TAHKURANNA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026

2015 Sisukord

SISSEJUHATUS...... 5 1 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED...... 6 1.1 Veemajanduskava...... 6 1.2 Omavalitsuse arengukava 2014­2018...... 6 1.3 Planeeringud...... 7 1.4 Detailplaneeringud...... 7 1.5 Omavalitsuste vaheline ühistegevus ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni arendamisel...8 1.6 Vee erikasutusload...... 8 1.7 Reoveekogumisalad...... 9 2 KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD...... 12 2.1 Keskkond...... 12 2.1.1 Maastik, geoloogiline ehitus...... 12 2.1.2 Hüdrogeoloogilised tingimused...... 13 2.1.3 Pinnavesi...... 14 2.1.4 Kaitsealused objektid ja kaitsealad...... 15 2.1.5 Reostusohtlikud objektid...... 16 2.2 Sotsiaalmajanduslik ülevaade...... 17 2.2.1 Lühiülevaade...... 17 2.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad...... 21 2.2.3 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime...... 26 2.2.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine.....27 2.2.5 Veetarve ja veeheide. Müügi­ ja tootmismahud. Veekadu. Infiltratsioon...... 27 2.2.6 Kokkuvõte...... 33 2.3 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel...... 33 3 VEEVARUSTUS...... 35 3.1 Ühisveevärgiga kaetav ala...... 35 3.2 Ühisveevärgi kirjeldus...... 35 3.2.1 Reiu ühisveevärk...... 35 3.2.2 Võiste ühisveevärk...... 36 3.2.3 Uulu­Laadi ühisveevärk...... 36 3.2.4 Laadi­Pihla ühisveevärk...... 37

2 3.3 Tuletõrjeveevarustus...... 37 4 KANALISATSIOON...... 38 4.1 Kanalisatsioonisüsteemide kirjeldus...... 39 4.1.1 Reiu küla...... 39 4.1.2 Lottemaa...... 40 4.1.3 Võiste alevik...... 40 4.1.4 Uulu­Laadi küla...... 40 4.1.5 Laadi­Pihla elamurajoon...... 41 4.2 Sademeveekanalisatsioon...... 41 5 ÜHISVEEVÄRKI JA ­KANALISATSIOONI TEENINDAV VEE­ETTEVÕTE...... 43 6 PERSPEKTIIVNE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON...... 45 6.1 Veevarustuse perspektiivskeem...... 45 6.2 Veevarustuse investeeringute projektid...... 45 6.2.1 Ühisveevärgi renoveerimine...... 45 6.2.2 Ühisveevärgi laiendamine...... 46 6.2.3 Uulu tööstuspiirkonna veevarustuse väljaehitamine...... 46 6.3 Kanalisatsiooni perspektiivskeem...... 46 6.3.1 Reiu küla...... 46 6.3.2 Lottemaa ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee...... 49 6.3.3 Võiste...... 53 6.3.4 Uulu­Laadi...... 53 6.3.5 Laadi­Pihla...... 54 6.4 Kanalisatsiooni investeeringute projektid...... 54 6.4.1 Ühiskanalisatsiooni renoveerimine...... 54 6.4.2 Ühiskanalisatsiooni laiendamine...... 55 6.4.3 Uulu tööstuspiirkonna kanalisatsiooni väljaehitamine...... 55 7 FINANTSANALÜÜS...... 57 7.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused...... 57 7.2 Finantsprognoos...... 58 7.2.1 ÜVK­teenusmahud ja ­teenustariifide prognoos...... 58 7.2.2 Veemajanduse tegevustulude prognoos...... 59 7.2.3 Veemajanduse tegevuskulude prognoos...... 60 7.2.4 OÜ Vesoka veemajandusalased kohustused ning ÜVK­teenuse pakkumiseks vajalik põhivara...... 61

3 7.2.5 OÜ Vesoka veemajandusalane jätkusuutlikkus Tahkuranna vallas ja krediidivõimelisuse analüüs...... 62 7.2.6 Vee­ ja kanalisatsiooniteenuse hinna taskukohasus...... 63 TAHKURANNA VALLA ÜVK ARENDAMISE KAVA KOKKUVÕTE...... 66 JOONISED...... 70 JOONIS 1. Reiu küla Tõllapulga piirkonna ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni rajatiste skeem...... 70 JOONIS 2. Reiu küla Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkonna ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni rajatiste skeem...... 70 JOONIS 3. Uulu­Laadi küla piirkonna ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni rajatiste skeem.....70 JOONIS 4. Võiste aleviku ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni rajatiste skeem...... 70 JOONIS 5. Tahkuranna piirkonna ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni rajatiste skeem...... 70 LISAD...... 70 LISA 1. Tahkuranna valla ühisveevärgi puurkaevude põhiandmed...... 70 LISA 2. Tahkuranna valla ühisveevärgi joogivee keemiliste analüüside näitajad...... 70 LISA 3. Tahkuranna valla reoveepuhastite heitvee näitajad...... 70 LISA 4. Tahkuranna valla ühiskanalisatsiooni pumplate põhiandmed...... 70 LISA 5. Tahkuranna valla ühiskanalisatsiooni reoveepuhastite põhiandmed...... 70 LISA 6. Sotsiaal­majandusanalüüsi arvestustabelid...... 70 LISA 7. Finantsanalüüsi arvestustabelid...... 70

4 SISSEJUHATUS

Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi arendamise kava) on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. Käesolevas arendamise kavas on kasutatud varasemalt koostatud ÜVK arendamise kavas (OÜ Hekes Eesti OÜ – Tahkuranna valla ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014—2026) toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi. Arendamise kava muutmise vajadus tuleneb ühiskanalisatsiooni lahenduste täiendavate alternatiivide leidmisest eelkõige Reiu külas, sh Golfi keskuse ja Lottemaa piirkonnas. Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Tahkuranna vallas peab toimuma kooskõlas käesolevas arendamise kavas fikseeritud tingimuste ja nõuetega. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Käesolev arendamise kava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega. Arendamise kava koostamisel osalenud meeskond: Valdo Liiv projektijuht; Toomas Piirsalu projekteerija; Kadri Mäsak finantskonsultant.

5 1 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED

1.1 Veemajanduskava

Veemajanduskavad on koostatud kõikide veemajanduspiirkondade ehk vesikondade kohta. Eestis on kolm vesikonda: Ida­Eesti, Lääne­Eesti ja Koiva. Kehtivad veemajanduskavad kinnitas Vabariigi Valitsus 2010. aasta aprillis. Tahkuranna vald jääb Lääne­Eesti vesikonna territooriumi koosseisu ja valla territooriumil vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine toimub kooskõlas Lääne–Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava elluviimist koordineerib Keskkonnaamet.

Veemajanduskava eesmärk on voolu­, seisu­, ranniku­ ja põhjavee seisundi parandamine ning veekogude hoidmine looduslikena. Paljude jõgede ja järvede vee kvaliteet ning rannikuvee looduslik seisund ei ole hea. Vee kvaliteeti ja looduslikku seisundit halvendavad peamiselt asulate reovesi, põllumajanduslik hajukoormus ja vooluveekogude tõkestamine.

Veemajanduskava koostatakse iga vesikonna kohta kuueks aastaks ning seejärel ajakohastatakse. Kehtivad veemajanduskavad on koostatud perioodiks 2009—2015. Uue lõpliku veemajanduskava koostamine algab pärast 2015. aastal toimuvat veemajanduskavade eelnõude avalikku väljapanekut.

1.2 Omavalitsuse arengukava 2014­2018

Tahkuranna valla arengukava 2014 ­2018 on kinnitatud vallavolikogu poolt 25. september 2014 määrusega nr 16. Omavalitsuse arengukava kohaselt on lähiaastatel veemajanduse osas valla peamisteks arengusuundadeks:  ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine – käsitleb veevõrgu ja kanalisatsiooni renoveerimise ja laiendamise töid ühisvee­ ja kanalisatsiooniga asulates ning uutes kujunevates elamupiirkondades;  ühisvee jaotustorude ringistamine;  reoveekogumisaladel formeeruva reovee kanaliseerimise ja puhastamise kindlustamine. Valla arengukavas on välja toodud investeeringute prioriteedid järgnevateks aastateks:  2013­2016 Uulu küla Õunaaia puurkaevpumpla rekonstrueerimine ja rauaeraldusseadmete paigaldamine; Uulu küla ühiskanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja osaline laiendamine; Reiu keskasula reoveepuhasti väljaehitamine; koos vajaliku kanalisatsioonitorustiku väljaehitamisega ligikaudu 860 m ulatuses;

6  2017­2020 Uulu reoveepuhasti rekonstrueerimine (asendamine); Reiu küla Posti tee piirkonna (Reiu II, tuntud ka Suksumetsa piirkonnana) kanalisatsioonivõrgu laiendamine; uue reoveepuhasti rajamine koos vajaliku pumpla ja torustikuga; Pihla elamurajooni reoveepuhasti rekonstrueerimine ja täiendava reoveepumpla rajamine;  2021­2025 Võiste aleviku veevõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine; Võiste kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine koos vajalike reoveepumplate väljaehitamisega; Võiste reoveepuhasti rekonstrueerimine (asendamine). Käesolev ÜVKA vastab Tahkuranna valla arengukavale, mille visiooni kohaselt tuleb ehitada ja uuendada valla vee­ ja kanalisatsiooniobjekte vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale nii, et oleks tagatud kõigile valla elanikele kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi ning elurajoonides oleks välja ehitatud tsentraalsed ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemid.

1.3 Planeeringud

Pärnu maakonnaplaneeringu (http://www.mv.parnu.ee, 1998.a.) arengustrateegia peasuuna kohaselt peab maakond oma üldises arengus olema loodust hoidev. Loodusressursside kasutamisel tuleb jälgida säästva arengu põhimõtet. Ühe strateegilise põhieesmärgina on maakonnaplaneeringus esile toodud keskkonna ökoloogiline puhtus, mille saavutamise indikaatoriteks on säästva arengu printsiipide rakendumine, heitvee puhastusastme tõusmine, puhta kvaliteetse joogivee kättesaadavuse paranemine ning veekogude reostatustaseme vähenemine.

Tahkuranna valla üldplaneeringu koostamine algatati Tahkuranna Vallavolikogu otsusega nr 3, 31.01.2007. Üldplaneeringu koostajaks oli AS Entec Eesti ja see kehtestati Tahkuranna Vallavolikogu määrusega nr. 11 (31.05.2012. a). Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu Eesti Vabariigi õigusaktides, valla arengukavas, volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades.

1.4 Detailplaneeringud

Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. Teave Tahkuranna valla territooriumil algatatud ja kehtestatud detailplaneeringute kohta on valla kodulehel http://tahkuranna.kovtp.ee/detailplaneeringud . Enamus viimastel aastatel algatatud ja kehtestatud planeeringutest käsitlevad üksikuid elamukinnistuid, millel puudub otsene mõju ÜVK arendamisele. Mõju omavad Reiu külas 30.04.2014 kehtestatud Lottema teine detailplaneering ning veel kehtestamata Klubi kinnistu osaline detailplaneering.

7 Lottemaa detailplaneeringu mõju ÜVK­le on seotud teemapargi alal tekkiva reovee suunamisega ühiskanalisatsiooni ja sellest tulenevalt ühiskanalisatsiooni arendamise alternatiividele antud piirkonnas. Klubi kinnistu detailplaneeringu mõju on eelkõige Reiu küla Tõllapulga piirkonna kanalisatsiooni survetorustiku rekonstrueerimisel kasutatava trassikoridori määramisel, millest üks alternatiiv läbib Klubi kinnistut.

1.5 Omavalitsuste vaheline ühistegevus ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni arendamisel

Tahkuranna valla territooriumist paiknevad Kalevi pst elamud vahetult Pärnu linna piiri ääres ning neile on rajatud AS Pärnu Vesi süsteemiga ühendatud ÜVK rajatised. Samuti juhitakse Pärnu linna kanalisatsiooni Reiu küla Tõllapulga piirkonna reoveed. Pärnu linna ÜVK AK (hakkas kehtima 01.01.2015) ei käsitle Tahkuranna vallast lisanduda võivad uusi tarbijaid. ÜVK seaduse kohaselt­ mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste vahelise halduslepinguga. Praegu on Tõllapulga kanalisatsiooni juhtimine Pärnu linna ühiskanalisatsiooni lepitud kokku OÜ Vesoka ja AS Pärnu Vesi vahel, kuid omavalitsuste vahel on eelnimetatud haldusleping sõlmimata. Järgimaks seadusandlust, vajaks nimetatud leping lähiajal sõlmimist.

1.6 Vee erikasutusload

Vee võtmiseks on Keskkonnameti Pärnu­Viljandi regioon väljastanud Tahkuranna vallas järgmised vee erikasutusload.

Tabel 1. Kehtivad vee erikasutusload vee võtmiseks puurkaevudest Loa nr. Ettevõte, loa Puurkaev Veekih Veehaarde Lubatu lkehtivus u kat. nr t nimetus d veevõtt m3/d L.VV/32282 OÜ Arso EE, 6457 S Võiste kalatehase 93 3 kuni 31.03.2018 puurkaev L.VV/32169 SA Jõulumäe 6694 D2 Jõulumäe 33 7 Tervisespordikeskus puurkaev , kuni 30.06.2017 L.VV/32169 OÜ Vesoka, 20069 S Suksumetsa 20 7 kuni 31.12.2015 puurkaev 6460 D2­1­S Võiste külmhoone 150 pk 6459 D2­1­S Võiste aiandi pk 47 20915 S Reiu pk 70 6683 D2­1­S Uulu keskasula pk 70 10935 S Õunaaia pk 150

8 20365 S Pihla elamurajoon 9 D2 Kesk­Devoni põhjaveekogum S ­ Silur D2­1­S ­ Kesk­Alam­Devon­ Silur Nimekirjast ainult Vesoka tegeleb ühisveevärgi teenusega.

Tabel 2. Kehtivad vee erikasutusload heitveele Lubatu Ettevõte, Väljalaskm Loa nr. d heide Eelvool Märkused loa kehtivus e kood m3/d L.VV/32554 OÜ MOK, 4.7 Pikla PM865 Kala töötlemine 3 tähtajatu kraav L.VV/32282 OÜ Arso EE, 6.1 Liivi laht PM864 Võiste kalatehas 3 Kuni 31.03.2018 L.VV/32169 SA Jõulumäe 33 pinnas PM868 Majutus, 7 Tervisespordikeskus toitlustus , Kuni 30.06.2017 L.VV/32167 AS Tarriks, 9.5 Reiu jõgi PM873 Saetööstuse 1 Kuni 30.06.2017 sademevesi L.VV/31947 OÜ Vesoka 125 Ura jõgi PM860 Uulu asula ÜVK 3 Kuni 31.12.2015 69 Liivi laht PM861 Võiste asula ÜVK 5 pinnas PM872 Postitee, Kuukivi ja Kulla tee elurajooni ÜVK 9 Ura jõgi PM870 Pihla elurajooni ÜVK MÄRKUSED: 1. Nimekirjast ainult Vesoka tegeleb ühiskanalisatsiooni teenuse pakkumisega.

1.7 Reoveekogumisalad

Vastavalt veeseadusele on reoveekogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga.

Reovee kogumisel rakendatakse Vabariigi Valitsuse 19.03.2009 määrust nr 57 “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid,” mis kehtestati Veeseaduse § 24¹ lõike 1 alusel ning millega on kehtestatud reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga üle 50 inimese. Määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. Nimetatud määrus sätestab selle, et reoveekogumisala määramisel tuleb lähtuda põhjavee kaitstusest, arvestades sotsiaal­majanduslikku kriteeriumi ja keskkonnakaitse kaalutlusi, sealhulgas pinnavee kaitstust.

Määruse paragrahvis 2 on toodud kriteeriumid, mille alusel tuleb reovee kogumisalad moodustada põhjavee kaitstuse järgi:

9 1) kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (ie), 2) keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel tuleb reoveekogumisala moodustada kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie, 3) nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie.

Tahkuranna territooriumile jäävad Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr. 1079 kinnitatud järgmised reoveekogumisalad:

Pindala Koormu Märkused Reg.kood Tüüp Nimetus (ha) s (ie) RKA0670304 alla 2 000 ie Võiste 39 400 RKA0670305 alla 2 000 ie Uulu 21 410 RKA0670306 alla 2 000 ie Tahkuranna 12 130 RKA0670303 alla 2 000 ie Reiu 13 500 RKA piirjoone sisse ei jää valla RKA0670295 Üle 2000 ie Pärnu linn 2780 100 000 elamud Kalevi pst­l

Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid: - Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine; - Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme; - Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks eelmisele punktile nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. 2009a­l kehtestatud reoveekogumisalade piirjooned ja reostuskoormused ei oma omavahel seost. Reostuskoormus vastab sisuliselt kogu küla elanike arvule, aga reoveekogumisala piirjoon katab ainult seda osa külast, kus oli tol ajahetkel olemasolev ühiskanalisatsioon. Kokkuvõttes tuleb reoveekogumisalad uuendada vastavalt tegelikule olukorrale. Järgmisel joonisel on näidatud põhjavee kaitstus Tahkuranna valla piirkonnas.

10 Joonis 1. Põhjavee kaitstus Tahkuranna vallas Jooniselt on näha, et valla peamistest asulatest jäävad Võiste, Tahkuranna, Metsaküla nõrgalt kaitstud alale ning Reiu, Uulu, Laadi, Silla suhteliselt kaitstud alale. Järgnevas tabelis on toodud piirkonnad, kus on elanike arv vähemalt 50 või kus tekib reovett suurusjärgus, mis vastab ~50 elanikule, kuid mis ei paikne kehtestatud reoveekogumisalal või selle vahetus läheduses.

Piirkond Kirjeldus Reiu küla Reiu Tegemist endiste kahe suvilakooperatiivi piirkonnaga, kus 7.8 ha jõe ja Reiu silla tn suurusel alal paikneb kokku 48 elamukinnistut, millest pooltele on piirkond. rajatud elamud. Olemasolev suvine elanike arv on ~55 el. ja perspektiivne kui kõik kinnistud oleksid kaetud elamutega ~115 el. Piirkonnas on ühistute või lokaalne veevärk ja lokaalne kanalisatsioon, mille kohta puudub täpsem info. Põhjavesi on suhteliselt kaitstud ning RKA moodustamiseks peab reostuskoormus olema vähemalt 20 ie/ha. Olemasolev reostuskoormus on ~8ie/ha ja perspektiivne ja ~15 ie/ha, mis on vähem kui vajalik 20ie/ha. Reiu küla Posti Tegemist 2000 aastate algsusest arendama hakatud elamupiirkonnaga, tee, Kulla tee, kus 11 ha suurusel alal paikneb 43 elamukinnistut, millest pooltele on Kuukivi tee rajatud elamud. Olemasolev elanike arv on ~50 el. ja perspektiivne, kui piirkond kõik kinnistud oleksid kaetud elamutega, on ~100 el. Piirkonnas on ühisveevärk, kus kõik kinnistud on varustatud liitumisvõimalusega. Ühiskanalisatsiooni liitumisvõimalus on rajatud 31 kinnistule. Reovesi suunatakse piirkonna reoveepuhastisse (septik+filterväljak). Põhjavesi on suhteliselt kaitstud ning RKA moodustamiseks peab reostuskoormus olema vähemalt 20 ie/ha.

11 Olemasolev reostuskoormus on ~5 ie/ha ja perspektiivne ~10 ie/ha, mis on vähem kui vajalik 20 ie/ha. Reiu küla Tegemist on 2014a­l rajatud keskusega vahetult Reiu küla Posti tee, Lottemaa Kulla tee, Kuukivi tee piirkonna kõrval, kus tegutseb Lottemaa piirkond teemapark koos sinna juurde kuuluvate majutus­, toitlustus­ ja puhke rajatistega. Keskus tegutseb peamiselt suvekuudel, mil külastajate arv võib perspektiivis küündida kuni 2 750 inimeseni päevas ning töötajate arv kuni 150 (ühes vahetuses kuni 90). Keskusel on oma puurkaevuga veevärk ning kanalisatsioon. Reovesi kogutakse kokku tsentraalsesse kogumismahutisse (2x30m3) ja purgitakse Pärnu linna ühiskanalisatsioonis. Reaalset reostuskoormust oleks võimalik hinnata veetarbimise ja reovee proovide alusel. Paraku ei mõõdetud 2014a­l ei veetarbimist ega vee pumpamist puurkaevus. Samuti puuduvad analüüsid reovee reostusnäitajate osas, mistõttu tegelikku reostuskoormust saab hinnata ainult teoreetilisel baasil. Info on purgitava reovee koguse kohta, mis 2014­al oli keskuse töötamise ajal keskmiselt 14m3/d. Maksimaalne päevane veekogus on hinnanguliselt ~30m3/d. Võttes aluseks reoveekogumisalade määramise juhendi, oleks tekkiv reostuskoormus 2014a­l 1030 ie, mis võib tähendada, et reovee reostusaste võib olla oluliselt kõrgem kui see on tavapäraselt elanikkonnalt formeeruva reovee puhul või ühe külastaja reostuskoormus on tegelikult väiksem arvutustes aluseks võetud (k=0.5). Kehtestatud detailplaneeringu kohane hoonestusala suurus on 5.6 ha, mille kohaselt on 2014a maksimaalne reostuskoormus juhendi kohaste arvutuste kohaselt 184 ie/ha ehk oluliselt suurem kui põhjavee kaitstusest tulenevalt vajalik 20 ie/ha. Laadi küla Pihla Pihla piirkond on suhteliselt uus elamupiirkond, rajatud alates 2004 a, elurajoon kus ~8.1ha suurusel alal paikneb 28 elamukinnistut ning 2014a andmetel elas seal 44 in ning perspektiivis kuni ~70 inimest. Piirkonnale on välja ehitatud ühisveevärk ja ­kanalisatsioon, mis kuulub valla vee­ ettevõttele OÜ Vesoka. Põhjavesi on suhteliselt kaitstud ning RKA moodustamiseks peab reostuskoormus olema vähemalt 20 ie/ha. Olemasolev reostuskoormus on ~5ie/ha ja perspektiivne ja ~9 ie/ha, mis on vähem kui vajalik 20ie/ha.

Vastavalt eelnevalt toodud kirjeldustele tuleb reoveekogumisalal moodustada Lottemaa alale, mis paikneb vahetult Posti tee, Kulla tee, Kuukivi tee elamupiirkonna kõrval. Antud kahe piirkonna (pindala 16.6ha) summaarne reostuskoormus vastava juhendi arvutuse alusel on 2014a andmetel kuni 1051 ie (63 ie/ha) ja perspektiivis oleks see 1520 ie (91 ie/ha).

12 Tahkuranna Vallavalitsus algatas 2015a­l Võiste RKA muutmise, et täpsustada nii reostuskoormust kui ala pindala. Taotluse kohaselt sooviti reoveekogumisala laiendada ning reoveekogumisala muutmise käigus üle vaadata ka kehtiva reoveekogumisala piirid. Taotluse kohaselt oleks kavandatava Võiste reoveekogumisa reostuskoormus 360 ie ning pindala 36 ha. Taotluse menetlemise käigus korrigeeriti Keskkonnaministeeriumi poolt Võiste RKA piire. Korrigeeritud piiriga Võiste reoveekogumisala pindala oleks 56,1 ha ja jääks alla 10 ie/ha, mistõttu tänaseks on Võiste RKA muutmisest loobutud.

2 KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

2.1 Keskkond

2.1.1 Maastik, geoloogiline ehitus Tahkuranna vald asub maastikuliselt Liivi lahe rannikumadalikul, mis on maakerkel ja rannajoone taandumisel kujunenud rannikuterass. Kvaternaarisetted ehk pinnakate on esindatud Limnea­ ja Litoriinamereliste liivade ja aleuroliitidega ning nende all levivate liustikuveelise viirsavi ja moreeniga. Pinnakatte paksus on muutlik — valdavalt jääb see 3–10 m vahemikku, kuid rannaluidestiku vööndis ulatub kohati ka üle 20 m ning rööbiti Reiu jõega kulgevas mattunud orus isegi üle 50 m. On ka alla 3 m pinnakattega alasid, nagu Laadi­ Rabaküla piirkond Tahkuranna ja Surju valla piiril. Maapinna absoluutkõrgused ulatuvad tasandikualal kuni 7–9 m­ni. Maastikule annab ilme paralleelselt Tallinn­Pärnu­Ikla maanteega, sellest ida pool kulgev valdavalt 700–1000 m laiune Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluidete vöönd. Need on paremini jälgitavad alates Tahkuranna külast kuni valla lõunapiirini välja (13–14 km), jätkudes ka Häädemeeste vallas. Tegemist on Eesti kõrgeimate luidetega. Suurim abs kõrgus on 35 m (Tahkuranna vallas 28 m) ja suhteline kõrgus 20 m. Luiteil kasvab nõmmemännik, maanteed aga ääristavad peaaegu pideva vööndina pihlakad. Märkimist väärib veel valla lõunaosas luitestikust itta jääv Tolkuse raba. See koosneb nii kõrg­ kui ka madalsooturbast, turbakihi paksus on kuni 5 m. Aluspõhja ülemise kihi (va Reiu jõe mattunud org) moodustavad Kesk­Devoni Narva lademe savikad aleuroliidid, domeriidid, merglid ja savid (kihi paksus 35–40 m). Selle all lasuvad Kesk­Alam­Devoni Pärnu, Rezekne ja Tilze lademe liivakivid ja aleuroliidid (paksus ca 20 m), edasi Alam­Siluri Jaagarahu lademe dolomiidid. Reiu jõe mattunud orus, mis Tahkuranna vallas haarab sisuliselt Uulust põhja poole jääva ala, on geoloogiline ehitus veidi teistsugune. Maksimaalselt 55 m paksune pinnakate koosneb kõigepealt mõnest meetrist kuni 10 m­ni ulatuvast mereliivade kompleksist. Sellele järgneb saviliiv­ ja liivsavimoreen — kihi paksus mõneteistkümnest kuni mõnekümne meetrini. Oru kõige sügavamas osas lasuvad moreeni all veel kuni 35 m paksuselt liustikujõelise tekkega liivad ja kruusad. Vastavalt oru sügavusele, on õhemad või puuduvad aluspõhja pindmised kihid. Oru kõige sügavamas osas on aluspõhja pealispinnaks seega Alam­Siluri Jaagarahu lade.

13 Ehitusgeoloogilised tingimused vee­ ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks on valla territooriumil rahuldavad. Raskendavaks asjaoluks on kohatine kõrge pinnaseveetase ja liivasest pinnasest tingitud vilets nõlvade püsivus.

2.1.2 Hüdrogeoloogilised tingimused Valla piirkonnas saab eraldada 5 põhjaveekihti: Kvaternaari, Kesk­Alam­Devoni­Siluri, Siluri­ Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi­Kambriumi ja Kambriumi­Vendi. Kolm viimast on suure sügavuse tõttu kasutamiseks ebaotstarbekad.

Kvaternaari veekiht esineb pinnakatte merelistes liivades ning sporaadiliselt moreenis esinevates liiva­saviliiva läätsedes. Pidemeks on aluspõhja pealispinna moodustav vett halvasti läbilaskev Kesk­Devoni Narva lade. Veekihi paksus on kuni 10 m (Reiu mattunud orus kuni 40 m) ja oleneb suuresti pinnakatte paksusest. Kohati õhema pinnakattega aladel püsiv veekiht puudub. Vesi on üldiselt surveta, savikate kihtide all lokaalselt surveline. Kvaternaari veekiht toitub sademetest ja avaneb enamasti 0–3 m sügavuselt maapinnast, luidetel sügavamalt. Veekihi liikumissuund jälgib reljeefi. Vesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata. Nimetatud veekiht leiab kasutamist peaasjalikult üksiktarbijate poolt. Ühisveevarustuses kvaternaari veekiht perspektiivi ei oma.

Eraldi märkimist väärib Reiu jõe mattunud orus jääjõeliste liivade ja kruusadega seotud põhjavesi. Veekiht avaneb ca 30 m sügavuselt maapinnast, kihi paksus on kuni 25 m. Vesi on moreenikihi all surveline; survekõrgus jääb ca 6 m abs kõrgusele. Veekiht on vähemalt 10–12 m paksuse moreenikihi all suhteliselt kaitstud. Siia rajatud kaevude veeandvusnäitajad on head, erideebit on üldiselt vahemikus 5–7 l/s m. Kahjuks on selle veekihi kasutusvõimalused piiratud, sest kirjeldatud loode­kagusuunalise vööndi laius on ainult 1–1,5 km.

Valla ühisveevarustuses on ainukeseks mõeldavaks veeallikaks Kesk­Alam­Devoni­Siluri põhjaveekiht. Vesi levib Kesk­Alam­Devoni Pärnu, Rezekne ja Tilze lademete peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis (tuntud ka kui Pärnu veekiht) ning Alam­Siluri Jaagarahu dolomiidis. Põhjaveekihi põhjaveevarud ei ole kinnitatud. Veekiht avaneb 30–60 m sügavuselt maapinnast (sügavus suureneb lõuna suunas), kihi paksus on kuni 25 m. Seda katva Narva lademe savikate kihtide all on Kesk­Alam­Devoni­Siluri põhjaveekiht reostuse eest hästi kaitstud. Vesi on surveline, piesomeetriline tase on üldiselt 2–4 m abs kõrgusel. Siia rajatud kaevude veeandvuseks ehk deebitiks on mõõdetud 1–7 l/s, erideebitiks 0,22–1,42 l/s m. Kesk­Alam­Devoni­Siluri põhjaveekiht on tähtis joogiveeallikas Pärnus, Viljandis ja Tartus. Suurim tähtsus on nimetatud põhjaveel Pärnu linna ühisveevarustuses, mis tugineb praegu Reiu ja Vaskrääma veehaaretele. Suuremal osal levikualast vastab põhjavee keemiline koostis joogivee normidele. Kõige rohkem teevad muret raua (Feüld keskmine sisaldus 0,69 mg/l) ja kloori sisaldus. Kloriidiiooni esineb joogiveele lubatust (250 mg/l) suuremas koguses mereäärsete Pärnu linnaveehaarde ja Reiu veehaarde vees. Kohati on veevõtu vähenemine tarbepuurkaevudes süvendanud anaeroobset keskkonda, mille tulemusena on suurenenud Fe2+ sisaldus ja anaeroobsete bakterite elutegevuse

14 tulemusena tekkinud väävelvesinik. Mikrokomponentidest on täheldatud Ni2+ (Pärnu) ja Ba2+ suurenenud sisaldust (Häädemeeste). Põhjaveevarud Keskkonnaministri 06.04.2006a. käskkirjaga nr. 400 on kinnitatud Pärnu maakonnas Tahkuranna valla piirides järgmised põhjaveevarud.

Tabel 3. Pärnu maakonna kinnitatud põhjavee tarbevarud Põhjavee Põhjaveema Veekihi Põhjav Varu Kasutusae - ardla geoloogili ee- kategooria1 g maardla piirkond ne indeks varu ja otstarve m³/d

Pärnu Reiu D2-1-S 3000 T1 joogivesi Kuni 2024

Pärnu Reiu D2-1-S 2000 T2 joogivesi Kuni 2024

2.1.3 Pinnavesi Tahkuranna vald paikneb Pärnu alamvesikonnas. Suurem osa territooriumist jääb Pärnu jõe vasakpoolse lisajõe Reiu jõe ja Uulu kanali kaudu merre suubuva Ura jõe valgaladesse. Ainult kitsas rannikuäärne (Tallinn­Pärnu­Ikla mnt lääne poole) piirkond asub rannikujõgede jõgikonnas. Pärnu jõgi on pikkuselt teine jõgi Eestis, pikkus 144 km, algab Roosna­Alliku allikajärvest Järvamaal ja suubub Pärnu lahte. Jõe lai lehvikukujuline valgala (6920 km²) on tiheda jõgedevõrguga. Pikimad ja suurima valgalaga lisajõed on Navesti, Halliste, Sauga ja Reiu, mis on kõik pikemad kui 70 km. Reiu jõgi algab Soka järvest Lätis ja suubub Pärnu jõkke vasakult kaldalt 9,1 km kaugusel suudmest. Jõe pikkus on 73 km, valgala 917 km² (sellest Eestis 908 km²). Reiu jõgi asub kogu ulatuses Pärnu madalikul. Jõe Lätis asuv lähtejärv Soka asub 1 km kaugusel Eesti piirist. Tahkuranna valla piires voolab jõgi oma alamjooksul 13,5 km pikkuselt, olles “piirijõeks” Surju ja Paikuse vallaga. Jõe äravoolumoodul on 8,5 l/s km² ja keskmine vooluhulk suudmes 6,5–7,5 m³/s. Tahkuranna valla enda territoorium paikneb suuremas osas Ura jõe (nimetatud ka Uulu jõeks) ja temasse suubuva Tahkuranna oja valgalas. Ura jõe lähe on Saarde vallas Ruunasoo põhjaservas. Jõe ülemjooks on ühendatud Timmkanali kaudu Rannametsa jõega. Ura jõgi suubub Uulu kanali kaudu merre (varem suubus Reiu jõkke Reiu ja Laadi külade piiril 9,3 km enne Reiu jõe suuet). Ura jõgi on 50 km pikk, sellest voolab Tahkuranna vallas 8 km. Ura jõe valgala on 187 km². Valla idaosas suubub Ura jõkke 11 km pikkune Tahkuranna oja (ka nimetatud Leina kraaviks või Tahkuranna­Leina kanaliks), mis saab alguse Tolkuse rabast ja voolab kogu pikkuses Tahkuranna vallas. Valgala ojal 47,9 km². Peale selle paikneb Tahkuranna vallas veel hulgaliselt väikseid ojasid ja kraave, mis suubuvad kas eelpoolmainitud veekogudesse või rannaaladel otse merre. Mainimisväärseim on siin Uulu külas asuv 2 km pikkune merre suubuv Uulu kanal, mis viib merre Ura jõe veed. Nimetamisväärseid järvi Tahkuranna valla territooriumil ei paikne.

15 Pinnaveekvaliteeti on Tahkuranna valla territooriumil analüüsitud seoses Pärnu alamvesikonna veemajanduskava koostamisega [vooluveekogude veekvaliteedi hindamisel lähtuti TTÜ­s valminud uurimistööst “Pärnu River Basin Watershed Management, 2002”], kus väliuuringute üheks eesmärgiks oli uurida peajõe Pärnu ökoloogilist situatsiooni ülemjooksust alamjooksuni ja kõiki peamisi lisajõgesid, mis voolavad Pärnu jõkke. Rannikujõgede hindamisel oli aluseks Pärnumaa Keskkonnateenistuse poolt tehtud rannikujõgede bioloogiline monitooring. Lisaks on kasutatud seire andmeid. Kriteeriumiteks olid keskkonnaministri 22. juuni 2001. aasta määrusega nr 33 kehtestatud veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused.

Uuritavateks komponentideks olid BHT7, üldfosfor ja üldlämmastik. Tahkuranna vallas kuulus uuritavate veekogude hulka Reiu jõgi Ura jõe suudmest allavoolu. Uuringutulemuste alusel kuulub Reiu jõe alamjooks BHT7 ja fosfori sisalduse järgi heasse ning lämmastiku sisalduse järgi väga heasse kvaliteediklassi. Kokkuvõtvalt võib väita, et veekvaliteet Reiu jõe alamjooksul ja ka teistel piirkonna väikejõgedes vastab headele kvaliteedikriteeriumitele. Reeglina on BHT7 kontsentratsioon väiksem kui 3 mgO2/l. Ammoniaagi sisaldus ei ületa üldiselt 0,1 mgN/l. Nitraatlämmastiku tase on samuti madal. Mineraalse fosfori sisaldus jõgedes on vähem kui 0,03 mgP/l ja üldfosfori sisaldus tavaliselt ei ületanud 0,08 mgP/l. Põllumajandustegevuse languse, väetiste kasutamise vähenemise ja reoveepuhastite renoveerimise ning uute ehitamise tulemusena on veekvaliteet alamvesikonna jõgedes paranenud.

2.1.4 Kaitsealused objektid ja kaitsealad Tahkuranna valla territooriumil asub mitmeid kaitsealuseid alasid. Valla põhjaosas Reiu jõest Reiu külas läänes paikneb Pärnu Maastikukaitseala, mis on ka Natura 2000 loodusala. Kaitseala kaitse­eesmärk on kaitsta Pärnu rohelise vööndi metsamaastikku, sealseid metsakooslusi ja liikide elupaiku. Kaitstavad liigid on kivisisalik, jäälind, valgeselg­kirjurähn, laanerähn, nõmmekiur, herilaseviu, laanepüü, händkakk, öösorr, hallpea­rähn, musträhn, nõmmelõoke, väike­kärbsenäpp, punaselg­õgija, suur käopõll, laialehine neiuvaip, kahkjaspunane sõrmkäpp ja harilik ungrukold. Kaitseala pindala on 517 hektarit. Väikese jupina ulatub Tahkuranna valda ka Pärnu rannaniidu kaitseala ja Natura 2000 loodusala, mis valdavalt hõlmab Pärnu linna rannaäärset piirkonda. Uulu ümbruses ja sellest lõunas Tallinn­Pärnu­Ikla mnt ääres paikneb Uulu rannamännikute e Surju rannametsade kaitseala, ühtlasi ka Natura 2000 loodusala. Kaitseala eesmärgiks on kaitsta maanteeäärset luitemaastikku ja metsi. Ala suurus on 307 ha. Eelmisest ida ja lõuna pool, 7 km pikkune luitestiku ala Lepakülast kuni Võisteni, kannab Uulu­Võiste hoiuala nime, samuti Natura 2000 loodusala, mille kaitse­eesmärk on Euroopa nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete, vanade loodusmetsade ja rohunditerikaste kuusikute kaitse.

16 Sisuliselt kogu Võistest lõuna poole jääv Tahkuranna valla osa asub Luitemaa looduskaitseala ning Natura 2000 loodus­ ja linnuala territooriumil. Kaitse­eesmärgiks on Euroopa nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Looduskaitseala hõlmab Edela­Eesti ranniku­ ja loodusmaastike kõige ilmekama osa. Siin võib näha Eesti kõrgeimaid luiteid ja suurimat rannaniiduala. Luitemaal on registreeritud 265 linnuliiki, neist 130 on haudelinnud. Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava niidu­ kuremõõga asurkond on tõenäoliselt Euroopa suurim. Kaitseala pindala on 11050 ha. Enamus Pärnu lahe mereakvatooriumist ja rannik kuulub Pärnu lahe hoiualasse ning Pärnu lahe Natura 2000 loodus­ ja linnualasse. Tahkuranna vallas kuulub siia rannik Uulust lõuna poole. Hoiuala kaitse­eesmärk on Euroopa nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Vastavalt Looduskaitseseaduse §14 lg1 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 6) anda projekteerimistingimusi; 7) anda ehitusluba; 8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. Tegevuste kavandamisel kaitsealades tuleb lähtuda eelnimetatud tingimustest ning täiendavad nõuded tööde teostamiseks annab Keskkonnaamet ehitusprojekti koostamise staadiumis.

2.1.5 Reostusohtlikud objektid Veekeskkonnale on kõige suuremaks ohuks vedelkütustega ning põlluväetiste ja mürkkemikaalidega seonduv. Teadaolevalt on hooletusse jäetud mürgi­ ja väetisehoidlad praeguseks likvideeritud. Vedelkütusega seonduvalt on kõige keskkonnaohtlikumad vanade amortiseerunud naftasaaduste mahutite kasutamine ning kasutuseta või hüljatud naftasaaduste mahutid. Sageli on naftasaaduste mahutite alused avariivannid amortiseerunud või mahutitealune avariivann üldse puudub. Reostusohtlikkust suurendab ka põhjavee loodusliku kaitstuse puudumine või nõrk kaitstus. Vedelkütusega seotud objektidest väärivad Tahkuranna vallas märkimist Võiste alevikus paiknev Alexela tankla ning Uulu külas paiknev põlevkiviõli toormel töötav Uulu tsentraalne katlamaja (kasutaja OÜ SW Energia) ja Uulu autokütuse tankla. Suured keskkonnaohtlikud tööstusobjektid Tahkuranna vallas puuduvad, kuid märkimist vääriva keskkonnariskiga on valda läbiv suure liiklusintensiivsusega Pärnu­Ikla mnt. Farmide ja lautade sõnnikumajandus peab vastama Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001.a määrusele nr. 288 “Veekaitsenõuded väetise­ ja sõnnikuhoidlatele ning

17 siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuded”. PRIA andmebaasi järgi oli 2013 a aprilli seisuga Tahkuranna vallas 11 veiselauta kokku 839 loomaga. Suurfarme on üks — Laadi Suurfarm, milles on 645 looma. Veel võib märkida 2 farmi, kus Piirumi Tamme laudas peetakse 102 looma ja Laadi külas Pilliroo laudas 55 looma. Veel peetakse 10 laudas lambaid, kokku 396 loomaga. Suurimad neist on Piirumi külas 120 lambaga ja Lepakülas 136 lambaga.

2.2 Sotsiaalmajanduslik ülevaade

2.2.1 Lühiülevaade Tahkuranna vald asub geograafiliselt Edela­Eestis, haldusjaotuslikult Pärnu maakonna lõunaosas. Vald moodustati endise Uulu külanõukogu aladel 1990­ndate alguses, olles omavalitsusüksuse moodustumisest kuni 1995.a Uulu vald. Tahkuranna vald (pindala 103,4 km², elanikke arv 01.01.2015 seisuga 2362) paikneb kitsa ribana ­ ca 46 km ­ Pärnust lõunas, Pärnu ja Liivi lahe idakaldal. Valda läbib tuik­soonena Tallinn­Pärnu­Riia maantee ehk Via Baltica. Alguse saab ta Pärnu linna piirilt, ulatudes rannametsa luideteni Häädemeeste vallas. Looduslikult esinevad siin metsad, rannakarjamaad, sooniidud, rannajoonel maaninad, laiukesed ja lahesopid. Valla keskus asub Uulu külas (elanikke arv 01.01.2015 seisuga 541). Valla piires on 9 asulat, neist suurima elanike arvuga on Uulu küla, Reiu küla, Võiste alevik, Laadi küla. Järgmises tabelis on toodud Tahkuranna valla rahvaarv (Rahvastikuregistri andmetel) aastatel 2005­2015 asulati ning ka vallas kokku, helehalliga on tabelis tähistatud OÜ Vesoka teenuspiirkonda jäävad asumid.

Tabel 4. Tahkuranna valla asulate rahvaarv aastatel 2005­2015 (Rahvastikuregistri andmed) Asula 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Uulu küla 569 571 556 560 559 551 548 548 549 533 541 Reiu küla 482 426 447 475 488 477 471 500 501 491 508 Laadi küla 247 271 301 317 336 365 389 398 389 395 402 Lepaküla 87 85 88 93 91 84 84 85 84 88 88 Võiste alevik 564 568 555 554 541 547 526 511 488 473 473 Piirumi küla 41 40 45 45 45 46 46 47 53 51 52 Tahkuranna küla 117 124 124 120 132 136 131 131 148 163 164 Leina küla 45 47 48 51 47 50 48 47 43 49 43 Metsaküla 75 77 78 76 67 67 67 68 70 66 77 VALLAS KOKKU 2 227 2 209 2 242 2 291 2 311 2 329 2 321 2 341 2 334 2 320 2 362

Tahkuranna valla rahvastik on aastast 2005 kasvanud 135 inimese võrra, seejuures Uulu külas ning Võiste alevikus on elanikkond sellel perioodil langenud (vastavalt 28 ning 91 inimese võrra), kuid Reiu ja Laadi külas jälle kasvanud (vastavalt 26 ning 155 inimese võrra). Tahkuranna valla rahvaarvu suurenemine 21. sajandi esimese kümnendil on tinginud Pärnu linna valglinnastumisest ehk uute elamualade ehitamisest Reiu ja Laadi küladesse ja teistesse Pärnu linnale lähedastele aladele, aga ka suvilapiirkondade võtmine

18 aastaringsesse kasutusse. Seega on Tahkuranna valla rahvastiku kasvu põhjuseks olnud peamiselt sisseränne teistest eelkõige lähedastest omavalitsustest. Samas sisserännanud inimesed on keskmisest veidi nooremad, mis teoreetiliselt mõjutab iivet positiivses suunas. Järgmisel joonisel on ka graafiliselt välja toodud ÜVK­teenusepiirkonda jäävate asumite rahvaarvu muutused aastatel 2005­2015. 600

550

500

450

400 RahvaarvUulu küla Reiu küla Laadi küla Võiste alevik 350

300

250

200

Joonis 2. Võiste aleviku ning Uulu, Reiu ja Laadi külade rahvaarv aastatel 2004­2015

Aastatel 2005­2014 sündis Tahkuranna vallas 10 inimest rohkem kui suri (Rahvastikuregistri andmetel). Kui 2009 ­ 2011 oli sündimus positiivne, siis 2012 ja 2013. aastal negatiivne. Alla viie aastaseid lapsi on valla elanikkonnast 5% (seejuures poisse on 11% vähem kui tüdrukuid). 61% valla kodanikest on tööealised. Seejuures 5­19 aastaste seas on meessoost inimesi vallas rohkem kui samavanuselisi naisterahvaid, kuid samas pensioniealisi naisterahvaid jälle rohkem kui meesterahvaid. Järgnevalt on toodud Tahkuranna valla rahvastiku püramiid, mille koostamisel on kasutatud Rahvastikuregistri rahvastiku andmeid seisuga 1.01.2015.

19 Joonis 3. Tahkuranna valla rahvastiku püramiid (Rahvastikuregistri andmetel)

Tahkuranna valla leibkonna keskmiseks suuruseks, s.t. eramu või korteri elanike arvuks, on käesoleva arendamise kava arvutustes võetud 2,44 inimest, baseerudes Eesti Statistikaameti 2011. aasta rahvaloenduse andmetele. Valla asendit iseloomustavad järgmised tähtsaimad asjaolud:  Pärnu linna lähedus;  asend mere ääres;  valda läbivad kaks riikliku tähtsusega liiklustrassi ning Via Baltica võimalik arendamine;  looduskaitsealade ning looduskaitseliste piirangutega alade suur osakaal valla pindalast. Soe ja puhas merevesi, liivaluited ja männimets sobivad hästi puhkuseks. 46 kilomeetri pikkusel rannaribal leidub häid suplus­ ja puhkekohti, millest ilusaim on liivarand ja kõrge metsaalune Reiu ja Uulu vahel. Vallas on mitmeid majutus­ ja toitlustusvõimalusi. Tahkurannas on vaatamisväärsusteks Eesti I presidendi K.Pätsi memoriaal tema sünnikohas ja Jumalaema Uinumise Apostelliku Õigeusu kirik. Kirikud on ka Uulus ja Võistes, huvitav on Stael von Holsteini hauakamber Uulus. Suur osa Tahkuranna valla elanikest käib tööl, koolis, teenuseid tarbimas ja kaupu ostmas Pärnu linnas ning tajub end elavat Pärnu linna servas, mitte maalise eluviisiga vallas. Pärnu linnaga piirnemine on põhjustanud uute elanike juurdevoolu kinnisvarabuumi ajal ning valglinnastumisega kaasnevate probleemide tajumise nii valla juhtide kui „vanade“ elanike seas. Reiu küla elamualad on tänaseks kujunenud Pärnu eeslinnaks, mille sidusus linnaga sõltub eelkõige ühistranspordi korraldamisest ja teedevõrgust, sh kergliikluse võimalusest. Tahkuranna vallas tegutsevaid ettevõtteid iseloomustab valla arengukava kohaselt üsna väike töötajate arv ning tegutsemine väiketööstuse, põllumajanduse ning kalanduse

20 sektorites. Võistes Liivi lahe ääres on põlvkondade jooksul väljakujunenud rannakalurite kogukond, sadam ning tegutseb kohalik kalatööstus. Võiste sadamat kasutab oma tegevuses umbes 30 rannakalurit, kellest valdav osa on kohalikud ja töötavad FIE­dena. Võiste sadama territooriumile on koostatud detailplaneering, millega täpsustatakse võimalused sadama kasutamiseks nii kalalaevadele kui huvialustele, andmaks ehitusõigust sadama rajatiste renoveerimiseks ja kaasajastamiseks. Võistes on pikad traditsioonid ka tomati ja kurgi kasvatamises ning kuigi tegevuse mastaap ei küündi hiigelaegadele, on Tahkuranna vallas kasvatatud kurgid ja tomatid muugil paljudes kohtades üle Eesti. Vallas tegutsevad ettevõtted toetuvad majanduslikele eeldustele, milleks Tahkuranna puhul on haritava maa olemasolu, mere lahedus, olemasolev (osalt nõukogude ajast pärit) tööstuslik infrastruktuur ning primaar­ ja sekundaarsektoris vajalike oskustega tööjõu olemasolu. Tahkuranna valla aktiivsemad ettevõtluspiirkonnad on Uulu tööstusala, Võiste endise Karusloomafarmi ala ja Võiste töökoja ala. Maksu­ ja tolliameti järgi on seisuga 01.07.2014 olnud Tahkuranna vallas 72 erinevat tööandjat ja neilt on valjamakseid saanud 212 inimest. Pärnusse käib tool 272 inimest. Tahkuranna valla suuremateks tööandjateks on põllumajanduse sektoris OÜ Weiss (piimakarja kasvatus), OÜ Uulu Mõis (piimakarja kasvatus), OÜ Weiss Aiand (tomati­ ja kurgi kasvatus), puidutöötlemises OÜ Arboris, OÜ Uulu Ehitus ja AS Tarriks, OÜ Frontier Hockey (hokikeppide tootmine), Saunatarvikud OÜ (saunatarvikud ja saunade sisustamine), GG Group (palkmajade ehitus), Polar Shipyard OÜ (väikelaevade ehitus), GB Grupp OÜ (köögimööbli valmistamine). Muudest tootmistegevustest on vallas esindatud teeninduse, 30 kalapüügiga, kalatöötlemisega, ehituse, metsanduse, autoremondi ja transpordiga tegelevad ettevõtted. Seisuga 11.06.2014.a oli Tahkuranna vallas tegutsemas (registreeritud) 198 osaühingut, 93 FIE­t, 43 MTU­d, 1 tulundusühistu ja 1 sihtasutus. Ettevõtluse ruumilise arengu kavandamise osas on Tahkuranna vald ette nainud neli suuremat tootmispiirkonda. Üks asub Uulu keskuses, kus on vabu krunte, millest osa vajab lõpuni arendamist. Teine paikneb Võiste endise karusloomafarmi piirkonnas, kolmas Võiste endise töökoja piirkonnas ja seal tegutsevad mitmed ettevõtted. Reiu külas piirdub tootmismaa AS Tarriks saeveskiga, küll on üldplaneeringuga sealse ala laienemine ette nähtud. Võimalik on veel välja arendada ca 7,27 ha suurune Lillepõllu tööstusala Uulu kulas, mis asub Uulu tööstusala vastas. Uute töökohtade loomine on seotud täiendavate investeeringutega infrastruktuuri. Täna on tööstusalade valjaarendamise peamiseks takistuseks puuduv ühisveevärk, ­kanalisatsioon, ühendusteed, küte ja sidekaablid. Tööstusaladel peab olema esmane valmisolek võimalike investorite tulekuks. Tahkuranna vald on oma kauni looduse ja soodsa asukoha tõttu hea potentsiaaliga turismipiirkond. Tahkuranna eelisteks on Eesti turismimagneti ja suvepealinna Pärnu lahedus, meri ja mere rand ning suurepärane logistiline asend rahvusvahelise auto­ ja rattaturismi marsruudi Via Baltica ääres. Paraku on need head võimalused praegu veel suuresti ara kasutamata. Suur hulk turiste sõidab läbi Tahkuranna küla mööda rannaäärset teed, mis on üks vähestest kohtadest, kus saab autoga mere äärde.

21 Reiu külas avati 25. juulil 2014.a Lottemaa teemapark. Tegemist on piirkonnas ainulaadse, multifilmitegelasele Lottele pühendatud kogupere teemapargiga, mis koosneb 11 hoonest. Teemapark on avatud aastaringselt, talveperioodil etteteatamisel. Kompleksis saab tööd 90 inimest, enamik suvehooajal. Koos lähedusse planeeritava golfiväljaku ning teistes lähikonna omavalitsustes asuvate koguperepuhkuse veetmise kohtadega (Kiviajaküla Paikuse vald, ringrada Audru vald, Pärnu linna erinevad ettevõtted) moodustab Lottemaa Suur­Pärnu piirkonna turismiobjektide atraktiivse võrgustiku. Leina külas asub üks riigi suurimaid spordikeskusi, Jõulumäe tervisespordikeskus. 17 ha suurusel maa­alal saab tegeleda erinevate spordialadega. Lisaks on mitmeid kilomeetreid jooksu­ ja orienteerumisradasid ka naabruses asuvas riigimetsas. Leina külas asuvas Keskküla ratsaspordikeskuses on võimalik ratsutada. Riigimetsades on väga head rattarajad. Vallas on registreeritud 7 majutusettevõtet. Majutusettevõtted pakuvad läbi erinevate koostööpartnerite väga erinevaid tegevusi (nt meresüstamatk, GPS­seiklus, fotojaht, vibulaskmine, meeskonnakoolitus, paintball, discgolf jne). Käesolevas arendamise kavas Tahkuranna valla ning nii Uulu, Reiu ja Laadi külade kui Võiste aleviku rahvaarvu prognoosimisel on võetud aluseks järgmised andmed:

­ Rahvastikuregistri olemasolevad andmed Tahkuranna valla (sh nimetatud asulate lõikes) rahvaarvu osas lähiminevikus (rahvastikustatistika ning demograafilised näitajad); ­ olemasolevad detailplaneeringud; ­ Vallavalitsuse (valla arengukavas toodule tuginedes) nägemus elanikkonna prognoositavast muutusest lähitulevikus.

Tahkuranna valla arengukava kohaselt mõjutavad valla rahvastikuprotsesse peamiselt järgmised tegurid:  elanikkonna kasv läbi sisserände (eelkõige lähedastest omavalitsustest). Samas sisserännanud inimesed on keskmisest veidi nooremad, mis teoreetiliselt mõjutab iivet positiivses suunas;  uute elamualade ehitamine ja suvilaalade muutumine aastaringseteks elamupiirkondadeks;  noorte lahkumine (nii mujal õppimiseks kui tööle asumiseks). Tegelikult pole probleem aga see, et noored lahkuvad, vaid see, et nad ei naase – õppima minek pole kindlasti negatiivne ja saab selleks alles siis, kui jäädaksegi Pärnusse, Tartusse või Tallinna. Arvestades valla soodsat asukohta Pärnu maakonnas (so maakonnakeskuse lähedus, pikk rannajoon) on vallal alust arvata, et valla elanikkond järgnevate aastate jooksul jätkuvalt kasvab maakonnakeskusest väljakolivate inimeste arvel. Järgmises tabelis on toodud Tahkuranna valla ning nii Uulu, Reiu ja Laadi külade kui Võiste aleviku rahvaarvu prognoos aastateks 2014­2026.

Tabel 5. Tahkuranna valla ning nii Uulu, Reiu ja Laadi külade kui Võiste aleviku elanike arvu prognoos aastani 2026 Omavalitsusüksus Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 Tahkuranna vald in 2 386 2 409 2 434 2 458 2 482 2 482 2 482 Uulu küla in 541 541 541 541 541 541 541

22 Omavalitsusüksus Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 Reiu küla in 512 515 519 522 526 526 526 Laadi küla in 409 416 424 431 439 439 439 Võiste alevik in 464 454 445 436 428 428 428

2.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad OÜ Vesoka pakub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust Tahkuranna vallas Uulu, Reiu ja Laadi külades ning Võiste alevikus. Vee­ettevõtte kliendid jagunevad kaheks: eratarbijad ehk kodumajapidamiste tarbimine (sh korterelamud) ning juriidilised tarbijad. Täiendavalt OÜ Vesoka klientidele on Reiu küla Kalevi pst piirkonnas 50 inimest ühendatud AS Pärnu Vesi ÜVK­süsteemiga. Tahkuranna valla rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 48% ja 27% (ehk 1134 ning 639 inimest) ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemiga (sh nii OÜ Vesoka kui AS Pärnu Vesi kliendid). Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud ning ühendatavuse proportsioon elanikkonnast alates 2012. aastast.

Tabel 6. ÜVK­teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv ning ühendatuse määr Tahkuranna vallas aastatel 2012­2015 Tahkuranna vald Ühik 2012 2013 2014 2015 Elanike arv in 2 341 2 334 2 320 2 362 ÜVK­ga ühendatud elanikud, VESI in 1 070 1 089 1 134 1 134 ühendatuse määr %, VESI % 46% 47% 49% 48% ÜVK­ga ühendatud elanikud, in 609 622 639 639 KANAL ühendatuse määr %, % 26% 27% 28% 27% KANAL Kui AS Pärnu Vesi pakub ÜVK teenust Tahkuranna vallas üksnes Reiu küla Kalevi pst piirkonnas, siis OÜ Vesoka teenuspiirkond jaguneb omakorda nn viieks veevärgiks: Uulu veevärk; Pihtla veevärk; Võiste veevärk; Tõllapulga veevärk (Reiu külas); Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkond Reiu külas. Uulu veevärk asub Uulu ja Laadi küla territooriumil ning ühisveevärgiga on seal 2015.a ühendatud 468 inimest ning ühiskanalisatsiooniga 280 inimest. Pihtla veevärk asub Laadi küla Pihtla elamurajoonis, kus ÜVK­süsteemiga on ühendatud 44 inimest, mis teeb 11% kogu Laadi küla elanikest. Võiste veevärk asub sellenimelises alevikus ning ühisveevärgiga on seal 2015. aastal ühendatud 322 inimest (ehk 68% aleviku elanikkonnast) ja ühiskanalisatsiooniga vaid 69 inimest (ehk 15% aleviku elanikkonnast). Reiu külast ca 40% inimestest (ehk 201 isikut) on ühendatud Tõllapulga veevärgi ÜV­ süsteemiga ja 34% ÜK­süsteemiga ning ca 10% küla elanikest (ehk 49 inimest) on Reiu külas ühendatud nn Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkonna ÜV­süsteemiga ja 21 inimest (ehk 4% küla elanikest ) sama piirkonna ÜK­süsteemiga. Kokku on Reiu külas OÜ Vesoka ÜV­ süsteemidega ühendatud 50% elanikest (ehk 250 inimest) ja ÜK­süsteemidega 38% küla elanikest (ehk 196 inimest). Järgmises tabelis on toodud ÜVK­süsteemidega ühendatud inimeste arva Tahkuranna vallas aastatel 2012­2015 OÜ Vesoka ÜVK­piirkonniti.

23 24 Tabel 7. ÜVK­teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv ning ühendatuse määr piirkonniti Tahkuranna vallas OÜ Vesoka teenuspiirkonnas aastatel 2012­2015 Uulu veevärk Ühik 2012 2013 2014 2015 Elanike arv Uulu ja Laadi külades in 946 938 928 943 kokku ÜVK­ga ühendatud elanikud, VESI in 450 463 468 468 ühendatuse määr %, VESI % 48% 49% 50% 50% ÜVK­ga ühendatud elanikud, in 268 275 280 280 KANAL ühendatuse määr %, % 28% 29% 30% 30% KANAL Pihtla veevärk Ühik 2012 2013 2014 2015 Elanike arv Laadi külas kokku in 398 389 395 402 ÜVK­ga ühendatud elanikud, VESI in 43 42 44 44 ühendatuse määr %, VESI % 11% 11% 11% 11% ÜVK­ga ühendatud elanikud, in 43 42 44 44 KANAL ühendatuse määr %, % 11% 11% 11% 11% KANAL Võiste veevärk Ühik 2012 2013 2014 2015 Elanike arv Võiste alevikus kokku in 511 488 473 473 ÜVK­ga ühendatud elanikud, VESI in 291 291 322 322 ühendatuse määr %, VESI % 57% 60% 68% 68% ÜVK­ga ühendatud elanikud, in 66 66 69 69 KANAL ühendatuse määr %, % 13% 14% 15% 15% KANAL Tõllapulga veevärk Ühik 2012 2013 2014 2015 Elanike arv Reiu külas kokku in 500 501 491 508 ÜVK­ga ühendatud elanikud, VESI in 191 196 201 201 ühendatuse määr %, VESI % 38% 39% 41% 40% ÜVK­ga ühendatud elanikud, in 165 170 175 175 KANAL ühendatuse määr %, % 33% 34% 36% 34% KANAL Postitee, Kuukivi ja Kulla tee Ühik 2012 2013 2014 2015 piirkond Elanike arv Reiu külas kokku in 500 501 491 508 ÜVK­ga ühendatud elanikud, VESI in 45 47 49 49 ühendatuse määr %, VESI % 9% 9% 10% 10% ÜVK­ga ühendatud elanikud, in 17 19 21 21 KANAL ühendatuse määr %, % 3% 4% 4% 4% KANAL

25 Käeoleval hetkel on käimas Uulu küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise projekt, mille raames luuakse liitumisvõimalus ÜK­süsteemiga Uulu küla 30 elanikule. Järgmistes arvestustes on eeldatud, et need 30 inimest liituvad järgmise kahe aasta jooksul. Reiu küla Tõllapulga piirkonnas on Pihlaka, Tammiku, Haaviku, Tõlla ja Pulga tee uusarenduspiirkondades suurusjärgus 50 tühja elamukinnistut, kus ilma lisanduvate ÜVK torude rajamiseta tõenäosuslikult kasvab ÜVK­teenuse eratarbijate arv lähiajal ca paari inimese võrra aastas. Järgnevastes arvestustes on seetõttu eeldatud, et aastaks 2026 on Tõllapulga ühisveevärgiga ühendatud 225 inimest ning ühiskanalisatsiooniga 200 inimest. Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkonnas saab peale Kulla teel asuva reoveepuhasti asemel ehitatava pumpla rajamist liituda ÜK­süsteemiga ka tänaseks ÜV­ga juba ühinenud inimesed ning järgnevates arvestustes on eeldatud, et arvestusperioodi lõpuks on ÜVK­ga liitunud 100 inimest. Arendamise kava investeeringuprogramm toob lisanduvaid eratarbijatest liitujaid juurde ka Võiste alevikus:  I etapi raames loodaks liitumisvõimalus Võiste alevikus 15 inimesele ÜV­ga ja 50 inimesele ÜK­ga;  II etapi raames loodaks liitumisvõimalus Võiste alevikus 15 inimesele ÜV­ga ja 175 inimesele ÜK­ga. Investeeringuprogrammi tulemusena oleks eelduslik ÜV­süsteemiga ühendatuse proportsioon Võiste aleviku elanikkonnast peale alates 2026.a 82% ja ÜK­süsteemiga 69%. Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK­teenuse eratarbijate arv OÜ Vesoka teenuspiirkondades aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.

Tabel 8. ÜVK­teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Tahkuranna valla OÜ Vesoka teenuspiirkondades aastatel 2016­2026 Uulu veevärk Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 Elanike arv Uulu ja Laadi külades in 541 541 541 541 541 541 541 kokku ÜVK­ga ühendatud in 468 468 468 468 468 468 468 elanikud, VESI ühendatuse määr % 49% 49% 49% 48% 48% 48% 48% %, VESI ÜVK­ga ühendatud in 295 310 310 310 310 310 310 elanikud, KANAL ühendatuse määr %, % 31% 32% 32% 32% 32% 32% 32% KANAL Pihtla veevärk Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 Elanike arv Laadi in 409 416 424 431 439 439 439 külas kokku ÜVK­ga in 44 44 44 44 44 44 44 ühendatud

26 elanikud, VESI ühendatuse määr % 11% 11% 10% 10% 10% 10% 10% %, VESI ÜVK­ga ühendatud in 44 44 44 44 44 44 44 elanikud, KANAL ühendatuse määr % 11% 11% 10% 10% 10% 10% 10% %, KANAL Võiste veevärk Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 Elanike arv Võiste in 464 454 445 436 428 428 428 alevikus kokku ÜVK­ga ühendatud in 322 322 337 337 337 337 352 elanikud, VESI ühendatuse määr % 69% 71% 76% 77% 79% 79% 82% %, VESI ÜVK­ga ühendatud in 69 69 119 119 119 119 294 elanikud, KANAL ühendatuse määr %, % 15% 15% 27% 27% 28% 28% 69% KANAL Tõllapulga veevärk Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 Elanike arv Reiu in 512 515 519 522 526 526 526 külas kokku ÜVK­ga ühendatud in 203 206 208 211 213 216 225 elanikud, VESI ühendatuse määr % 40% 40% 40% 40% 41% 41% 43% %, VESI ÜVK­ga ühendatud in 177 180 182 185 187 190 200 elanikud, KANAL ühendatuse määr %, % 35% 35% 35% 35% 36% 36% 38% KANAL Postitee, Kuukivi ja Kulla tee Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 piirkond Elanike arv Reiu in 512 515 519 522 526 526 526 külas kokku ÜVK­ga ühendatud in 49 49 49 49 49 49 100 elanikud, VESI ühendatuse määr % 10% 10% 9% 9% 9% 9% 19% %, VESI ÜVK­ga in 21 35 49 49 49 49 100 ühendatud

27 elanikud, KANAL ühendatuse määr %, % 4% 7% 9% 9% 9% 9% 19% KANAL Käesolevas arendamise kavas on eeldatud OÜ Vesoka olemasolevate juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks. Peale investeeringuprogrammi I etapi raames teostatavaid investeeringuid liitub OÜ Vesoka ÜK­teenusega tõenäosuslikult ka Lottemaa teemapark, kellest saab ettevõtte suurima tarbimisega juriidiline klient – aastane reovee maht ca 6300m3.

2.2.3 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime Tahkuranna valla elanike maksevõime prognoosimisel on oluline analüüsida piirkonna leibkonnaliikme netosissetulekuid lähiminevikus ning prognoosida sissetulekute muutusi lähitulevikus ja hinnata ÜVK­teenustega seotud kulude osakaalu netosissetulekust. Järgnev analüüs on üheks alustalaks Tahkuranna valla ühisveevarustuse ja ­kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas vee– ja kanalisatsioonitariifi kujundamisel. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, kuid Eesti Statistikaamet avaldab leibkonnaliikme netosissetulekut maakondade tasemel. Järgmises tabelis on toodud kogu Eesti ja Pärnu maakonna leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2008­2013.

Tabel 9. Leibkonnaliikme kuine sissetulek aastatel 2008­2013 Aasta Ühik 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Pärnu maakond EUR/kuu 349,20 347,10 347,70 355,10 399,00 408,90 muutus EUR/kuu ­2,1 0,6 7,4 43,9 9,9 Kogu Eesti EUR/kuu 420,00 394,20 380,40 414,50 476,10 508,10 Andmed: Eesti Statistikaamet Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Pärnu maakonnas 2013. aastal ligikaudu 408,90 eurot (vt eelolev tabel). Pärnu maakonna leibkonnaliikme keskmine netosissetulek on olnud kõigil vaadeldud aastatel väikseim kogu Eesti vastav näitaja. Tahkuranna valla leibkonnaliikme netosissetuleku kirjeldamiseks kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid Pärnu maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekute kohta. Võttes aluseks viimase ning Rahandusministeeriumi palganominaalkasvu prognoosi aastateks 2014­2026 on Konsultant koostanud järgnevas tabelis toodud Tahkuranna valla leibkonnaliikme netosissetuleku prognoosi aastateks 2014­2026 (detailsem tabel toodud Lisas 6).

Tabel 10. Tahkuranna valla leibkonnaliikme keskmine netosissetulek aastatel 2014­ 2026 INDIKAATOR Ühik 2014 2015 2020 2025 2026 Leibkonnaliikme aastane EUR/a 5 182 5 429 7 297 9 771 10 334 netosissetulek Tahkuranna vallas Leibkonnaliikme kuine EUR/kuu 431,83 452,45 608,10 814,29 861,15 netosissetulek Tahkuranna vallas

28 Paljude rahvusvaheliste ning siseriiklike dokumentide/eeskirjade ja ka seaduste kohaselt ei tohi kulu vee­ ja kanalisatsiooniteenusele ületada keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust 4%­i piiri. Täiendavalt on järgmises tabelis toodud 4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust aastatel 2014­2026 (detailsem tabel toodud peatükis Lisas 6).

Tabel 11. Maksimaalne aktsepteeritav kulu ÜVK­teenusele Tahkuranna vallas aastatel 2014­2026 INDIKAATOR Ühik 2014 2015 2020 2025 2026 4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust EUR/kuu 17,27 18,10 24,32 32,57 34,45

2.2.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine Vesoka OÜ andmetel on vee­ ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatud arvete laekumise protsent on olnud viimastel aastatel 87­88% ehk probleemselt laekuvaid arveid on keskmiselt 12­13% aastas. Üldjuhul tuleneb see elanike töötusest ja sellega seoses olevatest makseraskustest.

2.2.5 Veetarve ja veeheide. Müügi­ ja tootmismahud. Veekadu. Infiltratsioon Uulu veevärk OÜ­le Vesoka kuuluva Uulu veevärgi ÜVK­ga ühendatud elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 73,6 liitrit vett. 2014. aasta keskmine reovee heide ühendatud elaniku kohta oli ööpäevas 65,6 liitrit. Järgmises tabelis on toodud Uulu veevärgi aastate 2012­2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.

Tabel 12. Uulu veevärgi veetarve, veeheide, müügi­ ja tootmismahud aastatel 2012­ 2014 Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 76,2 65,7 73,6 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 71,5 58,1 65,6 Müüdud vesi m3/aastas 14 995 16 035 14 826 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/aastas 12 510 11 108 12 573 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/aastas 2 485 4 927 2 253 Toodetud vesi m3/aastas 19 881 19 401 19 720 Arvestamata vesi % 25% 17% 25% Vastuvõetud reovesi m3/aastas 8 084 6 789 8 028 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/aastas 6 999 5 831 6 701 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/aastas 1 085 958 1 326 Puhastatud heitvesi* m3/aastas 10 105 8 486 10 035 Infiltratsioon** % 20% 20% 20% * Arvestuslik; ** Eksperthinnang Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Juriidiliste klientide tarbimismahud jäävad eeldatavalt 2014. aasta tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Käeoleval hetkel on käimas Uulu küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise projekt, mille raames luuakse liitumisvõimalus ÜK­süsteemiga Uulu küla 30 elanikule. Arendamise kava investeeringuprogramm aga uusi liitujaid lisaks eelnimetatule ei too.

29 Tänane arvestamata vee osakaal on ca 25%, sarnaselt eelmisele aastale ning arvestustes on eeldatud, et arvestamata vee osakaal püsib konstantselt 25% juures kuni arvestusperioodi lõpuni. Tänane infiltratsioonimaht on eksperthinnangu alusel ca 20% puhastatud heitveest ning jääb nimetatud tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud Uulu veevärgi kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6).

Tabel 13. Uulu veevärgi vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015­2026 INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 73,6 73,6 73,6 73,6 73,6 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 65,6 65,6 65,6 65,6 65,6 kanal Müüdud vesi m3/aastas 14 826 14 826 14 826 14 826 14 826 Füüsilistele isikutele (sh m3/aastas 12 573 12 573 12 573 12 573 12 573 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va m3/aastas 2 253 2 253 2 253 2 253 2 253 korteriühistud) Toodetud vesi m3/aastas 19 720 19 720 19 720 19 720 19 720 Arvestamata vesi % 25% 25% 25% 25% 25% Vastuvõetud reovesi m3/aastas 8 028 8 387 8 746 8 746 8 746 Füüsilistelt isikutelt (sh m3/aastas 6 701 7 060 7 419 7 419 7 419 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va m3/aastas 1 326 1 326 1 326 1 326 1 326 korteriühistud) Puhastatud heitvesi m3/aastas 10 035 10 484 10 932 10 932 10 932 Infiltratsioon % 20% 20% 20% 20% 20%

Pihla veevärk OÜ­le Vesoka kuuluva Pihla veevärgi ÜVK­ga ühendatud elanik tarbis 2014. aastal keskmiselt ööpäevas 82,4 liitrit vett. 2014. aasta keskmine reovee heide ühendatud elaniku kohta oli ööpäevas 76,2 liitrit. Järgmises tabelis on toodud Pihla veevärgi aastate 2012­2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.

Tabel 14. Pihla veevärgi veetarve, veeheide, müügi­ ja tootmismahud aastatel 2012­ 2014 Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 79,8 68,5 82,4 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 70,5 62,8 76,2 Müüdud vesi m3/aastas 1 253 1 050 1 323 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/aastas 1 253 1 050 1 323 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/aastas 0 0 0 Toodetud vesi m3/aastas 1 853 1 681 1 372 Arvestamata vesi % 32% 38% 4% Vastuvõetud reovesi m3/aastas 1 107 963 1 223 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/aastas 1 107 963 1 223 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/aastas 0 0 0 Puhastatud heitvesi* m3/aastas 1 384 1 204 1 529 Infiltratsioon** % 20% 20% 20%

30 * Arvestuslik; ** Eksperthinnang Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Kõigi klientide tarbimismahud jäävad eeldatavalt 2014. aasta tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Tänane arvestamata vee osakaal on ca 4%, sarnaselt eelmisele aastale ning arvestustes on eeldatud, et arvestamata vee osakaal püsib konstantselt 4% juures kuni arvestusperioodi lõpuni. Tänane infiltratsioonimaht on eksperthinnangu alusel ca 20% puhastatud heitveest ning jääb nimetatud tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud Pihtla veevärgi kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6).

Tabel 15. Pihla veevärgi vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015­2026 INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 82,4 82,4 82,4 82,4 82,4 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 76,2 76,2 76,2 76,2 76,2 kanal Müüdud vesi m3/aastas 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 Füüsilistele isikutele (sh m3/aastas 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va m3/aastas 0 0 0 0 0 korteriühistud) Toodetud vesi m3/aastas 1 372 1 372 1 372 1 372 1 372 Arvestamata vesi % 4% 4% 4% 4% 4% Vastuvõetud reovesi m3/aastas 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 Füüsilistelt isikutelt (sh m3/aastas 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va m3/aastas 0 0 0 0 0 korteriühistud) Puhastatud heitvesi m3/aastas 1 529 1 529 1 529 1 529 1 529 Infiltratsioon % 20% 20% 20% 20% 20%

Võiste veevärk OÜ­le Vesoka kuuluva Võiste veevärgi ÜVK­ga ühendatud elanik tarbis 2014. aastal keskmiselt ööpäevas 60,8 liitrit vett. 2014. aasta keskmine reovee heide ühendatud elaniku kohta oli ööpäevas 65,2 liitrit. Järgmises tabelis on toodud Võiste veevärgi aastate 2012­ 2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.

Tabel 16. Võiste veevärgi veetarve, veeheide, müügi­ ja tootmismahud aastatel 2012­ 2014 Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 67,9 55,2 60,8 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 72,4 66,2 65,2 Müüdud vesi m3/aastas 8 499 7 288 8 485 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/aastas 7 207 5 866 7 146 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/aastas 1 292 1 422 1 339

31 Toodetud vesi m3/aastas 11 812 15 846 18 789 Arvestamata vesi % 28% 54% 55% Vastuvõetud reovesi m3/aastas 2 726 2 644 2 649 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/aastas 1 743 1 594 1 642 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/aastas 983 1 050 1 007 Puhastatud heitvesi* m3/aastas 3 408 3 305 3 311 Infiltratsioon** % 20% 20% 20% * Arvestuslik; ** Eksperthinnang Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve ning ühiskanalisatsiooni juhitud reovee maht jääb 2014 a. tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Juriidiliste klientide tarbimismahud jäävad eeldatavalt 2014. aasta tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Arendamise kava investeeringuprogramm toob lisanduvaid eratarbijatest liitujaid juurde ka Võiste alevikus:  I etapi raames loodaks liitumisvõimalus Võiste alevikus 15 inimesele ÜV­ga ja 50 inimesele ÜK­ga;  II etapi raames loodaks liitumisvõimalus Võiste alevikus 15 inimesele ÜV­ga ja 175 inimesele ÜK­ga. Investeeringuprogrammi tulemusena oleks eelduslik ÜV­süsteemiga ühendatuse proportsioon Võiste aleviku elanikkonnast peale 2026.a 82% ja ÜK­süsteemiga 69%. Tänane arvestamata vee osakaal on ca 55%, sarnaselt eelmisele aastale ning arvestustes on eeldatud, et arvestamata vee osakaal püsib konstantselt 55% juures kuni investeerimisprogrammi I etapi lõpuni, peale mida arvestamata vee osakaal langeb 20%­le ja jääb sinna kuni arvestusperioodi lõpuni. Tänane infiltratsioonimaht on eksperthinnangu alusel ca 20% puhastatud heitveest ning jääb nimetatud tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud Võiste veevärgi kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026.

Tabel 17. Võiste veevärgi vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015­2026 INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 60,8 60,8 60,8 60,8 60,8 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 65,2 65,2 65,2 65,2 65,2 kanal Müüdud vesi m3/aastas 8 485 8 485 8 818 8 818 9 151 Füüsilistele isikutele (sh m3/aastas 7 146 7 146 7 479 7 479 7 812 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va m3/aastas 1 339 1 339 1 339 1 339 1 339 korteriühistud) Toodetud vesi m3/aastas 18 789 18 789 11 022 11 022 11 438 Arvestamata vesi % 55% 55% 20% 20% 20% Vastuvõetud reovesi m3/aastas 2 649 2 649 3 839 3 839 8 003 Füüsilistelt isikutelt (sh m3/aastas 1 642 1 642 2 832 2 832 6 996 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va m3/aastas 1 007 1 007 1 007 1 007 1 007 korteriühistud) Puhastatud heitvesi m3/aastas 3 311 3 311 4 799 4 799 10 004

32 INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Infiltratsioon % 20% 20% 20% 20% 20%

Tõllapulga veevärk OÜ­le Vesoka kuuluva Tõllapulga (ehk nn Reiu) veevärgi ÜVK­ga ühendatud elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 69,5 liitrit vett. Järgmises tabelis on toodud Reiu veevärgi aastate 2012­2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.

Tabel 18. Uulu veevärgi veetarve, veeheide, müügi­ ja tootmismahud aastatel 2012­ 2014 Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 50,7 52,1 69,5 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 58,0 59,5 66,9 Müüdud vesi m3/aastas 3 534 3 730 5 102 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/aastas 3 534 3 730 5 102 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/aastas 0 0 0 Toodetud vesi m3/aastas 5 039 5 085 5 936 Arvestamata vesi % 30% 27% 14% Vastuvõetud reovesi m3/aastas 3 491 3 690 4 273 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/aastas 3 491 3 690 4 273 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/aastas 0 0 0 AS­lt Pärnu Vesi ostetud ÜK teenusmahud m3/aastas 3 491 3 690 4 273 Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve maht jääb 2014 a. tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni ja reoveeheide ühtlustub tarbitud vee mahuga inimese kohta. Reiu küla Tõllapulga piirkonnas on Pihlaka, Tammiku, Haaviku, Tõlla ja Pulga tee uusarenduspiirkondades suurusjärgus 50 tühja elamukinnistut, kus ilma lisanduvate ÜVK torude rajamiseta tõenäosuslikult kasvab ÜVK­teenuse eratarbijate arv lähiajal ca paari inimese võrra aastas. Järgnevastes arvestustes on seetõttu eeldatud, et aastaks 2026 on Tõllapulga ühisveevärgiga ühendatud 225 inimest ning ühiskanalisatsiooniga 200 inimest. Tänane arvestamata vee osakaal on ca 14%, sarnaselt eelmisele aastale ning arvestustes on eeldatud, et arvestamata vee osakaal püsib konstantselt 14% juures kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud Tõllapulga veevärgi kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6).

Tabel 19. Reiu veevärgi vee tootmismahud , veekadu ja AS Pärnu Vesi ÜK­süsteemi juhitav reovee mahud aastatel 2015­2026 INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 kanal Müüdud vesi m3/aastas 5 102 5 164 5 350 5 412 5 721 Füüsilistele isikutele (sh m3/aastas 5 102 5 164 5 350 5 412 5 721 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va m3/aastas 0 0 0 0 0 korteriühistud)

33 INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Toodetud vesi m3/aastas 5 936 6 008 6 224 6 296 6 657 Arvestamata vesi % 14% 14% 14% 14% 14% Vastuvõetud reovesi m3/aastas 4 442 4 504 4 690 4 752 5 076 Füüsilistelt isikutelt (sh m3/aastas 4 442 4 504 4 690 4 752 5 076 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va m3/aastas 0 0 0 0 0 korteriühistud) AS­lt Pärnu Vesi ostetavad m3/aastas 4 442 4 504 4 690 4 752 5 076 ÜK­ teenusmahud

Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkond ÜVK­ga ühendatud elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 95,8 liitrit vett. 2014. aasta keskmine reovee heide ühendatud elaniku kohta oli ööpäevas 103,3 liitrit. Järgmises tabelis on toodud Postitee, Kuukivi ja Kulla tee veevärgi aastate 2012­2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.

Tabel 20. Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkonna veevärgi veetarve, veeheide, müügi­ ja tootmismahud aastatel 2012­2014 Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 91,6 85,8 95,8 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 94,4 97,2 103,3 Müüdud vesi m3/aastas 1 504 1 472 1 713 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/aastas 1 504 1 472 1 713 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/aastas 0 0 0 Toodetud vesi m3/aastas 1 789 1 738 2 045 Arvestamata vesi % 16% 15% 16% Vastuvõetud reovesi m3/aastas 586 674 792 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/aastas 586 674 792 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/aastas 0 0 0 Puhastatud heitvesi* m3/aastas 733 843 990 Infiltratsioon** % 20% 20% 20% * Arvestuslik; ** Eksperthinnang Eratarbija müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et inimese ööpäevane veetarve maht jääb 2014 a. tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni ja reoveeheide ühtlustub tarbitud vee mahuga inimese kohta. Juriidiliste klientide tarbimismahud jäävad eeldatavalt 2014. aasta tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkonnas saab peale Kulla teel asuva reoveepuhasti asemel ehitatava pumpla rajamist liituda ÜK­süsteemiga ka tänaseks ÜV­ga juba ühinenud inimesed ning järgnevates arvestustes on eeldatud, et arvestusperioodi lõpuks on ÜVK­ga liitunud 100 inimest. Tänane arvestamata vee osakaal on ca 16%, sarnaselt eelmisele aastale ning arvestustes on eeldatud, et arvestamata vee osakaal püsib konstantselt 16% juures kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6).

34 Peale 2016. aastal teostatud investeeringuid hakkab OÜ Vesoka suunama kogu piirkonna reovee prognoositavalt AS Pärnu Vesi ÜK­süsteemi.

Tabel 21. Postitee, Kuukivi ja Kulla veevärgi vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015­2026 INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 kanal Müüdud vesi m3/aastas 1 713 1 713 1 713 1 713 3 496 Füüsilistele isikutele (sh m3/aastas 1 713 1 713 1 713 1 713 3 496 korteriühistud) Juriidilistele isikutele (va m3/aastas 0 0 0 0 0 korteriühistud) Toodetud vesi m3/aastas 2 045 2 045 2 045 2 045 4 173 Arvestamata vesi % 16% 16% 16% 16% 16% Vastuvõetud reovesi m3/aastas 734 734 1 713 1 713 3 496 Füüsilistelt isikutelt (sh m3/aastas 734 734 1 713 1 713 3 496 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va m3/aastas 0 0 0 0 0 korteriühistud) Puhastatud heitvesi m3/aastas 918 918 Infiltratsioon % 20% 20% 20% 20% 20% AS­lt Pärnu Vesi ostetavad m3/aastas 1 713 1 713 3 496 ÜK­ teenusmahud

Lottemaa

Alates 2017. aastast asub OÜ Vesoka pakkuma ÜK­teenust ka Lottemaa teemapargile, mille prognoositav aastane reoveemaht jääb 6 300 kuupmeetri juurde. OÜ Vesoka suunab vastuvõetud reovee AS Pärnu Vesi ÜK­süsteemi.

2.2.6 Kokkuvõte Järgnev tabel iseloomustab kokkuvõtlikult sotsiaalmajanduslikku hetke olukorda Tahkuranna vallas.

Tabel 22. Olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad 2015. aastal Tahkuranna vallas Indikaator Ühik Näitaja Elanike arv Tahkuranna vallas in 2 362 Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek EUR/kuus 459,87 Tööealiste (19­64) elanike arv % elanike arvust 62% ÜV teenuste tarbijate osakaal valla elanikest % elanikkonnast 48% ÜK teenuste tarbijate osakaal valla elanikest % elanikkonnast 27% Veetarve elaniku kohta (OÜ Vesoka l/in/d 70,4 teenuspiirkonnas) Vee­ ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme % 1,50% netosissetulekust (OÜ Vesoka teenuspiirkonnas

35 OÜ Vesoka lähiaja prioriteediks on arendamise kava investeeringuprogrammi I etapi elluviimine, millega seonduvalt plaanitakse esitada taotlused Keskkonnainvesteeringute Keskusele lähiajal. Arvestades ülaltoodud sotsiaalmajanduslikke näitajaid on vajaminevatest investeeringutest tekkiv hinnatõus ühel hetkel kindlasti vajalik, ent arvestades vee­ ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaalu elanike netosissetulekust, siiski ka tarbijatele vastuvõetav.

2.3 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel Tahkuranna valla tulud laekuvad ca 56% ulatuses üksikisiku tulumaksust. Maamaksu tulud moodustavad 2015. aasta eelarves ca 2% kogu tuludest, tulud kaupade ja teenuste müügist ca 8% ning muud tegevustulud ca 1%. Ülejäänud osa tuludest moodustavad saadavad toetused tegevuskuludeks. Suurimad kulud on personali­ ja majanduskulud (2015.a eelarves ca 93% põhitegevuse kuludest). Tahkuranna valla eelarvestrateegias (2015­2018) on toodud nii järgmiste aastate prognoositavad investeeringud, finantseerimisvõimalused kui netovõlakoormus. Järgmises tabelis on toodud Tahkuranna valla eelarvestrateegia 2018. aastani.

36 Tabel 23. Tahkuranna valla eelarvestrateegia 2015­2018 koond 2014 2013 2015 2016 2017 2018 Arvestusüksus (nimi) eeldatav täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve täitmine Põhitegevuse tulud 1 868 448 1 986 032 2 142 630 2 242 360 2 340 610 2 445 860 kokku Põhitegevuse kulud 1 758 610 1 935 562 1 968 700 2 035 820 2 111 850 2 237 930 kokku 109 838 50 470 173 930 206 540 228 760 207 930 Põhitegevustulem Investeerimistegevus ­245 901 ­160 400 ­199 635 ­78 200 ­106 205 ­93 820 kokku ­136 063 ­109 930 ­25 705 128 340 122 555 114 110 Eelarve tulem 119 482 17 000 34 740 ­25 260 ­115 000 ­78 330 Finantseerimistegevus Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, ­16 581 ­92 930 9 035 103 080 7 555 35 780 ­ vähenemine) Likviidsete varade suunamata jääk aasta 254 970 364 900 390 605 262 265 139 710 25 600 lõpuks 13,6% 18,4% 18,2% 11,7% 6,0% 1,0% Netovõlakoormus (%) Netovõlakoormuse 1 121 069 1 191 619 1 285 578 1 345 416 1 404 366 1 467 516 ülemmäär (eurodes) Netovõlakoormuse 60,00% 60,00% 60,00% 60,00% 60,00% 60,00% ülemmäär (%) Vaba netovõlakoormus 866 099 826 719 894 973 1 083 151 1 264 656 1 441 916 (eurodes) Allikas: Tahkuranna Vallavalitsus 2015. aastal moodustab prognoositavalt valla netokõlakoormus 18,2% (lubatud ülemmäär 60%) põhitegevuse tuludest. Eelolev tabel kinnitab, et Tahkuranna vald on olnud konservatiivse laenupoliitikaga. Valla eelarvestrateegia kohaselt planeeritaks 2015. aastal võtta lisaks 150 000 EUR laen ja 2016. aastal veel 100 000 EUR laenu investeerimisprojektide omaosaluse katteks. Tahkuranna valla pikaajalise eelarvestrateegia investeeringuprojektid sisaldavad ka järgmiseid ÜVK­alaseid investeeringuid: käimasolev Uulu ÜVK rekonstrueerimine; Võiste aleviku ÜVK rekonstrueerimine; Reiu Tõllapulga ÜK rekonstrueerimine ja Lottemaa trasside ning lähiümbruse reoveepuhasti ning kanalisatsiooni rajamine. Sellele vaatamata on 2018. aastaks valla netovõlakoormus tegevustuludest vaid 1%. Käesolevas arendamise kavas on nähtud ette Tahkuranna valla kaasfinantseerimist arendamise kava investeeringuprogrammi I ja II etapi elluviimisel järgmistes proportsioonides (sisaldades juba ka eelarvestrateegias ettenähtud projekte, kuigi osaliselt ajakava kohase täpsustusega):  Investeeringuprogrammi I etapp (aastatel 2015­2017) – valla kaasrahastus 234 915 eurot;  Investeeringuprogrammi II etapp (aastatel 2019­2025) – valla kaasrahastus 28 460 eurot.

37 3 VEEVARUSTUS

3.1 Ühisveevärgiga kaetav ala

Ühisveevärgiga kaetav ala ning uued kavandatud veetorustikud on näidatud ühisveevärgi põhirajatiste skeemil.

Valla asulate ühisvee­ ja kanalisatsiooni areng algas 20. sajandi II. poolel. Esimesed ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustikud on rajatud 1970.­ndatel aastatel. 2015. a seisuga on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatised olemas Võiste alevikus ning Uulu­Laadi (Pihla) ja Reiu külades (Tõllapulga ning Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkonnad). Vee­ ja kanalisatsioonisüsteeme haldab ning teenuseid osutab valla piires ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga haaratud piirkondades OÜ Vesoka.

Valla asulate veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatised on reeglina rajatud enam kui 30 aastat tagasi, kuid neid on viimase 12 aasta lõikes jõudumööda renoveeritud. Omaaegsest ehitusmaterjalide ja –tööde kvaliteedist sõltuvalt on vee­ ja kanalisatsioonivarustusega seotud rajatised halvas olukorras. Tahkuranna vallas kasutab ühisveevärgi teenust ca 1134 inimest e 48% valla elanikest.

Alljärgnevalt kirjeldatakse detailsemalt valla asulate ühisveevärgi süsteemide hetkeolukorda.

3.2 Ühisveevärgi kirjeldus

3.2.1 Reiu ühisveevärk Reiu küla olemasolev ühisveevärk paikneb kolmes piirkonnas: Pärnu linna Kalevis pst elamud, Tõllapulga piirkond (nimetatud ka Reiu) ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee (nimetatud ka Reiu II ja Suksumetsa) piirkond Kalevi pst­l on 2008a­l rajatud veetorustik Pärnu linna ühisveevärgist ja piirkond jääb Pärnu linna ühisveevärgi teeninduspiirkonda. Vallal puudub teadmine liitunud kinnistute ja nende elanike arvu kohta. Tõllapulga ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkondades on mõlemas oma veetorustik ja puurkaev katastrinumbriga vastavalt 20915 ja 20069. Reiu külas on elanike arv kokku ~500 ning ühisveevärgi teenust kasutavad neist Tõllapulga piirkonnas 201 ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkonnas 49 elanikku. Kalevi pst­l on hinnanguline tarbijate arv ~50. Kokku on ühisveevärk seega ~300 elanikul, mis moodustab ~60% küla elanike koguarvust. Ühisveevärgita elamutel on kasutusel omad salvkaevud või puurkaevud ning neil puudub võimalus liituda valla ühisveevärgiga. Mõlema piirkonna veetorustikud on rajatud PE plastist torudest ning on heas seisukorras. Torustiku läbimõõdud jäävad vahemikus De110...De32 ja nende kogupikkus on ~2.9km. Tõllapulga veetorule on rajatud ka 3 hüdranti.

38 Tõllapulga puurkaev PK­Reiu on 2004a­l rajatud (Siluri veekihi) 1­astmeline väikehoonega pumpla, kuhu on paigaldatud rauaärastuseks survefilter. Hoone ja pumpla armatuur on heas seisukorras. Puurkaevu keskmine toodang 2014a­ l oli 16.3m3/d ja tarbimine 14.0m3/d ning arvestamata vee osakaal on 14%.

Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkonna puurkaev PK­Suksumetsa on 2003a­l rajatud (Siluri veekiht) 1­astmeline väikehoonega pumpla, kuhu on paigaldatud on rauaärastuseks survefilter. Hoone ja pumpla armatuur on heas seisukorras. Puurkaevu keskmine toodang 2014a­l oli 5.6m3/d ja tarbimine 4.7m3/d ning arvestamata vee osakaal on 16%. Mõlema puurkaevu ja rauafiltri tootlikkus tagab olemasolevatele tarbijatele vajaliku kvaliteediga olmevee koguse. Vastavalt varem koostatud mõõtmistele on Tõllapulga hüdrantidest tagatud vooluhulk ~5l/s, mis tagab varasemate detailplaneeringute kohase tuletõrjevee vajaduse, aga ei taga kehtivate standardi kohast minimaalset vooluhulka 10 l/s väikeelamupiirkonnas.

3.2.2 Võiste ühisveevärk Võiste ühisveevärgis on ka kaks puurkaevu: PK­Külmhoone (kat. nr 6460) ja PK­Aiandi (kat. nr 6459), millest PK­Külmhoone puurkaev on põhipuurkaev ja PK­Aiandi puurkaevu kasutatakse lisapuurkaevuna. Ühisveevärgi torustikuga on ühendatud 2014a seisuga 322 el. ehk ~68% kogu aleviku elanike arvust 473. Veevärgi torustiku kogupikkus on ~4.2km, millest ~2.0km on uuendatud aastatel 2004­2007 ning ~2.2km on rajatud enam kui 20 aastat tagasi. Uuemad torusiku on PE plastist ning vanemad valdavalt malmist või ka plastist, millel ehituskvaliteet on väga madal. PK­Külmhoone puurkaev on 1966a­l rajatud (Kesk­Alam­Devoni veekihi) 1­astmeline väikehoonega pumpla, kuhu on paigaldatud rauaärastuseks survefilter, mis tagab tarbijate juures nõutud vee kvaliteedi. Hoone ja pumpla armatuur on renoveeritud ja heas seisukorras. PK­Aiandi puurkaev on 1964a­l rajatud (Kesk­Alam­Devoni veekihi) 1­astmeline väikehoonega pumpla, Hoone ja pumpla armatuur on renoveeritud ja rahuldavas seisukorras. Puurkaevul puuduvad veetöötlusseadmed. Võrku suunatud vee kogus 2014a­l oli keskmiselt 51.5m3/d ja tarbimine 23.2m3/d ehk arvestamata vee osakaal on koguni 55%, mis näitab, et veetorustik on väga halvas seisukorras ja vajab lähiajal rekonstrueerimist. Perspektiivne veevajadus võiks kasvada veevõrgu laiendamisega seni ilma ühisveevärgita elamutele, aga arvestades, et olemasolev veetorustik rekonstrueeritakse, siis summaarne veevajadus võib olemasolevaga võrreldes hoopis väheneda.

3.2.3 Uulu­Laadi ühisveevärk Uulu küla ühisveevärk põhineb kahel puurkaevpumplal: Õunaia (kat. nr 10935) ja Keskuse (kat. nr. 6683), millest Õunaia puurkaev on põhipuurkaev ja Keskuse oma on reservis. Veetorustikuga on ühendatud ka Laadi küla elamud endiste aiandusühistute Rool 1 ja 2 piirkonnas. 39 Uulu ja Laadi külas on elanikke kokku 928 in (Uulus 533, Laadis 395), kellest Uulu ühisveevärgiga on ühendatud 468 in. Ühisveevärgita elamutel on kasutusel omad salvkaevud või puurkaevud ning neil puudub võimalus liituda valla ühisveevärgiga (va Pihla elamurajoon Laadi külas). Ühisveevärgi torustikud on rekonstrueeritud/laiendatud 2011a­l ning torustik ei vaja täiendavat rekonstrueerimist. Veetorusikud on rajatud PE plastist torudest ning on heas seisukorras. Torustiku läbimõõdud jäävad vahemikku De110...De32 ja nende kogupikkus on ~6.5km. Õunaia puurkaev on 1990a­l rajatud (Siluri­Ordoviitsiumi veekihi) 1­astmeline väikehoonega pumpla, hoone ja pumpla armatuur on renoveeritud ja rahuldavas seisukorras. Puurkaevul puuduvad veetöötlusseadmed. Vastavalt puurkaevu veest ja tarbijatelt võetud veeproovidele vastab vesi reeglina nõuetele, kusjuures raud ja ammooniumi sisaldused on väga lähedal lubatud piirväärtustele (raud ja ammoonium), mistõttu tarbijate juures ei ole võimalik garanteerida vee vastavavust nõuetele. Selgelt on probleemiks lõhn, mis ei ole tarbijatele vastuvõetav. Vee kvaliteedi parendamiseks on vaja rajada veetöötlusseadmed raua ja väävelvesiniku eemaldamiseks. Keskuse puurkaev on 1966a­l rajatud (Siluri­Ordoviitsiumi veekihi) 1­astmeline väikehoonega pumpla. Hoone ja pumpla armatuur on renoveeritud ja rahuldavas seisukorras. Puurkaevul puuduvad veetöötlusseadmed. Kuna puurkaev on reservpumpla, siis täiendavate investeeringute tegemine ei ole vajalik. Võrku suunatud vee kogus 2014a­l oli keskmiselt 54m3/d ja tarbimine 40.6m3/d ehk arvestamata vee osakaal on 33%, mis on liialt suur arvestades torustiku vanust. Arvestamata vee osakaal peaks kindlasti jääma alla 20% ning vee­ettevõttel tuleb selgitada arvestamata vee põhjused. Perspektiivne veevajadus võiks kasvada veevõrgu laiendamisega seni ilma ühisveevärgita elamutele.

3.2.4 Laadi­Pihla ühisveevärk Pihla piirkond on suhteliselt uus elamupiirkond, kus paikneb 28 elamukinnistut ning 2014a andmetel elas seal 44 in. Piirkonnale on 2004a­l välja ehitatud ühisveevärgi torustik ja puurkaevpumpla, mis kuulub valla vee­ettevõttele OÜ Vesoka. Torustikud on PE plastist, läbimõõdud jäävad vahemikku De63...De32 ja nende kogupikkus on ~0.9km. Puurkaev PK­Pihla on 1966a­l rajatud (Siluri­Ordoviitsiumi veekihi) 1­astmeline väikehoonega pumpla, kuhu on paigaldatud rauaärastuseks survefilter. Hoone ja pumpla armatuur on heas seisukorras. Puurkaevu keskmine toodang 2014a­ l oli 3.8m3/d ja tarbimine 3.6m3/d ning arvestamata vee osakaal on 5%. Puurkaevu ja rauafiltri tootlikkus tagab kogu piirkonna vajaliku kvaliteediga olmevee koguse. Tuletõrjevee saamiseks on rajatud Ura jõest väljavõte koos vastava hüdrandiga. Ühisveevärgist tuletõrjevee saamine ei ole võimalik.

40 3.3 Tuletõrjeveevarustus Tahkuranna vallas on tiheasustatud piirkondades tuletõrjevee võtukohtadena olemas:  maa­alused tuletõrjevee reservuaarid: o Võiste alevik – endise kalatsehhi hoovil külmhoone puurkaevu juures mahutavusega 80 m³, o Võiste alevik ­ lasteaia (Sadama 12) hoovis mahutavusega 200 m³, o Võiste alevik – mänguplats (Allika 2) alal mahutavusega 100 m³, o Võiste alevik – Võiste kaupluse (Riia mnt 9) juures mahutavusega 100 m³, o Võiste alevik – OÜ Ordimer Trans territooriumil mahutavusega 100 m³, o Uulu küla – koolimaja juures mahutavusega 50 m³, o Uulu küla – kaupluse­söökla juures, o Uulu küla – Uulu töökoja territooriumil (Uulu­Soometsa tee ääres) maa­alune reservuaar, o Laadi küla – MTÜ Ühendus maa­alune reservuaar, o Laadi küla – OÜ Uulu Mõis maa­alune reservuaar, o Reiu küla – AS Tarriks maa­alune reservuaar, o Reiu küla – Kivialliku maa­alune reservuaar.  tuletõrjevee avatud reservuaarid: o Võiste alevik – tiik koos veevõtukaevuga Tahkuranna Algkooli juures, o Laadi küla – Pihla tee, Jõe tee, Õhtu tee elamute tulekustutusvesi Ura jõest o Reiu tee suvilapiirkonnas tiigist veevõtukoht o Reiu küla – Viira tee, o Reiu küla – Kulla tee, o Uulus töökoja ja bensiinijaama vahel asuv veevõtukoht, o Tahkuranna küla – Mõisa tee.  tuletõrjevee hüdrandid: o Uulu küla ­ Kultuuri­ ja spordikeskuse juures tuletõrjehüdrant veevõtuks Ura jõest. o Laadi küla ­ Pihla tee hüdrant veevõtuga Ura jõest. Kuna tuletõrjeveevõtu maa­alused mahutid on aastaid olnu kasutuseta ning on puudunud ka nende hooldamine, on tuletõrjeveevõtu kohtade olukord hinnanguliselt halb. Vastavalt standardi EVS­812­6:2012 nõuetele paigaldatakse hüdrandid torustikele, mille nimiläbimõõt on 100 mm (kahekorruselise hoonestuse korral erandina vähemalt 80 mm). Kui piirkonnas olemasolevad ja rajatavad torustikud ja veehaarded ei suuda tagada vajalikku vooluhulka, siis lahendatakse see lahtiste tuletõrjeveemahutite või veekogude baasil. Tahkuranna vallas on küll uute eramurajoonide veevõrkude rajamisel projekteeritud ja paigaldatud välisveevõrkudele tuletõrjehüdrante, kuid ükski neist ei ole võimeline tagama standardi kohast minimaalset vooluhulka 10l/s, mis eeldab kaheastmeliste pumplate olemasolu, mida Tahkuranna valla veevärkidel ei ole. Arvestades valla ühisveevärgiga asulate või asulaosade veevõrkude väiksust ning tarbijaskonnast tingituna väikseid tarbitavaid veekoguseid, ei ole otstarbekas rajada/renoveerida veevõrke ja pumplaid, tagamaks neist ka tuletõrjevee saamise. Tavaolukordades suurte läbimõõtudega veevõrkude puhul tingituna joogivee vähesest tarbimisest jääb vesi torustikkesse ja mahutitesse seisma ning tekib suur oht joogivee kvaliteedi halvenemisele.

41 Väikeasulate puhul on tuletõrje veevõtukohtadena aktsepteeritavad tuletõrjevee reservuaarid, aga samuti asulate maastiku ilmestavad avatud veekogud (tiigid).

4 KANALISATSIOON Tahkuranna vallas on ühiskanalisatsiooniga varustatud asulateks Võiste alevik ning Uulu, Laadi (sh. Pihla elamurajoon) ja Reiu külad. Valla piires olevat ühiskanalisatsiooni teenust kasutab ca 639 inimest e 27% valla elanikest.

4.1 Kanalisatsioonisüsteemide kirjeldus

4.1.1 Reiu küla Reiu küla ühiskanalisatsiooni rajatised paiknevad kolmes piirkonnas: Pärnu linna Kalevis pst elamud, Reiu keskuse piirkond ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkond. Tõllapulga piirkonnas on ühiskanalisatsiooniga varustatud 55 korteriga suurelamu, Reiu tee vanem elamurajoon ning uus arendatav Tõllapulga elurajoon. Kokku oli piirkonna kanalisatsiooni teenuse tarbijate arv 2014a­l 175 elanikku ning keskmine veetarbimise kohane olmereoveekogus oli 11.7m³/d. Reovesi kogutakse kokku isevoolsete plasttorudega kolme maa­alusesse plastist pumplasse, kust suunatakse reovesi survetorudega Reiu peapumplasse, kust see suunatakse omakorda edasi Pärnu linna ühiskanalisatsiooni. Olemasolev "kogumissüsteem" on kaasaegne ja heas seisukorras. Peapumpla on samuti plastist maa­alune pumpla, kuid varustatud ainult ühe sukelpumbaga, mistõttu töökindlus on madal. Pumpla vajab asendamist suurema vastu, kuna teine pump ei mahu pumpla mahutisse ära. Survetoru kuni Pärnuni on aga rajatud endise sõjaväeosa poolt ning on väga halvas seisukorras ja vajab täies mahus rekonstrueerimist (L~3.0km). Pumpla­survetoru optimaalne läbilaskevõime on ~5l/s=18m3/h, mis ületab oluliselt pealetuleva reovee vooluhulga. Ilma täiendavate ÜVK torude rajamiseta saab piirkonna reostuskoormus kasvada olemasoleva ühiskanalisatsiooni piirkonnas uute elamute rajamisega. Võimalus selleks on olemas suures mahus uusarenduspiirkondades Pihlaka, Tammiku, Haaviku, Tõlla, Pulga tee piirkondades, kus on suurusjärgus 50 tühja elamukinnistut, kuid reaalselt lisandub uusi elamuid 1­2 aastas. Perspektiivis võiks reostuskoormus kasvada kuni 200 ie­ni. Kalev pst­le on isevoolne ühiskanalisatsioon rajatud 2008a­l, millega on kõigi selle piirkonna kinnistutel võimalik liituda Pärnu linna ühiskanalisatsiooniga. Vallal puudub teave reaalselt liitunud kinnistute kohta. Hinnanguliselt on piirkonna elanike arv ~50 inimest. Piirkond jääb AS Pärnu Vesi teeninduspiirkonda. Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkonnas on kanalisatsioon rajatud Kulla tee elamutele ja Posti tee pooltele elamukinnistutele. Kokku oli piirkonna kanalisatsiooni teenuse tarbijate arv 2014a­l 21 elanikku ning keskmine veetarbimise kohane olmereoveekogus oli 2.2m3/d. Reovesi kogutakse Kulla tee ääres olevasse reoveepuhastisse, mis koosneb septikust (15m3) ja kahest filterväljakust.

42 Veerikaustusloa kohaselt on lubatud pinnasesse immutada heitvett kuni 5m3/d ning limiteeritud on BHT7=25mg/l ja HA=35mg/l. 2014a detsembri proovide kohaselt on nõuded tagatud. Puhasti puhul võib arvestada võimsuseks kuni 5m3/d, mis on võrdne ~50 elaniku reostuskoormusega ehk tagab praegused vajadused. Juhul kui kõik praegused piirkonna veekliendid varustada ka ühiskanalisatsiooniga, siis saavutab süsteem oma maksimum võimsuse. Täiendavate klientide lisandumisel ületab vooluhulk 5m3/d (perspektiivis kuni 10m3/d), ning mehaanilisele puhastusele tuleb lisada bioloogiline puhasti või suunata reovesi mujale puhastamiseks. Arvestades, et antud elamupiirkond ja Lottemaa on ühises reoveekogumisala ettepanekuga alas, siis võimalikke alternatiive tuleb kaaluda mõlemal ühiselt.

4.1.2 Lottemaa Lottemaa teemapargi rajatistel on rajatud kanalisatsiooni kogumistorustik ja pumpla, millega suunatakse reoveed kanalisatsioonimahutitesse 2x30m3, mida purgitakse vastavalt vajadusele Pärnu linna ühiskanalisatsioonis. Maksimaalne ööpäevane vooluhulk on kuni 30m3/d, mis võib perspektiivis ka suuremaks kujuneda vastavalt külaliste kasvule. Reovee kontsentratsioon võib olla tavapärasest elanikkonna reostusest suurem, aga selle kohta puuduvad veeproovide andmed. Lottemaa kehtestatud detailplaneeringu lahendus näeb ette esimesest etapis reovee kogumise ning perspektiivis reovee suunamise valla ühiskanalisatsiooni süsteemi vastavalt selle arendamisele.

4.1.3 Võiste alevik Ühiskanalisatsiooniga on varustatud aiandi piirkonna korterelamud, Tahkuranna Lasteaed­ Algkooli lasteaia hoone ja OÜ Weiss olmehoone. Kanalisatsioonitorustike pikkuseks on ~0.6km ning süsteemis on kaks ülepumplat. Elanikest on teenusega varustatud 69 in. ehk ~15% alevike elanikest (473 in). Kanalisatsioon on suunatud 1979a­l rajatud reoveepuhastisse BIO­50, mis on renoveeritud 2000.aastal. Reoveepuhasti on tehnoloogiliselt vana ning vee­erikasutusloas toodud nõuete tagamine on problemaatiline. Heitvesi suunatakse Ura jõkke. Veerikaustusloa kohaselt on 3 lubatud eelvoolu suunata heitvett kuni 36m /d ning limiteeritud on BHT7=25mg/l, HA=35mg/l, Püld=2mg/l ja KHT=125mg/l. Peamiselt on puudulik fosfori ärastamine, mille puhul pooltes proovides ületatakse nõudeid. Reoveepuhasti vajab asendamist reostuskoormusele, mis vastab perspektiivsetele vajadustele. Aleviku ühiskanalisatsiooni vanem osa on halvas olukorras. Torustikud ja kanalisatsiooni kontrollkaevud ei ole vettpidavad, mistõttu sademeterohkel ajal on puhastisse suunatav reoveekogus oluliselt suurem tavapärasest reovee kogusest. Puhastisse suunatavat reovee kogust reaalselt ei mõõdeta ning infiltratsioonivee osakaal on OÜ Vesoka hinnangul keskmiselt ~20%.

43 Aleviku reoveekogus 2014a veetarbimise kohaselt on keskmiselt 7.3m3/d, kusjuures elanikkonna osa sellest on ~62%. Hinnanguliselt suunatakse reoveepuhastisse keskmiselt reostuskoormus ~100ie. Perspektiivne vooluhulk ja reostuskoormus sõltub ühiskanalisatsiooni laiendamisest ja uute liitujate lisandumisest. Kehtestatud reoveekogumisala koormus on 400 ie.

4.1.4 Uulu­Laadi küla Uulu külas on ühiskanalisatsiooniga varustatud kaheksa korruselamut, Uulu kool ning Kultuuri­ ja Spordikeskus koos Vallavalitsuse ja söökla ruumidega, Uulu keskuse piirkond ning Laadi külas endiste aiandusühistute Rool 1 ja 2 piirkond, kus peatorustik ja pumplad paiknevad Siimu teel. Reovesi kogutakse torustike ja pumplatega kokku Uulu küla reoveepuhastisse. Uulu külas on teostamisel ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise projekt, mis lõppeb 2015a­l. Selle tulemusel saavad kõik ühiskanalisatsiooni rajatised (va reoveepuhasti) kaasajastatud ning luuakse ka täiendavalt liitumisvõimalus ~30 elanikule. Rekonstrueerimistööde järgselt on kanalisatsioonitorustike pikkuseks ~6.5km ning süsteemis on kaks plastmahutitega kompaktpumplat. Reoveepuhasti koosneb 1984a­l rajatud aktiivmudapuhastist BIO­50 ja BIO 25, territooriumil paiknevast õhukompressori­hoonest. Reovee järelpuhastuseks on biotiigid (2 x 1600 m2). Reoveepuhasti on tehnoloogiliselt vana ning vee­erikasutusloas toodud nõuete tagamine on problemaatiline. Heitvesi suunatakse Ura jõkke. Veerikaustusloa kohaselt on lubatud 3 eelvoolu suunata heitvett kuni 69m /d ning limiteeritud on BHT7=25mg/l, HA=35mg/l, Püld=2mg/l ja KHT=125mg/l. Peamiselt on puudulik fosfori ärastamine, mille puhul enamikus proovides ületatakse nõudeid. Reoveepuhasti vajab asendamist reostuskoormusele, mis vastab perspektiivsetele vajadustele. Piirkonna reoveekogus on 2014a veetarbimise kohaselt keskmiselt 22m3/d, kusjuures elanikkonna osa sellest on ~83%. Hinnanguliselt suunatakse reoveepuhastisse keskmiselt reostuskoormus ~350ie. Perspektiivne vooluhulk ja reostuskoormus sõltub ühiskanalisatsiooni laiendamisest ja uute liitujate lisandumisest. Kehtestatud reoveekogumisala koormus on 410 ie, mis võiks olla aluseks uue reoveepuhasti dimensioneerimisel.

4.1.5 Laadi­Pihla elamurajoon Omaette ühiskanalisatsiooni süsteem on Pihla elamurajoonil, kus isevoolne kanalisatsioon on rajatud 26­le elamukinnistule, kus valla andmetel elas 2014a seisuga 44 inimest. Reovesi kogutakse isevoolselt Schöttli Keskkonnatehnika reoveepuhastisse 2x Ekol­6, kust heitvesi suunatakse isevoolselt Ura jõkke. Torustikud ja puhasti on rajatud 2004a­l. Veerikaustusloa kohaselt on lubatud eelvoolu suunata heitvett kuni 8.8m3/d ning limiteeritud on BHT7=40mg/l, HA=35mg/l ja KHT=150mg/l. Peamiselt on puudulik fosfori ärastamine, mille puhul kõikides viimastes proovides ületatakse varasemalt esitatud nõudeid.

44 Tegelikkuses on suurimaks probleemiks asjaolu, et puhasti on kõrgema jõe veeseisu korral üleujutatav, probleemi lahenduseks on puhasti ette pumpla rajamine ning puhasti ümberrajamine kõrgusele, kus temast väljuv torustik on garanteeritult kõrgemal kui maksimaalne veeseis eelvoolus. Piirkonna reoveekogus 2014a veetarbimise kohaselt on keskmiselt 3.4m3/d. Hinnanguliselt suunatakse reoveepuhastisse keskmiselt reostuskoormus ~44ie. Perspektiivne vooluhulk ja reostuskoormus sõltub uute liitujate lisandumisest. Reoveepuhasti EKOL­6 üks blokk on tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt mõeldud kuni 40 inimese reovee puhastamiseks ehk kahe bloki koostööl on võimsus kuni 80 ie, mis on suurem kui praegune ja ka perspektiivne võimalik reostuskoormus.

4.2 Sademeveekanalisatsioon Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga asulates sademeveekanalisatsioon puudub. Asulate kõvakattega aladele formeeruv sademevesi valgub reeglina haljasaladele ning imbub sealt ka pinnasesse. Käesoleva arendamise kava autoritele teadaolevalt on sademevee äravooluga probleeme Võiste alevikus Sadama, Ringi, Savi ja Kivi tänavate vahelisel alal, kuhu maapinna reljeefist tingituna sademeterohkel (lumesula, vihmaperioodid) ajal koguneb pinnavesi. Sademevee äravool alalt on takistatud, kuna rannaäärse Võiste sadama (sh kalatöötlemise) territooriumit on selle rajamise ajal tõstetud. Eelpool mainitud ala ülevaatuse tulemusena võiks ala sademevee äravooluga seotud probleemi lahenduseks välja pakkuda:  kaaluda tulevasel arendamisel e hoonestamisel (hetkel on tegemist hoonestamata või hõredalt hoonestatud alaga) maa­ala täitmist täitepinnasega,  sademevee äravool lahendada tänavaäärsete kraavide rajamise ja/või regulaarse puhastamisega. Kraavidesse formeeruva sademevee efektiivse äravoolu tagamiseks vajavad kraavid perioodilist puhastamist sinna kogunenud heljumist ja prahist. Sademeveega seotud probleemide esinemisel väikeasulates on otstarbekas lahendustena ette näha võimalikult lihtsaid ja rajamise suhtes mittekulukaid lahendusi, nagu näit teeäärsed pinnavee kraavid ning kõvakattega aladele (va autode parkimiseks mõeldavad asfaltplatsid) maapinnakallete andmine, soodustamaks sademevee valgumist haljasaladele. Teadaolevalt vallas kavandatavate uute arendusprojektide puhul ei ole ette näha suurte kõvakattega alade rajamist. Kui siiski lähitulevikus kavandatakse ja/või arendatakse kinnistuid või piirkondi, kuhu planeeritakse ka suuri kõvakattega alasid (eelkõige parkimisplatsid), mis eeldavad ka sademevee kogumist ja ärajuhtimist, peaks tähelepanu pöörama järgnevatele põhimõtetele:  sademevee kanalisatsiooniga kogutava sademevee juhtimiseks loodusesse on vaja taotleda vee­erikasutusluba,

45  kogutav sademevesi enne suunamist loodusesse vajadusel vajab puhastamist reoainetest (eelkõige heljumist ja naftasaadustest), välistamaks suubla seisundi halvenemist [“Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” §7],  reoveepuhastite efektiivse ja nõuetele vastava puhastusastme tagamiseks tuleks igati vältida kogutava sademevee juhtimist väikeasula ühiskanalisatsiooni.

46 5 ÜHISVEEVÄRKI JA ­KANALISATSIOONI TEENINDAV VEE­ ETTEVÕTE Tegevuse ulatus Tahkuranna vallas (Võiste alevik, Uulu­Laadi ja Reiu küla) tegeleb ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni rajatiste haldamisega ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse osutamisega OÜ Vesoka Tahkuranna Vallavalitsusega 25.10.10 sõlmitud lepingu alusel. Reiu küla Kalevi puiestee kinnistutel osutab kokkuleppel OÜ­ga Vesoka vee­ ja kanalisatsiooniteenust AS Pärnu Vesi. Vee­ettevõtluse tegevuspiirkondi ja vee­ettevõtjaid Tahkuranna vallavolikogu poolt määratud ei ole. ÜVK seaduse kohaselt kohalduvad isikule, kes ei ole määratud vee­ettevõtjaks seaduses sätestatud korras, kuid kelle tegevus vastab ÜVK seaduse paragrahvi 7 lõikes 1 sätestatule ning tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab ÜVK seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni määratlusele, seaduses vee­ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Vee­ettevõtte omand ja juhtimine OÜ Vesoka 100 %­liseks omanikuks on Tahkuranna vald. Tahkuranna Vallavalitsus nimetab OÜ Vesokale kolmeliikmelise nõukogu, kes omakorda valib juhataja. OÜ Vesoka põhitegevuseks on: - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste hooldamine ning vee­ ja kanalisatsiooniteenuse osutamine Tahkuranna vallas, - kommunaalteenuse vahendamine (prügi), - remont ja ehitustööd. Lisaks on ettevõtte korraldada valla haljasalade ja bussipeatuste korrashoid. Vee­ettevõtte struktuur Ettevõttes töötab 5 inimest [administratsioon ja raamatupidamine 2 töötajat (sh 1 osalise tööajaga), 1 hooldus­ ja remonditööline ja 2 koristajat (sh 1 osalise tööajaga). Vee­ettevõtte struktuuri kujundamisel on lähtutud eeldusest, et meeskond peab tagama klientide teenindamise ja varade igapäevase toimimise. Lähtuvalt suhteliselt väikesest teeninduspiirkonnast ja opereeritavate varade suurusest ei ole majanduslikult põhjendatud oma jõududega torustike ja seadmete rekonstrueerimine või väljaehitamine, samuti suuremahulised hooldetööd, mis eeldavad eritehnika olemasolu ja jätkusuutlik varade haldamine tagatakse osade teenuste sisseostmise tõttu. Masinapark Ettevõtte kasutuses olev masinapark koosneb väikekaubikust, mis on administratsiooni ja lukkseppade kasutuses. Osutatavad teenused

47 Ettevõtte oma meeskonnaga on tagatud järgmised teenused: 1) Kliendikaebuste registreerimine, kontroll ja lahendamine; 2) Tehniliste tingimuste väljastamine ja ehitusprojektide kooskõlastamine; 3) Ettevõtte raamatupidamine; 4) Vee­ ja reoveepuhastusjaamade ning pumplate opereerimine ja hooldus; 5) Territooriumite korrashoid; 6) Ehitus­ ja rekonstrueerimistööde koordineerimine; 7) Käidujuhtimine; 8) Veeteenuse alase aruandluse korraldamine.

Sisseostetavad teenused Teenusena ostab OÜ Vesoka: 1) Valve­, side­ ja IT­teenus; 2) Kaevetehnika rent ja teekatete taastamine; 3) Veetorustike hüdropneumaatiline pesu; 4) Kanalisatsioonitorustike survepesu; 5) Laboriteenus; 6) Veemõõtjate taatlemine; 7) Vee­ ja reoveepuhastusjaamade ning pumplate seadmete remont; 8) Rekonstrueerimis­ ja ehitustööd; 9) Veetorustikel lekete tuvastamine; 10) Vee­ ja kanalisatsioonitorustike avariide lokaliseerimine; 11) Vee­ ja heitveeproovide võtmine.

Torustike kuuluvus Tahkuranna vallas asuvad ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni torustikud kuuluvad osaliselt vallale ja osaliselt (Reiu küla survetrassid, Võiste trassid, Reiu ülepumpla­trassid ja Uulu kanalisatsiooni trassid) OÜ­le Vesoka. Käesolevas arendamise kavas on eeldatud, et vald annab esimesel võimalusel kõik seni vallale kuuluva ÜVK­teenuse pakkumiseks kasutatava põhivara üle OÜ Vesoka läbi vee­ettevõtte omakapitali suurendamise. Vee­ ja kanalisatsiooniteenuste tariifid Käesoleval hetkel kehtivad ÜVK­teenuste hinnad (km­ga): 1. Tasu tarbitud vee eest: Uulu 1,26 eurot/m3 Võiste 1,26 eurot/m3 Pihla 1,26 eurot/m3 Postitee 1,26 eurot/m3 Reiu 1,26 eurot/m3

2. Tasu heitvee ärajuhtimise eest: Uulu 1,95 eurot/m3 Võiste 1,95 eurot/m3 Reiu 1,95 eurot/m3 Postitee 1,95 eurot/m3 Pihla 1,95 eurot/m3 48 OÜ Vesoka finants­majanduslikud põhinäitajad

2014. aastal oli OÜ Vesoka käive 90 803 EUR, mis on 8 857 EUR võrra suurem võrreldes eelmise aastaga. Aasta lõppes 4 865 EUR suuruse kasumiga. OÜ Vesoka majandustegevusele ja ­tulemustele avaldasid 2014.a olulist mõju järgmised asjaolud:  vee­ja kanalisatsiooniteenuste realiseerimine (2014.a teises pooles muutusid vee­ ja kanalisatsiooni teenuste hinnad ca 10%);  prügi ladestamise ja äraveo teenuse osutamine;  remonttööd Tahkuranna vallas;  haljastus­ja heakorratööd Tahkuranna vallas. Allolevas tabelis on toodud OÜ Vesoka peamised finantsnäitajad.

Tabel 24. OÜ Vesoka peamised finantssuhtarvud Indikaator 2013 2014 Müügitulu 81 946 EUR 90 803 EUR Puhaskasum, kahjum ­2 728 EUR 4 865 EUR Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 3,04 2,56

6 PERSPEKTIIVNE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

6.1 Veevarustuse perspektiivskeem Käesoleva arengukava koosseisus käsitletakse ühisveevärki eelkõige olemasolevate ühisveevärkide ja kehtestatud või perspektiivsete reoveekogumisalade piirkonnas. Olemasolevates ühisveevärkides ei planeerita suuri muutusi ehk nad jäävad sisuliselt kõik toimima nagu olemasolevad süsteemid on, st:  kõik puurkaevpumplad on ja jäävad üheastmelisteks puurkaevpumplateks, millega tagatakse vajalik olmeveevajadus.  tuletõrjevee saamiseks vastavas kehtivas standardis toodud miinimum nõue 10 l/s ei ole ühisveevärgist kättesaadav, mistõttu tuletõrjevesi tuleb lahendada väljaspool ühisveevärki.  ühisveevärgis kasutatav põhjavesi ei vasta kõigi nõuete osas joogiveekvaliteedi nõuetele (peamiselt raud, värv, lõhn, maitse), mistõttu kõik töös olevad põhipuurkaevpumplad peavad olema varustatud vastavate puhastusseadmetega.  olemasolevad vanad metalltorud tuleb renoveerida, et vähendada veekadusid, tõsta süsteemi töökindlust ja kindlustada tarbijatele parem veekvaliteet. Ühisveevärgi laiendamine seni lokaalse veevärgiga elamutele/elamupiirkondadele või muudele objektidele teostatakse vastavalt tehnilistele ja finantsilistele võimalustele ja prioriteetidele. Renoveeritavad ja laiendatavad ÜVK rajatised on kajastatud ÜVK skeemidel ja investeeringute tabelites.

49 6.2 Veevarustuse investeeringute projektid

6.2.1 Ühisveevärgi renoveerimine Renoveerimist vajad objektid on järgmised:  Võiste aleviku vanema veetorustiku rekonstrueerimine kogupikkuses L~1900m. Renoveerimise tulemusena peab oluliselt vähenema arvestamata vee osakaal, mis 2014a­l oli koguni 55%.  Uulu küla puurkaevpumplale PK­Õunaia veetöötlusseadmete ehk survefiltrite 3 rajamine raua ja H2S eemaldamiseks tootlikkusega Q=10m /h, mille tulemusena tagatakse nõuetekohane ja tarbijale vastuvõetav vee kvaliteet.

6.2.2 Ühisveevärgi laiendamine  Võiste alevikus on veetorustiku laiendamisel prioriteedid Allika tn elamud ja külakeskus Tahku Tare torustiku pikkusega L~400m.  Võiste aleviku lõunapoolsema piirkonna veevõrgu laiendamine jääb pikemasse perspektiivi, pikkusega L~550m.  Tahkuranna külas (kehtestatud reoveekogumisalal) on tegemist endiste suvilate aiandusühistutega ja lokaalsete veevärkidega. Piirkonnas on tehniliselt võimalik rajada uus ühisveevärk olemasolevate puurkaevude baasil, mille tarvis on vaja: o Tahkuranna ja Tahkumere puurkaevude rekonstrueerimine. o Veetorusiku rajamine L~2200 m. Probleemiks on olemasolevate rajatiste omandiküsimused ja avalikult kasutatavate teemaade kinnistute puudumine ning väga väike huvi ühisveevärgi järele. Sellest tulenevalt jääb ühisveevärgi rajamine antud piirkonnas kaugemasse perspektiivi.

6.2.3 Uulu tööstuspiirkonna veevarustuse väljaehitamine Tahkuranna Vallavalitsus soovib aastatel 2016­2017 Ühtekuuluvusfondi kaasabil välja ehitada Uulu tööstuspiirkonna veevarustuse. Projekti raames rajatakse planeeritavale teemaa­alale kokku 1565 m Ø110 mm veetorustikku ning ehitatakse välja liitumispunktid kõigile kinnistutele. Torustikud ühendatakse olemasoleva Uulu küla ühisveevärgiga.

6.3 Kanalisatsiooni perspektiivskeem

6.3.1 Reiu küla Vastavalt reoveekogumisalade muutmise ettepanekule on Reiu külas järgmised alad, kus tuleb kaaluda ühiskanalisatsiooni rajamist ja rekonstrueerimist: Reiu Tõllapulga piirkond, kus piirkonna reostuskoormus on praegu ~175ie ning perspektiivis võib kasvada kuni ~200ie. Vajalik on rekonstrueerida olemasolev peapumpla ja survetoru. Postitee, Kuukivi ja Kulla tee ja Lottemaa piirkond, kus reostuskoormus on suveperioodil kuni 1051 ie/d ja perspektiivis kuni 1510 ie/d.

6.3.1.1 Reiu Tõllapulga alternatiivide analüüs Alternatiivid on järgmised: 1a. Rekonstrueerida pumpla ja survetoru selle vanas asukohas;

50 1b. Rekonstrueerida pumpla ja survetoru uues asukohas; 2. Rajada pumpla asemele reoveepuhasti.

1. Reoveepumpla ja survetoru rekonstrueerimine Kuna olemasoleva pumpa mahuti on teise pumba lisamiseks liiga väike, tuleb vana pumpla auskohta või selle kõrvale rajada uus pumpla soovitusliku läbimõõduga 1.5m ja sügavusega 3.5m. Pumpla vooluhulk sõltub valitud survetoru läbimõõdust ning on minimaalsest survetoru läbimõõdust PE De110mm tulenevalt 5l/s, mis ületab oluliselt pealetuleva vooluhulga.

Variant 1a) Olemasolev survetoru (kogupikkus L=3.0km) paikneb suures enamuses Pärnu Looduskaitsealal ja on remondiks või hoolduseks väga raskesti ligipääsetav. Toru rekonstrueerimine olemasolevas asukohas eeldab, et terves pikkuses tuleb trassil toru rajamiseks ja hilisemaks ekspluatatsiooniks teostada vajalikus laiuses metsa raie ja teenindustee rajamine, mis võimaldab transpordi liikumist kogu trassi ulatuses (~5m laiune ala).

Variant 1b) Uus survetoru asukoht. Uue asukoha puhul on mõistlik toru rajada avalikult juurdepääsetavale tänava­alale, mis võimalikult vähe kahjustab looduskeskkonda, kuid oleks samas ka võimalikult lühike, kuna pikem toru on ehitus poolest kallim ja ka energia kulu pumpamisele on suurem. Avalikult kasutatavad tänava­alad on Pärnu­Ikla maantee ja Golfi keskuse arendusalale jäävad kaks tänavakordiori, millest Pärnu­Ikla maantee trassikoridor on suure tõenäosusega mitte kasutatav variant. Kasutatav trassikoridor jääb Golfi keskuse arendusala tänavate koridori ning lõpp­punktiks saab olla Kalevi pst olemasolev Pärnu linna ühiskanalisatsioonitorustik. Reiu pumpla ja Golfi keskuse vahele jääb Pärnu Looduskaitseala, millest tuleb minna kas läbi või ringiga mööda piki olemasolevaid teid. Arvestades, et mööda minekuks on ainuke avalikult kasutatav tee Pärnu­Ikla maantee, on reaalseks võimaluseks looduskaitsealast läbi minna võimalikult lühikest trassi pidi, seejuures arvestades ka juba olemasoleva toru paiknemist. Eelnevast tulenevalt on optimaalseim trassikoridor Golfi keskuse arendusalal Kalevi pst pikendusel kuni projekteeritava Golfi keskuseni ning sealt risti läbi Pärnu loodusala olemasoleva survetorusiku asukohani. Kokku on rekonstrueeritava survetorustiku pikkus 2.90km, millest 0.55km on vanas asukohas ja 2.35km uues asukohas. Survetoru läbimõõt on PE De110mm. Arvestades, et Variant 1b on lühem ja keskkonna seisukohalt vähem kahju tekitav, on see eelistatum trassivaliku variant.

2. Reoveepuhasti rajamine Reoveepuhasti peab olema võimsusega 200 ie. Puhasti kuja on sõltuvalt tehnoloogiast 20 kuni 50m. Eeldatavalt tuleb puhasti rajada olemasoleva pumpla asukohast mõnevõrra eemale, kuna pumpla paikneb kortermaja läheduses. Olemasoleva pumpla juures puudub eelvool, kuhu heitvesi suunata. Eelvooluks saab olla Reiu jõgi, milleni tuleb rajada täiendavalt heitvee pumpla survetoru läbi elamurajooni pikkusega L~1.0km.

51 Kuna piirkonnas formeerub reovesi ainult elanikkonnalt, siis võib puhasti puhul valida tehnoloogia, mis tagab alla 300ie reoveepuhastile esitatavad minimaalsed nõuded

(BHT7=40mg/l, KHT=150mg/l, Ha=35mg/l). Arvestades puhasti väiksust, ei saa puhasti puhul rakendada mudakäitlust, mis tuleb purgida Pärnu linna reoveepuhastisse. Arvestades, et saastetasusid arvestatakse ka fosfori ja lämmastiku eest, peaks puhasti tehnoloogia võimaldama ka nimetatud näitajate osas arvestatavat puhastusefekti. Reoveepuhasti tehnoloogiale tuleb lisaks arvestada kaasnevaid töid (juurdepääsuteed, teenindusplatsid, piirdeaed). Reoveepuhasti tehnoloogia kirjeldus Kuna tegemist on tavapärase elanikkonna olemreoveega, siis valitav tehnoloogia sõltub otseselt selle maksumusest. Tingimuseks on, et puhastist välja juhitav heitvesi vastaks nõuetele, mis määratakse veed­erikasutusloaga, kui seda taotlema hakatakse. Eelistatum on klassikaline aktiivmuda puhasti reostuskoormusele 200ie. Kuna tegemist on suhteliselt väikese reostuskoormusega, siis on võimalik kasutada tehase toodangut kui ka individuaalset lahendust, mis on alati kallim variant. Puhasti koosneb järgmistest tehnoloogilistest osadest: 1. Mehaaniline puhastus ­ automaatvõre. 2. Bioloogiline puhastus, mis võib koosneda denitrifikatsioonimahutist, aeratsioonimahutist, järelsetitist, aktiivmuda regeneratsioonimahutist. Denitrifikatsiooni mahutis toimub puhastusprotsessi aeroobses osas (aeratsioonimahutis) nitraatideni oksüdeeritud lämmastiku redutseerumine, mille käigus lämmastik eraldub gaasilise lämmastikuna atmosfääri. Protsessi toimumiseks pumbatakse aeratsioonimahuti lõpust nitraadirikas heitvesi ja aktiivmuda suspensioon tsooni algusesse, samuti toimub tagastusmuda ülevool regeneratsioonimahutist. Denitrifikatsioonimahutisse manustatakse ka fosfori eraldamiseks kemikaali. Aeratsioonimahutis toimub reovee õhustamine ja segamine peenmullilise õhustussüsteemi abil.

Järelsetitis eraldub aktiivmuda töödeldud reoveest, vajudes setiti põhja. Järelsetiti põhjast suunatakse aktiivmuda õhktõstukite abil regeneratsioonimahutisse (tagastusmuda). Puhastatud heitvesi voolab järelsetiti heitveekogumistorustiku kaudu kogumiskolusse ning sealt puhasti äravoolutorusse. 3. Settekäitlus Settekäitluse ülesandeks on bioloogilise puhastusprotsessi käigus tekkiva liigmuda (biomuda juurdekasvu jääk) stabiliseerimine ja mahu vähendamine järgnevaks utiliseerimiseks sobiva mahuni. Liigaktiivmuda eemaldatakse automaatselt perioodiliselt settemudamahutisse. Eemaldatud muda transporditakse lähimale settekäitlust omavale reoveepuhastile

52 Alternatiivide võrdlus

Ühiku Ühi maksumu Nimetus Selgitus k Kogus s Summa Reiu reoveepumpla ja survetoru rekonstrueerimine (alternatiiv 1a), sh 335 000 Uus plastpumpla vanas asukohas. Reiu peapumpla H=3.5m D=1.6m. Pumbad 2tk a rekonstrueerimine Q=5l/s, H=15m m 1 20 000 20 000 Reiu peapumpla survetorustiku Uue torustiku PE De110mm pikkus rekonstrueerimine vanas ~3.00km, lisaks metsa raie ja asukohas juurdepääsu tagamine m 3 000 105 315 000 Reiu reoveepumpla ja survetoru rekonstrueerimine (alternatiiv 1b), sh 277 500 Uus plastpumpla vanas asukohas. Reiu peapumpla H=3.5m D=1.6m. Pumbad 2tk a rekonstrueerimine Q=5l/s, H=15m m 1 20 000 20 000 Reiu peapumpla survetorustiku Uue torustiku PE De110mm pikkus rekonstrueerimine vanas ~3.00km, lisaks metsa raie ja asukohas juurdepääsu tagamine m 550 105 57 750 Reiu peapumpla survetorustiku Uue torustiku PE De110mm pikkus rekonstrueerimine uues ~2.35km, lisaks metsa raie ja asukohas juurdepääsu tagamine m 2 350 85 199 750 Reiu reoveepuhasti rajamine (alternatiiv 2), sh 259 000 Uus plastpumpla vanas asulohas. Reiu peapumpla H=3.5m D=1.6m. Pumbad 2tk a rekonstrueerimine Q=5l/s, H=3m m 1 20 000 20 000 Puhasti reostuskoormus 200 ie, sh juurdepääsuteed, platsid, piirded, Uue reoveepuhasti rajamine puhastatud heitvee pumpla tk 1 154 000 154 000 Uue survetoru PE De110mm Heitvee survetoru rajamine rajamine osaliselt läbi elamurajooni m 1 000 85 85 000

Rajamismaksumuse osas on reoveepuhasti rajamine ja torustiku rekonstrueerimise alternatiivid samaväärse maksumusega, kuid pumpla opereerimine on oluliselt lihtsamini teostatav ning selle nõuete kohane töötamine on tagatud ka oluliselt suurema või väiksema reostuskoormuse ja/või vooluhulga puhul, mistõttu opereerimise ja keskkonna seisukohalt on pumpla variant eelistatum. Reoveepuhasti otsesed ekspluatatsiooni kulud on oluliselt suuremad kui ainult pumpla omad. Variantide võrdlusel on määravaks reovee Pärnu Vesi poolne vastuvõtu tasu. Survetoru asukoha suhtes on eelistatum variant 1b ehk survetoru rajamine valdavalt uues auskohas.

6.3.2 Lottemaa ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee Kulla teel on kanaliseeritud elamute tarvis on rajatud mehaaniline puhasti (septik) koos filterväljakuga, mis tagab kuni 50 inimese reostuskoormuse puhastamise. Pikas perspektiivis võib puhasti jääda väikseks, kuna piirkonna elanike arv võib elamukinnistute arvust tulenevalt kasvada kuni 100 inimeseni. Viimase eeldus on, et kanalisatsioon rajatakse kõigi veega

53 varustatud kuid kanaliseerimata kinnistuteni (Posti teel). Puhasti ei ole üldse kasutatav Lottemaaga ühise puhastina. Lottemaal on rajatud kogumismahutid mahuga 2x30m2/d. Kogu reoveekogumisala perspektiivne reostuskoormus on kuni 1510 ie ja vooluhulk 40m3/d. Reostuskoormus tuleneb suurest Lottemaa külaliste arvust ja reovee kontsentratsioon on eeldatavalt suurem kui tavaelanikkonna poolt formeeruva reovee puhul. Antud vooluhulgaga reostus tuleb puhastada kas kohapeal või suunata puhastamiseks mujale. Alternatiivid on reoveepuhasti ja pumpla võrdlemisel. Kanalisatsiooni laiendamisel Posti tee elamutele on alternatiiviks ainult torustiku mitte rajamine.

6.3.2.1 Lottemaa ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee alternatiivide analüüs Alternatiivid: 1. Rajada piirkonnale ühine reoveepuhasti; 2. Rajada piirkonnale pumpla­survetoru süsteem, et suunata reoveed mujale puhastamiseks, milleks on sobilik ainult Pärnu linna ühiskanalisatsiooni; 3. Jätkata olemasoleva lahendusega (reoveo äravedu Lottemaal ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee ühiskanalisatsiooni mitte laiendamine).

1. Ühise reoveepuhasti rajamine Nii Lottemaa kui Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkonnas puudub eelvool kuhu puhastatud heitvesi suunata. Puhastatud heitvee suunamine Pärnu lahe rannikuäärsele puhkealale ei ole mõeldav, mistõttu reaalseks võimaluseks on süvamerelasu kasutamine või heitvee pinnasesse immutamine. Heitvee immutamine mahus 40m3/d alal, mis on suhteliselt merevee taseme lähedal, ei ole soovitatav lahendus ning eeldatavalt ei ole ka ilma negatiivsete kaasmõjudeta teostatav. Süvamerelasu rajamise hindamine eeldab täiendavat vastavat uuringut ning selle rajamismaksumuse hinnang võib olulisel määral muutuda. Arvestama peab vähemalt ~500m pikkuse süvamerelasu rajamisega alates veepiirist. Kuna tulenevalt Lottema kasutamisest peab reoveepuhasti taluma reostuskoormuse väga suurt kõikumist, siis puhasti tehnoloogia peab olema selline, mis saab sellega hakkama. Teadaolevalt on selleks ainult annuspuhasti tehnoloogia. Arvestama peab, et väljaspool suveperioodi on puhastit läbiv reostuskoormus suurusjärgus ~10% maksimaalsest, mis oluliselt tõstab reovee puhastamise omahinda tulenevalt suhteliselt suurtest ekspluatatsioonikuludest, mis on vajalikud suurema puhasti käigushoidmiseks. Probleemne on samuti reoveepuhasti asukoha leidmine, kuna piirkond on aktiivselt kasutuses puhkealana, kuhu reoveepuhasti rajamine on väga halb lahendus. Puhasti asukohana on arvestatud seni kehtivas arengukavas kajastatud perspektiivse puhasti asukohta. Kehtivas arengukavas ei ole käsitletud puhasti reaalselt rajamise ja ekspluateerimise võimalusi, sh asukoha (puhkeala ja looduskaitseala lähedus) ja eelvooluga kaasnevaid probleeme (süvamerelasu vajadust).

54 Reoveepuhasti tehnoloogia kirjeldus Kasutatav on sisuliselt ainult annuspuhasti tüüp reoveepuhasti, mis on Soome tingimustes täitnud talle pandud ülesanded: töökindel hooajalise suure ebaühtlusega koormusel, sealhulgas madala koormusega talveperioodil (Soomes on hulgaliselt ka vastupidiseid näiteid – talikuurortide suur tarbimine talvel, väiksem suvehooajal). Reoveepuhasti dimensioneerimisel tuleb arvestada perspektiivse reostuskoormusega, mis on kuni 1510 ie, kuid eeldatavalt suurema reostusastmega võrreldes tavapärase elanikkonna olmereoveega. Eeldatav voolhulk on kuni ~40m3/d ja maksimaalselt 8.8m3/h. Annuspuhasti koosneb järgmistest seadmetest ja protsessidest: • Võrest; • Eelaeratsioonist; • Aereerimine aerotankis, kemikaalide doseerimine, filtreerimine, järelsetitamine; • Heitvesi on valmis suublasse juhtimiseks ning on koostisega, mis vastab vähemalt VV määruse nr 99 nõuetele.

Protsessi käigus toimub muda tihendamine kuivainesisalduseni kuni 4­5%, mille järel toimub muda äravedu paakautoga Pärnu linna reoveepuhasti mudatahendisse. Eraldi mudakäitlust, sealhulgas mahutit välja ei ehitata, kuna see ei ole puhkepiirkonda silmas pidades võimalik ja Pärnu puhasti lähedust silmas pidades mõistlik. Arvestades, et puhasti paikneb vahetult looduskaitseala ja aktiivse puhkeala läheduses, peavad puhasti rajatised olema soovitavalt kinnised ning hoonest välja juhitav õhk peab olema eelnevalt puhastatud.

2. Reovee pumpamine Pärnu linna ühiskanalisatsiooni Reovee suunamiseks tuleb rajada pumpla ja survetoru kuni lähima toruni, mis võtab vajaliku vooluhulga vastu, milleks on Reiu keskuse survetorustik, mis põhivariandina rekonstrueeritakse läbi Golfi arenduspiirkonna. Lottemaa ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee ühine maksimaalne kokku kogutav vooluhulk on ~8m3/h=2.2l/s, mille tarvis tuleb rajada survetoru läbimõõduga PE De110mm pikkusega L~3.00km, mille kaudu saab pumbata ära vooluhulga kuni 5l/s. Lottemaa pumpla asukohaks on planeeritud olemasolevate kogumismahutite asukoht. Survetoru trassikoridori määramisel tuleb arvestada kehtivate looduskaitse alaste piirangutega ja võimalikult lühikese torustikuga. Sobivaim trassikoridor on kajastatud asendiplaanil, kus trass kulgeb piki olemasolevaid teid ja/või piki looduskaitseala piiri. Survetoru läbib Postitee, Kuukivi ja Kulla elamupiirkonna olemasoleva reoveepuhasti kõrvalt, kuhu saab rajada pumpla ning suunata elamupiirkonna reoveed puhasti asemel otse survetorusse.

55 Alternatiivide võrdlus

Ühiku Ühi maksumu Nimetus Selgitus k Kogus s Summa Lottemaa ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee ühise reoveepuhasti rajamine (Alternatiiv 1), sh 1 186 050 Uus plastpumpla H=3.5m D=1.6m. Lottemaa pumpla rajamine Pumbad 2tk a Q=5l/s, H=25m m 1 20 000 20 000 Survetorustiku rajamine Lottemaa pumplast kuni Uue torustiku PE De110mm pikkus puhastini ~1.07km m 1 070 85 90 950 Maks reostuskoormus kuni 1510ie (talvine sellest 10%) sh juurdepääsuteed, platsid, piirded, Uue reoveepuhasti rajamine puhastatud heitvee pumpla tk 1 750 000 750 000 Uue torustiku PE De160mm pikkus Süvamerelasu rajamine ~0.6km m 600 300 180 000 Vahesumma Lottemaa 1 040 950 Suksumetsa Kulla tee reoveepupuhasti asemele Uus plastpumpla H=3.5m D=1.2m. pumpla rajamine Pumbad 2tk a Q=2.5l/s, H=15m tk 1 10 000 10 000 Suksumetsa Posti tee pumpla Uus plastpumpla H=3.5m D=1.2m. rajamine Pumbad 2tk a Q=2.5l/s, H=15m tk 1 10 000 10 000 Posti tee kanaliseerimata Isevoolse toru rajamine kinnistutele m 630 150 94 500 Posti tee ja Kulla tee pumpla Survetorustiku rajamine survetorud PE De63mm m 360 85 30 600 Vahesumma Suksumetsa 145 100 Lottemaa ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee reovee suunamine Pärnu ühiskanalisatsiooni (Alternatiiv 2), sh 420 100 Uus plastpumpla H=3.5m D=1.6m. Lottemaa pumpla rajamine Pumbad 2tk a Q=5l/s, H=25m m 1 20 000 20 000 Survetorustiku rajamine Lottemaa pumplast kuni Reiu Uue torustiku PE De110mm pikkus küla pumpla survetoruni ~3.00km m 3 000 85 255 000 Vahesumma Lottemaa 275 000 Suksumetsa Kulla tee reoveepuhasti asemele pumpla Uus plastpumpla H=3.5m D=1.2m. rajamine Pumbad 2tk a Q=2.5l/s, H=15m tk 1 10 000 10 000 Suksumetsa Posti tee pumpla Uus plastpumpla H=3.5m D=1.2m. rajamine Pumbad 2tk a Q=2.5l/s, H=15m tk 1 10 000 10 000 Posti tee kanaliseerimata Isevoolse toru rajamine kinnistutele toru De160mm m 630 150 94 500 Posti tee ja Kulla tee pumpla Survetorustiku rajamine survetorud PE De63mm m 360 85 30 600 Vahesumma Postitee, Kuukivi ja Kulla tee 145 100

Arvestades, et pumpla­survetoru alternatiiv on juba investeeringute võrdluses oluliselt soodsam lahendus ja lisaks oluliselt suurema töökindlusega ning väiksema keskkonnariskiga, siis see on eelistatud alternatiiv.

56 6.3.3 Võiste Võistes on toimiv suuresti amortiseerunud ühiskanalisatsioonisüsteem reoveepuhastiga BIO­ 50, kuhu suunatakse reostuskoormus ~100 ie. Kehtestatud reoveekogumisala reostuskoormus on 400 ie. Selleks, et tagada olemasolevate süsteemide edasine toimimine tuleb vanad torustikud ja reoveepuhasti rekonstrueerida. Lähemas perspektiivis on vallal plaanis ühiskanalisatsiooni laiendamine olemasolevate süsteemide lähipiirkonnas Allika ja Kivi tn­l, mille tulemusena võib süsteemi lisanduda kuni 50 inimest. Pikemas perspektiivis nähakse ühiskanalisatsiooni laiendamist ka ülejäänud reoveekogumisala ulatuses ja selle lähipiirkonnas, kus on ühisveevärk, mille tulemusena võib lisanduda täiendavalt kuni 175 inimest. Vastavalt ühiskanalisatsiooni laiendamisele peab rekonstrueeritav reoveepuhasti tagama nõuetekohase puhastuse esimeses etapis reostuskoormuse 150 ie ja teises etapis kuni 325 ie, eeldusel, et kõik kinnistud ka liituvad ja tarbivad teenust nö täismahus. Reoveepuhasti rekonstrueerimisele sisulist alternatiivi ei ole, kuna lähipiirkonnas puudub mõni suurem reoveepuhasti, kuhu võiks kaaluda reovee suunanist. Reoveepuhasti reostuskoormus on mõistlik planeerida koheselt jõudlusele kuni 300 ie, mis peab olema töötav ka lähiajal oluliselt väiksema reostuskoormusega. Eelnevalt tuleb teostada reostuskoormuse kontrollmõõtmised, et täpsustada praegune tegelik reostuskoormus ja selle kõikumine. Kuna piirkonnas formeerub reovesi peamiselt elanikkonnalt, siis võib puhasti puhul valida tehnoloogia, mis tagab alla 300ie reoveepuhastile esitatavad minimaalsed nõuded

(BHT7=40mg/l, KHT=150mg/l, Ha=35mg/l). Arvestades puhasti väiksust, ei saa puhasti puhul rakendada mudakäitlust, mis tuleb purgida Pärnu linna reoveepuhastisse. Arvestades, et saastetasusid arvestatakse ka fosfori ja lämmastiku eest, peaks puhasti tehnoloogia võimaldama ka nimetatud näitajate osas arvestatavat puhastusefekti. Puhasti tehnoloogia peab võimaldama ka rangemate nõuete täitmist, kui see peaks vajalikuks osutuma reostuskoormuse kasvu korral üle 300 ie. Reoveepuhasti tehnoloogiale tuleb lisaks arvestada kaasnevaid töid (juurdepääsuteed, teenindusplatsid, piirdeaed). Reoveepuhasti tehnoloogia võib olla sama, mis on kirjeldatud Reiu Tõllapulga reoveepuhasti alternatiivi juures (vt ptk 6.3.1.1).

6.3.4 Uulu­Laadi Uulu­Laadi ühiskanalisatsiooni torustik ja pumplad on 2015a lõpuks kõik kaasaegsed ja täiendavaid investeeringuid laiendustesse ette ei nähta. Olemasolev reoveepuhasti BIO­50 ja BIO­25 tuleb asendada uue kaasaegse puhastiga. Reoveepuhasti rekonstrueerimisele sisulist alternatiivi ei ole, kuna lähipiirkonnas puudub mõni suurem reoveepuhasti, kuhu võiks kaaluda reovee suunanist. Perspektiivne reoveepuhasti vooluhulk ja reostuskoormus sõltub ühiskanalisatsiooni uute liitujate lisandumisest. Kehtestatud reoveekogumisala koormus on 410 ie, mis võiks olla aluseks uue reoveepuhasti dimensioneerimisel.

57 Kuna piirkonnas formeerub reovesi peamiselt elanikkonnalt, siis võib puhasti puhul valida tehnoloogia, mis tagab 300­1999ie reoveepuhastile esitatavad minimaalsed nõuded

(BHT7=25mg/l, KHT=125mg/l, Püld=2mg/l, Nüld=60mg/l, Ha=25mg/l). Arvestades puhasti väiksust, ei saa puhasti puhul rakendada mudakäitlust, mis tuleb purgida Pärnu linna reoveepuhastisse. Reoveepuhasti tehnoloogiale tuleb lisaks arvestada kaasnevaid töid (juurdepääsuteed, teenindusplatsid, piirdeaed). Reoveepuhasti tehnoloogia võib olla sama, mis on kirjeldatud Reiu Tõllapulga reoveepuhasti alternatiivi juures (vt ptk 6.3.1.1).

6.3.5 Laadi­Pihla Pihla elamurajoonis on toimivad süsteemid, kuid rekonstrueerimist vajab reoveepuhasti, mis on rajatud kõrguslikult ebasoodsalt, mis tingib suurvee ajal puhasti "uppumise" ja sellega puhasti täieliku seiskumise. Olemasolev puhasti 2x Ekol­6 on oma tehniliste näitajate poolest sobilik. Reoveepuhasti tuleb paigutada kas samas asukohas või vahetult selle kõrvale kõrgemale, et eelvoolu kõrge veeseis ei avaldaks mõju puhasti tehnoloogiale. Puhasti kõrgemale tõstmine eeldab täiendavalt pumpla lisamise puhasti ette.

6.4 Kanalisatsiooni investeeringute projektid Renoveerimist vajavate olemasolevate rajatiste ja uute rajatiste mahud on kajastatud skeemidel ning investeeringute tabelis. Kokkuvõttes on investeeringud järgmised:

6.4.1 Ühiskanalisatsiooni renoveerimine  Reiu Tõllapulga reoveepumpla (Q=5 l/s, H=15m) ja survetorustiku rekonstrueerimine pikkuses L~2900m läbimõõdule PE De110mm. Renoveerimise tulemusena tagatakse jätkuvalt Tõllapulga piirkonna reovee suunamine Pärnu linna ühiskanalisatsiooni ning luuakse ka võimalus täiendavate tarbijatelt reovee suunamiseks süsteemi (sh Lottemaa).

 Uulu­Laadi reoveepuhasti rekonstrueerimine Olemasolev reoveepuhasti BIO­50+BIO­25 tuleb asendada uue kaasaegse tehnoloogiaga puhastiga jõudlusele 410 ie. Kuna piirkonnas formeerub reovesi peamiselt elanikkonnalt, siis võib puhasti puhul valida tehnoloogia, mis tagab 300­1999ie reoveepuhastile esitatavad minimaalsed

nõuded (BHT7=25mg/l, KHT=125mg/l, Püld=2mg/l, Nüld=60mg/l, Ha=25mg/l). Arvestades puhasti väiksust, ei saa puhasti puhul rakendada mudakäitlust, mis tuleb purgida Pärnu linna reoveepuhastisse.

Arvestades reoveepuhasti väiksust, siis eeldatavalt on sobilik ja odavaim lahendus tehases valmistatav kompaktne reoveepuhasti. Reoveepuhasti tehnoloogiale ei seata

58 piiranguid ning tingimuseks on eelkõige nõutud puhastusastmete tagamine ning ekspluatatsioonikulud.

 Võiste ühiskanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine. Rekonstrueerida tuleb L~550m isevoolset peamiselt bet. ja keraamikast kanalisatsioonitorustikku (sh kaevud), mille tulemusena tagatakse torustiku töökindlus ja väheneb infiltratsiooni vee osakaal. Rekonstrueerimise meetod (kinnine või lahtine) sõltub torustiku seisukorrast, paiknemisest ja määratakse täpsema projekteerimise staadiumis.

Arvestades reoveepuhasti väiksust, siis eeldatavalt on sobilik ja odavaim lahendus tehases valmistatav kompaktne reoveepuhasti. Reoveepuhasti tehnoloogiale ei seata piiranguid ning tingimuseks on eelkõige nõutud puhastusastmete tagamine ning ekspluatatsioonikulud.

 Võiste reoveepuhasti rekonstrueerimine. Olemasolev reoveepuhasti BIO­50 tuleb asendada uue kaasaegse tehnoloogiaga puhastiga reostuskoormusele 225 ie. Kuna piirkonnas formeerub reovesi peamiselt elanikkonnalt, siis võib puhasti puhul valida tehnoloogia, mis tagab alla 300ie reoveepuhastile esitatavad minimaalsed

nõuded (BHT7=40mg/l, KHT=150mg/l, Ha=35mg/l). Arvestades puhasti väiksust, ei saa puhasti puhul rakendada mudakäitlust, mis tuleb purgida Pärnu linna reoveepuhastisse. Arvestades, et saastetasusid arvestatakse ka fosfori ja lämmastiku eest, peaks puhasti tehnoloogia võimaldama ka nimetatud näitajate osas arvestatavat puhastusefekti.

 Pihla reoveepuhasti rekonstrueerimine. Olemasoleva reoveepuhasti on firma Schöttli poolt rajatud kompaktne puhasti 2x Ekol­6, mis tuleb tõsta samas asukohas või vahetult selle kõrval kõrgemale, et vältida eelvoolu kõrgvee seisu ajal puhasti "uppumise".

Ümbertõstmisele lisaks tuleb rajada puhasti ette uus pumpla.

6.4.2 Ühiskanalisatsiooni laiendamine Ühiskanalisatsiooni laiendamist on ette näha ainult Võiste alevikus.  Võiste alevikus on ühiskanalisatsiooni laiendamisel esimeses prioriteedis Allika ja Kivi tn elamute ala, mille tarvis on vaja rajada L~700m isevoolset torustikku, 1 reoveepumpla ja L~370m survetorustikku. Tulemusena võib täiendavalt liituda kuni 50 inimest.

 Võiste alevikus teise etapina nähakse ühiskanalisatsiooni laiendamist ka ülejäänud reoveekogumisala ulatuses ja selle lähipiirkonnas, kus on ühisveevärk, mille tarvis on vaja rajada isevoolset torusikku L~3600m, 2 reoveepumplat ja L~750m survetorustikku. Tulemusena võib lisanduda täiendavalt kuni 175 inimest.

59 6.4.3 Uulu tööstuspiirkonna kanalisatsiooni väljaehitamine Tahkuranna Vallavalitsus soovib aastatel 2016­2017 Ühtekuuluvusfondi kaasabil välja ehitada Uulu tööstuspiirkonna kanalisatsiooni. Projekti raames rajatakse planeeritavale teemaa­alale kokku 1050 m Ø160 mm isevoolset kanalisatsiooni, 536 m Ø90 mm survekanalisatsiooni, rajatakse kaks kanalisatsiooni ülepumplat ning ehitatakse välja liitumispunktid kõigile kinnistutele. Torustikud ühendatakse olemasoleva Uulu küla ühiskanalisatsiooniga.

60 7 FINANTSANALÜÜS Finantsanalüüsi eesmärgid on järgmised:

­ prognoosida OÜ Vesoka vee­ ja kanalisatsioonisüsteemide tulevasi ekspluatatsioonikulusid ning vee­ ja kanalisatsioonitariife Tahkuranna vallas; ­ leida sobivaim finantsallikate struktuur vee­ ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringute elluviimisel Tahkuranna vallas; ­ hinnata vee­ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkust arendamise kava investeeringuprogrammi (sh nii I kui II etapi) elluviimisel; ­ tõendada vee­ ja kanalisatsiooniteenuse taskukohasust Tahkuranna valla tarbijatele.

7.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused Käesolev finantsprognoos on koostatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamise” tingimustele (Lisa 2 osa II). Finantsprognoosi aluseks on võetud analüüsi koostamise hetkel olemas olnud materjalid, nii suuliselt kui kirjalikult saadud informatsioon. Analüüs on koostatud perioodiks 2015­2026. Prognoosi täpsus sõltub paljudest muutujatest, mille väärtused mõjutavad lõpptulemust olulisel määral, mis tingib vajaduse vaadata üle ühisveevärgi­ ja kanalisatsiooni arendamise kava finantsanalüüs vähemalt iga nelja aasta tagant (vastava kohustuse seab ka ÜVK seadus). Analüüsi algandmetena on kasutatud peamiselt Tahkuranna Vallavalitsuselt ja OÜ­lt Vesoka saadud andmeid (sh eelmiste aastate majandustulemused, senised müügi­ ja tootmismahud kliendigrupiti ning teenuspiirkonna lõikes). Analüüsis on kajastatud üksnes OÜ Vesoka teenuspiirkonda Tahkuranna vallas. Finantsprognoosid hõlmavad ka käesoleva arendamise kava lühiajalist ja pikaajalisi investeeringuprogramme, mida viiakse ellu aastatel 2015—2026, eeldusel et investeeringuid rahastatakse valla ja toetuste kaasabil järgmistes proportsioonides:  Arendamise kava investeeringuprogrammi I etapp, aastatel 2015­2017, kogumaksumusega 1 753 600,00 eurot (100% abikõlblikud kulud) planeeritav finantsallikate struktuur: o 80% ehk ca 1,4 Milj.EUR Keskkonnaprogrammi toetus; o 20% omafinantseering kaetakse prognoositavalt järgmistest vahenditest: . OÜ Vesoka pikaajalise laenu abil 115 805,00 eurot; . 234 915,00 eurot Tahkuranna valla kaasrahastus läbi OÜ Vesoka omakapitali suurendamise;  Arendamise kava investeeringuprogrammi II etapp, aastatel 2019­2025, kogumaksumusega 869 800,00 eurot, mille planeeritav finantsallikate struktuur on järgmine: o 80% ehk ca 695 840,00 eurot Keskkonnaprogrammi toetus; o 20% omafinantseering kaetakse prognoositavalt järgmistest vahenditest: . 28 460,00 eurot Tahkuranna valla kaasrahastus läbi OÜ Vesoka omakapitali suurendamise; . Ülejäänud (145 500,00 eurot) OÜ Vesoka selleks hetkeks kogunenud omavahenditest. Arvestuste koostamisel on kasutatud Rahandusministeeriumi 2015.a kevadist majandusprognoosis toodud inflatsiooni ja palganominaalkasvu prognoose (vt. järgnev 61 tabel). Laenukoormuse prognoosimisel on arvestustes jälgitud, et iga­aastane laenukattekordaja oleks tegevusvaldkonnas kogu ÜVK­piirkonnas suurem kui 1,25.

Tabel 25. Rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi ning palga nominaalkasvu prognoosid aastani 2026 201 Indikaator 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 5 Tarbija­ 0,2% 2,2% 2,7% 2,9% 2,6% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6% hinnaindeks (%) Palga nominaalkasv 4,8% 5,2% 6,0% 6,5% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1% 6,0% 5,9% 5,8% 5,8% (%) Allikas: Rahandusministeerium Arvestustes ei nähta ette dividendide väljamaksmist. Kõik analüüsis toodud tulud (sh tariifid) ning kulud on käibemaksuta – üksnes teenushindade taluvusanalüüsis on arvestatud teenustariifidest tulenevat kulu leibkonnaliikme kohta koos käibemaksuga. Samuti on arvestustes eeldatud tagastatava käibemaksu laekumist ajaliste viivitusteta. Analüüsis on jaotatud OÜ Vesoka kliendid kaheks: eratarbijad ehk kodumajapidamiste tarbimine (sh korterelamud) ning juriidilised tarbijad (sh asutused). OÜ Vesoka ei ole kehtestanud ÜVK teenusele Tahkuranna vallas abonenttasusid ning finantsprognoosides neid ka ette ei nähta järgmiste aastate jooksul.

7.2 Finantsprognoos Analüüs hõlmab järgmiseid finantsprognoose:

­ ÜVK teenushindade prognoos Tahkuranna valla OÜ Vesoka tegevuspiirkonnas aastani 2026; ­ ÜVK teenuse pakkumisega seonduvate OÜ Vesoka tegevustulude ja –kulude prognoos Tahkuranna vallas kuni aastani 2026; ­ Prognoositud ÜVK teenushindade taluvusanalüüs aastatel 2014­2026; ­ OÜ Vesoka veemajandusalase tegevuse rahavoogude prognoos ja jätkusuutlikkuse kontroll Tahkuranna vallas aastani 2026; ­ OÜ Vesoka krediidivõimelisusanalüüs ÜVK tegevusalal Tahkuranna vallas. Järgmistes alapeatükkides on antud ülevaade finantsprognoosi koostamisel aluseks olevatest eeldustest ning rõhutatud olulisemaid analüüsi tulemusi.

7.2.1 ÜVK­teenusmahud ja ­teenustariifide prognoos Peatükis 2.2 on kirjeldatud OÜ Vesoka ÜVK­teenusmahud Tahkuranna vallas. Järgmises tabelis on toodud OÜ Vesoka ÜVK­teenusmahud Tahkuranna vallas aastani 2026.

Tabel 26. OÜ Vesoka ÜVK­teenusmahud Tahkuranna vallas aastani 2026 Indikaator Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Vesi, ERA, MÜÜK m3 27 857 27 919 27 981 28 438 28 500 30 925 Vesi, JUR, MÜÜK m3 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 Kanal, ERA, MÜÜK m3 14 743 15 164 16 074 17 877 17 939 24 210 Kanal, JUR, MÜÜK m3 2 333 2 333 8 633 8 633 8 633 8 633 3 Vesi, KOKKU, MÜÜK m 31 449 31 511 31 573 32 030 32 092 34 517

62 Indikaator Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Kanal, KOKKU, m3 MÜÜK, 17 076 17 497 24 707 26 510 26 572 32 844 ÜVK teenushindade kasv on prognoositud lähtuvalt vajadusest tagada ettevõtte OÜ Vesoka veemajandusalane jätkusuutlikkus ja krediidivõimelisus ka ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi teostamisel Tahkuranna vallas. Samal ajal on tõendatud, et prognoositud vee­ ja kanalisatsiooniteenuse hind jääb rahvusvaheliselt aktsepteeritud piiresse (4% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust). Täiendavalt on Konsultant jälginud, et ÜVK­teenustariifide kasvud teenuseti oleksid aktsepteeritavad ka Konkurentsiameti ÜVK­teenushindade kooskõlastamise metoodika kohaselt. Kuna OÜ Vesoka tõstis alles eelmisel aastal ÜVK­teenushindu, siis järgmine hinnatõus on planeeritud 2017. aastaks. Selleks hetkeks on vald andnud üle OÜ­le Vesoka arvestatava osa seni valla käes olevat ÜVK­teenuse pakkumiseks vajalikust põhivarast, lõppenud on käimasolev Uulu kanalisatsiooni projekt, teostatud on Reiu küla reoveepumpla ja survetoru rekonstrueerimine ning Lottemaa ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee reovee suunamine Pärnu ühiskanalisatsiooni ja OÜ Vesoka on võtnud arvestatava pangalaenu arendamise kava investeeringuprogrammi I etapi omaosaluse kaasrahastamiseks. Järgmiste aastate hinnatõusud küll suurendavad kulu ÜVK teenusele leibkonnaliikme kohta, kuid samas ÜVK­ teenuse kulude osakaal leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust langeb 2017. aastaga võrreldes aastaks 2026 olulisel määral – aastal 2017 moodustab ÜVK­teenuskulu leibkonnaliikme kohta 1,63% tema netosissetulekust, siis aastaks 2026 on see 1,11%. Järgmises tabelis on toodud prognoositavad teenushinnad Tahkuranna vallas aastani 2026.

Tabel 27. OÜ Vesoka ÜVK­teenustariifid (km­ta) Tahkuranna vallas aastani 2026 Ühi Indikaator 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 k Elanike vesi €/m3 1,050 1,050 1,270 1,270 1,370 1,370 1,460 1,460 Juriidiliste €/m3 1,050 1,050 1,270 1,270 1,370 1,370 1,460 1,460 isikute vesi Elanike kanal €/m3 1,625 1,625 1,965 1,965 2,120 2,120 2,260 2,260 Juriidiliste €/m3 1,625 1,625 1,965 1,965 2,120 2,120 2,260 2,260 isikute kanal

63 Joonis 4. ÜVK­teenustariifid (km­ta) aastani 2026

7.2.2 Veemajanduse tegevustulude prognoos OÜ Vesoka veemajandusega seotud müügitulude prognoos baseerub prognoositud müügimahtude ja teenushindade korrutisel. Järgmises tabelis on toodud OÜ Vesoka veemajandusalaste rahaliste tegevustulude prognoos Tahkuranna vallas aastani 2026 (detailsem tabel on toodud Lisas 7).

Tabel 28. OÜ Vesoka veemajandusalase tegevuse tegevustulude prognoos Tahkuranna vallas aastani 2026 TEGEVUSTULUD Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Elanike vesi EUR 29 250 29 315 35 536 38 960 39 044 45 151 Juriidiliste isikute EUR 3 772 3 772 4 562 4 921 4 921 5 244 vesi Elanike kanal EUR 23 957 24 641 31 593 37 904 38 035 54 704 Juriidiliste isikute EUR 3 792 3 792 16 969 18 305 18 305 19 507 kanal Tulud ÜV­ ja ÜK­ teenustest EUR 60 770 61 519 88 659 100 089 100 305 124 606 kokku Muud tulud EUR 0 0 0 0 0 0 veemajandusest TULUD KOKKU EUR 60 770 61 519 88 659 100 089 100 305 124 606

7.2.3 Veemajanduse tegevuskulude prognoos OÜ Vesoka veemajandusalase tegevuskulude prognoos Tahkuranna vallas on koostatud tuginedes ettevõtte eelmise aasta reaalsetele andmetele ning 2015. aasta eelarvele. Kulud on jaotatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamise” tingimustes (Lisa 2) toodud jaotusele ning aastate 2015—2026 kulude prognoos on toodud järgmises tabelis.

Tabel 29. OÜ Vesoka veemajandusalase tegevuse tegevuskulud (va kulum) Tahkuranna vallas aastatel 2015­2026 ÜVK­teenuseti

64 Ühi ÜV­teenus 2015 2016 2017 2019 2020 2026 k Energiakulud EUR 3 820 3 910 4 022 3 572 3 675 4 608 Keskkonnatasud EUR 4 100 4 197 4 316 3 833 3 944 4 945 Kaupade ja teenuste EUR 0 0 0 0 0 0 vahendamiskulud Seadmete hoolduse EUR 2 557 2 613 2 684 2 833 2 910 3 404 teenus ja materjalid Tööjõu­ ja personalikulud EUR 12 280 12 550 12 889 13 608 13 975 16 349 Administratiivkulud EUR 1 876 1 917 1 969 2 079 2 135 2 498 Ülalpidamiskulud EUR 1 200 1 226 1 260 1 330 1 366 1 598 Ühi ÜK­teenus 2015 2016 2017 2019 2020 2026 k Energiakulud EUR 3 740 3 917 5 680 6 434 6 623 9 577 Keskkonnatasud EUR 1 350 1 419 1 415 1 635 1 679 2 557 Kaupade ja teenuste EUR 3 687 3 821 10 532 11 683 12 057 16 434 vahendamiskulud Seadmete hoolduse EUR 2 643 2 701 2 774 2 928 3 008 3 519 teenus ja materjalid Tööjõu­ ja personalikulud EUR 9 210 9 413 9 667 10 206 10 481 12 262 Administratiivkulud EUR 1 407 1 438 1 477 1 559 1 601 1 873 Ülalpidamiskulud EUR 3 413 3 488 3 582 3 782 3 884 4 544 KULUD KOKKU EUR 51 283 52 609 62 266 65 482 67 338 84 168 Järgmises tabelis on selgitatud lahti kululiigi sisu ning prognoosimisel aluseks võetud eeldused.

65 Tabel 30. OÜ Vesoka veemajandusalaste tegevuskulude olemus Tahkuranna vallas ning tuleviku kulude prognoosi aluseks olevad eeldused TEGEVUSKULUD Selgitus Energiakulude arvestus põhineb toodetud vee ning puhastatud heitvee mahtudel ja energiakulu ühikkulul, mis põhinevad 2014. Energiakulud aasta reaalsetel näitajatel ja 2015.a eelarvel. Ühikkulu on järgmistel aastatel suurendatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule. Keskkonnatasude alla on koondatud vee erikasutusõiguse tasud ning saastetasud. Arvestus põhineb toodetud vee ja puhastatud heitvee ning keskmisel keskkonnatasude ühikkulul. Viimaste Keskkonnatasud prognoosimisel on aluseks võetud 2014. aasta reaalsed kulud ja 2015.a eelarve. Ühikkulu on järgmistel aastatel suurendatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule. Siin on kajastatud üksnes AS­le Pärnu Vesi makstav ÜK­ teenustasu, mis tuleneb otseselt hinnakirjast ning AS Pärnu Vesi Kaupade ja teenuste ühiskanalisatsiooni juhitavast reovee mahust. Alates oktoobrist 2014 vahendamiskulud maksab OÜ Vesoka AS­le Pärnu Vesi 0,83 eurot reovee kuupmeetri kohta. Alates 2016. Aastast on nimetatud ühikkulu kasvatatud THI kasvu alusel. Siin on kajastatud autotranspordi ning materjalikulud. Prognoosides Seadmete hoolduse on eeldatud ülalpidamiskulude suurenemist järgmistel aastatel teenus ja materjalid tarbijahinnaindeksi kasvu alusel. Tööjõukulud baseeruvad 2014.a. reaalsetel kuludel ning 2015.a Tööjõu­ ja eelarvel. Palgakulusid on alates 2016. aastast suurendatud iga­ personalikulud aastaselt tulenevalt Rahandusministeeriumi palga nominaalkasvu prognoosist. Siin on kajastatud järgmise kululiigid: koolituskulud ja teatmikud; üldkulude materjalikulud; ostetud teenused, telefonikulud ning muud Administratiivkulud äri ja finantskulud. Järgmistel aastatel on kulusid suurendatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel. Siin on kajastatud järgmise kululiigid: otsekulud ostetud teenustele (va Pärnu Vesi AS’le makstav teenustasu) ning analüüsikulud. Ülalpidamiskulud Järgmistel aastatel on kulusid suurendatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel.

7.2.4 OÜ Vesoka veemajandusalased kohustused ning ÜVK­teenuse pakkumiseks vajalik põhivara Lisas 7 on toodud OÜ Vesoka Tahkuranna valla veemajandusalase tegevuse finantsprognoos aastani 2026. Finantsanalüüs näitab, et planeeritavate investeeringute ning prognoositud veeteenuse hindade juures on OÜ Vesoka veemajanduslik tegevus Tahkuranna vallas jätkusuutlik (ehk kumulatiivselt on veemajanduse rahavood igal aastal arvestusperioodi jooksul positiivsed). Lisaks eelmistes alapeatükkides kirjeldatud tegevustulude ja –kulude prognoosile sisaldab OÜ Vesoka finantsprognoos ka põhivara kulumi arvestust ning laenuteeninduskulude (sh intresside). Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud nimetatud näitajate prognooside eeldused. Põhivara kulum Põhivara maksumust vähendatakse lineaarsel meetodil. OÜ Vesoka olemasoleva põhivara kulumit on arvestatud ettevõttes kasutusele võetud amortisatsiooninormidega. Seisuga

66 31.12.2014 on OÜ Vesoka bilansis arvele võetud Tahkuranna vallaga seonduvat veemajanduse põhivara soetusmaksumusega 68 866,34 eurot. Lisaks on arvestatav osa ÜVK­teenusepakkumiseks kasutatavast põhivarast täna Tahkuranna valla omandusest. Käesolevas arendamise kavas on eeldatud, et vald annab esimesel võimalusel (arvestades KIK poolt rahastatud projektide nõudeid) nimetatud põhivarad üle OÜ Vesoka läbi ettevõtte omakapitali suurendamise, mis lubab vee­ettevõttel omaosalusest arvestatud kulumi ka hinda lülitada. Kogu edaspidi tehtavate veemajandusalaste põhivarainvesteeringute (sh ka vallalt üle antava põhivara) kulum on arvestatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamine” tingimuste Lisas 2 toodud põhivara kasulikele eluigadele: Võrgud ja torustikud 40 aastat; Reservuaarid ja mahutid 40 aastat; Masinad ja seadmed 15 aastat; Tootmishooned 40 aastat. Prognooside koostamisel on eeldatud, et investeeringuprogrammi etappide investeeringud võetakse raamatupidamislikult arvele investeeringule järgneval aastal. Kohustused, varad ja omakapital Käesoleval hetkel OÜ­l Vesoka puuduvad laenukohustused, kuid käesolevas arendamise kavas on nähtud ette ka pikaajalise laenu võtmist investeeringuprogrammi I etapi kaasrahastamiseks. Laenu esimene tagasimakse toimub 2016. aastal ja viimane 2026. aastal. Laenu väljamaksed toimuvad aastatel 2015­2016, laenu intressikulu on prognoositavalt 5%. Laenu tagasimakse graafik aastani 2018 on toodud järgmises tabelis, pikem aegrida graafikust on toodud Lisas 7.

Tabel 31. OÜ Vesoka pikaajalise laenu tagasimaksegraafik Olemasolev KIK laen Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 Lisanduv laen EUR 9 250 106 555 Laenu tagasimakse EUR 0 841 11 496 11 496 11 496 Lühiajalised kohustused EUR 841 11 496 11 496 11 496 11 496 (31.12) Pikaajalised kohustused EUR 8 409 103 468 91 971 80 475 68 978 (31.12) Intress EUR 231 3 105 5 461 4 886 4 311

7.2.5 OÜ Vesoka veemajandusalane jätkusuutlikkus Tahkuranna vallas ja krediidivõimelisuse analüüs OÜ Vesoka veemajanduse jätkusuutlikkuse hindamise aluseks on võetud järgmine kriteerium: kui sissetulevate ja väljaminevate kumulatiivsete rahavoogude vahe on igal aastal vähemalt null või positiivne loetakse ettevõtte veemajandusalast tegevust jätkusuutlikuks. Sissetulevateks rahavoogudeks loetakse nii projektide toetusi, omavahendeid, võetavaid laene, ning rahalisi tegevustulusid. Väljaminevate rahavoogudena on käsitletud investeeringukulutused, tegevuskulud (va kulum), laenude tagasimaksed ja intressikulud.

67 Investeeringutekuludena on kajastatud investeeringuprogrammi investeeringute suurused. Intressikulude real kajastuvad võetava laenu intressikulusid ja laenutagasimaksetena on ka üksnes võetava laenu tagasimaksed. Tegevuskulude real kajastuvad üksnes rahalised OÜ Vesoka veemajandusalased kulud (ehk va kulum) Tahkuranna vallas.

68 Tabel 32. OÜ Vesoka veemajandusalase jätkusuutlikkuse hindamine Tahkuranna vallas VEEMAJANDUSE JÄTKUSUUTLIKKUSE Ühik 2015 2019 2020 2026 ANALÜÜS Toetus (ÜF/KIK) EUR 74 000 99 406 99 406 0 Omavahendid EUR 0 0 0 0 Võetav laen/Kap.rent EUR 9 250 0 0 0 Kolmandate osapoolte EUR 9 250 4 066 4 066 0 toetus Tegevustulud (s.h.muud EUR 60 770 100 089 100 305 124 606 tulud) Kokku laekumised EUR 153 270 203 560 203 777 124 606 Kokku investeeringud EUR 92 500 124 257 124 257 0 Intressikulud EUR 231 4 311 3 736 287 Laenude tagasimaksmine EUR 0 11 496 11 496 11 496 Tegevuskulud EUR 51 283 65 482 67 338 84 168 Kokku väljamaksed EUR 144 014 205 547 206 828 95 952 Kokku rahavoog EUR 9 256 ­1 986 ­3 051 28 654 Kumulatiivne rahavoog EUR 9 256 34 130 31 079 54 178

Eelolev tabel kinnitab, et prognoositavate teenustariifide ja müügimahtude puhul suudab OÜ Vesoka vajalikud veemajandusalased investeeringud Tahkuranna vallas ellu viia ning tagada tegevusala jätkusuutlikkuse. Täiendavalt on analüüsitud ka ettevõtte veemajandusalast krediidivõimelisust piirkonnas läbi laenukattekordaja väärtuse, mis on oluliseks kriteeriumiks laenu taotlemisel. Järgmises tabelis on toodud OÜ Vesoka veemajandusalane laenukattekordaja Tahkuranna valla tegevuspiirkonnas aastatel 2015­2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 7).

Tabel 33. Veemajandusalase tegevuse laenukattekordaja aastatel 2015­2026 KREDIIDIVÕIMELISUSANALÜÜ Ühi 2015 2016 2019 2020 2025 2026 S k Laenukattekordaja üh 41,03 2,26 2,19 2,16 2,49 3,43 Laenukattekordaja mõõdab ettevõtja võimet maksta intresse ning laenude põhiosamakseid. Kattekordaja näitab, kui mitu korda aastased sissetulekud katavad kohustusi. Kogu arvestusperioodi jooksul (aastani 2026) OÜ Vesoka veemajandusalane keskmine laenukattekordaja on suurem kui 1,25, mis on väga hea näitaja.

7.2.6 Vee­ ja kanalisatsiooniteenuse hinna taskukohasus Järgnevalt on kontrollitud OÜ Vesoka ÜVK teenushindade jäämist rahvusvaheliselt aktsepteeritud piiridesse (ehk alla 4% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust) Tahkuranna vallas. Selleks on leitud prognoositud (teenushindade, leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku ning ööpäevase leibkonnaliikme tarbimise abil) kulu ÜVK­teenusele leibkonnaliikme kohta kõigil arvestusperioodi aastatel, tulemused on toodud järgmises tabelis. Detailsem aegrida on toodud Lisas 7.

69 Tabel 34. OÜ Vesoka Tahkuranna valla ÜVK teenushindade taskukohasusanalüüs TALUVUSANALÜÜS Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Leibkonnaliikme EUR/a 5 429 5 713 6 056 6 863 7 297 10 334 netosissetulek Kulu veele ja kanalisatsioonile pereliikme EUR 81 81 99 107 107 115 kohta Vee ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu % 1,50% 1,42% 1,63% 1,55% 1,46% 1,11% osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust

Kuna OÜ Vesoka tõstis alles eelmisel aastal ÜVK­teenushindu, siis järgmine hinnatõus on planeeritud 2017. aastaks. Järgmiste aastate hinnatõusud küll suurendavad kulu ÜVK teenusele leibkonnaliikme kohta, kuid samas ÜVK­teenuse kulude osakaal leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust langeb 2017. aastaga võrreldes aastaks 2026 olulisel määral – aastal 2017 moodustab ÜVK­teenuskulu leibkonnaliikme kohta 1,63% tema netosissetulekust, siis aastaks 2026 on see 1,11%. Järgnevalt on toodud kokkuvõtlik tabel finantsanalüüsi tulemustest, detailsemad arvestustabelid on toodud arendamise kava lisades.

Tabel 35. Finantsanalüüsi koondtabel aastateks 2014­2026 FINANTSANALÜÜS Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Müügimahud Elanike vesi m3/a 27 857 27 919 27 981 28 376 28 438 28 500 28 561 28 623 28 685 Juriidiliste isikute vesi m3/a 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 Elanike kanal m3/a 14 743 15 164 16 074 17 815 17 877 17 939 18 001 18 063 18 125 Juriidiliste isikute kanal m3/a 2 333 2 333 8 633 8 633 8 633 8 633 8 633 8 633 8 633 Teenushinnad Elanike vesi EUR/m3 1,050 1,050 1,270 1,270 1,370 1,370 1,420 1,420 1,460 Juriidiliste isikute vesi EUR/m3 1,050 1,050 1,270 1,270 1,370 1,370 1,420 1,420 1,460 Elanike kanal EUR/m3 1,625 1,625 1,965 1,965 2,120 2,120 2,198 2,198 2,260 Juriidiliste isikute kanal EUR/m3 1,625 1,625 1,965 1,965 2,120 2,120 2,198 2,198 2,260 ÜVK­teenuse eest makstava kulu osakaal % 1,50% 1,42% 1,63% 1,53% 1,55% 1,46% 1,42% 1,34% 1,30% leibkonnaliikme netosissetulekust OÜ Vesoka ÜVK­teenuse jätkusuutlikkuse hindamine Tahkuranna vallas Tegevustulud kokku EUR 60 770 61 519 88 659 92 583 100 089 100 305 104 190 104 414 107 586 Toetused (KIK/VALD) EUR 83 250 958 995 595 550 0 103 471 103 471 103 471 103 471 103 471 Võetavad laenud EUR 9 250 106 555 0 0 0 0 0 0 0 Omavahendid EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Tegevuskulud (va kulum) kokku EUR 51 283 52 609 62 266 63 740 65 482 67 338 69 246 71 208 73 194 70 1 065 Investeeringud EUR 92 500 550 595 550 0 124 257 124 257 124 257 124 257 124 257 Laenudetagasimaks ed ja intressikulud EUR 231 3 946 16 957 16 382 15 808 15 233 14 658 14 083 13 508 Rahavoog EUR 9 256 4 964 9 436 12 461 ­1 986 ­3 051 ­499 ­1 662 98 Kumulatiivne rahavoog EUR 9 256 14 220 23 656 36 116 34 130 31 079 30 580 28 917 29 015

TAHKURANNA VALLA ÜVK ARENDAMISE KAVA KOKKUVÕTE

Tahkuranna vald asub geograafiliselt Edela­Eestis, haldusjaotuslikult Pärnu maakonna lõunaosas. Valla piires on 9 asulat, neist suurima elanike arvuga on Uulu küla, Reiu küla, Võiste alevik ja Laadi küla. Tahkuranna valla pindala on 103,4 km² ning elanikke arv 01.01.2015 seisuga oli 2362 inimest. Arvestades valla soodsat asukohta Pärnu maakonnas (so maakonnakeskuse lähedus, pikk rannajoon) on vallal alust arvata, et valla elanikkond järgnevate aastate jooksul jätkuvalt kasvab maakonnakeskusest väljakolivate inimeste arvel. Vee­ ja kanalisatsioonisüsteeme haldab ning teenuseid osutab valla piires ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga haaratud piirkondades (Võiste alevik, Uulu­Laadi ja Reiu küla) OÜ Vesoka Tahkuranna Vallavalitsusega 25.10.10 sõlmitud lepingu alusel. Tahkuranna vallas asuvad ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni torustikud kuuluvad osaliselt vallale ja osaliselt OÜ­le Vesoka, mille 100 %­liseks omanikuks on Tahkuranna vald. Ühisveevärk 2015. a seisuga on ühisveevärgi rajatised olemas Võiste alevikus ning Uulu­Laadi (Pihla) ja Reiu külades (Tõllapulga ning Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkonnad). Reiu küla olemasolev ühisveevärk paikneb kolmes piirkonnas: Pärnu linna Kalevis pst elamud, Tõllapulga piirkond (nimetatud ka Reiu) ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee (nimetatud ka Reiu II ja Suksumetsa) piirkond. Kalevi pst­l on 2008a­l rajatud veetorustik Pärnu linna ühisveevärgist ja piirkond jääb Pärnu linna ühisveevärgi teeninduspiirkonda. Vallal puudub teadmine liitunud kinnistute ja nende elanike arvu kohta. Tõllapulga ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkondades on mõlemas oma veetorustik ja puurkaev. Mõlema puurkaevu ja rauafiltri tootlikkus tagab olemasolevatele tarbijatele vajaliku kvaliteediga olmevee koguse. Mõlema piirkonna veetorustikud on rajatud PE plastist torudest ning on heas seisukorras. Võiste ühisveevärgis on ka kaks puurkaevu. PK­Külmhoone puurkaevu hoone ja pumpla armatuur on renoveeritud ja heas seisukorras, PK­Aiandi puurkaevu hoone ja pumpla armatuur on renoveeritud ja rahuldavas seisukorras. Veetorustik tervikuna on väga halvas seisukorras ja vajab lähiajal rekonstrueerimist. Uulu küla ühisveevärk põhineb kahel puurkaevpumplal. Vee kvaliteedi parendamiseks on vaja rajada veetöötlusseadmed raua ja väävelvesiniku eemaldamiseks. Ühisveevärgi

71 torustikud on rekonstrueeritud/laiendatud 2011a­l ning torustik ei vaja täiendavat rekonstrueerimist. Pihla piirkond on suhteliselt uus elamupiirkond, kus paikneb 28 elamukinnistut. Piirkonnale on 2004a­l välja ehitatud ühisveevärgi torustik ja puurkaevpumpla. Puurkaevu ja rauafiltri tootlikkus tagab kogu piirkonna vajaliku kvaliteediga olmevee koguse, torustikud rekonstrueerimist ei vaja.

72 Ühiskanalisatsioon Tahkuranna vallas on ühiskanalisatsiooniga varustatud asulateks Võiste alevik ning Uulu, Laadi (sh. Pihla elamurajoon) ja Reiu külad. Reiu küla ühiskanalisatsiooni rajatised paiknevad kolmes piirkonnas: Pärnu linna Kalevis pst elamud, Reiu keskuse piirkond ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkond. Kalev pst­le on isevoolne ühiskanalisatsioon rajatud 2008a­l, millega on kõigi selle piirkonna kinnistutel võimalik liituda Pärnu linna ühiskanalisatsiooniga. Vallal puudub teave reaalselt liitunud kinnistute kohta. Tõllapulga piirkonnas on ühiskanalisatsiooniga varustatud 55 korteriga suurelamu, Reiu tee vanem elamurajoon ning uus arendatav Tõllapulga elurajoon. Olemasolev "kogumissüsteem" on kaasaegne ja heas seisukorras, survetoru kuni Pärnuni on aga rajatud endise sõjaväeosa poolt ning on väga halvas seisukorras ja vajab täies mahus rekonstrueerimist. Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkonnas on kanalisatsioon rajatud Kulla tee elamutele ja Posti tee pooltele elamukinnistutele. Reovesi kogutakse Kulla tee ääres olevasse reoveepuhastisse, mis koosneb septikust (15m3) ja kahest filterväljakust. Puhasti tagab praegused vajadused, kuid täiendavate klientide lisandumisel tuleb reovesi suunata mujale puhastamiseks. Lottemaa teemapargi rajatistel on rajatud kanalisatsiooni kogumistorustik ja pumpla, millega suunatakse reoveed kanalisatsioonimahutitesse 2x30m3, mida purgitakse vastavalt vajadusele Pärnu linna ühiskanalisatsioonis. Lottemaa kehtestatud detailplaneeringu lahendus näeb ette esimesest etapis reovee kogumise ning perspektiivis reovee suunamise valla ühiskanalisatsiooni süsteemi vastavalt selle arendamisele. Võiste alevikus on ühiskanalisatsiooniga varustatud aiandi piirkonna korterelamud, Tahkuranna Lasteaed­Algkooli lasteaia hoone ja OÜ Weiss olmehoone. Kanalisatsioonitorustike pikkuseks on ~0.6km ning süsteemis on kaks ülepumplat. Kanalisatsioon on suunatud 1979a­l rajatud reoveepuhastisse BIO­50, mis on tehnoloogiliselt vana ning vee­erikasutusloas toodud nõuete tagamine on problemaatiline. Aleviku ühiskanalisatsiooni vanem osa on halvas olukorras. Uulu külas on ühiskanalisatsiooniga varustatud kaheksa korruselamut, Uulu kool ning Kultuuri­ ja Spordikeskus koos Vallavalitsuse ja söökla ruumidega, Uulu keskuse piirkond ning Laadi külas endiste aiandusühistute Rool 1 ja 2 piirkond. Reovesi kogutakse torustike ja pumplatega kokku Uulu küla reoveepuhastisse. Uulu külas on teostamisel ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise projekt, mis lõppeb 2015a­l. Selle tulemusel saavad kõik ühiskanalisatsiooni rajatised (va reoveepuhasti) kaasajastatud. Omaette ühiskanalisatsiooni süsteem on Pihla elamurajoonil, kus isevoolne kanalisatsioon on rajatud 26­le elamukinnistule. Reovesi kogutakse isevoolselt Schöttli Keskkonnatehnika reoveepuhastisse 2x Ekol­6, kust heitvesi suunatakse isevoolselt Ura jõkke. Torustikud ja puhasti on rajatud 2004a­l. Suurimaks probleemiks piirkonnas on asjaolu, et puhasti on kõrgema jõe veeseisu korral üleujutatav, probleemi lahenduseks on puhasti ette pumpla rajamine ning puhasti ümberrajamine kõrgemale. 73 74 ÜVK arendamine Ühisveevärgi renoveerimine Renoveerimist vajad objektid on järgmised: ­ Võiste aleviku vanema veetorustiku rekonstrueerimine kogupikkuses L~1900m. Renoveerimise tulemusena peab oluliselt vähenema arvestamata vee osakaal, mis 2014a­l oli koguni 55%.

­ Uulu küla puurkaevpumplale PK­Õunaia veetöötlusseadmete ehk survefiltrite rajamine raua ja H2S eemaldamiseks tootlikkusega Q=10m3/h, mille tulemusena tagatakse nõuetekohane ja tarbijale vastuvõetav vee kvaliteet.

Ühisveevärgi laiendamine ­ Võiste alevikus on veetorustiku laiendamisel prioriteedid Allika tn elamud ja külakeskus Tahku Tare torustiku pikkusega L~400m.

Kanalisatsiooni perspektiivskeem Vastavalt reoveekogumisalade muutmise ettepanekule on Reiu külas järgmised alad, kus tuleb kaaluda ühiskanalisatsiooni rajamist ja rekonstrueerimist: ­ Reiu Tõllapulga piirkond, kus piirkonna reostuskoormus on praegu ~175ie ning perspektiivis võib kasvada kuni ~200ie. Vajalik on rekonstrueerida olemasolev peapumpla ja survetoru.

­ Postitee, Kuukivi ja Kulla tee ja Lottemaa piirkond, kus reostuskoormus on suveperioodil kuni 1051 ie/d ja perspektiivis kuni 1510 ie/d. Reovee suunamiseks tuleb rajada pumpla ja survetoru Reiu keskuse survetorustikuni.

Võistes tuleb selleks, et tagada olemasolevate süsteemide edasine toimimine vanad torustikud ja reoveepuhasti rekonstrueerida. Pikemas perspektiivis nähakse ühiskanalisatsiooni laiendamist ka ülejäänud reoveekogumisala ulatuses ja selle lähipiirkonnas, kus on ühisveevärk. Uulu­Laadi olemasolev reoveepuhasti BIO­50 ja BIO­25 tuleb asendada uue kaasaegse puhastiga. Pihla elamurajoonis on toimivad süsteemid, kuid rekonstrueerimist vajab reoveepuhasti, mis on rajatud kõrguslikult ebasoodsalt, mis tingib suurvee ajal puhasti "uppumise" ja sellega puhasti täieliku seiskumise. Reoveepuhasti tuleb paigutada kas samas asukohas või vahetult selle kõrvale kõrgemale, et eelvoolu kõrge veeseis ei avaldaks mõju puhasti tehnoloogiale. Puhasti kõrgemale tõstmine eeldab täiendavalt pumpla lisamise puhasti ette.

Finantsanalüüs OÜ Vesoka finantsprojektsioonid on koostatud aastate 2015—2026 kohta. Finantsprognooside koostamisel on lähtutud põhimõttest, et vee­ettevõtte tulud oleksid piisavad veemajandamisega seonduvate kulude (sh laenuteenindamise kulud), põhivara

75 amortisatsioonikulu ning investeeringute katmiseks. Lisaks on jälgitud, et vee­ ja kanalisatsiooniteenuste kulu jääks leibkonna kulutustest lubatud piiridesse. Ettevõtte tegevuskulude katmiseks, investeeringute finantseerimiseks ning laenukoormuse teenindamiseks on vajalik tariifide tõstmine. Kuna OÜ Vesoka tõstis aastal 2014 ÜVK­ teenushindu, siis järgmine hinnatõus on planeeritud 2017. aastaks. Selleks hetkeks on vald andnud üle OÜ­le Vesoka arvestatava osa seni valla käes olevat ÜVK­teenuse pakkumiseks vajalikust põhivarast, lõppenud on käimasolev Uulu kanalisatsiooni projekt, teostatud on Reiu küla reoveepumpla ja survetoru rekonstrueerimine ning Lottemaa ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee reovee suunamine Pärnu ühiskanalisatsiooni, OÜ Vesoka on võtnud arvestatava pangalaenu arendamise kava investeeringuprogrammi I etapi omaosaluse kaasrahastamiseks. Järgmiste aastate hinnatõusud küll suurendavad kulu ÜVK teenusele leibkonnaliikme kohta, kuid samas ÜVK­teenuse kulude osakaal leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust langeb 2017. aastaga võrreldes aastaks 2026 olulisel määral – aastal 2017 moodustab ÜVK­teenuskulu leibkonnaliikme kohta 1,63% tema netosissetulekust, siis aastaks 2026 on see 1,11%. Finantsanalüüsi kohaselt on planeeritavate investeeringute ning prognoositud veeteenuse hindade juures OÜ Vesoka veemajanduslik tegevus Tahkuranna vallas jätkusuutlik ehk kumulatiivselt on veemajanduse rahavood igal aastal arvestusperioodi jooksul positiivsed.

76 JOONISED

JOONIS 1. Reiu küla Tõllapulga piirkonna ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni rajatiste skeem.

JOONIS 2. Reiu küla Postitee, Kuukivi ja Kulla tee piirkonna ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni rajatiste skeem.

JOONIS 3. Uulu­Laadi küla piirkonna ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni rajatiste skeem.

JOONIS 4. Võiste aleviku ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni rajatiste skeem.

JOONIS 5. Tahkuranna piirkonna ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni rajatiste skeem.

LISAD

LISA 1. Tahkuranna valla ühisveevärgi puurkaevude põhiandmed

LISA 2. Tahkuranna valla ühisveevärgi joogivee keemiliste analüüside näitajad

LISA 3. Tahkuranna valla reoveepuhastite heitvee näitajad

LISA 4. Tahkuranna valla ühiskanalisatsiooni pumplate põhiandmed

LISA 5. Tahkuranna valla ühiskanalisatsiooni reoveepuhastite põhiandmed

LISA 6. Sotsiaal­majandusanalüüsi arvestustabelid

LISA 7. Finantsanalüüsi arvestustabelid

77 X

Ks

Ks X

Ks X

Ks X

Ks X 3lUQXOLQQ Ks

V

K Ks X

V K

Ks

V K X

K V

V K

Ks X

V K

Ks

V K 3lUQXORRGXVNDLWVHDOD X

Ks

V K X

V Ks K Ks X PE De110mm K1s hKHQGXVNRKW3lUQXOLQQDKLVNDQDOLVDWVLRRQLJD

Ks K1s X

Ks X

K1s

Ks X

Ks K1s

K1s Ks X

Ks X

Ks X

K1s

Ks X

K1s Ks X

Ks K1s

Ks K1s X

Ks

K1s X

Reiusilla tee

Ks

K1s X

Ks

K1s X

Ks

5HLXM}HWHH

Ks X K1s

Ks X

K1s Ks

Silla tee X

V

Ks

K1s K X

V K Ks

V

K Ks X

K1s

3lUQXORRGXVNDLWVHDOD V K

V K

Ks X Ks V K1s K Ks Ks PE De110mm V

K Ks Tammiku tee V Ks VKs De63 KsV VK K K1s K RVP-Pihlaka De110 V K1s Ks K1s

Ks K1s

V K1s PE De110mm Haaviku tee Pihlaka tee

Ks K1s K1s 3lUQXORRGXVNDLWVHDOD Ks

<- PE De110mm - Suksumetsa-Lottemaa RKA-lt K1s K1s V RVP-Golfi keskus K1s

5935HLXNOD Ks

V K1s R20.0

De110

5HLXM}JL

Silla tee

Ks

V K1s

PE De110 Ks Ks Ks V V V V De110 De110

R10.0 V PK Reiu (20915) Ks

Pulga tee K

V V K V K Ks V

K K1s V

5HLXNOD V

Kehtestatud Reiu reoveekogumisala Ks

K Pindala 13 ha V K1s V Koormus 500 ie Ks Pulga tee 7}OODSXOJDWHH V PE De110 K Ks V PE De90 De63 Ks RVP-Reiu tee VK K1s De50 K K V De50 V 5937}OODSXOJD

K V De63

KV De50

K

V Reiu tee K1s De50V

V K

K1s K1s

7,1*0b5*,' .,,5922/2h 3lUQXPQWD7DOOLQQ 5HLXNOD7}OODSXOJDSLLUNRQQD V OL.OLEV VEETORUSTIK Reg. nr 11281982 K KLVYHHYlUJLMDNDQDOLVDWVLRRQLUDMDWLVWHVNHHP OL.OLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOON MTR nr EEP000864 Ks OL.OLEV SURVEKANALISATSIOON www.kiirvool.ee; tel. 6142122 Ks REK. SURVEKANALISATSIOON K1s PERSP. SURVEKANALISATSIOON Tahkuranna Vallavalitsus 191/15 1 1:5000 OL.OLEV REOVEEPUMPLA REK. REOVEEPUMPLA 7DKNXUDQQDYDOODKLVYHHYlUJLMD 02.07.2015 PERSP. REOVEEPUMPLA -kanalisatsiooni arengukava 2015-2026 T.Piirsalu OL.OLEV PUURKAEV V.Liiv 594x841 K1s

K1s

K1s

K1s

3lUQXORRGXVNDLWVHDOD K1s

V

K1 K1s

V

K1 K1s

V

K1

<- PE De110mm - Reiu survetorustikku

V K1s

K1

V K1s

K1 RVP-Posti tee

V K1s K1s K1

V

K1

K1s K1s

V

K1 K1s K1s V

V K1s R10.0 K1sPK Suksumetsa (20069)

K1s K1s

V

K K1s 3lUQXORRGXVNDLWVHDOD Posti tee V

K

V K1s

K

V

K .XOODWHHUHRYHHSXKDVWL VHSWLNILOWHUYlOMDN K1s YlOMDODVNPHNRRG30

V

K

RVP-Kulla tee 2 V

K

V

V

K

KullaK1s tee RVP-Kulla tee Ks K1s V V

K KsV K1s V K K V

K1s K V

K V K1s

V K K1s

V K

K1s

Lottemaa ja Postitee, Kuukivi ja Kulla tee persp. reoveekogumisala Pindala 16.6 ha

K1s

RVP-Lottemaa

PK Lottemaa

Lottemaa teemapargi hoonestusala

7,1*0b5*,' V OL.OLEV VEETORUSTIK K OL.OLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOON Ks OL.OLEV SURVEKANALISATSIOON V1 PERSP. VEETORUSTIK .,,5922/2h K1 PERSP. ISEVOOLNE OLMEKANALISATSIOON 3lUQXPQWD7DOOLQQ 5HLXNOD3RVWLWHH.XXNLYLMD.XOODWHHSLLUNRQQD Reg. nr 11281982 K1s PERSP. SURVEKANALISATSIOON KLVYHHYlUJLMDNDQDOLVDWVLRRQLUDMDWLVWHVNHHP MTR nr EEP000864 OL.OLEV REOVEEPUMPLA www.kiirvool.ee; tel. 6142122 REK. REOVEEPUMPLA Tahkuranna Vallavalitsus PERSP. REOVEEPUMPLA 191/15 2 1:5000 OL.OLEV REOVEEPUHASTI 02.07.2015 OL.OLEV PUURKAEV 7DKNXUDQQDYDOODKLVYHHYlUJLMD -kanalisatsiooni arengukava 2015-2026 T.Piirsalu

V.Liiv 420x594

K

V K

V

R25.0 V

K K V 3LKOD(NROYlOMDYRRO8UDM}NNH V PK Pihla (20365)

V K YlOMDODVNPHNRRG30 V R10.0

K

V K

V

KV

V

V 5938XOXNOD K Ks

K V R20.0 Ks

K

K

K

K K

V K

V K K V

V K V K R100.0 K V K

RVP-Kooli K R20.0 RVP-Uulu puhasti V Ks V

V Uulu reoveepuhasti K

V biotiigid V Ks R100.0 KsV VKs PK Uulu keskasula (6683) R50.0

V KsV 2h9HVLNR8XOXDVXODYlOMDYRRO8UDM}NNH KsV YlOMDODVNPHNRRG30

KsV

V Ks

K

KsV Kehtestatud Uulu reoveekogumisala KsV Pindala 21 ha RVP-Spordihoone

Koormus 410 ie V Ks K1s VV1 V

RVP-2

V1 K1 V KsV V1K1

V

K1 V1

V

De63 V V Ks

V1

V

K1 V

V1 K1

V1 Ks

V V

K1 V1 Ks V K R50.0 V

VK V K V

De110 K1 De50V

K Ks 3.®XQDLD  V RVP-Rooli

De110 6LLPXPlQQLNXWHH 8XOXNOD K1s KV De63

K Ks

V

De110 K1s De63 6LLPXPHWVDS}LN

V1 V K /DDGLNOD

K

V

K1 RVP-Siimumetsa

V1

K K1s

V Siimumetsa tee V K Siimuringi tee V K K1V1 K

V1

K

De40 V V RVP-1 K

K

V K Ringi tee V VK 8XOXW||VWXVDOD De63 5XXVDPlHWHH V

K V

Ks

De63 V KV 5LQJLS}LNKV

Ks K V

V Ringi tee KV RVP-Eerika De63 VK

V Eerika tee K V K V

Ura tee K V K

0lHRWVDWHH V V K K V V K K

RVP-Punga Punga tee V V V K V K Ks K Ks Ks 0b5.86(' 1. hKLVNDQDOLVDWVLRRQLUDMDWLVHGRQDOUHNRQVWUXHHUPLVHOUDMDPLVHO YDUHRYHHSXKDVWL QLQJRQMRRQLVHO 7,1*0b5*,' kajastatud vastava ehitusprojekti kohaselt kui olemasolevad. V OL.OLEV VEETORUSTIK K OL.OLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOON .,,5922/2h Ks OL.OLEV SURVEKANALISATSIOON 3lUQXPQWD7DOOLQQ 8XOX/DDGLNODSLLUNRQQD OL.OLEV REOVEEPUMPLA Reg. nr 11281982 KLVYHHYlUJLMDNDQDOLVDWVLRRQLUDMDWLVWHVNHHP MTR nr EEP000864 OL.OLEV PUURKAEV www.kiirvool.ee; tel. 6142122 REK. PUURKAEV Tahkuranna Vallavalitsus REK. REOVEEPUHASTI 191/15 3 1:5000 V1 PERSP. VEETORUSTIK 7DKNXUDQQDYDOODKLVYHHYlUJLMD 19.02.2016 K1 PERSP. ISEVOOLNE OLMEKANALISATSIOON K1s PERSP. SURVEKANALISATSIOON -kanalisatsiooni arengukava 2015-2026 T.Piirsalu PERSP. REOVEEPUMPLA V.Liiv 594x594 RVP-Allika

V1

V

K1

K1s

V1

K1 V

K1s

V1

K1

V Algkool-Lasteaed

K1s

V1 Allika tn Allika

K1

V

K1s

V1

V 2h9HVLNR8XOXDVXODYlOMDYRRO8UDM}NNH YlOMDODVNPHNRRG30 PK Aiandi (6459) K

V V K 0lHWQ V V V R50.0

K

K1 V K V V V

5939}LVWH V 9}LVWHUHRYHHSXKDVWL V V K V

V V K

V

R50.0 V Sadama K1 Ks Sadama tn Ks V

RVP-Sadama V

V K1

.HKWHVWDWXG9}LVWHUHRYHHNRJXPLVDOD K V Pindala 39 ha V Koormus 400 ie V

K1

V V V V

Kivi V

V 3..DODW||VWXVH K1s

V

K1 V

V

K1s

V V

K1 V V K1 K1s K1 K1 K1 V K1sK1 K1s V K1 V V V V K1 V K1s .llUGL K1 V

V V

.llUGL V V K1

K1 V 3..OPKRRQH 

V R50.0

V

V

V K1s

V

Pikk V

K1

K1s

V

V V V V V Matsi V K1 V V V

K1 K1 K1 K1 V1

K1 K1

V

V V K1 K1 V1

V

K1 V V

Lepa tn

V1

K1

V

K1

V

V V K1 K1

V K1 9}LVWHDOHYLN V1 K1 Pinda tnV

V K1 VK1 K1 V

K1 V1

K1

V

Kaate tn

V1

V

K1

K1V1

Jaagu tn K1 De63 V K1

De40 V

K1 Pikk

K1V

7,1*0b5*,' V OL.OLEV VEETORUSTIK K OL.OLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOON Ks OL.OLEV SURVEKANALISATSIOON V REK. VEETORUSTIK K REK. KANALISATSIOON V1 PERSP. VEETORUSTIK K1 PERSP. ISEVOOLNE OLMEKANALISATSIOON K1s PERSP. SURVEKANALISATSIOON OL.OLEV REOVEEPUMPLA PERSP. REOVEEPUMPLA OL.OLEV PUURKAEV

REK. REOVEEPUHASTI

.,,5922/2h 3lUQXPQWD7DOOLQQ 9}LVWHDOHYLNX Reg. nr 11281982 KLVYHHYlUJLMDNDQDOLVDWVLRRQLUDMDWLVWHVNHHP MTR nr EEP000864 www.kiirvool.ee; tel. 6142122

Tahkuranna Vallavalitsus 191/15 4 1:4000

7DKNXUDQQDYDOODKLVYHHYlUJLMD 02.07.2015 -kanalisatsiooni arengukava 2015-2026 T.Piirsalu

V.Liiv 594x841

V1

K1

K1

V1

V1 K1

Tahkumere PK

V1 K1

Kehtestatud Tahkuranna reoveekogumisala K1

Pindala 12 ha V1

Koormus 130 ie K1 K1s

V1

K1

K1s

V1 K1 K1s

V1

V1

K1

V1 K1

V1K1

V1

K1 V1

K1

V1

K1 V1

K1 Tahkuranna PK

K1V1

V1 K1s

V1 K1V1 K1

R25.0

Tahkuranna RVPJ

K1V1

K1V1 K1

V1

V1

K1V1

K1V1 K1

V1 K1

V1

7,1*0b5*,'

V1 PERSP. VEETORUSTIK K1 PERSP. ISEVOOLNE OLMEKANALISATSIOON PERSP. SURVEKANALISATSIOON PERSP. REOVEEPUMPLA

PERSP. REOVEEPUHASTI

OL.OLEV PUURKAEV

.,,5922/2h 3lUQXPQWD7DOOLQQ Tahkuranna piirkonna Reg. nr 11281982 KLVYHHYlUJLMDNDQDOLVDWVLRRQLUDMDWLVWHVNHHP MTR nr EEP000864 www.kiirvool.ee; tel. 6142122

Tahkuranna Vallavalitsus 191/15 5 1:3000 7DKNXUDQQDYDOODKLVYHHYlUJLMD 02.07.2015 -kanalisatsiooni arengukava 2015-2026 T.Piirsalu

V.Liiv 297x420 LISA 1.TAHKURANNA VALLA ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEVUDE PÕHIANDMED

PK-Suksu- PK- PK- Näitaja metsa PK-Reiu Külmhoone PK-Aiandi PK-Õunaia Keskasula PK-Pihla Asukoht Reiu Reiu Võiste Võiste Uulu Uulu Laadi Katastrii nr 20069 20915 6460 6459 10935 6683 20365 Ehitusaeg 2003 2004 1966 1964 1990 1966 2004 Maapinna kõrgus, m abs 4 7 7 4 6 7 6,5

Sügavus, m 85 63 70 60 90 60 66 Veekiht S S D2-1 - S D2-1 - S S D2-1 - S S Lubatud veevõtt, m 3/d 20 70 150 47 150 70 9 Sanitaarkaitsetsala, m 10 10 50 50 50 50 10 Erideebit l/s m 0,3 0,3 0,4 - 0,3 0,5 0,5 Manteltoru/filtri läbimõõt 159 168 168/127/73 168/140 219/190 168/140 168 Pumba sügavus, m Pumba mark Calpeda Calpeda Calpeda Calpeda Calpeda Calpeda OR4SO OR4SO OR4SO OR4SO OR4SO OR4SO 10/24 10/24 15/23 10/24 15/23 10/24 Pumba võimsus, kW 2,2 kW Pumba tootlus, m 3/h Pumba tõstekõrgus, m Pumba paigaldusaeg, a Pumbatud vooluhulgad 2014 m3/a 2 045 5 936 18 643 146 19 683 37 1 372 2013 m3/a 1 738 5 085 15 687 159 19 333 68 1 681 2012 m3/a 1 789 5 039 11 686 126 19 868 13 1 853 2014 m3/d 5,6 16,3 51,1 0,4 53,9 0,1 3,8 2013 m3/d 4,8 13,9 43,0 0,4 53,0 0,2 4,6 2012 m3/d 4,9 13,8 32,0 0,3 54,4 0,0 5,1 LISA 2.TAHKURANNA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JOOGIVEE KEEMILISTE ANALÜÜSIDE NÄITAJAD Näitaja ÜhikMäärus nr Võiste PK Võiste Võiste Reiu PK Reiu PK Reiu PK Reiu Pulga Reiu Pulga Uulu PK Uulu Uulu Suksumetsa Suksumetsa Suksumetsa Suksumetsa Pihla PK Pihla PK 82 Külmhoone Ringi tn 1 Ringi tn 1 enne F peale F peale F tee 15 tee 15 Õunaaia Lasteaed Lasteaed PK enne F PK peale F PK peale F Posti tee 14 enne F peale F 03.11.14 09.01.14 30.03.15 03.11.14 03.11.14 10.12.14 09.01.14 30.03.15 03.11.14 13.03.14 03.03.15 03.11.14 03.11.14 10.12.14 30.03.15 03.11.14 03.11.14 + Ammoonium (NH 4 ) mg/l 0,50 0,28 0,50 0,014 0,25 0,016 0,50 0,016 0,3 0,31 0,29 0,27 0,02 0,014 0,2 0,21

Elektrijuhtivus µS/cm 2500 633 633 632 618 616 614 629 583 583 590 622 623 625 588 588 pH pH ühik 6.5-9.5 7,6 6,98 7,6 7,7 7,6 7,1 7,6 8,0 7,4 7,8 7,8 7,7 7,7 7,9 7,9 Hägusus NTU Tarbijale <0.5 <0.5 <0.5 <0.5 0,9 <0.5 0,6 <0.5 0,7 <0.5 Maitse lahjendusastevastuvõetav, 1 1 1 1 1 1 2 1 1 1 Lõhn lahjendusasteebaloomulike 1 1 1 1 1 1 2 1 1 1 Värvus mg/l Pt muutusteta 5 <5 5 5 <5 5 5 5 <5 5 Raud mg/l 0,2 0,91 0,025 0,02 0,29 0,01 0,01 0,02 0,13 0,14 0,2 0,3 0,01 0,02 0,42 0,02

Oksüdeeritavus mg/l O 2 5,0 Kloriid mg/l 250 73 48 47 57 59 58 60 Sulfaat mg/l 250 9,2 8,7 Naatrium mg/l 200 Mangaan µg/l 50 10 10 Nitraat mg/l 50 0,04 <0.04 0,7 <0.04 <0.04 0,52 0,05 Nitrit mg/l 0,50 <0.003 <0.003 Üldkaredus mg-ekv/l - Fluoriid mg/l 1,5 2,2 1,45 2,2 1,45 Boor mg/l 1 Alumiinium µg/l 200 Tsüaniid µg/l 50 Plii µg/l 10 Kaadmium µg/l 5 Kroom µg/l 50 Nikkel µg/l 20 Vask µg/l 2 Seleen µg/l 10 Arseen µg/l 10 Elavhõbe µg/l 1 Antimon µg/l 5 1,2-dikloroetaan µg/l 3 Tetrakloroeteen µg/l 10 Trihalometaanid µg/l 150 Benseen µg/l 1 Benso(a)püreen µg/l 0,01 PAH-d summa µg/l 0,1

Page 1 of 1 LISA 3.TAHKURANNA VALLA REOVEEPUHASTITE HEITVEE NÄITAJAD

Üld- Koht Kuupäev pH BHT7 Heljum lämmastik Üldfosfor KHT pH ühik mgO2/l mg/l mg/l N mk/g P mg/l PM860, Uulu, BT väljuv 2015 Nõutud 9,0 25,0 35,0 60,0 2 125 PM860, Uulu, BT väljuv 25.03.15 7,4 14,0 24,0 20,0 2,90 60 PM860, Uulu, BT väljuv 16.12.14 6,8 9,0 6,5 13,0 1,70 58 PM860, Uulu, BT väljuv 15.09.14 6,8 3,2 11,0 14,0 2,40 <30 PM860, Uulu, BT väljuv 25.06.14 7,0 8,4 18,5 24,0 3,00 66 PM860, Uulu, BT väljuv 17.03.14 6,8 11,0 12,0 16,5 1,8 <30 PM860, Uulu, sisenev 15.09.14 7,3 120,0 130,0 37,0 4,80 250 PM861, Võiste, väljuv 2015 nõutud 9,0 25,0 35,0 60,0 2 125 PM861, Võiste, biop. väljuv 25.03.15 7,7 3,0 10,0 9,0 1,40 39 PM861, Võiste, biop. väljuv 16.12.14 7,1 7,2 11,0 9,2 1,70 58 PM861, Võiste, biop. väljuv 15.09.14 6,9 <3 25,0 17,0 2,70 <30 PM861, Võiste, biop. väljuv 25.06.14 6,5 9,4 87,0 29,0 5,00 170 PM861, Võiste, biop. väljuv 17.03.14 6,8 8,2 18,0 25,0 0,66 102 PM861, Võiste, biop. sisenev 15.09.14 7,3 80,0 100,0 45,0 7,30 280 PM870, Pihla biop, väljuv 2015 nõutud 9,0 40,0 35,0 - - 150 PM870, Pihla biop. väljuv 15.09.14 6,6 10,0 18,0 35,0 3,70 <30 PM870, Pihla biop. väljuv 25.06.14 7,7 11,0 20,5 75,0 5,40 76 PM870, Pihla biop. sisenev 16.12.14 7,2 185,0 83,0 26,0 5,10 260 PM872, Kulla FV, väljuv 2015 nõutud 9,0 40,0 35,0 - - 150 PM872, Kulla FV, väljuv 09.12.14 6,2 3,0 2,6 16,0 2,90 41 PM872, Kulla FV, väljuv 15.09.14 6,5 3,0 19,0 16,0 1,30 69 PM872, Kulla FV, sisenev 09.12.14 8,4 420,0 200,0 140,0 20,00 530

Page 1 of 1 LISA 4.TAHKURANNA VALLA ÜHISKANALISATSIOONI PUMPLATE PÕHIANDMED Rajamise Q Kuja, Nr Nimetus Pumbad aasta Mahuti m3/d m Märkused Reiu küla reoveepumplad ZENIT DRP 1 RVP-Reiu küla 550/2/65/AOGT-E Plast d?? 20 1 pumbaga. Pumpab Pärnusse WILO FA 08,43-120E+T13- 2 RVP-Reiu tee 2/9 HEX Plast d?? 10 3 RVP-Tõllapulga ABS, 1,2 kW Plast d?? 10 4 RVP-Pihlaka Plast d?? 10 5 RVP-Kulla tee ABS, 1,2 kW Plast d?? 10 Pumpab septikusse 6 RVP-Kulla tee 2 Plast d?? 10 Uulu-Laadi küla reoveepumplad 7 RVP-Uulu puhasti 2015 Plast d1.6m 20 Pumpab Uulu puhastisse 8 RVP-Uulu küla 2015 Plast d1.6m 20 9 RVP-Kooli 2015 Plast d1.6m 10 9 RVP-Spordihoone 2015 Plast d1.6m 10 Grundfos 10 RVP-Rooli SEV65.65.09.2.50.B Plast d1.6m 10 1 pumbaga Grundfos 11 RVP-Siimumetsa SEV65.65.09.2.50.B Plast d1.6m 10 1 pumbaga Grundfos 12 RVP-Eerika SEV65.65.09.2.50.B Plast d1.6m 10 1 pumbaga Grundfos 13 RVP-Punga SEV65.65.09.2.50.B Plast d1.6m 10 1 pumbaga Võiste 14 RVP-Võiste ABS, 1,2 kW Plast d1.6m 10 15 RVP-Sadama ABS, 1,2 kW Plast d1.6m 10 LISA 5.TAHKURANNA VALLA ÜHISKANALISATSIOONI REOVEEPUHASTITE PÕHIANDMED Rajatud/ Nimetus Tüüp renov. Suubla Põhiandmed Seisukord

BIO-50 metallkessoon on amortiseerunud. P BIO-50, puhuri-hoone. Lisatud P ärastusseadmed. Piire ärastamissüsteem ei võimalda stabiilselt nõuete täitmist. Võiste 1979/ on ainult BIO-50 ulatuses. 2014a reostuskoormus ~100ie Puhasti vajab asendamist uue tänapäevase tehnoloogiaga reoveepuhasti BIO-50 2000 Liivi laht ja perspektiivis kuni 360ie. puhastiga.

BIO-50+BIO-25, puhuri hoone, biotiigid (2x 1600m2). Lisatud P ärastusseadmed. Piire on rajatud puhasti ja BIO-25 ja BIO 50 metallkessoonid on amortiseerunud. P tehnohoone ulatuses. Biotiigid piirdega ümbritsemata. ärastamissüsteem ei võimalda stabiilselt nõuete täitmist. Uulu BIO-25 + 1984/ 2014a reostuskoormus ~350ie ja perspektiivis kuni Puhasti vajab asendamist uue tänapäevase tehnoloogiaga reoveepuhasti BIO-50 2002 Ura jõgi 410ie. puhastiga.

Puhasti on kõrgema jõe veeseisu korral üleujutatav, mis Tegemis kompaktse birorootor tüüpi puhastusseadmega, aegajalt peatab puhasti töö täielikult. Tehniliste näitajate osas Pihla mille kataloogi kohane võimsus on 2x6m3/d; 2x40ie. tagab puhasti kogu elamurajooni vajadused, kuid vajalik on reoveepuhasti 2x Ekol-6 2004 Ura jõgi 2014a reostuskoormus ~44ie ja perspektiivis kuni 70ie. puhasti tõsta õigele kõrgusele.

septik 15m3 + filterväljak. Võimsus kuni 5m3/d ehk kuni Puhasti tagab praeguse tarbimise juures nõutud näitajad. Kulla 50 ie. 2014a reostuskoormus ~21ie ja perspektiivis kuni Probleem võib osutuda tulevikus kui tarbijate arv ületab 50 reoveepuhasti filterväljak 2006 pinnas 100ie. inimest. Tahkuranna valla ÜVK-teenusalad kokku ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elanike arv Tahkuranna vallas kokku in 2 341 2 334 2 320 2 362 2 386 2 409 2 434 2 458 2 482 2 482 2 482 2 482 2 482 2 482 2 482 muutus % -0,3% -0,6% 1,8% 1,0% 1,0% 1,0% 1,0% 1,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% Ühisveega ühendatud elanikud in 1 070 1 089 1 134 1 134 1 136 1 139 1 156 1 159 1 161 1 164 1 166 1 169 1 171 1 173 1 239 ühendatuse määr % 46% 47% 49% 48% 48% 47% 48% 47% 47% 47% 47% 47% 47% 47% 50% Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanikud in 609 622 639 639 656 688 754 757 759 762 764 767 769 772 998 ühendatuse määr % 26% 27% 28% 27% 28% 29% 31% 31% 31% 31% 31% 31% 31% 31% 40% Tarbimine elaniku kohta vesi (OÜ Vesoka ÜV-süsteemis) l/päevas 69,9 61,2 70,4 70,4 70,4 70,4 70,3 70,3 70,3 70,3 70,3 70,3 70,3 70,3 71,2 Tarbimine elaniku kohta kanal (OÜ Vesoka ÜV-süsteemis) l/päevas 68,3 61,1 68,1 68,6 68,5 69,0 69,3 69,3 69,3 69,3 69,3 69,3 69,3 69,3 70,0 Müüdud vesi (OÜ Vesoka ÜV-süsteemis) m3/aastas 29 785 29 575 31 449 31 449 31 511 31 573 31 968 32 030 32 092 32 153 32 215 32 277 32 339 32 401 34 517 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/aastas 26 008 23 226 27 857 27 857 27 919 27 981 28 376 28 438 28 500 28 561 28 623 28 685 28 747 28 809 30 925 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/aastas 3 777 6 349 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 Toodetud vesi (OÜ Vesoka ÜV-süsteemis) m3/aastas 40 374 43 751 47 862 47 862 47 934 48 006 40 312 40 384 40 456 40 528 40 600 40 672 40 744 40 816 43 361 Arvestamata vesi (OÜ Vesoka ÜV-süsteemis) % 26% 32% 34% 34% 34% 34% 21% 21% 21% 21% 21% 21% 21% 21% 20% Vastuvõetud reovesi (OÜ Vesoka ÜK-süsteemis) m3/aastas 15 994 14 760 16 965 17 076 17 497 24 707 26 449 26 510 26 572 26 634 26 696 26 758 26 820 26 896 32 844 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/aastas 13 926 12 752 14 631 14 743 15 164 16 074 17 815 17 877 17 939 18 001 18 063 18 125 18 187 18 263 24 210 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/aastas 2 068 2 008 2 333 2 333 2 333 8 633 8 633 8 633 8 633 8 633 8 633 8 633 8 633 8 633 8 633 AS Pärnu Vesi ostetud ÜK teenusmahud m3/aastas 3 491 3 690 4 273 4 442 4 504 12 089 12 641 12 703 12 765 12 827 12 889 12 951 13 012 13 089 14 872 Puhastatud heitvesi (OÜ Vesoka ÜK-süsteemis) m3/aastas 15 629 13 838 15 865 15 792 16 241 15 772 17 260 17 260 17 260 17 260 17 260 17 260 17 260 17 260 22 465 Infiltratsioon (OÜ Vesoka ÜK-süsteemis) % 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Uulu veevärk (Uulu ja Laadi külas) ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elanike arv Uulu külas in 548 549 533 541 541 541 541 541 541 541 541 541 541 541 541 muutus % 0,2% -2,9% 1,5% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% Elanike arv Laadi külas in 398 389 395 402 409 416 424 431 439 439 439 439 439 439 439 muutus % -2,3% 1,5% 1,8% 1,8% 1,8% 1,8% 1,8% 1,8% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% Elanike arv Uulu ja Laadi külades in 946 938 928 943 950 957 965 972 980 980 980 980 980 980 980 Ühisveega ühendatud elanikud in 450 463 468 468 468 468 468 468 468 468 468 468 468 468 468 Uued liitujad ÜV-süsteemiga in 000000000000 ühendatuse määr % 48% 49% 50% 50% 49% 49% 49% 48% 48% 48% 48% 48% 48% 48% 48% Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanikud in 268 275 280 280 295 310 310 310 310 310 310 310 310 310 310 Uued liitujad ÜK-süsteemiga in 0 15150 0 0 0 0 0 0 0 0 ühendatuse määr % 28% 29% 30% 30% 31% 32% 32% 32% 32% 32% 32% 32% 32% 32% 32% Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 76,2 65,7 73,6 73,6 73,6 73,6 73,6 73,6 73,6 73,6 73,6 73,6 73,6 73,6 73,6 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 71,5 58,1 65,6 65,6 65,6 65,6 65,6 65,6 65,6 65,6 65,6 65,6 65,6 65,6 65,6 Müüdud vesi m3/aastas 14 995 16 035 14 826 14 826 14 826 14 826 14 826 14 826 14 826 14 826 14 826 14 826 14 826 14 826 14 826 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/aastas 12 510 11 108 12 573 12 573 12 573 12 573 12 573 12 573 12 573 12 573 12 573 12 573 12 573 12 573 12 573 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/aastas 2 485 4 927 2 253 2 253 2 253 2 253 2 253 2 253 2 253 2 253 2 253 2 253 2 253 2 253 2 253 Toodetud vesi m3/aastas 19 881 19 401 19 720 19 720 19 720 19 720 19 720 19 720 19 720 19 720 19 720 19 720 19 720 19 720 19 720 Arvestamata vesi % 25% 17% 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% 25% Vastuvõetud reovesi m3/aastas 8 084 6 789 8 028 8 028 8 387 8 746 8 746 8 746 8 746 8 746 8 746 8 746 8 746 8 746 8 746 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/aastas 6 999 5 831 6 701 6 701 7 060 7 419 7 419 7 419 7 419 7 419 7 419 7 419 7 419 7 419 7 419 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/aastas 1 085 958 1 326 1 326 1 326 1 326 1 326 1 326 1 326 1 326 1 326 1 326 1 326 1 326 1 326 Puhastatud heitvesi m3/aastas 10 105 8 486 10 035 10 035 10 484 10 932 10 932 10 932 10 932 10 932 10 932 10 932 10 932 10 932 10 932 Infiltratsioon % 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Pihla veevärk (Laadi küla Pihla elamurajoonis, väljaspool RVKA'd) ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elanike arv Laadi külas in 398 389 395 402 409 416 424 431 439 439 439 439 439 439 439 Ühisveega ühendatud elanikud in 43 42 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 Uued liitujad ÜV-süsteemiga in 000000000000 ühendatuse määr % 11% 11% 11% 11% 11% 11% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanikud in 43 42 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 44 Uued liitujad ÜK-süsteemiga in 000000000000 ühendatuse määr % 11% 11% 11% 11% 11% 11% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 79,8 68,5 82,4 82,4 82,4 82,4 82,4 82,4 82,4 82,4 82,4 82,4 82,4 82,4 82,4 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 70,5 62,8 76,2 76,2 76,2 76,2 76,2 76,2 76,2 76,2 76,2 76,2 76,2 76,2 76,2 Müüdud vesi m3/aastas 1 253 1 050 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/aastas 1 253 1 050 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 1 323 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/aastas 000000000000000 Toodetud vesi m3/aastas 1 853 1 681 1 372 1 372 1 372 1 372 1 372 1 372 1 372 1 372 1 372 1 372 1 372 1 372 1 372 Arvestamata vesi % 32% 38% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% Vastuvõetud reovesi m3/aastas 1 107 963 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/aastas 1 107 963 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 1 223 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/aastas 000000000000000 Puhastatud heitvesi m3/aastas 1 384 1 204 1 529 1 529 1 529 1 529 1 529 1 529 1 529 1 529 1 529 1 529 1 529 1 529 1 529 Infiltratsioon % 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Võiste veevärk (Võiste alevikus, RVKA <2000) ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elanike arv Võiste alevikus in 511 488 473 473 464 454 445 436 428 428 428 428 428 428 428 muutus % -4,5% -3,1% 0,0% -2,0% -2,0% -2,0% -2,0% -2,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% Ühisveega ühendatud elanikud in 291 291 322 322 322 322 337 337 337 337 337 337 337 337 352 Uued liitujad ÜV-süsteemiga in 0 0 0 15 0 0 0 0 0 0 0 15 ühendatuse määr % 57% 60% 68% 68% 69% 71% 76% 77% 79% 79% 79% 79% 79% 79% 82% Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanikud in 66 66 69 69 69 69 119 119 119 119 119 119 119 119 294 Uued liitujad ÜK-süsteemiga in 0 0 0 50 0 0 0 0 0 0 0 175 ühendatuse määr % 13% 14% 15% 15% 15% 15% 27% 27% 28% 28% 28% 28% 28% 28% 69% Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 67,9 55,2 60,8 60,8 60,8 60,8 60,8 60,8 60,8 60,8 60,8 60,8 60,8 60,8 60,8 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 72,4 66,2 65,2 65,2 65,2 65,2 65,2 65,2 65,2 65,2 65,2 65,2 65,2 65,2 65,2 Müüdud vesi m3/aastas 8 499 7 288 8 485 8 485 8 485 8 485 8 818 8 818 8 818 8 818 8 818 8 818 8 818 8 818 9 151 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/aastas 7 207 5 866 7 146 7 146 7 146 7 146 7 479 7 479 7 479 7 479 7 479 7 479 7 479 7 479 7 812 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/aastas 1 292 1 422 1 339 1 339 1 339 1 339 1 339 1 339 1 339 1 339 1 339 1 339 1 339 1 339 1 339 Toodetud vesi m3/aastas 11 812 15 846 18 789 18 789 18 789 18 789 11 022 11 022 11 022 11 022 11 022 11 022 11 022 11 022 11 438 Arvestamata vesi % 28% 54% 55% 55% 55% 55% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Vastuvõetud reovesi m3/aastas 2 726 2 644 2 649 2 649 2 649 2 649 3 839 3 839 3 839 3 839 3 839 3 839 3 839 3 839 8 003 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/aastas 1 743 1 594 1 642 1 642 1 642 1 642 2 832 2 832 2 832 2 832 2 832 2 832 2 832 2 832 6 996 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/aastas 983 1 050 1 007 1 007 1 007 1 007 1 007 1 007 1 007 1 007 1 007 1 007 1 007 1 007 1 007 Puhastatud heitvesi m3/aastas 3 408 3 305 3 311 3 311 3 311 3 311 4 799 4 799 4 799 4 799 4 799 4 799 4 799 4 799 10 004 Infiltratsioon % 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Kalevi pst (Reiu küla) (AS Pärnu Vesi ÜVK-süsteem) ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elanike arv Reiu külas in 500 501 491 508 512 515 519 522 526 526 526 526 526 526 526 muutus % 0,2% -2,0% 3,5% 0,7% 0,7% 0,7% 0,7% 0,7% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% Ühisveega ühendatud elanikud in 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 Uued liitujad ÜV-süsteemiga in 000000000000 ühendatuse määr % 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanikud in 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 50 Uued liitujad ÜK-süsteemiga in 000000000000 Tõllapulga (Reiu) veevärk (Reiu külas) ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elanike arv Reiu külas in 500 501 491 508 512 515 519 522 526 526 526 526 526 526 526 muutus % 0,2% -2,0% 3,5% 0,7% 0,7% 0,7% 0,7% 0,7% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% Ühisveega ühendatud elanikud in 191 196 201 201 203 206 208 211 213 216 218 221 223 225 225 Uued liitujad ÜV-süsteemiga in 022222222220 ühendatuse määr % 38% 39% 41% 40% 40% 40% 40% 40% 41% 41% 41% 42% 42% 43% 43% Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanikud in 165 170 175 175 177 180 182 185 187 190 192 195 197 200 200 Uued liitujad ÜK-süsteemiga in 022222222230 ühendatuse määr % 33% 34% 36% 34% 35% 35% 35% 35% 36% 36% 37% 37% 37% 38% 38% Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 50,7 52,1 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 58,0 59,5 66,9 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 69,5 Müüdud vesi m3/aastas 3 534 3 730 5 102 5 102 5 164 5 226 5 288 5 350 5 412 5 474 5 536 5 597 5 659 5 721 5 721 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/aastas 3 534 3 730 5 102 5 102 5 164 5 226 5 288 5 350 5 412 5 474 5 536 5 597 5 659 5 721 5 721 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/aastas 000000000000000 Toodetud vesi m3/aastas 5 039 5 085 5 936 5 936 6 008 6 080 6 152 6 224 6 296 6 368 6 440 6 512 6 585 6 657 6 657 Arvestamata vesi % 30% 27% 14% 14% 14% 14% 14% 14% 14% 14% 14% 14% 14% 14% 14% Vastuvõetud reovesi m3/aastas 3 491 3 690 4 273 4 442 4 504 4 566 4 628 4 690 4 752 4 814 4 876 4 938 4 999 5 076 5 076 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/aastas 3 491 3 690 4 273 4 442 4 504 4 566 4 628 4 690 4 752 4 814 4 876 4 938 4 999 5 076 5 076 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/aastas 000000000000000 AS Pärnu Vesi ostetud ÜK teenusmahud m3/aastas 3 491 3 690 4 273 4 442 4 504 4 566 4 628 4 690 4 752 4 814 4 876 4 938 4 999 5 076 5 076 Postitee, Kuukivi ja Kulla tee (nn Suksumetsa ehk Reiu II veevärk) (Reiu külas) ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elanike arv Reiu külas in 500 501 491 508 512 515 519 522 526 526 526 526 526 526 526 Ühisveega ühendatud elanikud in 45 47 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 100 Uued liitujad ÜV-süsteemiga in 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 051 ühendatuse määr % 9% 9% 10% 10% 10% 10% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 19% Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanikud in 17 19 21 21 21 35 49 49 49 49 49 49 49 49 100 Uued liitujad ÜK-süsteemiga in 0 0 14 14 0 0 0 0 0 0 0 51 ühendatuse määr % 3% 4% 4% 4% 4% 7% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 9% 19% Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 91,6 85,8 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 94,4 97,2 103,3 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 95,8 Müüdud vesi m3/aastas 1 504 1 472 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 3 496 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/aastas 1 504 1 472 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 3 496 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/aastas 000000000000000 Toodetud vesi m3/aastas 1 789 1 738 2 045 2 045 2 045 2 045 2 045 2 045 2 045 2 045 2 045 2 045 2 045 2 045 4 173 Arvestamata vesi % 16% 15% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% Vastuvõetud reovesi m3/aastas 586 674 792 734 734 1 224 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 3 496 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/aastas 586 674 792 734 734 1 224 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 3 496 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/aastas 000000000000000 Puhastatud heitvesi m3/aastas 733 843 990 918 918 Infiltratsioon % 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% AS Pärnu Vesi ostetud ÜK teenusmahud m3/aastas 1 224 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 1 713 3 496 Lottemaa ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Vastuvõetud heitvee mahud (jur) m3/aastas 6 300,00 6 300,00 6 300,00 6 300,00 6 300,00 6 300,00 6 300,00 6 300,00 6 300,00 6 300,00 AS Pärnu Vesi ostetud ÜK teenusmahud m3/aastas 6 300,00 6 300,00 6 300,00 6 300,00 6 300,00 6 300,00 6 300,00 6 300,00 6 300,00 6 300,00 EELDUSED MAJANDUS- JA FINANTSANALÜÜSI KOOSTAMISEL INDIKAATOR Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Arvestusperiood 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Makromajanduslikud eeldused (Prognoosiperioodil on kasutatud Rahandusministeeriumi prognoose) THI % 3,9% 2,8% -0,1% 0,2% 2,2% 2,7% 2,9% 2,6% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6% kum THI 100,0% 102,2% 105,0% 108,0% 110,8% 113,8% 116,9% 120,0% 123,2% 126,5% 129,8% 133,1% Palga nominaalkasv % 4,9% 7,7% 5,6% 4,8% 5,2% 6,0% 6,5% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1% 6,0% 5,9% 5,8% 5,8% Käibemaks % 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Sotsiaalmajanduslikud eeldused: Rahvaarv Tahkuranna vallas in 2 341 2 334 2 320 2 362 2 386 2 409 2 434 2 458 2 482 2 482 2 482 2 482 2 482 2 482 2 482 Leibkonna suurus Tahkuranna vallas in 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 2,44 Leibkonnaliikme aastane netosissetulek EUR/a 4 788 4 907 5 182 5 429 5 713 6 056 6 450 6 863 7 297 7 751 8 226 8 719 9 234 9 771 10 334 Leibkonnaliikme kuine netosissetulek EUR/kuu 399,00 408,90 431,83 452,45 476,11 504,67 537,48 571,88 608,10 645,93 685,49 726,60 769,48 814,29 861,15 4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust EUR/kuu 15,96 16,36 17,27 18,10 19,04 20,19 21,50 22,88 24,32 25,84 27,42 29,06 30,78 32,57 34,45 Leibkonnaliikme poolt tarbitav vee kogus m3/a 25,50 22,35 25,70 25,70 25,70 25,70 25,65 25,65 25,65 25,65 25,65 25,65 25,65 25,64 26,00 Leibkonnaliikme poolt tarbitava reovee kogus m3/a 24,91 22,29 24,84 25,03 25,00 25,20 25,29 25,29 25,29 25,29 25,30 25,30 25,30 25,30 25,54 Kulum ÜV-teenuse kulumi arvestus (jooksevhinnas) Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kategooria Olemasoleva põhivara kulum tuh EUR 1,37 18,01 23,97 23,97 23,97 23,97 23,72 23,53 22,91 22,59 22,59 22,59 Omavahendite arvelt soetatud pv tuh EUR 1,37 9,63 10,21 10,21 10,21 10,21 9,95 9,77 9,14 8,83 8,82 8,82 Toetuste abil soetatud pv tuh EUR 0,00 8,38 13,76 13,76 13,76 13,76 13,76 13,76 13,76 13,76 13,76 13,76 ÜVK AK INV PR seotud põhivara kulum tuh EUR 0,00 0,00 0,00 8,99 8,99 8,99 8,99 8,99 8,99 8,99 8,99 10,71 Omavahendite arvelt soetatud pv tuh EUR 0,00 0,00 0,00 1,80 1,80 1,80 1,80 1,80 1,80 1,80 1,80 2,14 Toetuste abil soetatud pv tuh EUR 0,00 0,00 0,00 7,20 7,20 7,20 7,20 7,20 7,20 7,20 7,20 8,57 KULUM KOKKU tuh EUR 1,37 18,01 23,97 32,96 32,96 32,96 32,71 32,53 31,90 31,58 31,58 33,30 Omavahendite arvelt soetatud pv tuh EUR 1,37 9,63 10,21 12,00 12,00 12,00 11,75 11,57 10,94 10,62 10,62 10,97 Toetuste abil soetatud pv tuh EUR 0,00 8,38 13,76 20,96 20,96 20,96 20,96 20,96 20,96 20,96 20,96 22,33 ÜV-teenuse investeeringute arvestus Investeeringud (jooksevhinnas) Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kategooria Olemasoleva põhivara asendamine tuh EUR 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Omavahendite arvelt soetatud pv tuh EUR 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Toetuste abil soetatud pv tuh EUR 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 ÜVK AK INV PR seonduvalt tuh EUR 0,00 164,88 164,88 0,00 9,82 9,82 9,82 9,82 9,82 9,82 9,82 0,00 Omavahendite arvelt soetatud pv tuh EUR 0,00 32,98 32,98 0,00 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 0,00 Toetuste abil soetatud pv tuh EUR 0,00 131,90 131,90 0,00 7,86 7,86 7,86 7,86 7,86 7,86 7,86 0,00 INESTEERINGUD KOKKU tuh EUR 0,00 164,88 164,88 0,00 9,82 9,82 9,82 9,82 9,82 9,82 9,82 0,00 Omavahendite arvelt soetatud pv tuh EUR 0,00 32,98 32,98 0,00 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 1,96 0,00 Toetuste abil soetatud pv tuh EUR 0,00 131,90 131,90 0,00 7,86 7,86 7,86 7,86 7,86 7,86 7,86 0,00 KA põhjendatud tulukuse arvestus ÜV-teenusele Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Põhivara jääkväärtus tuh EUR 190,65 231,03 253,80 241,80 231,76 221,72 211,93 202,33 193,35 184,69 176,03 165,06 Käibekapital tuh EUR 1,87 2,42 2,55 2,57 2,58 2,59 2,59 2,60 2,58 2,59 2,60 2,66 Põhjendatud tulukus (regul.vara*WACC) tuh EUR 10,18 12,35 13,56 12,93 12,40 11,87 11,35 10,84 10,36 9,91 9,45 8,87 Lubatud müügitulu tuh EUR 37,39 48,39 50,91 51,48 51,66 51,87 51,87 51,97 51,67 51,71 52,08 53,24 Lubatud müügitulu (paste value) tuh EUR 37,39 48,39 50,91 51,48 51,66 51,87 51,87 51,97 51,67 51,71 52,08 53,24 Prognoositud müügitulu tuh EUR 33,02 33,09 40,10 40,60 43,88 43,97 45,66 45,75 47,12 47,22 47,31 50,39 VAHE PROGNOOSITUD TULUDEGA tuh EUR 4,37 15,30 10,81 10,88 7,77 7,91 6,21 6,23 4,55 4,50 4,78 2,85 Kulum ÜK-teenuse kulumi arvestus (jooksevhinnas) Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kategooria Olemasoleva põhivara kulum tuh EUR 2,04 6,26 9,29 9,41 9,41 9,41 9,22 9,08 9,08 9,08 9,08 9,08 Omavahendite arvelt soetatud pv tuh EUR 2,04 6,26 6,60 6,60 6,60 6,60 6,41 6,27 6,27 6,27 6,27 6,27 Toetuste abil soetatud pv tuh EUR 0,00 0,00 2,69 2,81 2,81 2,81 2,81 2,81 2,81 2,81 2,81 2,81 ÜVK AK INV PR seotud põhivara kulum tuh EUR 0,00 0,00 15,10 49,87 49,87 49,87 49,87 49,87 49,87 49,87 49,87 70,94 Omavahendite arvelt soetatud pv tuh EUR 0,00 0,00 3,02 9,97 9,97 9,97 9,97 9,97 9,97 9,97 9,97 14,19 Toetuste abil soetatud pv tuh EUR 0,00 0,00 12,08 39,89 39,89 39,89 39,89 39,89 39,89 39,89 39,89 56,75 KULUM KOKKU tuh EUR 2,04 6,26 24,39 59,27 59,27 59,27 59,08 58,95 58,95 58,95 58,95 80,02 Omavahendite arvelt soetatud pv tuh EUR 2,04 6,26 9,62 16,57 16,57 16,57 16,38 16,24 16,24 16,24 16,24 20,46 Toetuste abil soetatud pv tuh EUR 0,00 0,00 14,78 42,70 42,70 42,70 42,70 42,70 42,70 42,70 42,70 59,56 ÜK-teenuse investeeringute arvestus Investeeringud (jooksevhinnas) Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kategooria Olemasoleva põhivara asendamine tuh EUR 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Omavahendite arvelt soetatud pv tuh EUR 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Toetuste abil soetatud pv tuh EUR 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 ÜVK AK INV PR seonduvalt tuh EUR 92,50 900,68 430,68 0,00 114,44 114,44 114,44 114,44 114,44 114,44 114,44 0,00 Omavahendite arvelt soetatud pv tuh EUR 18,50 180,14 86,14 0,00 22,89 22,89 22,89 22,89 22,89 22,89 22,89 0,00 Toetuste abil soetatud pv tuh EUR 74,00 720,54 344,54 0,00 91,55 91,55 91,55 91,55 91,55 91,55 91,55 0,00 INESTEERINGUD KOKKU tuh EUR 92,50 900,68 430,68 0,00 114,44 114,44 114,44 114,44 114,44 114,44 114,44 0,00 Omavahendite arvelt soetatud pv tuh EUR 18,50 180,14 86,14 0,00 22,89 22,89 22,89 22,89 22,89 22,89 22,89 0,00 Toetuste abil soetatud pv tuh EUR 74,00 720,54 344,54 0,00 91,55 91,55 91,55 91,55 91,55 91,55 91,55 0,00 KA põhjendatud tulukuse arvestus ÜK-teenusele Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Põhivara jääkväärtus tuh EUR 123,69 306,32 382,84 366,27 372,59 420,52 427,03 433,67 440,32 446,96 453,60 433,15 Käibekapital tuh EUR 1,71 2,44 3,26 3,67 3,74 3,92 3,98 4,05 4,13 4,21 4,29 4,72 Põhjendatud tulukus (regul.vara*WACC) tuh EUR 6,63 16,33 20,42 19,57 19,91 22,45 22,80 23,16 23,51 23,87 24,22 23,16 Lubatud müügitulu tuh EUR 34,13 48,79 65,17 73,33 74,70 78,36 79,65 81,04 82,58 84,15 85,76 94,39 Lubatud müügitulu (paste value) tuh EUR 34,13 48,79 65,17 73,33 74,70 78,36 79,65 81,04 82,58 84,15 85,76 94,39 Prognoositud müügitulu tuh EUR 27,75 28,43 48,56 51,98 56,21 56,34 58,53 58,67 60,46 60,60 60,77 74,21 VAHE PROGNOOSITUD TULUDEGA tuh EUR 6,38 20,35 16,61 21,34 18,50 22,02 21,12 22,37 22,12 23,55 24,99 20,17 Lisanduv laen Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Pikaajaline laen (01.01) EUR 0 8 409 103 468 91 971 80 475 68 978 57 482 45 986 34 489 22 993 11 496 0 Lisanduv laen EUR 9 250 106 555 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Laenu tagasimakse EUR 0 841 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 Lühiajalised kohustused (31.12) EUR 841 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 0 Pikaajalised kohustused (31.12) EUR 8 409 103 468 91 971 80 475 68 978 57 482 45 986 34 489 22 993 11 496 0 0 Intress 231 3 105 5 461 4 886 4 311 3 736 3 162 2 587 2 012 1 437 862 287 TASKUKOHASUS Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 202 3 2024 2025 2026 Leibkonnaliikme netosissetulek EUR/a 5 429 5 713 6 056 6 450 6 863 7 297 7 751 8 226 8 719 9 234 9 771 10 334 Leibkonnaliikme poolt tarbitava m3 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 vee kogus Leibkonnaliikme poolt tarbitava m3 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 26 reovee kogus Kulu veele ja kanalisatsioonile EUR/a 81 81 99 99 107 107 110 110 114 114 114 115 pereliikme kohta Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal % 1,50% 1,42% 1,63% 1,53% 1,55% 1,46% 1,42% 1,34% 1,30% 1,23% 1,16% 1,11% leibkonnaliikme netosissetulekust

VEEMAJANDUSALASE TEGEVUSE FINANTSILINE JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlikkuse analüüs Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Toetus (ÜF/KIK) EUR 74 000 852 440 476 440 0 99 406 99 406 99 406 99 406 99 406 99 406 99 406 0 Omavahendid EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Võetav laen/Kap.rent EUR 9 250 106 555 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kolmandate osapoolte toetus EUR 9 250 106 555 119 110 0 4 066 4 066 4 066 4 066 4 066 4 066 4 066 0 Tegevustulud (s.h.muud tulud) EUR 60 770 61 519 88 659 92 583 100 089 100 305 104 190 104 414 107 586 107 816 108 079 124 606 Kokku laekumised EUR 153 270 1 127 069 684 209 92 583 203 560 203 777 207 661 207 886 211 057 211 287 211 550 124 606 Kokku investeeringud EUR 92 500 1 065 550 595 550 0 124 257 124 257 124 257 124 257 124 257 124 257 124 257 0 Intressikulud EUR 231 3 105 5 461 4 886 4 311 3 736 3 162 2 587 2 012 1 437 862 287 Laenude tagasimaksmine EUR 0 841 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 11 496 Tegevuskulud EUR 51 283 52 609 62 266 63 740 65 482 67 338 69 246 71 208 73 194 75 219 77 303 84 168 Kokku väljamaksed EUR 144 014 1 122 105 674 773 80 122 205 547 206 828 208 161 209 548 210 960 212 409 213 919 95 952 Kokku rahavoog EUR 9 256 4 964 9 436 12 461 -1 986 -3 051 -499 -1 662 98 -1 122 -2 369 28 654 Kumulatiivne rahavoog EUR 9 256 14 220 23 656 36 116 34 130 31 079 30 580 28 917 29 015 27 893 25 524 54 178 DSCR 41,03 2,26 1,56 1,76 2,19 2,16 2,38 2,36 2,55 2,52 2,49 3,43 FINANTSANALÜÜS Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 MAHUD Elanike vesi m3/a 27 857 27 919 27 981 28 376 28 438 28 500 28 561 28 623 28 685 28 747 28 809 30 925 Juriidiliste isikute vesi m3/a 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 3 592 Elanike kanal m3/a 14 743 15 164 16 074 17 815 17 877 17 939 18 001 18 063 18 125 18 187 18 263 24 210 Juriidiliste isikute kanal m3/a 2 333 2 333 8 633 8 633 8 633 8 633 8 633 8 633 8 633 8 633 8 633 8 633 VESI KOKKU m3/a 31 449 31 511 31 573 31 968 32 030 32 092 32 153 32 215 32 277 32 339 32 401 34 517 KANAL KOKKU m3/a 17 076 17 497 24 707 26 449 26 510 26 572 26 634 26 696 26 758 26 820 26 896 32 844

TEENUSHINNAD Elanike vesi EUR/m 3 1,050 1,050 1,270 1,270 1,370 1,370 1,420 1,420 1,460 1,460 1,460 1,460 Juriidiliste isikute vesi EUR/m 3 1,050 1,050 1,270 1,270 1,370 1,370 1,420 1,420 1,460 1,460 1,460 1,460 Elanike kanal EUR/m 3 1,625 1,625 1,965 1,965 2,120 2,120 2,198 2,198 2,260 2,260 2,260 2,260 Juriidiliste isikute kanal EUR/m 3 1,625 1,625 1,965 1,965 2,120 2,120 2,198 2,198 2,260 2,260 2,260 2,260 MÜÜGITULUD Elanike vesi EUR 29 250 29 315 35 536 36 037 38 960 39 044 40 557 40 645 41 881 41 971 42 061 45 151 Juriidiliste isikute vesi EUR 3 772 3 772 4 562 4 562 4 921 4 921 5 101 5 101 5 244 5 244 5 244 5 244 Elanike kanal EUR 23 957 24 641 31 593 35 015 37 904 38 035 39 559 39 695 40 953 41 093 41 265 54 704 Juriidiliste isikute kanal EUR 3 792 3 792 16 969 16 969 18 305 18 305 18 973 18 973 19 507 19 507 19 507 19 507 Tulud vee- ja kanalisatsiooni- EUR 60 770 61 519 88 659 92 583 100 089 100 305 104 190 104 414 107 586 107 816 108 079 124 606 teenuse müügist Muud nimetamata veemaj. tulud EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Muud tulud kokku EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 TULUD KOKKU EUR 60 770 61 519 88 659 92 583 100 089 100 305 104 190 104 414 107 586 107 816 108 079 124 606

TEGEVUSKULUD ÜV-teenus Energiakulud EUR 3 820 3 910 4 022 3 475 3 572 3 675 3 781 3 889 4 000 4 112 4 227 4 608 Keskkonnatasud EUR 4 100 4 197 4 316 3 730 3 833 3 944 4 058 4 175 4 293 4 414 4 537 4 945 Kaupade ja teenuste EUR vahendamiskulud 000000000000 Seadmete hoolduse teenus ja EUR materjalid 2 557 2 613 2 684 2 762 2 833 2 910 2 989 3 069 3 151 3 234 3 318 3 404 Tööjõu- ja personalikulud EUR 12 280 12 550 12 889 13 263 13 608 13 975 14 352 14 740 15 131 15 530 15 936 16 349 Administratiivkulud EUR 1 876 1 917 1 969 2 026 2 079 2 135 2 193 2 252 2 312 2 372 2 434 2 498 Ülalpidamiskulud EUR 1 200 1 226 1 260 1 296 1 330 1 366 1 403 1 440 1 479 1 518 1 557 1 598 ÜK-teenus Energiakulud EUR 3 740 3 917 5 680 6 256 6 434 6 623 6 818 7 018 7 221 7 429 7 645 9 577 Keskkonnatasud EUR 1 350 1 419 1 415 1 593 1 635 1 679 1 724 1 771 1 818 1 866 1 915 2 557 Kaupade ja teenuste EUR vahendamiskulud 3 687 3 821 10 532 11 332 11 683 12 057 12 443 12 840 13 245 13 659 14 098 16 434 Seadmete hoolduse teenus ja EUR materjalid 2 643 2 701 2 774 2 854 2 928 3 008 3 089 3 172 3 256 3 342 3 429 3 519 Tööjõu- ja personalikulud EUR 9 210 9 413 9 667 9 947 10 206 10 481 10 764 11 055 11 349 11 647 11 952 12 262 Administratiivkulud EUR 1 407 1 438 1 477 1 520 1 559 1 601 1 644 1 689 1 734 1 779 1 826 1 873 Ülalpidamiskulud EUR 3 413 3 488 3 582 3 686 3 782 3 884 3 989 4 097 4 206 4 316 4 429 4 544 KULUD (va kulum) KOKKU EUR 51 283 52 609 62 266 63 740 65 482 67 338 69 246 71 208 73 194 75 219 77 303 84 168 TRUE TRUE TRUE TRUE TRUE TRUE TRUE TRUE TRUE TRUE TRUE TRUE RAHAVOOG EUR OPEREERIMISTEGEVUSEST 9 487 8 910 26 393 28 843 34 607 32 967 34 944 33 206 34 392 32 597 30 775 40 438 Hinda lülitatav kulum EUR 3 417 15 886 19 822 28 573 28 573 28 573 28 129 27 812 27 186 26 868 26 867 31 424 KASUM (KA mõistes) EUR 6 070 -6 976 6 571 270 6 033 4 394 6 815 5 394 7 206 5 730 3 909 9 014 Kasum % 10% -11% 7% 0% 6% 4% 7% 5% 7% 5% 4% 7%