud seadusega 18.12.2008 (RT I 2009, 3, 15) • Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; 53, 373). Viimati muudetud seadusega 20.05.2009 (RT I 2009, 28, 170). • Metsaseadus1 (RT I 2006, 30, 232). Viimati muudetud seadusega 18.12.2008 (RT I 2009, 3, 15) • Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579). Viimati muudetud seadusega 20.05.2009 (RT I 2009, 28, 170). • Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384). Viimati muudetud seadusega 28.01.2009 (RT I 2009, 12, 73). • Veeseadus (RT I 1994, 40, 655). Viimati muudetud seadusega 19.03.2009 (RT I 2009, 20, 131). • Välisõhu kaitse seadus (RT I, 19.05.2004, 43, 298). Viimati muudetud seadusega 12.03.2009 (RT I 2009, 19, 118). • Rahvatervise seadus (RT I 1995, 57, 978). Viimati muudetud seadusega 17.12.2008 (RT I 2008, 58, 329). • Maaparandusseadus (RT I 2003, 15, 84), jõustunud 1.07.2003. a, osaliselt 1.07.2004. a. Viimati muudetud seadusega 18.12.2008 (RT I 2009, 3, 15). • Vabariigi Valitsuse 15.07.2004. a määrus nr. 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord (RT I 2004,58, 412) Viimati muudetud määrusega 19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48). • Vabariigi Valitsuse 23.10.2008. a määrus nr. 155 Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord (RT I 2008, 46, 260). Viimati muudetud määrusega 11.12.2008 nr 172 (RT I 2008, 57, 317).

Corson OÜ. Töö nr 0810 15 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

• Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr. 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (RT I 2001, 69, 424). Viimati muudetud määrusega 15.01.2009 nr 12 (RT I 2009, 7, 47). • Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511).

1.7.2 Ranna kasutuse kitsendused Väljavõtted looduskaitse- ja veeseadusest, millega peab Golfimetsa detailplaneeringu koostamisel ja KSH protsessis arvestama.

Looduskaitseseadusest1 § 35. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused (1) Rannal või kaldal on: 1) ranna või kalda piiranguvöönd; 2) ranna või kalda ehituskeeluvöönd; 3) ranna või kalda veekaitsevöönd. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir). (3) Suurte üleujutusaladega siseveekogudel määratakse kõrgveepiir korras, mille kehtestab keskkonnaminister määrusega. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega. (31) Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. (4) Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest.

§ 36. Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine (1) Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses.

§ 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd (1) Ranna või kalda piiranguvööndi laius on: 1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; (2) Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie.

§ 38. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd (1) Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: 2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; (2) Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.

Corson OÜ. Töö nr 0810 16 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

(3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. (4) Ehituskeeld ei laiene: 2) kalda kindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 6) piirdeaedadele. (5) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; (9) Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. § 39. Ranna ja kalda veekaitsevöönd Ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses.

§ 40. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine (1) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. (3) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. (4) Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt: [RT I 2009, 3, 15 – jõust. 1.02.2009] 1) vastuvõetud üldplaneeringu; 2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub. (5) Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.[RT I 2009, 3, 15 – jõust. 1.02.2009] (6) Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel.

Veeseadus1 § 10. Kallasrada (1) Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. (2) Kallasraja laius on: 1) laevatatavatel veekogudel 10 meetrit;

Corson OÜ. Töö nr 0810 17 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

§ 29. Veekaitsevöönd (1) Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. (2) Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; (3) Tavaline veepiir on käesoleva seaduse tähenduses põhikaardil märgitud veekogu piir. (4) Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine; 4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel keskkonnaameti igakordsel loal.

1.7.3 Ranna kaitse eesmärkide hinnang Golfimetsa detailplaneeringualale kavandatud tegevustele

Looduskaitseseaduse § 34. sätestab anna ja kalda kaitse eesmärgid vastavalt: Ranna ja kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Lähtudes ekspertide hinnangust saab käesoleva planeeringu raames seadusest tulenevaid piiranguid ja võimalusi kirjeldada järgmiselt: • Golfimetsa detailplaneeringu golfiradade rajamist endisele rannaniidualale saab käsitleda kui kaitsealuste taimede koosluste säilitamist praegustel kasvukohtadel ja sobivate kasvukohtade juurde loomist arendustegevuse läbi. Golfiradade vahele on kavandatud kaitsealuste liikide elupaikade ja sellega ka vastavate rannaniidu koosluste säilitamiseks vajalikud niitmised ning vajadusel võsa raiumised. • Karjatamise, niitmise ja võsa raiumise lakkamisega on Golfimetsa planeeringualal ja selle lähipiirkonnas tekkinud olukord, kus rannaniit ja selle taimestik koos kaitsealuste taimeliikidega hakkab looduslikus protsessis pilliroostumise ja võsastumise tõttu likvideeruma. Rannaniidu kooslused piirkonnas on tekkinud looduse ja inimtegevuse koosmõjul. Inimtegevuse lakkamine (karjatamine, niitmine, võsaraiumine) on põhjustanud piirkonnas olulist kahjulikku mõju rannaniidu kooslustele ja nii on toimunud rohked kaitsealuste taimeliikide elupaikade ja isendite hävimised. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine antud rannaalal väljendub õigetes mahtudes, kordades ja õigetel aegadel tehtavas niitmises ning kohati ka võsa raie teostamises. Kokkuvõtvalt võetuna tuleb minimeerida inimtegevusetusest kerkinud kahjulikud mõjud antud rannapiirkonnas. Looduskaitseseaduse § 55 lg 7 kohaselt II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine on keelatud. Eeltooduga ühildub ka ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Asustuse

Corson OÜ. Töö nr 0810 18 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

käsitlusel antud piirkonnas tuleks lähtuda nii taimede, loomade kui ka inimeste seisukohast. • Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus antud piirkonnas põhimõtteliselt vastab looduskaitseseaduse § 34 toodud ranna kaitse eesmärkidele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on otseselt seotud (antud kohas, antud ajahetkel, antud majanduslikus seisus, seni piirkonnas toimunud arengute alusel ja praegu objektiivset reaalsust arvestades) piirkonna tähtsate kaitsealuste taimeliikide elukohtade ja isendite säilimise võimalikkusega.

Detailplaneeringu kehtestamiseks on tarvilik vähendada ranna ehituskeeluvööndit. Looduskaitseseaduse § 40. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine lõige (1) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. • Looduskaitseseaduse § 34. järgselt on eelnevalt esitatud ranna kaitse eesmärkide seoseid planeeringualal kavandatuga. Golfimetsa detailplaneeringu rakendamisel on eeldatavalt võimalik säilitada piirkonnas oluline hulk kaitsealuste liikide elupaiku ja isendeid nende praegustes elupaikades. Nende elupaikade säilimiseks vajalikud niitmised ja ala korrastustööd (vajadusel mujalt siia kaitsealuste liikide ümberistutamine, võsa raiumine, niidetu äraviimine jm) tulevad detailplaneeringu kehtestamisel arendajale esitatavate kohustuste-nõuetena. Planeeringualal teostatav, golfiradade rajamine, on kavandatud ainult pilliroo, võsa ja kaitsealuste liikideta pilliroostuvale alale.

Lisaks eeltoodule peab keeluvööndi vähendamise käigus arvestama ka sama seaduse § 40 järgmiste lõikudega: (3) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. (4) Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt: 1) vastuvõetud üldplaneeringu; 2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub. (5) Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. (6) Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel.

Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd on sätestatud Looduskaitseseaduse § 38 lõigete 1-5 alusel järgnevalt: (1) Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: 2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; (2) Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.

Corson OÜ. Töö nr 0810 19 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

(3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. (4) Ehituskeeld ei laiene: 2) kalda kindlustusrajatisele; (5) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 3) ranna kindlustusrajatisele;

• Kavandatav 18. rada asetseb täielikult ehituskeeluvööndis ja 18. raja taga on luite männik. Praegu on luite esine ala aeg-ajalt üleujutatav ja on tõsine oht, et suuremate tormidega võib mets üleujutuse ja tormituule koostöös kannatada saada. 18. raja rajamine tõstab tõenäosust, et metsatuka säilimine suurte tuulte ja üleujutuste korral on tagatud. Ekspertide arvates on 18. golfiraja rajamine võimalik kui käsitleda seda golfirada ranna kindlustusrajatisena, millisena see ka ekstreemsete olude korral töötab. 18. rajale on valminud eelprojekt, mille käigus on käsitletud raja mõjusid vee-erikasutuse mahus.

Vastavalt 22. veebruaril 2005. aastal vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seadusele (edaspidi KeHJS) §11 lõike 6 kohaselt võib tegevusloa (nt vee-erikasutusloa) taotlemisel otsustaja (loa andja) jätta kohustusliku keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata. KeHJS § 11 lg 6 lubab otsustajal jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.

Lähtudes säästva arengu põhimõtetest on adekvaatne teha KSH, mis arvestab ka KMH nõudeid, kuna nii on välditud hindamiste võimalik dubleerimine. KSH aruanne on koostatud, sellise arvestusega, et esitada otsustajale piisavalt teavet hilisemaks tegevusloa andmiseks.

Corson OÜ. Töö nr 0810 20 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

2 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

2.1 Looduslikud tingimused

2.1.1 Asukoht

Detailplaneeringuala on moodustatav Golfimetsa kinnistu, mis asub Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Pärnu rannikualal, kus on Lääne-Eesti madalik ja Pärnu lahe rand. Tegemist on maasiiluga (joonis 1), mis kulgeb pika kitsa ribana paralleelselt rannikujoonega rannaniidu maapoolses vööndis ja külgneb idast Klubi maaüksusega (84801:001:0473).

Detailplaneeringuala suurus on ca 33 ha.

Arendustegevuse kavandatav ala asub Pärnu lahe rannikuvööndis, endise ja praeguseni säilinud luitemetsa ja rannajoone vahele jääv ala. Pärnu piirkonna rannikualale on iseloomulik lauge liivarand, mille kujunemisel on tähtis osa olnud meretuultel, mereveel ja jääl. Sügiseti võib kestvate edelatuulte mõjul esineda ulatuslikke mereveelisi üleujutusi.

Detailplaneeringu ala piirneb: • Läänest Pärnu lahe äärse rannaribaga. Detailplaneeringuala ei ulatu kuskil vahetult mereni. Detailplaneeringuala läänepiiri ja mere vahele jääva rannariba laiuseks on põhjapiirdel ca 220 m ja lõunapiiril ca 80 m. • Idast kehtestatud Golfi detailplaneeringualaga (kinnistud Klubi, Kure 2, 4, 7, 10, 14, 16, 19, 22, 25, 28, Hotelli). • Põhja pool jääb Golfimetsa planeeringuala ja Pärnu linna vahele Tahkuranna valla maa. • Golfimetsa planeeringuala kirdeosa piirneb Tahkuranna valda jäävate Kalevi Puiestee põik 41, 43 ja 53 kinnistutega. • Lõunast Tahkuranna valla maa.

Corson OÜ. Töö nr 0810 21 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Joonis 1. Planeeringuala asukoht (Allikas: lisa 5).

2.1.2 Geoloogiline ja geograafiline ülevaade

Orograafiliselt kuulub Pärnu rannikualal asuv planeeringuala Lääne-Eesti madalikku. Ala on piirkonnas, kus maapind aeglaselt kerkib, keskmiselt 1 mm aastas (A. Raukas 1995). Pärnu piirkonna rannikualale on iseloomulik lauge liivarand, mille kujunemisel on tähtis osa olnud meretuultel, mereveel ja jääl. Sügiseti võib kestvate edelatuulte mõjul esineda ulatuslikke mereveelisi üleujutusi.

Corson OÜ. Töö nr 0810 22 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Geoloogiliseks aluspõhjaks on siin keskdevoni Pärnu lademe liivakivid. Pinnaehituselt kujutab maa-ala suuremas osas põhja-lõunasuunalise merepoolsema luiteaheliku ja mere vahele jäävat ala. Maa-ala üldkalle on mere suunas. Merepoolse luiteaheliku ja mere vahele jääb üleujutusala. Liivasid, millest luited on tekkinud, võib jaotada: 1. Noored mereliivad, mis on merest viimastel aastasadadel välja uhtunud. 2. Vanad mereliivad, mis pärinevad Läänemere varasematest transgressiooni- perioodidest. Vanad mereliivad on sageli maetud noorte liivade alla. Planeeringuala pinnakatte moodustavad mitmesuguse päritoluga liivad (20…40 m), valdavalt peen- ja sidusliivad, madalamatel aladel on õhema turbakattega pinnaseid.

Pärnu lahe ümbruses on aluspõhjakivimid esindatud Siluri dolomiitide ja devoni liivakividega, mis aga kusagil ei paljandu. Aluspõhi on valdavalt kaetud viimase jäätumise moreeniga, millel lasub viirsavi. Kohati on nendel Litoriina- ja Limneamere liivakas-aleuriitsed setted. Pärnu lahe põhi on kaetud väikses paksuses holotseeni (viimased 10 000 aastat) aegsete setetega, millest valdavaks on liiv (>0,063 mm) ja aleuriit (<0,063 mm) (joonis 2).

Joonis 2. Põhjasetete levik Pärnu lahes. (Lutt, 1987). Leppemärgid: 1-rahnud; 2-kruus ja veeristik; 3-jämeda- ja keskmiseteraline liiv; 4- peeneteraline liiv; 5-aleuriit; 6-viirsavi.

Settematerjal tekib vanemate setete (moreen ja viirsavi) kulutusel ja see jaotub vastavalt hoovustele ja lainetusele. Jõgedega sissekantava materjali osatähtsus põhjasetetes on suhteliselt väike. Võib arvata, et peenem materjal kantakse Pärnu lahest välja Liivi lahte

Corson OÜ. Töö nr 0810 23 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne ja sealt läbi Väinamere Läänemerre (Kask, Sakson, 1994). Seega on üldjoontes Pärnu lahes valitsevate hüdrodünaamiliste tingimuste juures tegemist settematerjali defitsiidiga, mis väljendub sedimentatsiooni puudumises või setete aeglases ümberpaigutamises.

Pärnu lahe keskosas esineb õhukese (5–10 cm) liivakihi all vahetult viirsavi. Liiva paksus on suurem lahe päras, kus see rannas ulatub veepiiril üle 4 meetri. 1–2 m paksuse kihina levivad liivad 500 kuni 600 meetri kaugusele keskmisest veepiirist (Kask, 2006).

Teodor Lippmaa Eesti geobotaanilise liigestuse (1935) järgi jääb Pärnu ranniku piirkonda Regio heademeesteensis, mida ta hiljem nimetas saarte ja ranniku valdkonna Häädemeeste alavaldkonnaks, Littorale heademeesteense. See Edela-Eesti ranniku alavaldkond algab Pärnu lahe läänekaldal Lindi küla lähedalt, ulatub sealt kitsa ribana ümber lahe ning edasi, algul lõuna, siis edela ja lõuna suunas üle Eesti-Läti piiri. Alavaldkonda iseloomustab mitmete mujal levivate taimeliikide puudumine. Pole nimetatud ühtki liiki, mis Eestis oleks omane ainult Häädemeeste alavaldkonnale. Liivia Laasimeri (1965) Eesti geobotaanilise rajoneerimise järgi kuulub Pärnu rannikuala Lääne-Baltikumi geobotaanilise allprovintsi Lääne-Eesti mandriosa ja saarte niitude ja puisniitude rajooni, mandri lääneosa aruniitude ja aru-puisniitude allrajooni 17. ja 18. mikrorajooni.

Geograafiliselt jääb ala Läänemere kliimavaldkonna Lääne-Eesti ja põhjaranniku rajooni Pärnu madaliku allrajooni. Siinse ala aktiivsete õhutemperatuuride summa (ööpäeva keskmine üle 10˚C) on Eesti üks suuremaid, ulatudes üle 1900˚ (Pärnu Hüdrometeoroloogiajaama andmetel). Öökülmadeta periood on Eesti mandriosa pikemaid – kuni 164 päeva. Kõige soojema kuu, juuli, ööpäevane keskmine temperatuur on 17,4˚C , külmema kuu, veebruari, keskmine temperatuur aga –5,3˚C. Sademeid on keskmiselt ca 600…700 mm aastas ning sademeterikkamaks kuuks on august.

2.1.3 Mullastik

Mullastikuliselt kuulub planeeringuala Lääne-Eesti valdkonna Pärnu allvaldkonda.

Pinnakatte moodustavad piirkonnas mitmesuguse päritoluga liivad (20…40 m), valdavalt peen- ja sidusliivad, madalamatel aladel on õhema turbakattega pinnaseid. Antud ala muldade lähtekivimiteks on liivad ja peenliivad.

Alal esinevad mullad: LI(1) - väga õhukeselt leetunud leedemuld esimesel kaldel (3-50) LII - õhukeselt leetunud leedemuld LkII - õhukeselt leetunud muld GI - leetjas gleimuld Go - leostunud gleimuld Gr - ranniku-gleimullad

Corson OÜ. Töö nr 0810 24 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Muldade lõimisteks on erinevad liivad (l) ja peenliivad (pl).

Joonis 3. Planeeringuala ja selle ümbruse mullastik (Allikas: Maa-ameti geoportaal).

2.1.4 Põhja- ja pinnavesi

Põhjavesi Golfimetsa detailplaneeringuala on põhiliselt alaliselt liigniiske ala. Erandiks on ainult planeeringuala kagunurgas olev luide. Põhjavee tase oleneb otseselt merevee tasemest. Liigniiskust põhjustavad ka ümberkaudsetelt aladelt luitevalli taha kogunevad veed, mis aeglaselt läbi valli mere suunas nõrguvad. Merepoolse luitevalli esine ja tagune maa-ala on alaliselt liigniiske kõrge põhjaveeseisu tõttu (mere vastuseis). Pinnavesi Ala läbiva kahe magistraalkraavi ja põhjapiirdel oleva kraavi kaudu toimub Golfimetsa planeeringualast idapool olevate alade liigvee juhtimine merre. Planeeringuala

Corson OÜ. Töö nr 0810 25 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne läänepoolses osas ja eriti planeeringualast mere poole jäävas osas paikneb rohkelt periooditi merega ühenduses olevaid lõukaid. Meri Detailplaneeringualast läänes on Pärnu laht, mis asub Liivi lahe kirdeosas. Tegu on üsna madala ning poolsuletud lahega, mille keskmine sügavus on alla 10 m, pindala ligikaudu 2 3 700 km ning maht ligikaudu 2 km .

Talviti, detsembri keskpaigast kuni aprilli alguseni, katab lahte jää, mille paksus võib ulatuda 70 - 80cm-ni. Jää dünaamikat mõjutab peamiselt tuul, aga samas ka veetaseme kõikumised ja jõgede sissevool merre. Paljude aastate keskmisena saavutab jää ulatus maksimumi 7.-10. märtsil. Peamisteks hüdroloogilisteks teguriteks on lahte suubuv Pärnu 3 jõgi, mille aastane vooluhulk on ligikaudu 2 km ning veevahetus Liivi lahega. Lisaks suubuvad Pärnu lahte veel Audru jõgi, Lindi oja, Tuuraste oja ja Põldeotsa peakraav. Ligi 80% vee juurdevoolust langeb Pärnu jõele, mille tulemusena on Pärnu lahe vesi suhteliselt mage, vahemikus 0 – 5‰. Nii näiteks mõõdeti Pärnu lahes 2007.a jooksul maksimaalne veetemperatuur augusti keskpaigas (+23,6°C) ja minimaalne jaanuari lõpus (+0,3°C). Maksimaalne soolsus mõõdeti septembri alguses (5,59 psu) ja minimaalne jaanuari lõpus (3,32 psu). Väärtused on iseloomulikud pikaajalisele keskmisele. (Kõuts jt, 2008)

Pärnu lahe eutrofeerumise tase on küllalt kõrge, nii on toitainete kontsentratsioonid seal suhteliselt kõrged isegi Liivi lahega võrreldes, rääkimata Läänemere avaosast. Pärnu lahe seirejaamade keskmine üldlämmastiku (Nüld) ja üldfosfori (Püld) sisaldus on mõnevõrra suurem Pärnu jõe sissevoolu lähedal. Kõrgeimaid kontsentratsioone võrreldes ülejäänud lahega on registreeritud Pärnu jõe suudme läheduses (Kõuts jt, 2008).

Golfimetsa detailplaneeringuala jääb täielikult mereveetaseme 1,5 m üleujutuse joone sisse.

2.1.5 Tuuled, lained, veetase, hoovused ja jääkate

Valdav tuulte suund SSW, SW, eriti tormide korral, soodustab lainetuse kasvu ja veetaseme tõusu Pärnu lahes (Kask, 2006).

Valdavate tuulte suunas on laine teekonna pikkus ca 130 km (Kõuts, 1998). Pärnu lahe madalas rannikuvees lained murduvad ning laine kõrgus võrreldes lahe avaosaga kahaneb. Seejuures lainete suund muutub selliselt, et vahetult ranna lähedal on laineharjad paralleelsed rannajoonega. Oluline laine kõrgus on lahe keskel 2,5 m ning lahe põhjaosas, rannale lähemal 1,0–1,4 m. Nõrgemate tuulte (2–5 m/s) korral laine kõrgus ranna lähedal ei ületa 0,5 m ning ei sõltu oluliselt tuule suunast. Tuulte kiirusel 6–12 m/s on rannas laine kõrguseks kuni 1 m. Pärnu lahes on sügavused võrreldavad lainepikkusega või on sellest väiksemad. Valdavas osas Pärnu lahest ulatub lainetuse mõju kuni merepõhjani.

Corson OÜ. Töö nr 0810 26 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Veetaseme kõikumine on Pärnu lahes enamasti +0,30 m keskmisest veetasemest (Kõuts, 1998). Väga tugevad edelatuuled võivad põhjustada veetaseme tõusu kuni +2,53 m võrra, samas väga tugevad kirdetuuled toovad kaasa veetaseme madaldumise kuni -1,20 m-ni (Kullas, jt., 2001). 18. oktoobril 1967. aastal tugeva edelatormiga tõusis lahe päras merevesi +2,53 m üle paljuaastase keskmise (Kullas, jt., 2001). Seega on veetaseme maksimaalne kõikumise amplituud suur.

Pärnu lahes registreeriti 9. jaanuaril 2005. aastal kell 6:50 kõrgeim veetase +272 cm Balti Normaalkõrguste Süsteemis, mille aluseks on pikaajaline keskmine veeseis Kroonilinna peeli järgi (Elken, Kõuts, 2005). Suhteline veetaseme tõus 2005 aasta 8 kuni 9 jaanuari tormiga oli keskmise suhtes Pärnus ligikaudu 200 cm. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudis võrreldi Pärnu sadamas 8. kuni 9. jaanuari tormi ajal tehtud veetaseme mõõtmisi Taani Meteoroloogia Instituudi poolt modelleeritud veetasemega (joonis 6).

Joonis 4. Tuulte roos Pärnu meteojaama andmetel (Kõuts, 1998).

Püsivad tormituuled edelast kutsuvad esile kõrgeid meretasemeid terves Pärnu lahes, +100 cm ja üle selle keskmise suhtes. Tuul surub vett jõe suudmesse, mis põhjustab üleujutusi, Pärnus on kriitiliseks veeseisuks +160cm, maksimaalne veetase registreeriti 2005.a 9.jaanuaril +275cm. Sellised kõrgveed ei ole pikaajalised, mõnest tunnist kuni paari ööpäevani. Vee liikumine tugevate edelatuulte korral jaguneb Pärnu lahes tsüklonaalseks ja antitsüklonaalseks tsirkulatsioonipesaks, kus piki rannikut kulgevad hoovused Pärnu lahte ja lahe keskosas tasakaaluhoovus (vastu tuule suunda). Püsivalt aga sellised pikki rannikut kulgevad hoovused puuduvad. Kuna Pärnu laht on madal, siis toimub segunemine kogu veekihis (Kõuts jt, 2008). Pärnu lahe merepõhjale on iseloomulik peenliiv ning paiguti esineb kuni 1.5m sügavuseni kiviseid alasid. Lainetuse ja hoovuste mõju tõttu on vees alati palju põhjasetete osakesi, neid tuleb kogu aeg juurde ka jõgede veega, eelkõige Pärnu jõega (Kõuts jt, 2008).

Corson OÜ. Töö nr 0810 27 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Joonis 5. Keskmine hoovuse kiirus 10 päeva jooksul, tuule andmed 1–10. mai 1993. Ühevõrgusammu pikkune nool vastab kiirusele 0,6 cm/s (Kask, Elken, 1999).

Joonis 6. Mõõdetud ja modelleeritud veetasemed 8. kuni 9. jaanuar 2005. a. Pärnu lahel (Kõuts, Elken, 2005). Viimasel aastakümnel on kõrgemate veeseisude osakaal Pärnu lahes suurenenud (joonised 7, 8, 9). Lõuna poole varem kavandatud golfiväljaku piirkonnas esines üleujutus 26.-27.oktoober 2006. aastal. Pärnu sadama veemõõdu jaama andmetel registreeriti Pärnu lahe siseosas veetaseme tõusuks 135 cm, millele lisandus veel tormilainetus.

Corson OÜ. Töö nr 0810 28 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Joonis 7. Arvutuslikud veetasemed Pärnu lahel ja Liivi lahe kirdeosas enne tormi (Suursaar, jt, 2001).

Joonis 8. Arvutuslikud veetasemed Pärnu lahel ja Liivi lahe kirdeosas maksimaalse veetaseme ajal (Suursaar, jt, 2001).

Corson OÜ. Töö nr 0810 29 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Joonis 9. Aastate 1920 kuni 2005 minimaalsed, keskmised ja maksimaalsed veetasemed (EMHI andmetel).

Hoovused Põhiline osa Liivi lahe vee sissevoolust Pärnu lahte toimub idaranniku lähedal ning väljavool lahe keskel (Kask, Elken, 1999). Lahe lääne- ja loodeosas tekivad suletud tsirkulatsioonid ning ainete edasikanne ei ole nii intensiivne kui lahe kesk- ja idaosas. Pärnu lahe siseosa veevahetust piirab Liu ja Tahkuranna ninade vaheline kitsendus, mis on 12 km lai. Vee sügavus ulatub siin kuni 7 meetrini.

Jääkate Pärnu jõe suudmes toimub paljuaastase keskmisena jääkatte moodustumine 5. detsembril (Kõuts, 1998). Pärnu lahes toimub jää sulamine keskmiselt 15. aprillil. Keskmine jääkatte kestus ulatub Pärnu lahes 140 päevani. Jääkattega perioodil on tegemist püsijääga ning lahe vesi ei allu otsesele tuule mõjule. Jää maksimaalne paksus ulatub 0,8 meetrini, keskmiselt on see aga 0,4–0,5 m. Lahe randa võib oluliselt mõjutada jää lagunemise ajal kujunev rüsijää kuhjumine.

Corson OÜ. Töö nr 0810 30 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

2.1.6 Piirkonna looduskaitseline staatus

Planeeringuga hõlmatav ala Golfimetsa kinnistul kulgeb paralleelselt Pärnu lahe rannajoonega. KSH aruandes on käsitletud rannakasutuse kitsendusi peatükis 1.7.2 Rannakasutuse kitsendused. Kinnistu ja antud piirkonnaga seotud looduskaitselised piirangud on järgmised: 1. Looduskaitseseaduse § 37 tulenev ranna ja kalda kaitse piiranguvöönd on 200 m ja § 38 järgi on ranna ehituskeeluvöönd 100 m Ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul vastavalt sama seaduse § 40-le. Ilma ehituskeeluvööndit vähendamata ei saa rannaalale vastavalt kehtivatele õigusaktidele kavandatud 14-18 golfirada rajada. Rannaala 18. golfiraja rajamiseks on eeldatavalt vaja taotleda vee-erikasutusluba. Ranna ehituskeeluvööndite vähendamist ja selle aluseid on käsitletud peatükis 1.7.3 Rannakaitse eesmärkide hinnang Golfimetsa detailplaneeringualale kavandatud tegevustele. Arendustegevuse ala ei asu ühelgi kaitsealal, kuid seda ümbritsevad erinevad kaitsealad ja Natura alad, mille kohta on täpsem informatsioon esitatud alljärgnevates tabelites 1. ja 2. Alade paiknemist illustreerib joonis 10.

Tabel 1. Golfimetsa projekti ümbritsevate Natura 2000 loodusalade ja kaitsealade iseloomustus (Allikas: lisa 5). Natura 2000 Samades piirides Suund ja kaugus Kaitseväärtused Loodusala asuva kaitseala arendusobjektist (*) on tähistatud nimetus nimetus (meetrites) esmatähtsad elupaigatüübid. Pärnu Pärnu Idas – 230 m Kaitstavad elupaigatüübid: Metsamaastik maastikukaitse- (varasema metsastunud luited (2180), (EE0040347) ala (Vabariigi planeeringuga luidetevahelised niisked Vabariigi Valitsuse 18. mai golfialaks määratud nõod (2190), vanad Valitsuse 5. 2007. a määrus nr Klubi kinnistu loodusmetsad (9010*), augusti 2004. a 159) külgneb vahetult) soostuvad ja soo-lehtmetsad korraldus nr (9080); 615-k Pärnu Roostik Pärnu Põhjas – 570 m Kaitstavad elupaigatüübid: (EE0040348) rannaniidu rannikulõukad (1150*), Vabariigi looduskaitseala rannaniidud (1630*), valged Valitsuse 5. (Vabariigi luited (liikuvad augusti 2004. a Valitsuse 8. mai rannikuluited) (2120). Liik, korraldus nr 2007. a määrus nr kelle elupaika kaitstakse: 615-k 129) emaputk (Angelica palustris); Uulu-Võiste Uulu Lõunas – 3920 m Kaitstavad elupaigatüübid: (EE0040364) rannamännikud metsastunud luited (2180), Vabariigi (1958.a, vanad loodusmetsad Valitsuse 5. uuendamata (9010*), rohunditerikkad augusti 2004. a eeskirjaga) kuusikud (9050); korraldus nr 615-k

Corson OÜ. Töö nr 0810 31 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Tabel 2. Pärnu lahe linnuhoiuala kirjeldus Natura 2000 Suund ja kaugus Kaitseväärtused Linnuala arendusobjektist nimetus (meetrites)

Pärnu laht Lõunas, läänes linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast (EE0040346 ) ja põhjas, lähim puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. distants 4450 m Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael- part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur- laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi e niidurisla (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus); Allikas: lisa 5.

Corson OÜ. Töö nr 0810 32 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Joonis 10. Planeeritava tegevuse asukoht ning selle paiknemine piirkonna Natura 2000 võrgustiku- ja kaitsealade suhtes (Allikas: lisa 5).

Corson OÜ. Töö nr 0810 33 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

2.1.7 Taimestik

Peatüki koostamisel on kasutatud M. Kose ja V. Kuuse poolt KSH protsessis teostatud uuringute materjale (lisa 4 ja 5).

2.1.7.1 Botaanilise inventuuri metoodika ja tulemused

Kavandatava arendustegevusega seotud ala botaanilise väärtuse ja floristilise koosseisu väljaselgitamiseks viidi läbi välitööd TA Looduskaitse komisjoni liikme, botaanik Vilma Kuuse ning Mati Kose ühistööna. Vilma Kuusk külastas ala ja tegi kindlaks esmase botaanilise olukorra ning hilisematel ühiskäikudel fikseeris Mati Kose kohatud kaitsealuste liikide kasvukohad GPS-ga ning koostas vastavad kaardid. Lisaks leiukohtade asukoha määramisele loendati ka igas paigas kasvavate isendite hulk. Selleks loendati kiire vaatluse teel kõik täiskasvanud isendid. Eesmärgiks oli saada ligikaudne leiukoha olulisust iseloomustav arvukushinnang. Käesolevas ülevaates on eelkõige keskendutud kaitseväärtusega taimeliikide ja elupaikade iseloomustamisele.

Kavandatava golfiväljaku hiljuti juurdeeraldatud maa-alal taimestiku inventeerimisel leiti looduskaitse alla kuuluvatest taimedest 7 liiki. Need kasvavad vana tuulemurru alal ja rannaniidul, veidi kõrgematel kohtadel, kus pilliroogu hõredamalt. Veel säilinud metsas kaitsealuseid taimi pole. Kaardistatud kaitsealuste liikide asukohad on esitatud joonisel 11. Joonisel 12. on esitatud skemaatiline kaart asurkonna suuruste kohta igas leiupaigas. Vastav tabel leiukohtade koordinaatide ning loendatud eksemplaride arvudega on esitatud lisa 5 lisas nr 2

NIIDU-KUREMÕÕK: (Gladiolus imbricatus) – kuulub II kaitsekategooriasse. Selle liigi leiukohad Eestis on enamuses Pärnu- ja Tartumaal. Varem III kat paigutatud liik tõsteti Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrusega nr 195 II kaitsekategooriasse, mis näitab, et liigi kasvukohti on vähemaks jäänud ja liik haruldasemaks muutunud. Looduskaitseseaduse § 55 lg 7 kohaselt II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine on keelatud. Uuritud alal leidub niidu-kuremõõka põhjapoolses osas vana tuulemurru merepoolsel alal ja veel säilinud niiduilmelistes kohtades pealetungiva pilliroo vahel majast edelas. Esines vähemalt 62 leiukohas, 1030 eksemplarina.

Järgnevad taimeliigid kuuluvad III kaitsekategooriasse. See on veidi nõrgema kaitserežiimiga kategooria. Keelatud on siia kuuluvate taimede kasvukohtade kahjustamine ja taimede korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles kasvukohas.

EMAPUTK (Angelica palustris) on üleeuroopalise tähtsusega taim. Liik kuulub Berni konventsiooni I lisas (LISA I – rangelt kaitsvad liigid) loetletute hulka ja on ka EL Loodusdirektiivi II lisa üks kaitstavatest liikidest. Emaputke leidub peamiselt Lääne-Eesti mandriosa ja Läänesaarte rannikul niiskematel niitudel, kus paiguti üsna tavaline, mistõttu meil asetatud III kaitsekategooriasse. Eestis ongi selle Euroopas haruldase liigi

Corson OÜ. Töö nr 0810 34 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne peamised leiukohad. Uuritud rannaniidul mitmel pool, kus pilliroogu vähem. Esines vähemalt 10 leiukohas 112 taimena.

AHTALEHINE ÄNGELHEIN (Thalictrum lucidum) on niiskete niitude ja metsaservade taim. Eestis paiguti, peamiselt lõunaosas, areaali loodepiiril. Uuritud alal mitmes kohas, nii tuulemurrus kui ka rannaniidul. Esines vähemalt 27 leiukohas, 610 eksemplarina.

BALTI SÕRMKÄPP (Dactylorhiza baltica) on niiskete niitude taim. Leidub rannaniidul roost vabamates kohtades laiguti kuni üksikult, harva üksikult tuulemurru alal. Viimastel aastatel on siin vohava pilliroo tõttu balti sõrmkäpa arvukus langenud. Eestis esineb hajusalt, asub siin oma levila põhjapiiril. Esines vähemalt 20 leiukohas 246 taimena.

KAHKJASPUNANE-SÕRMKÄPP (Dactylorhiza incarnata) esineb uuritud alal harva ja üksikult, kuigi Eestis sõrmkäppadest üks tavalisemaid niisketel niitudel ja soodes.

KAHELEHINE KÄOKEEL (Platanthera bifolia) esineb tuulemurru alal. Leitud 2 kasvukohta kokku 4 taimega. Eestis paiguti võrdlemisi tavaline hõredates metsades, niitudel ja puisniitudel.

SIBERI VÕHUMÕÕK (Iris sibirica) kasvab niisketel ja soistel niitudel, enamasti Lääne- ja Lõuna-Eestis, siin levila loodepiiril. Uuritud alal üks kogumik (19 isendit) lõunapoolses osas. Tegemist on teadaolevalt ainsa rannaniidul esineva kasvukohaga Eestis. Tõenäoline on, et liik on levinud alale Pärnu jõe kantud seemnetest või sibulatest, mis on tulva ja tormivee mõjul alale sattunud.

Corson OÜ. Töö nr 0810 35 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Joonis 11. Kaitsealuste taimeliikide leiukohad uuritaval alal (Allikas: lisa 5).

Corson OÜ. Töö nr 0810 36 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

ANGPAL – emaputk, DACBAL – balti sõrmkäpp, GLAIMB – niidu-kuremõõk, IRISIB – siberi-võhumõõk, PLABIF – kahelehine käokeel, THALUC – ahtalehine ängelhein Joonis 12. Skemaatiline kaart asurkonna suuruste kohta igas leiupaigas (Allikas: lisa 5).

Corson OÜ. Töö nr 0810 37 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

2.1.7.2 Uurimisala taimestiku looduskaitselisest väärtusest

Uurimistulemuste kokkuvõttes võib hinnata väheväärtuslikeks kaitstavate liikide elupaikadena golfiväljakute piirkonnas asuvaid metsa- ja põõsastike alasid. See-eest endised metsalagendikud ja niidud ala põhjaservas on endiselt olulised kasvukohad niidu- kuremõõgale ja ahtalehisele ängelheinale.

Rannaniidu aladel on kohati säilinud olulisel määral kõigi eelpool nimetatud liikide kasvukohti. Kõige olulisem neist on tugev niidu-kuremõõga populatsioon uurimisala keskosas.

Kokkuvõttes on rannaniidu näol tegemist olulise kaitstavate taimeliikide elupaigaga, mille kaardistamisel fikseeriti 122 leiukohta 2021 isendiga. Kuivõrd uuritava alaga põhjast piirnev Pärnu rannaniidu looduskaitseala on Vilma Kuuse hinnangul viimase kümnekonna aasta jooksul väga kiirelt roostunud ja paljud olulised taimede kasvukohad hävinud, siis on Golfimetsa piirkonna tähtsus veelgi suurem. Samuti on tegemist Pärnu maakonna rannikul ühe põhjapoolseima niidu-kuremõõga olulise levikupaigaga.

Taimeliike saab kaitsta nende kasvukohti hoides. Käsitletud alal väärib ja vajab hoidmist: 1. Tuulemurru merepoolne osa, kus tuleb kindlasti tõrjuda võsa pealetungi, mis vastasel juhul lämmatab niidu-kuremõõga. Enne tuulemurdu kasvas n-k seal rohuses hõredas männikus (Vilma Kuusk viis läbi 1997. aastal kaitsealuste taimede inventuuri Pärnu rannaniidul ja ületas veidi Tahkuranna valla piiri). 2. Rannaniidu kõrgemad kohad, kus pilliroogu vähem, vajavad niitmist, mis tagab niidutaimede säilimise pealetungiva pilliroo eest. Kõige väärtuslikumad osad rannaniidust on uuritud niidu keskosas, kus kaitstavaid taimi tihedamalt.

Golfiradade lähedal võiks eksponeerida kaitsealuseid taimi juhul, kui väljaspool radasid pole suurt tallamist ja tehnikaga liikumist. Juulikuul püüaksid tähelepanu erkroosade õitega niidu-kuremõõgad nn metsikud gladioolid ning õrnaõielised efektsed ahtalehised ängelheinad. Et see nii oleks, on vajalik kohati tõrjuda jõudsalt kasvavat võsa seda välja raiudes (mitte tallavat tehnikat kasutades) ja juulikuu lõpus kord niita. Jälgima peab, et mullas säiliks parajalt niiksust ja et sinna ei satuks golfiradadelt väetist ja taimekaitsekemikaale. Liigi püsimiseks rannaniidul tuleb ala juulikuu lõpupoolel või augustis niita, et tõrjuda pilliroogu.

Golfimetsa detailplaneeringuala golfirajad 13-17 on paigutatud nii, et kaitsealuste taimede kasvukohad ei jää radade alla.

18. golfirajale jääb 5 Balti sõrmkäpa (III kaitsekategooria) isendit ja 3 Ahtalehise ängelheina (III kaitsekategooria) isendit. Need 8 kaitsealuste taimede isendit on Golfimetsa detailplaneeringualas ainukesed, mida ei ole võimalik praeguse golfiradade asetuse korral säilitada praeguses kasvukohas ja mida on kavandatud ümber istutada..

Corson OÜ. Töö nr 0810 38 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

2.1.8 Linnustik

Peatüki koostamise aluseks on M. Kose ja V. Kuuse poolt KSH protsessis tehtud uuringute (lisa 5) ja teiste neilt saadud infomaterjalide (vestlused, arutelud, ettepanekud, täiendused) alusel.

2.1.8.1 Maastik

Linnustiku seisukohalt võib ala jagada kaheks eri maastiku kategooriaga piirkonnaks: 1. Põõsaste ja puistuga seotud maapoolsem piirkond luitevööndi serval. 2. Rannikulähedane vöönd rannaniidu taimkattega, rannikulõukad ja luitevallidevahelised roostunud nõod ning ranniku esmaste luidete vöönd.

Nende laiemate maastikukategooriate täpsemaks iseloomustamiseks jagati lindude poolt kasutatavad elupaigad veel järgmisteks alatüüpideks: puistud ja põõsastikud, kõrgrohustud, roostikud, rannaniidud ja rannikulõukad.

Golfiväljakute piirkonnas asuvaid metsa- ja põõsastike alasid hinnati kaitstavate taimeliikide elupaikadena väheväärtuslikeks, kuid endised metsalagendikud ja niidud ala põhjaservas on olulised kasvukohad niidu-kuremõõgale ja ahtalehisele ängelheinale.

Rannaniitude näol on tegemist nii Eesti kui Euroopa Liidus väga kõrge väärtusega poollooduslike kooslustega, mille pindala ja kvaliteet on viimastel aastakümnetel väga kiiresti vähenenud (Talvi, 2001, Burnside, jt. 2007).

Peale 2005. a jaanuaritormi on paljudest omal ajal hästi säilinud metsaaladest järgi vaid koristatud tormimurruga alad või looduslikke metsakoosluste iseloomule mittevastava täiusega hõrendikud.

2.1.8.2 Ornitoloogiliste uuringute metoodika ja linnustiku olulisuse hinnang

Ornitoloogiliste väliuuringute kavandamisel tuli lähtuda asjaolust, et lähedalasuva Pärnu lahe linnuhoiuala kaitstavate liikide seas on piirkonda nii haude-, läbirände-, toite- kui puhkepaigana kasutavaid liike. Teisalt oli võimalik tugineda 2007. aastal naabruses asuva Golfi 17 kinnistul läbiviidud uurimistööle, milles selgus, et antud rannikupiirkonnas ei esine olulisel määral vee- ja rannikulindude läbirände- ja peatuspaiku (Kose, 2007). Sellest lähtuvalt planeeriti välitööd eelkõige pesitsuse ja suviste toitekülaliste esinemisega seotud linnustiku väljaselgitamiseks. Läbiviidud välitöödest ja nende ajalisest ulatusest annab ülevaate tabel 3.

Corson OÜ. Töö nr 0810 39 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Tabel 3. Golfimetsa piirkonna ornitoloogiliste välitööde ajastus

Allikas: lisa 5.

Haudelinnustiku uurimiseks kasutati territooriumite kaardistamist ligilähedaselt rannaniitude seire metoodikale (Kuresoo, 2003). Täiendavalt määrati GPS seadme abil iga territoriaalse või pesitsejana käituva paari või isendi koordinaadid. Öölaulikute loendamisel kasutati potentsiaalses elupaigas kaitseväärtusega liikide tuvastamiseks (rooruik, täpikhuik, hüüp) salvestatud liigi territooriumihüüdude taasesitamist mp3- mängijal, et sel viisil teha kindlaks võimalik liigi esinemine. Loenduseks valiti öö, mil võrdluseks kasutatud referentsalal (Pikla kalatiigid), oli ka uurimisalal potentsiaalselt esineda võivate öölaulikute, sh. täpikhuiga ja rooruiga häälitsemissagedus kõrge. Toite- ja peatuspaiga lindude loendustel kasutati visuaalsete vaatluste registreerimist aluskaardile ja vaatluspäevikusse. Vaatlusvahendina kasutati binoklit Leica trinovid 10x42 ja vaatetoru Leica APO-Televid 20-60x77.

Selgitus planeeringuala linnustiku olulisuse hinnangu metoodikale • Rändeaegse informatsiooni ja vastavate arvukuse näitajate mittevõrdlemist ei pidanud ekspert vajalikuks seetõttu, et eelnenud KSH uurimisprojekti raames 2007. a. jõuti välitööde käigus järelduseni, et piirkonnas ei esine ei piirkondlikult, üleriigiliselt ega rahvusvaheliselt huvipakkuvaid rändlindude läbirände, ega peatuspaiku. • Seda kinnitas vaadeldud rändliikide väike arv ja peatuseks suhteliselt vähesobivad loodulikud eeldused. • Haude- ja toitelinnustiku väärtuse hindamisel kasutati BirdLife Internationali tähtsate linnualade määratlemise metoodikat, mille sisu seisneb uuritava ala linnustiku osakaalu määramises vastavast piirkondlikust, riiklikust või rahvusvahelisest kogupopulatsioonist. • Liikide asustustihedus on küll keskmisest foonist kõrgem, kuid seda eelkõige tänu maastiku heterogeensusele ja rannaniidu ja roostiku ning roostiku servaefektile. Kaitsealuste liikide osakaal selles on vähene. • Rannaniidu kui elupaiga looduskaitse väärtuse ja linnualana toimimise puhul võeti arvesse sellel alal iseloomulike liikide esinemist või puudumist. • Kuivõrd rannaniidu haudelinnustikus puudusid kurvitsalised, hanelised ja kurelised olid esindatud väga tagasihoidlikult, siis võib järeldada, et rannaniidu kvaliteet vastava elupaigana on sedavõrd ebapiisav, et need liigid on vähenenud miinimumini. • Suure osa III kategooria kaitsealustest liikidest moodustasid 2 lähedast liiki – lambahänilane ja kuldhänilane. Kuivõrd esimene liik on ühena vähestest

Corson OÜ. Töö nr 0810 40 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

rannaniitude liikidest riikliku seire andmetel kasvava arvukusega (http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13&act=show_reports&subact =&prog_id=628219542&subprog_id=1042080692 ) ning teine on tulnukliigina oma esinemispaikade ulatust ja arvukust samuti kasvatamas, siis võib järeldada, et nende kohanemisvõime niitude kinnikasvamise suhtes on teistest karakterliikidest parem. • Golfimetsa detailplaneeringuala piirkonnas on erinevalt Pärnu rannaniidu looduskaitsealast enam säilinud roostumata kuid kulustnud niidulappe, mis tõenäoliselt ka põhjustab suhteliselt suure asustustiheduse. • Samas võib oletada, et madalmuruste ja veesilmadega golfiradade rajamisel rannaniidu servaalale muutuvad nende liikide jaoks toitumistingimused soodsamaks ning ei pruugi olla liikidele vastunäidustatud vaid mõõdukalt soodustav tegur. • Mis puutub merikotka ja must-toonekure toitumispaika, siis kahtlemata võib ala pidada neile toitumiseks potentsiaalset sobivaks, kuid samas välitööde käigus rannikulõugaste uurimisel tekkinud mulje, et nende isoleerituse tõttu merest on nende kalastik ja kahepaiksete fauna liialt vähene, pakkumaks tõhusat toiduressurssi. Sellele näib viitavat teiste Pärnumaa sarnaste rannikulõikudega võrreldes kalatoiduliste liikide nii hallhaigru kui merikotka vähene esinemine (ala peaksid soodsate toitumistingimuste korral rohkem kasutama ka mittepesitsevad ja läbirändel isendid). Tõenäoliselt oleks rannikulõugaste mereühenduse taastamisel võimalik kalastikku toidubaasi suurendada ning kui kasutusele võtta häirimise mõju leevendavad meetmed, siis võivad nende liikide jaoks toitumistingimused isegi paraneda.

Kõiki eelmainitud ornitoloogilisi ja looduskaitselisi aspekte arvestades on jõutud järeldusele, et tegemist on keskmist väärtust ja teaduslikku huvi pakkuva alaga. Tegemist ei ole linnustiku aspektist piirkondlikult ei tippalaga ega ka täiesti väärtusetu alaga vaid vahepealsega.

Golfimetsa detailplaneeringuala looduskaitselise väärtuse küsimuse juures ei saa mööda ka asjaolust, et ei EOÜ tähtsate linnualade piiritlemisel, ega Pärnu rannaniidu LK piiride kavandamisel pole peetud ala vääriliseks/vajalikuks kaitsealuseks territooriumiks arvata. Linnustiku seisukohalt võib seda pidada suhteliselt objektiivseks.

2.1.8.3 Haudelinnustik

Loenduste piirkonnaks olnud arendustegevuse võimaliku mõjuala piirkonnas registreeriti kokku 21 haudelinnuliigi esinemine minimaalselt 107 haudepaari või pesitsejana (Tabel 4). Kaardistustööde tulemusena fikseeritud pesitusterritooriumite paiknemine on esitatud joonisel 13.

Corson OÜ. Töö nr 0810 41 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Tabel 4. Golfimetsa detailplaneeringu mõjuala linnustik ja liikide kaitsekategooriad.

Allikas: lisa 5.

Linnustiku seisukohalt võib ala jagada kaheks eri piirkonnaks: 1. Põõsaste ja puistuga seotud maapoolsem piirkond luitevööndi serval. 2. Rannikulähedane vöönd rannaniidu taimkattega, rannikulõukad ja luitevallidevahelised roostunud nõod ning ranniku esmaste luidete vöönd.

Nende laiemate maastikukategooriate linnustiku täpsemaks iseloomustamiseks jagati lindude poolt kasutatavad elupaigad veel järgmisteks alatüüpideks: Puistud ja põõsastikud, kõrgrohustud, roostikud, rannaniidud ja rannikulõukad. Lähtuvalt haudepaaride arvust vastavas elupaigas osutus kõige olulisemateks neist suure ülekaaluga roostik (47%), millele järgnesid rannaniidud (24%) ja kõrgrohustud (17%) (joonis 14).

Corson OÜ. Töö nr 0810 42 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Joonis 13. Haudelindude pesitsusterritooriumite paiknemine Golfimetsa KSH uurimisalal (Allikas: lisa 5).

Corson OÜ. Töö nr 0810 43 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Joonis 14. Haudelinnustiku paaride jagunemine erinevate elupaikade vahel uuritud alal (Allikas: lisa 5).

Kõige arvukamateks liikideks osutusid roostike liik rootsiitsitaja 16 ning niitude liik kadakatäks vastavalt 13 haudepaariga. Faunistiliselt huvipakkuvaks leiuks ja Pärnumaal uueks esinemispaigaks võib pidada kuldhänilase esinemiskohti. Liik oli uurimisalal märkimisväärselt arvukas esinedes kuni 4 haudepaarina. Senised liigi lähimad teadaolevad pesitsuspaigad asuvad Vana-Pärnu rannaniidul.

2.1.8.4 Mittepesitsevate lindude kogumid

Mittepesitsusaegsete kogumitena käsitletakse ala pikemalt kas toitumiseks, puhkamiseks või sulgimiseks peatumist mittepesitsevate lindude poolt. Selle all ei mõelda aga samas alal kas lühiajaliselt rändepeatust tegevaid või peatumata läbirändavaid linde. Kuivõrd eelneva uuringuga naaberpiirkonnas tehti 2007. aastal kindlaks, et olulised veelindude mittepesitsusaegsed kogumid puudusid (Kose, 2007), siis oli käesoleva KSH väliuuringutel eesmärgiks varem kogutud informatsiooni ülekontrollimine. Loenduste läbiviimisel leidis veelkord kinnitust, et olulised lindude kogumid puuduvad.

Corson OÜ. Töö nr 0810 44 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Tabel 5. Mittepesitsevate lindude kogumid uurimisalal

*I kaitsekategooriasse on arvatud vaid kohalik Eesti haudeasurkond Allikas: lisa 5.

2.1.8.5 Toitekülalised

Toitekülalisteks loetakse neid linnuliike, kes pesitsusperioodil külastavad ala toitumiseks kuid kelle pesapaigad asuvad väljaspool ala. Ainsaks regulaarselt ala kasutavaks toitekülaliseks võib lugeda I kaitsekategooria liiki must-toonekurge. Seda liiki kohati 10.06 lendamas madalal saagijahil rannikulõugaste kohal ning 15.06, kui märgati ühte isendit kohale lendamas idapoolt ning maandumas golfiväljaku tarbeks väljakute piirkonna keskossa kaevatud kraavile või tiigile. Hiljem lendas see isend edasi rannikule toituma. Must-toonekurge nähti toitumas rannikul ka 2007. aastal kõrvalalal läbi viidud vaatlustel (Kose, 2007). Seega on tegemist sellele pesitsuspaarile olulise toitumisalaga. Seoses metsakraavide kinnikasvamisega on rannikuveekogud Indrek Tammekännu andmetel muutunud järjest olulisemaks must-toonekurgede toitumiskohaks. Rannikualadele kaasajal iseloomulikuks muutnud toitekülalist, merikotkast, käesolevate uuringute käigus ei tuvastatud.

2.1.8.6 Ala looduskaitseline väärtus linnustikule

Planeeritava arendustegevuse ümbruskonnas on mitmeid kaitsealasid ja samuti on see objekt paiknev samal Pärnu lahe kaldal, mille ümbritsevad merealad on olulise looduskaitselise väärtusega ja arvatud Natura 2000 linnuhoiualade koosseisu. Seetõttu on aktuaalne ülesanne ka hinnata selles kontekstis Golfimetsa kinnistule ala linnukaitselist ja looduskaitselist väärtust ning hinnata tegevuse võimalikku mõju nii konkreetse ala kui laiema ümbruskonna loodusväärtustele tervikuna. Järgmisena analüüsitakse detailsemalt arendustegevuse mõjuala looduskaitselist väärtust ornitoloogilist aspektist. Alal tehti kokku kindlaks 10 looduskaitseseadusega kaitstud liigi esinemine, neist 4 liiki haudelinnuna. EL Linnudirektiivi I lisa kaitstavad liike on nende hulgas 8 (tabel 6). Kaitsealuste haudelindude pesitsuskohtade paiknemisest annab ülevaate joonis 15.

Corson OÜ. Töö nr 0810 45 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Tabel 6. Looduskaitseseaduse I-III kaitsekategooria liikide ja Linnudirektiivi I lisa kaitstavate liikide esinemine ja staatus.

* Tutka kaitsekategooria kehtib Eesti haudeasurkonna kohta Allikas: lisa 5.

Corson OÜ. Töö nr 0810 46 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Joonis 15. Kaitsealuste haudelindude esinemispaigad Golfimetsa piirkonnas (Allikas: lisa 5)

Corson OÜ. Töö nr 0810 47 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Piirkonna looduskaitselise väärtuse hindamiseks analüüsiti Looduskaitseseaduse kaitsealuste liikide ja EL direktiiviga 92/43/EMÜ kaitstavate liikide esinemist ja arvukust võrreldes naabruses asuva Pärnu lahe linnuala ja Eesti kogu asurkonnaga. Vastavalt Linnudirektiivi põhimõtetele ja BirdLife Internationali poolt välja töötatud ala olulisuse hindamise kriteeriumitele, on ala rahvusvahelisest kaitsekorralduslikust seisukohast oluline kui sellel esinevad liigid täidavad vastavaid teaduslikel alustel väljatöötatud kriteeriumid (Kuus ja Kalamees, 2003). Seejuures võivad need lisaks kaitsealustele liikidele olla ka muud kriteeriumi künnist ületavad regulaarselt esinevad rändlinnuliigid.

Lisaks Pärnu lahe linnuala oluliste liikide arvukuse võrdlemisele Golfimetsa loenduspiirkonna andmetega, võeti arvesse ka Pärnu lahe linnuhoiuala paremusjärjestust Eesti teiste linnualadega võrreldes (Lõhmus jt., 2001). Kuigi vahepeal on linnualade osas toimunud nii arvukusandmete täpsustumist kui ka osadel liikidel kiireid arvukuse muutusi, on piirkonna linnustiku looduskaitselist väärtust võimalik hinnata võttes aluseks Pärnu lahe linnuhoiuala olulisuse Eesti paremate linnualade hulgas ning kohaliku asurkonna suhtarvu kogu Pärnu lahe piirkonna üldarvu (tabel 7).

Tabel 7. Elupaikade kaitseväärtus ja neid kasutavad linnuliigid.

Allikas: lisa 5.

Selle analüüsi kokkuvõttes võib öelda, et kõigist Pärnu lahe linnuhoiualal kaitstavatest liikidest (vt. tabel 2) esines Golfimetsa arendusalal ja selle mõjupiirkonnas kokku 8 kaitse-korralduslikult olulist liiki (tabel 8). Nende hulgas esinevad 5 liiki haudelindudena

Corson OÜ. Töö nr 0810 48 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne ning 2 rändepeatuste liiki. Lisaks vaadeldi alal peatumas väiksearvuliselt tutt- ja jõgitiire, kelle jaoks Pärnu laht on oluline pesitsusala.

Tabel 8. Pärnu lahe linnuhoiuala kaitsekorralduslikult oluliste ja ala valiku kriteeriume täitnud liikide arvukushinnangud ja ala tähtsus teiste Eesti parimate linnuhoiualadega võrreldes. Golfimetsa piirkonna asurkond ja selle osakaal võrrelduna Pärnu lahe üldarvukusega. Sulgudes esitatud arvukused koos loendusalaga külgneva rannikumerega. Staatus: RP – rändepeatused liigid, HA - haudelinnud. I – isendite arv, p – paaride arv. Andmed Pärnu lahe kohta (Kuus ja Kalamees, 2003).

*- vt. kriteeriumid kirjeldused Kuus ja Kalamees, 2003 **- arvukus on Pärnu lahes osas tõenäoliselt mitmekordselt alahinnatud ning seepärast pole tegelikkuses Golfimetsa ala arvukuse osakaal sama kõrge kui võrdlusandmete kasutamisel. Allikas: lisa 5.

Võrreldes KSH objektiks oleval ala kohatud vastavate liikide arvukust ja ka esinemissagedust Pärnu lahe linnuhoiuala vastavate näitajatega, võib järeldada, et nende liikide arvukus Golfimetsa piirkonnas on väga tagasihoidlik ja kaitsekorralduslikult oluliste veelindude peatuspaigana alal oluline looduskaitseline väärtus puudub. Haudelinnustikus on sinikael-pardi esinemine kahe paarina samuti allpool looduskaitseliselt olulise 1% künnist. Vastavalt Eestis Euroopa Liidu tähtsusega linnualade väljavalimise kriteeriumile loetakse ala liigi kaitseks oluliseks, kui sellel esineb vähemalt 1% liigi asurkonnast Eestis (Kuus ja Kalamees, 2003).

Mõnevõrra üllatuslikult on Golfimetsa piirkonnas loendatud 6 rästas-roolinnu haudepaari võrrelduna Pärnu lahe linnuhoiualaga üpris kõrge arvukus, moodustades 20-30 % Pärnu lahe linnuhoiualal hinnatud paaride arvust. Seda olukorda analüüsides võib teha vastavad järeldused: väga suure tõenäosusega on Pärnu lahe haudeasurkonna suurust alahinnatud (tõenäoliselt koguni mitmekordselt) ning seetõttu ei ole usutav, et juba sellisel väikesel alal oleks koos pesitsemas nii suur hulk suhteliselt laia levikuga liigi isenditest võrreldes väga ulatusliku linnuhoiuala ja tema vastavat elupaikade hulgaga. Samas on aga

Corson OÜ. Töö nr 0810 49 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne kahtlemata tegemist selle liigi jaoks tiheda asutuse ja suhteliselt kõrge arvukusega, mis tuleneb sobiva elupaiga – rannikuveekogude servaroostike – rohkusest alal. Seega võib kokkuvõttes järeldada, et rästas-roolinnu arvukus sellel alal on lokaalselt oluline, kuid võrreldes kogu Pärnumaa ja kaitstavate alade koguarvukusega, kõrget looduskaitselist väärtust ei oma. Teistest alal kohatud looduskaitsealustest linnuliikidest on abajaid ja rannikulõukaid kasutavatest liikidest olulisemad must-toonekurg ja rooruik.

Rannaniidu linnustik on roostumise ja kinnikasvamise tõttu muutunud looduskaitselise tähtsusega liikide poolest vaeseks, haudelindudena on alalt taandunud kurvitsalised. Samas on vähemnõudlike liikidena suhteliselt hästi esindatud III kaitsekategooria värvulised lamba- ja kuldhänilane. Kahe liigi peale kokku, 9 haudepaari esinemise tõttu, võib piirkonna rannaniidu looduskaitselist väärtust linnustikule hinnata keskmiseks.

Põõsastike linnustikust võib märkida vööt-põõsalinnu esinemist, kes on III kaitsekategooria liik. Samas on tegemist tõenäoliselt pigem juhusliku esinemispaigaga, sest Lääne-Eesti olulisemad asurkonnad pesitsevad kadastikes ja vastavates segapuistutes, mida selles piirkonnas ei leidu.

Ajalooliselt on see rannikumaastik olnud avatud ja lage, kus on esinenud ulatuslikud lahtise liivaga või vähese taimestikuga luitealad, hooldatud rannaniidud ja roostumata lõukad. Kaasajal on see maastik väga suuresti kadunud ja asendunud roostiku-, kõrgrohustute ja võsaga. Siiski on säilinud mõned lahtise liivaga nõlvad Reiu rannikul. Need alad on olnud ajalooliselt olulised reale kitsalt kohastunud linnuliikidele, kellest kõige haruldasem on siin luitemännikute ja rannaluidete liivikute piirkonnas elanud nõmmekiur (Anthus campestris) (Veromann, 1957). Kuigi visuaalselt hinnates leidub arenduse piirkonnas liigile sobivaid elupaiku, loenduste käigus esinemist registreerida ei õnnestunud. Ülevaade erinevate elupaikade kaitseväärtusest on toodud tabelis 7.

2.1.8.7 Kokkuvõte linnustiku uuringu tulemustest

Golfimetsa piirkonna linnustiku uuringute käigus registreeriti alal 2008. aasta välitöödel kokku 37 linnuliigi esinemine. Nende hulgas oli 21 liiki haudelinde. Pärnumaa ornitofauna jaoks uute esinemispaikadena registreeriti kuldhänilase ja rooruiga pesitsemispaigad. Linnustiku liiginimekiri on lisa 5 lisas 1 võrdlevalt esitatud koos Golfi 17 kinnistu linnustiku uuringute tulemustega. Nimetatud kahe ala peale kokku on registreeritud 65 linnuliigi esinemine.

Golfimetsa kavandatava tegevuse piirkonna linnustiku looduskaitselist väärtust võib kokkuvõtteks pidada võrrelduna ümbritsevate piirkondadega keskpäraseks. Pärnu rannaroostiku kaitsealaga võrreldes on linnuliikide mitmekesisus väiksem, sest kaitsealal on säilinud üksikute paaridena ka rannaniidu haudelinnuna punajalg-tildrid. Võrreldes Pärnu lahe linnuhoiuala parimate linnupaikadega on Golfimetsa piirkonna ornitoloogiline väärtus suhteliselt tagasihoidlik. Olulisemad linnustiku looduskaitselised väärtused on seotud rannikulõugaste ja nende servaalade roostikega ning veel kinnikasvamata rannaniitude elupaikadega. Põõsastike ja kõrgrohtlate väärtus on tagasihoidlik ja vööt-

Corson OÜ. Töö nr 0810 50 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne põõsalinnu esinemine pigem juhusliku loomuga. Samuti on valdaval osal roostike, kõrgrohustute ja põõsatike elupaikade puhul tegemist Eestis arvukate ning stabiilsete või kasvavate populatsioonitrendidega liikidega (Elts jt. 2003).

2.2 Tahkuranna valla sotsiaal-majanduslik seisund

Antud peatüki koostamisel on kasutatud 2008. aastal AS Pöyry Entec poolt koostatud Tahkuranna valla üldplaneeringu andmete materjale.

Sotsiaal-majandusliku keskkonna olemust ja mõjutatavust saab hinnata analüüsides sotsiaalmajanduslikke tegureid, nagu turvalisus, puhkemajandus, heaolu jne.

Arendustegevus võib kaasa tuua mitmesuguseid mõjusid või muutusi sotsiaalmajanduslike tegurite ja keskkonna osas nii ehitusperioodil kui ka ekspluatatsioonil. See võib puudutada kinnisvara omanike huve, häirida elanikke ning toimida kas piirkonna arengut soodustavana või pidurdavana. Seetõttu on vajalik anda hinnang detailplaneeringu arendamisega kaasnevatele potentsiaalsetele mõjudele.

2.2.1 Taust

Tahkuranna vald koosneb kaheksast külast (Laadi, Leina, Lepaküla, Metsaküla, Piirumi, Reiu, Tahkuranna ja Uulu) ja ühest alevikust, milleks on Võiste. Valla keskuseks on Uulu, mis asub maakonnakeskusest Pärnu linnast 15 km kaugusel. Tahkuranna vald on tihedas seoses Pärnu linnaga, sest seal on mitmekesisemad õppimis-, vaba aja veetmise ja sisseostude tegemise võimalused.

Tahkuranna valla tugevateks külgedeks on Pärnu linna ja mere lähedus, pikk rannajoon ning sellest tulenev perspektiiv puhkemajanduse arendamiseks. Tahkuranna valla arengukava aastani 2013 näeb valla tugevusena soodsat asendit ja atraktiivset merepiiri ning sellest tulenevalt rõhutab ühe võimalusena turismi, sealhulgas suveturismi arendamist.

Regionaalse heaolu väljenduseks on inimeste põhivajaduste – elukoht, töökoht, haridus, teenused, puhkus – rahuldamine. Tahkuranna valla eesmärgiks on pakkuda olemasolevatele elanikele meeldivat elukeskkonda ning luua eeldused uute elanike tulekuks. Selle saavutamiseks on ette nähtud ehitada ja renoveerida koolimajad, lasteaiad, kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise paigad, pakkuda koostöös erasektoriga võimalikult palju teenuseid ning hoida loodus puhtana ja külavahed hooldatud.

Corson OÜ. Töö nr 0810 51 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

2.2.2 Rahvastik

Tahkuranna vallas elab valla üldplaneeringu järgi 01.01.2008. a seisuga 2291 inimest, olles Pärnu maakonnas elanike arvult keskmiste hulgas. Maakonnakeskuse, Pärnu linna, mõjusfääris olev Tahkuranna valla elanikkond on aasta-aastalt stabiilselt kasvanud. See toimub enamjaolt elamuehituse arvelt Uulus ja selle lähistel ning Reiu ja Laadi külades. Suurim on elanike kasvu prognoos Reiu külas, mis on Pärnule kõige lähemal, järgnevad Uulu, selle lähiümbrus Laadi ning Lepaküla. Tahkuranna vald on kõrgelt hinnatud linnalähedane ja kauni loodusega elamispiirkond.

Rahvastiku tihedus Tahkuranna vallas on 22,2 inimest/km². Suurima elanike arvuga on Uulu küla ja Võiste alevik, moodustades ligi poole kogu valla elanikest (vt Tabel 9). Neile järgnevad Reiu ja Laadi küla.

Tabel 9. Elanike arv Tahkuranna valla külades aastatel 2000-2008 (seisuga 01.01).

Allikas: Tahkuranna valla üldplaneering 2008.

Tahkuranna valla viimaste aastate rahvastikuareng on olnud sarnane teiste suurte linnade nagu Tallinn ja Tartu, lähivaldadele: rändesaldo on olnud positiivne ja rahvaarv on kasvanud. Rahvaarvu kasv on tingitud eelkõige Pärnu linnast tulnud sisserändajate arvelt, kellest valdav osa on olnud pere- ja pensioniealised inimesed. Loomulik iive on 2000. aastatel olnud kõikuv.

Tabel 10. Loomulik iive Tahkuranna vallas aastatel 2000-2007 (seisuga 01.01)

Allikas: Tahkuranna valla üldplaneering 2008.

Corson OÜ. Töö nr 0810 52 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Tabel 11 . Pärnu maakonna sünnid, surmad ja loomuslik iive 14.05.2008 seisuga Loomulik Elussünnid Surmad iive Mehed ja naised 2007 967 1142 -175 Mehed 2007 494 601 -107 Naised 2007 473 541 -68 Allikas: Eesti Statistikaamet.

Tahkuranna valla rahvastikuarengu prognoos aastani 2015 on sarnane teistele Pärnu lähivaldadele, kus rahvaarv kasvab, samal ajal kui enamikes teistes maakonna valdades rahvaarv väheneb. Rahvastiku vanuskoosseisus on märgata töö- ja pensioniealiste arvu kasvu ning laste arvu taastumist pärast 2000. algusaastate langust. Rahvastiku vananemine süveneb Tahkurannas mõnevõrra seoses laste arvu vähenemise ja pensioniealiste arvu suurenemisega.

2.2.3 Ettevõtlus

Nii regionaalsed heaolunäitajad kui ka ettevõtlustingimused on tingitud rahvastiku ja majandustegevuse jätkuva koondumisega suurematesse keskustesse ja nende lähitagamaale. Seoses toimunud eeslinnastumisega ning sellest johtuva pendelrände kasvuga on Eestis üha selgemini välja kujunemas kasvupiirkonnad, milleks on linnaregioonid.

Tahkuranna valla suurimateks tööandjateks on kohalik omavalitsus, põllumajandus- ettevõtetest Weiss OÜ ja Uulu Mõis OÜ, aiandusega tegelev Weiss Aiand OÜ, puidutöötlemisega tegelevad Uulu Ehitus OÜ, Arboris OÜ, Tarriks AS, palkmaju toodab GG Group, saunasid ja saunatarvikuid Varleton OÜ, hokikeppe tootev Frontier Hockey OÜ, jaekaubandusega tegelevad valla territooriumil Pärnu Majandusühistu ning Klep OÜ.

2.2.4 Tööhõive

Tööhõives toimunud muutused on sarnased Eestile tervikuna. Võrreldes 1982. a on vähenenud põllumajandussektoris töötavate inimeste osakaal ning selle arvelt on suurenenud hõive teenindussektoris. Kuigi hõivelangus põllumajanduses on vähendanud töökohti, kompenseerib seda Pärnu lähedus: suur osa Tahkuranna valla töötajatest käib Pärnusse tööle. Lähedus Pärnu linnale on seega olulisim Tahkuranna arengut mõjutav tegur.

Valla rahvastiku tööhõivet saab iseloomustada demograafilise tööturusurveindeksiga, mis mõõdab tööturule sisenevate noorte ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste suhet. Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel perioodil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanuse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Tahkuranna valla olukorda iseloomustab

Corson OÜ. Töö nr 0810 53 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne tabel 12. Selline olukord loob vallas head eeldused majanduse arenguks, kuid võib raskendada noorte sisenemist tööturule.

Tabel 12. Demograafiline tööturusurve indeks (18.07.2008 seisuga) Tahkuranna vald 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Rahvastik vanuses 5-14 303 290 272 264 247 231 229 222 216 Rahvastik vanuses 55-64 236 230 220 213 215 220 222 220 220 Demograafiline tööturusurve indeks 1,28 1,26 1,24 1,24 1,15 1,05 1,03 1,01 0,98 1989. ja 2000. aasta rahvaloenduse andmed, 2001.-2008. aasta andmed on arvutatud 2000. aasta rahvaloenduse täpsustatud andmete ning rahvastikusündmuste alusel. Allikas: Eesti Statistikaamet.

2.2.5 Liikluskorraldus

Tahkuranna valla peamiseks liikluskorraldusega seonduvaks eesmärgiks on tagada kõrge liiklusohutuse tase ja luua läbi maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise võimalused säästva transpordisüsteemi arendamiseks. Oluline on ka kohalike teede seisukorra ja sõidetavuse parandamine, sest halvas seisukorras teed ei tohi muutuda kohalikku elu ja turismi segavaks aspektiks.

Tahkuranna vallas on kokku 70,216 km teid ja tänavaid (Maanteeameti andmetel seisuga 01.01.2008. a). Tahkuranna valda läbib rahvusvahelise tähtsusega Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee (nr 4, seda teed kutsutakse ka Via-Balticaks). Maantee ööpäevane keskmine liiklussagedus 2007. a andmete põhjal on põhimaanteega nr 6 Valga-Uulu ristumiskohast kuni Pärnuni (km punktidest 142-134) 8061 autot/ööpäevas. Golfi arendamisega lisandub piirkonda hinnanguliselt maksimaalselt 86 autot päevas.

Hea ühendus Pärnu linnaga on eelduseks igapäevasele pendelmigratsioonile. Vaid toimiva teedevõrgu ja üldplaneeringus ette nähtud uute kogujateede rajamine ning hea igapäevase transpordiühenduse olemasolu tagavad vallaelanikele mõistliku ajakuluga võimaluse käia Pärnus tööl ja vastupidi. Optimaalne sõiduaja kulu on eelduseks valla elanikkonna edasisele kasvamisele ja ettevõtluskeskkonna arenemisele. Seega tagaks maantee lähedus Pärnu või Läti poolt tulevatele golfimängijatele lihtsa ja kiire ühendusena hea ligipääsu golfialadele.

Üldjoontes tuleb Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee äärde reserveeritud tootmisala ja kaubandus-, teenindus- ja büroohoonealadele detailplaneeringu koostamisel jälgida, et ei tekiks ohtlikke konflikte maanteeliiklusega. Uulu ja Pärnu vahelisel lõigul tuleb tagada kogujateede rajamine vastavalt üldplaneeringu kaardile (http://www.tahkuranna.ee/, 26.11.2008). Samuti tuleb sellel teelõigul pikemas perspektiivis ette näha olemasolevate väiksemate peale- ja mahasõitude sulgemine ning ümber suunamine kogujateedele.

Corson OÜ. Töö nr 0810 54 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Golfimetsa detailplaneeringu põhjapoolse piiri äärde on Tahkuranna valla üldplaneeringuga ette nähtud kergliiklustee ja läheduses ka matkarajad. Rajatavad jalgratta- ja kõnniteed peavad arvestama puuetega inimeste liikumisvajadusi.

Valla üldplaneeringus on ära toodud, et kõigil kruntidel (va ühiskondlike hoonete ja puhkealade puhul, kui see on lahendatud teisti detailplaneeringus) tuleb parkimine lahendada krundi siseselt. Parkimiskohtade paigutus tuleb kindlaks määrata detailplaneeringus. Parkimiskohtade arvul tuleb arvestada kehtivaid normatiive (vt Eesti projekteerimisnormid nr 17).

2.2.6 Jäätmemajandus

Jäätmemajandusega seotud tingimusi Tahkuranna vallas reguleerivad järgmised õigusaktid:

Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87; 37, 288; 2006, 28, 209; 58, 439; 2007, 12, 66; 19, 94; 44, 315; 66, 408; 2009, 3, 15; 25, 150);

Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna ühine jäätmekava (Tahkuranna Vallavolikogu 31.03.2005. a määrus nr 8);

Tahkuranna valla jäätmehoolduseeskiri (Tahkuranna Vallavolikogu 28.06.2006. a määrus nr 13);

Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete, paberi- ja pakendijäätmete ning ohtlike jäätmete kogumise kord (Tahkuranna Vallavalitsuse 5.02.2008. a määrus nr 1);

Tahkuranna valla jäätmevaldajate registri pidamise kord (Tahkuranna Vallavolikogu 30.06. 2005. a määrus nr 14);

Korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend (Tahkuranna Vallavolikogu 28.06.2006. a määrus nr 14).

Kõigil maavaldajatel tuleb tagada nende territooriumil tekkivate jäätmete kogumine prügikastidesse või konteineritesse ning sõlmida nende äraveo leping vastavalt kehtivale korrale.

Tahkuranna valla haldusterritoorium moodustab ühise jäätmeveo piirkonna Sindi linna, Paikuse valla, Surju valla ja Tori valla haldusterritooriumiga. Jäätmed viiakse Pärnu prügilasse, mis asub Paikuse valla territooriumil.

Corson OÜ. Töö nr 0810 55 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

2.2.7 Turism, puhkemajandus ja rekreatsioon

Tahkuranna üldplaneeringu põhijoonise järgi on planeeritav ala puhkehoonete ja -rajatiste maa (üldplaneeringu kaardil tähisega PP). See on suunatud puhkemajanduse ja turismi teenindavate ehitiste ja infrastruktuuride ehitamiseks ettenähtud maa-ala (nt golfiväljak, mänguväljakud, seiklusturismi rajatised, puhkemajad, hotellid, restoranid, kohvikud vms puhkajaid teenindavad hooned ja rajatised). Lähtuvalt Pärnu linna lähinaabrusest ja valla paiknemisest ilusa rannajoonega looduskaunil alal on Tahkuranna valla asukoht atraktiivne nii elamuehituseks kui ka turismi arendamiseks. Tahkuranna valla maastikupilti iseloomustavad: männimetsad, rannikuluited, pikk rannajoon, Reiu jõgi, Ura jõgi, valla metsad ja loodusobjektid jne.

Planeeritava arendustegevuse ümbruskonnas on mitmeid kaitsealasid ja samuti on objekt paiknev Pärnu lahe kaldal. Piirkond jääb Pärnu linna lähiümbrusse, on hästi ligipääsetav ja väga atraktiivne.

Kohaliku elu elavdamiseks tuleb korraldada kultuuriüritusi, ergutada kohaliku kultuuriga seotud loovust, meelitada turiste, lisada äritegevust ja korrastada erinevate kultuurisündmustega seotud piirkondi ja ehitisi – need on Tahkuranna valla eesmärgid, mis seonduvad valla keskkonna olemasolevate väärtuste ärakasutamisega.

Tabel 13. Eesti elanike ööbimisega sisereisid sihtkohaga Pärnumaa ja seisuga 15.10.2008 (Mõõtühik: tuhat) 2006 2007 2008 Pärnu maakond I kvartal 11,3 .. .. II kvartal 26,9 18,1 26 III kvartal 43,3 42,3 .. IV kvartal 8,9 20,6 .. Aasta kokku 90,4 96,2 .. Andmeid võidakse korrigeerida järgmise kvartali andmete lisamisel. Allikas: Eesti Statistikaamet.

Detailplaneeringuala vahetus läheduses asub Pärnu linn oma tervisekeskuste, sanatooriumide, randade, majutus- ja toitlustusasutustega ning muude atraktiivsete vaba aja veetmise võimalustega.

2.2.8 Turvalisus

Muret tekitav on peale ja mahasõit Pärnu-Ikla maanteele. Üldjoontes tuleb Tallinn-Pärnu- Ikla põhimaantee äärde reserveeritud tootmisala ja kaubandus-, teenindus- ja büroohoonealadele detailplaneeringu koostamisel jälgida, et ei tekiks ohtlikke konflikte maanteeliiklusega. Uulu ja Pärnu vahelisel lõigul tuleb tagada kogujateede rajamine vastavalt üldplaneeringu kaardile (http://www.tahkuranna.ee/, 26.11.2008). Samuti tuleb

Corson OÜ. Töö nr 0810 56 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne sellel teelõigul pikemas perspektiivis ette näha olemasolevate väiksemate peale- ja mahasõitude sulgemine ning ümber suunamine kogujateedele.

Üldkasutatavad alad, nagu juurdepääsuteed, parkimisplatsid jms peaksid olema valgustatud ja hõlpsasti jälgitavad.

Turvalisuse vallas tagavad elanikud ise, vallavalitsus, Lääne Politseiprefektuur, Pärnumaa Päästeteenistus, Pärnu kiirabi ja Pärnu Haigla SA ning lisaks valve- ja turvateenust pakkuvad firmad.

Corson OÜ. Töö nr 0810 57 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS

3.1 Golfi ABC

Griini bunker

Griin Eelgriin

Veetakistus

Külgvee- Edenemisala/Fairway takistus

Fairway bunker

Avalöögiala/Tii

Joonis 16. Golfiraja osad (Allikas: http://www.audrugolf.ee/uploads/Golfi%20ABC.doc )

Avalöögiala - Tii Avalöögialalt teeb mängija antud raja esimese löögi. Igal rajal on tavaliselt rohkem kui üks avalöögi ala. Kollane märgib mängukogemustega härrade avalöögi kohta. Punane avalöögi ala teeb raja lühemaks.

Corson OÜ. Töö nr 0810 58 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

PAR 4 ja PAR 5 radadel on tavaliselt löögi eesmärgiks tabada edenemisala ehk fairway’d ning lüüa võimalikult kaugele – et vahemaa lipuni oleks võimalikult väike.

Edenemisala – Fairway Edenemisala on raja piirkond, kus muru on lõigatud lühikeseks ning löögi sooritamine kõige lihtsam. Väljapool Fairwayd on löögi sooritamine raskendatud. Seega on mängija eesmärgiks tabada palliga fairwayd.

Ruff Ruff on ala väljaspool fairway’d. Ruff’i alal on rohi kas üldse niitmata või siis lõigatud nii kõrgelt, et löögi sooritamine sealt on tublisti raskendatud. Sageli võib palli ruffis ka ära kaotada.

Aut Aut ehk out-of-bounds on ala väljaspool golfiväljakut ning märgistatud valgete vaiadega. Kui pall satub auti, siis teda sealt edasi mängida ei ole lubatud. Mängija peab sellises olukorras sooritama uue löögi uue palliga samalt kohalt, kust ta tegi ka eelmise löögi.

Griin Griin on ala, kuhu on tehtud auk, millesse tuleb pall veeretada. Griinil on muru niidetud nii madalalt, et pall veereb nagu vaibal. Et augu asukoht kaugele paistaks, on augu keskele paigaldatud lipuvarras ning lipp. Kui pall on mängija poolt löökidega griinile toimetatud, siis võetakse lipp august välja ning mängija kasutab spetsiaalset keppi „putterit”, et pall auku veeretada.

Eelgriin Eelgriin ehk foregreen on ala, mis ümbritseb griini. See ala on niidetud pisut kõrgemalt kui griin ning pall ei veere eelgriinil sama hästi. Seepärast kasutatakse eelgriinil putteri asemel sageli raudkeppe ning sooritatakse lühike ning kaarega löök(inglise keeles “chip”).

Veetakistused Selleks, et golfimängu raskemaks teha, on väljakule rajatud ka takistusi. Veetakistused jagatakse kahte liiki: 1. Veetakistused, mis lõikuvad fairway’ga ning tähistatakse kollaste vaiadega; 2. Külgvee takistused, mis külgnevad fairway’ga ning tähistatakse punaste vaiadega.

Liivabunker Mängu raskendamiseks on väljakule rajatud ka liivabunkrid. Löögi sooritamine bunkrist on oluliselt raskem kui muru pealt. Sellepärast soovivad mängijad palli bunkrisse sattumist vältida. Bunkrisse sattunud palli lüüakse tavaliselt suure nurgaga kepiga(inglise keeles sandwedge).

Parandatav pinnas Vahel toimuvad väiksemad väljaku hooldustööd samaaegselt, kui väljak on ka mänguks avatud. Parandatavad piirkonnad märgistatakse sellistel puhkudel siniste vaiadega.

Corson OÜ. Töö nr 0810 59 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Sellisele alale sattunud palliga ei ole lubatud mängida, vaid pall tuleb sealt käsitsi ära võtta ning uuesti mängu panna

Täielikum ülevaade on lisas 3.

3.2 Kavandatud tegevus Peatükk on koostatud detailplaneeringu seletuskirja, planeeringu jooniste, planeerijalt ja arendajalt ning golfiarhitektilt saadud materjalide ja andmete põhjal.

3.2.1 Ülevaade

Detailplaneeringuala ja kavandatava tegevuse asukohaks on Pärnumaal, Tahkuranna vallas, Reiu külas moodustatav Golfimetsa kinnistu. Arendustegevuse kavandatav ala suurus on ca 33 ha ja see asub Pärnu lahe rannikuvööndis, endise ja praeguseni säilinud luitemetsa ja rannajoone vahele jääv ala. Planeeringuala asub Klubi kinnistust mere pool. Ala on kunagiste rannakarjamaade ja rannaniitude ala, mis praeguseks on oluliselt võsastunud ja pilliroostunud. Planeeringuala kirdeosas ja kaguosas on pärast jaanuaritormi säilinud kompaktsed metsaosad, mis planeerimistingimuste kohaselt tuleb säilitada.

Golfimetsa detailplaneering on algatatud 25.04.2008. a Tahkuranna Vallavolikogu otsusega nr. 28. Sama otsusega on Tahkuranna Vallavolikogu kinnitanud detailplaneeringu lähteseisukohad.

Planeeringu eesmärgid: 1. Ühendada piirkonnas rajatav golfiradade süsteem täismõõtmeliseks (18 rajaga) golfiradade kompleksiks. 2. Leida võimalus 6 golfiraja ehitamiseks Klubi kinnistust mere pool külgnevale Rae kinnistu alale. 3. Golfiradade süsteem muuta atraktiivsemaks ja huvitavamaks. 4. Selgitada välja kaitsealuste liikide asukohad. 5. Optimeerida golfiradade vahelist vahemaad, mis annab võimaluse säilitada kaitsealuste liikide kasvualad ja metsakooslused.

Kavandatud tegevuse eesmärki ja vajadust on selgitavalt käsitletud peatükis 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus.

Golfiradade asukohad on valitud arvestades kaitsealuste taimede kasvukohti, säilitatavaid metsaalasid ja olemasolevat reljeefi. Planeeringuga on Rae kinnistu piirides ettenähtud katastriüksus suurusega 230700 m2, kuhu kavandatakse ehitada kuus golfirada, rajad 13- 18.

Varemkehtestatud detailplaneeringuga Klubi kinnistul ja Golfimetsa detailplaneeringu realiseerimise tulemusena kujuneks looduslikult väga mitmekesisel maa-alal

Corson OÜ. Töö nr 0810 60 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne täiemahuline golfikompleks. Kavandatud on, et golfikompleksi rajamine ei kahjustaks kaitsealuseid liike, vaid parandataks nende kasvukoha tingimusi. Seoses golfiradade rajamisega endisele rannaniidule on golfirajad paigutatud nii, et need ei satuks kaitsealuste liikide praegustesse asukohtadesse. OÜ Golferil on huvi ja vajadus hooldada mitte ainult golfiradasid vaid ka lähiümbrust.

Kruntide moodustamine Planeeringualas on ettenähtud moodustada 3 krunti. 2 metsamaa krunti pindaladega 24424 m2 ja 31232 m2, mille sihtotstarve on maatulundusmaa 011M ning golfirajatiste maa 230700 m2, mille sihtotstarve on ärimaa 002Ä 50% ning kõrvalsihtotstarve maatulundusmaa (looduslikud rohumaad golfiradade vahelisel alal) 011M 50%.

Golfimetsa detailplaneeringu alale on kavandatud 6 golfirada (rajad nr 13-18). Golfiradade paigutamisel oli eesmärgiks kogu golfiala liitmine üheks kompaktseks tervikuks, mis lubab ehitustööde käigus arvesse võtta ja efektiivselt täita nii ehituslikke kui ka keskkonnaalaseid nõudeid. Golfiradade paigutamisel on arvestatud piiranguvööndite, kaitsealuste taimede ja loodusliku omapäraga. Golfimetsa planeeringuala asub kogu ulatuses alaliselt liigniiskel alal. Erandiks on planeeringuala kaguosas (golfirajast nr 18 ida pool) asuv metsaga kaetud rannaluide.

Liikumine golfiradadel ning neid ühendavatel teedel kulgeb väiksemalt rajanumbrilt suuremale. Lisaks mängijatele liiguvad golfiradadel mänguvälisel ajal ka väljaku töölised koos hooldusmasinatega.

Golfiraja orienteeruv maksimaalne ja minimaalne pikkus on saadud vastavalt kõige kaugemast ja lähemast lahtilöögi kohast griinile (tasase pinna ja lühikeseks (5-10mm) lõigatud muruga spetsiaalne golfiraja osa, millel asub auk, kuhu pall tuleb lüüa). Seega näiteks orienteeruv maksimaalne pikkus 305 ja minimaalne 240 meetrit näitab muuhulgas ka seda, et löögialade vahele jääv rajaosa pikkus on 65 meetrit.

Vertikaalplaneerimine Golfiradade ehitamisel tuleb teha ulatuslikke mullatöid. Lahtilöögi küngaste ja palliaugu künka kõrgusmärgid peavad ulatuma 2,7 m üle merepinna. Vahepealsed alad on mitmekesise mikroreljeefiga. Siin on veetõkked, liivapunkrid jne. Kõrgusmärgid ulatuvad siin 2,5 m üle merepinna. Sellised kõrgusmärgid kehtivad radade 14. – 18. kohta. 13. raja kõrgusmärgid on mõnevõrra kõrgemad.

Haljastus ja kaitsealuste liikide kaitse 1. Planeeringuala kirde- ja kagunurgas on suuremad kompaktsed metsaalad, kuhu on planeeritud metsakrundid. Tegemist on keskealiste männimetsadega. 2. Kirdenurgas linnapiiril olev männik on hõredam ja vanem ning erilist hooldusraiet ei vaja. Koristamist vajavad üksikud mahamurtud puud ja alusmetsana üksikutes kohtades kasvav pajuvõsa. 3. Kagunurgas on pikk ja kitsas nooremas keskeas olev rannamännik. Puistu on tihe, kohati tuuleheide. Vajalik välja raiuda alljäävad puud. Harvendada tuleb väga ettevaatlikult, et mitte põhjustada täiendavat tuuleheidet.

Corson OÜ. Töö nr 0810 61 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

4. Golfiradade muruga kaetud alad on nagu erineva kultuuristamistasemega rohumaad. Golfiraja eri piirkonnad erinevad üksteisest lubatud rohukõrgusega ja sellest tingitud niitmissagedusega. Tiidega piirnevaid alasid võiks käsitleda rannaniitudele lähedaste aladena. Golfirajatiste vahelised alad on puhtalt loodusliku rohumaa (rannaniit) alad. Golfirajad on paigutatud selliselt, et nende vahel oleks just kompaktsed suurema pindalaga alad, kus kasvavad kaitsealused taimed. Kaitsealuste liikidega aladel on vajalikud ulatuslikud korrastamistööd. Koristamist vajab kunagisest tuulemurrust säilinud risu ja pajuvõsa ning piirata tuleb roostiku vohamist. 5. Kaitsealustele taimedele tuleb säilitada neile kasvamiseks ja levikuks vajalikud tingimused. 6. Planeeringuala veerežiimi ei ole kavandatud muuta. 7. Kuigi kavandatud rajad püüavad arvestada seal kasvavate kaitsealuste liikidega, jäävad mõned neist ikkagi radadele ette. Sealt tuleb taimed ümber istutada, kas radade vahele või kõrvale jäävatele loodusliku taimkattega saarekestele või rannaniidule (täpsemalt on käsitletud KSH aruandes). See töö tuleb teha järgneval viisil: • Kõigepealt (kevadel) looduses maha märkida tulevased rajad ja saarekesed. • Seejärel taimede õitsemise ajal (niidu-kuremõõk juulis) tähistada istutamisele kuuluvad isendid. • Istutamine teha augusti lõpus või septembris. 8. Golfiradade ehitamisel ei tohi naabrusse jääval alal raske tehnikaga liikuda.

3.2.2 Golfimetsa planeeringuala golfiradade iseloomustus

Planeeringuala golfiradade 13.-18. asukohad on lisa 25 Golfimetsa detailplaneeringu planeeringujoonisel. 18. golfirada on käsitletud teistest eraldi peatükis 3.2.3.

Golfirada nr 13. Orienteeruv golfiraja nr 13 (PAR 4) maksimaalne pikkus on 305 ja minimaalne 240 meetrit (PAR näitab löökide arvu, millega hea tasemega mängija peaks golfiraja läbima, st PAR 4 näitab, et golfiraja läbimiseks läheb vaja 4 lööki). Golfiraja rajamiseks vajalik pinnasemaht on orienteeruvalt 9300 m3. Olemasoleva maapinna keskmine kõrgus merepinnast on vahemikus 1,5-2,0 m.

Golfirada nr 13 piirneb: • Idast kehtestatud detailplaneeringu alaga. • Põhjast Kalevi pst. põigist lõuna poole jääva Golfimetsa planeeringuala säilitatava metsaalaga (detailplaneeringus 24 424 m2 maatulundusmaa sihtotstarbega olnud ja ka jääv krunt). • Lõunast randa viiva tee äärde jäävate lahtilöögi kohtadega.

Corson OÜ. Töö nr 0810 62 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Kavandatud 13. golfiraja alune ja sellest läänepoole jääv (kaitsealuste taimeliikidega) ala puhul on tegemist praeguseks võsastunud puudeta alaga (2005. a jaanuaritormi kahjustus).

Balti sõrmkäppa ja ahtalehise ängelheina rohkete isendite arvuga suuremad asurkonnad jäävad 13. golfirajast mere poole jäävale looduslikult säilitatavale tervikalale. Sellel alal on ka niidu-kuremõõga rohkete isendite arvuga asurkondi.

Lähtudes Looduskaitseseaduse § 35 lõikest 4 jääb Golfirada nr 13. ranna piiranguvööndist välja.

Golfirada nr 14. Orienteeruv golfiraja nr 14 (PAR 3) maksimaalne pikkus on 170 ja minimaalne 140 meetrit. Golfiraja rajamiseks vajalik pinnasemaht on orienteeruvalt 7100 m3. Maapinna kõrgus (absoluutkõrgus) kõigub vahemikus 0,7 – 1,4 m. merepinnast.

Golfirada piirneb: • Idast on lahtilöögi alade lähinaabriks golfiraja nr 13. ruff (ääristab edenemisala), edenemisala ja eelgriin. • Põhjast Kalevi pst. põigust lõuna poole jääva Golfimetsa planeeringuala säilitatava metsaala (detailplaneeringus maatulundusmaa sihtotstarbega olnud ja ka jääv krunt 24 424 m2) läänepoolsem osa. • Lõunast jääb lähinaabrusse pilliroostunud ja võsastunud ala ühe 27-50 isendist koosneva niidu-kuremõõga asurkonnaga. Lähinaabrusse jääb tiik-veekogu (lisas 24 märgala nr 7) (ilmselt väga ammune rannalõugas + kunagine inimtegevus), mida on kavandatud kasutada vett puhastava märgalana. Siia on kavandatud juhtida golfiradade nr 13, 14 ja 15 võimalikud kastmisvee (juhul kui tekib – põhimõtteliselt on kavandatud kastmine korraldada, et ei tekiks) ja liigsademevee ülejäägid.

Golfirada rajatakse pilliroostunud ja võsastunud puudeta alale.

Lähtudes Looduskaitseseaduse § 35 lõige 4 jäävad 14. golfiraja lahtilöögi kohad ranna piiranguvööndist välja. Eelgriin, griin, edenemisala ja selle äärne ruff jäävad ranna ehituskeeluvööndi maismaa poolsest piirist välja (1 m samakõrgusjoonest 100 m), paiknedes merepoolsest 1 m samakõrgusjoonest 100 ja 190 m kaugusel.

Golfirada on kavandatud lääne-ida suunaliselt. Kuna rada ümbritseva loodusliku ala reljeefi ei muudeta ja ei kuivendata, siis säilib siin endine veerežiim. Endise veerežiimi täielikuma säilimise jaoks rajatakse lahtilöögi ja edenemisala vahele sillad (truubid), mis tagavad parema veerežiimi säilimise ka võimaliku merevee üleujutuse korral (nii üleujutusvee tõus kui ka taandumine toimuvad ilma tõkendusteta).

Corson OÜ. Töö nr 0810 63 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Rajaga piirnevatel aladel leidub kaitstavaid taimi. Nende tõttu on oluline säilitada veerežiim. Radadega piirnevad ning kaitsealuste taimedega asustatud alad kuuluvad hooldamisele vastavalt KSH-s esitatud nõuetele.

Golfirada nr 15. Golfiraja nr 15 (PAR 4) orienteeruv maksimaalne pikkus on 300 ja minimaalne 190 meetrit. Golfiraja rajamiseks vajalik pinnasemaht on orienteeruvalt 15600 m3. Maapinna kõrgus merepinnast kõigub vahemikus 0,7 – 1,2 meetrit.

Golfirada piirneb: • Ida poole enne golfirada nr 13 jääv võsastunud pilliroostuv rohkete kaitsealuste liikide asurkondadega säilitatav ala. • Golfiraja läänepoolne veerg ulatub 30-70 m kaugusele detailplaneeringu merepoolse osa piirist. Golfirajast lääne poole jääb kuni mereni rannikuala, mille reljeefi ei muudeta. Siin tuleb teha vajadusel ainult hooldavat korrastamist (pilliroostumise tagasisurumiseks pilliroo lõikamine ja kohati vajadusel võsaraiumist). Siia tuleb lisada ka võimalikud elupaigatüüpide rikastamiseks ettevõetavad lõugaste puhastused. Golfimetsa planeeringuala piiridest mere poole jäävat ala on võimalik (reaalne) korrastada ainult Keskkonnaameti, Tahkuranna valla ja golfiarendaja kolmepoolse leppe alusel. Kui randa hakatakse vastavalt menetluses olevale Tahkuranna valla üldplaneeringule kasutatama supluskohana ja ühiskasutuses oleva puhkealana, siis peab lisanduma eelnimetatud kolmele puhkeala ja supluskoha haldaja. • Lahtilöögi poolsest edenemisalast põhja poole jääb pilliroostunud ja võsastunud ala koos tiigiga (kavandatud vett puhastava märgalana nr 7) ning kolme (11-26, 51-87, 51-87 isendiga) niidu-kuremõõga asurkonnaga. • Griinist ja eelgriinist ca 10-15 m lõunapoole jääb randa suunduv kõigi ühiskasutus olev ja ka peale golfiradade rajamist ühiskasutusse jääv tee.

Lähtudes Looduskaitseseaduse § 35 lõikest 4 jääb 15. golfirajast osa edenemisalast, griin ja eelgriin ehituskeeluvööndist välja. Lahtilöögialad ja pool edendusalast ning merepoolne ruff jäävad ehituskeeluvööndisse. Golfiraja nr 15 kui rajatise rajamiseks on tarvis vähendada ehituskeeluvööndit.

Tulenevalt Ehitusseaduse § 2 lõikest 1 on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Vastavalt Ehituseaduse § 2 lõikele 3 on rajatis mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak.

15. golfirajani ulatub kuldhänilase (III kaitsekategooria) pesitsuskoha (1 paar) puhverala (Ø 100 m) ida äär.

Corson OÜ. Töö nr 0810 64 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Selleks, et tagada ka peale golfiraja rajamist piirkonna endine ka mere üleujutusi arvestav veerežiim kaitsealuste taimedega alal, rajatakse lahtilöögi ja edenemisala vahele sillad. Sillad peavad tagama võimaliku üleujutuse korral merevee vaba tõusu ja taandumise. Radade 13.- 15. vahele jääb ka praegu seal asuv tiik (lisa 25), mida on kavas ehitustööde käigus rekonstrueerida märgalaks nr 7. tagamaks golfiradadelt (nr 13, 14, 15) ning ümbruskonnast liigvee kogumise ning vajadusel ka vee puhastamise nii, et on välistatud mingisugunegi golfiradadelt muru väetamisest tulenev võimalik reostuse kandumine kaitsealuste liikidega aladele või merre.

Tulenevalt Golfimetsa planeeringuala ja sellest merepoole jääva ala (jääb planeeringualast välja) reljeefi suurest varieeruvusest (alla ja veidi üle 1 m samakõrgusjoont) on informatiivselt KSH protsessis toimunud detailplaneeringu menetluse käigus olnud käsitluses ka Pärnu Kriisikomisjoni kaardi 1m üleujutusala piir. Kriisikomisjoni kaardi 1 m üleujutusala piir ei ühti täielikult Golfimetsa planeeringualal ja selle lähialal 1 m samakõrgusjoonega. Keskkonnaametist saadud andmetel on kriisikomisjoni kaart koostatud Golfimetsa planeeringuala piirkonnas vanade geodeetiliste mõõdistuste alusel.

Golfimetsa planeeringualal ja sellest merepoole jääval alal on tehtud geodeetilised mõõdistused 2008. ja 2009. aastal, mis on aluseks detailplaneeringu joonistele ja kaartidele.

Golfimetsa detailplaneeringus (planeeringu joonis on lisas 25) ja KSH-s on võetud vastavalt looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 ja 4 tulenevalt 1 m samakõrgusjoonele järgnevad veekaitse vöönd (20 m), ehituskeeluvöönd (100 m) ja ranna piiranguvöönd (200 m).

Golfirada nr 16. Orienteeruv golfiraja nr 16 (PAR 4) maksimaalne pikkus on 330 ja minimaalne 225 meetrit. Golfiraja rajamiseks vajalik pinnasemaht on orienteeruvalt 14 300 m3. Maapinna kõrgus merepinnast kõigub vahemikus 0,9 – 1,2 m.

Golfirada rajatakse täielikult üksikute põõsastega pilliroogu täis kasvanud alale. Golfirada piirneb: • Golfiraja ja idast piirneva kehtiva detailplaneeringu järgse hoonestusala vahele jääb ca 20-30 m laiune endise reljeefiga looduslikku seisundisse jäetav ala. • rajast lääne poole jääva detailplaneeringu ala merepoolse piirini jääb ca 30-50 m. • golfirajast põhjapoole 15. ja 16. golfiraja vahele jääb rohkete niidu-kuremõõga asurkondadega ala. Antud ala säilitatakse suure kompaktse tervikalana. • Golfiradade 15. ja 16. vahele jääv golfiradade ühendusteeraja sildadega koridor on kaitsealuste taimedeta alal.

Golfiradade 15. ja 16. vahele jääb ka üks sillaga magistraalkraav. Olemasolev kraav toob Golfimetsa planeeringualast idapoole jäävatelt kõrgematelt aladelt kuivenduskraavide ja sademete liigvee, mis on suunatud randa liivaala taga asuvale madalale pillirooga alale

Corson OÜ. Töö nr 0810 65 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

(jääb täielikult Golfimetsa planeeringualast välja), kus maapind on vaid veidi kõrgemal üle merepinna. Suure niidu-kuremõõga asurkondadega ala terviklikuks säilitamiseks on golfiradade vahekauguseks üle 300 m.

16. golfirajani ulatub kuldhänilase (III kaitsekategooria) pesitsuskoha (1 paar) puhverala (Ø 100 m) ida äär.

Nii golfiradade vahelise teeraja kui ka lahtilöögi- ja edenemisala vahele on kavandatud rohked sillad, mis tagavad piirkonnas veerežiimi säilimise. Sildadega tagatakse merevee võimaliku üleujutuse korral merevee vaba liikumine nagu on ka praegu. Mereveel on võimalik vaba tõus ja peale tõusu lõppemist vaba taandumine. Kaitsealustele taimedele vajalik endine veerežiim säilitatakse.

Lähtudes Looduskaitseseaduse § 35 lõikest 4 jääb suurem osa 16. golfirajast (merepoolsem lahtilöögiala, edenemisala, ruff, griin ja eelgriin) ehituskeeluvööndisse. Golfiraja nr 16. rajamiseks on tarvis vähendada ehituskeeluvööndit.

Golfirada nr 17. Orienteeruv golfiraja nr 17 (PAR 3) maksimaalne pikkus on 165 ja minimaalne 95 meetrit. Golfiraja rajamiseks vajalik pinnasemaht on orienteeruvalt 5200 m3. Maapinna kõrgus merepinnast on 1,1 – 2,1 m.

Edenemisala ja griini vahel on veetakistusena endine magistraalkraav. Kraavi (veetakistus) ületamiseks on tarvis ehitada sild. Lahtilöögi alast vahetult idapiirile on kavandatud märgala nr 9. Märgalasse on kavandatud koguda 16. ja 17. golfiraja liigvesi, mis vajadusel ka puhastatakse. Märgala ületäitumisel pumbatakse vesi märgalasse nr 2 (jääb planeeringualast välja) kust vajadusel pumbatakse vesi veehoidla (jääb planeeringualast välja) vee täiendamiseks.

Golfirada rajatakse pilliroogu ja kõrkjaid täis kasvanud alale. Kaitsealused taimeliigid selles planeeringuala osas puuduvad. Golfirada piirneb: • põhjast 16. rajaga • lõunast rannaluitel kasvava metsaga

Golfirada jääb ca 50-60 m kaugusele Golfimetsa detailplaneeringu merepoolsest piirist.

Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt jääb 17. golfirada täielikult ehituskeeluvööndisse. Golfiraja nr 17 rajamiseks on tarvis vähendada ehituskeeluvööndit.

3.2.3 Golfimetsa planeeringuala golfirada nr 18. Eraldi on 18. golfirada toodud sellepärast, et selle võimalik rajamine on eeldatavalt kõige probleemsem ja seetõttu on antud rada käsitletud põhjalikult. Ainukesena on selle raja

Corson OÜ. Töö nr 0810 66 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne rajamiseks eelprojekt, mis ei kuulu tavaliselt detailplaneeringute juurde. Orienteeruv golfiraja nr 18 (PAR 5) maksimaalne pikkus 495 ja minimaalne 385 meetrit. Golfiraja rajamiseks vajalik pinnasemaht on orienteeruvalt 23 300 m3 ja golfiraja pindala on 18400 m2.

18. golfirada rajatakse pilliroogu täis kasvanud alale. Golfirada piirneb: • põhjapoole jääb 17. golfirada, • lõunast pilliroogu täiskasvanud alaga • idast piirneb golfirada rannamännikuga

18. golfirajale on koostatud rajamise eelprojekt; raja vertikaalplaneerimine ja kaks läbilõiget (lisa 22); 18. golfiraja griini, fairway ja tii lõiked (lisa 28)

18. golfiraja kehandi arvutuslik rõhk aluspinnasele on 0,4 kg/cm2 (teistel radadel on see väiksem). Selline rõhk tekib, kui kuhjata looduslikule pinnasele ligikaudu 2 m paksune kiht täitepinnast mahukaaluga 2100 kg/m3 kohta. Looduslikul pinnasel võib kandekoormus ilma aluspinnast muutmata olla 2-3 kg/cm2. 18. raja alune ala on korduva üleujutusega ala. Korduvad üleujutused on viinud pinnase loomuliku isetihenemiseni, mille tõttu võib väita, et 0,4 kg/cm2 ei põhjusta olulist pinnase tihenemist, mis võiks häirida 18. golfiraja piirkonnas praegust põhjavee liikumist. Seega pole otstarbekas golfiraja põhja vett läbilaskva vahekihi rajamine.

Golfiraja nr 18 drenaaži- ja pinnavesi kogutakse golfirajal pinnasekaevudesse ja sealt pumbatakse planeeringualast väljas olevasse märgalasse 3, kust suunatakse vajadusel vesi märgalasse nr 2 järelpuhastamiseks, võimalikuks lahendiks on ka vee pumpamine veehoidlasse.

Golfirajast mere poole jääb samuti täielikult pilliroostunud madal ala. Sellele alale on kavandatud rajada Golfimetsa planeeringualale ligikaudu golfiraja pikkune madal märgala nr 8. Märgala ja ruffi vahele jääks ca 10-20 m laiune pillirooga (pilliroogu ei niideta) puhverala. Märgalas nr 8 kasvavaks põhiliigiks on pilliroog. Pillirooga ala ulatuks seega praktiliselt kuni veepiiril oleva liivaalani. Märgala nr 8 saab oma vee lumesulamisveest, lähipiirkonna kõrgematelt reljeefiga aladelt ja golfiraja mitteväetatavalt kaldelt valguvast sademeteveest. Märgalasse nr 8 võib jõuda lumesulamise või sademete liigvett väljaspool Golfimetsa detailplaneeringuala asuva veehoidla (veehoidla liigtäitumisel suunatakse vesi märgalasse 2) ja märgala nr 2 liigtäituvuse korral. Kuna merevee juba alates 50 cm tõusudest toimub märgala vee segunemine mereveega, siis märgala nr 8 vett ei kavandata kasutada golfiradade kastmiseks. Märgalal pidevat merega ühendust ei ole kavandatud. Väetistega saastumise

Corson OÜ. Töö nr 0810 67 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne ohtu Pärnu lahe mereveele ei ole, kui rakendatakse kõiki väetiseohtu minimeerivaid meetmeid: 1. Võimaliku väetise saastega vee kogumine 18. golfiväljakult (griin, fairway ja tii) pinnasekaevudesse. 2. Pinnasekaevudesse kogutud vee pumpamine torude kaudu märgalasse 3 (asub planeeringualast väljas teisel pool luitemännikut), kust suunatakse vesi kas veehoidlasse või märgalasse 2 järelpuhastuseks. 3. Golfiraja 18 ääre merepoolsel kaldel olevat ruffi ala (muru, niidutaimestik) ei väetata ja sellel valguvad sademeteveed ei ole väetistest saastatud. Lisaks sellele on peale ruffi kavandatud jätta enne märgala 10-20 m laiune puhverala (pilliroog). 4. Varakevadise lumesulamiseaegsed liigveed läbi märgala nr 2 ei ole eeldatavalt väetistest saastatud, kuna piirkonnas ei ole ajavahemikul oktoobrist kuni aprilli keskpaigani kavandatud kasutada väetiseid.

Peale ruffi mere poole jääval 10-20 m laiusel pilliroopuhvril (võimalik on kasutada märgalas ka pajusid), 20-35 meetri laiusel pillirootaimestikuga märgalal, 20-30 m laiusel pillirooalal enne liivaala on oluline tähtsus tormituulte poolt tõstetud lainete kõrguse ja löögijõu tugevuse vähendamisel enne golfiraja kaldele (ruff) jõudmist. Kui puuduks selline, ca 60-70 m laiune kõrge puhvervöönd, siis lainete mõju 18. golfirajale oleks oluliselt suurem.

18. golfiraja, kui rannakindlustuse mitte rajamisel, jää, lainetuse, tuule ja meretõusuvee ühise energiaga ründavad luitemänniku äärt, kus võib tekitada oluline kahju (uhta puude juured välja, murda puid ja tekitada pinnase väljauhet) luite ääres kasvavatele mändidele. Eriti ohtlik on, kui pinnas ei ole külmunud (niiskest pinnasest on siis oluliselt kergem puujuuri välja uhta).

18. raja rajamine tõstab tõenäosust, et luitemänniku säilimine suurte tuulte ja üleujutuste korral on tagatud. Tegemist ei ole siin ainult rannakaitsevööndis oleva luitemänniku kaitsmisega merelt tulevate mõjude eest, vaid ka luitemännikust vahetult idapoole jäävate metsaosade ja kõrghaljastuse tuulekaitsega.

Ekspertide arvates on 18. golfiraja rajamist võimalik käsitleda ranna kindlustusrajatisena luitemännikule, millisena see ka ekstreemsete olude korral töötab. Golfiraja merepoolne kalle võiks olla kaetud geotekstiilist võrguga, mis võiks olla kaetud taimkattega (muru) või siis läbi võrgu hõredamalt taimede poolt kinnistatav liiv. Klassikaline kividega rannakindlustus antud rannalõiku ei sobi ja seda kindlasti ka ei kavandata.

Vastavalt Veeseaduse § 29 lõikele 1 moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. 18. golfirada jääb täielikult veekaitsevööndisse. Sama paragrahvi lõige 2 järgi on veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist Pärnu lahe rannas 20 m ja lõige 3 järgi on tavaline veepiir põhikaardil märgitud veekogu piir.

Corson OÜ. Töö nr 0810 68 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Lähtudes Looduskaitseseaduse § 35 lõikest 4 jääb 18. golfirada veekaitsevööndisse, kus vastavalt Veeseaduse § 29 lõike 4 punktidele 3 ja 4 on igasugune majandustegevus ja väetiste kasutamine keelatud.

1 m samakõrgusjoon läbib põhja- lõuna suunaliselt 18. golfirada keskelt ja 18. golfirada jääb tervenisti ehituskeeluvööndisse.

Vastavalt veeseaduse § 29 lõike 4 punktile 3 ja 4 on probleemne antud kohta golfirada rajada. Olukord muutuks, kui menetluses oleva Tahkuranna valla üldplaneeringuga kehtestataks käsitletud rannas üleujutusala piiriks, kas 0,5 m samakõrgusjoone või on kohapealset konkreetset olukorda arvestades võimalik rakendada veeseaduse § 29 lõiget 2, mille kohaselt võiks veekaitsevööndit arvestada praeguse 2009. a uue katastrikaardi tavalisest veepiirist.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja Pärnu EKE Projekt esitas 20.04.2009 Tahkuranna valla üldplaneeringu KSH aruande avalikustamisel ettepaneku määrata mereranna lõigul alates Pärnu linna piirist kuni kehtiva Golfi detailplaneeringuala lõpuni korduva üleujutusega ala piiriks 0,5 m samakõrgusjoon, mis annaks võimaluse lähtuvalt kohapealsetest looduslikest tingimustest määratleda tegelikkusele vastav üleujutuse ala piir, mis peegeldaks realistlikku olukorda. . Planeeringuala põhjaosas on ulatuslik väga keerulise mikroreljeefiga ala ( kuni 400 m mereveepiirist), kus maapinna kõrgus kõigub vahemikus 0,6 – 1,5 m. 1 m samakõrgusjoone määramine on siin väga komplitseeritud.

Tahkuranna valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu KSH aruande koostaja AS Pöyry Entec oma vastuskirjas 07.05.2009 nr 155 (lisa 26) ei pea põhjendatuks teha uues Tahkuranna valla üldplaneeringus erandit üleujutusohtlike ala piiride määramisel.

Järgnevalt koopialõik vastuskirjast (lisa 26):

Vastavalt Looduskaitseseaduse § 38 lõike 4 punkt 2 ehituskeeld ei laiene kaldakindlustusrajatisele. Samuti on Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punktis 3 toodud, et ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud ranna kindlustusrajatisele. Siit võib eeldada, et golfirada tuleks rajada kui ranna kindlustusrajatist, millel oleks lisafunktsioonina golfirada.

18. golfiraja ranna kindlustusrajatisena rajamine eeldab vee-erikasutusluba, millega kaasneb vajadus KMH järele. Samas vastavalt 22. veebruaril 2005. aastal vastu võetud KeHJS §11 lõike 6 kohaselt võib tegevusloa (nt vee-erikasutusloa) taotlemisel otsustaja (loa andja) jätta kohustusliku keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata. Vastavalt KeHJS § 11 lg 6 lubab otsustajal jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva

Corson OÜ. Töö nr 0810 69 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.

Minnes siit edasi ja lähtudes säästva arengu põhimõtetest on eksperdid koostanud KSH, mis arvestab ka KMH nõudeid, kuna nii on välditud hindamiste võimalik dubleerimine. KSH aruande eesmärgiks on esitada otsustajale piisavalt teavet hilisemaks tegevusloa andmiseks.

18. golfiraja rajamiseks on tehtud vee-erikasutuse mahus eelprojekt, mida on arvestatud KSH aruande koostamises. Eelprojekti 18. golfiraja andmeid on kasutatud kuivendussüsteemi peatükis ja golfiraja nr 18 ülevaate ning mõjude lahtikirjutamisel. Rannaprotsesside käsitluses ja rannaala hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilisel modelleerimisel on põhirõhk just 18. golfirajale avalduvate mõjude selgitamisel. 18. golfirajale eelprojekti kõiki lisasid on kasutatud KSH aruande koostamisel (masterplaan, pinnase mahud) ja enamus neist on KSH lisadena: • Lisa 22. 18. raja vertikaalplaneerimine ja kaks läbilõiget • Lisa 24. Golfikompleksi kastmissüsteemi skeem • Lisa 28. 18. golfiraja griini, fairway ja tii lõiked • Lisa 30. Tahkuranna golfi loodusjoonis

Rada 18 on golfiradadest viimane. Peale mängu lõpetamist siirduvad mängijad 18. golfiraja griiniga kohakuti olevasse ja Hotelli kinnistul asuvasse golfiklubisse, kus toimub mängutulemuste registreerimine.

3.2.4 Liiklus

Kogu golfiala juurdepääs on varemkoostatud kehtiva OÜ Golfer golfikeskuse detailplaneeringu kohaselt Pärnu linnast Kalevi puiestee põik ja Männimetsa tee kaudu ning Kure tee kaudu Pärnu-Ikla maanteelt (jääb Golfimetsa planeeringualast välja). Golfikeskuse väljaehitamisega saab oluliseks liiklussuunaks põhja-lõunasuunaline praegune metsatee (jääb Klubi kinnistu idapiirdele), mis saab alguse Pärnu linnapiirilt ja jõuab golfialast lõunasse jäävate elamualadeni. Käesolev detailplaneering seda liikluslahendust ei muuda ega täienda. Planeeringuga tehakse ettepanek nimetada antud tee, linnapiirist Rae teeni (sealt edasi on tegemist juba Käära teega), Golfi teeks (joonis 17). Kure tee ja Rae tee Pärnu - Ikla maantee ristmikelt võib arvestada võimalusega ühel suunal maha ja pealesõiduks parempööretega. Põhiliseks juurdepääsuks golfikompleksile ja kogu Rae kinnistu puhke ja elualadele on menetluses oleva üldplaneeringu kohaselt Posti tee ristmik Pärnu - Ikla maanteel, millelt on planeeritud ühendus põhja- lõunasuunalise metsateega (Golfi teega).

Esialgu golfiväljaku väljaehitamisest tingitud liiklusintensiivsus oluliselt ei tõuse. Golfimängijad tulevad põhiliselt Pärnu linna poolt.

Corson OÜ. Töö nr 0810 70 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Joonisel 17 on juurdepääsud Golfimetsa detailplaneeringu alale.

Joonis 17 Liiklusskeem 1: 22000 (Allikas: Golfimetsa detailplaneering 2009).

Corson OÜ. Töö nr 0810 71 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Pikaajalise arenguprogrammi kohaselt kuni ehitatakse Klubi kinnistule hotell ning areneb kogu ulatuslik puhkeala, tõuseb liikluse intensiivsus ning järjest suuremat rolli liikluse korraldamises hakkab omama põhja-lõuna suunaline metsatee (Golfi tee), mis kujuneb kogujateeks kogu piirkonnale.

Kogu golfikompleksi juurdepääsuteede ehitamiseks on 2004. aastal AS K&H poolt koostatud põhiprojekt.

Golfimetsa planeeringualasse jääb sellest ida-lääne suunaline projekteeritud teelõik (ca 250 m), mis on avalikuks pääsuks randa. Projekteeritud kruusakattega tee laiuseks on 4 meetrit. Golfimetsa detailplaneeringualast välja mere poole on AS K&H projekteerinud kolm parkimiskohta kokku 16 autole. Randa viiv tee lõpeb ümberpööramise platsiga, mis jääb Golfimetsa planeeringualast välja ca 110 m mere poole. Ümberpööramise platsist rannapiirini on ca 120 m. Tee on projekteeritud kruusakattega. Lisaks AS K&H projekteeritud juurdepääsule merele oli varem Golfimetsa planeeringuala idapiiri lähedale planeeritud ka jalg- ja jalgrattatee.

3.3 Alternatiivid

Kavandatud tegevuse alternatiivide loend: 1. Alternatiiv 1 (A1) – kavandatud tegevus (lisa 25). 2. Alternatiiv 2 (A2) – 0-alternatiiv (ala jääb endisesse seisundisse). 3. Alternatiiv 3 (A3) - fiktiivne alternatiiv (arvutustehnilistel kaalutlustel võetud fiktiivne alternatiiv, millest alternatiivide võrdluses on kõik teised alternatiivid olulisemad).

Golfiarhitekti varasem visioon ühest võimalikust lahendist (A1-s on seda arvestatud ja mõningaselt edasi arendatud).

1. Alljärgnevalt rannikuala ideed. Eesmärk on hoida ala võimalikult looduslik. 2. Kõrguste suhtes peame golfialaga olema üle 2 m ja midagi ei rajata kõrgusega üle 3 m (13.-18. rajal). • 13. rada tii ja griin 3 m ja edenemisala 2,5 m. • 14. rada tii 3 m ja griin ning edenemisala 2,5 m • 15.-18. rada tiid ja edenemisalad 2- 2,5 m vahel ja griinid 2,5 m. 3. Golfiraja pikkus oleneb PAR-idest. Drenaaži töölesaamiseks ja merevee eemalehoidmiseks peaks madalaim punkt olema 2 m. • Kuna rajad ei ole lamedad, siis kõrgemad punktid tuleb paika panna – need olenevad konstruktsioonist ja on 0,5-1 m kõrgemal. • Lõpuks on radade kõrgus 2,3-2,6 m vahel. • Mida lähemale merepiirile, seda rohkem tuleb vajaliku taseme saamiseks tõsta. 4. Golfiradade 13-18 esialgsed orienteeruvad maksimaalsed pindalad, mis detailplaneeringu ja golfiradade rajamisprojekti käigus täpsustuvad ning eeldatavasti peaksid kindlasti vähenema:

Corson OÜ. Töö nr 0810 72 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

• 13. 14 740 m2; • 14. 12 350 m2; • 15. 19 790 m2; • 16. 16 800 m2; • 17. 8 280 m2; • 18. 18 400 m2.

Golfimetsa planeeringuala golfiradade esialgne pindala oleks seega 90 360 m2 ja keskmine kõrgus 2.3 - 2.6 m ning orienteeruv laius (edenemisala + nõlvad) 50 m. Kuna 18. golfirajale on koostatud eelprojekt, siis selle raja pindala on kõige lähedasem lõplikule.

Kavandatud tegevuse (A1) golfiradade põhimõtteline paigutus otsustati 18.11.2008 kell 14.00 - 18.00 Pärnus Lina tn 31 toimunud koosolekul. Koosolekul osalesid Pärnu Keskkonnateenistus, Tahkuranna Vallavalitsus, golfiarhitekt, arendaja, detailplaneeringu koostajad ja KSH koostamisel osalevad eksperdid. Koosoleku protokoll, koosolekul osalenute nimekiri ja lühiülevaade arutletust on lisas 7.

Golfiradade asukohtade paigutuses on süsteemselt arvestanud KSH koostamise käigus nii KSH aruande täiendamisel saadud materjale (planeerija, arendaja, golfiarhitekt, eksperdid ja ekspertarvamus) Natura hindamises toodud leevendusettepanekute kontekstis.

Alternatiiv 1 1. Golfimetsa detailplaneeringu kavandatud tegevuse (alternatiivi 1) järgne golfiradade asetus on valitud vastavalt kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade säilitamise seisukohast. Golfimetsa planeeringualale kuue golfiraja rajamisel on reaalselt võimalik tagada looduskaitseseaduses ettenähtud II kaitsekategooria taimeliikide säilimine. Looduskaitseseaduse § 55 lg 7 kohaselt on II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine keelatud. 2. Alternatiiv 1 puhul on kaitsealuste liikide kasvualad (rannaniit) golfiradade vahel jäetud võimalikult suured ja kompaktsed (kaitsmisele kuulub praktiliselt kogu niidu-kuremõõga asurkond). 3. Alternatiiv 1 korral säilitatakse kaks Golfimetsa detailplaneeringualal olevat metsa tervikaladena. 4. Alternatiiv 1 korral Golfimetsa planeeringualal asendatakse maakonnaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” rohelise võrgustiku tugialal praegused pilliroostunud ja võsastunud alad kuue murukattega golfirajaga. Golfiradade vahel ja Golfimetsa planeeringualast väljaspool olevad rohelise võrgustiku tugialadel luuakse tingimused väärtusliku rannaniidu kaitsealune taimestiku kaitsmiseks ja säilimiseks. Kohati luuakse ka tingimused osadele rannaniiduosadele kaitsealuste liikide taasasumiseks, mis pilliroostumise ja võsastumise tõttu praeguseks on väsinud.

Corson OÜ. Töö nr 0810 73 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

0-alternatiivi olulisemad aspektid: 1. Jättes ala praegusesse seisu on väga suur tõenäosus, et 5-10 aasta pärast olulisem osa praegu kasvavatest katsealustest taimedest on hävinud (käsitletud on praegu üle 1000 niidu-kuremõõga isendiga populatsiooni). Põhjuseks on praegustesse kasvukohtade võsa ja pilliroo kasvamine. Hinnangu aluseks on Pärnu rannaniidu looduskaitsealal kümne aastaga praeguseks toimunu. 2. Golfimetsa detailplaneeringualas ja sellest merepoole jääval alal jätkub looduskaitseseaduse § 55 lg 7 rikkumine. 3. Praegustel andmetel ei ole ekspertideni jõudnud andmeid, et 0-alternatiivi korral tehtaks või kavandataks Golfimetsa detailplaneeringu alal või selle lähiümbruses reaalseid ja praeguses tegelikkuses (langev majandusolukord) toimida võivaid arendusi, mis võimaldaks kaitsealuste taimedega rannaniidu säilimiseks vajalikke regulaarseid niitmisi või karjatamisi ning hooldust tagada. 4. Vallal jäävad teostamata üldplaneeringuga kavandatud tegevused piirkonnas. Kindlasti vähenevad ka vallal golfi arendamisest saadavad maksud. 5. Eeldatavalt tingib 0-alternatiiv Klubi kinnistul või mujal, kuhu kuus golfirada rajatakse, kõrghaljastuse vähendamist.

Corson OÜ. Töö nr 0810 74 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

4.1 Seos üldplaneeringu, arengukavade ning planeeringutega

4.1.1 Ülevaade

KSH koostamisel on arvestatud Pärnu linna üldplaneeringut, Pärnu maakonnaplaneeringut ja Pärnu maakonna teemaplaneeringut „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”.

Tahkuranna valla üldplaneeringus ja arengukavades on golfi arendamisele pööratud suurt tähelepanu. Tahkuranna valla ja arendaja soov on, et Pärnu lahe randa rajataks võimalikult looduskeskkonda arvestav ja ranna puhkemajandusliku kasutusega harmoneeruv atraktiivne rahvusvahelistele nõuetele vastav golfikompleks.

Menetluses oleva uue Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi jääb planeeringuala puhkehoonete ja –rajatiste maale. Üldplaneeringu põhijoonis koos legendiga on lisas 6.

Tahkuranna Vallavolikogu kehtestas 27.03.2002 otsusega nr 14 Rae maaüksuse Golfi detailplaneeringu, millega kavandati golfikompleksi rajamine. Golfi detailplaneeringuala läänepiir on Golfimetsa detailplaneeringu idapiiriks. Golfimetsa maaüksuse detailplaneering ei muuda kehtestatud Rae maaüksuse Golfi detailplaneeringut, samas detailplaneeringuga toimuvad tegevused on seotud Golfimetsa detailplaneeringu kavandatud tegevustega. Peatükis 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus on käsitletud Talu kinnistu seost golfikompleksiga ja Golfimetsa detailplaneeringuga.

Golfimetsa detailplaneeringuala lähipiirkonda jääb Tahkuranna Vallavalitsuse 02.06.2009 korraldusega nr 160. algatatud Reiu küla Talu detailplaneeringu KSH. Planeeringuala suurusega ca 5 ha asub Rae tee lõpul. Planeeringu on algatanud Tahkuranna vallavolikogu 26.03.2009. a otsusega nr 15. Planeeringu eesmärk on ärimaa ja haljasmaa kruntide moodustamine ning ehitusõiguse määramine. Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon on oma kirjaga 20.05.2009 nr PV 6-8/8507 andnud seisukoha, et KSH algatamine antud detailplaneeringule on vajalik, sest planeeritav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju avaldumise ümbritsevale keskkonnale. Talu kinnistu asub osaliselt Pärnu lahe ranna ehituskeelu- ja piiranguvööndis, maakonnaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohelise võrgustiku tugialal ning Uulu-Tahkuranna-Jõulumäe väärtuslikul maastikul. Planeeringu algataja ja kehtestaja on Tahkranna Vallavolikogu, korraldaja Tahkuranna Vallavalitsus. Eelpoolnimetatud otsuse ja korraldusega on võimalik tutvuda Tahkuranna valla koduleheküljel www.tahkuranna.ee. (Ametlikud teadaanded 15.06.2009)

Corson OÜ. Töö nr 0810 75 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

4.1.2 Menetluses oleva üldplaneeringu seos Golfimetsa planeeringualaga

Alljärgnev peatükk 4.1.2 koosneb menetluses oleva Tahkuranna üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) KSH aruande ptk 5.2.1 materjalidest. Keskkonnaameti soovitas 22.04.2009 meilis Golfimetsa detailplaneeringu KSH koostajatel allpool toodut käsitleda ja hinnata KSH aruande täiendamisel. Üldplaneeringus on käsitletud kokkuvõtlikult Reiu küla rannikuäärse ala kasutuse probleeme (üldplaneeringu KSH aruanne on Keskkonnaametis heakskiitmiseks). Järgnevas kokkuvõtvas peatükis 4.1.3 käsitletakse ja selgitatakse üldplaneeringus (ptk 4.1.2) tõstatatut.

Kui koostatava Tahkuranna valla üldplaneeringuga valdavas osas pigem suurendatakse valla tasandil rohevõrgustiku alasid, siis erandiks on Reiu küla piki rannikut kulgev roheline vöönd, kus maakonna teeemaplaneeringu järgne rohekoridori teoreetiliselt laiaulatuslik ja katkematu ala on juba eelnevalt mitmete kehtestatud detailplaneeringutega takistatud (üldplaneeringu KSH aruande lisa 2).

Nimelt on Pärnu maastikukaitsealaga külgnev merepoolne ala määratud läbi detailplaneeringute puhkealade - golfiväljaku ja sellega seonduva ning ärialade ning elamute rajamiseks. Lisaks kehtestatud detailplaneeringutele on vald algatanud mitme detailplaneeringu koostamise, mille menetlemine toimub üldplaneeringu koostamisega samaaegselt.

Rohevõrgustiku suhtes on üheks võimaliku negatiivse mõjuga planeeringuks Golfimetsa detailplaneering, mille eesmärk on varem planeeritud golfiala laienemise võimaldamine rannikualale.

Golfimetsa detailplaneeringule on koostatud KSH aruanne (sh on läbi viidud Natura hindamine), mistõttu selle ala kohta siinses aruandes hinnanguid ei anta.

KSH eksperdid juhivad siiski tähelepanu, et kui Golfimetsa detailplaneeringus ei anta väga selgeid rohelise võrgustiku toimimisega seotud keskkonnatingimusi, võib selle planeeringu kehtestamise järgne elluviimine halvendada rohevõrgustiku toimimist (nt ala piiramine aedadega, olemasoleva väärusliku haljastuse mahavõtmine vms tegurid).

Detailplaneeringus peavad seetõttu olema väga selged keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed, mis tagavad selle, et planeeritav ala jääb ühtlasi toimivaks rohevõrgustiku osaks.

Lähtuvalt eelmainitust (kehtestatud ja menetluses olevatest DP-st) täpsustati rohevõrgustikku üldplaneeringus ja jäeti üldplaneeringus rohevõrgustikuna määratud alast välja ainult hoonete ehitamiseks kavandatud alad, sest golfiväljak ise võib olla rohevõrgustiku osa. Algatatud, kuid mitte veel kehtestatud, detailplaneeringute alad on üldplaneeringu joonisel näidatud kui reserveeritud alad ning on osaliselt näidatud ka rohelise võrgustiku alana, mis nende detailplaneeringute koostamise lõpuni viimisel toob kaasa kohustuse arvestada rohevõrgustiku sidususe tagamisega.

Corson OÜ. Töö nr 0810 76 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Kehtestatud detailplaneeringud on Reiu külas rannikul oleva rohevõrgustiku juba jätnud väiksemateks ja isoleeritumateks tükkideks. See võib tuua kaasa elustike kadumist ja häirimist (ennekõike müra, visuaalne reostamine aga ka golfiväljaku monokultuursete taimekoosluste mõju ümbruskonnale, kui seal kasutatakse väetisi, mürkkemikaale vms). Juba alanud golfiväljaku rajamisel tekivad kõrghaljatuseta alad, mille tõttu rannametsad ei ole enam pidevad ja sisseraiutud lagedate alade ääres tekkivad tormimurrud (üksikuid murtuid puid oli näha ka 2008. aasta suvel). Rannikul oleva rohekoridori näol on tegemist üheltpoolt kahte kaitseala ühendava koridoriga (Pärnu maastikukaitseala hõlmav ning Surju rannametsade kaitseala), teisest küljest nii olemasoleva kui potentsiaalse rekreatsioonialaga, mis on ühenduses Pärnu linna rannikuala rohelise vööndiga.

Lisaks on rannikuäärne rohevõrgustiku ala oluline puhverala Pärnu maastikukaitsealale. Samuti on rannikuäärne levikukoridor oluline elustikule (koridori mööda liiguvad loomad, linnud, putukad, seemned jne). Kuna kehtivate planeeringute tühistamine on reeglina vallale kahjunõudeid põhjustav, tuleb ranniku koridori alal leida muid viise, kuidas metsa mahavõtmisest tekkinud keskkonnamõju leevendada (nt tagada allesjääva metsa ette madalama haljastuse istutamine, et leevendada tuule mõju metsale; tagada elamukruntidel ja ärialadel võimalikult suures ulatuses metsa säilimine; rajada ökogolfiväljak, mille murualade vahele jäetakse alles võimalikult palju looduslikke taimekooslusi ja mille puhul välditakse väetamist ja mürkkemikaale; jätta golfiala aiaga piiramata, jne).

4.1.3 Planeeringutega seonduv ja selgitav Golfimetsa detailplaneeringu keskkonnaaspektiline kokkuvõte

1. Golfimetsa planeeringuala jääb ranna ääres kulgevasse Pärnu maakonna teemaplaneeringu järgsesse rohekoridori. 2. Golfimetsa detailplaneeringualal on seos Pärnu maakonnaplaneeringu, maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, Pärnu linna üldplaneeringu ja Tahkuranna valla üldplaneeringu (praegu kehtiv ja menetluses olev) rohevõrgustiku aladega ning see väljendub rohevõrgustiku säilimises ja sidusus peale detailplaneeringu kehtestamist: • Tahkuranna üldplaneeringu KSH koostanud ekspertidega on Golfimetsa detailplaneeringu KSH eksperdid samal arvamusel, et planeeringualal võib golfiradu 13- 18 vaadelda ja käsitleda kui rohevõrgustiku osasid. • Golfiraja erinevad osad (griin, eelgriin, edenemisala, löögialad ja ruff) erineva reljeefiga alade murukate on moodustatud endiste pilliroostunud ja võsastunud rohevõrgustikualade asemele. • Golfiradade kõrval olevad kaitsealuste taimede elupaikadega terviklikud rannaniidu osad säilitatakse, millega täidetakse

Corson OÜ. Töö nr 0810 77 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

menetluses oleva üldplaneeringus esitatud üks ökogolfiraja kriteeriume. • Väärtusliku kõrghaljastusega rohekoridori Golfimetsa detailplaneeringuala metsaalad säilitatakse puutumatute tervikaladena. Väärtusliku kõrghaljastuse likvideerimist ei ole kuue golfiraja rajamisega kavandatud teha. Likvideeritakse vajadusel golfiradade alla jäävat võsa ja rannaniidu kaitsealuste taimede kooslusi ohustavat võsa. • Praegu Golfimetsa detailplaneeringuala ja planeeringualast välja merepoole jääva rohevõrgustiku ala pindala jääb ka peale detailplaneeringuga kavandatud kuue golfiraja rajamist samaks. Toimub ainult vähekvaliteetse rohevõrgustiku (pillirooalad, võsa pilliroostumise tõttu likvideeruvad kaitsealuste taimedega rannaniiduosad) asendumine väärtuslikuma rohevõrgustikuga (murukattega golfiväljakud, golfiväljakute vahelised ja osalt ka merepoole jäävad suured ja kompaktsed kaitsealuste taimeliikidega hooldatavad rannaniidu kooslused). • Golfiradade ümbruse puhveraladel (minimeerib golfirajalt kaitsealuste taimedega aladele tulla võivaid ohte) säilitatakse sealne reljeef ja veerežiim ning praegune taimestik. Vajadusel tehakse niitmist ja raiutakse võsa. • Märgalade moodustamisel on võimalik vajadusel kasutada aladel kasvavat pillirookooslust, mida vajadusel täiendatakse pajudega. Märgala pilliroo ja pajude kooslusel on lisaks veekaitselise ülesandele (vajadusel puhastab märgalasse suunatavat drenaaži ja sademete liigvett) tähtis osa ka märgala kallaste kindlustamisel ning vajadusel liivaalade deflatsiooni tõkestamisel (vähendab liiva liikumist). • Pillirool ja pajudel on tähtis roll 18. golfiraja ees ka golfiraja nõlva kaitsmisel. Vähendab merelainete, tuulte, kõrgvee ja mõningaselt ka jää mõjusid golfiraja nõlvale. Märgala kõrge pajudega pillirookooslus koos rannaluite mändidega, golfirajaga, ranna liivaala ja merega rikastab siin maastikku nii ökoloogiliselt kui ka esteetiliselt. • Tulevikus eeldatavalt mitmekesistavad Golfimetsa planeeringuala ja selle lähiala rannamaastiku kompositsiooni ning annavad sellele lisaväärtust: murukattega golfirajad, kaitsealuste taimedega rannaniiduosad, rannaluite männik, roostikud, põõsastikud, märgalad, rannalõukad. 3. Kuuludes ranna ääres kulgevasse rohekoridori peab siin kavandatavale arendustegevusele (kuue golfiraja rajamine) hinnangu andmisel arvestama: • Kuue golfiraja rajamisega Golfimetsa planeeringualal ei vähendata Pärnu maakonna teemaplaneeringu järgse rohekoridori kõrghaljastusega olevaid alasid (põhiliselt metsad). Kuus golfirada rajatakse aladele, kus metsa ei ole ja puudub ka muu väärtuslik kõrghaljastus.

Corson OÜ. Töö nr 0810 78 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

• Golfimetsa planeeringuala golfirajad rajatakse rohekoridori pilliroostunud ja võsastunud aladele ning mõnes kohas ka tuulemurrujärgsele täielikult võsastunud alale. • Arendustegevus võimaldab reaalselt ja koheselt peale Golfimetsa detailplaneeringu kinnitamist alustada kaitsealuste taimeliikide alade säilitamist ja osaliselt alustada niidutaimestikuga alade suurendamist. Eelnenu kavandamist ja säilitamiseks vajalikke eeltöid (mõõdistamised, märgistamised, niitmise kavandamine jms) on võimalik alustada peale KSH aruande heakskiitmist. • Jättes ala praegusse seisu (0-alternatiiv) tähendab, et lähiaastatel eeldatavalt väheneb oluliselt Golfimetsa planeeringualal kaitsealuste taimede isendite ja kasvukohtade arv ning rannaniit, kui kaitsealuste liikidega kooslus (praegu veel üle 1000 isendiga II kaitsekategooriaga niidu-kuremõõga populatsioon + kuuest taimeliigist ligi 1000 isendiga III kaitsekategooria taime), on looduslikult praktiliselt likvideerumas. Samas Looduskaitseseaduse § 55 lg 7 kohaselt on II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine on keelatud. • Golfimetsa planeeringualale kavandatud arendustegevusega on võimalik alustada piirkonnas kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaitsmist ja säilitamist. Koos golfiradade rajamisega kaasnev niitmine ja võsa raiumine golfiradade vahelt ning radade merepoolses lähipiirkonnas võimaldab tagada Golfimetsa planeeringu- ja selle lähiala rannaniidule jätkusuutlikkust. • Golfimetsa detailplaneeringuala on põhiliselt alaliselt liigniiske (ainult kaguosas olev rannamändidega luide ei ole). Selleks, et alaliselt liigniiskel alal kavandada rannaäärse rohekoridori täiendamiseks pilliroostunud ja võsastunud alale metsa istutamist, tuleb antud ala kuivendada. Samas ala kuivendamisega ja sinna metsa istutamisega likvideeruksid alalt rannaniidu kooslused koos kaitsealuste liikidega, kuna muudetaks ala veerežiimi. Golfimetsa detailplaneeringuga eeltoodud arengut ei ole kavandatud. • Jättes ala kuivendamata ja istutades laiguti alaliselt liigniiskele alale metsa peame teadma, et sellega on koheselt sisse programmeeritud nendele puudele kasvades oluline tuuleheite oht (puude juured arenevad alalise liigvee tingimustes ja kehvalt arenenud juurestik ei võimalda vesises pinnases tuuleheitele vastupanu osutada). • Golfiradade vahele ei kehtestatud detailplaneeringus ega kavandata Golfimetsa detailplaneeringus piirdeaedade rajamist. Metsloomadele on planeeringualas eeldatavalt tagatud piisav vaba liikumine. 4. Golfimetsa golfiradade vahelise looduslikku seisundisse jäetavatel aladel kavandatakse ainult niitmist, mille kordade arv ja ajad lähtuvad kaitsealuste liikide elupaikade säilitamise nõuetest.

Corson OÜ. Töö nr 0810 79 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

5. Karjatamist golfiradade vahele jäävatel aladel ei kavandata. Karjatamise kavandamisel oleks kindlasti vajalik karjaaedade rajamine. 6. Golfimetsa detailplaneeringualal ei ole kavandatud olemasoleva väärtusliku haljastuse mahavõtmist. Praegu planeeringualal kasvavad metsad säilitatakse tervikuna. 7. Golfimetsa planeeringualal säilitatakse endine veerežiim (käsitletud ptk 4.4.1- 4.4.6). 8. Muru väetamine golfiradadel on kavandatud nii, et väetiste sattumise oht golfiradadest väljajäävatele aladele oleks välditud või siis minimaalne (käsitletud ptk 4.4.1-4.4.6 ). 9. Korras golfirajad ja nendevahelised kaitsealuste liikidega rannaniidud koos säilitatava metsaga ning märgaladega pakuvad visuaalselt oluliselt positiivsemaid vaateid kui praegu Golfimetsa detailplaneeringuala ja selle lähialadelt on võimalik näha. 10. Planeeringualast merepoolset ala on mereranna rekreatsiooniline väärtuse tõstmiseks eeldatavalt võimalik arendada, kui Golfimetsa planeeringualale rajatakse golfirajad ja Keskkonnaameti, Tahkuranna valla ning golfiarendaja vahel sõlmitakse kolmepoolsed selle rannaala arendamiseks lepingud. 11. Ekspertide arvates Golfimetsa detailplaneeringu rajatavad kuus rada koos radade vahele jääva ala ja lähiala hooldamise puhul vastavad menetluses olevas Tahkuranna üldplaneeringu KSH-s toodud ökogolfiväljaku kriteeriumidele. 12. Golfimetsa planeeringualale kavandatud golfiradadel on eeldatavalt madalhaljastusega sarnanev efekt tuultemõju vähendamisel nii Golfimetsa planeeringualal kui ka planeeringualast väljapoole jäävate metsaosade suhtes. Golfimetsa planeeringualade golfiradade tuulemõjude vähendamise efekt suureneb, kui golfiradadele äärde (ruff) haljastamisprojekti alusel rajada nii põõsaste kui ka puude gruppe.

4.2 Rand, rannaprotsessid ja veetasemed

Eesti lahelise ranniku, rannanõlva väikeste kallete ja madala merepõhja tingimustes on luidete tekkimine mererannale küllaltki tõenäoline mere transgressiooni tingimustes. Sel juhul liiguvad setted mööda rannanõlva maismaa suunas; samal ajal toimub ka viimaste mehhaaniline sorteerimine, mille tulemusena rannal kuhjuvad hästisorteeritud peeneteralised liivad.

Pärnu lahe idarannikut võib pidada üheks Eesti kõige esinduslikumaks luidete levikualaks. Sellel madalal rannikutasandikul, mille pikkus on umbes 70 km ja laius 0,5– 20 km, asub kaks erivanuselist luiteahelikku, mis Häädemeeste juures ühinevad. Antsülusjärve transgressiooni tähistav luiteahelik on 15 km pikk ja luidete maksimaalsed kõrgused ei ületa 10 m. Litoriinamere rannikuluited aga kulgevad 40 km ulatuses paralleelselt nüüdisrannaga.

Corson OÜ. Töö nr 0810 80 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Tõenäoliselt oli Pärnu lahe siseosa rand varem kõrgem ja suurema kallakuga. Pärnu lahe siseosa iseloomustab setete liikumine rannanõlval lõunast põhja suunas ja idast lääne poole. Seega rand laieneb ning veepiir nihkub aegamööda mere suunas. Kuna ranna kalle on väga väike, siis kuiva ja lahtist liiva, mis alluks eoolilistele protsessidele, leidub rannas suhteliselt vähe. Luited, mis asuvad ranna ülemises osas ja milleni ulatub kõrgvee ja tormilainetusega veepiir, on heaks kaitseks merevee edasitungimisele maa suunas.

Planeeritavast alast lõuna pool (ca 1 km) on rannas rohkelt märgata 2005. aasta jaanuari tormi jälgi. Tugeva tuule ja kõrge vee mõjul on vaadeldava piirkonna ranna lõunaosas langenud mitmeid puid ning luidetes on märgata 1,6 meetri kõrgust astangut. Sealt piki randa põhjapoole kuni Golfimetsa planeeringuala ja mere vahelise alani kaugenevad luited keskmisest veepiirist ja rannaluidete ees kulgeb madalam liiva ja roostunud ala. Golfimetsa detailplaneeringu piirkonna on rand muutunud laiemaks. Tabel 14. EMHI andmed veetasemete korduvuse kohta Pärnus 1990 – 2007 (lisa 8).

Jrk Kuu ≤ 1 m ≤ 1,5 m ≤ 2 m ≤ 2,25 m ≤ 2,5 m > 2,5 m nr [kordi] [kordi] [kordi] [kordi] [kordi] [kordi] 1 jaanuar 12 853 339 32 1 4 6 2 veebruar 12 119 51 14 0 0 0 3 märts 13 277 114 1 0 0 0 4 aprill 12 939 0 0 0 0 0 5 mai 13 392 0 0 0 0 0 6 juuni 12 955 5 0 0 0 0 7 juuli 13 385 7 0 0 0 0 8 august 13 386 0 0 0 0 0 9 september 12 696 16 0 0 0 0 10 oktoober 13 345 39 0 0 0 0 11 november 12 642 92 3 0 0 0 12 detsember 13 288 104 0 0 0 0

Tabel 14 on koostatud EMHI-st saadud andmetel (veetasemete korduvusi on mõõdetud ühe tunniste intervallidega).

Tabelist 14 on näha, et aprillist kuni novembrini ei ole veetasemed Pärnus ulatunud üle 1,5 meetri. Pärnu tingimustes ilmselt golfihooaeg algab aprillis ja lõpeb septembris.

Corson OÜ. Töö nr 0810 81 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Tabel 15. Pärnus 09.01.2005. a EMHI mõõdetud veetasemed . 9.01.2005 VEETASE GMT Veetase (cm) BC 03:00 758 04:00 775 05:00 766 06:00 762 07:00 754 10:00 751

EMHI andmetel oli Pärnus suurim veetaseme kõrgus 275 cm 09.01.2005 kell 04.00. Perioodil 1990 - 2007 aastani oli 6 korda veetase üle 250 cm (kõik 09.01.2005). Perioodil 1990 - 2007 (aprillist – oktoobrini) oli 1 m kuni 1,5 m ulatuvaid veetasemeid juunis 5 korda, juulis 7 korda ja septembris 16 korda. EMHI veetasemete mõõtmised ei ole tehtud vahetult Golfimetsa planeeringuala lähistel rannas, aga on täiesti aktsepteeritavad ka seal.

Kavandades raja kõrguseks 2.30-2.70 m (lisa 12) võib väita, et 18 aasta jooksul on 1 kord jaanuaris oht 18-nda golfiraja üleujutuseks.

Kokkuvõte 1. Golfimetsa planeeringualast paar kilomeetrit lõunapool toimub rannaastangu rannaprotsesside käigus kulutus ja kulutatud liiva transport kulgeb sealt põhjasuunas ehk Pärnu lahe pära suunas, kus moodustatakse uusi rannavalle, mille vahele jääb madal liiva ja roostunud ala. 2. Hüdrodünaamiliste protsesside mõjul on kujunenud looduslik kaitse vanadele rannavallidele. Golfimetsa planeeringuala kaguosas lõpeb vana rannavall. 3. Kui 18. golfiraja rajamise käigus moodustaksime siin madala kõrgusega (praegune reljeef – kuskil 50 cm üle merepinna) golfiraja, siis ohustaksime oluliselt tagumise vana rannavalli taimestikku. • Madala ja lauge reljeefi korral ei jää lainetusele takistusi. • Kõrge vesi pääseb kergemini vanal rannavallil kasvavate puude juurteni ning tugevate tuulte abil puude juurestik murtakse. 4. Kõrge veeseisu mõju rannamaastikule aitab kompenseerida roostunud ala madala rannavalli ja taimestunud (pilliroog) ala kõrgema luite vahel. Positiivsed reljeefi vormid takistavad kõrge vee jõudmist ranna- ja luitevallistikust maa poole. 5. Planeeritaval alal on tugevate tormide korral oht üleujutusteks. Kavandades raja kõrguseks 2.30-2.70 m võib väita, et 18 aasta jooksul on 1 kord jaanuaris oht 18- nda golfiraja üleujutuseks. 6. Golfimetsa detailplaneeringualal peab radade rajamisel (eriti 18. rada) arvestama kõrge veeseisu ja lainetuse poolt tekitatud tagajärgedega. 7. Lainetuse ja kõrge veetaseme tagajärjel, kui rada on madal, siis võidakse murukamar lõhkuda ning rajale kanda ka liiva.

Corson OÜ. Töö nr 0810 82 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

4.3 Rannaala hüdrodünaamiliste protsesside matemaatiline modelleerimine

4.3.1 Lähtekohad Golfimetsa planeeringuala lähedal asuva rannaalal tekkivate hüdrodünaamiliste protsesside modelleerimiseks

Reiu golfi lähedal asuva rannaalal on selle stabiilsuse seisukohalt määravaks hüdrodünaamilised protsessid: lainetus ja sellega kaasnevad hoovused ja settetransport, mis on genereeritud edelast ja läänest puhuva tuule korral.

Ilmselt on vaadeldava objekti geograafilise asukoha ja tingimuste seisukohalt määravaks ülaltoodud edelast ja läänest puhuvad tuuled, sest teistest suundadest puhuvate tuulte korral on laine jooksupikkus väiksem ning seega ka laine kõrgused vähemad. Selleks, et määrata maksimaalselt raskeim olukord, on tuule kiiruseks valitud torm Pärnu lahes, mille esinemise tõenäosuseks on 1 kord 100 aasta jooksul. Väiksema tõenäosusega esinemissageduse korral tuule on võimalikud mõjustused rannajoonel vähemad..

Avamerel, Pärnu lahel, esineva lainetuse parameetrite määramiseks on töös esitatud vaadeldava rannaala mõjutavad lainetused Pärnu lahel, rannajoone vahetus läheduses, samas tekkivad hoovused ja sette transpordi väljad.

Olulise lainekõrguse- , hoovuse- ja settetranspordi väljade arvutus on teostatud arvutiprogrammi MIKE 21 abil.

Matemaatiline mudel MIKE 21 Matemaatilisel modelleerimisel on kasutatud arvutiprogrammi MIKE21 [1,2] mooduleid NSW (Near Shore Wind Wave), HD (Hydrodynamic) ja ST(Sand Transport)..

4.3.2 MIKE NSW moodul

MIKE 21 NSW matemaatilist mudelit kasutatakse kaldajoonega piirnevatel aladel laineväljade arvutamiseks. Laineväljade määramisel on tähtsad järgmised lainete parameetrid: laine kõrgus, laine periood ja lainete liikumise suund, mis kõik on vajalikud lainetusest rannajoonel tekkivate jõudude määramisel. Matemaatiline mudel MIKE 21 NSW võtab arvesse vee sügavuse vähenemisest tingitud veepinna muutuse ja refraktsiooni, kohalikku valitsevate tuulte olukorda ja energia dissipatsiooni, mis on tingitud põhjal tekkivatest hõõrdejõududest ning lainete murdumist. Mudel arvestab ka lainetuse ning hoovuste vahelist vastastikust koosmõju. MIKE 21 NSW on statsionaarne, suuna mõju arvestav parameetriline mudel. Selleks, et arvestada hoovuste mõjuga on mudeli põhivõrrandite koostamisel lähtutud laine spektraaltiheduse jäävuse võrrandist. Selle jäävuse võrrandi parametriseerimisel sageduse järel on muutujatena lisatud nullinda ja esimese järgu spektri momendid. MIKE 21 NSW põhivõrrandid lahendatakse kasutades Euleri lõplike vahede meetodit. Nullinda ja

Corson OÜ. Töö nr 0810 83 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne esimese järgu spektri momendid arvutatakse täisnurkses arvutusvõrgus kasutades selleks diskreetseid laine levikusuundi. Mudel kasutab põhilises laine leviku suunas iga võrgu punkti piiritingimusena eelmise võrgu punkti arvutustulemusi. Mudeli väljund annab põhiliste arvutustulemustena järgmised integraalsed laine parameetrid: oluline lainekõrgus, keskmise laine perioodi, keskmise laine leviku suuna, suuna standardhälbe ja radiaalpinged.

4.3.3 MIKE 21 HD moodul

MIKE HD 21 voolamise mudel on kahemõõtmeline vabapinnaga voolamise mudeli süsteem. MIKE HD 21 abil on võimalik lahendada hüdraulilisi ja keskkonna mõjusid arvestavaid probleeme järvedes, jõgede suudmealadel, rannaaladel ja meredes. Programmi võib rakendada kõikjal kus stratifikatsioonist võib loobuda.

MIKE HD 21 voolamise mudelil on lai rakendusala hüdraulikas ja sellega kaasnevatel probleemide lahendamisel:

1. Tormiga kaasnev veepinna tõus. 2. Soojus ja retsirkulatsioon. 3. Vee kvaliteet.

Hüdrodünaamiline moodul (HD) on MIKE 21 voolamise mudeli põhimoodul. See mudel moodustab hüdrodünaamilise baasi selleks et kasutada keskkonna mõjusid arvestavat moodulit.

Hüdrodünaamiline moodul simuleerib veepinna muutusi ja voolamist järvedes, jõe suudmealadel ja rannajoone lähedal meres sõltuvalt erinevatest voolamist tekitavatest jõududest. Viimaste hulka kuuluvad: • Hõõrdepinge põhjal. • Tuulest tekkinud hõõrdepinge vabapinnal. • Baromeetriline rõhugradient. • Coriolise jõud. • Liikumishulga dispersioon. • Lisa sisse- ja väljavoolud mudeliga haaratud alalt. • Aurustumine. • Üleujutus ja kuivendus. • Lainetuse radiaalpinge.

Corson OÜ. Töö nr 0810 84 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

4.3.4 MIKE 21 ST moodul

MIKE 21 ST moodul on üks osa MIKE 21 matemaatilise modelleerimise süsteemist, mis võimaldab arvutada mitte kohesiivse uhtaine (liiva) transpordi hulka mis tekib kas ainult hoovuste või ka lainetuse ja hoovuste koosmõju tagajärjel. Lisaks sellele võimaldab MIKE 21 ST määrata ajas keskendatud põhja kõrgusmärkide muutumist kasutaja poolt defineeritud ajavahemiku jooksul.

Mooduli kasutamise eelduseks on see et eelnevalt MIKE 21 HD lahend oleks sisestatud lähteandmetena. Juhul kui soovitakse lainetuse ja hoovuste koosmõjul tekkivat uhtaine transpordi arvutusi, siis peavad olema sisestatud ka lainevälja parameetrid kasutades MIKE 21 NSW mooduli arvutustulemusi.

MIKE 21 ST kasutusala on lai ja haarab kõiki uhtaine transpordiga seotud probleeme: • litoraalsed uhtaine transpordi küsimused; • uhtumisi rannajoonele püstitatud ehitiste ümbruses; • jõgede suudmealadel • kombineeritud mõjurite juhtudel, kus esinevad tuule poolt genereeritud lainetus, hoovused ning tõusu-mõõna nähtus.

Numbrilise lahendamise tulemustena on saadud graafikud, millel on esitatud uuritavate suuruste - olulise lainekõrguse Hmo, hoovuse kiiruse ja setteaine transpordi hulga ja tasakaalu väljad. Siinkohal on vajalik arvestada, et graafikutel esitatud kvalitatiivsed arvnäidud esinevad ainult lähteandmetena sisestatud arvutusliku tuule korral, kui tormi poolt põhjustatud hüdrodünaamiline situatsioon on välja arenenud, mis eeldab seda, et tuul on puhunud ühest suunast 9 tunni jooksul. Töö lõpus graafilise materjalina esitatud joonistel on kujutatud uuritavate suuruste samajooned, vektoritena on näidatud uuritava suuruse liikumissuund ja vektori pikkus on võrdeline uuritava suuruse arvväärtusena, peale selle on eri värvidega tähistatud uuritava suuruse väärtus, mille kohta legend on esitatud joonise serval asuval skaalal.

Töös esitatud setteaine liikumist näitavad graafikud vastavalt arvutuslikule olukorrale mere põhjas toimuvat: joonisel roosakas-punaste toonidega täheldatud aladel toimub põhja kõrguse juurdekasv, roheliste toonidega märgitud kohtades aga põhja erosioon. Seega on vastavatel graafikutel kujutatud setteaine transpordi bilanss. Igal graafikul on esitatud põhja kõrguse muutuse dz/dt skaala mõõtühikutes m/ööpäevas. Vektorväli igal joonisel näitab antud olukorrale vastavat setteaine liikumise hulka ühikutes m3/s läbi ristlõike jooksva meetri. Toodud arvude käsitlemisel on vaja lähtuda sellest, et kõik graafikul esinevad arvväärtused, mis kehtivad päeva kohta suurenevad sedavõrd, et kuivõrd näiteks antud tugevusega ja kui antud suunaga tuul puhub ainult 365 päeva jooksul, on graafikul esitatud arvud vajalik korrutada 365ga.

Oluline lainekõrgus Hmo kujutab endast üle keskmise kolmandiku võrra kõrgemate lainete kõrgust. Seega „rusikareegli” kohaselt on üksiklaine kõrguse leidmiseks vajalik oluline lainekõrgus Hmo korrutada 1,7-ga.

Corson OÜ. Töö nr 0810 85 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Lisas 14 joonistel 1-8 on põhja suund esitatud noole ja N tähega.

4.3.5 Matemaatilise modelleerimise tulemused

4.3.5.1 Laineväljad

Laineväljade matemaatilisel modelleerimisel on määravate tuulte suundade määramisel aluseks nn. lainete „jooksupikkus” vaadeldava geograafilise punkti suhtes. See suurus kujutab endast distantsi, mille jooksul toimub kokkupuude veepinna ja tuule vahel, mille tagajärjel toimub hõõrdejõudude toimel tuuleenergia ülekanne veele ja millega kaasneb laineenergia kasv ja laine kõrguse suurenemine. Võttes aluseks Reiu golfi kinnistu asukohta on kõige pikem jooksupikkus Läänemerelt läbi Irbeni väina st. Lääne suunaliste tuulte korral. Teiseks arvestatavaks suunaks millega on vajalik arvestada on edela kaarest puhuvad tuuled, st lained mis saavad alguse Kuramaa rannikult.

Ülaltoodud kaks tuulte suunda ongi alljärgnevates arutlustes valitud põhilisteks arvutuslikeks tuulte mõjumise suundadeks.

Seejuures on statistiliseks tuule tugevuse esinemissageduseks määratud 1 kord 100 aasta jooksul esinev suurus, on leitud Kihnu HM jaamas teostatud aastatel 1977-2000 teostatud mõõtmistulemuste alusel arvutatud läänest kui ka edelast puhuva tuule kiirus 40 m/s, mis on kujutatud alljärgneval graafikul saadud arutluse alusel.

1800

y = -125.58Ln(x) + 438.96 1600

1400

1200 tuule esinemise tõenäosus 1H/50AASTAT 1000 1H/100AASTAT

u*2 Log. (tuule esinemise tõenäosus) 800 2 per. Mov. Avg. (1H/50AASTAT) 2 per. Mov. Avg. (1H/100AASTAT) 600

400

200

0 0.00001 0.0001 0.001 0.01 0.1 1 10 100 TÕENÄOSUS

Joonis 18. Kumulatiivne tuulte tõenäosuslik esinemise sagedus Liivi lahel koos trendi väljendavate joontega Kihnu HMJ 1977-2000 mõõtmistulemuste alusel

Siin on logaritmilisel horisontaalteljel kujutatud tuule tugevuse tõenäosuslik esinemine ja vertikaalteljel tuule kiiruse ruudu väärtus.

Corson OÜ. Töö nr 0810 86 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Pärnu lahe ja Reiu golfi kinnistu lähedase mere alla batümeerilised andmed on sisestatud matemaatilise modelleerimise teostamiseks Eesti Veeteede Ameti kaartidelt nr.628 „Sõrve poolsaarest Allirahuni” M 1:50 000; nr. 634 „ Ruhnu saarest Kihnu madalani” M.1:50 000; nr. 516 „ Pärnust Ruhnuni” M 1:100 000.

4.3.5.2 Tuul läänest

Lisas 14 joonisel 1 mõõtkavaga 1:95 000 on esitatud lainevälja olukord Pärnu lahel 1 kord 100 aasta jooksul esineva läänest kiirusega 40 m/s puhuva tormituule korral. Joonisel kujutatud vektorväli näitab, et lained liiguvad sellel juhtumil otse läänest itta. Pärnu lahe põhjakalda Munalaiu- Liu ja Kabriste ning Kihnu saare geograafilise asendi tõttu on lääne suunast peale jooksvate lainevallide mõju vähenenud ja vaadeldaval alal esinevad olulised lainekõrgused Hmo = 0,6 – 0,8 meetrit. Rannaäärsetes tsoonides on aga oluline lainekõrgus seoses merepõhja ja vee vahelise hõõrdejõududele väiksem jäädes vahemikku 0,5- 0,15 meetrit. Lainevälja kuju sõltub eriti rannajoone lähedal vee sügavusest ja siin on selgelt näha, et sügavamas vees on lained kõrgemad. Lisas 14 joonisel 2 (mõõtkavaga 1:10 000) on kujutatud Reiu golfi kinnistu esine rannajoon. Siin on selgelt näha tömbi kiiluna sügavas vees tekkiva kõrge olulise lainekõrgusega ala (Hmo = 0,6 – 0,3 meetrit) mis ulatub kohati kuni 200 meetri kauguseni rannajoonest. Vee sügavuse vähenemisel Hmo väärtused kahanevad kiiresti. Reiu golfi kavandatava merega külgneva raja nr. 18 alal jääb aga Hmo vahemikku 0,3 – 0,2 meetrit 300-400 meetri kaugusel rannajoonest. See omakorda vähendab selle rajajaga külgneva nõlvuse uhtumisest tingitud stabiilsuse ohtu. eeldusel et rannajoonel ei teostata süvendustöid.

4.3.5.3 Tuul edelast

Lisas 14 joonisel 3 (mõõtkavas 1:95 000) kujutatu näitab oluliste lainekõrguste Hmo välja Pärnu lahe põhjaosas edelast 1 kord 100 aasta jooksul puhuvate tormituulte korral. Joonisel esitatud vektorväli osutab tunduvat erinevust võrreldes läänest puhuva tuulega: osaliselt, välja alumises osas, on lainevallid suunatud kirdesse, Pärnu linna ja Valgeranna piirkonnas aga põhja suunas. Olulised lainekõrgused on aga joonisel vaadeldaval alal tunduvalt suuremad ulatudes joonise keskosas kuni 1,8 meetrini, millele vastavad üksiklainete kõrgused ulatuvad 1,8x1,7=3,06 meetrini. Kõrgemad on lained ka rannaga piirnevatel aladel: enamikus osas on edela tuulega oluline lainekõrgus suurenenud 0,3-08 meetri võrra.

Ülaltoodud matemaatilise modelleerimise tulemus mille kohaselt edelast puhuvate tuulte korral tekib veeseisude tõus ja kõrgem lainetus on heas vastavuses Pärnu linna ja selle ümbruskonnas toimunud üleujutuste põhjal saadud ajalooliste andmete alusel.

Mõõtkavas 1: 10 000 esitatud matemaatilise modelleerimise tulemus (lisa 14 joonis 4) näitab tuule suuna ja mere põhja kõrgusmärkidest tingitud olulise lainekõrguse Hmo välja olukorda Reiu golfi kinnistu lähistel. Siingi on selgelt näha, et olulised lainekõrgused on

Corson OÜ. Töö nr 0810 87 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne eriti just kavandatava raja nr. 18 lähistel tunduvalt kasvanud ja ulatuvad umbes 100 meetri kaugusel rannajoonest 0,3 meetrini. Arvestama peab seejuures aga veepinna tõusuga, mille kohta on statistilised andmed eespool vastavalt Eesti Hüdrometeoroloogia instituudi andmetele (lisa 8).

4.3.6 Hoovuste väljad

Alljärgnevates hoovuse väljasid kajastavatel joonistel on kujutatud olukord mis kajastab ainuüksi Reiu golfi kinnistuga piirnevat rannikuala, sest seal toimuv mõjutab otseselt rannikuprotsesse ja kaldajoone stabiilsust.

4.3.6.1 Tuul läänest

Arvutusliku tuule korral on läänest puhuva tuulega lainetusega kaasnev hoovus suunatud piki Liivi lahe idakallast Häädemeeste suunas (lisa 14 joonis 5). Ranna lähedases madalas vees tekivad sellel juhul suhteliselt suured hoovuse kiirused, mis Reiu golfi kinnistu piiril ulatuvad kohati kuni 0,5 m/s. Niisugune kiirus, kui puudub rannal lebava liivase põhja stabiilsust kindlustava taimestiku olemasolu, kutsub esile rannajoonel materjali transpordi hoovuse liikumise suunas. Uuringu käesoleval etapil puuduvad andmed kasvutaimede olemasolu ja tiheduse kohta vaadeldaval alal ja seetõttu on hinnangu andmine võimalike settetranspordi protsesside kohta ainult kvalitatiivne. Seda enam, et nagu näeme järgnevast, on teisest suunast puhuva tuulega hoovuse suund vastupidine ja rannajoone kuju on pikema aja vältel toimunud stabilisatsiooniprotsesside tulemus. Küll aga tuleb arvestada tekkiva hoovuse kiirusega nende rajatiste (radade) nõlvuse stabiilsuse arvutustes, mis on viidud veepiirini ja milleni mere veepinna tõus võib ulatuda.

4.3.6.2 Tuul edelast

Edelast puhuva arvutusliku tuulega tekib hoovuste väljas Reiu golfi kinnistuga piirneval rannaalal olukord, mis on kujutatud lisas 14 joonisel 6. Siin esitatud vektorväli näitab, et sellel juhul on lainetuse poolt genereeritud hoovus suunatud risti vastupidi eelnevale, lääne tuule poolt tekitatud hoovusele: piki Liivi lahe idakallast Pärnu linna suunas. Seejuures on tähelepanu vääriv see, et hoovuse kiirused on praktiliselt samasugused, kui eelneval juhtumil ja on suurusjärguga 0,3 – 0,5 m/s.

Corson OÜ. Töö nr 0810 88 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

4.3.7 Settetranspordi väli

Settetranspordi väljadel on sette liikumine ja seoses sellega mere põhja kõrgusmärkide muutumine teostatud arvestusega, et seda moodustav liivpinnas on 25% ulatusel läbi kasvanud taimestiku juurtega. Teiseks piiravaks teguriks saadud tulemuse hindamisel on see, et saadud tulemused vastavad praegusele olukorrale rannajoone lähistel. See omakorda välistab tulemuste interpreteerimise olukordades, kus mere põhjast ammutatakse materjali golfiradade ehituseks, sest sellisel juhul muutub olemasolev batümeetriline seisukord.

4.3.7.1 Tuul läänest

Lisas 14 Joonisel 7 kujutatud 1,2 x 1,0 km suurusel alal jäävad põhja kõrgusmärkide muutumised, võttes arvesse Pärnu lahe äärsete liivade keskmised granulomeetrilised andmed ööpäeva lõikes suhteliselt väikesteks ulatudes põhja pinna tõusust +0,005 m/ööpäevas kuni põhja pinna alanemiseni -0,05 m/ööpäevas. Joonise üldmulje on rohelistes toonides, mis tähendab, et enamikul vaadeldavast alast läänest puhuva tuulega toimub põhja kõrgusmärkide alanemine. Hinnates modelleerimise täpsust võib oletada, et ranna äärses tsoonis, kus kasvupinnas ja selle juurestik on tihedam, on modelleerimise täpsus väiksem kui sügavamas vees, kus taimetik puudub.

4.3.7.2 Tuul edelast

Nagu hoovuste välja (lisa 14 joonis 6) põhjal võis eeldada tekib edelast puhuva tuulega väikese hoovuse kiirusega aladel (u ≤ 0,1 m/s) olukord, kus põhjal tekkivad orbitaalkiirused ei suuda liiva osakesi liikuma panna ja seetõttu nendel aladel sette transport puudub. Lisas 14 joonisel 8 vastavad sellele alad, kus dz/dt = -0,0001 – 0 m/ööpäevas.

Rannajoonega piirnevatel aladel jäävad põhja kõrgusmärkide muutused vahemikku – 0,005 kuni + 0,001 m/ööpäevas.

4.3.8 Matemaatilise modelleerimise kokkuvõte

Teostatud matemaatilise modelleerimise tulemusena võib kokkuvõtteks välja tuua järgmised tähtsad momendid:

Corson OÜ. Töö nr 0810 89 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

1. Samuti kui Pärnu linnale, on ka Reiu golfi kinnistu rannajoonele rajatud ehitiste või muudele konstruktsioonidele ohtlikud edelast puhuvate tuultega kaasnev veepinna tõus ning sellega kaasnev lainetusest tekkinud hoovused rannajoonel. 2. Vee piirile rajatud golfiradade nõlvus on kindlasti vajalik kindlustada. Nõlvuse püsimise kohta tuleb valitud kindlustamise materjalile teostada maksimaalse veeseisu korral nõlvuse stabiilsuse arvutused. 3. Pikemas perspektiivis, arvestades antud geograafilise situatsiooniga ja valitsevate tuulte esinemisega, on rannajoone stabiilsus tagatud kui rannajoonel ei teostata suuremahulisi süvendustöid.

4.4 Veerežiimi lahendused, mõjud ja leevendus

4.4.1 Mõjud pinna- ja põhjaveele

Tahkuranna vallale on koostatud lähtudes Pärnu alamvesikonna veemajanduskava põhieesmärkidest ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK AK) 2009-2021. Põhieesmärkideks on siin: kogu elanikkonna varustamine ohutu joogiveega, põhjavee kvaliteedi ja hulga tagamine ja pinnaveekogude võimalikult looduslähedane seisund sõltuvalt veekogu tüübist ja kasutamisest.

Vastavalt Veeseaduse §12 lõikele 4 tuleb põhjaveehaarde rajamisel tootlikkusega üle 500 m3 ööpäevas tuleb eelnevalt uuringutega määrata põhjaveevaru. Tahkuranna valla haldusterritooriumil paiknevatest puurkaevudest (sh ühisveevõrgu toiteks kasutatavatest) tarbitav põhjavee ööpäevane kogus ei ületa 500 m3/ööpäevas, seetõttu põhjaveevarude määramise vajadus Tahkuranna valla territooriumil puudub.

Golfikompleksi veevajaduse rahuldamiseks on kavandatud Golfimetsa planeeringualast väljaspool, planeeringuala piirist ca 500 m kaugusele (Klubi kinnistul) tootlikkusega maksimaalselt 25000 m3 aastas (6 kuulisel kastmisperioodil teeks see maksimaalselt 138 m3/ööpäevas, 5,75 m3/h) puurkaevu rajamine. Vastavalt veeseadusele §12 lõikele 4 puudub siin põhjaveevarude määramise vajadus. Peatükist 4.4.3.2 Veevarustusallikad ja kastmissüsteemi tööpõhimõte näeme, et eeldatavalt puurkaevust vaja minev veekogus kastmisperioodil on maksimaalsest 25000 m3 üle kolme korra väiksem 7500 m3. Golfikompleksi veevarustuses allikad on esitatud peatükis 4.4.3.2. Kõikvõimalikke ettenägematute arengute minimeerimiseks (ilmastik) on golfiradade kastmiseks vajaminev vesi 25000 m³ võimalik võtta ka ainult selle kavandatud puurkaevu Siluri kihist võetava põhjavee baasil.

Siluri kihi peal asuvad vettpidavad kihid, mis välistavad merevee filtratsiooni sellesse kihti. Kasutades Dupuit diferentsiaalvõrrandi rakendusvormi, millega üldjuhul arvutatakse põhjavee filtratsiooni ja depressiooni kõveraid, võib väita, et depressioonilehtri raadius kaevu deebeti 25000 m3/aastas korral ei ületa 18 m.

Corson OÜ. Töö nr 0810 90 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

25 000 m3 aastas on väike puurkaevu deebet võrreldes sellega, mida ammutavad samast kihist Pärnu linn ja Reiu. Pärnu linna varustatakse joogiveega kahest põhjaveehaardest keskdevoni-siluri veekompleksist: Reiu veehaare - kasutusel 1968. aastast; kokku 13 puurkaevu, neist 8 töötavat sügavusega 55... 70 m; kogutootlikkusega kuni 5 000 m3/d. Vaskrääma veehaare 6 km kaugusel linnast - kasutusel 1990. aastast; 10 puurkaevu sügavusega cá 80 m; kogutootlikkusega kuni 12 000 m3/d. Kokku võetakse siis 17000 m3/d on 0.81% kogu vee tarbimisest. Vihmarikastel suvedel on vajalik vee kogus väiksem.

Golfimetsa planeeringualale lähimad puurkaevud ja saadava vee andmed: 1. Kaugus Golfimetsa planeeringuala piirist idasuunas ca 1,3 km. 2004. a rajatud Reiu-Tõllapulga puurkaev — rajati endise sõjaväeosa territooriumil paikneva amortiseerunud kaevu asemele. Viimane on praeguseks tamponeeritud. Veevõtu 3 horisont: Siluri, 60 m; tootlikkus 24 m /h; Cl -48; SO4- 21; HCO3 -323,35; NO3- kuni 0,1; NO2-0,006; F-1,04 ; Ca-40,08; Mg-15,8; NH4-0,405; Fe-0,238. 2. Kaugus Golfimetsa planeeringuala lõunapiirist ca 1,7 km. 2003. a puuritud Suksumetsa puurkaev — tegemist on uute elamukruntide varustamiseks mõeldud puurkaevuga, mis katab Suksumetsa, Ponimetsa, Kulla ja Nõmmetee detailplaneeringualade kruntide vajadused. Veevõtu horisont: Siluri, 85 m; 3 tootlikkus 24 m /h; Cl-64; SO4-9; HCO3-286,7; NO3 -kuni 0,1; NO2-0,003; F- 1,24; Ca-30,1; Mg-20,7; NH4-0,32; Fe-0,281.

Klubi kinnistule kavandatud puurkaevu maksimaalne tootlikkus kastmisperioodil on 5,75 m3/h. Puuraugu täpsed veekvaliteedi näitajad selguvad peale puuraugust võetud vee analüüse.

Reiu puurkaevude vee kloriidide tase on AS Pärnu Vesi andmetel vahemikus 0,02-0,47 mg/l, mis Jõelähtme Golfi hinnangul vastab golfi radade vee kvaliteedile.

Kavandatav puurkaev ei asu Golfimetsa planeeringualal, samas on adekvaatne siin edastada arendajale informatsiooni selle võimalikuks rajamiseks.

Kuna võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas, siis vastavalt Veeseaduse § 8 lõige 2 tuleb arendajal kavandatud puuraugu rajamiseks taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba, Vastavalt Veeseaduse § 9 lõige 7 esitab taotleja vee erikasutusloa kirjaliku taotluse vee erikasutusloa andjale, mille alusel vee erikasutusloa andja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Vee erikasutusluba antakse kuni viieks aastaks. Vee erikasutusloa taotlusmaterjalid koostab taotleja omal kulul.

Kui golfikompleksi arendaja otsustab rajada uue puurkaevu, siis tuleb tal lähtuda keskkonnaministri 30. jaanuari 1997. a. määrusest nr. 8, mille lisa 2 punkti 1.2 järgi puurkaevu projekteerib ja puurib ettevõtja, kellel on selleks vastav tegevuslitsents.

Corson OÜ. Töö nr 0810 91 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Enne uue puurkaevu rajamise projekteerima asumist on otstarbekas Keskkonnaametiga uue puurkaevu rajamine läbi arutada, et vältida võimalikke vigu edasiste menetluste läbiviimisel.

Kavandatud puurkaevu sanitaarkaitseala moodustatakse vastavalt Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine. Vastu võetud keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a määrusega nr 61 (RTL 1997, 3, 8) Viimati muudetud määrusega 21.01.2009 nr 8 (RTL 2009, 11, 131) jõustus 1.02.2009.

Golfimetsa detailplaneeringualal ei muudeta senist põhjaveerežiimi ega selle kvaliteeti: 1. Ei rajata juurde kraave, mis võiksid muuta senist veerežiimi. 2. Golfiradade rajamiseks planeeritakse pinnast kogumahus 74800 m3 (ptl 3.2.2 ja 3.2.3). 3. Planeeringuala golfirajad on paigutatud nii, et on välistatud pinnavee liikumisele tammide tekkimine. 4. Golfiradade (muldkeha) pinnase surve ei muuda oluliselt golfiradade aluse pinnase tihedust ja sellega ka selles pinnases toimuvat vee liikumist. Alljärgnevalt seda väita lubav tõestus. • Suurim võimalik golfiraja pinnase (see on 18. golfirajal ca 2 m, teistel radadel on see oluliselt väiksem) arvutuslik rõhk aluspinnasele on 0,4 kg/cm2. Selline rõhk tekib kui kuhjata looduslikule pinnasele ligikaudu 2 m paksune kiht täitepinnast mahukaaluga 2100 kg/m3 kohta. - Looduslikul pinnasel võib kandekoormus ilma aluspinnase tihedust oluliselt muutmata olla 2-3 kg/cm2. 18. raja alune ala on korduva üleujutusega ala. Korduvad üleujutused on tinginud ka siin pinnase loomuliku isetihenemist. Arvestades eelesitatut võib väita, et 0,4 kg/cm2 ei põhjusta olulist pinnase tihenemist, mis muudaks oluliselt vee liikumist golfiradade alustes pinnasekihtides ja tingiks vajaduse näiteks mingi dreeniva vahekihi paigutamiseks golfiraja pinnase ja aluspinnase vahele. 5. Mere üleujutusvetele on tagatud vaba tõus ja lahkumine planeeringualalt (täpsemalt ptk 3.2.2 ja lisa 24). 6. Golfiradade kõrgused on valitud, et üleujutusohud oleks minimeeritud (täpsemalt ptk 4.4.2, 4.4.6). 7. Golfiradade drenaaži ja sademete liigveed kogutakse golfiradade 3 % kaldega väetatavatelt murualadelt (täpsemini ptk 4.4.2) ja suunatakse vajadusel järelpuhastamiseks märgaladesse (täpsemalt ptk 4.4.2). 8. Lähtudes peatükis 4.4.6 esitatud planeeringuala veekaitselised nõuetest ja ohtude minimeerimise meetmetest on võimalik praktiliselt välistada põhjavee ja merevee saastamine. 9. Kuna golfiradade vahele jäävaid kaitsealuste taimedega looduslikke alasid, ruffi, golfiradade äärseid puhvrialasid ei väetata, siis on nendelt aladelt välistatud põhjavee või merevee võimalik saastamine. 10. Kuna ruffi ja golfiradade äärseid puhvrialasid ei väetada, siis on välistatud kaitsealuste taimedega rannaniidualadele väetiste saaste sattumine.

Corson OÜ. Töö nr 0810 92 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

4.4.2 Golfikompleksi ja Golfimetsa planeeringuala veeringluse lahendus

Peatüki koostamisel on kasutatud golfiarhitektide L. P. Tilanderi ja T. K. Laihoneni skeeme ja golfiradade kastmis- ja kuivendussüsteem visioone.

Vastavalt kehtestatud detailplaneeringule rajatakse Klubi kinnistule (jääb Golfimetsa detailplaneeringuala piirist välja ca 350 m kaugusele) golfikompleksi muruväljakute kastmisvajaduse rahuldamiseks 9000 m3 mahuga veehoidla maksimaalse veekõrgusega + 2,0 meetrit (absoluutkõrgus Kroonlinna 0-st). Kui vesi tõuseb sellest tasemest kõrgemale, siis juhitakse see märgalasse nr 2 (jääb Golfimetsa planeeringualast välja, piirist ca 150 m kaugusele, lisa 24). Märgala nr 2 maksimaalne veekõrgus on +1,5 meetrit. Kui veetase tõuseb sellest üle, siis juhitakse vesi mööda voolusängi pikki 18. golfirada mere poole rajatavasse märgalasse 8. Veehoidla vesi saadakse veehoidlasse suubuvast magistraalkraavist (piirkonna kuivendus- ja sademetevesi) ja vastavalt vajadusele kavandatavast puurkaevu (Golfimetsa planeeringuala piirist ca 500 m kaugusel) juurdepumbatavast veest. Puurkaevust juhitakse vesi torusid pidi edasi veehoidlasse. Enne puurkaevuvee kasutamist täiendatakse veehoidlat märgaladelt nr 2 ja 4 saadava veega.

Veehoidlast pumbatakse torude kaudu kõigi golfiradade muru kastmiseks vajaminev vesi.

Golfikompleksi veehoidla põhi kiletatakse. Kiletamine välistab: 1. Väetamise tõttu saastunud vee võimaliku imbumise merre. 2. Võimaliku merevee tungimise veehoidlasse kastmisvee asemele. 3. Kastmisvee väljaimbumist veehoidlast põuaperioodidel, kui tiigi ümber on toimunud pinnasevee nivoo oluline langemine.

Golfimetsa planeeringuala golfiradade kõik mängualad (edenemisala, eelgriin, griin) kujundatakse lohklikuna ning vähemalt 3% kaldega. Golfiradade äärtest sissepoole lohkude sügavamates kohtades asetsevad pinnasekaevud. Igal rajal asetsevad sõltuvalt raja pikkusest 2-15 pinnasevee kaevu, kuhu kogutakse liigsed sulamis-, saju- ja kastmisveed ning drenaaživesi. Pinnasevee kaevudesse kogutud vesi juhitakse torustiku kaudu taimedega märgalasse. Viimasest pinnasevee kaevust enne märgalasse vee juhtimist nähakse ette seireks veeproovide võtmine. Võimaliku väetise saastega veed (drenaaži- ja pinnavesi) kogutakse pinnasevee kaevudesse ja juhitakse sealt märgalasse võimalikuks järelpuhastamiseks. Nii välistatakse golfiradadelt väetamisest tuleneva võimaliku reostusega kastmisvee või sademete vee sattumist golfiradade kõrval olevatele loodusliku seisundisse jäetavatele aladele.

Märgala ülesandeks on: 1. Vajadusel puhastada sademete, kastmise- ja drenaaživesi võimalikust väetistega saastest enne vee jõudmist lähiala kaitsealuste taimedeni või merre. 2. Märgala veeseis stabiliseerib mõningaselt märgala lähipiirkonnas põuasel perioodil pinnasevee taset ja võimalikke veerežiimi muutusi.

Corson OÜ. Töö nr 0810 93 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Golfimetsa detailplaneeringuala kuivendussüsteemi toimimise võimalikust merevee tõusust tingitud mõjude minimeerimiseks on vajalik, et kõik mängualad ( lahtilöögi alad, edenemisalad ja griinid ) oleksid ehitatud vähemalt kõrgusega +2,2 m.

Kuivendussüsteemi lühikirjelduse ja Golfimetsa krundi planeeringujoonise põhjal otsustades on puhveraladega tagatud kaitsealustele taimedele (kahelehine käokeel, siberi võhumõõk, ahtalehine ängelhein, emaputk, balti sõrmkäpp, niidu-kuremõõk) ja lindudele (lambahänilane, kuldhänilane, rooruik) ka pärast golfiala väljaehitamist vajalikud elutingimused nende liikide seniste asupaikade säilimiseks (lisa 27).

Golfiradadelt 13, 14 ja 15 (drenaaži- ja pinnavesi) pinnasevee kaevudesse kogutud vesi suunatakse torude kaudu 7. märgalasse (lisa 24). 7. märgalas maksimaalne vee kõrgus võib olla + 1, 6 m. EMHI andmetel ei ole meretõusust veetasemed Pärnus aastatel 1990- 2007 (tabel 15 ja lisa 8) märtsist kuni novembrikuuni kordagi ületanud 1,5 m. Kuna golfimurude väetamine toimub ainult vegetatsiooniperioodil, siis on välistatud ka merevee tõusust tulenevad võimalikud ohud väetiste sattumiseks merre.

Golfirajalt 16 ja 17 kogutud vesi suunatakse märgalasse 9 ja sealt edasi vajadusel märgalasse 2 (jääb Golfimetsa planeeringualast välja). 18. golfiraja murualalt kogutakse pinnasevee kaevudesse drenaaži- ja sademete liigvesi ning suunatakse märgalasse 3, kus toimub osaline järelpuhastus ja vajadusel vesi suunatakse veehoidlasse või märgalasse 2. Vajadusel toimub märgalades taimede poolt vee võimalikest väetise jääkidest järelpuhastamine. Märgalast 2 suunatakse vajadusel vett veehoidla kastmisveevarude täiendamiseks. Kui märgaladest saadavast veest ei jätku kastmisvajadusteks, siis vajaminev lisavesi saadakse Golfimetsa planeeringualast eeldatavalt ca 500 m väljapoole jäävast puurkaevust.

4.4.3 Golfikompleksi kastmissüsteem

4.4.3.1 Kastmisvajadus

Alljärgnev kastmissüsteem on koostatud golfiarhitekti T. K. Laihoneni poolt (lisa 23) kogu 18-ne golfirajaga golfikompleksi kohta. Golfikompleksi kogu kastmissüsteemi projekti ala on umbes 77 ha. Põhiline osa sellest kastmissüsteemist jääb Golfimetsa detailplaneeringualast välja. Golfimetsa detailplaneeringuala 18. golfirajale on koostatud eelprojekt (Pärnu Beach & Golf Resort Tahkuranna Viro Golfkenttä 18-reikää Kastelujärjestelmä Suunnitelmaselostus 18. golfiraja eelprojekt. Tilander Golf Desing, T. K. Laihonen. Soome 2009). Golfimetsa detailplaneeringualale kavandatud kuue golfiraja pindala on ca 9 ha sellest, 18. golfiraja pindala on 1,84 ha.

Veevajadus on määratletud muru liigi, kastmiskoha, pinnase-ja kliimatingimuste põhjal. Kastmise hooaja pikkus Tahkuranna piirkonnas on umbes 110 päeva. Kastmise hooaeg algab mai alguses ja lõpeb augusti lõpus.

Corson OÜ. Töö nr 0810 94 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Tabel 16 Keskmine kastmisvajadus. Aurustumine mm/k Sademed Effektiivsed Vajadus Vajadus mm/kuu sademed mm/kuu mm/päevas mm/kuu Mai 85 32 8 77 2.6 Juuni 104 37 9 95 3.2 Juuli 95 51 13 82 2.7 August 62 62 16 47 1.6

Maksimaalne veevajadus võib esineda juunis (104 mm/ kuus).

Tabelis 16 toodud andmete alusel on alljärgnevas tabelis 17 määratletud väljakute eri piirkondadele vajalikud sademetehulgad nädalas.

Tabel 17 Golfiraja eri osadele vajalikud sademete hulgad nädalas. griinidele külvatav– kasteheina 20% ja punase vihmutatakse Griinid aruheina 80% segu 30 mm / nädalas 1,4 ha aruheina segu (tavaliselt vihmutatakse Lähenemisalal karjamaa raiheinaga) 20 mm / nädalas 0,8 ha aruheina ja aasnurmika vihmutatakse Löögialad (tii) segu 25 mm / nädalas 1,1 ha

Fairway aruheina segu ( tavaliselt vihmutatakse (edenemisala) karjamaa raiheinaga ) 15 mm / nädalas 13,5 ha aruheina ja aasnurmika vihmutatakse Harjutusväljak segu 20 mm / nädalas 2,1 ha niisutussüsteemi Ruff pole 20,0 ha

18-nda golfirajal vihmutatakse vastavalt eelprojektile: griin – 800 m2; lähenemisala – 450 m2; tii – 500 m2; fairway – 10750 m2 ja ruff 5900 m2 (muru segud ja vajalik sademete hulgad vastavad tabelis toodutele).

Golfiväljaku niisutussüsteemi veevajadust saab arvestada eeltoodud arvude põhjal. Suvel pikaajalised vihmavaesed perioodid, kus sademete kogused päevas jäävad alla 2 mm, kestavad maksimaalselt 40 päeva. Lühemaid kuivi vihmavaeseid perioode tuleb tavaliselt veel paar. Arvestuslikud veetarbe kogused 18- rajalisele väljakule on järgmised:

Corson OÜ. Töö nr 0810 95 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Tabel 18 Eeldatav maksimaalne tarbimine kuumaperioodil. Griinid Fairway`d Harjutus- 1-18 Tiid 1-18 1-18 väljak: Tõenäoline aurustumine (ETo)* Eesti, Tahkuranna Aurustumine kõige kuivemal kuul ETo, mm 104 104 104 104 Ala pindala, m2 13248 10 800 142 847 1 660 Kastmise päevi nädalas 7 7 7 3 Kastmise jaoks reserveeritud tunnid päevas 7 7 7 7 Niisutamissüsteemi tõhusus 0,85 0,85 0,85 0,85 Taime vee kasutamise koefitsient 0,8 0,7 0,65 0,65 Eeldatav maksimaalne tarbimine kuumaperioodil, 3 m / tunnis 6,17 5,03 66,55 2,76 (ETo)*-evapotranspiratsioon(aurumine taimkattega aladelt – vee aurumine veekogude pinnalt, mullapinnalt ja kapillaarvööndist ning taimejuurte kaudu maa seest võetud vee transpireerumine atmosfääri)

18. golfiraja eeldatav maksimaalne tarbimine kuumaperioodil vastavalt eelprojektile on: griin –0,372 m3/h; tii –0,233 m3/h;; fairway –5,01 m3/h; (kastmine vastavalt tabelis 18 toodule).

Kogu golfikompleksi arvestuslik süsteemi veetarbivus kuumaperioodil: griinid + tiid + fairway`d + harjutusväljak kokku 80,51 m3 / tunnis. 18-nda golfiraja arvestuslik Veetarbivus kuumaperioodil vastavalt eelprojektile on 5,62 m3/h. Aurustumine kastmise hooajal (ETo)*: 346 mm Keskmine sademete hulk kastmise hooajal: 351 mm Sademete kasutegur (taime kasutusse tulev veekogus): 0.4

Golfikompleksi arvestuslik summaarne veetarbimine niisutamise hooajal on 25 556 m3, sellest eksperthinnangutel moodustab alla 1/3 Golfimetsa planeeringualale kavandatud kuue golfiraja muru kastmiseks vajaminev vesi. 18-nda golfiraja arvestuslik veetarbimine niisutamise hooajal vastavalt eelprojektile on 1597 m3.

4.4.3.2 Veevarustus allikad ja kastmissüsteemi tööpõhimõte

Golfikompleksi 18-ne golfiraja niisutussüsteemide vesi saadakse radade 1. ja 10. vahele (jääb Golfimetsa detailplaneeringuala piirist ca 350 m kaugusele) rajatavast veehoidlast (tiik). Tiigi maht on ligikaudu 9 000 m3, mis saadaks lume sulamisvete ja sademete ning drenaaživee kogumisest kinnitatud detailplaneeringualalt olemasolevasse magistraalkraavi. Arvestuslikult on eeldatavalt ka keskmiselt kuiva suve jooksul võimalik koguda sadevett ja drenaaživett ning märgaladest pumbatavat vett umbes 9 500 m3.

Corson OÜ. Töö nr 0810 96 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Lisavett saadakse rajatavast puurkaevust (Golfimetsa planeeringuala piirist ca 500 m kaugusel). Puurkaevu tootlikus on 25000 m3/aastas, millest eeldatavalt vajaminevaks on hinnatud 7 500 m3 niisutamise jooksul. Need kõik veetoiteallikad kokku on piisavalt, et ettenähtud piirkonda niisutada ka kuival suvel. Puurkaevu vesi juhitakse piki toru (400 mm) tiigi juures asetsevasse betoonkaevu. Toru ots tiigipoolses otsas on u 1,0 m madalamal kui projekteeritud minimaalne veeseis tiigis.

Kastmissüsteemi tööpõhimõte Golfiväljaku kavandatud automaatne niisutussüsteem toimib öösel eelnevalt programmeeritud arvutipõhise juhtimissüsteemi juhtimise alusel. Vihmutamise jaoks reserveeritud aeg on umbes 7 tundi öö jooksul. Süsteemile paigaldatakse sademete „vahimehaanik“, mis takistab niisutusprogrammi käivitamise vihma korral.

Golfiväljaku territooriumil kasutatakse erinevaid kõrreliste liike. Nendel liikidel on erinev põuataluvus. Erinevad aruheina segud on head põua vastupidavusega ning nende kasutamine on soovitav faiwaydel ja ruffidel. Rohealade mängitavana hoidmine läbi hooaja tähendab tavaliselt seda, et tuleb kasutada kasteheina 20% ja punase aruheina 80% segu. Aasnurmikas sobib hästi istutamiseks tiidele. Suurimad niisutatavad alad on fairwayd. Nendel kasutatav aruhein (liigid– võsundiline, lühivõsundiline ja puhmikuline) kannatab hästi kuiva perioodi ning soovitav kastmismeetod on harva, kuid palju - sellisel juhul jääb fairway üldine välimus ümbritseva loodusega kooskõlla.

Griinide ja eelgriinide kastmine toimub ühes sprinklerite (vihmutusseade, vihmuti) rühmades. Sektorsprinklerid paigaldatakse griini ümber 21 m laiuse küljega kolmnurga kujuliselt. Sektorsprinklerid kastavad ainult griini. Torustik on ehitatud nii, et vajaduse korral, nt pärast väetamist, kõik sprinklereid oleks võimalik käivitada samaaegselt.

Eelgriinide sprinklerid on ka sektorsprinklerid ja nad paigutatud kolmnurga kujuliselt. Tiide kastmine toimub kogu löögikohas korraga 10 sprinkleri rühmades. Sprinklerid paigaldatakse 14 m sammuga kolmnurga kujuliselt, nii et sprinklerid kastavad ainult tiisid. Tiide sprinklergruppide juhtimine toimub magnetventiili abil. Tiide seadmed on sektorsprinklerid. Fairwaide kastmine toimub ühes sprinkleri rühmas. Sprinklerid paigaldatakse fairwaydel 2 – 3 ritta 25 m sammuga. Fairway servades on sektorsprinklerid.

4.4.3.2 Golfiväljaku kavandatud kastmissüsteemi hinnang

Antud hinnangu aluseks on väetamise ja rohumaaviljeluse eksperdi R. Viiralti ekspertarvamus (lisa 27) 1. Esitatud arvutused golfiväljaku kastmisvajaduse (veekulu) ja niisutamise teostuse kohta vastuväiteid esile ei kutsu. Pakutud põuase perioodi kastmisvajadus (mai- august keskmisena ~ 2,7 mm/ööpäevas) on kooskõlas Eestis senini rohumaadel läbiviidud uuringute tulemustega. 2. Positiivne on vee taaskasutus, s.o. vihmutuseks kasutatakse ka väljaku vihmavee kogumissüsteemist kastmistiiki jõudnud vett. Sel teel toimub vee mitmekordne

Corson OÜ. Töö nr 0810 97 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

puhastumine toiteelementidest, mis omastatakse mullas oleva rohttaimede tiheda juurestiku poolt. 3. Kuna vihmutite poolt tekitatava vihma planeeritud intensiivsus on küllaltki suur (enamasti 0,6 mm/min, mis on nn. tugev vihm), tuleb vihmutamisel jälgida, et ei tekiks vihmutusvee voolamist mullapinnal kalde suunas, mis viib kaasa mullaosi ja toitaineid (eriti pärast väetiste andmist).

4.4.4 Golfiradade rajamine, hooldus ja sademete ning kastmise vesi

Golfiradade alust huumuslikku mulda tuleb koguda ja kasutada hiljem vastavalt sobivusele golfiraja osade (griin, edenemisala - fairway, lahtilöögiala - tii, ruff – ääristab edenemisala) murualuse kasvupinnasena. Märgaladest ja tiikidest kaevatavat mineraalpinnast tuleb kasutada golfiradade täitmisel. Täitepinnas tuleb tihendada 90%- lise tihendusastmeni, üle 0,6 m tüseduse täite puhul tuleb seda teha kihtide kaupa (Maa ja Vesi töö nr 02390). Golfimetsa detailplaneeringus on kasutatud golfiarhitekti orienteeruvaid pinnasemahte golfiradade rajamiseks. Detailsed ja täpsemad täitepinnase ja kasvupinnase mahud määratakse golfiväljakute tööprojektis.

Golfiradade rajamiseks kasutatavast pinnasest tuleb võtta proove, et vastavalt proovide analüüsidele selgitada, millises golfirajatise osas võib või on otstarbekam kasutada antud pinnast.

Golfimetsa planeeringuala kahe olemasoleva magistraalkraavi rekonstrueerimisel tuleb arvestada, et kraavid on kaevatud vähepüsivasse pinnasesse, kus kuni 1 m peenliiv (xL) lasub saviliival (sL), lokaalselt ka plastsel savil (S). Vajadusel tehtavatel kaevetöödel tuleb vältida stabiliseerunud kraavinõlvade purustamist. Ulatuslikumate süvendustööde puhul on Maa ja Vesi töös nr 02390 nõlvuseks planeeritud 1:2 ning kraavinõlvad on ette nähtud kindlustada murustamise teel, kraavi põhi kivikindlustusega. Kraavidest ülepääsuks tuleb ehitada sillad.

Kogu golfiraja ulatuses tuleb rajada spetsiaalselt ettevalmistatud, vett hästi läbilaskvale õhurikkale aluspõhjale spetsiaalsetest muruseemne segudest tasane murupind. Muru rajamisel on kasvupinnase paksuseks 300 mm ning dreeniva killustiku ja liivakihtide paksuseks vähemalt 100 mm (lisa 9). Lisas 9 on toodud rajaosade näidislõiked, mida olenevalt konkreetsest situatsioonist võivad golfiarhitektid vajadusel muuta. Lisas 28 on golfiarhitekti poolt toodud Golfimetsa detailplaneeringu 18-nda golfiraja eelprojektis konkreetsed rajaosade lõiked (kalded, kasvupinnase paksus, drenaažikiht ja drenaaži lahend). Ülejäänud Golfimetsa golfiradade täpsemad golfiradade lõiked selguvad vastavate golfiradade ehitusprojektides.

Esmane golfiradade hooldus seisneb muru regulaarses niitmises, mis oleneb klimaatilistest tingimustest, murusegust, kasvupinnasest, väetamisest, kastmisest jm.

Corson OÜ. Töö nr 0810 98 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Tabel 19 Võimalik muru pügamise näidis. Golfiraja osa Niitmise kõrgus (mm) griin (eriti lühikeseks pügatud muruga ala, kust veeretatakse pall 3…5 auku) Eelgriin (ümbritseb griini ja selle muru on kõrgem kui griinil) 6…10 fairway (lühikeseks pügatud muruga ala, kus on palli kõige 11…18 mugavam lüüa; moodustab valdava osa golfirajast) tii (avalöögi kohad, kust mäng algab, on pügatud lühemaks kui 6…15 fairway) esiruff (üleminekuala fairway ja ruffi vahel) 10…50 ruff (ääristab fairwayd ja on viimasest märgatavalt pikema 50…100 muruga)

Golfiradade muru nõuetekohases konditsioonis hoidmiseks ei piisa enamasti maapinna loomulikust veesisaldusest ning sademetest, sest pinnas peab olema vett hästi läbilaskev. Seetõttu on muru hooldamisel oluline selle kastmine ja vihmutamine. Põhjalikult on kastmissüsteemi käsitletud peatükis 4.4.3 Golfikompleksi kastmissüsteem.

Sademete ja kastmise vesi. Teemat on käsitletud sellepärast, et see haakub otseselt väetamise ja väetiste väljauhte teemadega, mida on eelnevates peatükkides käsitletud. Vihmavalingu vesi ei imbu momentaalselt pinnasesse (edaspidi mulda). Sadevee ja ka kastmisvee imbumine mulda oleneb: 1. Mulla omadustest ja lõimisest: • Veemahutavus (palju suudab vett kinni hoida). • Vee läbilaskvus (imendumise algul suurem ja muutub mulla küllastumisel veega väiksemaks). • Filtratsiooni koefitsent (veega täielikult küllastunud mullas filtratsiooni kiirus) jämeteralistel liivadel ja kruusadel on 1 m/ööp, alla 0,001 m/ööp rasked savid. 2. Golfirada katvast murust ja rajaäärse puhverala* taimestikust. 3. Golfiraja griinide, eelgriinide, edenemisala ja lahtilöögi ala reljeefist. 4. Muru ja taimestiku tihedusest (muru tüüp - selles kasutatavad liigid, puhverala liigiline koosseis) ja kõrgusest. 5. Mulla veega küllastatusest (kui kohe peale kastmist, siis imbub vähem). 6. Golfiraja äärte kalde kõrgusest ja pikkusest. 7. Vihmavalingu intensiivsusest ja kestusest.

* - selles peatükis on puhverala all mõeldud golfiraja äärsel kaldel ja kaldest kaugemale ulatuvat mitteväetatavat taimkattega ala (10-30 m).

Corson OÜ. Töö nr 0810 99 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

4.4.5 Väetamine

4.4.5.1 Üldine Et tagada golfiradade taimkatte vastupidavus kasutuskoormusele, tuleb murupinda väetada. Väetamist tuleb teha vastavalt vajadusele eelnevate mullaanalüüside tulemuste alusel, et vältida ülemääraseid väetisekoguseid, mis võivad ohustada nii pinna- kui põhjavett.

Algselt kavandatav vajalik väetise liik ja kogus määratakse mullaanalüüside (muru kasvupinnasest) ning muru liigilise koosseisu (erinevatel liikidel on erinev väetiste tarve ja väetiste omastatavus) põhjal. Mullaanalüüside põhjal on väetamise sagedust ja koguseid võimalik vastavalt vajadusele reguleerida.

Tabelis 20 on toodud Saksamaa golfimuru väetamise aastased väetiste toitainete kogused (g/m2), mida ei tohi Saksamaal golfimuru väetamisel ületada (Allikas: Planung, Bau und Unterhaltung von Golfpläzen, Bundesinstitut für Sportwissenschaft, Köln 1987- Golfiväljakute planeerimine, ehitus ja ekspluatatsioon, Bundesinstitut für Sportwissenschaft, Köln 1987)

Tabel 20 Saksamaal lubatavad väetamise kogused. N P2O5 K2O MgO Griin ja eelgriin 40 16 16 4 Avalöögiala 25 6 10 2 Edenemisala 18 10 18 2 Kare- ja poolkare - - - -

Murualasid väetatakse kuival ajal, peale väetamist alasid kastetakse. Esimene rajamisjärgne murualade väetamine tehakse kaks nädalat peale võrsete tärkamist, seda korratakse 3 - 4 nädala pärast.

4.4.5.2 Soomes 18 rajaga golfiväljakul kasutatavad N ja P väetiste kogused

Näide Soomes 18 rajaga golfiväljakul kasutatavatest N ja P väetiste kogustest.

1) N- lämmastik 200 kg/ha/hooaeg- väetamise kogumaht terve golfiväljaku osas

2) N jaotus 18- rajalise golfiväljaku osade järgi:

Griin 100- 200 kg/ha/hooaeg Lahtilöögipaigad 80- 170 kg/ha/hooaeg Edenemisalad 40- 80 kg/ha/hooaeg Ruff 20 kg/ha/hooaeg

Corson OÜ. Töö nr 0810 100 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

N taset võib vähendada 20- 50 kg/ha/hooaeg läbi efektiivsema väetamise korraldamise (väiksemad kogused ja sagedamini, lähtuvalt radade eripärast).

3) P- fosfor 60 kg/ha/hooaeg- väetamise kogumaht terve golfiväljaku osas

4) P jaotus 18- rajalise golfiväjaku osade järgi:

Griin 20- 50 kg/ha/hooaeg Lahtilöögipaigad 10- 40 kg/ha/hooaeg Edenemisalad 10- 30 kg/ha/hooaeg Ruff 10 kg/ha/hooaeg

P taset võib vähendada 20 kg/ha/hooaeg läbi efektiivsema väetamise korraldamise (väiksemad kogused ja sagedamini, lähtuvalt radade eripärast).

Soomes 30% väljakutest ei kasuta keemilisi tõrjevahendeid. Ligi pooled kasutavad bioloogilisi tõrjevahendeid. Toiduainete tootmisel kasutatakse samu tõrjevahendeid kui golfiväljakul. Seenhaigusi tõrjutakse ainult griinidel.

Liivapõhjaline golfiväljaku aluspind ei vaja erinevalt teistest maatüüpidest palju toitainete lisamist kuna taimed omandavad need pinnasest kergemini. Tähtis on, et toitainete hulk maapinnas oleks keskmiselt õiges vahekorras.

- Väetamine toimub muru kasvuperioodil mil taimed on võimelised toitaineid vastu võtma. - Väetamine toimub väikeseteralise- , vedel- või seguväetistega ( mõjuaeg 4-8 nädalat); - N ei väetata varakevadel ja hilissuvel; - Väetamine toimub ajal mil võimalus, et väetis sattub pinna- või põhjavette on minimaalne;

4.4.5.3 Golfimetsa detailplaneeringualal kasutada soovitatav väetussüsteem

Keskkonnamõju vähendamise põhieelduseks on tihe ja ühtlane murutaimik, mis omastab ühtlaselt kogu taimekasvuperioodi jooksul toitaineid (tulemusena on nende väljauhe väike) ja kuhu ei levi umbrohud ja taimehaigused, mistõttu herbitsiide ja fungitsiide pole vaja kasutada. Sellise murutaimiku saamise tagab: 1) õnnestunud rajamine – piisavalt viljakas ja mittehappeline muld (happesuse näitarv pHKCl 6-7), sobiv seemnesegu ja külvi agrotehnika; 2) optimaalne väetamine; 3) õige niitmisrežiim.

Corson OÜ. Töö nr 0810 101 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Soovitav on konsulteerida seemnete tootjafirmaga Barenbrug Holland B.V., milline on Euroopas juhtpositsioonil spordimurude (golf, jalgpall jt.) alal. Kontakt: http.://www.barenbrug.nl; Mr. Rick Oudendijk, Export manager for Baltic States. Optimaalsed väetisnormid võiksid olla järgmised (sõltuvalt golfiväljaku osast): N – kuni 180 kg/ha/hooaeg - rohkem pole vaja. P – kuni 40 kg/ha/hooaeg - Soomes pakutud 60 kg/ha on palju. K – kuni 100 kg/ha/hooaeg (vajalik muru normaalseks talvitumiseks ja sammaldumise ärahoidmiseks). Tuleks kasutada sobiva koostisega (N:P:K = 1:0,2:0,55) murudele mõeldud kompleksväetisi, mida anda suve jooksul vähemalt 3 korral. Viimasel väetamiskorral (augustis) anda väetist, kus lämmastikku (N) on vähem (ca 5%). Võtta väetamisel arvesse, et põhiline toiteelementide väljauhe juurestatud mullakihist saab toimuda eeskätt väljaspool aktiivset taimekasvu perioodi: a) varakevadel (aprillis) pärast lume sulamist; b) hilissügisel (oktoobris-novembris) pärast tugevaid vihmu.

Veekaitsevööndisse jääva 18. raja puhul mitte kasutada nitraate (NO3) sisaldavaid väetisi, samuti hoiduda herbitsiidide ja fungitsiidide kasutamisest. Nitraatioon (NO3) ei neeldu mullas, vaid liigub koos mullaveega ja on seetõttu kergemini väljauhutav. Niita õigesti – korraga eemaldada vaid 1/3 taime pikkusest (vastasel juhul osa võrseid sureb ja muru hõreneb). Talvituva taimiku optimaalne pikkus on 3-5 cm, sest pikemas taimikus võivad levida seenhaigused (eeskätt lumiseen). Puhastuslodu kooslusena tuleks kaaluda pajude kasutamist. EMÜ andmetel (dr. Katrin Heinsoo) osutusid Kambja asula heitvete puhastamisel efektiivsemateks paju kloonid Salix viminalis (vitspaju) ja Salix dasyclados, milliste biomassi aastatoodang ja sellesse seotud toiteelementide kogus oli suurim. Ülalpooltoodud väetiste kogused ja soovitused on võetud väetamise ja rohumaaviljeluse eksperdi R. Viiraldi ekspertarvamusest (lisa 27).

Ruff ja golfiraja äärsed puhveralad 1. Ruffi ja golfiradade äärsed puhveralade (20-30 m) taimestikku ei väetata. 2. Golfiradade äärsetele puhveraladele on võimalik mingi väetiskontsentratsiooniga sadevee sattumine murude ebaõige väetamistehnoloogia rakendamisel (suured väetise kogused, vähelahustuvate väetiste kasutamine, vihmavalingute aegne väetamine, seire tulemuste eiramine) või ruffiala ekslikul väetamisel. Kontsentratsiooni suurus oleneb golfiraja muru väetamisest. Kui vihmahoo tulekuks on muru väetamiseks kasutatud väetis täielikult mulda lahustunud (seotud), siis golfirajalt pinnasekaevu valguv liigsadevesi ei ole saastunud väetistest. 3. Golfiraja väetataval murupinnal on 3% kalded, selleks, et sademete ja kastmisvesi valguksid golfirajal olevatesse pinnasekaevudesse ja mitte golfiraja nõlvadelt ruffi ja puhveraladele.

Corson OÜ. Töö nr 0810 102 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

4. Puhverala on täiendavaks garantiiks, et minimeerida väetamisest tingitud võimalikku ohtu nii vihmavalingute kui ka liigkastmise korral golfiradade kõrval olevatele looduslikku seisundisse jäetavatele aladele. 5. Looduslikele aladel säilitatakse endine veerežiim – nagu varem valgus liigvett reljeefi kõrgematelt osadelt kasvukohtadele nii ka nüüd. Golfiradade vahele jäetavate looduslike alade taimede ja kaitsealuste taimeliikide koosluste säilimise tingimuseks ongi praeguse seisundi säilimine.

4.4.6 Veekaitselised nõuded ja ohtude minimeerimise meetmed

Peatüki koostamisel on kasutatud Keskkonnaministri 24. detsembri 1996. a. määrust nr. 64 Veekaitse nõuete kehtestamine maaparandussüsteemide ehitamisel ja ekspluateerimisel (momendil kehtetu) ja peatüki 4.4 materjale.

Golfimetsa planeeringuala KSH-s kasutatav mõiste märgala (on toodud sisse golfiarhitekti poolt) on väike tehismärgala, mille ülesanne on golfiradadelt drenaaživeega ja liigsadevetega mingil põhjusel toimunud võimaliku väetiste väljakande sidumine makrofüütide (pilliroog, hundinui) ja/või pajude abil. Makrofüüdid (pilliroog, hundinui) kas istutatakse või kaetakse märgala põhi pilliroo risoome ja hundinuia juuri sisaldava mudakihiga.

Veekaitseliselt on kavandatud kõigi Golfimetsa detailplaneeringuala golfiradade drenaaživesi ja sademete liigvesi koguda pinnaseveekaevudesse ja sealt suunatakse vesi torude kaudu märgaladesse, kus vajadusel toimub vee järelpuhastamine võimalikust väetiste saastest.

Märgala on madal (äärtest 0,3-1 m, keskelt kuni 1,5 m sügavune) veeala, kuhu golfiväljaku vesi ( sademete ja kastmise) suunatakse otse mööda pinnast või toru abil. Märgala asukohaks valitakse üldiselt reljeefi lohus paiknev ala, kuhu ka varem on reljeefi kõrgematelt aladelt valgunud ja kogunenud ning ka mingi perioodi seisnud sademetevett. Näiteks märgala 7 (lisa 24) langeb suures osas kokku endise tiigiga.

Golfiradade äärsele kaldaaladele rajatav erineva niitmiskõrgusega muru või rohttaimestikuga (põhiliselt kõrrelised) alad (vajadusel kas vähese väetamisega või täiesti väetamata ala) on otstarbeks kasutada liigsadeveega kaasneda võiva väetisereostusohtu vähendava golfiradade äärse puhveralana enne sadevee jõudmist looduslikule alale. Selleks vahetult golfiraja äärest alates säilitatakse looduslikul alal looduslik reljeef ja taimestik. Hooldus- ja korrastustööd looduslikult säilitataval alal piirduvad loodusliku rannaniiduala säilitamiseks vajaliku 1-2 kordse niitmisega ja vajadusel võsaraiumisega.

Lisaks ruffile golfiraja kallaku äärne 5 – 20 m laiune (laius oleneb reljeefist, taimestikust, kaitsealustest taimedest, märgalast) loodusliku reljeefiga golfiraja äärne puhverriba jääb loodusliku taimekooslusega alaks (olenevalt golfiraja asukohast, kas pilliroog või niidutaimestik).

Corson OÜ. Töö nr 0810 103 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Golfiraja äärne puhverriba veekaitseline ülesanne on golfiraja kõrgemalt alalt muru väetamisest liigsademeteveega või liigkastmisvee korral kaasneda võiva mõningase lämmastiku ja fosfori väljakande püüdmine.

Peale veekaitselise ülesande täitmise kindlustab kraavi ja märgala ääres paiknev puhverriba kraavi ja märgala kaldaid, vähendab seal taimestiku vohamist ja mudastumist, tõkestab deflatsiooni (paljad liivaalad) ning mitmekesistab maastikku nii ökoloogiliselt kui ka esteetiliselt.

Tehnoloogilised nõuded golfiradade rajamisel ja nende ekspluatatsioonil ning golfiradade vahele jäävate muutmata reljeefiga looduslike alade hooldamisel ja korrastustöödel.

1. Muru väetamisest tulla võiv võimalik hajureostuse levik golfiradadelt kaitsealuste liikidega looduslikele aladele või merre tuleb välistada õige väetamisega (väetised, kogused, väetamise aeg, ohtude ennetus) vastavate radade kalletega, rajaäärsete puhveralade, radade drenaaži- ja liigsademetevee kogumisega ja suunamisega märgalasse. 2. Golfiradade murualade väetamisest tuleneva võimaliku väetisohu kandumise välistamiseks looduslikele aladele või merre tuleb kasutada kombineeritult nii golfiradade äärseid puhverribasid kui ka märgalasid. 3. Looduslike alade hooldus- ja korrastustöödega tuleb vältida looduslike alade ja märgalade reostamist ning risustamist, ala pinnareljeefi muutmist ja maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist. 4. Golfiradade rajamisel tuleb rakendada järgmisi tehnoloogilisi meetmeid: • mullatöid märgalade, tiikide ja kraavide kaevamisel tuleb teha suvise madalvee ajal; • kraavide süvendamisel ja puhastamisel (liivpinnased) tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne.); • töid ei tohi teha lindude pesitsusajal. 5. Golfimetsa planeeringualas kahe olemasoleva kraavi rekonstrueerimisel (rohkem ei ole planeeringualale kavandatud) tuleb maksimaalselt säilitada kraavikalda praegune reljeef koos kaldataimestikuga. 6. Märgala rajamisel (golfimetsa planeeringualale on kavandatud rajada kolm märgala: nr 3, 7 ja 8) kõrvaldatud võsa ja taimestik tuleb eemaldada märgalast ja puhveralalt. 7. Märgala ja kraavide kallaste kindlustamisel tuleb kasutada looduslikke materjale või geotekstiile, mis võimaldavad märgala kalda looduspärast paikkonda sobivat haljastamist; 8. Konkreetsete keskkonnakaitseliste meetmete rakendamine tööde käigus tagatakse järelvalve korras. 9. Keskkonnaministri 24.12.1996 määruse nr 64 järgi maaparandustööde mõju hindamisel lähtuti eeldusest, et maaparandustööde mõju vee keemilisele koostisele ei tohi ületada kahekordseid foonilisi väärtusi. Kuni puuduvad otsesed

Corson OÜ. Töö nr 0810 104 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

seaduses kehtestatud nõuded, siis golfiradadelt kogutava vee puhul tuleb vähemalt algselt lähtuda samadest nõuetest.

4.5 Mõjud planeeringuala taimestikule ja leevendus

4.5.1 Mõjud taimestikule

Planeeringualal on praegu valdavalt roostunud ja võsastunud rannaniit ning võsastunud ja kohati pilliroostuv endine tormimurru ala. Planeeringuala piirneb ida kaguosas luiteahelikuga. Luidetel kasvab rannamännik, siia toob metsaäärne pinnastee. Kuna planeeringuala rannaniidu ala on madal, siis on see suuremate tormide ajal mere poolt üleujutatud. Selle tõenduseks on ka metsa servale lainete poolt kantud mereheide.

Rannaniit on vahelduva reljeefiga ning sellest tingituna ka erineva taimestikuga. Planeeringualast väljajääv mere kallas on liivane ja madalate liikuvate luidetega. Madala rannaluitevalli taga on madal, paiguti ajutise ja osalt alaliselt veega alad (lõukad). Sellest idapoole jääb rannaniit, mis läheb idasuunas kõrgemaks ja kuivaks. Rannaniidul kasvab valdavalt kõrgekasvuline taimestik. Niiskemates kohtades domineerib pilliroog.

Kuna rannaniitu pole pikka aega enam niidetud ega karjatatud, siis on selle elustik hakanud vaesustuma. Pilliroo ja võsa jätkuva pealetungiga kaasneb niidutaimede sh kaitsealuste niidutaimede elupaikade hääbumine. Kindlasti tõuseks rannaniidu väärtus kui seda vähemalt kord aastas hooldataks (niidetakse).

Golfiradade rajamisel on üldiselt taimestikule oluline ja otsene negatiivne keskkonnamõju. Taimestikuga olevatele aladele rajatakse golfirajad ja vahetult radade alla jäävalt alalt taimestik likvideeritakse.

Vastavalt peatükkides 4.4.1 – 4..4.6 esitatule võib väita, et golfiradade vahele jäävatel kaitsealuste liikidega aladel praegune looduslik reljeef ja veerežiim on kuue golfiraja rajamisel võimalik säilitada ja rakendades esitatud leevendusmeetmeid ning täites esitatud nõudeid säilitatakse. Võimaliku väetistega saastamise ohu vastu on kavandatud mitmeastmeline kaitsesüsteem (golfiradade väetatavate murualade kalle on selline, et väetiste sattumise oht väetatavalt murualalt on minimeeritud, ruffe ja radadeäärsed puhvervööndeid ei väetata, kavandatud on rajada märgalad, mille taimestik kasutab märgalasse suunatavast veest võimalikud väetisjäägid).

Ühelt poolt on niidutaimestik niiskuslembene ja veerežiimi säilimine on oluline. Teisalt nagu näitab nii Luitemaa kogemus kui ka osaliselt isendite säilimine golfi jaoks juba varem ettevalmistatud alal, võib pinnase häirimine mõnel juhul mõjuda soodsalt liigi juveniilsete generatsioonide vastupidamisele ja või ka tugevate häiringute puhul säilimisele (M. Kose 2009).

Corson OÜ. Töö nr 0810 105 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Kindlasti peaks võimalike riskide maandamise ja taimeasurkondade elujõu tagamiseks looduslikes elupaikades asuma võimalikult kiiresti antud kaitsealuste liikidega alasid hooldama (niitma). See suurendab kindlust, et võimalike vähem oluliste negatiivsete mõjude ilmnemisegi korral ületab vajalikust hooldusest tekkiv positiivne efekt võimaliku vähese negatiivse mõju, kui rannaniidule radade rajamisel tehakse kõikvõimalik, et negatiivsed mõjud välistada.

Ümberasustamise kontekstis on silmas peetud põhiliselt juba varem ettevalmistatud pinnasega rannaniidult välja jäävate üksikute isendite päästmist (Golfimetsa planeeringualast väljaspool oleval alal), mis suure tõenäosusega juba kinnitatud detailplaneeringu alusel rajataval golfiväljaku põhialal sattuksid isolatsiooni või häviksid. Taimede ümberasustamise vajadust ja põhjendatust peab hindama vastavalt määrusele ja juhendama selleks pädev ekspert.

Lisas 29 on ilma golfiradade paigutuseta esitatud M. Kose Golfimetsa planeeringuala ja selle merepoolse lähiala võimaliku hooldustetegevuse kaart, mis annab ülevaate piirkonnas hooldust vajavast alast (suur osa jääb golfimetsa planeeringualast välja). Golfimetsa planeeringualal arvestades kõiki tingimusi on ilmselt kõige otstarbekam ja mõistlikum kaitsealuste liikidega rannaniidu hooldusvõte niitmine. Põhjusi on käsitletud peatükkides 4.11 ja 4.12

Lisas 25 toodud Golfimetsa detailplaneeringu planeeringujooniselt on näha, et alternatiivi 1 (kavandatud tegevus) korral on golfirajad 13- 17 planeeringualale paigutatud nii, et kaitsealused liigid ja nende praegused kasvukohad säilitatakse.

18. golfirajal on tarvis ümberistutada 5 balti sõrmkäpa ja 3 ahtalehise ängelheina isendit isendit (III kaitsekategooria) need on praeguse golfiradade asetuse korral ainukesed, mida ei ole võimalik säilitada praeguses kasvukohas.

Looduskaitseseadusest § 58 lõige 5 kohaselt tohib loodusest kaitsealuse liigi isendit eemaldada ümberasustamise eesmärgil, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Eeltoodud kaheksa isendi ümberistutamine on põhjendatud ka praeguses asukohas pilliroostumise tõttu pidevalt halvenevate tingimustega. Vabariigi Valitsuse 15.07.2004. a määrus nr. 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord §1 lõige 1 reguleerib kaitsealuse taimeisendi ümberasustamist ja sama määruse § 3 lõige 1 näeb ette, et ümberasustaja teatab ümberasustamise vajadusest kirjalikult Keskkonnaametile.

Samas ka kaitsealuste liikide kasvukohtadest rannaniidu alalt tuleb koheselt asuda likvideerima võsa ja pilliroogu. Vastasel juhul enamik kaitsealuseid liike mõne aasta pärast hukkuksid just võsastumise ja pilliroostumise tõttu.

Alternatiiv 2 puhul jäetakse ala praegusesse seisu. Sellega kaasnevat on käsitletud peatükis 3.3, 0-alternatiivi olulisemate aspektide all ja ka peatükis 5.3. Kokkuvõtvalt võib väita, et ala jätmine praegusse seisu tähendab praegusel momendil ekspertidel kasutada oleva informatsiooni põhjal ligikaudu 2000 (nendest üle 1000 niidu-kuremõõga II

Corson OÜ. Töö nr 0810 106 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne kaitsekategooriaga isendit) kaitsealuste taime isendi looduslikus protsessis toimuvat hävitamist.

Kaitsealuste taimede probleemiga tegelejatel on vaja teada, et 1-2 kordse niitmisega, mida tehakse süsteemitult näiteks 1-2 aasta jooksul ei ole kaitsealuste taimede säilitamise seisukohast praktiliselt mitte mingisugust tähtsust (selline teguviis on ainult tegijate südametunnustuse petmiseks – võeti midagi ette). Süsteemitu ja ebaregulaarse tegevusega ei ole peata kaitsealuste taimede looduslikku likvideerumisprotsessi.

Kaitsealuste taimede hävimisprotsessi on võimalik peata ainult süsteemse iga-aastaselt garanteeritud asjatundjate juhendamise tehtava hooldamisega.

4.5.2 Taimestikule avalduvaid mõjusid leevendavad meetmed

Alljärgnev on koostatud Natura hindamise peatüki 9.3 (lisa 5) , aruande peatükkide 2-7 koostamisel ja KSH protsessis ning praeguseni (22.06.2009) laekunud informatsiooni põhjal. Lisas 5 olev Natura 2000 mõju hindamise aruanne valmis 2008. aasta lõpus, kui ei olnud veel lõplikult paigas golfiradade asetus, veevarustus lahendused, väetiste kasutamine. Natura 2000 hindamise tegemisel lähtuti hindaja käsutuses olnud algandmetest ja nii vastava valdkonna teaduskirjandusest kui ekspertkogemusest. Mõjude täpsemat ja reaalset Natura hindamist raskendas asjaolu, et tollel hetkel polnud veel paigas ei radade paigutus ega kasutatavad veeregulatsiooni võtted, ega ka võimalik väetussüsteem.

Samas, aga tulenevalt just sellisest (enne detailplaneeringu lõpliku lahendust) Natura hindamisest, kus olid põhjalikult käsitletud golfiradade rajamisega kaasnevad kõikvõimalikud mõjud ja esitatud ka parimad leevendusmeetmed oligi KSH protsessis võimalik eelnenut rakendades välja valida parim detailplaneeringuline lahendus ning teha vastavalt ka KSH aruande täiendamine.

KSH aruande täiendamisel on lisandunud konkreetsed veerežiimi ja väetamise peatükid ja selgitused. On selgitatud milliseid alasid väetatakse, milliseid ei väetata, millised on veerežiimi lahendused. Aluseks on olnud siin ka Natura hindamisest arvestavad golfiarhitektilt saadud konkreetsed ainult Golfimetsa planeeringuala ja golfikompleksi puudutavad lahendused.

Avalikkuse, planeerija, keskkonna- ja vallaametnike, arendaja, golfiarhitektide, Natura hindamise ning KSH koostanud ekspertide ühistööna on valminud detailplaneeringu lahend, millega kaasnevaid mõjusid on täiendatud KSH aruandes kirjeldatud, analüüsitud, hinnatud ning esitatud võimalikke negatiivseid mõjusid minimeerivad meetmed.

Golfimetsa detailplaneeringu golfiradade asukohtade valimisel on lähtutud negatiivsete mõjude minimeerimisest ja positiivsete arengute tõenäosuse suurendamisest.

Corson OÜ. Töö nr 0810 107 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Alljärgnevalt on esitatud leevendavad meetmed ja tingimused mida peab golfiradade rajamisel ja hilisemal kasutamisel arvestama ning täitma: 1. Golfiradade rajamisega ja kasutamisega ei tohi tekitada ohtu kaitstavate liikide tuumikasurkondadele planeeringuala piirkonnas. 2. Arvestades kaitstavate taimede leiupaikade kontsentratsiooni Golfimetsa planeeringualal ja selle ranniku lähipiirkonnas on olulise tähtsusega ülesanne püüda neid säilitada. Ekspertide arvates on Golfimetsa detailplaneeringualal kaitsealuste taimede asurkondi reaalselt võimalik säilitada golfiarenduse läbi. Sellise arvamuse põhjuseks on Golfimetsa planeeringualal ja selle lähipiirkonnas aastakümneid tagasi käivitunud looduslik rannaniidu likvideerumisprotsess pilliroostumise ja võsastumise läbi. Selle protsessi põhjustas kaitsealuste taimedega rannaniidualade eksistentsiks vajaliku inimtegevuse lõppemine (karjatamine, niitmine ja võsa raiumine) piirkonnas. 3. Golfiradade (griinid, eelgriinid, edenemisala ja lahtilöögialade) väetatavate murude reljeef (3% kalded raja seespoolsel alal olevatesse pinnasekaevudesse) on planeeritud kujundada nii, et murualadelt väetamise järgsete kastmiste ja sademete korral väetised ei satuks veega golfiradade välisäärtele (ruff) ja sealt edasi looduslikule alale. Järelevalvega tuleb kindlustada, et vastavalt planeerimisele golfirajad ka kujundataks. 4. Golfiradade välisäärte taimestiku moodustavad vastavalt kavandatule mitteväetatavad murud (kõrge ja vähese niitmise kordade arvuga) või teised rannaniidu rohttaimed. Ruffid koos golfiradade äärse taimestikuga peavad moodustama vähemalt 10-30 m laiuse golfiraja äärse kaitsevööndi (puhverala) enne rannaniidu kaitsealuste taimedega asuralasid. 5. Ruffi ja golfiraja äärset puhverala ei ole kavandatud väetada. Golfiradade äärsed puhveralad (mitte segi ajada kaitsealustele liikidele kavandatud puhveraladega – need on põhiliselt golfiradadest olulisemalt kaugemal) on täiendavaks garantiiks, et golfiradade väetatavatelt murualadele ei oleks asjaolude kokkusattumisel väetamise ohtu kaitstavate taimeliikidega rannaniidu kooslustele. 6. Paljudes uurimustes on puhveralade olemasolu golfiradade ääres käsitletud kui olulist võimalust golfiväljakute negatiivse keskkonnamõju leevendamisel. 7. Golfimetsa planeeringualal golfiradade rajamisel ja kasutamisel on kavandatud kõik radadevahelised kaitsealuste taimeliikidega alad säilitada tervikaladena, välistades eraldiolevate asurkondade isoleerimist golfirajatistega. Taimede levikuvõimalusi arvestavadki sellised suured ja üksteisega ühendatud tervikalad. 8. Korraliste, kaitsealuseid taimi arvestavate, niitmistega (1-2 korda) vähendatakse oluliselt pilliroo ja teiste niidutaimede negatiivset mõju kaitsealuste taimede asurkondadele. Võsa raiumisega vähendatakse rannaniidualale peale kasvavat võsa ja luuakse rannaniidu taimedele kasvukohti juurde ning parandatakse praegustes kasvukohtades taimede kasvutingimusi. 9. Golfiradade asukohtade valikul on arvestatud kaitsealustele taimeliikidele ekspertide poolt väljapakutud (ei toetu otseselt EL ja Eesti Vabariigi seadusandlusele) puhvervööndi laiusi: III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtade puhverala Ø 20 m. III kaitsekategooria linnuliikidel puhul on puhverala Ø 100 m II kaitsekategooria taimeliikidel kui suurema ohustatusega

Corson OÜ. Töö nr 0810 108 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

liikidele võeti puhveralaks Ø 30 m. Puhveralad on kantud ka põhijoonise kaardile (lisa 25). 10. Väetatava muruga golfiradade osad (griinid, eelgriinid, edenenemisalad ja lahtilöögi alad) profileeritakse selliselt, et võimalike väetise jääkidega sade- ja niisutusveed valguksid golfiväljaku keskosa suunas pinnasekaevudesse (nendesse pinnasekaevudesse suunatakse drenaaživeed) kokku, kust liigvesi suunatakse torude kaudu märgaladesse võimalikuks järelpuhastuseks väetise jääkidest. Väetatavaid golfiraja murualasid ümbritsevad mitteväetavad ruffi ja looduslikud alad, mis on puhveralaks sademevee valgumise korral kaitsealuste liikidega olevale looduslikule alale. Antud planeeringuline lahendus minimeerib oluliselt võimalikku väetamisest tulla võivat väetiste saasteohtu pinna- ja pinnaseveele. Kõige eelnenu kasutamisel ja toimimisel (järelevalve peab selle tagama) on golfiradade murude väetamisest tulla võiv oht Natura aladele ja Pärnu lahele praktiliselt olematu. 11. Ekspertide käsutuses olevatel andmetel võõrliikide kasutamist ei ole kavandatud. Samas peab kindlasti arvestama, et kui mingitel põhjustel kavandatakse ikkagi võõrliikide kasutamist ja kultiveerimist golfiväljakutel nii radade murukattes kui üldises haljastuses, siis sellega kaasneb oluline risk ümbritsevatele kõrge väärtusega taimekooslustele ja liikidele. 12. Ruffi ala murukattes on otstarbeks kasutada kohalike oludega hästi kohanenud looduslikke liike. Eeldatavalt on sobiv kasutada kodumaistest rannaniidu kõrrelistest valget kasteheina (Agrostis solonifera), põlvjat rebasesaba (Alopercus geniculatus) ja murunurmikat (Poa annua). Need liigid taluvad ka hästi tihedat pügamist või tugevat karjatamist ning vähemalt esimest liiki ka kasutatakse suhteliselt palju golfimurudes. Kuivemate ja luiteliivikute kasvukohtade haljastamiseks sobivad hästi neis elupaikades ka looduslikult esinevad kõrrelised: rand-luidekaer (Amnophila arenaria) ja liiv-vareskaer (Leymusa arenarius). 13. Golfiradade (griin, eelgriin, edenemisala ja lahtilöögiala) madalaks pöetud murudelt avanevad merevaated on ekspertide arvates oluliselt kõrgema esteetilise väärtusega kui vaated praegu tihedalt rannajoont palistavatele roostikele ja võsastikele. 14. Golfimetsa planeeringualal toimub puhkajate ja ranna külastajate liikumine mööda randa viivat ühiskasutuses olevat ja jäävat teed mööda. 15. Golfi mängijate, golfikülastajad ja golfiradade hoolduse liiklus on kavandatud ainult golfiradade vahele kavandatud radade kaudu. 16. Looduslikuks jäetavatele aladele liiklust ei kavandata, nendel toimub ainult vajalik hooldustegevus: rannaniidualade ja rooalade korralised niitmised (1-2 korda), märgalade hooldustegevus ja seire veeproovide võtmine, vajadusel võsaraiumine, kaitsealuste taimeliikide seisundi järelevalvajate seire vaatlused. 17. Golfialale ja sellest läbi randa suunduvate teede äärde tuleb paigutada golfiala tutvustavad ja alal kehtivaid nõudeid käsitlevad infotahvlid. 18. Kaitstavate taimeliikide tutvustamiseks on ekspertide hinnangul parim tuulemurru raiesmiku piiril olev põhjapoolne niidu-kuremõõga ja ahtalehise ängelheina kasvuala. Selleks tuleks rajada looduslikul alal olemasolevat reljeefi mittemuutev tähistatud õpperada, mis tuleks niiskemates kohtades varustad laudteega. Vajadusel tuleb samadest alustest lähtudes kavandada ka teisi õpperadasid.

Corson OÜ. Töö nr 0810 109 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Looduse eksponeerimisega seotud tegevusi on eeldatavalt võimalik osaliselt finantseerida ka vastavate keskkonnafondide vahenditest. 19. Toetudes tabelis 14 EMHI andmed veetasemete korduvuste kohta Pärnus 1990- 2007 (lisa 8) võib väita, et aprillist-novembrini ei esine 2, 7. ja 9. märgaladeni jõudvaid merevee üle 1,5 m tasemega tõuse. 1.5 – 2 meetrini ulatuvaid merevee tõuse on mõõdetud 18 aasta jooksul märtsis ja novembris kokku neli korda. Kuna muru väetamine ja kastmine toimub maist – augustini, siis puudub oht märgalast või golfirajalt üle 2 meetri kõrgusel asuvatelt murualade pinnastest mingi oluline toitainete väljauhtumise oht. Võimalike hilissügiseste ja talviste merevee üleujutuste võimaliku toimimise korral on selleks ajaks märgala veest taimede poolt ammugi ära tarbitud N, P jäägid, mis võisid märgalase sattuda golfiväljaku drenaaživee kui ka liigsademetevee pumpamisel pinnaseveekaevust. Herbitsiide ja pestitsiide ei ole Golfimetsa planeeringualale kavandatud golfiradadel kasutada. 20. 18. golfirajal on tarvis ümberistutada 5 balti sõrmkäpa ja 3 ahtalehise ängelheina isendit isendit (III kaitsekategooria) need on praeguse golfiradade asetuse korral (lisa 25) ainukesed, mida ei ole võimalik säilitada praeguses kasvukohas.. 21. Veerežiimi loomuliku kõikumise hoidmiseks on golfiarhitekt näinud ette võimaliku mere tõusuvee tulva ja taandumisteed (lisas 24 kahesuunaliste siniste nooltega tähistatud). Golfiradade rajamisel kraavivõrgustikku ei muudeta ega uusi kraave ei rajata, mis peaks ära hoidma ulatuslikumad ja järsud muutused veetasemes. Radade asetus välistab pinna ja põhjaveele tammide tekke. 22. Golfirajad on rajatud selliselt, et sellega ei kaasne ei pinnavee taseme ega pinnase vee läbilaskevõime muutusi (selgitus ptk 4.4.1-4.4.6).

4.6 Mõju metsale Peatüki koostamisel on kasutatud Metsabüroo OÜ poolt 2005. a Klubi, Greeni, Liisa ja Golfi kinnistu „Metsamajanduskava aastateks 2006-2015“ ja Metsabüroo OÜ 2006. a eelnimetatud kinnistute metsanduslikku ekspertarvamust, V. Kuuse ja M. Kose 2008. a uuringumaterjale ning 29.07.2008. a ja 08.10.2008. a toimunud välivaatluste (M. Viigisalu, T. Liiv ja K-A. Parksepp) andmeid. Koostamisel on arvestatud ka teisi teemaga haakuvaid Golfimetsa planeeringuala lähialas tehtud uuringuid ja varajasemaid keskkonna seisundi ülevaate välitöid (näiteks aastatel 2001, 2002 ja 2006 K-A. Parksepp).

Metsa on Golfimetsa planeeringuala 33 hektarist ainult väikesel osal: kirde osas 2,4 ha ja kagu osas 3,1 ha. Samas enne 2005. a tormi oli kirde osas metsa ligikaudu 2,5 korda rohkem. Praegu on endise metsa asemel kiiresti võsastuv (merepoolses osas ka pilliroostuv) raiesmik kaitsealuste liikide asurkondadega.

Corson OÜ. Töö nr 0810 110 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Foto 1. Teest paremale jääb Golfimetsa planeeringu kirdeosa mets. M. Viigisalu 29.07.2008.

Pildistatud on Kalevi Puiestee põigilt. Vasakule poole jääb Klubi kinnistu metsaeraldis 1, mis säilitatakse tervikuna.

Foto 2. Vaade üle tiigi kirdeosa säilitatavale männikule. K-A. Parksepp 29.07.2008

Kirdeosas on heas seisundis põhiliselt 60 a vanune männipuistu kõrgusega 19-24 m ja keskmise läbimõõduga 28 cm. Puistu jääb vastu Pärnu linna piiri. Männienamusega puistus on esimeses rindes ka üksikuid kaski ja haabu. Alusmetsas esineb pihlakat, tamme, kaske, haaba, paakspuud ja toomingat. Metsakasvukohatüüp on mustika-pohla. Samaväärne puistu linnas oleks II väärtusklassiga.

Alternatiiv 1 puhul golfiarendamise otsene tegevus ei ulatu metsa. Otsene mõju metsale puudub (metsa ei ole kavandatud rajada golfiradu ja ei toimu vastavalt sellele raiet). Kaudne mõju metsale avaldub inimkoormuse kasvus. Kui suurenenud inimkoormuse kasv suunatakse logistiliselt teedele ja selleks ettenähtud radadele nii, et metsaalust ei tallata, siis ka siin olulist negatiivset mõju metsale ei ole.

Corson OÜ. Töö nr 0810 111 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Foto 3. Vaade 2005 a tormimurru alalt kirdeosa männikule. K-A. Parksepp 29.07.2008.

Tuulemurrualal on võsa kõrgus 1,5 – 3 m ja esineb hajusalt üksikuid puid (mänd, kask, haab). Alal esinevad liigid: pajud, kask, haab, lepp, pihlakas, tamm, toomingas, mänd, kuusk, vaarikas jt. Männiku äärses võsas on rohkem kaske ja leppa. Tuulemurrualale jäävad kaitsealuste taimedega alad.

Foto 4. Vaade tormimurru ala merepoolsemale osale. K-A. Parksepp 29.07.2008

Fotol on näha, et nelja aastaga on ala oluliselt võsastunud ja pilliroostunud.

Kaguosas olev rannamänniku hotelli kinnistupoolses osas (lõunapool) on kõrgemad (kuni 23 m) ja vanemad (60-90 a) männid. Samuti on kõrgemad (kuni 22 m) ja jämedamad (27- 43 cm) männid ka puistu idapoolsemas osas. Rannamänniku all hõredas alusmetsas kasvab pihlakas, kask, toomingas, tamm, paakspuu jt. Põhja- ja keskosas on männik siin noorem madalam (kõrgus 9-12 m) ja peenem (15-24 cm). Rannaluitel paiknev rannamännik jääb praktiliselt tervikuna rannapiirangu vööndisse (tavalisest veepiirist 200 m). Looduskaitse seaduse § 37 lõige 2 kohaselt on ranna piiranguvööndis keelatud lageraie. Antud rannaluitel kasvaval metsal on lisaks lõikes 2 toodud vee ja

Corson OÜ. Töö nr 0810 112 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne pinnasekaitsmisele ning puhketingimuste säilitamisele väga oluline roll merelt puhuvate tormituulte leevendajana Klubi kinnistul kasvavale metsale.

Foto 5. Vaade meretuulte poolt kujundatud rannaluitel kasvavale männikule. K-A. Parksepp 29.07.2008

Antud rannaluitel kasvav männik vähendab oluliselt edelast ja läänest puhuva tormituule poolt tekkinud tuuleheiteohtu. Planeeringuga on kavandatud rajada rannamännikust läänepoole 18. golfirada. Antud golfirada vähendaks oluliselt rannaprotsesside mõju rannamännikuga kaetud rannaluite läänenõlvale. Alternatiiv 1 puhul rajatav 18. golfirada oleks oluliseks puhveralaks nii rannaluitele kui ka sellel kasvavale männikule.

Foto 6. Vaade rannamännikus asuvale puhkeplatsile. K-A. Parksepp 08.10.2008.

KSH koostamise käigus on arutletud ka raja paigutamist siia metsaalale, aga eeltoodud oluliste põhjuste tõttu on sellest loobutud.

Golfimetsa planeeringualal (nii kavandatud tegevuse korral kui ka 0-alternatiivi korral) kahe (planeeringualal rohkem metsa ei ole) metsa ühtse tervikuna (tervikosadena – mets säilitatakse praeguses mahus) säilimine vastab täielikult kõigile maakonnaplaneeringu

Corson OÜ. Töö nr 0810 113 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, Pärnu linna üldplaneeringu ja Tahkuranna üldplaneeringu nii kehtiva kui ka menetluses olevas toodud rohelisevõrgustiku eesmärkidele ja nõuetele.

Alternatiiv 1 puhul (kuue golfiraja rajamisel) säilib Golfimetsa planeeringualal kogu kasvav mets. Peale Golfimetsa detailplaneeringu rakendumist jääb planeeringualal kõik varem Pärnu linna rohelise vööndi metsana ja kaitsemetsana käsitletu planeeringualal kasvama. Golfimetsa planeeringuala kirdeosas kasvav 2,4 ha mets ja kagunurgas kasvav rannapiiranguvööndis olev rannamännik (3,1 ha) säilitatakse tervikuna. Eeldatavalt võimaldab planeeringuala kagunurgas luitel olevast metsast mere poole rajatav 18. golfirada rannakaitse rajatisena oluliselt vähendada tuule, lainete ja üleujutus vete mõju luitele ja sellel kasvavatele rannamändidele. Siinsed rannamännid on tähtsad mitteainud luite kaitsmisel vaid ka idapoole jäävate metsaosade ja kõrghaljastuse tuuleheite ohu vähendajana.

Alternatiiv 2 (0-alternatiiv) Golfimetsa planeeringualal mingit golfiarendamist ei toimu ja siinsed metsaalad jäävad puutumata nagu ka kavandatud tegevuse (A1) korral. Samas tingib 0-alternatiiv seda, et kuus golfirada tuleks rajada mujale. Kõigi radade rajamine Klubi kinnistule on probleemne (vt ptk 1.1), samas radade rajamisel ikkagi Klubi kinnistule või kinnitatud detailplaneeringualal lõunapoole (rohkem reaalseid võimalusi ei ole, Talu kinnistu ostmine ei ole ilmselt peale selle detailplaneengu algatamist reaalne) tähendab eeldatavalt, kas seal kasvava metsa või tormimurrust säilunud kõrghaljastuse vähenemist.

Corson OÜ. Töö nr 0810 114 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

4.7 Mõju linnustikule ja loomastikule

4.7.1 Mõju linnustikule

Peatükk on koostatud peatüki 2.1.8 Linnustik ja lisas 5 Golfimetsa planeeringuala linnustik ja taimestik ning Natura hindamine ning KSH aruande täiendusmaterjalide alusel.

Lisa 5 toodud Natura 2000 hindamise osas (valmis 2008 aasta hilissügisel) oli võimalik hindajal käsitleda ainult neid algandmeid, mis selleks alaks olid olemas. Kuna algandmed olid liiga üldised, siis hindaja pidi kasutama Natura hindamise tegemiseks vastava valdkonna teaduskirjandusest ja lähtuma oma ekspertkogemusest. Natura hindamisel mõjude täpsemat ja reaalset hindamist raskendas asjaolu, et tollel hetkel polnud veel väga hästi paigas ei radade paigutus ega kasutatavad veeregulatsiooni võtted. Peale Natura aruande valmimist on jätkunud vastavalt informatsiooni juurdetulekule ka Natura hindamise täiustumine (lisas 5 peatükk 6.1).

Kaitstavate linnuliikide elupaigad ja puhvertsoonid on lisas 25 oleval Golfimetsa detailplaneeringu planeeringujoonisel ja lisa 5 joonise nr 9 kaardil. Kuna lisas 5 oleva joonise koostamise ajal puudus täpne informatsioon kindlalt paikajäävate golfiradade asetusekohta siis radade asukohad puuduvad jooniselt. Vastavalt lisas 25 esitatule ühegi kaitsealuse linnuliigi elupaika golfiradade rajamine ei puuduta. Golfirajad 13-17 jäävad välja ka kaitsealuste linnuliikide puhvertsoonist (Ø 100 m). 18. golfirajani ulatub lambahänilase (III kaitsekategooria) pesitsuskoha (1 paar) puhverala (Ø 100 m) ida äär, puhverala idaosasse jääb ka kavandatud märgala. 18. golfiraja äärde kavandatava märgalale ulatub ka teise lambahänilase (III kaitsekategooria) pesitsuskoha (1 paar) puhverala (Ø 100 m) ida äär.

Suure tõenäosusega võib öelda, et eelkõige avaldub mõju linnustiku häirimisena, mille mõju sõltub konkreetses piirkonnas viibivate või seda külastavate inimeste hulgast, külastamise ajast ja kestusest. Samas on erinevate liikide ja isegi liigisisene tolerants häirimisele erinev, sõltuvalt liigist, konkreetsest indiviidist, häirimismustrist, sobivate pesitsus või toitumisalade olemasolust häiritava ala suhtes jm. Üldiselt täheldatakse, et toidurikastes ja muudes soodsates elupaikades on väiksema inimpelglikkusega liikidel (nt. hänilane) omane häirimisega kohanduda ja teatud määral harjuda. Inimpelglikumad liigid pigem ei kohane häirimisega või juhtub see väga aeglaselt (nt. merikotkas on kohanev soodsates toitumisoludes inimestega ja nii VIA-Baltica ääres õppinud liiklusohvritest metsloomi kui Turu saarestikus kalameeste jäätud prügikalast toituma inimeste kohalolule vaatamata).

Häirimise mõjusid on aga võimalik leevendada kui ühelt poolt elupaikade taastamisega luua golfiradadest eemal soodsaid elu- ja toitumispaiku ning teisalt reguleerida nii ajaliselt kui ruumiliselt inimeste viibimist piirkonnas.

Golfiradade rajamise otsest mõju linnustikule tuleb hinnata läbi võimalike muutuste elupaiga või toitumistingimuste muutuste. Kuivõrd eeldatavalt ala veerežiim väga olulisel

Corson OÜ. Töö nr 0810 115 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne määral ei muutu ning ei esine ka veestame suhtes tundlikke kurvitsalisi, siis võib hinnata, et elupaikade kvaliteedis olulist nihet ei toimu. Elupaiga üldpindala küll osaliselt väheneb, ent kavandatud golfiraadade osas on samas oluline osa ka praegu kaitseväärusega rannikuliikidele sobimatut elupaika (hõre kuiv roostik ja võsa). Madalmuruste golfiradade ja nendega seotud madalaservaliste veekogude rajamisel on suur tõenäosus, et mõlema hänilaseliigi jaoks paranevad toitumistingimused, sest saakobjektidele juurdepääs paraneb ja maastiku mitmekesisus suureneb. Samas sõltub positiivse efekti avaldumine ja suurus häirimisfaktorist. Juhul kui arendaja võtab endale leevendava meetmena kohustuse sobivalt hooldada radade ja rannajoone vahele jäävat pool-loodulikku rannaniitu, avaldub juba oluline positiivne efekt ning lisaks praegustele liikidele ja nende arvukuse võimalikule tõusule võivad madalmurust niitu taasasustada ka nõudlikumad kruvitsaliste liigid. Juhul kui piirkonnas esinevaid rannikulõukaid taastada ning sh tagada ühendus merega, siis peaks see soodustama kalastiku taastumist ja kalatoiduliste linnuliikide (must-toonekurg, merikotkas) toitumistingimuste paranemist.

Kuivõrd rannaniidu haudelinnustikus puudusid kurvitsalised, hanelised ja kurelised olid esindatud väga tagasihoidlikult, siis võib järeldada, et rannaniidu kvaliteet vastava elupaigana on sedavõrd ebapiisav, et need liigid on vähenenud miinimumini. See tähendab, et praeguse olukorra jätkumisel (A2) võib nende arv väheneda veelgi. Samas A1 korral eeldatavalt nende liikide vähenemine peatub ja mingi aja pärast võiks hakata isegi kasvama.

Suure osa III kategooria kaitsealustest liikidest moodustasid 2 lähedast liiki – lambahänilane ja kuldhänilane. Kuivõrd esimene liik on ühena vähestest rannaniitude liikidest riikliku seire andmetel kasvava arvukusega (http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13&act=show_reports&subact=&prog _id=628219542&subprog_id=1042080692 ) ning teine on tulnukliigina oma esinemispaikade ulatust ja arvukust samuti kasvatamas, siis võib järeldada, et nende kohanemisvõime niitude kinnikasvamise suhtes on teistest karateriikidest parem.

Golfimetsa detailplaneeringuala piirkonnas on erinevalt Pärnu rannaniidu looduskaitsealast enam säilinud roostumata kuid kulusutnud niidulappe, mis tõenäoliselt ka põhjustab suhteliselt suure asustustiheduse. Samas võib oletada, et madalmuruste ja veesilmadega golfiradade rajamisel rannaniidu servaalale muutub nende liikide jaoks toitumistingimused soodsamaks ning ei pruugi olla liikidele vastunäidustatud vaid mõõdukalt soodustav tegur.

Koondjäreldusena oleks golfiradade rajamisel võimalik linnustiku jaoks tegevuste mõju olulisel määral leevendada kui sellega kaasneb niidukoosluste hooldus, rannikulõugaste taastamine ning rannaniidu serva radade paigutamisel ja kasutamisel püütakse inimeste viibimise häirivat mõju minimeerida. Kõigi vastavate leevendusmeetmete edukal rakendamisel võib olukord linnustiku jaoks muutuda paremaks käesoleva hetke olukorrast ja ala loodukaitseline väärtus linnustikule tõusta.

Corson OÜ. Töö nr 0810 116 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

4.7.2 Mõju piirkonna loomastikule. Puugid ja sääsed.

4.7.2.1 Mõju piirkonna loomastikule ja leevendus

Peatüki koostamisel on kasutatud Golfimetsa planeeringualast välja jäävate lähialade kohta varem loomastiku käsitlevaid materjale, kohalike elanike tähelepanekuid, meedias ilmunud piirkonda käsitlevaid materjale, avalikustamisel tõstatatud küsimusi ja ekspertide poolt välitööde ajal nähtu ning nende varasematele kogemustele tuginevaid arvamusi.

Üldosa Metsa ja niidu biotoopide mulla fauna moodustavad põhiliselt ümarussid, lestalised, väheharjasussid, keriloomad ja putukate vastsed. Mulla selgrootud loomad, eeskätt vihmaussid, transpordivad mullas orgaanilist materjali, töötlevad selle mikroobide ja ensüümide abil läbi. Seedetraktist ekskrementidega mulda sattunud mikrofloora jätkab edasist mineraliseerimist. Mulla looduslike väetajate, vihmausside, poolt läbitöödeldu sisaldab ammooniumlämmastikku, huumusaineid jne.

Mulla selgrootute tegevus mullas: • taimse materjali mineraliseerimine; • taimse materjali transport; • taimse materjali hajutamine; • muldade õhustamine; • veerežiimi parandamine jne.

Metsakõdu moodustub varisest, mis lagunedes on segunenud mulla mineraalosaga, olles varise ja huumuse vaheastmeks. Kõdu moodustumine oleneb ilmastikust, veeoludest, varise hulgast ja keemilisest koostisest ning bakterite, vetikate, seente, selgrootute liigilisest koosseisust.

Mulla ja kõdupealsetes elupaikades on nii liigiliselt kui ka massiliselt enim esindatud putukad: mardikalised, kahetiivalised, kiletiivalised, liblikalised, nokalised, ämblikulised jne.

Piirkonnas esineda võivaid loomi: • Roomajatest: arusisalik, nastik, rästik, vaskuss (kõik III kaitse kategooria liigid) ja kivisisalik (II kaitsekategooria). • Kahepaiksetest: tähnikvesilik e. triiton, harilik kärnkonn, rohukonn (III kaitse kategooria liigid) Varem on piirkonnas esinenud ka I kaitsekategooria alla kuuluvaid rohekärnkonna ja juttselg-kärnkonna e. kõret. • Putuktoidulistest imetajatest: siil, mutt ning mets- ja väike karihiir. • Närilistest: rändrott, juttselghiir, kaelushiir, mügri e. vesirott, tava-leethiir ja niidu-uruhiir. • Imetajatest veel metskits, halljänes, orav ja kobras. • Kiskjatest: rebane, kährik, kärp, nirk, kivinugis, mink ja tuhkur.

Corson OÜ. Töö nr 0810 117 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Golfimetsa detailplaneeringualal golfiradade ehitamise ajal saavad häiritud planeeringualal ja selle lähipiirkonnas ringi liikuda võivad loomad: kitsed, rebased, jänesed, kährikud, oravad jt. Suurulukid (põdrad) võivad sattuda planeeringualale planeeringualast väljapoole jäävatelt idapoolsetelt aladelt läbirändel, toidu otsingul, uudishimust või mingi loomi hirmutava tegevuse tulemusena (auto- ja liiklusmüra, lärmakad looduses liikujad jms). Golfimetsa planeeringualal on kaks metsaala, mis säilivad tervikaladena ka peale kavandatu rakendamist (6 golfirada). Põhjapoolne metsaala on Klubi maaüksuse säilitatava metsaala kaudu ühendatud Reiu metsa ja Pärnu maastikukaitsealaga.

Põtrade võimalik rändetee üle Reiu jõe suunaga Via Baltika kõrvalt lõunasse jääb Golfimetsa detailplaneeringuala lähimast punktist ca 1 km idasuunas välja (lisa 18). Ekspert M. Kose (lisa 18) on piirkonnas erinevatel aegadel näinud kõigi eesti tavalisemate imetajate jälgi. Ta on leidnud rebasepesa ja rannikulõukas oleva koprapesa (jääb Golfimetsa planeeringualast välja). Reiu metsadest mere poole jäävatel rannaniidu aladel ja metsade vahel olevatel endistel niitudel on kitsi küllaltki rohkelt. Mõned aastad tagasi elas või oli läbirändel Golfimetsa detailplaneeringu alal kobras, kelle mitmeaasta vanuseid tegevuse jälgi on planeeringuala põhjapiirde kraavis (andmed toetuvad ka lähipiirkonnas oleva elamu elaniku mitmeaastastele tähelepanekutele).

Mõjud, ohud ja leevendus Pärast ehitustöid loomade elutingimused piirkonnas ilmselt taastuvad ja kuna piirdeaedu golfiradadele ei ehitata, siis 30…40 meetriste rohulagendike ületamine ei tohiks loomadele takistuseks olla. Ainukeseks mittesoovitavaks loomaks golfirajal on metssiga. Kui arvestada aga seda, et muruplatsid rajatakse väga kindla taimekooslusega ja on range hoolduse all, siis ei tohiks metssigadel nende vastu huvi tekkida.

Üldiselt kitsed, rebased ja kährikud on kohanemisvõimelised ja neid häirib golfimäng vähe. Intensiivse liiklusega Via Baltica servas on öösiti alati metskitsi toitumas tee ja metsa vahelisel alal. Via Balticalt tulevad ohud loomadele ei ole võrreldavad golfiradadelt tulenevate ja golfimängust tulenevate häiringutega. Golfiala ümber on metsaalasid, kus loomad saavad täiesti vabalt liikuda, kui mängitakse golfi. Peale golfiradade rajamist hakkavad kitsed kindlast käima ka golfimurul näksimas ja kuna piirdeaedu ei kasutada, siis on loomadel võimalik Golfimetsa planeeringualal vabalt liikuda. Golfiradade kasutuse päevadel on loomadel võimalik planeeringuala piirkonna rohketel looduslikku seisundisse jäetavatel aladel ja planeeringualast mere poole jääval laial looduslikku seisundisse jääval alal (pilliroog, põõsad, veel täiskasvamata rannaniidu osad, lõukad).

Kokkuvõte • Pinnases ja pinnapealsetes elupaikades on selgrootute loomade elu häiritud golfiradade rajamise ja ehitamise ajal. Ekspluateerimise ajal normaalne rütm taastub täielikult, osades kohtades elutingimused isegi paranevad. Metsa alal kahjulikku mõju ei esine.

Corson OÜ. Töö nr 0810 118 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

• Roomajad leiavad ilma raskusteta endale piirkonnas sobivad elupaigad. Ehitustegevusest on eriti huvitatud kivisisalik kui pioneerkoosluse liik (vajab lahtise liivaga kohti). • Vaskussidele on ohuks pinnaseteedel autorataste alla jäämine. Asfaltkate vaskussidele ei meeldi. • Kahepaiksetele tulevad golfiväljakutele rajatavate tiikide ja märgalade näol head kudemise kohad. Näiteks on Lõuna-Rootsis golfiväljakud kõrede paradiisid. Tulevikuks kõre võimalikuks esinemiseks golfiväljaku tiikides, tuleb tiigi üks nõlv teha lauge. Kõred annavad oma kontserte toetudes tagajalgadega veekogu põhja. Piirkonnas ei ole viimasel ajal leitud rohekärnkonna ega kõret. Kahepaiksetele tunduvalt paranevad elutingimused golfikompleksi rajamisel loob eelduse piirkonda rohekärnkonna ja kõre võimalikuks tagasitulekuks. • Siilidele meeldib mosaiikmaastik ja ainukeseks ohuks on autoliiklus. • Närilisi on männimetsades vähe, aga mida vahelduvam on maastik, seda paremaid elupaiku nad leiavad. • Orav kohaneb uuenenud oludega ja mingeid ohtusid golfiraja rajamisega ei esine. • Metskitsedele ja halljänestele golfiradade rajamisega saavutatud mosaiikmaastik meeldib, nende elu- ja toitumistingimused paranevad. • Väikekiskjate elutingimused paranevad samuti, kuna “toidulaud” muutub rikkalikumaks ja esinevad liigid on inimestega kohanenud. Tuhkrut võivad piirkonnast välja tõrjuda kivinugis ja mink. • Kuna piirdeaedu ei rajata, siis ka suurematele loomadele (põdrad, kitsed, metssead) periooditi alal liikumine ei ole eeldatavalt probleemiks.

4.7.2.2 Puukide ja sääskede esinemine piirkonnas ning sellega kaasnevad ohud ja leevendus

Peatükk on koostatud meedia ja interneti infomaterjalide põhjal.

Golfikompleksi külastajatele ja golfimängijatele on võib tekkida mõningaseks võimalikuks ohuks piirkonnas olevate ohtlike puukide rohkus.

Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajana ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), keda võib leida kogu Eestis ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), kes elutseb Pärnu-, Valga-, Võru-, Põlva-, Viljandi-, Tartu-, Jõgeva-, Ida-Virumaal ja Läänemaal. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuke võib leida ka karja- ja heinamaadel ning põlluservades. Viimaste aastate jooksul on puuke leitud ka linnaparkides ja väiksematel haljasaladel. (Allikas: Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Puuk)

Puukide aktiivsusperiood Eestis Puugihooaeg on puukide bioloogilise aktiivsuse periood, mis kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui

Corson OÜ. Töö nr 0810 119 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

ööpäeva keskmine temperatuur on 6-7 kraadi. Esimesed puugid ilmuvad kevadel kohe pärast lume sulamist. Puukide arvukus kasvab pidevalt ja kiiresti, saavutades maksimumi suvekuudel. Puukide arvukus sõltub ka ilmastikutingimustest. Oma elutegevuseks vajab puuk niiskust. Seega pikeneb puuhooaeg ja suurendab puukide arvukust ka niiske ja vihmane suvi. Võsapuugi ja laanepuugi bioloogilise aktiivsuse perioodid on teineteisest erinevad. Võsapuugi aktiivsusperiood on pikk: aktiivseid isendeid kohtab aprilli keskpaigast novembrini. Laanepuugi aktiivsusperiood kestab umbes 4 kuud (aprilli teisest poolest kuni juuli lõpuni), saavutades maksimumi mais ja juuni alguses ning edaspidi järgneb sellele pidev arvukuse langus ning suve lõpupoole neid peaaegu ei leidu.(Allikas: Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Puuk 14.05 2009)

Viimastel aastatel on puukide arvukus ja nakatunute arv kasvanud. Koristamata metsad, söötis põllumaad ja näriliste arvukuse kasv soodustavad puukide rohkust.(Allikas: Pärnu Postimees artikkel 21.04.2009, http://www.parnupostimees.ee/?id=109682)

Puuknakkuste levikule aitab tervisekaitseinspektsiooni arvates kaasa puukide bioloogiliselt aktiivse perioodi pikenemine ehk soojad talved, samuti ka kevadine kulupõletamise keeld - kui kulupõletamine oli lubatud, hävisid koos kuluga paljud puugid. (Allikas: tarbija24.ee artikkel 14.05.2009, http://www.tarbija24.ee/?id=119239)

Puukide kodu on kulu sees. Kindlasti on võsastumine soodustanud puukide arvukust - kõige rohkem seal, kus on vanad niitmata jäänud heinamaad, pikk rohi ja palju võssa kasvanud alasid. Kuiva metsaaluse kohad ja männimetsas on puuke vähem. (Allikas:www.arst.ee artikkel 27.02 2009, https://www.arst.ee/et/Uudised-ja- artiklid/33037/puugid-rundavad-koige-agedamalt-saaremaal).

Haigestumise statistika Tervisekaitseinspektsiooni teatel kasvas haigestumine puukborrelioosi Eestis 2008. aastal kaks korda võrreldes 2007. aastaga. 2007. aastal haigestus 721 ja 2008. aastal 1423 inimest. Vaktsiinvälditavasse puukentsefaliiti haigestumine on viimastel aastatel langenud ning 2008. aastal haigestus 90 inimest. (Allikas: www.arst.ee artikkel, https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/33169/tanavu-on-eestis-olnud-169- puukborrelioosi-juhtu) Tervisekaitsetalituse andmetel 2008. aastal registreeriti Pärnumaal 19 entsefaliidijuhtumit ning 105 puukborrelioosi haigestumist. (Allikas: Pärnu Postimees artikkel 21.04.2009, http://www.parnupostimees.ee/?id=109682) Kuigi puugihooaja alguseks loetakse üldiselt aprilli, on 2009. aasta esimese nelja kuuga registreeritud juba 169 puukborrelioosi juhtu.(Allikas: www.arst.ee artikkel, https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/33169/tanavu-on-eestis-olnud-169- puukborrelioosi-juhtu) Kui veel mõni aasta tagasi kandis endaga entsefaliidiviirust ligikaudu iga 100. puuk, siis nüüd võib haigust levitada juba iga 25. Rootsis tehtud uuringute järgi kannab borreliabakterit (spiroheeti) koguni 30% puukidest, risk borrelioosi haigestuda on aga ainult 1:100. Entsefaliidiviirust kandvad puugid elutsevad teatud aladel Kesk-Euroopas, Venemaal, Ahvenamaal, Stockholmi ümbruses, eriti rohkesti on neid aga Leedus ja Lätis.

Corson OÜ. Töö nr 0810 120 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Eestis on ohtlikemad piirkonnad põhjarannik, Pärnu ümbrus, Kirde-Eesti, Kagu-Eesti, Tartu ümbrus. (Allikas: Terviseleht nr 16,http://www.terviseleht.ee/200116/16_puuk.php)

Golfimetsa planeeringualal puugiohtu minimeerivad tegevused ja meetmed. • Osale pilliroostunud ja võsastunud alale golfiradade rajamine (pilliroo, kõrge rohustu ja võsa asemel on golfiradadel pidevalt lühikeseks pöetav muru). • Golfiradade vahele jäävate kaitsealuste taimeliikidega looduslikku seisundisse jäetavate alade niitmine ja võsaraiumine. • Golfiradade vahelise liikluse radade (golfiradu teenindav tehnika, golfimängijad ja pealtvaatajate liikumiseks) katteks on kruusane pinnas. • Golfimängijate ja pealtvaatajate liikumine põhiliselt madala taimkattega alal. • Puugiohtu oluliselt minimeerivateks tegevusteks on alal niitmine ja võsa raiumine, kuna vähendatakse oluliselt puukide esinemise meeliskohti. • Kui mingil alal on otsene haigestumist tekitada võiv puugioht, siis peab olema selle kohta teavet, kas infoplakatitel või vajadusel ka piirkonna ülevaadet andvatel infovoldikutel. Infolehtedel peab olema ka juhised, kuidas puukide esinemisel käituda ja väljatoodud vajadusel ka lähim abikoht.

Sääsed Kuna Eestis pole praktiliselt kohti, kus sääskedest võiks rahu saada (Horisont nr 3 2002, U. Tartes), siis järgnevalt ka informatsiooni sääskedega kaasneva kohta. Golfimetsa detailplaneeringu kontekstis (planeeringuala on hästi ventileeritavas rannapiirkonnas, mõningast positiivset mõju avaldab ka golfiradade veidi kõrgem asend ümbritsetavast rannaalast) ei ole sääsed piirkonnas eeldatavalt oluline probleem. Samas peab kindlasti arvestama periooditi (soodne temperatuur, õhuniiskus, tuul) piirkonnas esineda võivat suuremat sääskede arvukust ja sellega kaasneda võivaid häiringuid (eeskätt väikelapsed ja teised sääskede suhtes allergilised inimesed). Eeldatavalt sääskede probleem võibki olla oluline ainult ülitundlikele ja väikelastele. Putukate suhtes ülitundlikele inimestele (eriti väikelastele) võivad ka üksikud sääsed põhjustada olulist probleemi ja seada peab kindlasti arvestama. Interneti (http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.htm) andmetel maailmas ülitundlike inimeste arv kasvab üha kiirenevas tempos.

Corson OÜ. Töö nr 0810 121 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

4.8 Müra

Keskkonnamüra normtasemed Tingimused on kehtestatud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Määrus kehtestab müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel.

Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel:

I kategooria - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, tervishoiuasutuste puhkealad

II kategooria - õppeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates.

III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted)

IV kategooria tööstusala.

Menetluses oleva valla üldplaneeringu järgi on Klubi kinnistu ja Golfimetsa planeeringuala puhkehoonete ja –rajatiste maa, siit tulenevalt on tegemist II kategooria alaga.

Piirtase on määruse tähenduses müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel.

Välismüra normtasemed hoonestatud või hoonestamata aladel Välismüra taotlustaseme arvsuurused olemasolevatel aladel on järgmised: Liiklusmüra ekvivalenttase LpA,eqJ (dB) päeval öösel II kategooria 60 50

Välismüra piirtaseme arvsuurused olemasolevatel aladel on järgmised: Liiklusmüra ekvivalenttase LpAeq,T (dB) päeval öösel II kategooria 60 55

Kuna Golfimetsa detailplaneeringu puhul on tegemist planeeringuga uuel planeeritaval alal, siis tuleb projekteerimisel arvestada müra taotlustaseme arvsuurustega uutel planeeritavatel aladel. Planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Taotlustase on määruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei

Corson OÜ. Töö nr 0810 122 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Uutes ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse.

Golfimetsa detailplaneeringualale ei ole kavandatud ehitada ei elamuid ega üldse hooneid. Rajatakse 6 golfirada.

4.9 Jäätmekäitlus

Üldine Golfimetsa detailplaneeringu kohaselt on kavandatud planeeringualale luua Tahkuranna vallas Pärnu lahe asuvale rannaalale kuus golfirada, mis on osa 18-st rajast koosnevast golfikompleksist. Golfiradade kasutamise/ hooldamise käigus tekkivate jäätmete käitlemisel peab olema tagatud jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide nõuete täitmine. Jäätmekäitluse üldised nõuded on sätestatud Jäätmeseadusega. Lähtudes jäätmeseaduse § 23 sätestatud läheduse põhimõttest, tuleb tekkivad jäätmed taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Planeeritaval alal on jäätmehooldusele ja jäätmekäitlusele seatavad nõuded kehtestatud Tahkuranna valla jäätmehoolduseeskirjaga.

Jäätmekäitluse korraldus golfiraja ehitustöödel Ehitamise käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Golfiradade ehitamisel tekkivateks jäätmeteks on peamiselt väljaveetav pinnas, mis tuleb võimalusel kasutada kohapeal.

Tulenevalt Tahkuranna valla jäätmehoolduseeskirjast tuleb juhul, kui ehitustegevuse käigus tekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud jäätmeõiend ning seletuskiri jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 100 m3, tuleb ehitusloa taotlemisel lisada loataotlusele ka nõuetekohane jäätmekava. Jäätmekava on ehitusjäätmete käitlust kirjeldav dokument, milles esitatakse tekkivate jäätmete prognoositav maht ja liigiline koosseis kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, jäätmete kogumismahutite tüüpide ja paiknemise kirjeldus ehitusplatsil ning tegevusjuhised tekkinud jäätmete liigiti kogumise, taaskasutamise ja edasise käitlusse suunamise kohta.

Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal (nt saastumata pinnase või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu nagu liiv, killustik, graniitpuru, paas jms kasutamine maa-ala heakorrastamisel) või anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja vastavalt kehtestatud korrale anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmete nõuetekohase

Corson OÜ. Töö nr 0810 123 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne käitlemise eest vastutab ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja vaheline leping ei näe ette teisiti.

Olmejäätmete käitluse korraldus Golfiraja ekspluateerimisel tekkivad jäätmed on peamiselt väljaku muru niitmisel tekkivad haljasjäätmed, mis on kavandatud taaskasutada kohapeal. Soovitatav on kasutada aunkompostimise tehnoloogiat. Kompostimise tulemusel tekkiv muld kasutatakse kohapeal. Olmejäätmete käitluse korraldamisel tuleb lähtuda Tahkuranna valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Olmejäätmete käitlemiseks tuleb sõlmida jäätmekäitlusleping omavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud jäätmevedajaga.

4.10 Sotsiaal-majanduslikud mõjud

4.10.1 Sotsiaalmajanduslikud aspektid

Käesoleva detailplaneeringu puhul peab arvestama mitmete oluliste komponentidega: 1. Eesti praegune majandusseis ja selle eeldatav lähiareng (otsene mõju riigi ja KOV võimalustele ning üldse arendustegevustele). 2. Tahkuranna valla üldplaneeringu eesmärkide täitmine. 3. Kaitsealused liigid. 4. Planeeringualal ja selle lähialal rannaniidu säilimiseks vajaliku hooldamise (niitmine, karjatamine, võsa raiumine) pikaajaline puudumine. 5. Praegusest majandusseisust tulenevad reaalsed rannaniidu säilimiseks vajaliku hoolduse võimalused või võimalikkus. 6. Pärnu linna lähedus. 7. Turism. 8. Tervislikud eluviisid. 9. Puhkemajandus. 10. Piirkonna arendamise vajadus.

Eesti riik on oma regionaalpoliitika suunanud kõigi regioonide kiire ja ühtlase arengu tagamisele. Sellest tulenevalt on riigi jaoks uute turismitõmbekeskust omavate piirkondade väljaarendamine positiivne, mille tulemusena paraneb kogu riigi maine, suureneb Eestit külastavate turistide arv sh golfituristide ja korduvkülastuste arv ning pikeneb piirkonnas veedetud aeg.

Detailplaneeringuga parandatakse Tahkuranna valla sotsiaalmajanduslikku keskkonda ja luuakse paremad arengueeldused Pärnumaal turismialase konkurentsivõime tõstmiseks.

Golfimetsa detailplaneeringuga avalduvad mõjud võivad olla nii positiivsed, näiteks turismi mõju suurenemine, uute töökohtade loomine, piirkonna turvalisuse tõstmine

Corson OÜ. Töö nr 0810 124 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

(roopõlengud, huligaansus ja vandalismiaktid), korrastatud rannaala (vähendab prahistamist, suureneb kontroll), uued puhkemajanduslikud objektid, säilinud loodusliku mitmekesisuse säilitamine ja selle mitmekesisuse suurendamine jne, kui negatiivsed näiteks võimalik müra, reostuse tekitamise oht, liikluse intensiivistumine jne.

Detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise peamiseks eesmärgiks on hinnata detailplaneeringu alal toimuvate muudatustega seotud mõjusid ümbritsevale looduskeskkonnale ning ümbritsevale keskkonnale tervikuna, kusjuures keskkonna all mõistetakse ka majanduslikke-, sotsiaalseid- ja regionaalseid mõjusid. Muudatused mõjutavad otseselt detailplaneeringu alaga seotud huvigruppe: ettevõtteid, organisatsioone, isikuid, looduskeskkonda jne.

Näiteks ettevõtluskeskkonna loomine golfikompleksi baasil eeldatavalt annab täiendavaid lisavõimalusi välja arendada äri- ja ettevõtlustegevust ka teistes erinevates valdkondades: turismi-, majutus-, toitlustus-, sotsiaalsetes jm valdkondades. Golfiarendamine kujundab piirkonna atraktiivseks nii sise- kui välisturistidele. Probleemiks võib osutuda siin just kompleksne erinevate arendustegevuste tasakaalustatud elluviimine.

Piirkonna üldine areng ja golfiarendamine on positiivne eelkõige ärilistest kaalutlustest lähtuvalt ja omab positiivset sotsiaal-majanduslikku mõju. Probleemiks võib osutuda siin just komplekse erinevate arendustegevuste tasakaalustatud elluviimine.

Positiivsed mõjud avalduvad eelkõige: ettevõtlusaktiivsuse ja äritegevuse kasvus, infrastruktuuri jt tugiteenuste paranemises, tööhõive paranemises ja sellest tulenevalt elukeskkonna paranemisest tingituna hea maine.

Üldiselt Golfikompleksi väljaarendamine vastab tervikuna Tahkuranna valla huvidele.

4.10.2 Golfikompleksi arenduse seotus Golfimetsa detailplaneeringuga

Peatüki koostamisel on kasutatud väljavõtteid arendaja poolt 12.02.2008 Tahkuranna Valla Majandus- ja eelarvekomisjonis tehtud ettekandest (lisa 10). Alljärgnevalt on käsitletud põhiliselt ainult Golfimetsa detailplaneeringuga otseselt seotud andmestikku. 1. Valminud golfikompleksis on vajadus kuskil 20-25 töötaja järele (väljaku hooldamine ja administratiivne töö). Spetsialistide (green keeper, pro, hotelli juhtkond ) leidmiseks esimene valik on Eestist ja vajadusel ka välismaalt näiteks Rootsist. 2. Valminud golfikompleksi hooldemeeskonna moodustamiseks on kavandatud valla elanikke – 15 töökohta. Haldusmeeskond (elekter, soojus, side, teed, ehitus jne) on kavandatud samuti võimalusel moodustada valla elanikest – 5 töökohta. 3. Lõplikult valminud golfikompleksis leiab eeldatavalt tööd kokku ca 120 inimest. Tööle valikul on eelistatud valla elanikud.

Corson OÜ. Töö nr 0810 125 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

4. Valminud golfikompleksis on algaastateks hooajas kavandatud 1700 golfimängijat. Golfikompleksi külastajaid peaks olema aastas 63600 külastajat.

Visioon Golfimetsa detailplaneeringualale golfiradade rajamistöödest. Eeldatavalt korraldatakse töö ühes vahetuses (Eesti ettevõte), et tagada tööde kvaliteet. Olenevalt ilmastiku oludest (sademed) varieeruvad tööpäeva pikkused. Väljaku pinnasetööde korral ei ületa ilmselt inimeste arv 10. Inimeste vajadus võib suureneda trasside, teede rajamisel (max. 10 inimest). Võimalikud on täiendava pinnase autoveod, mida hetkel ei ole võimalik prognoosida (võimalik, et näiteks 2 autot). Golfimetsa detailplaneeringualale ei jää mingeid suuremaid kommunikatsioonide trasse ega teesid. Hilisem väljaku pinnase viimistlemine toimub välismaiste spetsialistide poolt peale seda, kui eeltööd on tehtud ja Eesti ettevõte lahkunud. Arvatavasti ei ületa ka siis väljakul töötavate inimeste arv 10, pigem jääb alla selle. Taimede märgistamise ja istutamisega tegeleb arvatavasti paar inimest. Seega töötab väljakul pidevalt ca 20 inimest. Nendele lisanduvad võsaraiujad ja rannaniidu ning pilliroo niitjad. Kui otsustatakse ka lõugaste puhastamine pilliroost ja neid täitvast liivast, siis lisandub eeldatavalt kuskil kuni 5-10 inimest veel.

Läbi golfiarendamise Tahkuranna valla võimalik maine kujundamine ja reklaam

1. Golfikompleksi ja golfiklubi kodulehekekülg internetis. 2. Läbi nende Eesti Golfiliidu ja Euroopa ning Rahvusvahelise golfiorganisatsiooni kodulehekülgedel. 3. Viidad golfikompleksile valla territooriumil. 4. Meedia kaudu golfikompleksis toimuva kajastamine. 5. Turismi- ja golfimaterjalides (reisid, kataloogid, ülevaated jne.) kajastamine. 6. Valla ja tema tegevuse kajastamine läbi golfi (näiteks investeerimisvõimaluste pakkumine). 7. Võimalus osaleda läbi riiklikult ja/või ettevõtete poolt läbiviidavate ja finantseeritavate projektide koosseisus. 8. Tahkuranna vallal on hea võimalus enda tutvustamiseks ja hea maine kujundamiseks. Avab tee välisinvesteeringutele. Heas mõttes tuntus koos hea mainega on olulise väärtusega.

Vallal on võimalik saada oma infrastruktuuride arendamiseks abi golfiarendamise läbi: 1. Vallale kuuluvale maale ehitab golfiprojekti arendaja välja : • Teedevõrgu. Puudutab väheselt ka Golfimetsa planeeringuala. • Tsentraalse vee- ja kanalisatsioonivarustuse. • Elektrivarustuse. • Sidevõrgu. 2. Koostöös vallaga ehitatakse välja juurdepääsuteed randa. Puudutab väheselt ka Golfimetsa planeeringuala.

Corson OÜ. Töö nr 0810 126 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Golfikompleksist tulenevad eeldatavad laekumise allikad valda ja nende allikate seos Golfimetsa planeeringuga: 1. Kavandatud tegevuse korral laekub 6 golfiraja aluse maa eest hoonestusõiguse tasu. Samas 0- alternatiivi korral hoonestusõiguse tasu Golfimetsa planeeringualalt ei laeku, kuna rajatisi alale ei ehitata. 2. Kui Golfimetsa planeeringualale rajatakse 6 golfirada, siis tähendab see, et ca 33 hektarilt laekub rohkem maamaksu kui golfikompleksi kuulub ainult Klubi kinnistu. 3. Loodud töökohtadelt laekub üksikisiku tulumaks. Golfimetsa detailplaneeringu kaasamine golfikompleksi toob lisatöökohtade vajadusi (kaitsealuste taimede asukohtade määratlemine ja istutamine, rajamisel võsaraiumine ja niitmine, hiljem lisaks golfiradadelt pideva muru niitmisele tuleb teha golfiradadest välja jäävatel suurtel rannaniidualadel niitmist ja teisi hooldustöid. 4. Projektide rahastamise kaudu valla vara parendamine (teed, kommunikatsioonid jne.). 5. Tahkuranna valla initsiatiivil on võimalikud teiste koostööprojektide korraldamine (näiteks: väljapoole planeeringuala jäävate rannaniidualade niitmine, võsaraiumine ja lõugaste puhastamine, ranna hooldus, loodusväärtuste eksponeerimine, tee linnast Uulu).

4.10.3 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule

Tänapäeval on suurenenud inimeste teadlikkus ja võimalused tervislikuks käitumiseks ning vähenenud on keskkonnast tulenevad terviseohud. Vähese füüsilise aktiivsuse põhjused on nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. Kuigi Eestis on umbes 2500 spordiklubi- ja organisatsiooni ning spordiklubidesse kuulub 10–12% Eesti elanikkonnast, on endiselt probleemiks sportimispaikade vähesus ja perespordi ning aktiivsete puhkeaja veetmisega seotud võimaluste ebapiisav kättesaadavus, samuti on harrastusspordiga tegelemine kallis ja spordiklubide majanduslik olukord kehv.

Tervisele ja elukvaliteedile avaldab mõju elukeskkond, mis hõlmab füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda. See tähendab, et tervisele, nii füüsilisele kui ka vaimsele, avaldab mõju kõik meie ümber toimuv.

Piirkonda rajatav golfikompleks (siia sisse kuulub ka Golfimetsa detailplaneeringuga kavandatu) avardab vabaaja tegevusega seotud võimalusi ning heaolu, andes võimaluse veeta kvaliteetset vaba aega golfi mängides. Valla elanikele avarduvad võimalused leida tööd kaasaja nõuetele vastavas keskkonnas lahkumata oma elukohast kaugele.

Elukeskkonna muutumisega kvaliteetsemaks kasvavad eeldatavalt kinnisvara hinnad ning seega tõuseb hinnanguliselt piirkonnas inimeste vara väärtus, paraneb piirkonna maine ning kogu ümbritsev keskkond muutub turvalisemaks.

Corson OÜ. Töö nr 0810 127 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

4.11 Kompromissi vajadus ja nõuded rannaalas golfi arendamisele

Planeeringualale kuue golfiraja rajamisel tuleb arvestada nii looduskeskkonna kui ka sotsiaalmajanduslike aspektidega: 1. Säilitada tuleb kaitsealused liigid koos nende praeguste kasvukohtadega. 2. Golfiradade 13-17 rajamisel ei ole vaja kaitsealuseid taimi ümgeristutada, kuna eelnimetatud golfotajad on paigutatud aladele, kus ei ole kaitsealuseid taimi. 3. 18. golfirajale jääb 5 Balti sõrmkäpa (III kaitsekategooria) isendit ja 3 Ahtalehise ängelheina (III kaitsekategooria) isendit. Need 8 kaitsealuste taimede isendit on Golfimetsa detailplaneeringualas ainukesed, mida ei ole võimalik praeguse golfiradade asetuse korral säilitada praeguses kasvukohas ja need tuleb ümberistutada. 4. Säilitamise kavandamisel peab arvestama, et tegelikult praegu kasvavad antud liigid võrreldes varasemaga oluliselt kehvematel kasvukohtadel. Põhjuseks on siin: • Pilliroog ja võsa on tõrjunud kaitsealused liigid nendele kehvematele kasvukohtadele. • Pilliroo ja võsa pealetung on hoogustunud ja kaitsealustel liikidel ei ole jäänud enam kuhugi taanduda. • Pilliroo ja võsa praeguse pealetungi korral (eeldatavalt aasta-aastalt pealetung intensiivistub) on ca 5-10 aasta pärast ka viimased kaitsealuste liikide kasvukohad põhiliselt likvideerunud. Ilmselt säilivad kaitsealuste liikide asurkonnast mõned kiratsevad hääbuvate liikide kogumid ka peale kümmet aastat.

KSH koostamise ajal ei olnud ekspertidel andmeid, et piirkonnas toimuks arendustegevusi, mis eeldatavalt võimaldaksid (võiksid) tagada planeeringualal (valla maa) ja sellest mere poole jääval riigile ja vallale kuuluval maal Looduskaitseseadusest tulenevat kaitsealuste liikide kaitset.

Kaitsealuste liikide kaitse probleemsuse näiteks lähipiirkonnas on mõnesaja meetri kauguses (planeeringualast põhjas) oleva Pärnu rannaniidu looduskaitseala, mille üheks eesmärgiks on rannaniitude ja sellel kasvavate kaitsealuste taimede kaitse. Antud kaitsealal on võrreldes 1997. aastaga kaitsealuste taimede ja rannaniidu seisund roostumise ja võsastumise tõttu oluliselt halvenenud (allikas: 1997. a kaitsealale tehtud botaanilise uuringu teostaja hinnang) ja halveneb üha kiirenevalt edasi.

Golfimetsa detailplaneeringualale kaitsealuste taimeliikide ja nende rannaniidu kasvukohtade säilitamise võimaluse leidmine arendustegevuse kaudu on Looduskaitseseaduse § 2 lõige (2) alternatiivne ja looduskaitse seisukohast tõhus lahendus riigi piiratud majandusressursside korral kaitsealuste taimete kaitsmise probleemile väljaspool kaitsealasid ning antud kohas (see tähendab, et antud KSH aruandes käsitletu kehtib ainult Golfimetsa planeeringuala ja selle lähiala kohta) vastavuses looduskaitse põhimõtetele. Praegusel momendil ja praeguses majanduslikus olukorras on Golfimetsa detailplaneeringualal arendustegevuse läbi olemas tõhus ja

Corson OÜ. Töö nr 0810 128 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne reaalne võimalus mitte ainult säilitada kaitsealuste liikide elupaigad ja isendid vaid ka parandada ja luua nende lähialadel tingimusi kaitsealuste liikide migreerumiseks.

Golfimetsa detailplaneeringualale on kavandatud arendustegevusega luua Looduskaitseseaduse § 3 lõigetele 1 ja 2 vastav praegu seal kasvavatele kaitsealustele taimeliikidele elupaiga ja liigi soodne seisund. Golfiradade rajamisega kaasneb golfiradade vahelistel suurtel kompaktsetel aladel kaitsealuste taimeliikide ja isendite säilitamine alade pideva hooldamise läbi.

Golfimetsa detailplaneeringuga võimaldataks arendajal rannaalas golfiradade rajamist koos nõudega korrastada planeeringuala koos kaitsealuste liikide säilitamisega.

Golfiradade rajamine rannaniidule on kahtlemata suur kompromiss – kunagisele kaitsealuste liikidega rannaalale lubatakse arendajal rajada golfiradu (toimub suur rannamaastiku muutus) – looduskaitseliste tingimustega (KSH-st): 1. Golfirajad paigutatakse kaitsealuste liikideta aladele. 2. Kaitsealuste liikidega kasvupiirkonnad säilitatakse. 3. Randa tekitatakse niitmise ja võsaraiumisega juurde kaitsealustele liikidele endisi kasvukohti (rannaniidu – taasrajamine).

Küsimus on mitu golfirada lubatakse valla ja riigi poolt rajada rannaalale ja kui suurel alal on arendajal võimalik tagada kaitsealuste liikide säilimist – see on ilmselt korrelatsioonis arendajale antava ala suurusega.

Valla ja riigi huvitatus – võimaldab arendada kaitsealuste liikidega planeeringualale jäävat rannaala, kusjuures: 1. Toimub seadusega kaitstud taimeliikide reaalne kaitsmine. 2. Kaitsealused liigid säilitatakse. 3. Roostik surutakse mõistlikesse piiridesse. 4. Võsa likvideeritakse. 5. Parandatakse kaitsealustele liikide kasvukoha tingimusi. 6. Võimalik suurendada kaitsealuste liikidega asustatud rannaniidu ala. 7. Võimaldab pidevat ala korrastatust. 8. Tekib pidev kontroll planeeringuala üle.

Kui golfiradu ei rajata antud rannapiirkonda (rajad rajatakse mujale), siis kaitsealused liigid peavad ilmselt leppima aasta-aastalt suureneva hääbumisega (0-alternatiiv) kuni leitakse (praegu ekspertide käsutuses oleva informatsiooni järgi on selle tõenäosus kahjuks nulli lähedane) rannaniidu taastamiseks ja hilisemaks hooldamiseks vajaminevad võimalused ja vahendid. Kahjuks 1-2 korra niitmisega, mida tehakse ebaregulaarselt 1-2 aastal ei tee praktiliselt midagi olulist kaitsealuste taimede kaitsmiseks. Golfimetsa planeeringul piirkonnas on 0-alternatiivi korral reaalne oht musta stsenaariumi rakendumiseks – pole piirkonnas kaitsealuseid liike pole kaitsealuste liikide kaitsmise probleemi.

Corson OÜ. Töö nr 0810 129 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Ligikaudu 2000 (nendest üle 1000 II kaitsekategooria niidu-kuremõõga isendid) seadusega kaitstavate kaitsealuste taimede kaitse tagab Golfimetsa planeeringualal ja selle lähialal ainult süsteemne, pidev, regulaarne igaaastane pädevate ekspertide poolt kontrollitud ja juhendatud hooldustegevus (niitmine, võsa raiumine ja teised esilekerkivad võimalikud hooldustööd).

Hooldustegevuse kaardilt (lisa 29) on näha ala praegune seisund – põhiliselt tugevasti roostunud ja võsastunud rannaniidu ala. Kokku on hooldamist vajava ala pindala 56 ha + 5ha lõukaid. Golfimetsa detailplaneering haarab sellest ca 33 ha, ligikaudu poole hooldamist vajavast alast.

Terviklikus golfikompleksis on vallast võimalik tööd saada 100 - 120 inimesel (lisa 10).

4.12 Nõuded ja ettepanekud planeeringuala arendamisele

1. Peamisteks ohtudeks kaitsealuste liikide kasvualale on pilliroo ja võsa pealekasvamine ning mõningaselt ka tallamise oht (kas siis ala puhkuseks kasutajate poolt või golfialalt tulev). 2. Kaitsealuste liikide kasvukohtadele tuleb vältida transpordivahendite sattumist. 3. Golfirajad ei ole planeeritud kaitsealuste liikide kasvukohtadele, kindlasti peab vältima ka radade vaheliste teede kavandamist kaitsealuste liikide kasvukohtadele. 4. Rannaniidu reljeefi väljaspool golfiradasid tuleks muuta võimalikult vähe. Teede rajamisel, veerežiimi reguleerimise ja niitmise läbiviimise võimaldamiseks tuleks teha võimalikult minimaalseid reljeefi muutusi. 5. Olulised rannikumaastikuelemendid on eelkõige rannas paiknevad liivaalad, lõukad ja rannaniidud ning planeeringuala idapiirde rannaluited. 6. Planeeringualale kavandatud golfirajad lisavad rannamaastiku luidetele randa ka tehislikke luiteid. Oluline visuaalne erinevus rannamändidega luidetest on see, et golfiradade taimkattest olulisema osa moodustavad siin murutaimed. 7. Rannaniidu taimestik, välja arvatud pilliroog, talub hästi niitmist ja karjatamist. Konkreetse piirkonna eripära arvestades tuleks vähemalt Golfimetsa planeeringualal ja selle lähialal eeldatavalt rannaniitu kujundada peamiselt vaid niites. Puhtalt rannaniidu seisukohast oleks ilmselt parim lahend niitmise ja karjatamise koos rakendamine. 8. Golfimetsa detailplaneeringualale jääva pilliroostunud ja võsastunud rannaniidu eripära põhjused, mis osutavad niitmise kasuks: • Pärnu linna lähedus tingib tavalisest suurema vajaduse antud rannaosale. • Laia puhta liivaga rannaala on siin nii linna kui ka valla elanikud kasutanud rannas puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks, päevitamiseks ning vees käimiseks. • Tahkuranna valla üldplaneeringus on kavandatud antud rannaala kasutada puhkemajanduslikul otstarbel ja supluskohana.

Corson OÜ. Töö nr 0810 130 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

• Menetluses oleva valla üldplaneeringu järgi on Golfimetsa detailplaneeringuala ja kinnitatud detailplaneeringuala puhkehoonete ja – rajatiste maa. • Tervisekaitse nõuded liivale ja veele välistavad supluskoha piirkonnas veepiiril olevale liivaalale kariloomade sattumise. • Golfiradade ehitus ja radade katteks olev muru ei sobi karjatamiseks. • Karjatamine ja isegi juhuslikult rohkete loomade sattumine golfirajale on suureks ohuks mitte ainult murule, vaid ka rajatavatele drenaažisüsteemidele ja kuivendus- ning magistraalkraavide nõlvadele. • Golfiradade ümber ei ole kavandatud rajada piirdeaedu. • Karjatatavate alade ümber tuleb rajada karjatamise korral monteeritavad piirdetarad- see on nii liivaala kui ka golfiradade ümber. • Käsitletaval rannaalal ja selle lähipiirkonnas puudub piisava suurusega mägiveiste kari. • Rohkete loomade (kuni 102 mägiveist) toomine piirkonda ainult väga lühikeseks ajaks ei ole vähemalt praegustes majandustingimustes reaalne. • Kaitsealuste taimede esinemise tõttu on võimalikud ainult lokaalsed karjatamise kohad, mille kasutus on ka ajaliselt väga piiratud. Pidev karjatamine on välistatud. Põhilise osa hooajast peab karja karjatatama mujal. • Väga kivistel randadel on karjatamine praktiliselt ainus võimalus rannaniidu säilitamiseks. Kuna käsitletav rannaala ja planeeringuala ei ole kivised, siis on niitmisega siin võimalik asendada karjatamist. 9. Rannaniidu kujundamisel tuleks seda niita golfirajale lähemas kaitsealuste liikideta osas sagedamini ja väljapoole jäävas, nüüd juba kaitsealuste liikidega osas 1-2 korda aastas. 10. Säilitatava rannaniidu osade ja rannaniidu taasrajamise (võsa raiumine ja pilliroo niitmine) töödel tuleb vältida säilitatavale ning taasrajatavale rannaniidualale muru rajamist, mis eeldaks alale mulla juurdevedu, mis omakorda muudab oluliselt rannaniidu mullastiku tingimusi ning võiks negatiivselt mõjuda rannaniitudel kasvavatele liikidele. 11. Planeeringuala rannas tuleb arvestada, et sügistormid ja kevadine jää toovad rannaalale igal aastal hulga mereheidet. 12. Madalama taimestiku puhul võivad vee piiril olevad madalad luited hakata rohkem liikuma ning liiv võib katta osa luitevallitagustest madalatest veekogudest – lõugastest. See on rannas toimuv loomulik protsess. Rannaliiva liikumise võimalikku mõju tuleb arvestada ka golfiradade kavandamisel. 13. Peab arvestama, et suuremad tormid võivad planeeringuala tundmatuseni muuta. Siit ka vajadus tõsta golfiradade kõrgust 2,2-2,6 meetrini. 14. Igal aastal enne golfiradade kasutuselevõttu peab eeldatavalt arvestama küllaltki suure hulga hooldustööde vajadusega. 15. Väga liigestatud mikroreljeef, ala liigniiskus, võsa, pilliroog ja kaitstavad liigid esitavad oma nõuded niitmisele, niidukile ja niiduki lõikurile. Eriti probleemsetes kohtades on ilmselt ainuvõimalik trimmeri kasutamine või isegi käsivikati kasutamine.

Corson OÜ. Töö nr 0810 131 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

16. Kuna oluline osa rannaniidust ja lõugastest jääb Golfimetsa planeeringualast välja, siis tuleks Tahkuranna vallal (vallamaa) ja arendajal ning Keskkonnaametil (riigimaa + kaitsealused liigid) juba varakult pidada läbirääkimisi, mille alusel kavandatakse golfi arendusalast väljapoole jääva mereranna arendamine. Vajalik oleks võsa raiumine ja pilliroostunud ala vähemalt 2- kordne niitmine. 17. Kindlasti tuleb Golfimetsa golfiradade vahele jäävate alade hooldamiseks koostada kaitstavate liikide kaitsekava. 18. Kaitsekava koostamisel, kaitstavate taimeliikidega ala märgistamisel ja kaitsealuste taimeliikide ümberistutamisel parima tulemuse annab V. Kuuse ja M. Kose kaasamine nende tööde tegemiseks. Ka hiljem golfiradade ehitusprojektides võiks olla nad kaitsealuseid liike puudutava kontrolli teostajad ja nõustajad.

Corson OÜ. Töö nr 0810 132 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

5 KRITEERIUMID JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS

5.1 Kriteeriumid

Kriteeriumid 1. Mõju kaitsealustele liikidele. 2. Mõju linnustikule. 3. Mõju metsale (on arvestatud nii Golfimetsa planeeringuala kui ka selle lähialale mõju). 4. Mõju rannaprotsessidele. 5. Mõju maastikule. 6. Mõju pinna- ja põhjaveele. 7. Müra ja õhuemissioon ning jäätmekäitlus. 8. Vastavus planeeringutele ja arengukavale. 9. Sotsiaal-majanduslikud mõjud: töökohad, maakasutus, puhkemajandus, turism, teenused, turvalisus, inimese tervis ja heaolu. 10. Fiktiivne.

Kõik kriteeriumid arvestavad nii rajamis- kui ka ekspluatatsiooniaegseid mõjusid. Arusaadavuse ja ühesema mõistmise huvides on alternatiivide võrdlemise kokkuvõtvas peatükis toodud kriteeriumide ja alternatiivide võrdlemise selgitusi.

Kriteeriumide kaalu määramine Kriteeriumide kaalu määramiseks kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumi võrreldi kõikide teiste kriteeriumidega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähem olulisele 0. Kui kriteeriumide väärtus oli võrdne, anti mõlemale väärtus 0,5. Väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi tegelik (sisuline) väärtus oleks null. Arvutustehnilistel kaalutlustel on võetud fiktiivne kriteerium, millest kõikide teiste kriteeriumide väärtused on olulisemad. Igale kriteeriumile omistatud punktisumma jagati kõikide kriteeriumide punktisummaga. Saadud tulemus on antud kriteeriumi suhteline kaal.

Tabel 21. Kriteeriumide suhtelised kaalud paaride võrdluse meetodil KRITEERIUMID I II III IV V VI VII VIII IX X 1 0 1 0 1 0 1 0 1 0 1 0 0,5 0,5 0 1 T 1 0

Corson OÜ. Töö nr 0810 133 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Ä 0,5 0,5 H 0 1 T 0,5 0,5 S 0,5 0,5 U 1 0 S 0,5 0,5 0 1 1 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1 0 0,5 0,5 0 1 1 0 0,5 0,5 0,5 0,5 1 0 0,5 0,5 0 1 1 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0 1 1 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0 1 1 0 0 1 0 1 1 0 0,5 0,5 1 0 1 0 ∑ - 45 7,5 4 4,5 5 4 4 2 5,5 8,5 0 Krit. I II III IV V VI VII VIII IX X Kaal 0,17 0,09 0,1 0,11 0,09 0,09 0,04 0,12 0,19

Corson OÜ. Töö nr 0810 134 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

5.2 Alternatiivide võrdlus

Golfiradade alternatiivid: Alternatiiv 1 – kavandatu. Alternatiiv 2 – 0- alternatiiv (ala jääb endisesse seisundisse). Alternatiiv 3 – fiktiivne (arvutustehnilistel kaalutlustel on võetud fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on olulisemad).

Alternatiivide paremusjärjestuse koostamisel on paaride viisiliselt kavandatavat tegevust võrreldud kahe alternatiiviga iga kriteeriumi kohta. Hinne näitab, milline on alternatiivide suhteline paremusjärjestus antud kriteeriumi suhtes.

Alternatiivide võrdlus I (mõju kaitsealustele liikidele) ja II (mõju linnustikule) kriteeriumi alusel

Tabel 22. ja 23. I II A Eelistus ∑ Hinne A Eelistus ∑ Hinne 1 1 1 2 0,7 1 0 1 1 0,3 2 0 1 1 0,3 2 1 1 2 0,7 3 0 0 0 0 3 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Alternatiivide võrdlus III (mõju metsale) ja IV (mõju rannaprotsessidele) kriteeriumi alusel

Tabel 24. ja 25. III IV A Eelistus ∑ Hinne A Eelistus ∑ Hinne 1 1 1 2 0,7 1 0 1 1 0,3 2 0 1 1 0,3 2 1 1 2 0,7 3 0 0 0 0 3 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Alternatiivide võrdlus V (mõju maastikule) ja VI (mõju pinna- ja põhjaveele) kriteeriumi alusel

Tabel 26. ja 27. V VI A Eelistus ∑ Hinne A Eelistus ∑ Hinne 1 0,5 1 1,5 0,5 1 0 1 1 0,3 2 0,5 1 1,5 0,5 2 1 1 2 0,7 3 0 0 0 0 3 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Corson OÜ. Töö nr 0810 135 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Alternatiivide võrdlus VII (müra ja jäätmekäitlus) ja VIII (vastavus planeeringutele ja arengukavadele) kriteeriumi alusel

Tabel 28. ja 29. VII VIII A Eelistus ∑ Hinne A Eelistus ∑ Hinne 1 0 1 1 0,3 1 1 1 2 0,7 2 1 1 1 0,7 2 0 1 1 0,3 3 0 0 0 0 3 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Alternatiivide võrdlus IX kriteeriumi alusel (sotsiaal-majanduslikud mõjud: töökohad, maakasutus, piirkonna areng, puhkemajandus, turism, teenused, turvalisus, inimese tervis ja heaolu)

Tabel 30. A Eelistus ∑ Hinne 1 1 1 2 0,7 2 0 1 1 0,3 3 0 0 0 Kokku 3 1

Alternatiivide väärtused kriteeriumide kaupa (kriteeriumi kaal x hinne)

Tabel 31. Kriteerium Kaal A1 A2 I 0,17 0,119 0,051 II 0,09 0,027 0,063 III 0,1 0,07 0,03 IV 0,11 0,033 0,077 V 0,09 0,045 0,045 VI 0,09 0,027 0,063 VII 0,04 0,012 0,028 VIII 0,12 0,084 0,036 IX 0,19 0,133 0,057 Väärtusindeks 0,55 0,45 Paremusjärjestus I II

Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks alternatiiv 1

Corson OÜ. Töö nr 0810 136 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

5.3 Selgitav ja kokkuvõttev ülevaade

Selgitav ja kokkuvõtlik ülevaade 1. Alternatiivide võrdluses kasutati 10 kriteeriumi, millest üks oli fiktiivne, millest kõikide teiste kriteeriumide väärtused olid olulisemad. 2. Kõigis kriteeriumides on arvestatud nii golfiradade rajamise kui ka ekspluatatsioonist tulenevate mõjudega. 3. Kaalukuselt on alternatiivide võrdluses looduskaitseliste kriteeriumide (1-6) osakaal ligi 2 korda suurem (vastavalt 65% ja 35%) sotsiaal-majanduslikest kriteeriumidest (7-9). 4. Kriteeriumidest on suurima kaaluga (0,19) sotsiaal-majanduslikud mõjud (kriteerium IX). Kriteerium hõlmab laia sotsiaal-majanduslike aspektide spektrit. Kaalukuselt järgmine (0,17) on mõju kaitsealustele liikidele (kriteerium I). 5. Alternatiivide võrdluses I kriteeriumi alusel (mõju kaitsealustele liikidele) on kõige väiksem negatiivne mõju kaitsealustele liikidele alternatiivi 1 (A1) puhul. • A2 puhul jääb ala praegusesse seisu (võsa ei raiuta ja pilliroo niitmist või karjatamist ei tehta). Praegu iga aastaga on toimunud rannaniidu alade vähenemine (rannaniidu taimestik on asendunud võsa ja pillirooga) ning rannaniidu kasvukohtade seisundi halvenemine (rannaniidu taimestiku pidev ja aastatega kiirenev väljatõrjumine võsa ja pilliroo poolt). • A2 korral on oluline ja iga aastaga suurenev oht ligikaudu 2000 (neist üle 1000 niidu-kuremõõga isendi kuulub II kaitsekategooriasse) kaitsealuse taime isendi hävimiseks. • A1 ekspluatatsiooni ajal (rajad on kasutuses) on golfiradade (radade alla jäävad pilliroo ja võsaalad, kus kaitsealused liike ei esine) vahel terviklikel aladel säilitatakse kaitsealused liigid ja nende kasvukohad. Toimub regulaarne niitmine ja vastavalt järelevalvele koordineeritud kaitsealuste liikide ning nende kasvukohtade säilitamine. Niitmise ja võsaraiumisega moodustatakse juurde ka rannaniidu alasid, kuhu soodsate kasvutingimuste tõttu on võimalik täiendav kaitsealuste liikide migreerumine. Seega toimub Golfimetsa planeeringuala piirkonnas väärtuslike rannaniidu alade suurenemine. 6. Alternatiivide võrdluse II kriteeriumi (mõju linnustikule) puhul on väiksem negatiivne mõju lindudele A2 puhul. Golfimetsa planeeringuala lindude praegune olukord säilib. 7. Alternatiivide võrdluse III kriteeriumi (mõju metsale) korral on väiksema negatiivse mõjuga metsale A1, mille korral Golfimetsa planeeringu metsad säilitatakse tervikuna. A2 korral jääks olukord Golfimetsa planeeringualal samaks A1-ga, mujal tuleb eeldatavalt vähendada mingil määral kõrghaljastusega alasid vajaliku kuue golfiraja rajamiseks. 8. Alternatiivide võrdluse IV kriteeriumi (mõju rannaprotsessidele) puhul on parem A2. Praegused looduslikud rannaprotsessid säilivad muutumatult ja täielikult. 9. Alternatiivide võrdluse V kriteeriumi (mõju maastikule) puhul on mõju A1 ja A2 puhul võrdne. A2 puhul muutub ranniku maastik pilliroostumise ja võsastumise tõttu vähem atraktiivseks. Samas A1 puhul golfiradade rajamisega sekkutakse

Corson OÜ. Töö nr 0810 137 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

ikkkagi praegusesse rannamaastikku, kuigi lõpptulemusena eeldatavalt rannamaastiku kvaliteet paraneb. 10. Alternatiivide võrdluse VI kriteeriumi (mõju pinna ja põhjaveele) puhul on parem A2. A2 puhul praegune veerežiim säilib muutusteta, aga A1 korral säilivad mõningased mitteoluliste muutuste ohud. 11. Alternatiivide võrdluse VII kriteeriumi (müra ja jäätmekäitlus) puhul on parem A2. Müraallikate puudumise tõttu puudub müra ja samas alal jätkub eeldatavalt mitte olulises mahus prahistamine. 12. Alternatiivide võrdluse VIII kriteeriumi (vastavus planeeringutele ja arengukavadele) puhul on A1 parem kui A2. A2 puhul – ala jätmine praegusesse seisu – ei vasta menetluses olevale valla üldplaneeringule ega teistele arenduskavadele. 13. Alternatiivide võrdluse IX kriteeriumi alusel (sotsiaal-majanduslikud mõjud: töökohad, maakasutus, puhkemajandus, turism, teenused, turvalisus, inimese tervis ja heaolu) puhul on paremaks A1, kuna lahendab eelnimetatud aspekte positiivse suunitlusega. A2 puhul sotsiaal-majanduslike aspektide lahendamist ei toimu ja enamus probleeme süveneb halvas suunas ning siis lähitulevikust alates negatiivsete tagajärgede likvideerimised põhjustavad eeldatavalt suuri kulutusi ja probleeme. Sotsiaal-majanduslike aspektide lahendamisel on väga oluline Eesti praegune ja lähituleviku majanduslik seis (paljude meedias esinenud majandusekspertide prognoosides Eesti praegune majanduslangus jätkub ja eeldatavalt isegi süveneb). 14. Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks alternatiiv 1 ehk kavandatud tegevus.

Corson OÜ. Töö nr 0810 138 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

6. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU

6.1 Ülevaade

Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju tulenevad lisanduvatest muutustest, mille on põhjustanud teised eelnevad, olevad või põhjusega ettenähtavad tegevused koos kavandatava visiooniga.

Arendus Mõju A

Mõju A Mõju A

Arendus Kumulatiivne mõju Joonis 19.

Kaudse mõju, kumulatiivse mõju ja koosmõjuna saab käesoleva detailplaneeringu puhul vaadelda: 1. Mõju maastikule. 2. Mõju kaitstavatele objektidele ja kaitsealadele. 3. Mõju taimestikule. 4. Mõju metsale. 5. Mõju õhule. 6. Mõju pinna- ja põhjaveele. 7. Psühho-visuaalne mõju. 8. Mõju tervisele. 9. Mõju sotsiaal-majanduslikule infrastruktuurile. 10. Mõju rekreatsioonile.

Psühho-visuaalset mõju, mõju tervisele ja sotsiaal-majanduslikule infrastruktuurile käsitletakse edaspidi urbaansete üldelamistingimustena.

Tõsiseks küsimuseks keskkonnamõju hindamisel on peetud kaudsete ja kumulatiivsete mõjude ning koosmõjude määratlemist (Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions, 1999). Nende kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremal või vähemal määral. Samas puuduvad üldtunnustatult omaksvõetud definitsioonid. Seetõttu on rakenduslikes keskkonnamõju hindamistes kõiki kolme tüüpi mõjusid käsitletud koondnimetusega – kumulatiivsed mõjud. Sisulises plaanis on niisugune lähenemine õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele. Samas on kõiki kolme tüüpi mõjude hindamisel vajalik liikuda „analüüsilt sünteesile” kasutades selleks mõjuväljade võimalikult suurt diferentseeritust (tabel 32).

Corson OÜ. Töö nr 0810 139 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Tabel 32. Eksperdi seisukoht MÕJUD Kaudne Koosmõju Kumulatiivne Määratlemine Hindamine

√ √ √ √ √

6.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks

Nimetatud kolmetüübiliste mõjude käsitlemisel on siinjuures kasutatud keskkonnamõju astmelist skeemi (tabel 33). Sellega määratletakse: 1. Arengukomponendid (A). 2. Kompleksmõjulised kavandatud tegevused (B). 3. Mõjutatavad miljööretseptorid (C). 4. Kumulatiivne, sh kaudne ning interaktiivne mõju (D).

Tabel 33. Keskkonnamõju astmeline skeem A Arengukomponendid – Mets. – Rajatised. – Teenindav tehnosektor (veevarustus, kanalisatsioon, jäätmekäitlus). – Juurdepääsuteed. – Säilitatav kõrghaljastus. – Kaitsealused liigid. – Linnustik. – Õigusaktid. B Tegevused – Ehitamine. – Ekspluatatsioon – Infrastruktuuri loomine. – Sotsiaal-majandusliku tegevuse üldine korraldamine. – Planeerimine ja maastikukujundus.

C Retseptorid D Kumulatiivne ja kaudne mõju ning – Kontaktala maastik. koosmõju – Kaitstavad objektid ja kaitsealad. – Loodusliku taimkatte muutused. – Kaitsealuste liikide asuala. – Maastikumuutused. – Sotsiaal-majanduslikud aspektid. – Muutused rannaprotsessides. – Teede ja kommunikatsioonialad. – Elutingimuste muutused, keskkonnakahjustused ja -häiringud

Corson OÜ. Töö nr 0810 140 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Käesoleva hindamise kumulatiivsete mõjude maatriks (tabel 34) käsitleb kavandatava tegevuse kogu elutsüklit (rajamisest likvideerimiseni) – ühelt poolt. Teisalt – käsitletakse minevikus toimunut, nüüdisaegseid kaasnevaid tegevusi ja võimalikke tulevikutegevusi.

Tabel 34. Detailplaneeringu evitamise mõjude maatriks Potentsiaalne Tegevused Kumula- mõjuala, tiivne mõjutatav Ehita- Kasuta- Leeven- Varase- Toimuvad Tuleviku mõju, sh ressurss ja mine mine dus mad tegevused võimalikud kaudne ja tegur tegevused tegevused koosmõju 1 2 3 4 5 6 7 8 Planeeringuala xxx x..xxx + xx…xxx x…x x x x…xxx x ..xxx maastik Kontaktala xx xx..xxx + xx x...xxx x..xxx xx..xxx maastik Metsa x..xx x…xxx + xx…xxx xx..xxx x...xxx xx..xxx Põhjavee o o..x + xx x x …x x xx kvaliteet Pinnavee x x..xx + x x o ..x x x…xx kvaliteet Rannaprotsessid xx xx + xxx xx xx…xxx xx…xxx Kaitstavad liigid xxx x..xx + xxx x..xx x..xxx x…xxx Linnustik, xxx x..xx + xx xx x…xx xx loomastik Õhu kvaliteet x o…x + x x o...xx KM Müra x o…x + x x o ...x x x x KM Sots-majand. + + + xxx +..x x +..x x x tingimused Puhke- x..xx x …xx + xx ..xxx x..xxx x..xxx x..xxx tingimused Kultuuripärand o..xx +..x + x x x x x o..x Natura alad xx x + x x x x x…xx Kaugmõju sh o o x o...x o...x o piiriülene mõju Mikrokliima x x + x x x x.. xx Maakasutus xx +..xx x… x x x o..x x o..x x Riskiilming x.xxx x…xxx + xx ..xxx x..xxx x..xxx xx..xxx KM Loodusvarade x..xx x + x x x x... o x x x..xx säästev kasutamine

Selgitus: o – olematu või väike mõju x – suhteliselt väike mõju

Corson OÜ. Töö nr 0810 141 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

x x – mõõdukas mõju x x x – oluline mõju KM - koosmõju allikas + – üheselt kasulik mõju

6.3 Kokkuvõte

1. Detailplaneeringuala on osakeseks polüfunktsionaalses koosluses, mis püüdleb sotsiaalruumi, majandus- ja loodusruumi parimale võimalikule koosmõjule. 2. Tervikuna on planeeringuala mõõduka kuni olulise keskkonnamõju (sealhulgas kumulatiivse mõju) ja riskitasandiga. 3. Selles ilmnevad paljud keskkonnaaspektid, millel on oluline mõju keskkonnale. 4. KSH aruandes esitatud leevendusmeetmete ja keskkonnakaitseliste nõuetega on võimalik oluliselt leevendada ning vähendada kavandatust tulevaid eelkäsitletud mõjusid ja riske. 5. Aspektide koosmõjus väljendub planeeringuala minevikus, olevikus ja tulevikus toimunud, toimuvate ja toimuda võivate tegevuste tulem. 6. Oluliste keskkonnaaspektidena on kumulatiivse mõju hindamisel arvestatud : – ehitustegevuse tulem; – sotsiaal-majandusliku tegevuse tulem; – momendi majanduslik seisund ja selle eeldatava muutumise suund; – kaitsealuste liikide säilimine; – maastiku ja metsa säilimine; – rannaprotsessid; – golfiradade väetamine; – jäätmed; – müra; – loodusvarade kasutamine.

Võimaliku negatiivse riskiilmingu (oht detailplaneeringuala ja piirkonna looduskeskkonnale) tõenäosust võivad oluliselt tõsta: 1. Erakorralised ilmastikuolud (torm, pikaajaline põud). 2. Lähipiirkonna ülerahvastus (metsades ja rannas ületatakse looduse taluvuskoormus). 3. Piirkonda tekkinud metsakahjurite ja –haiguste massrünne. 4. Kultuuritud puhkajad rannaalas ja metsas. 5. Sotsiaalsed pinged. 6. Piirkonnas tehtavad arendustegevused, mis muudavad negatiivses suunas oluliselt keskkonnatingimusi. 7. Piirkonnas ei tehta arendustegevusi või ei leita neid (põhjused ei ole isegi tähtsad), mis võimaldaksid kaitsealuseid liike kaitsta. Toimub praeguse olukorra jätkumine.

Corson OÜ. Töö nr 0810 142 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Detailplaneering ei saa täpselt ette näha looduslike, majanduslike ja sotsiaalsete protsesside arengut ning selle võimalikke tagajärgi. Iga hindamine ja prognoos on tõenäoline tõenäosuse erineval tasandil. Planeerimisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on võimatu kõiki võimalikke mõjusid ja tagajärgi täpselt ette näha. Keskkonnakasutuslike otsuste tegemisel on täpsete tulemuste prognoosimatuse tõttu alati tegemist määramatusest tuleneva riskiga. Seda rõhutab ka määramatuse subjektiivne hinnang.

Corson OÜ. Töö nr 0810 143 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

7. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED

7.1 Leevendavad meetmed taimestikule ja linnustikule

Peatükk on koostatud KSH protsessis M. Kose ja V. Kuuse poolt teostatud uuringu põhjal (lisa 5).

Alljärgnevas tabelis 30 on kokkuvõtlikult leevendusmeetmed arendusprojekti eri etappidele käigus, mille rakendamisel on võimalik negatiivseid mõjusid minimeerida.

Tabel 35. Negatiivse keskkonnamõjuga tegevused ja nende leevendusmeetmed.

Corson OÜ. Töö nr 0810 144 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Corson OÜ. Töö nr 0810 145 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

7.2 Leevendavad nõuded golfiradade rajamiseks

Selleks, et Golfimetsa detailplaneeringualalt ei avalduks kaitstavatele taime- ja linnuliikidele, Natura aladele ja Pärnu lahele olulist negatiivset mõju tuleb rakendada KSH aruandes esitatud ettevaatus- ja leevendavaid meetmeid ning täita kõik golfiradade rajamise ning edaspidise hooldamise nõuded, mis tuginevad seire ja järelevalve tulemustele. Tegevusi ja leevendavaid meetmeid on käsitletud peatükis 4.5.2 Taimestikule avalduvaid mõjusid leevendavad meetmed. Alljärgnevalt KSH aruandes käsitletud tegevuste korralduslikule osale esitatavad nõuded: 1. Golfirajad tuleb rajada KSH aruandes toodud alustel. 2. Looduslikku seisundisse jäetavatel aladel golfiradade vahel tuleb teha ainult rannaniidu koosluse säilimiseks vajalike toiminguid: niidualade ja rooalade niitmine, niidetu eemaldamine, märgalade korrastus, seire vaatlused, võsaraiumine ja risu koristus. 3. Kui eksperdid ja antud ala seisundi järelevalvajad leiavad, et ilma kaitsealuseid liike ohtu seadmata on võimalik kaitsealuseid liike mõnevõrra lähemalt tutvustada, siis tuleb kõne alla ka kitsaste reljeefi arvestavate õppeotstarbega õpperadade rajamine. 4. Enne Golfimetsa planeeringualal golfiradade väljamõõtmiste ja rajamise tööde alustamist tulevad kaitsealuste taimedega kasvupiirkondade puhveralad kindlasti selgelt ning hästi nähtavalt piiritleda. Ilmselt võiks seda teha kindlalt kinnitatud erivärvi lintidega. Kasuta võiks veel ka eri värvi lipukesi. Tarvis on, et tööde läbiviijatel oleks kindlalt nähtav informatsioon alade kohta, kus nad ei tohi midagi teha. 5. 18. golfirajal on tarvis ümberistutada 5 balti sõrmkäpa ja 3 ahtalehise ängelheina isendit isendit (III kaitsekategooria) need on praeguse golfiradade asetuse korral ainukesed, mida ei ole võimalik säilitada praeguses kasvukohas. 6. Kuigi esialgselt kavandatud rajad püüavad arvestada seal kasvavate lilledega, jääb osa neist ikkagi radadele ette. Sealt tuleb taimed ümber istutada kas radade vahele või kõrvale jäävatele loodusliku taimkattega saarekestele või rannaniidule. 7. See töö tuleb teha järgneval viisil: • Kõigepealt (kevadel) looduses maha märkida tulevased rajad ja saarekesed. • Seejärel taimede õitsemise ajal (kuremõõk juulis) tähistada istutamisele kuuluvad isendid. • Istutamine teha augusti lõpus või septembris. 8. Golfiradade ehitamisel ei tohi naabrusesse jääval alal raske tehnikaga liikuda. 9. Muru tuleb kasta vastavalt muru veevajadusele. Peale väetamist tuleb kohe kasta, et toimuks väetise veega lahustumine ja kohene imbumine pinnasesse. Liigkastmine tuleb välistada, kuna muidu tekib kasvupinnastest väetiste väljauhtumise oht. 10. Välistada tuleb liigväetamise võimalused ja väetisi tuleb kasutatakse ainult sellisel hulgal, mis tarbitakse murutaimede poolt ära. Väetamist ei tohi teha vihma ajal. 11. Ruffi alasid ja looduslikke alasid ei väetada. 12. Kindlasti tuleb kavandada golfiradade äärde puhvervööndid.

Corson OÜ. Töö nr 0810 146 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

13. Vähegi võimaliku väetisesaaste ohu likvideerimiseks tuleb ette näha järelpuhastusvõimalus rajatavates märgalades nagu oli planeerinud golfiarhitekt. 14. Golfiradade kastmisperiood algab mai alguses ja lõpeb augusti lõpus. 15. Golfiradade alal tuleb kindlasti läbi viia seire ja korraldada järelevalve, et vajadusel on võimalik koheselt rakendada vajalikud meetmed negatiivse olukorra või selle ohu likvideerimiseks. 16. Golfiradade rajamisel ja nende hilisema kasutuse ajaks tuleb arendajal moodustada keskkonna järelevalve teostamiseks inspektori ametikoht või tellida seda teenusena. V. Kuusk on nõus osalema haruldaste taimede hoidmise aktsioonis. 17. Kuna veerežiimi ei tohi muuta, siis Golfimetsa planeeringualale mingeid kuivenduskraave, tamme ja vee liikumist takistavaid rajatisi ei tohi rajada. Märgalad aitavad piirkonnas säilitada endist veerežiimi. 18. Merevee võimalike tõusuvete ja tagasi valguvate vete ette ei tohi kavandada takistusi. 19. Looduslikele aladele ei tohi kavandada nende seisundit muutvaid teid ja radasid. 20. Golfiradade alt väljajäävate looduslike alade seisundit ei tohi rikkuda masinate liikumise ja pinnase ladustamise kaudu.

7.3 Seire KSH aruandes esitatud Golfimetsa planeeringuala ja selle lähiala seirete esitamisel on lähtutud KeHJS § 40 lõige 4 punktist 13.

Seired, mida on vaja Golfimetsa planeeringualal läbi viia: 1. Veekaitselise seire ülesehitus 1. Seire korraldab golfikompleksi haldaja. 2. Seire tulemuste kohta koostatakse seirepäevik, mille alusel esitatakse keskkonnaametile aastaaruanne, mis sisaldab: • veeproovide analüüsitulemused; • igaaastased mullaanalüüsi tulemused väetistarbe määramiseks murukattega aladel (kolm korda vegetatsiooniperioodi jooksul: enne vegetatsiooni, vegetatsiooni keskel ja vegetatsiooni lõppedes); • golfirajaosadele antud väetiste ja kui kasutatakse, siis ka taimekaitsevahendite kogused koos kuupäevadega; • proovide võtmise aegsed veeseisud veehoidlas, märgalas, drenaaži- ja pinnasevee vaatluskaevudes; • toimunud keskkonnaohtlikud sündmused ja nende likvideerimiseks rakendatud meetmed. 3. Seire tingimusi võib Keskkonnaamet muuta tulenevalt keskkonnakaitsenõuetest (lisaseire, proovide korduste arv ja analüüsitavad ained). 4. Seire vähendamine või sellest mingi osa lõpetamine toimub keskkonnaameti nõusolekul, kui on selgunud, et golfikompleksi ekspluateerimise korral ei avaldu seal olulist mõju keskkonnaseisundile.

Corson OÜ. Töö nr 0810 147 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Seire korras tuleb esimesel kahel-kolmel aastal iga golfiraja viimasest kogumiskaevust (kogujakaev, kust suunatakse märgalasse võimalikuks järelpuhastamiseks kogutav drenaaži- ja liigsadevesi) võtta perioodiliselt (kolm korda vegetatsiooniperioodil: algul, keskel, lõpus) veeproove: proovidest määratakse laboris üldlämmastik, üldfosfor ja raud. Kui selgub, et olulist väetiste väljauhet ei toimu, siis tuleb selline korraline seire asendada keskkonnaameti spetsialisti soovituse põhjal võetava kontrollveeproovide võtmisega (kord hooaja keskel või ka harvemini ja vastavalt analüüside tulemustele, kas sagedamini või harvemini).

Märgalalt tuleb samuti veeproove võtta perioodiliselt (kolm korda esimesel kahel vegetatsiooniperioodil ja hiljem vastavalt veeproovide analüüsi näitajatele, kas sagedamini või harvemini kontrollproovidena). Golfimetsa planeeringualal ei ole kavandatud kasutada herbitsiide ja pestitsiide. Proovidest määratakse laboris üldlämmastik, üldfosfor ja raud ja kui mingil põhjusel siiski (praegu ekspertidele teatatud andmetel ei kasutata) kasutatakse herbitsiide või pestitsiide, siis lisaks ka Cd, Pb, Hg.

Golfimetsa detailplaneeringualast välja jäävast veehoidlast tuleks võtta veeproove 4 korda: • Esimene kord kevadel, see on selle vegetatsiooniperioodi algfoon. Veehoidla vee moodustab siis piirkonna kuivenduskraavide sademete- ja lumesulamisvesi ning 10. golfirajalt valguv sademetevesi. • Ülejäänud kolm veeproovi tuleb võtta kogu vegetatsiooniperioodi hõlmavalt. Proovidest määratakse laboris vähemalt üldlämmastik, üldfosfor ja raud.

2. Kaitsealuste liikidega ala mullastiku seire Kaitsealuste taimede alalt tuleb võtta igal aastal mullaproovid: 1) mai algul; 2) oktoobris. Proovidest määrata: 1) nitraatlämmastik (N-NO3), 2) ammooniumlämmastik (N-NH4); 3) üldlämmastik (üld-N); 4) taimedele omastatav fosfor (P); 5) omastatav kaalium (K); 6) kaltsium ja magneesium (Ca ja Mg); 7) mulla happesus (pHKCl). Proovid võtta kahest mullakihist – 0-10 cm ja 10-20 cm. Algseisu saamiseks on vajalik proovid võtta ka 2009. aastal enne ehituse alustamist. Analüüsiandmetega fikseeritakse toitainete võimalik juurdevool kaitsealuste taimede levialale. Endine taimekooslus (sealh. kaitsealused liigid) säilib seni, kuni mulla toitainete sisalduses ja niiskusoludes ei toimu järske ja suuri muutusi. Kui esimesel kolmel aastal on näha, et mingi proovidest määratava komponendi väärtus on praktiliselt muutumatu, siis võib kooskõlastatult keskkonnaameti vastava spetsialistiga vähendada proovides määratavat komponentide arvu.

Tulenevalt keskkonnamõjude hindamise nõuetest ning vajadusest Natura alade kaitsekorraldusliku seisu jälgimiseks on oluline välja töötada seireprogramm ka arendusprojekti pikemaajalises plaanis võimalike mõjude tuvastamiseks ning leevendusmeetmete rakendamise efektiivsuse hindamiseks. Alljärgnevalt on ekspertide poolt esitatud ettepanekud seireprogrammiks, mis hõlmab ka Golfimetsa planeeringualast välja jääval rannaalal ornitoloogilist ja botaanilist aspekti.

Corson OÜ. Töö nr 0810 148 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

3. Linnustiku koosseisu ja arvukuse seire rannikuelupaikades: 1. Rannikulindude sigimisperioodi alg- ja keskosas- kummaski üks loendus transektmeetodil rannikulõigul käesoleva KSH uurimisala lõunapiirist kuni Pärnu roostiku loodusala piirini. 2. Täiendav analoogne transektloendus öisel ajal roostiku ja rannikulõugaste öise aktiivsusega liikide tuvastamiseks. 3. Kevad- ja sügisrände perioodil mererannikul ja lõugastel peatuvate veelindude loendus mõlemal hooajal kahel korral ja samal rannikulõigul.

Ornitoloogilise seire kestvus peaks olema pikkusega vähemalt 3 aastat alates arendustegevuse alustamisest.

4. Kaitstavate taimede leviku ja arvukuse seire: 1. 2008. aasta välitöödel registreeritud taimede kasvukohtade seire ja võimalike uute kasvukohtade seire (kahel külastuskäigul: juuni alguses käpalised ning juulis niidu-kuremõõgad jt. liigid). 2. Kaitstavate taimede seisund ja arvukuse dünaamika golfiradade lähiümbruses. 3. Ümberistutatud taimede käekäik uutes kasvukohtades (kas ja milline protsent taimedest elas ümberasustamise üle, millised on edaspidised arvukuse muutused). Botaanilise seire pikkus peaks olema vähemalt 3 aastat alates arendustegevuse algusest.

5. Poollooduslike koosluste olukord ja pindala: 1. Kui suurel pindalal esineb heas seisundis rannaniitu? 2. Kui suurel alal taastatakse/hooldatakse rannaniitu? 3. Milline on elupaikade/hooldusala pindala suhe vastavate karakterliikide looduskaitselise seisundiga? Selline analüütiline ülevaade tuleks ette võtta 3-aastase intervalliga.

Üldiselt kõik Golfimetsa detailplaneeringuala kohta läbiviidavad seired peab korraldama golfikompleksi omanik. Samas peab arvestama, et ka Golfimetsa planeeringualast välja jäävaid lähinaabruse kaitsealuste taimeliikidega ning linnustikuga alasid (taimestiku, linnustiku uuringutes ja Natura hindamises ning KSH koostamisel käsitletud) on vaja kasvõi osalise seirega haarata. Otstarbekas on arendajal sellise võimaliku osaseire (linnustik, kaitstavate taimete leviku ja arvukuse ning olukorra seire) läbiviimise korra ja finantseerimise küsimuste väljaselgitamiseks pöörduda Keskkonnaameti ja valla keskkonnaspetsialistide poole.

Eeldatavalt peaks olema võimalik abifondidest taotleda vähemalt osaseirete läbiviimiseks, aga võimalik, et ka mõningateks hooldustöödeks vähemalt kaasfinantseerimist, kuna planeeringualast välja jäävatel alade puhul on tegemist ikkagi endiste väärtuslike rannaniidu kooslustega rannaalal, kus on võimalik regulaarsete niitmiste ja ala hooldamisega peatada praegune pilliroostumise ja võsastumise protsess ning pikkamööda asuda taastama rannaniidu kooslusi ja lindude pesitsus ning toitumispaiku.

Corson OÜ. Töö nr 0810 149 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

8 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED

8.1 Taust

1. Golfimetsa detailplaneeringuala asub Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Pärnu rannikualal. Planeeringuala asub Klubi kinnistust (84801:001:0473) mere poole. 2. Planeeringuga hõlmatava ala suurus on ca 33 ha. Ala on kunagiste rannakarjamaade ja rannaniitude ala, mis praeguseks on oluliselt võsastunud ja pilliroostunud. 3. Pärnu piirkonna rannikualale on iseloomulik lauge liivarand, mille kujunemisel on tähtis osa olnud meretuultel, mereveel ja jääl. Kestvate edelatuulte mõjul võib esineda ulatuslikke mereveelisi üleujutusi. 4. Geoloogiliseks aluspõhjaks on siin keskdevoni Pärnu lademe liivakivid. Pinnaehituselt kujutab maa-ala suuremas osas põhja-lõunasuunalise merepoolsema luiteaheliku ja mere vahele jäävat ala. Maa-ala üldkalle on mere suunas. Merepoolse luiteaheliku ja mere vahele jääb üleujutusala. 5. Geograafiliselt jääb ala Läänemere kliimavaldkonna Lääne-Eesti ja põhjaranniku rajooni Pärnu madaliku allrajooni. 6. Pinnakatte moodustavad mitmesuguse päritoluga, valdavalt peen- ja sidusliivad, mis ongi antud ala muldade lähtekivimiteks. 7. Golfimetsa detailplaneeringuala on valdavalt alaliselt liigniiske ala (erandiks on planeeringuala kaguosas kaguosas olev rannamändidega luide). Põhjavee tase oleneb otseselt merevee tasemest. Liigniiskust põhjustavad ka ümberkaudsetelt aladelt luitevalli taha kogunevad veed, mis aeglaselt läbi valli mere suunas nõrguvad. 8. Valdav tuulte suund SSW, SW, eriti tormide korral, soodustab lainetuse kasvu ja veetaseme tõusu Pärnu lahes. 9. Golfimetsa detailplaneeringuala ei asu ühelgi kaitsealal. Piirkonnas on Pärnu maastikukaitseala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala, Uulu rannamännikud ja Pärnu lahe linnuala. 10. Golfiväljakuga läänes külgnev rannaniit on pool-looduslik kooslus, mis on välja kujunenud nii oma maastikuilmelt kui liigiliselt koosseisult aastasadade jooksul väldanud mõõduka rannaalade karjatamise ja niitmise tulemusena. Seetõttu on pikemat aega hooldamata rannaniitudele suureks ohuks kinnikasvamine pilliroo ja põõsaste ning metsaga. Praeguseks ajaks on suur osa madalamatest rannaniidu osadest roostunud ja maapoolsest kõrgemast rannaniidu servast tungib peale võsa. Seetõttu on kaitsealustele taimedele jäänud järgi üpris vähe sobivaid elupaiku võrreldes potentsiaalsega ning nad on surutud oma ökoloogilise optimumi suhtes ebasoodsatesse elupaikadesse. 11. Planeeringuala taimestiku inventeerimisel leiti looduskaitse alla kuuluvatest taimedest 7 liiki. Kaardistamisel fikseeriti 122 leiukohta 2021 isendiga. Need kasvavad vana tuulemurru alal ja rannaniidul, veidi kõrgematel kohtadel, kus pilliroogu on hõredamalt. Säilinud metsas kaitsealuseid taimi pole.

Corson OÜ. Töö nr 0810 150 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

12. Planeeringualast 570 m põhja pool olev Pärnu rannaniidu looduskaitseala on V. Kuuse hinnangul viimase kümnekonna aasta jooksul väga kiirelt roostunud. Roostumise tõttu on kaitsealal paljud olulised kaitsealuste liikide kasvukohad hävimas või hävinud, seega on väljaspool kaitseala olevate kaitsealuste liikide kasvukohtade tähtsus kasvanud. Golfimetsa planeeringuala puhul on tegemist Pärnu maakonna rannikul ühe põhjapoolseima niidu-kuremõõga (II kat) olulise levikupaigaga. Esines vähemalt 62 leiukohas, 1030 eksemplarina. II kat kaitsealuste taimede kahjustamine sealhulgas korjamine ja hävitamine on keelatud. Liigi püsimiseks rannaniidul tuleb ala juulikuu lõpupoolel või augustis niita, et tõrjuda pilliroogu. 13. Golfimetsa piirkonna linnustiku uuringute käigus registreeriti 2008. aasta välitöödel kokku 37 linnuliigi esinemine. Nende hulgas oli 21 liiki haudelinde. Pärnumaa ornitofauna jaoks uute esinemispaikadena registreeriti kuldhänilase ja rooruiga pesitsemispaigad. 14. Golfimetsa kavandatava tegevuse piirkonna linnustiku looduskaitselist väärtust võib kokkuvõtteks pidada võrrelduna ümbritsevate piirkondadega keskpäraseks. Pärnu rannaroostiku kaitsealaga võrreldes on linnuliikide mitmekesisus väiksem. Võrreldes Pärnu lahe linnuhoiuala parimate linnupaikadega on Golfimetsa piirkonna ornitoloogiline väärtus suhteliselt tagasihoidlik. 15. Tahkuranna menetluses oleva üldplaneeringu põhijoonise järgi on planeeritav ala puhkehoonete ja -rajatiste maal. See on puhkemajanduse ja turismi teenindavate ehitiste ja infrastruktuuride ehitamise suunitlusega ettenähtud maa-ala. Golfimetsa detailplaneeringualale on kavandatud tegevuseks on rajada 6 golfirada. Hoonete ehitamist ei ole kavandatud. 16. 2002. aastal kehtestati Rae maaüksusel OÜ Golfer golfikompleksi detailplaneering. 17. Golfimetsa maaüksuse detailplaneering ei muuda kehtestatud Rae maaüksuse Golfi detailplaneeringut, samas detailplaneeringuga toimuvad tegevused on seotud Golfimetsa detailplaneeringu kavandatud tegevustega.

8.2 Kavandatud tegevuse keskkonnamõjud

1. Detailplaneeringuga on Rae kinnistu piirides ettenähtud Golfimetsa katastriüksus suurusega 327684 m2, kuhu kavandatakse ehitada kuus golfirada (rajad 13-18). 2. Planeeringualas on ettenähtud 3 krunti. 2 metsamaa krunti pindaladega 24424 m2 ja 36818 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 011M ning golfirajatiste maa, mille sihtotstarve on ärimaa 002Ä 50% ning kõrvalsihtotstarve maatulundusmaa (looduslikud rohumaad golfiradade vahelisel alal ) 011M 50%. 3. Golfimetsa planeeringualal ja sellest merepoole jääval alal on tehtud geodeetilised mõõdistused 2008. ja 2009. aastal, mis on aluseks detailplaneeringu joonistele ja kaartidele. 4. Seadusest tulenevalt algavad ranna veekaitse vöönd (20 m), ehituskeeluvöönd (100 m) ja ranna piiranguvöönd (200 m) 1 m samakõrgusjoonest.

Corson OÜ. Töö nr 0810 151 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

5. Kavandatud tegevustega ei ole kavandatud muuta Golfimetsa planeeringuala ega selle lähialade veerežiimi. 6. Golfimetsa detailplaneeringu kavandatud tegevuse (alternatiivi 1) järgne golfiradade asetus on valitud vastavalt kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade säilitamise seisukohast. 7. Alternatiiv 1 puhul on kaitsealuste liikide kasvualad (rannaniit) golfiradade vahel jäetud võimalikult suured ja kompaktsed (kaitsmisele kuulub praktiliselt kogu niidu-kuremõõga asurkond). 8. Alternatiiv 1 korral säilitatakse kaks Golfimetsa detailplaneeringualal olevat metsa tervikaladena. 9. Alternatiiv 1 korral Golfimetsa planeeringualal asendatakse maakonnplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” rohelise võrgustiku tugialal praegused pilliroostunud ja võsastunud alad kuue murukattega golfirajaga. Golfiradade vahel ja Golfimetsa planeeringualast väljaspool olevad rohelise võrgustiku tugialadel luuakse tingimused väärtusliku rannaniidu kaitsealune taimestiku kaitsmiseks ja säilimiseks. Kohati luuakse ka tingimused osadele rannaniiduosadele kaitsealustelt liikide taasasumiseks, mis pilliroostumise ja võsastumise tõttu praeguseks on väsinud. 10. Golfimetsa detailplaneeringuala golfirajad 13-17 on paigutatud nii, et kaitsealuste taimede kasvukohad ei jää radade alla. 18. golfirajale jääb 5 Balti sõrmkäpa (III kaitsekategooria) isendit ja 3 Ahtalehise ängelheina (III kaitsekategooria) isendit. Need 8 kaitsealuste taimede isendit on Golfimetsa detailplaneeringualas ainukesed, mida ei ole võimalik praeguse golfiradade asetuse korral säilitada praeguses kasvukohas ja mida on kavandatud ümber istutada. 11. Planeeringuga on kavandatud rajada rannamännikust läänepoole 18. golfirada. Antud golfirada vähendaks oluliselt rannaprotsesside mõju rannamännikuga kaetud rannaluite läänenõlvale. Alternatiiv 1 puhul on kavandatav 18. golfirada oluliseks puhveralaks nii rannaluitele kui ka sellel kasvavale männikule. Ekspertide arvates on 18. golfiraja rajamine võimalik, kui käsitleda seda golfirada ranna kindlustusrajatisena, millisena see ka ekstreemsete olude korral töötab. 18. rajale on valminud eelprojekt, mille käigus on käsitletud raja mõjusid vee- erikasutuse mahus. 12. Golfimetsa planeeringuala jääb ranna ääres kulgevasse Pärnu maakonna teemaplaneeringu järgsesse rohekoridori. 13. Kuue golfiraja rajamisega Golfimetsa planeeringualal ei vähendata Pärnu maakonna teemaplaneeringu järgse rohekoridori kõrghaljastusega olevaid alasid (põhiliselt metsad). Kuus golfirada rajatakse aladele, kus metsa ei ole ja puudub ka muu väärtuslik kõrghaljastus. 14. Golfimetsa planeeringuala golfirajad rajatakse rohekoridori pilliroostunud ja võsastunud aladele ning mõnes kohas ka tuulemurru järgsele täielikult võsastunud alale. 15. Arendustegevus võimaldab reaalselt ja koheselt peale Golfimetsa detailplaneeringu kinnitamist alustada kaitsealuste taimeliikide alade säilitamist ja osaliselt alustada niidutaimestikuga alade suurendamist. Eelnenu kavandamist ja säilitamiseks vajalikke eeltöid (mõõdistamised, märgistamised, niitmise

Corson OÜ. Töö nr 0810 152 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

kavandamine ja niitmine jms) on võimalik alustada peale KSH aruande heakskiitmist. 16. Jättes ala praegusse seisu (0-alternatiiv) tähendab, et lähiaastatel eeldatavalt väheneb oluliselt Golfimetsa planeeringualal kaitsealuste taimede isendite ja kasvukohtade arv ning rannaniit, kui kaitsealuste liikidega kooslus (praegu veel üle 1000 isendiga II kaitsekategooriaga niidu-kuremõõga populatsioon + kuuest taimeliigist ligi 1000 isendiga III kaitsekategooria taime), on looduslikult praktiliselt likvideerumas. Looduskaitseseaduse § 55 lg 7 kohaselt on II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine on keelatud. 17. Golfimetsa planeeringualale kavandatud arendustegevusega on võimalik alustada piirkonnas kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaitsmist ja säilitamist. Koos golfiradade rajamisega kaasnev niitmine ja võsa raiumine golfiradade vahelt ning radade merepoolses lähipiirkonnas võimaldab alustada jätkusuutlikkuse tagamist Golfimetsa planeeringu- ja selle lähialas asuvale rannaniidule. 18. Golfimetsa golfiradade vahelise looduslikku seisundisse jäetavatel aladel kavandatakse ainult niitmist, mille kordade arv ja ajad lähtuvad kaitsealuste liikide elupaikade säilitamise nõuetest. 19. Ekspertide arvates Golfimetsa detailplaneeringu rajatavad kuus rada koos radade vahele jääva ala ja lähiala hooldamise puhul vastavad menetluses olevas Tahkuranna üldplaneeringu KSH-s toodud ökogolfiväljaku kriteeriumidele. 20. Golfimetsa planeeringuala golfiradade kõik mängualad (edenemisala, eelgriin, griin) kujundatakse lohklikuna ning vähemalt 3% kaldega. Golfiradade äärtest sissepoole lohkude sügavamates kohtades asetsevad pinnasekaevud, kuhu kogutakse liigsed sulamis-, saju- ja kastmisveed ning drenaaživesi. Pinnasevee kaevudesse kogutud vesi juhitakse torustiku kaudu taimedega märgalasse. Nii välistatakse golfiradadelt väetamisest tuleneva võimaliku reostusega kastmisvee või sademete vee sattumist golfiradade kõrval olevatele loodusliku seisundisse jäetavatele aladele. 21. Golfikompleksi 18-ne golfiraja niisutussüsteemide vesi saadakse (jääb Golfimetsa detailplaneeringuala piirist ca 350 m kaugusele) rajatavast veehoidlast (9 000 m3). Lume sulamisvete ja sademete ning drenaaživesi kogutakse kinnitatud detailplaneeringualalt olemasolevasse magistraalkraavi ja sealt veehoidlasse. Sellele lisandub tiiki ka keskmiselt kuiva suve jooksul eeldatavalt sadevett ja märgaladest pumbatavat vett ning kinnitatud detailplaneeringualal kogutavat drenaaživett umbes 9 500 m3. Lisavett saadakse rajatavast puurkaevust (Golfimetsa planeeringuala piirist ca 500 m kaugusel). Puurkaevu tootlikus on hinnatud 7 500 m3 (25000 m3 aastas) niisutamise jooksul. Need kõik veetoiteallikad kokku on piisavad, et ettenähtud piirkonda niisutada ka kuival suvel. 22. Vastavalt peatükkides 4.4.1 – 4..4.6 esitatule võib väita, et golfiradade vahele jäävatel kaitsealuste liikidega aladel praegune looduslik reljeef ja veerežiim on kuue golfiraja rajamisel võimalik säilitada ja rakendades esitatud leevendusmeetmeid ning täites esitatud nõudeid. Võimaliku väetistega saastamise ohu vastu on kavandatud mitmeastmeline kaitsesüsteem ( golfiradade väetatavate murualade kalle on selline, et väetiste sattumise oht väetatavalt murualalt on

Corson OÜ. Töö nr 0810 153 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

minimeeritud, ruffe ja radadeäärsed puhvervööndeid ei väetata, kavandatud on rajada märgalad, mille taimestik kasutab märgalasse suunatavast veest võimalikud väetise jäägid. 23. Väikeloomade elu on golfiradade rajamise ja ehitamise ajal häiritud. Ehitamisel häiritud loomade elutingimused taastuvad peale golfiradade valmimist. Kõik loomad leiavad endale sobivad elu- ja pelgupaigad (refuugiumid). Golfiradade rajamisega mitmete loomade elutingimused paranevad (kitsed, jänesed ja ilmselt ka rebased). Tõenäoliselt loomade ja lindude liigirikkus piirkonnas suureneb. 24. Golfikompleksi arendamisel on tarvis arvestada võimalikku puukide ohtu ja vajadusel võtta ette ohtu minimeerivad meetmed. 25. Arendustegevuse mõjul roostike- ja põõsastike mittekaitsealuste liikide linnustiku jaoks elupaikade kadumist ei saa lugeda looduskaitseliselt oluliseks, kuivõrd ümbruses on tegemist rannaniitude roostumise ja puistumise tõttu domineeriva elupaigaga. Samuti on valdav osa vastavaid elupaiku kasutavatest haudelindudest Eestis laialt levinud ning stabiilse või kasvava arvukustrendiga liigid. Säilinud rannaniidu linnustik pole küll esinduslik, kuid vajab siiski säilitamist. 26. Golfiradade rajamisel on võimalik linnustiku jaoks tegevuste mõju olulisel määral leevendada kui sellega kaasneb niidukoosluste hooldus, rannikulõugaste taastamine ning rannaniidu serva radade paigutamisel ja kasutamisel püütakse inimeste viibimise häirivat mõju minimeerida. Kõigi vastavate leevendusmeetmete edukal rakendamisel võib olukord linnustiku jaoks muutuda paremaks käesoleva hetke olukorrast ja ala loodukaitseline väärtus linnustikule tõusta. 27. Eesti riik on oma regionaalpoliitika suunanud kõigi regioonide kiire ja ühtlase arengu tagamisele. Sellest tulenevalt on riigi jaoks uute turismitõmbekeskust omavate piirkondade väljaarendamine positiivne, mille tulemusena paraneb kogu riigi maine, suureneb Eestit külastavate turistide arv, sh golfituristide ja korduvkülastuste arv ning pikeneb nende piirkonnas veedetud aeg. 28. Detailplaneeringuga parandatakse Tahkuranna valla sotsiaalmajanduslikku keskkonda ja luuaks paremad arengueeldused Pärnumaal turismialase konkurentsivõime tõstmiseks. 29. Golfimetsa detailplaneeringuga avalduvad mõjud võivad olla nii positiivsed, näiteks turismi mõju suurenemine, uute töökohtade loomine, piirkonna turvalisuse tõstmine (roopõlengud, huligaansus ja vandalismiaktid), korrastatud rannaala (vähendab prahistamist, suureneb kontroll), uued puhkemajanduslikud objektid, säilinud loodusliku mitmekesisuse säilitamine ja selle mitmekesisuse suurendamine jne, kui negatiivsed, näiteks oht kaitsealuste liikide säilimisele, võimalik müra, reostuse tekkimise oht (väetamine, taimekaitse), liikluse intensiivistumine jne. 30. Valminud golfikompleksis leiab eeldatavalt tööd kokku kuni 120 inimest. Tööle võtmise valikul on eelistatud valla elanikud. . 31. Alternatiivide võrdluses on väärtusindeksi järgi parimaks lahendiks alternatiiv 1 ehk kavandatud tegevus.

Corson OÜ. Töö nr 0810 154 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

8.3 Järeldused ja nõuded

1. Planeeringualale kuue golfiraja rajamisel tuleb arvestada nii looduskeskkonna kui ka sotsiaalmajanduslike aspektidega. 2. Pilliroo ja võsa praeguses tempos pealetungi korral (eeldatavalt aasta-aastalt pealetung intensiivistub) on ca 5-10 aasta pärast olulised kaitsealuste liikide kasvukohad põhiliselt likvideerunud. 3. KSH koostamise ajal ei olnud ekspertidel andmeid, et piirkonnas toimuks arendustegevusi, mis võimaldaksid tagada planeeringualal ja sellest mere poole jääval maal Looduskaitseseadusest tulenevat kaitsealuste liikide kaitset. 4. Detailplaneeringuga esitatav kompromiss on vajalik üheltpoolt kaitsealuste liikide säilitamiseks ja säilimiseks ning teiselt poolt normaalse atraktiivse golfi arenduse võimaldamiseks piirkonnas. 5. Ainult süsteemselt leevendavate meetmete rakendamisega kaasneb oluline keskkonnamõjude leevendamise efekt, mille puhul oleks arendustegevus tundliku loodusega piirkonnas aktsepteeritav. 6. Golfimetsa detailplaneeringuga peab kaasnema arendajal rannaalas golfiradade rajamisega nõue korrastada planeeringuala golfiradade vahelised looduslikud alad koos kaitsealuste liikide säilitamise ja säilimiseks vajaliku hoolduse tagamine. 7. Kindlasti tuleb Golfimetsa detailplaneeringu alade hooldamiseks koostada detailne hoolduskava. 8. Golfirajad ei ole planeeritud kaitsealuste liikide kasvukohtadele, kindlasti peab vältima ka radade vaheliste teede kavandamist kaitsealuste liikide kasvukohtadele. 9. Rannaniidu reljeefi väljaspool golfiradasid ei ole kavandatud muuta. 10. Rannaniidu kujundamisel tuleks seda niita golfirajale lähemas kaitsealuste liikideta osas sagedamini ja väljapoole jäävas, nüüd juba kaitsealuste liikidega, osas 1-2 korda aastas. 11. Leevendusmeetmete tõhususe ja vajadusel lisameetmete tarviduse väljaselgitamiseks on golfikompleksi arendajal tarvis läbi viia alljärgnevad seired: • Veekaitselise seire • Kaitsealuste liikidega ala mullastiku seire • Kaitstavate taimede leviku ja arvukuse seire. • Poollooduslike koosluste olukord ja pindala. Selline analüütiline ülevaade tuleks ette võtta 3-aastase intervalliga. • Linnustiku koosseisu ja arvukuse seire rannikuelupaikades.

8.4 Lõppjäreldused

1. Tahkuranna valla üldplaneeringus ja arengukavades on golfi arendamisele pööratud suurt tähelepanu. Tahkuranna valla ja arendaja soov on, et Pärnu lahe randa rajataks võimalikult looduskeskkonda arvestav ja ranna puhkemajandusliku kasutusega harmoneeruv atraktiivne rahvusvahelistele nõuetele vastav golfikompleks.

Corson OÜ. Töö nr 0810 155 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

2. Linnustiku uuringute käigus tuvastati, et ornitoloogilisest aspektist on tegemist keskmise looduskaitselise väärtusega alaga. Välitööde tulemusena registreeriti alal kokku 37 linnuliigi esinemine. 3. Planeeringualal ja selle lähialal on kõige tähelepanuväärsem niidu-kuremõõga (II kat) ohter esinemine (vähemalt 62 leiukohas, 1030 eksemplarina). Kaitsealustest liikidest oli levikult ja arvukuselt järgmine ahtalehine ängelhein (III kat) 27 leiukoha ja 610 taimega, millele järgnesid balti sõrmkäpp (III kat) 20 leiukoha ja 246 taimega ning emaputk (III kat) 10 leiukoha ja 112 taimega. 4. Kaitstavate taimeliikide ohtrat esinemist planeeringu elupaikades tuleb pidada suurimaks kaitseväärtuseks ja kuna on tegemist nii Eesti kui ka Pärnumaa mastaabis olulise leiukohaga, siis asurkonda tuleb maksimaalselt säilitada, hoiduda kahjustavatest mõjudest ning taastada neile sobiv poolloodulike koosluste hooldusrežiim. 5. Kuna oluline osa rannaniidust ja lõugastest jääb ka Golfimetsa planeeringualast välja, siis tuleks Tahkuranna vallal (vallamaa) ja arendajal ning Pärnumaa Keskkonnateenistusel (riigimaa + kaitsealused liigid) juba varakult pidada läbirääkimisi, mille alusel kavandatakse golfiarendusalast väljapoole jääva mereranna arendamine. Vajalik oleks ka sellelt alalt võsa raiumine ja pilliroostunud ala vähemalt 2- kordne niitmine. 6. Golfimetsa detailplaneeringualale kaitsealuste taimeliikide ja nende rannaniidu kasvukohtade säilitamise võimaluse leidmine arendustegevuse kaudu on Looduskaitseseaduse § 2 lõige (2) alternatiivne ja looduskaitse seisukohast tõhus lahendus riigi piiratud majandusressursside korral kaitsealuste taimete kaitsmise probleemile väljaspool kaitsealasid ning antud kohas vastavuses looduskaitse põhimõtetele. 7. Golfimetsa detailplaneeringualale on kavandatud arendustegevusega luua Looduskaitseseaduse § 3 lõigetele 1 ja 2 vastav praegu seal kasvavatele kaitsealustele taimeliikidele elupaiga ja liigi soodne seisund. Golfiradade rajamisega kaasneb golfiradade vahelistel suurtel kompaktsetel aladel kaitsealuste taimeliikide ja isendite säilitamine alade pideva hooldamise läbi. 8. Ligikaudu 2000 (nendest üle 1000 II kaitsekategooria niidu-kuremõõga isendid) seadusega kaitstavate kaitsealuste taimede kaitse tagab Golfimetsa planeeringualal ja selle lähialal ainult süsteemne, pidev, regulaarne igaaastane pädevate ekspertide poolt kontrollitud ja juhendatud hooldustegevus (niitmine, võsa raiumine ja teised esilekerkivad võimalikud hooldustööd).

Corson OÜ. Töö nr 0810 156 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

9 KASUTATUD KIRJANDUS

1. Elken, J., Kõuts, T. 2005. Tulvavesi 8.-9. jaanuaril 2005: analüüs. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Avaldatud koduleheküljel www.msi.ttu.ee. 2. Ettevalmistustööd. Töö nr 02390. Maa ja Vesi AS. Tartu 2003. 3. Golfi ABC: http://www.audrugolf.ee/uploads/Golfi%20ABC.doc 4. Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis. A. Örd, Tartu 2000. 5. Kask, A. jt 2006. Tahkuranna valla Reiu küla rae maaüksuse randa planeeritava golfiväljaku rajamise keskkonnamõju strateegiline hindamine. Rannaprotsessid. Töö nr 10/2006. OÜ Altakon Grupp, Tallinn 2006. 6. Kask, J., Elken, J. 1999. Pärnu ranna geoloogiline uurimine. Pärnu Linnaplaneerimise Amet. 7. Kask, J., Talpas, A. 1999. Jaagupi sadama ja laevatee geoloogilise ehituse uurimine.Osaühing Eesti Geoloogiakeskuse. Tallinn. 8. Kask, J., Sakson, M. 1994. Riia lahe projekt. Alamproject 5d: rasked metallid ja keemia. Eesti Geoloogiakeskuse aastaraamat 1994. Tallinn, lk 22. 9. Keskkonnakaitse tingimused. Kagu-Soome Keskkonnakeskus. Velli-Matti Tiainen. 2002. 10. Klubi, Greeni, Golfi ja Liisa kinnistute metsanduslik ekspertarvamus. Metsabüroo OÜ 2006. 11. Kõuts, T. 1998. Forcing factors for hydrography and currents – meteorological and hydrological variables. Electronic publication on CD- ROM, Nordic Council of Ministers. 12. Kõuts, T. jt 2008. Hüdrodünaamika uuringud Audru kalakasvatuse heitvete merrelasu asukohas. TTÜ Meresüsteemide Instituut, Tallinn 2008. 13. Laanetu, N. 2003. Keskkonnamõjude eksperthinnang golfikompleksi projektile. Töö nr 02390. Tartu 2003. 14. MIKE 21 Wave Modelling, User Guide, DHI Water & Environment, DHI Software 2005. 15. Metsa- ja puhkemajandus Eesti NSV-s. M. Margus. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1979. 16. Metsade kasutamisest puhkuseks ja nende vastupidavusest külastamise koormusele. M. Margus. Eesti Metsainstituudi MUL-i Infoleht nr. 8 Koostaja M. Margus,. 1978. 17. Reiu külas asuva OÜ Golferi golfiradade kuivendus- ja niisutussüsteemide tööprojekt I etapp. Suursaar, Ü., Kullas, T., Otsmann, M. 2001. Hydrodünamic modelling of sea levels in the. 18. Tenson, I. Pärnu rannaliiv liigub. 19. Väinameri and Pärnu bay. Proc. Estonian Acad. Sci. Eng., 2001, 7, 3, 222- 234.

Corson OÜ. Töö nr 0810 157 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

10 LISAD

Lisa 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm Lisa 2 Pärnumaa Keskkonnateenistuse 03.10.2008 kiri nr 38-11-4/33196-3 KSH programmi heakskiitmisest. Lisa 3 Golf. Lühijuhend algajale. Lisa 4 Tahkuranna golfiväljaku botaanilise inventuuri tulemused. V. Kuusk, Pärnu 2008. Lisa 5 Golfimetsa planeeringuala linnustik ja taimestik ning Natura hindamine. M. Kose, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Pärnu 2008. Lisa 6 Menetluses oleva Tahkuranna valla üldplaneeringu kaardi väljavõte ja legend 2008. Lisa 7 18.11.2008. a radade paigutamise töökoosoleku protokoll. Lisa 8 Veetasemete korduvus kuude kaupa Pärnus 1990 – 2007 a. Lisa 9 Golfiradade näidislõiked. Lisa 10 Rahvusvahelistele nõuetele vastava ning rahvusvaheliselt tunnustatud golfikompleksi loomine. U. Martens. Ettekanne Tahkuranna Valla Majandus- ja eelarvekomisjonis 12.02.2008. Lisa 11 Kuidas toimida, et golfiväljakul ja väljaku lähikonnas säiliksid kaitsealused haruldased taimed, V. Kuusk. Pärnu 2008. Lisa 12 Rannaala hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilise modelleerimine, joonised 1-8. OÜ Corson. Tallinn 2009. Lisa 13 Näiteid golfiväljakutest – kodulehtede aadressid. Lisa 14 KSH aruande avalikustamise teated: „Ametlikud Teadaanded“ 28.01.2009; ajaleht Pärnu Postimees 27.01.2009, asjast huvitatud isikutele ja asutustele 23.01.2009. Lisa 15 Õiend E.Tamme osaluse kohta KSH aruande koostamisel Lisa 16 KSH aruandega avalikul väljapanekul 02.-23.02.2009 tutvunute nimekiri. Lisa 17 KSH avalikustamise protsessi ajal saadetud kirjad: M.Kõrts, J.Saar 19.02.2009 ja 23.02.2009, S.Jõgiste 20.02.2009, Reiu tee elanike esindaja 22.02.2009, S. Tammekänd 23.02.2009 ja M. Kenk 23.02.2009. Lisa 18 KSH aruande avaliku arutelu protokoll 25.02.2009 ja arutelul osalenute nimekiri Lisa 19 KSH aruande avalikustamise protsessi ajal saadetud kirjade vastused Tahkuranna Vallavalitsuse poolt: kirja teel M.Kõrts, J.Saar 11.03.2009, S.Jõgiste 12.03.2009, S. Tammekänd 12.03.2009 ja M. Kenk 11.03.2009, e-postiga M.Kõrts 16.03.2009. Lisa 20 KSH aruandele Keskkonnaameti poolt 13.04.2009 nr PV 6-8/8565 esitatud seisukohad ja ettepanekud. Lisa 21 KSH aruande avalikustamise protsessis esitatud kirjalikud ettepanekud ja nendega arvestamise tabel. Lisa 22 Golfimetsa detailplaneeringu 18. golfiraja vertikaalplaneerimine ja kaks läbilõiget Lisa 23 Pärnu Beach & Golf Resort golfikompleksi kastmissüsteem. T. K. Laihnen, Soome 20.03.2009. Lisa 24 Tilander Golf Desingn poolt koostatud 21.03.2009 Pärnu Beach & Golf Resort Tahkuranna, Estonia golfikompleksi kastmissüsteemide skeem. Lisa 25 Golfimetsa detailplaneeringu planeeringujoonis.

Corson OÜ. Töö nr 0810 158 Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu külas Golfimetsa detailplaneeringu KSH aruanne

Lisa 26 AS Pöyry Entec 07.05.2009 nr 155 vastus Pärnu EKE Projekti 20.04.2009 ettepanekule üleujutusala piiri muutmise kohta Tahkuranna üldplaneeringu KSH aruande avalikustamisel. Lisa 27 Ekspertarvamus Pärnu Beach & Golf Resort golfiväljakul väetiste ja teiste agrokemikaalide kasutamise tingimuste ja kava kohta. R. Viiralt, EMÜ PKI taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakond. Tartu 2009. Lisa 28 18.golfiraja griini, fairway ja tii lõiked. Lisa 29 Golfimetsa planeeringuala ja selle lähiala hooldustegevuskaart. M. Kose 2008. Lisa 30 Tahkuranna golfi loodusjoonis.

Corson OÜ. Töö nr 0810 159