Natura Hindamine

RAIL BALTIC KIIRRAUDTEE TRASSIALTERNATIIVIDE NATURA – HINDAMISE EKSPERTARVAMUS REIU – HÄÄDEMEESTE LÕIGUS (DPS2)

Mati Kose, Lauri Klein, Rein Järvekülg, Meelis Tambets, Eerik Leibak, Henn Pärnamets

OÜ NATURUM Pärnu-Tartu-Tallinn 2021

Sisukord

1. SISSEJUHATUS...... 2 2. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE ETAPPIDE KIRJELDUS ...... 8 3. Rail Baltic trassialternatiivide mõjud Natura linnualadele ...... 13 4. Vooluvee elupaigad ja liigid ...... 22 4.1 Rail Baltic trassi alternatiivide võrdlus vee-elustikuke ja elupaikadele ...... 24 5. Natura mõjude hindamine imetajatele ...... 27 5.1 Saarmas (Lutra lutra) ...... 27 5.2 Tiigilendlane (Myotis dasycneme) ...... 28 5.3 RB trassi alternatiivide võrdlus ja konfliktkohad imetajatele ...... 31 5.4 IMETAJATE NATURA MÕJU HINDAMISE KOKKUVÕTE ...... 33 6. Natura 2000 maismaa-elupaigad ja -liigid ...... 34 7. KOONDJÄRELDUS ALTERNATIIVIDE PAREMUSEST NATURA ALADE SUHTES ...... 36 8. KASUTATUD KIRJANDUS ...... 37 LISA 1. Luitemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele võimaliku ebasoodsa mõju eelhindamise tabel oranži raudteekoridori alternatiivi korral ...... 39 LISA 2. Luitemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele võimaliku ebasoodsa mõju eelhindamise tabel sinise raudteekoridori alternatiivi korral ...... 41 LISA 3. Luitemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele võimaliku ebasoodsa mõju eelhindamise tabel kollase raudteekoridori alternatiivi korral ...... 43 LISA 4. Luitemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele võimaliku ebasoodsa mõju eelhindamise tabel roosa raudteekoridori alternatiivi korral ...... 45

1. SISSEJUHATUS Käesolev eksperthinnang sisaldab Rail Baltic (edaspidi: RB) kiirraudtee trassilõigu DPS2 (Reiu-Häädemeeste) erinevate alternatiivsete trassikoridoridega seotud Natura 2000 aladele avalduvate mõjude hindamise ülevaadet. Natura aladele avalduvate prognoositavate ebasoodsate mõjude vältimiseks või leevendamiseks on tehtud esialgsed ettepanekud vastavate meetmete rakendamiseks, mis täpsustuvad projekteerimise käigus. Vastavalt hetkel (juuni 2021) kehtivatele Natura mõjude hindamise reeglitele ja juhendmaterjalidele (European Comission, 2002; Kutsar jt.,2019; Peterson, K., Kalamees, A., 2006) koosneb iga Natura mõjude hindamine vastavalt (joonis 1).

Joonis 1. Kava või projekti Natura hindamise etappide ja nende tulemustest sõltuva hindamismaatriksi skeem (Kutsar jt., 2019)

Käesoleva ekspethinnangu puhul on objektiks 4 erinevas piirkonnas ja eri Natura alade suhtes paiknemisega raudteekoridori alternatiivid (joonis 2). Vastavate alternatiividega seotud Natura alade kaitse-eesmärgid on esitatud tabelis 1. Mitme alternatiivi kombinatsiooni olemasolu korral soovitatakse Natura mõjude hindamise juhendis (Kutsar jt., 2019) hindamist läbi viia järgmiselt:

Kui kava või projekti koostamise etapis on kaalumisel mitu võimalikku alternatiivi, on otstarbekas Natura asjakohane hindamine läbi viia kõikidele alternatiividele samaaegselt. Sellisel juhul on võimalik välja selgitada, millised kava või projekti alternatiivid on Natura hindamise seisukohast üleüldse teostatavad ning ühtlasi on lähenemine kooskõlas põhimõttega käsitleda alternatiive võimalikult varajases hindamise etapis. Sellistel juhtudel tuleb kõigepealt kaaluda alternatiivide mõju Natura ala(de) kaitseeesmärkide ja ala terviklikkuse säilimisele ning selle käigus leida alternatiivid, mille puhul ebasoodne mõju Natura väärtustele on välistatud. Natura hindamise tulemusena võivad selguda alternatiivid, mille elluviimise

ebasoodsaid mõjusid ei ole võimalik vältida, mis tähendab, et tegevusluba sellistele alternatiivsetele lahendustele ei saa anda või vastavat kava kehtestada.

Eeltoodud põhimõtetest lähtutakse ka käeoleva hindamise läbiviimisel, fokuseerides esimese ülesandena Natura 2000 võrgustiku seisukohalt parima alternatiivi väljaselgitamisele. Selleks, et oleks võimalik koondjäreldusena hinnata, kas asjakohase hindamise jah/ei tüüpi ökoloogiliselt olulise mõju hindamise standardtulemusteni jõuda (tabel 3), hinnati iga raudtee taristu arendamise ja kasutamise etappi mõju 0-3 astmelises hindamisskaalas (tabel 2).

Joonis 1. Rail Baltica Lõuna Pärnumaa trassialternatiivid ja nende piirkonnas asuvad Natura 2000 võrgustiku alad. Vastavad Natura linnu- ja loodusalade asukohakaardid on esitatud eraldi nende mõjude hindamise peatükkides.

Tabel 1. Joonisel 1 asuvate Rail Baltic trassialternatiivide mõjualasse jäävate Natura alade nimetused ja kaitseväärtused standardsete andmevormide alusel (https://natura2000.eea.europa.eu/).

Kood Tüüp Nimi Linnuliigid Elupaigatüübid Linnudirektiivi Muud olulised liigid (2009/147/EÜ) loodusalal (välja artikkel 4 ja arvatud linnuliigid) Loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) Lisa II liigid (välja arvatud linnuliigid) EE0040302 SCI Metsaääre Metsis LKA K-E, 7110, 7150, 9010, Natura standard Natura standard Valdavalt metsamaale 9050, 9080, 91D0 andmevormis liigid andmevormis liigid jääv loodusala on puuduvad puuduvad elupaigaks: Tetrao urogallus, Picoides tridactylus, Dendrocopos leucotos, Dryocopus martius, Strix uralensis, Glaucidium passerinum, Buteo buteo, Bonasa bonasia EE0040375 SCI Valgeraba Mitmekesist 7110, 7140, 7150, Natura standard Dactylorhiza fuchsii looduskompleksi 9010, 9080, 91D0 andmevormis liigid kasutavad kaitsealustes puuduvad liikidest elupaigana: Tetrao urogallus, Tetrao tetrix, Strix uralensis ja Dryocopus martius EE0040384 SCI Reiu jõgi 3260 Cobitis taenia, Cottus Natura standard gobio, Lampetra andmevormis liigid fluviatilis, Unio puuduvad crassus EE0040364 SCI Uulu-Võiste 2180, 9010, 9050 Natura standard Natura standard andmevormis liigid andmevormis liigid puuduvad puuduvad EE0040314 SCI Siiraku On osa Kikepera SPA-st 9010, 9080, 91D0 Natura standard Huperzia selago andmevormis liigid puuduvad EE0040316 SPA Kikepera Tetrao urogallus Natura standard Natura standard Dactylorhiza fuchsii, andmevormis andmevormis liigid Dactylorhiza elupaigad puuduvad maculata, Huperzia puuduvad selago EE0040351 SPA + Luitemaa Acrocephalus 1110, 11140, 1150, Angelica palustris, Canis lupus, Castor SCI arundinaceus, Aegolius 1160, 1220, 1620, Cobitis taenia, fiber, Dactylorhiza funereus, Anas acuta, 1630, 2130, 2180, Drepanocladus fuchsii, Dactylorhiza Anas clypeata, Anas 2190, 3160, 3260, (Hamatocaulis) incarnata, crecca, Anas penelope, 6410, 6430, 6450, vernicosus, Lampetra Diphasiastrum Anas platyrhynchos, 6530, 7110, 7120, fluviatilis, Lutra lutra, complanatum, Anas querquedula, 7140, 7150, 7160, Myotis dasycneme, Epipactis palustris, Anas strepera, Anser 8220, 9010, 9020, Saxifraga hirculus, Frullania tamarisci, albifrons, Anser anser, 9050, 9080, 9180, Unio crassus Gladiolus imbricatus, Anser fabalis, Ardea 91D0, 91E0, 91F0 Lepus timidus, cinerea, Bonasa Lunaria rediviva, bonasia, Branta Lycopodium leucopsis, Bucephala clavatum, Lynx lynx, clangula, Caprimulgus Martes martes, europaeus, Circus Mustela putorius, aeruginosus, Columba Neckera pennata, oenas, Crex crex, Paludella squarrosa, Cygnus columbianus Petasites spurius, bewickii, Cygnus Plagiothecium cygnus, Cygnus olor, ruthei, Platanthera Ficedula parva, bifolia, Rana arvalis, Gallinago media, Rana lessonae, Rana Glaucidium passerinum, ridibunda, Rana Lanius collurio, Lanius temporaria, Sicista excubitor, Limosa betulina, Sphagnum lapponica, Lullula lindbergii, 5

Kood Tüüp Nimi Linnuliigid Elupaigatüübid Linnudirektiivi Muud olulised liigid (2009/147/EÜ) loodusalal (välja artikkel 4 ja arvatud linnuliigid) Loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) Lisa II liigid (välja arvatud linnuliigid) arborea, Melanitta Sphagnum fusca, Mergus albellus, wulfianum, Mergus merganser, Thalictrum lucidum Mergus serrator, Numenius arquata, Numenius phaeopus, Phalacrocorax carbo, Pluvialis apricaria, Podiceps auritus, Podiceps cristatus, Porzana parva, Tetrao tetrix tetrix, Tetrao urogallus, Tringa erythropus, Tringa totanus, Vanellus vanellus EE0040359 SCI Tolkuse Tetrao urogallus 9010, 9080 Lampetra fluviatilis, Daphne mezereum, Unio crassus Huperzia selago, Leucobryum glaucum, Lycopodium clavatum, Sphagnum lindbergii, Ulmus laevis EE0040322 SCI Laiksaare Ciconia nigra 9010, 9020, 9050, Natura standard Ulmus laevis 9080 andmevormis liigid puuduvad EE0040335 SCI Nepste Picus canus (on ekslikult 9010, 9050 Natura standard Natura standard P. viridis) andmevormis liigid andmevormis liigid puuduvad puuduvad EE0040370 SCI Nigula Gallinago media (P- 3160, 6270, 6430, Cinna latifolia, Lycopodium Liivimaa SPA osa) 6510, 6530, 7110, Hypodryas maturna, clavatum 7240, 7250, 9010, Lutra lutra, Lycaena 9020, 9050, 9070, dispar 9080, 91D0 EE0040309 SCI Laulaste P-Liivimaa SPA osa 3260, 9010, 9080 Lampetra fluviatilis, Hirudo medicinalis, Unio crassus, Lutra Ulmus laevis lutra EE0040344 SPA Põhja- Anser albifrons, Anser Natura standard Natura standard Lampetra fluviatilis, Liivimaa fabalis, Bonasa andmevormis andmevormis liigid Unio crassus bonasia, Caprimulgus elupaigad puuduvad europaeus, Circus puuduvad pygargus, Crex crex, Cygnus cygnus, Dendrocopos leucotos, Dendrocopos minor, Ficedula parva, Gavia arctica, Glaucidium passerinum, Grus grus, Lanius collurio, Lanius excubitor, Numenius phaeopus, Pernis apivorus, Picoides tridactylus, Picus canus, Pluvialis apricaria, Strix uralensis, Tetrao tetrix tetrix, Tetrao urogallus, Tringa glareola, Tringa totanus, Vanellus vanellus

Kood Tüüp Nimi Linnuliigid Elupaigatüübid Linnudirektiivi Muud olulised liigid (2009/147/EÜ) loodusalal (välja artikkel 4 ja arvatud linnuliigid) Loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) Lisa II liigid (välja arvatud linnuliigid) EE0040305 SPA + Kabli Bucephala clangula, 1140, 1630, 2110, Angelica palustris, Dactylorhiza baltica, SCI Clangula hyemalis, 2120, 2130, 2180, Dianthus arenarius, Herminium Cygnus columbianus 2190, 6270, 9010, Hypodryas maturna, monorchis bewickii, Mergus 9080 Lampetra fluviatilis, merganser Lutra lutra, Myotis dasycneme

Tabel 2. Natura mõjude olulisuse hindamispuntide skaala ja nende sisu defineerimine

Natura mõjude olulisuse hindamise astmed: 0 - Mõju puudub Natura elupaigale või liigile ebasoodsa mõju avaldumine on välistatud

1 - Vähene ebaoluline, esineb väike tõenäosus vähese ebasoodne mõju ilmnemiseks, ent arvestades ka väga väikese avaldumise kaasnevaid ja teiste tegevuste kumulatiivset mõju ei põhjusta see vastavate Natura tõenäosusega mõju väärtuste kaitseseisundi olulist kahjustamist või talitse ning aeglusta kaitse- eesmärkide saavutamist

2 - Mõõdukas, keskmise Projekti tegevus ja selle eri etapid ja sh. koosmõju teiste tegevustega (mh. tõenäosusega ja metsakuivendussüsteemide rekk vooluveekogude kontekstis) võivad avaldada leevendamist vajav mõju: Natura kaitseväärtuste seisundile või kaitse-eesmärkide saavutamisele mõõdukat ebasoodsat mõju. Mõju olulisuse ulatus kaitse-eesmärkidele ja leevendavate meetmetega minimeerimise võimalikkus (ökoloogiline ja tehniline) tuleb täpsustada ning välja selgitada Natura asjakohase hindamise käigus

3 - Ulatuslik, suure Projekti kavandatud tehnilisest ja/või asukoha valikust tulenevalt avalduvad väga tõenäosusega ning suure tõenäosusega sedavõrd tõsised ebasoodsad mõjud Natura väärtustele ja välistamist vajav mõju: vastava kaitsealade võrgustiku sidususele, et neid nende ulatusest või ökoloogilistes ja/või tehnilistest iseärasustest tulenevalt ei ole neid võimalik piisava tõhususega leevendada. Seetõttu tuleb loobuda kavandatud tegevusest/asukohast ning kaaluda teisi asukoha või tegevuse alternatiive

Tabel 3. Asjakohase hindamise tulemused kokku võtvad kontrollküsimused Natura mõjudega seoses:

Kas kavandatav projekt või kava võib: tulemus/vastus - Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, JAH/EI mille kaitseks ala loodi? - Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade JAH/EI suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust? - Põhjustada liikide ümberasumist (väljatõrjumist) ja seega vähendada nende JAH/EI liikide levikuala piirkonnas? - Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? JAH/EI - Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele JAH/EI avatus, igaaastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist? - Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate JAH/EI võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust? - Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? JAH/EI - Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust JAH/EI

määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

2. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE ETAPPIDE KIRJELDUS

Rajamisega seotud mõjud ja tegevused

Rail Baltic kiirraudtee rajamise näol on tegemist täiesti uuel trassil ja uute tehnilise taristu lahenduste ja mastaabiga taristu rajamisega. Lühikokkuvõttena kavandatakse kiirraudtee rajamist Baltikumis põhja- lõunasuunalise trassina. Kavandatud on rongide trasporditaristu 2 elektrivarustuse kontaktvõrguga varustatud rööpapaarina. Raudteest mõlemal pool kõrval on ette nähtud hooldustöödel liikumiseks vajalik teenindusetee. Teeserva kuivenduskraavide järel on turvalisuse tagamiseks ette nähtud raudteemaa piirata 2m metallvõrgust taraga ( joonis 3). Standardselt on raudteemaa ja kaitsevööndi laius joontrassil kokku 66m, sellest taraga piiratud raudteemaa 30 – 40 m sõltuvalt muldkeha mõõtmetest jms. Kontaktvõrgu elektripostidega piiratud kahe rööbasteega rongide liiklemise tsooni laius on 12 (joonis 3). Nimetatud 66 m raudteemaa ja kaitsevööndi ulatus on tuletatud maakonnaplaneeringuga ette nähtud raudtee kulgemise telgjoonest. Kogu planeeringuga kehtestatud koridori Laiuseks on 350 m, mille piires on tehnilistel, ökoloogilistel või sotsiaal-majanduslikel põhjustel võimalik trassi kulgemist vajadusel nihutada (joonis 3).

Joonis 2. Rail Baltic kiirraudtee ja sellega seonduva joontaristu põhimõtteline läbilõige ja vajaliku transpordimaa ja

kaitsevööndi ulatus suhestatuna planeeringukoridori nihutamist võimaldava tsooniga (paremal)

Raudteetrassi rajamisel eemaldatakse raudteekoridoris seal esinev looduslik taimestik kooritakse pinnas, rajatakse veetaset alandav kraavitus mõlemal pool raudteetammi. Viimase rajamiseks rajatakse kooritud pinnase asemel raudteetamm, mis koosneb muldkeha siseosast ja kõvemale katendile rajatud rööbastee alusest kaitsekihist ja ballastist. Läbi raudtee tammi rajatakse vundamendid elektrivarustuse mastide püstitamiseks ja vajadusel rööbasteelt sade- ja sulamisvee ärajuhtimise drenaaž (joonis 4). Erinevates trassilõikudes võib raudtee taristu tehniline lahendus mõnevõrra varieeruda sõltuvalt alusepinnase omadustest, looduslikust veerežiimist ja pinnavee tasemest, asukohast sildade, ristete ja ökoduktide suhtes jms (joonis 4). Käeoleva Natura mõjude hindamise piirkonnas on valdavas osas eri trassialternatiivide kulgemise koridorides looduslikult tegu jääajajärgsete soiste meretasandike mõõdukalt või tugevalt liigniiskete aladega. Seega võttes eeskujuks ka piirkonnas varem olemas olevat kahte ajaloolist raudteetammi, toimub raudtee rajamine liigniiskes ja kohati ajutiselt üle ujutatavas maastikus keskmisel või kõrgel muldkehal ja kuivenduskraavidega palistatult (joonis 4). Raudtee liikumiskiiruse ja sujuvuse huvides kavandatakse enamik ristumisi maanteedega selliselt, et maantee viiakse vajalikul kõrgusel muldkehaga raudtee kohalt üle (joonis 5). Samal põhimõttel lahendatakse loomade liikumisteede ja 8

asurkondade sidususe tagamiseks vajalikud ökoduktid ehk rohesillad (joonis 6). Raudtee ristumisel vooluveekogudega on tüüpiliselt eelistatud lahenduseks raudteega samas tasapinnas sildade rajamine (joonis 7).

Joonis 4. Raudtee taristu elementide ristlõigete erinevad variandid sõltuvalt keskkonnast ja asukohast sildade, ristmike ja ökoduktide suhtes.

Joonis 5. Rail Baltic raudtee ristumisel maanteega kasutatava viadukti tüüp- lahenduse visualiseering

Joonis 6. Rail Baltic loomapääsude ehk rohesildade tüüplahenduse visualiseering

Joonis 7. Rail Baltic vooluveekogudega ristuvatel lõikudel rajatavate madalate sildade tüüplahenduse visualiseering.

Ristumised väiksemate looduslike vooluveekogude ja maaparandussüsteemidega lahendatakse enamasti truupidena, mis viikase raudtee alt läbi. Nende konkreetsed asukohad ja lahendused täpsustatakse projekteerimise käigus. Üldise projekteerimise põhimõttena valitakse ja projekteeritakse need sellistena, mis tagaksid nii veekogu hüdromorfoloogia kui vee-elustiku ja eri liigirühmade liikumisvõimaluste säilimise. Lisaks muule taristule on kavas rajada käeolevas töös hindamise objektiks olevas piirkonnas 2 kohalikku peatust raudtee servas koos juurdepääsuteedega. Nende lõplik valik ja lahendused sõltuvad eelistatud trassivariandi väljavalimise tulemustest sh. käeolevast Natura hindamise järeldustest ja avalikest konsultatsioonidest.

Raudtee kasutamisega seotud tegevused

Raudtee kasutuse faasis on selle peamiseks tegevuseks ja mõjuks raudteel eri tüüpi rongikoosseisude liiklus. Vastavalt Rail Baltic AS saadud kõige viimasele andmestikule on eri tüüpi rongiliikluse sagedused ja intervallid taristu planeeritud tasemel toimima hakkamisel esitatud tabelis 4.

Tabel 4. Rail Baltic raudteeliini kavandatud liikluskoormus eri rongitüüpide ja ööpäeva ajalises lõikes (kohaliku regionaalliiklusega arvestav stsenaarium perioodile 2036 – 2046; Rail Baltic Rail AS avaldamata info). Käeoleva töö autorite poolt on lisatud arvutuslik rongidevaheline ajaline intervall sõidukoormuse ühtlase jaotumise tingimustel. Tegemist on liikluskoormuse tasemega raudteetaristu täismahus kavandatud kasutuse saavutamisel. Taristu valmimisele ja testimise ning käiku andmisega seotud perioodil on liiklussagedus eeldatavalt oluliselt madala.

Rongi tüüp Päev (7-19)12 h Õhtu (19-23) 4 h Öö (23-7)16 h KOKKU

kiirrongid kordi perioodil (sh. magamis- 16 x 5,3 x 4.7x 26 x vagunitega öised reisirongid) intervall (min) 45 min 45 min 204 min 55 min regionaalrongid 8 x 2,7 x 1,3 12 x 11

Rongi tüüp Päev (7-19)12 h Õhtu (19-23) 4 h Öö (23-7)16 h KOKKU

kordi perioodis intervall (min) 90 min 89 min 739 min kaubarongid 17,5 x 5,8 x 8,7 x 32 x intervall (min) 41 min 41 min 110 min KOKKU 41,5 x 13,8 x 14,7 x 70 x Intervall (min) 17 min 17 min 65 min 20 min kõik rongid

Lisaks sellele toimub jooksev hooldus, sh. raudteemaa ja taristu puhastamine roht- ja puittaimestikust niitmise, trimmerdamise ja osaliselt ka herbitsiididega kasutamise teel. Vastavalt hooldusvajadusele toimuvad korralised taristu sh. elektrivarustuse liinide hooldustööd. Samuti võib ette tulla nii avariilisi või keskkonnatingimustest sõltuvaid hooldus- ja taastustöid. Teatud ajaperioodi möödudes võib raudtee taristu vajada ka väiksemat või suuremat remonti või ümberehitust seoses amortiseerumise ja/või tehnoloogiliste arengutega).

Lähtuvalt eeltoodud ülevaatlikust kavandatava tegevuse ja selle etappide kirjeldusest jagati käeoleva Natura mõjude hindamise töös Rail Baltic kiirraudtee rajamise ja kasutamisega seotud tegevused ja tööetapid mõjude hindamise süsteemseks läbiviimiseks järgmisteks alamtegevusteks (tabel 5). Iga tegevuste tüübi kohta hinnatakse selle tegevuse ökoloogilisi efekte, mis olid jaotatud järgmistesse alamtüüpidesse (tabel 6). Iga tegevuse etappide ja ökoloogiliste efektide risttabeleid kasutati mõjude olulisuse kategooriaid 0-3

Tabel 5. Rail Baltic kiirraudtee rajamise ja kasutamise tegevused ja etapid ning nende mõju iseloomustus. Ajaline skaala: lühiajaline 1 päev – 1 kuu, keskpikk 1 kuu – 2 aastat; pikk – rohkem kui 2 aastat

Etapi nimi ja selgitus Ajaline kestus ja iseloom Eeltööd looduses: trassi märkimine, lühiajaline/ajutine mõõdistamine, geoloogilised jt uuringud Trassil asuva puittaimestiku raadamine lühiajaline/püsiv Muldkeha ja katendi rajamine: sh. pinnase keskpikk/püsiv eemaldamine, ehitusmaterjali transport, ladustamine, raudtee tammi ja katendi rajamine Veetaseme kontrolli taristu rajamine : keskpikk/püsiv kuivenduskraavid ja drenaaž Seonduva teede taristu rajamine: hooldusteed, keskpikk/püsiv tagasi- ja ümbersõiduteede rajamine Ületamise taristu: sildade, viaduktide ja keskpikk/püsiv loomapääsude rajamine Rööbastee rajamine: rööbaste ja seonduva taristu keskpikk/püsiv paigaldamine Elektrivarustuse taristu rajamine: kontaktvõrgu keskpikk/püsiv elektriliini rajamine, mastid ja kandelaabrid, kontaktvõrgu kandetalad, trossid ja kaablid, alajaamad Rongide liiklus pikk/korduv Taristu hooldamine lühiajaline/püsiv 12

Etapi nimi ja selgitus Ajaline kestus ja iseloom Raudteemaa taimkatte hooldamine lühiajaline/korduv

Tabel 6. Rail Baltica erinevate rajamise ja kasutamisega seotud ja hindamistabelites kasutatud ökoloogiliste mõjude liigitus

13. Organismide hukkumine/ kahjustamine 7. Muutused röövluses ja kiskja-saakloom kemikaalide keskkonda sattumise tõttu 1.Elupaikade hävimine toiduvõrgustikes (naftaproduktid, herbitsiidid ja fungitsiidid, värvid, keemiatööstuse toorained jms) 2. Elupaiga hüdroloogilise režiimi jms 8. Isendite hukkumine ehitusaegse 14. Elektriliinidega seotud kvaliteedi omaduste vähenemine tehnikaga kokkupõrkel elektromagnetväljade mõju

3. Elustiku vaba liikumise tõkestamine 9. Hukkumine raudtee taradega (killustamine ja servaefektid) kokkupõrkel

4. Trassi rajamise aegne müra ja 10. Hukkumine kontaktvõrgu vibratsioon elektriliinidega kokkupõrkel

5. Häirimine ja stress inimeste ja masinate 11. Hukkumine rongidega kokkupõrkel viibimisest elupaigas 12. Valgusreostus (sh ehitustööde ja 6. Trassi kasutamise aegne müra ja veduritulede häiriv ja peletav mõju vibratsioon pimedas hämaras liiklemisel)

3. Rail Baltic trassialternatiivide mõjud Natura linnualadele Natura linnualasid asub käesoleva Rail Baltic Reiu – Nepste trassialternatiividega lõigul ja selle naabruses kolm: Luitemaa linnuala (EE0040351) (trassialternatiivid kas läbistavad või külgnevad); Põhja-Liivimaa linnuala (EE0040309 ) (trassialternatiivid külgnevad erinevatel kaugustel) ja Kikepera Linnuala (EE0040316); asub trassialternatiividest mõõdukas kauguses (2- 5 km) (joonis 8).

Pärnu Lahe linnuala (EE0040346) ja Kabli linnuala(EE0040305) hõlmavad merelisi lindude elupaiku ja on moodustatud vastavate ranniku- ning avamere linnuliikide kaitseks, milest tulenevalt (arvestades nende alade kaugust Rail Baltic trassialternatiividest) leiti käesoleva eksperthinnangu koostamisel, et viimatinimetatud alade linnustikule olulise mõju avaldamine on äärmiselt vähetõenäoline ning seetõttu ei peetud vajalikuks ka nende osas Natura linnustiku mõjude asjakohast hindamist.

Joonis 8. Natura 2000 linnualade paiknemine Rail Baltic raudteetaristu trassialternatiivide (oranž, sinine, kollane, roosa) suhtes.

Natura mõjude hindamisel on andmeallikatena kasutatud 2000-2003 ja 2015 linnustiku inventuuride andmeid (Kose, 2005), Riikliku seire andmeid, EELIS andmebaasi andmestikku, E-elurikkus juhuvaatluste andmebaasi, Rail Baltic metsise kaitse tegevuskava (Kose, Tammekänd, Ojaste, 2021) metsiste seire ja GPS saatjatega liikumise isendite andmestikku ning MTÜ Kotkaklubi poolt GPS saatjatega märgistatud must- toonekure asukohaandmeid.

RB kiirraudtee rajamine EI OLE seotud asjaomaste linnualade kaitse korraldamisega.

Alljärgnevalt on toodud ekspertkogemusel lähtuv hinnang iga Natura sihtliigi või selle vastava alamasurkonna (kas kohalikud pesitsejad või rändel peatujad) ja kavandatava tegevuse erinevate raudteetrassi alternatiivide lõikes.

Tabel 8. Natura mõjude hindamise tulemused liikide lõikes, millega selgitati välja asjakohase hindamise vajalikkus

p = permanent, r = reproducing, c = Oranzconcentration, Alternatiiv w = wintering Sinine_Trass Kollane Alternatiiv Roosa Alternatiiv KKOL asjakohase KKOL asjakohase KKOL asjakohase KKOL asjakohase Trassil 1 km Trassil 1 km Trassil 1 km Trassil 1 km (66 m) mõjualas mõju hindamine (66 m) mõjualas mõju hindamine (66 m) mõjualas mõju hindamine (66 m) mõjualas mõju hindamine Status Min Max võimalus vajadus võimalus vajadus võimalus vajadus võimalus vajadus Acrocephalus arundinaceus r 60 90 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Aegolius funereus p 3 5 ei jah VO 1 ei jah JAH 1 ei jah JAH 1 ei ei ei 0 Alcedo atthis ei jah VO 1 jah jah JAH 1 jah jah JAH 1 ei jah ei 0 Anas acuta c 510 510 jah jah VO 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Anas clypeata c 500 500 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Anas crecca c 4240 4240 jah jah VO 1 ei jah JAH 1 jah jah JAH 1 ei ei ei 0 Anas penelope c 4500 4500 jah jah VO 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Anas platyrhynchos c 4400 4400 jah jah VO 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Anas platyrhynchos r 75 100 jah jah VO 1 ei jah JAH 1 jah jah JAH 1 ei ei ei 0 Anas querquedula c 1800 1800 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Anas strepera r 15 20 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Anser albifrons c 2700 2700 jah jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Anser anser c 350 350 ei jah VO 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Anser fabalis c 1500 1500 jah jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Ardea cinerea r 450 565 ei ei EI 0 ei jah JAH 1 jah jah JAH 1 ei ei ei 0 Aquila pomorina ei jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Aquila chrysaetos ei jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Bonasa bonasia p 25 35 ei jah VO 1 jah jah JAH 1 jah jah JAH 1 ei jah VO 1 Branta leucopsis c 10000 10000 jah jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Bucephala clangula c 20000 20000 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Caprimulgus europaeus r 75 80 ei jah JAH 1 ei jah JAH 1 jah jah JAH 1 ei ei ei 0 Ciconia nigra r ei ei VO 1 ei jah JAH 1 jah jah JAH 1 jah jah jah 1 Circus aeruginosus r 5 8 jah jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Circus pygargus ei jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Columba oenas r 20 25 jah Toit) jah JAH 1 ei jah JAH 1 ei jah JAH 1 ei ei ei 0 Crex crex r 138 140 jah jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Cygnus columbianus bewickii c 5000 5000 jah jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Cygnus cygnus c 1500 1500 jah jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Cygnus olor r 33 35 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Cygnus olor c 1124 1124 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Dendrocopos leucotos ei jah JAH 1 jah jah JAH 1 jah jah JAH 1 ei jah VO 1 Dendrocopos medius ei ei ei 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei jah VO 1 Dryocopus martius ei jah JAH 1 jah jah JAH 1 jah jah JAH 1 ei jah VO 1 Ficedula parva r 20 30 ei jah VO 1 ei jah JAH 1 ei jah JAH 1 ei ei ei 0 Gallinago media r ei ei ei 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Glaucidium passerinum p 3 7 ei jah VO 1 ei jah JAH 1 ei jah JAH 1 ei ei ei 0 Grus grus jah jah JAH 1 ei jah JAH 1 ei jah JAH 1 ei ei ei 0 Halliaetus albicilla ei jah JAH 1 ei jah JAH 1 ei jah JAH 1 ei jah VO 1 Lanius collurio r 25 40 ei jah VO 1 ei 15 ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 Lanius excubitor r 4 5 ei jah VO 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0

Oranz Alternatiiv Sinine_Trass Kollane Alternatiiv Roosa Alternatiiv

Trassil 1 km KKOL asjakohase Trassil 1 km KKOL asjakohase Trassil 1 km KKOL asjakohase Trassil 1 km KKOL asjakohase p = permanent, r = reproducing, c (66 m) mõjualas mõju hindamine (66 m) mõjualas mõju hindamine (66 m) mõjualas mõju hindamine (66 m) mõjualas mõju hindamine = concentration, w = wintering Status Min Max võimalus vajadus võimalus vajadus võimalus vajadus võimalus vajadus 41 Limosa lapponica c 3000 3000 ei ei ei 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 42 Lullula arborea r 30 40 jah jah VO 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 43 Melanitta fusca c 1000 1000 ei ei ei 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 44 Mergus albellus c 650 650 ei ei ei 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 45 Mergus merganser c 650 650 ei ei ei 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 46 Mergus serrator c 100 100 ei ei ei 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 47 Numenius arquata c 1280 1280 jah jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 48 Numenius phaeopus r 6 6 ei jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 49 Pernis apivorus ei jah JAH 1 ei jah JAH 1 ei jah JAH 1 ei ei ei 0 50 Phalacrocorax carbo r 1000 1000 ei ei ei 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 51 Phalacrocorax carbo c 4700 4700 ei ei ei 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 52 Philomachus pugnax ei jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 53 Picoides tridactylus ei jah JAH 1 jah jah JAH 1 ei jah JAH 1 ei jah VO 1 54 Picus canus jah jah JAH 1 jah jah JAH 1 jah jah JAH 1 ei jah VO 1 55 Pluvialis apricaria r 35 45 jah jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 56 Podiceps auritus c 5 5 ei ei ei 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 57 Podiceps cristatus c 517 517 ei ei ei 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 58 Porzana porzana ei jah VO 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 59 Porzana parva r 1 4 ei jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 60 Strix uralensis ei jah JAH 1 ei jah JAH 1 ei jah JAH 1 ei ei EI 0 61 Tetrao tetrix tetrix p 30 30 jah jah JAH 1 ei jah JAH 1 ei jah JAH 1 ei ei ei 0 62 Tetrao urogallus p 40 40 ei jah JAH 1 ei jah JAH 1 jah jah JAH 1 ei jah VO 1 63 Tringa erythropus c 200 200 ei ei ei 0 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 64 Tringa glareola ei jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 65 Tringa totanus c 200 200 ei ei VO 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 66 Tringa totanus r 30 50 jah jah VO 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0 67 Vanellus vanellus r 30 40 jah jah JAH 1 ei ei EI 0 ei ei EI 0 ei ei ei 0

KOKKU asjakohase hindmise vajadusega liike 47 21 21 9

Lindude, kui väga mitmekesiste ökoloogiliste ja käitumuslike kohastumustega liigirühmade jaoks võivad käesolevas eksperthinnangus käsitletava kavandatava tegevuse rajamise ja kasutamise mõjud olla väga erinevat laadi ja/või omavahel ja teiste liikidega seostes kombineeruda. Lisaks sellele oli mõjude olulisuse hindamisel esmatähtis arvesse võtta vastavate liikide elupaikade ja esinemisalade ruumilist paiknemist raudtee trassialternatiivide suhtes ning lindude vastava ruumikoridori kasutamise ökoloogilist iseloomu.

Peamised lindudele olulist mõju avaldada võivad aspektid on järgmised:

- Elukeskkonna muutus: rajatakse täiesti uus tehislik trass ja raudteemaa ulatuses eemaldatakse looduslik pinnas, rajatakse kuivenduskraavid, 1,5 – 5 m kõrgel tammil paiknevad 2 rööbasteed koos nende servas kulgevate kontaktvõrgu elektriliinide ja mastidega. Lisaks sellele rajatakse vähemalt ühele poole raudteed pinnatee tavasõidukitel hooldustöödeks juurdepääsuks. Raudtee servad isoleeritakse turvalisuse kaalutlustel ümbritsevast keskkonnast üldjuhul 2m kõrguse traatvõrgust taraga. Raudtee ristumised maanteedega, jõgedega ja loomade rohepääsud lahendatakse eri tüüpi sildade ja viaduktidena. On täiesti selge, et tegemist on äärmiselt töö- ja ajakuluka taristu rajamise tegevusega. Selle käigus kasutatakse palju ja pikema ajaperioodi vältel suurt mürahäiringut põhjustavat rasketehnikat. Lisaks trassi objektidel toimuvale on ette näha raskeveokite liikluskoormuse suurt kasvu ja vastavaid mürataseme ja lindude kokkupõrkeriskide tõusu ka väljaspool ehitusobjekti asuvatel maanteedel ja ehitusmaterjali karjäärides. Seega on lisaks otsesele elupaikade kadumisele ja nendele iseloomulike tunnuste (nt. pinnase veetase, taimestik jms) muutustele oluline arvesse võtta ka igal trassilõigul kuid ja isegi mitmeid aastaid aset leidvadid müra jt häiringuid.

- liikumis- ja levikubarjäär: lindudele, eriti metsaliikidele kujutab taradega, kõrgel muldkehal ja kontaktvõrgu mitmetasandilise trosside ja kaablitega taristu tuntavat takistust nende vabaks liikumiseks elupaiga piires või eri elupaikade ja asurkondade vahel. Projekteeritud täisvõimsuse korral keskmiselt ligi iga 20 minuti järel liikuvad rongikoosseisud (tabel 4) suurendavad isolatsiooniefekti veelgi. Analüüsides kiirraudtee taristu ja rongide liikluse mõjusid piirkonna metsistele jõuti järeldusele, et eriti ohtlik on kombinatsioon taradest, elektrivarustuse kontaktvõrgust ja kiirrongidest. Sellisel taristul on kokkupõrkerisk paljudele liikidele, eriti kanalistele väga kõrge ning kas tara ja/või elektriliini märgistamine ei anna head tulemust, sest võib linnud raudteetrassist üle lennul suunata lihtsalt ühest riskitsoonist teise (joonis 9).

- hukkumisrisk kokkupõrgetel: Kiirraudteede rajamine on hetkel maailmas ja Euroopas alles esimeses arengujärgus ning selle mõju elustikule ja sh. lindudele alles õpitakse tundma, ent esimesed tulemused on alarmeerivad: detailsed uuringud Hispaanias tuvastasid, et 10,6 km kultuurmaastikku läbinud kiirraudtee lõigul (liikluskoormus 30-40 rongi ööpäevas ja kiirused kuni 250 -300 km/h) oli lindude hukkumissagedus ootamatult kõrge: 91,3 isendit/1 km kohta/ aastas ning see oli liigirühmade lõikes proportsionaalne nende üldise arvukusega (Malo, et al 2016). Erandina oli ebaproportsionaalselt kõrge hukkumiste sagedus neil liikidel, kes kasutasid raudteed sagedasti sh. ka kanalistest lääne-kivikana (Malo, et al 2016). Selle kanalise liigi aga ka faasani gruppidena kogunemist kivikesi otsima (eriti vihmastel päevadel) on täheldanud ka vedurijuhid empiiriliselt ja vahel on kokkupõrke läbi hukkunud mitu isendit korraga (Havlin, 1987).

Joonis 9. . Metsiste võimalikud lennutrajektoorid (nooltega) Rail Baltic raudtee taristuga seoses ja selle kokkupõrkeriskid: taraga kokkupõrgete riski aitab vähendada selle märgistus või tehniline teostus (roheline nool). Samal ajal suunab see tara ületavad linnud ohutsooni, mis on seotud kõrge kokkupõrkeriskiga lennates vastu elektriliini poste, elektrivarustuse kaableid või vastu rööbasteel liikuvaid ronge (joonisel pole märgitud võimalikku kokkupõrkeriski hooldusteedel liikuvate sõidukitega ja võimaliku kõrgepinge elektrivarustuse topeltliinidega). Allikas: Kose, Tammekänd, Ojaste, 2021,

Kiirrongide suur kiirus ja eelviidatud Hispaania raudtee uuringus näidatud lindude väike põgenemiskaugus 60 – 136 m tähendab, et näiteks Rail Baltic täiskiirusel 240 km/h ehk 66 m/s sõitva rongi puhul oleks värvuliste pagemise aeg alla 1 sekundi ja suurematel lindudel nagu röövlinnud umbes 2 sekundit enne kokkupõrget, mis tähendab et tegemist on väga kriitiliselt lühikese ajavaruga ja eduka pagemise võimalusega. Viimasel hetkel põgenemiskäitumise alustamise ebaefektiivsust ja seonduvat kõrget hukkumisriski aitab mõista lindudele omaste üldise lennuvõime ja lennukiiruse piiride teadmine. Nii on spetsiaalse linnuradariga Kihnus mõõdetud 65,7 miljoni kõigist linnurühmadest (valmis oli kanalistest teder) linnu lennukiiruste sagedusjaotuse graafikult selgesti näha, et nii kaubarongide kui eriti kiirrongide liikumiskiirus ületab lindude tavapärast liikumiskiirust mitme suurusjärgu võrra (joonis 10).

Joonis 10. Lindude seire radariga mõõdetud lennukiiruste sagedusjaotus suurusklasside lõikes 65,7 miljoni salvestatud lennuteekonna andmetel Kihnus (Kose, 2015) võrrelduna tavalisemate sõidukite liikumiskiirustega.

- rongiliikluse mürareostus: Euroopa transpordikoridoride keskkonnamõju hindamise käsiraamatus peetakse metsamaastikes lindude arvukusele oluliselt negatiivselt mõjuvaks Hollandi uurimuse alusel juba 40 dBA ületavat mürataset (Bekker et al., 2003). Seejuures on igale liigile mõju avaldumise ulatus ja nende 18

sensitiivsus lisaks üldisele häirimistundlikkusele eriti seotud tema enda jaoks oluliste akustiliste signaalide tekitamise ja vastuvõtmise helisageduste ja -valjususe karakteristikutega: suurem on mõju neile liikidele, kelle akustilise kommunikatsiooni sagedused langevad kokku inimtekkelise müra sagedustega (Bekker et al., 2003). Rail Baltic Läti lõigu KMH aruandes on aga kirjas, et Eestist piirist Leedu piirini ulatuval raudteelõigu avatud maastikul, kus sarnaselt Eestile ja RB metsise projektialale looduslikud olud müra levikut oluliselt ei takista, on öösel inimeste heaolu tervisekaitse normidega ette nähtud 45 dB ületav müratase mõõdetav raudtee eraldusvööndist 800-900m kaugusel (Projekt „Euroopa rööpmestandardi kohase raudtee taristu Rail Baltic Läti lõigu üksikasjaline tehniline uuring ja keskkonnamõjude hindamine“ (ELLE, 2015) 50 dB ületav müratase on sama uurigu alusel hinnatav veel 600 -700 m kaugusel. Rail Baltic metsise kaitse rakenduskavas läbi viidud analüüs tuvastas, et loodusmaastiku vaiksel foonil kulgevad kiirrongid ja kaubarongid võivad põhjustada ulatuslikku ja ökoloogiliselt olulist kroonilist mürareostust. Metsise kui müra suhtes väga tundliku liigi jaoks langes kiirrongide liikluse mürataseme nivoo allapoole liigisiseseks kommunikeerumiseks olulist lävendnivood 30 dB alles 900 - 1500m kaugusel raudteest sõltuvalt modelleerimiseks kasutatud analüüsirakenduse lähteparameetritest (Kose, Tammekänd, Ojaste, 2021).

-rongliikluse valgusreostus: rongide hämaras ja öösel liikumisel kasutatavad võimsad sõidutuled või prožektorid võivad tugevalt muuta öist looduslikku valgusrežiimi. Kiiresti kulgev ja tugev valgusvihk võib loomulikku elutegevust häirida eelkõige öise aktiivsusega linnurühmadel (kakulised, ruiklased, sh rukkirääk, öösorr) aga samuti oma pesal või mängupaigas ööbivaid liike (metsis, kotkad, must-toonekurg jt). Teiseks võib raudtee taristu ja/või rongide tuled nii juurde meelitada putukaid kes omakorda meelitavad juurde neist toituvaid öösorre. Samal ajal on öösorr teada väga sageli maanteedel autotulede valgusvihku lõksu jääva liigina, kelle jaoks võib veel tugevama valgusega ja kiiremini liikuvate rongide liiklus olla eriti ohtlik.

Lähtuvalt ülaltoodud faktidest ja arvestades iga asjakohase hindamise objektiks olevate liigkide esinemismustritega viidi läbi neile avalduvate mõjude hindamine iga trassialternatiivi lõikes eraldi.

Eri trassivariantide mõju hindamisel ja omavahelisel võrdlemisel selgus, et linnualadega seoses on alternatiivid sinine-kollane-roosa ja nendest tuletatud alam-alternatiivid väiksema koondmõjuga ja väiksema mõjutatud liikide arvuga. Samas on sinise ja kollase trassi osas suuremad mõjud metsaliikidele (metsis, teder).

Summeerides kõigi käesolevas eksperthinnagus arvestatavate linnualade (Luitemaa, P-Liivimaa, Kikepera) mõjuskoorid planeeringus kajastatavate trassialternatiivide lõikes, selgus et kõige suurem oli mõju linnustikule oranžil trassikoridoril, mis läbib Luitemaa linnuala kõrge kaitseväärtusega liikide elupaikade tuumikalasid. Mõjult järgmine on sinine trassikoridor, mille suurim mõju seisneb üleriigilisel tasemel olulise metsise (Tetrao urogallus) asurkonna ebasoodsas mõjus, mis võib viia kogu Luitemaa loodusala asurkonna väljasuremiseni.

Kõigist trassivariantidest on Natura linnualade suhtes kõige väiksema mõjuga roosa trass, mis kulgeb neist kõige kaugemalt mööda. Ainsaks probleemiks on selle puhul kulgemine Ura jõe koridoris, mis on samas lõigus gps-telemeetria alusel peamiseks toitumisveekoguks I-kat liigile. Samas on leevendava meetmena seal võimalik trass lokaalselt jõepiirkonnast eemale suunata ja seeläbi mõju oluliselt minimeerida.

Tabel y. Natura linnualade mõjude olulisuse koondhinnangud eri trassialternatiivide lõikes

LINNUALAD Sinine Roosa Kollane Oranž S-K-R R-K-S KOONDMÕJU SUMMA 2444 1143 2412 3939 2436 1799 Mõjutatud linnuliikide asurkondi 28 19 28 52 29 27 Mõjutatavaid Natura alasid 3 3 3 3 3 3

4. Vooluvee elupaigad ja liigid Elupaigatüüp 3260 (jõed ja ojad) hõlmab looduslikus või looduslähedases olekus vooluveekogusid, mille morfoloogia ja hüdroloogiline režiim on inimtegevusest vähe mõjutatud ning mille vee kvaliteet on piisav võimaldamaks ka reostuse suhtes tundlike liikide esinemist. Oluline on elupaikade mitmekesisus, mille loovad kärestike, ritraalsete ja potamaalsete jõeosade vaheldumine suuremates jõgedes ning põikmadalik-võrendik vahelduvus väiksemates jõgedes- ojades, lisaks vanajõgede ning suurveega üleujutatavate luhtade säilimine. Inimtegevuse käigus ei tohi vähendada jõe elupaigalist mitmekesisust, mis on eelduseks mitmekesise elustiku säilimisele. Kavandatav RB raudteetrass ristub Reiu jõe hoiualaga 14,5…17 km kaugusel jõe suudmest, mis eksperthinnagu kohaselt avaldab kaitsealusele elupaigale olulist negatiivset mõju kõikide alternatiivide puhul: - Sinine JAH - Roosa JAH - Kollane JAH - Oranž JAH

Sinine, Kollane ja Oranž trass ristuvad Reiu jõe hoiualaga ühes ja samas kohas, Roosa trass eelnevatest kuni 2,5 km ülesvoolu. Kuna ristumiskohtade vahekaugus on suhteliselt väike ning jõe hüdromorfoloogiline tüüp ristumiskohtades on sarnane ning ristumiskohtade vahel ei muutu, siis erinevusi mõjude hindamisel ei leitud ning kõigi eelnimetatud trassivariantide mõjusid käsitletakse järgnevalt üheskoos.

• Raudtee rajamise eeltööd. Trassi mahamärkimine, mõõdistamine ja geoloogilised ning hüdroloogilised eeluuringud ei mõjuta jõeliste elupaikade seisundit ja kvaliteeti (sh Natura liikide elutingimusi), sest nende tegevuste käigus ei toimu jõesängi, veerežiimi või vee omaduste muutmist. Samuti ei toimu tüübiomase vee-elustiku märkimisväärset häirimist. • Raudtee rajamine. Trassi raadamine, muldkeha rajamine ning trassi kuivenduskraavide rajamine avaldavad jõelistele elupaikadele valdavalt vähest ning ebaolulist mõju. Ainsaks oluliseks mõjuteguriks võib pidada trassile sildade rajamist üle Reiu jõe, mis võib lokaalset muuta jõelise elupaiga füüsilist kvaliteeti ning millega võib kaasneda rändetakistuse teke jõele (eelduslik hinnang). Leevendusmeetmed: Raudteetrassi rajamisel tuleb järgida tavapäraseid ohutus- ja ettevaatusabinõusid. Sildade rajamisel üle Reiu jõe tuleb välistada paisutuse teke, jõe süvendamine, täitmine ja kitsendamine ristumiskohas. Rajatav sild ei tohi mõjutada äravoolu tingimusi ei madalvee ega suurvee tingimustes. Samuti ei tohi rajatav sild takistada setete ja elustiku vaba liikumist jões. Kaevetööde teostamine ei tohi põhjustada jões olulist setetekoormuse tõusu.

• Raudtee kasutamine ja hooldamine. Rongide liiklus ja taristu hooldus avaldavad vee- elupaikadele ning liikidele valdavalt vähest ning ebaolulist mõju. Peamiseks ohuks võib olla kemikaalide (herbitsiidid) kasutamine raudteetrassi hooldusel ning nende kemikaalide sattumine jõkke.

Leevendusmeetmed: Tuleb vältida kemikaalide ülemäärast kasutamist raudteetrassi hooldusel. Kemikaalide kasutamine raudtee hooldusel tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. jõe hoiualal, sest nende tegevuste käigus ei muudeta liigi elu- ja sigimispaiku ega elutingimusi ning ei toimu liigi isendite märkimisväärset häirimist. Raudtee rajamine. Trassi raadamine, muldkeha rajamine ning trassi kuivenduskraavide rajamine avaldavad lõhele vähest ning ebaolulist mõju. Ainsaks oluliseks mõjuteguriks võib pidada trassile sildade rajamist üle Reiu jõe, mis võib lokaalset muuta jõelise elupaiga füüsilist kvaliteeti ning millega võib kaasneda rändetakistuse teke jõele. Leevendusmeetmed: Raudteetrassi rajamisel tuleb järgida tavapäraseid ohutus- ja ettevaatusabinõusid. Sildade rajamisel üle Reiu jõe tuleb välistada paisutuse teke, jõe süvendamine, täitmine ja kitsendamine ristumiskohas. Rajatav sild ei tohi mõjutada äravoolu tingimusi ei madalvee ega suurvee tingimustes. Samuti ei tohi rajatav sild takistada setete ja elustiku vaba liikumist jões. Kaevetööde teostamine ei tohi põhjustada jões olulist setetekoormuse tõusu. Raudtee kasutamine ja hooldamine. Rongide liiklus ja taristu hooldus avaldavad lõhele valdavalt vähest ning ebaolulist mõju. Senine praktika on näidanud, et maantee- ja raudteesildade aluse jõeosa läbimine pole lõhe jt kalade jaoks oluliseks probleemiks. Oluliseks ohuks võib olla kemikaalide kasutamine raudteetrassi hooldusel ning nende kemikaalide sattumine jõkke. Leevendusmeetmed: Tuleb vältida kemikaalide ülemäärast kasutamist raudteetrassi hooldusel. Kemikaalide kasutamine raudtee hooldusel tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. Erinevate trassivariantide omavahelises võrdluses pole mõjude vahed suured. Siiski võib mõju suurimaks hinnata Kollase trassi puhul, mis ületab Ura jõe kolmel korral ning kulgeb mitme km ulatuses jõe vahetus läheduses (oht jõe veerežiimi mõjutamiseks). Mõnevõrra väiksemad on mõjud Roosa trassi puhul, mis ületab Ura jõe küll ca 10 km kaitsealusest jõelõigust ülesvoolu, kuid sarnaselt Kollase trassiga kulgeb mitme km ulatuses Ura jõe vahetus läheduses. Roosa trassi mõjudega ligikaudu võrdväärseks tuleb hinnata Oranži trassi mõjud, mille puhul ristumine Ura jõega pole oluliseks probleemiks, kuid mis ületab Rannametsa jõe ja selle lisaharu Timmkanali ebasobivas kohas – enne viimaste ühinemist Luitemaa lka piirist vahetult ülesvoolu. Kõige väiksemad on Sinise trassi mõjud, mis ristub Ura jõega küll kaitsealuse jõelõigu ülesvoolu piiril, kuid ei kulge pikemalt jõe läheduses. Leevendusmeetmed: Raudteetrassi rajamisel tuleb tavapäraste ohutus- ja ettevaatusabinõude kõrval kindlasti jälgida, et ei muudetaks jõe ning sellesse suubuvate kraavide-allikate äravoolu. Trassirajamise töödega ei tohi kaasneda jõe setetekoormuse olulist suurenemist ei tööde ajal, ega selle järel. Silla rajamisel üle vooluveekogude tuleb välistada paisutuse teke, jõe süvendamine, täitmine ja kitsendamine ristumiskohas. Rajatavad sillad/truubid ei tohi mõjutada äravoolu tingimusi ei madalvee ega suurvee tingimustes ning takistada setete ja elustiku vaba liikumist jões. Sildade/truupide rajamisega seotud tööd ei tohi põhjustada olulist setetekoormuse tõusu jões. Vajadusel tuleb kasutada setete kogujaid/püüdureid.

Trassivariantide võrdluses tuleb teistest mõnevõrra ebasoodsamaks hinnata Oranž trass ning teised trassivariandid (Sinine, Roosa, Kollane) hinnata ligikaudu samaväärseteks. Leevendusmeetmed: Tuleb vältida kemikaalide ülemäärast kasutamist raudteetrassi hooldusel. Kemikaalide kasutamine raudtee hooldusel tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. Arvestada tuleb seejuures jõe madalvee aegsete väikeste vooluhulkadega.

4.1 Rail Baltic trassi alternatiivide võrdlus vee-elustikuke ja elupaikadele Rail Baltic trassi alternatiivide mõjude võrdlemiseks summeeriti tegevuste võimalikud mõjud kaitstavatele vee-elupaikadele ja liikidele mõjude olulisust arvestades. Alljärgnevalt on toodud summeeritud mõjude arvestus kaitse- ja hoiualade kaupa.

Tabel y. RB trassi variantide võrdlus Natura veeliste elupaikade (3260) ja liikide (lõhe, jõesilm, hink, võldas, paksukojaline jõekarp) kaitse seisukohalt.

Hoiu- ja kaitsealad Kaitstav elupaik, liik Sinine Roosa Kollane Oranž Si-Ko-Ro Ro-Ko-Si Reiu hoiuala Elupaigatüüp 3260 34 34 34 34 34 34 Jõesilm 34 34 34 34 34 34 Hink 34 34 34 34 34 34 Võldas 34 34 34 34 34 34

Paksukojaline jõekarp 26 26 26 26 26 26

Lõhe 36 36 36 36 36 36

Summeeritud mõju 198 198 198 198 198 198 Luitemaa Elupaigatüüp 3260 26 27 31 30 31 27 looduskaitseala Jõesilm 33 21 34 27 34 21 Hink 32 21 33 26 33 21 Paksukojaline jõekarp 22 20 31 25 31 20

Summeeritud mõju 113 89 129 108 129 89 Tolkuse Jõesilm 34 24 29 13 24 29 looduskaitseala Paksukojaline jõekarp 23 21 23 5 21 23

Summeeritud mõju 57 45 52 18 45 52 Laulaste Elupaigatüüp 3260 2 2 2 2 2 2 looduskaitseala Jõesilm 13 13 13 13 13 13

Summeeritud mõju 15 15 15 15 15 15 Elupaigatüüp 3260 7 7 7 7 7 7 Kabli looduskaitseala Jõesilm 8 8 8 8 8 8 Summeeritud mõju 15 15 15 15 15 15 Kogu mõju 398 362 409 354 402 369

Natura vee-elupaikade ja -liikide kaitse seisukohast osutus kokkuvõtlikult soodsaimaks Oranž trass, millele järgnesid väikeste vahedega Roosa ja Roosa-Kollane-Sinine trass. Nimetatud kolme trassivarianti võib vee-elupaikade ja -liikide kaitse seisukohalt pidada eelistatud

variantideks. Ülejäänud 3 trassivarianti osutusid märksa ebasoodsamateks. Kõige ebasoodsamaks hinnati ekspertide arvamuse kohaselt Sinise ja Sinise-Kollase-Roosa trassivariandi järel Kollane trass. Reiu hoiuala, Laulaste ja Kabli lka seisukohast osutus kõigi trasside mõju võrdseks. Erinevused trassivariantide võrdluses tulenesid mõjude osas Luitemaa ja Tolkuse lka-dele. Tabelites 17a kuni 17f on toodud Rail Baltic trassi variantide mõjude võrdlused eraldi hoiu- ja kaitsealadel kaitstavate Natura-väärtuse osas.

Tabel 17a. RB trassi variantide võrdlus Natura veeliste elupaikade (3260) kaitse seisukohalt.

Hoiu- ja kaitsealad Sinine Roosa Kollane Oranž Si-Ko-Ro Ro-Ko-Si Reiu hoiuala 34 34 34 34 34 34 Luitemaa looduskaitseala 26 27 31 30 31 27 Tolkuse looduskaitseala Laulaste looduskaitseala 2 2 2 2 2 2 Kabli looduskaitseala 7 7 7 7 7 7 Summeeritud mõju 69 70 74 73 74 70

Tabel 17b. RB trassi variantide võrdlus jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse seisukohalt.

Hoiu- ja kaitsealad Sinine Roosa Kollane Oranž Si-Ko-Ro Ro-Ko-Si Reiu hoiuala 34 34 34 34 34 34 Luitemaa looduskaitseala 33 21 34 27 34 21 Tolkuse looduskaitseala 34 24 29 13 24 29 Laulaste looduskaitseala 13 13 13 13 13 13 Kabli looduskaitseala 8 8 8 8 8 8 Summeeritud mõju 122 100 118 95 113 105

Tabel 17c. RB trassi variantide võrdlus hingu (Cobitis taenia) kaitse seisukohalt.

Hoiu- ja kaitsealad Sinine Roosa Kollane Oranž Si-Ko-Ro Ro-Ko-Si Reiu hoiuala 34 34 34 34 34 34 Luitemaa looduskaitseala 32 21 33 26 33 21 Tolkuse looduskaitseala Laulaste looduskaitseala Kabli looduskaitseala Summeeritud mõju 66 55 67 60 67 55

Tabel 17d. RB trassi variantide võrdlus võldase (Cottus gobio) kaitse seisukohalt.

Hoiu- ja kaitsealad Sinine Roosa Kollane Oranž Si-Ko-Ro Ro-Ko-Si Reiu hoiuala 34 34 34 34 34 34 Luitemaa looduskaitseala Tolkuse looduskaitseala Laulaste looduskaitseala Kabli looduskaitseala Summeeritud mõju 34 34 34 34 34 34

Tabel 17e. RB trassi variantide võrdlus paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse seisukohalt.

Hoiu- ja kaitsealad Sinine Roosa Kollane Oranž Si-Ko-Ro Ro-Ko-Si Reiu hoiuala 26 26 26 26 26 26 Luitemaa looduskaitseala 22 20 31 25 31 20 Tolkuse looduskaitseala 23 21 23 5 21 23 Laulaste looduskaitseala Kabli looduskaitseala Summeeritud mõju 71 67 80 56 78 69

Tabel 17f. RB trassi variantide võrdlus lõhe (Salmo salar) kaitse seisukohalt.

Hoiu- ja kaitsealad Sinine Roosa Kollane Oranž Si-Ko-Ro Ro-Ko-Si Reiu hoiuala 36 36 36 36 36 36 Luitemaa looduskaitseala Tolkuse looduskaitseala Laulaste looduskaitseala Kabli looduskaitseala Summeeritud mõju 36 36 36 36 36 36

Tabelitest 17a kuni 17f nähtub, et hoiu- ja kaitsealadel kaitstavatest Natura-väärtustest mõjutab Rail Batic kõige enam jõesilmu. Sarnaselt kõiki Natura väärtusi kokku võtva hindamisega (tabel 16), osutus ka jõesilmu seirekohast kõige soodsamaks Oranž trass, Roosa ja Roosa-Kollase-Sinise ees ning kõige ebasoodsamaks osutus Kollane trass. Kõige väiksemaks hinnati Rail Balticu trassi variantide mõju võldase ja lõhe kaitseseisundile, kelle asurkonnad on mõjutatud ainult Reiu jõe hoiualal. Hindamisel jõuti järeldusele, et ükski trassi variantidest ei oma nii suurt negatiivset mõju, et seda poleks võimalik vee-elustikule ja elupaikadele kompenseerida leevendavate meetmetega.

5. Natura mõjude hindamine imetajatele

Natura liigid: saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme)

5.1 Saarmas (Lutra lutra) Sobivad elupaigad ja ökoloogia Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi, aga väldib truupidest läbi ujumist. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Tihti kasutab toitumiseks ja puhkamiseks sildade aluseid kallasradasid ja truupide esiseid kive ning kärestikke. Toidu hangib peamiselt veest. Toitub kaladest, vähkidest, pisiimetajatest jt. loomadest, kellest jõud üle käib. Suvel on peatoiduseks kalad. Sööb ka veeputukaid ja nende vastseid. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Jooksuaeg on saarmastel muutuval ajal kuna looted võivad emaihus olla 10-13 kuud. Samamoodi ei ole kindel ka poegade sünniaeg, kuid enamasti sünnivad nad mais - juunis. Levik ja arvukus Vastavalt Eesti Imetajate Levikuatlasele on liiki neis UTM ruutudes, mis hõlmavad Luitemaa loodusala registreeritud järgmiselt: LE54 (viimane vaatlus: 10.08.2013), LE55 (viimane vaatlus: 14.03.2018), LE64 (viimane vaatlus: 18.09.2014), LE65 (viimane vaatlus: 01.07.2012). e-Elurikkuse andmebaasist saab lisada järgmised andmed: - Pulgoja küla (18.04.2019), Luitemaa lõunaosas, kraavidel – üks isend; - Leina küla (14.03.2018), Luitemaa põhjaosas, kraavidel – üks isend; - Rabaküla (6.01.2017), Reiu jõe lookes – üks isend; - Laiksaare küla (18.09.2014), Ura ja Rannametsa jõgede vahel, metsakraavil – üks isend; - Pulgoja küla (10.08.2013), Luitemaa lõunaosas, mere ääres – üks isend; - Pulgoja küla (20.07.2012), Luitemaa lõunaosas, mere ääres – üks isend; - Sooküla (1.07.2012), Luitemaa lõunaosas, kraavidel – mitu isendit; - Laiksaare küla (1.07.2012), Ura ja Rannametsa jõgede vahel, metsakraavil – üks isend; - Soometsa küla (1.07.2007), Luitemaa põhjaosa kraavid (Leina oja) – mitu isendit; - Sooküla (1.07.2007), Luitemaa lõunaosas, kraavidel – mitu isendit; - Laiksaare küla (1.07.2007), Ura ja Rannametsa jõgede vahel, metsakraavil – üks isend; - Surju küla (1.07.2007), Ura ja Reiu jõe vahel kraavidel – mitu isendit; - Nepste küla (1.07.2006), Nepste oja ja metsatee ristis – üks isend; - Häädemeeste alevik (1.07.2006), Häädemeeste jõe lookes – üks isend; - Nepste küla (1.07.2006), Arakaoja lähistel – üks isend; - Ilvese küla (3.10.2004), Valga-Uulu mnt ja Reiu jõe vahelisel alal – 5 isendit; - Ilvese küla (1.04.1998), Aruotsa SKV lähedal kraavil, Ura jõe lähedal – üks isend.

EELISe andmebaasist saab lisada järgmised andmed: - Võiste alevik (14.03.2018), Piklas, mere ääres – üks isend rajakaameras.

Jõed ja ojad, millel on Luitemaa loodusala piires või selle vahetus läheduses saarmast kohatud või kus leidub saarmale sobivaid elupaiku: - Reiu jõgi - Ura jõgi - Suursoo kraav - Leina oja - Soometsa kraav - Mustjõgi - Rannametsa jõgi - Timmkanal - Nepste oja - Arakaoja - Arumetsa jõgi - Häädemeeste jõgi

Kavandatava RB raudteetrassi rajamine, kasutamine ja hooldamine avaldab saarma asurkonnale käesolevas eksperthinnangus kajstatud Natura loodusaladel ja selle lähikonnas ebasoodsat mõju. Saarmas ei ole piirkonnas aga väga arvukas, kuigi siinsed vooluveekogud talle elupaigana peaksid hästi sobima, mis viitab asjaolule, et juba praeguses olukorras on inimtegevuse mõju saarmatele selline, mis muudab liigi siinsetel jõgedel tundlikumaks. Sellega tuleb arvestada ka kõigi RB trassialternatiivide mõju hindamisel tulevikus.

5.2 Tiigilendlane (Myotis dasycneme)

Sobivad elupaigad ja ökoloogia Nagu nimigi näitab, on see loom seotud ka veega ning toitu kogubki tiigilendlane vaid väiksemate järvede, tiikide ja aeglase vooluga jõgede kohal lennates. Sääskede ja kihulaste ning teiste väiksemate putukate otsinguil lendavad tiigilendlased madalal veepinna kohal, harva tõusevad nad kõrgemale. Nende lend on jõuline, liigutused on aeglased ja sujuvad, järske pöördeid nad ei tee. Tiigilendlaste lend võib kesta kogu öö, vahest väikeste vaheaegadega. Tiigilendlase elupaikadeks on puude ja lagendikega vahelduvad veekogude-äärsed alad. On öise eluviisiga ja elab tihti kolooniatena. Päevasteks varjepaikadeks on vanemate majade katusealused ja seinapraod, ka puuõõnsused. Öösel otsib toitu lennates aeglase vooluga või seisva veega veekogude kohal. Tiigilendlased toituvad väiksematest putukatest, peamiselt sääskedest ja kihulastest.

Levik ja arvukus Vastavalt Eesti Imetajate Levikuatlasele on liiki neis UTM ruutudes, mis hõlmavad Luitemaa loodusala registreeritud järgmiselt: LE65 (viimane vaatlus: 14.08.2019). eElurikkuse andmebaasist ei ole piirkonda lisada ühtegi leidu. EELISest saab lisada kolm leiukohta, mille andmed pärinevad aastast 1985-86: 1. Via-Baltica ääres, EELISe leiukoht nr KLO9100118; 2. Pulgoja lähistel rannikul, EELISe leiukoht nr KLO9100190; 3. Soometsa, EELISe leiukoht nr KLO9100117; 4. Häädemeeste asulas, Luitemaa lõunaosas, leiukoht nr KLO9100198. Riikliku keskkonnaseire programmi käsitiivaliste seire raames on Luitemaal ja selle lähistel registreeritud järgmised tiigilendlase leiud: 1. paisutatud tehisveekogu Uulu-Võiste loodusalast idas (7.06.2018) – 1 isend, vaadeldud toitumas ja hääl registreeritud detektoriga; 2. endine karjäär Uulu-Võiste loodusala ja Luitemaa loodusala vahel (6.06.2018) – 1 isend, vaadeldud toitumas ja hääl registreeritud detektoriga.

Arvestades, et tiigilendlase toitumislendude raadius võib öö jooksul ulatuda 25 km-ni ja sobivaid toitumisveekogusid Luitemaa loodusalal ja selle ümbruses leidub, võib eeldada, et selle liigi isendid lendavad suvisel perioodil kogu Luitemaa loodusala ulatuses ja toituvad ka selle ümbruse veekogudel. Lisaks sellele lendab tiigilendlane omale sobiva talvituspaiga otsinguil pea 300 km kaugusele ja kuna Eestis on sellele liigile sobivaimad talvituspaigad Piusa koobastik Lõuna- ja Astangu endised laskemoonalaod ning Ülgase endine fosforiidikaevandus Põhja-Eestis, mis jäävad mõlemad selle 300 km ulatuse sisse, on selge, et kevadel ja sügisel lendavad tiigilendlased, kes suvel Luitemaa veekogudel toituvad, kas põhja suunas või ida suunas. Suuremad veekogud, mis Luitemaa loodusala piires või selle vahetus läheduses sobivad tiigilendlastele toitumisalaks ja mille vahel nad suure tõenäosusega öö jooksul võivad lennelda: - Reiu jõgi - Ura jõgi - Paisutatud kraavid Uulu-Võiste loodusala piiri ääres, loodusalast kagus - Suursoo kraav - Leina oja ja paisutused selle ümbruses - Karjääriveekogu Uulu-Võiste ja Luitemaa loodusalade vahel - Soometsa kraav - Rannikuveekogud Võiste asula ja mere vahel

- Rannikuveekogud Pikla ümbruses - Laukad Tolkuse rabas - Mustjõgi - Veekogud Kõveri külas - Timmkanal - Rannametsa jõgi - Sassi järv - Laiksaare järv - Nepste oja - Arakaoja - Rannikuveekogud Pulgoja ümbruses - Arumetsa jõgi - Häädemeeste jõgi

Arvestades, et tiigilendlase leiukohti ja liigile sobivaid toitumisveekogusid asub kogu alal, mis jääb Luitemaa loodusalast 25 km kaugusele ja mida läbivad kõik RB trassid, on asurkonnale toimiv ebasoodne mõju kindlasti olemas. - Oranž JAH - Sinine JAH - Sinine-kollane JAH - Sinine-roosa JAH

Tulenevalt tiigilendlase ökoloogiast tuleb mõju sellele liigile hinnata aastaaegade kaupa eraldi. Et tiigilendlased veedavad Eesti kliimas talveperioodi suurtes maa-alustes koobastes talitardumuses ja selliseid suuri koopaid nii Luitemaa loodusalal kui ka RB trassidel ega nende vahetus läheduses ei esine, siis talvel RB käitamise mõju sellele liigile puudub. Kuna aga suviseid toitumisveekogusid ja varjepaiku on piirkonnas piisavalt ja liiki on alal ka mitmel pool registreeritud, on suure taristu rajamisega tekkiv mastaapne maastikumuutus liigile kindlasti negatiivse mõjuga. Seda nii kevadisel rändel talvituspaikadest Luitemaa loodusala piirkonda, suvisel toitumisperioodil kui ka sügisesel rändel talvituspaikadesse. Kuigi tiigilendlasi ei ole Luitemaa piirkonnas registreeritud väga arvukalt, on siiski siinsed seisva või aeglase vooluga veekogudega liigestatud maastikud talle elupaigana sobivad. Sellega tuleb arvestada ka kõigi RB trassialternatiivide mõju hindamisel.

5.3 RB trassi alternatiivide võrdlus ja konfliktkohad imetajatele RB trassi alternatiivide mõjude võrdlemiseks summeeriti tegevuste võimalikud mõjud Natura liikidele arvestades mõjude olulisust. Allolevas Tabelis 18 on toodud summeeritud mõjude arvestus loodusalade kaupa ning Tabel 19 kajastab konfliktkohtade arvu. Kuna trassikoridoride alamalternatiivide kombinatsioonid erinevad oma mõjude poolest vaid Luitemaa loodusala suhtes, siis ongi siinkohal hinnatud mõjusid vaid Luitemaa Natura eemärgiks olevatele kahe imetajaliigile.

Luitemaa loodusala (EE0040351)

Liigid: Saarmas ja tiigilendlane

Arvestades, et kombinatsioonide põhialternatiivid on juba varem hinnatud ja hinnatavate liikide elupaigaeelistused suuresti kattuvad, hindan siinkohal mõju liikidele koos.

- Sinine-Kollane-Sinine Alamalternatiivi mõju on juba hinnatud põhiaruandes kollase alternatiivina, sest etteantult arvestati hindamisel et kollane trass ühtib sinisega selles ulatuses, mis ei ole kollasena eristatav. Lisahindamist ei ole siinkohal enam otstarbekas teha, sest mõjud on täpselt samad, mis põhiaruandes kollase alternatiivi juures toodud.

Hinnang ülejäänud kahe kombinatsiooni mõjule:

- Sinine-Kollane-Roosa Selle kombinatsiooni korral lõikub alternatiiv Luitemaa loodusala piirkonnas ühe hinnatavatele liikidele sobiva jõega Luitemaa vahetus läheduses (Ura jõgi) ja lisaks seitsmel korral veel sobivate järgmiste vooluveekogudega Luitemaa lähistel: Reiu jõgi, Ura jõgi, Timmkanal, Rannametsa jõgi, Nepste oja, Arakaoja, Arumetsa jõgi ja Häädemeeste jõgi. Need on veekogud, mille ristumiskohtade välja ehitamisel tuleb arvestada nii saarmastele kui ka tiigilendlastele sobivate lahendustega ning võimalikult väikese ehitus- ja kasutusaegse häirefaktoriga.

Kuna see kombinatsioon hõlmab endas sinise trassialternatiivi algusosa, kollase keskosa ja roosa teist poolt, kombineeruvad ka mõjud vastavalt. Sinise trassi osas on olulisemaid konfliktkohti vaid kahes kohas, kollasel trassil ühes, aga see-eest väga olulises kohas Ura jõe vanajõgedel ning roosal trassil kokku kaheksas kohas. Kokkuvõttes võib selle kombinatsiooni mõju Natura eesmärgiks olevatele imetajaliikidele Luitemaa piirkonnas hinnata veidi väiksemaks kui roosal trassialternatiivil, aga siiski suuremaks kui sinisel, kuna just kollasel trassilõigul on Ura jõel väga suur mõju. Mõju arvuline koondhinnang, arvestades sinise, kollase ja roosa alternatiivi osakaalusid on järgmine: Saarmale mõjutegurite arv 50 ja ökoloogilise mõju olulisus 15,6; tiigilendlasele 30 ja 12,0.

- Roosa-Kollane-Sinine Selle kombinatsiooni korral alternatiiv Luitemaa loodusalal või selle vahetus läheduses hinnatavatele liikidele sobivate jõgedega ei lõiku. Luitemaa lähistel lõikub see trass sobivate vooluveekogudega 13 korral: Reiu jõgi, kraavid Reiu ja Ura jõe vahelisel alal (3 tk), Ura jõgi (4 kohas), Timmkanal, Rannametsa jõgi, Arakaoja, Arumetsa jõgi ja Häädemeeste jõgi. Need on veekogud, mille ristumiskohtade välja ehitamisel tuleb arvestada saarmastele ja tiigilendlastele sobivate lahendustega ning võimalikult väikese ehitus- ja kasutusaegse häirefaktoriga.

Kuna see kombinatsioon hõlmab endas roosa trassialternatiivi algusosa, kollase keskosa ja sinise teist poolt, kombineeruvad ka mõjud vastavalt. Roosa trassi osas on olulisemaid konfliktkohti viies kohas, kollasel trassil kahes kohas ning sinisel trassil kokku viies kohas. Kokkuvõttes võib selle kombinatsiooni mõju Natura eesmärgiks olevatele imetajaliikidele Luitemaa piirkonnas hinnata isegi suuremaks kui roosal trassialternatiivil, kuna kollasel trassilõigul ületab see kombinatsiooni Ura jõe vanajõgede ala ja roosal trassil on selles kombinatsioonis suur mõju saarmale Ura jõe ja Reiu jõe vahelisel kraavitatud alal. Mõju arvuline koondhinnang, arvestades roosa, kollase ja sinise alternatiivi osakaalusid on järgmine: Saarmale mõjutegurite arv 58 ja ökoloogilise mõju olulisus 18,0; tiigilendlasele 30 ja 12,0.

Tabel 18. Alternatiivide võrdlus - Saarmas:

Alternatiiv Mõjutegurite arv Ökoloogilise mõju olulisus Hinnang* Oranž 46 13,6 Keskmine Sinine 37 12,2 Keskmine Sinine-kollane 52 16,5 Halb Sinine-roosa 56 17,6 Halb Sinine-kollane-sinine 52 16,5 Halb Sinine-kollane-roosa 50 15,6 Halb Roosa-kollane-sinine 58 18,0 Halb *Mõjutegurite arv: 1-10 – Väga väike; 10-30 – Väike; 30-50 – Keskmine; 50-70 – Halb. *Ökoloogilise mõju olulisus: 1- 5 – Väga väike; 5-10 – Väike; 10-15 – Keskmine; 15-20 – Halb.

Tabel 19. Alternatiivide võrdlus - Tiigilendlane

Alternatiiv Mõjutegurite arv Ökoloogilise mõju olulisus Hinnang Oranž 36 12,6 Keskmine Sinine 27 10,5 Keskmine Sinine-kollane 34 13,2 Keskmine Sinine-roosa 37 13,3 Keskmine Sinine-kollane-sinine 27 10,5 Keskmine Sinine-kollane-roosa 30 12,0 Keskmine Roosa-kollane-sinine 30 12,0 Keskmine *Mõjutegurite arv: 1-10 – Väga väike; 10-30 – Väike; 30-50 – Keskmine; 50-70 – Halb. *Ökoloogilise mõju olulisus: 1-5 – Väga väike; 5-10 – Väike; 10-15 – Keskmine; 15-20 – Halb.

5.4 IMETAJATE NATURA MÕJU HINDAMISE KOKKUVÕTE

Natura imetajaliikide kaitse seisukohast osutus soodsaimaks Sinine trass ja ebasoodsaimaks Roosa trass. Laulaste ja Kabli loodusalade seisukohast osutus kõigi trasside mõju võrdseks. Erinevused tulenesid mõjude osas Luitemaa loodusalale.

Hindamisel jõuti järeldusele, et ükski trassi variantidest ei oma nii suurt negatiivset mõju, et seda poleks võimalik leevendusmeetmete abil lahendada.

6. Natura 2000 maismaa-elupaigad ja -liigid Ükski kavandatavatest RB raudteetrassi-alternatiividest teadaolevalt ei läbi ühtki Natura 2000 loodusaladele jäävat LD lisa 1 elupaika. Siiski jääb erinevate trassivariantide vahetusse ja kaugemasse lähedusse mitmeid Natura-elupaiku, millele raudtee rajamise ja toimisega seotud mõju ei saa välistada. Seetõttu on käimas ka nelja trassialternatiivi mõjude hindamine kõigi piirnevate loodusalade asjassepuutuvate elupaikade suhtes. Nende esialgsed võimalikud mõjud on kokku võetud tabelis 20.

Tabel 20. Natura elupaikade võimalike mõjude esialgsed hinnangud eri trassialternatiivide lõikes LOODUSALAD Sinine Roosa Kollane Oranž Luitemaa loodusala 2180 (metsastunud luited) 0 0 0 arvestatav 6450 (põhjamaised lamminiidud) arvestatav 0 arvestatav 0 7110* (looduslikus seisundis rabad) nõrk 0 nõrk 0 7140 (siirde- ja õõtsiksood) 0 0 / nõrk 9010* (vanad loodusmetsad) tugev nõrk tugev nõrk 9050 (rohunditerikkad kuusikud) nõrk 0 nõrk 0 9080 (soostuvad ja soo-lehtmetsad) nõrk 0 nõrk 0 / nõrk nõrk / 91D0* (siirdesoo- ja rabametsad) arvestatav 0 arvestatav arvestatav 91E0* (lammi-lodumetsad) arvestatav 0 arvestatav 0 91F0 (lammi-segametsad) arvestatav 0 arvestatav 0 Tolkuse loodusala 9010* (vanad loodusmetsad) tugev 0 arvestatav 0 9080 (soostuvad ja soo-lehtmetsad) nõrk 0 nõrk 0 Laiksaare loodusala 9010* (vanad loodusmetsad) arvestatav arvestatav arvestatav 0 9080 (soostuvad ja soo-lehtmetsad) arvestatav arvestatav arvestatav 0 Nepste loodusala 9010* (vanad loodusmetsad) 0 tugev 0 0 9050 (rohunditerikkad kuusikud) 0 arvestatav 0 0 Nigula loodusala 6530* (puisniidud) 0 0 0 0 9010* (vanad loodusmetsad) 0 0 0 0 9020* (vanad laialehised metsad) 0 0 0 0

Käesolev eelhinnang on tehtud üksnes Natura-elupaikade leidumise ja läheduse põhjal. Töö teiste aspektidega jätkub, sest hüdroloogilisest olukorrast tulenevalt võib raudteetrassi mõju olla mõnele lähemal paikneval elupaigale väiksemgi kui kaugemal olevale. Praegu on arvestamata ka elupaikade sidususega seonduv, samuti loodusdirektiivi II ja IV lisa maismaataimede ja -loomade leiukohad. Esialgse lähenemise põhjal mõjutavad piirkonna loodusaladel kaitstavaid Natura-elupaiku kõige enam sinine ja kollane trass, mille puhul lisaks naabrusmõjule tuleb arvestada ka trassikordori 34

otsese mõjuga (eriti sinise trassi puhul). Roosa trassi mõju on väiksem Luitemaa loodusalale, kuid arvestatav Laiksaare ja Nepste loodusala koosluste suhtes. Kuigi oranž trass läbib Luitemaa loodusala, on ta mõju Natura-elupaikadele paradoksaalselt väikseim, sest trass kulgeb valdavalt piki uudismaapõlde jm. sekundaarseid ja kultuurkooslusi.

7. KOONDJÄRELDUS ALTERNATIIVIDE PAREMUSEST NATURA ALADE SUHTES

Rail Baltic trassialternatiivide Natura mõjude agregeeritud summad elustikurühmade, elupaikade ning väärtuste lõikes ja senine koondtulemus on esitatud tabelis 21. Kõigist alternatiividest osutus Natura väärtustele kõige soodsamaks praegu roosa trass, sest selle mõju oli väiksem Natura linnualade liikidele ja nende rahvusvahelise tähtsusega asurkondadele. Mõju Natura loodusalade elupaikadele ja kaitstavatele maismaataimedele ja -loomadele on täpsustamisel. Kuid juba praegu on ilmne, et sinise ja kollase alternatiivi mõju on ka nendest aspektidest suurim. Natura hindamise koondtulemusena on ekspertide soovitus valida edasiseks detailsemaks mõjude hindamiseks ja kavandamiseks oranž ja roosa trassialternatiiv, juhul kui viimase kulgemise asukohta suunata selle keskosas Ura jõe koridorist ida poole eemale.

Tabel 21. Natura mõjude koondsummad eri trassialternatiivide ja elustikurühmade lõikes.

LINNUALAD Oranž Sinine Kollane Roosa S-K-R R-K-S KOONDMÕJU SUMMA 3939 2444 2412 1143 2436 1799 Mõjutatud linnuliikide asurkondi 52 28 28 19 29 27 Mõjutatavaid Natura alasid 3 3 3 3 3 3

Loodusalade vee-liigid Oranž Sinine Kollane Roosa S-K-R R-K-S KOONDMÕJU SUMMA 281 336 335 292 328 299 Mõjutatud liike asurkondi 12 12 12 12 10 10 Mõjutatavaid Natura alasid 5 5 5 5 5 5

Loodusalade vooluvee elupaigad Oranž Sinine Kollane Roosa S-K-R R-K-S KOONDMÕJU SUMMA 73 69 74 70 74 70 Elupaigatüüpe kokku 1 1 1 1 1 1 Mõjutatavad Natura alad 4 4 4 4 4 4

Loodusalade veelised imetajad Oranž Sinine Kollane Roosa S-K-R R-K-S KOONDMÕJU SUMMA 175 157 179 186 173 181 Mõjutatud liike asurkondi 3 3 3 3 5 5 Mõjutatavaid Natura alasid 3 3 3 3 3 3

Oranž Sinine Kollane Roosa S-K-R R-K-S KOONDMÕJU SUMMA 4468 3006 3000 1691 3011 2349

8. KASUTATUD KIRJANDUS

European Commission, DG Environemt, 2002. Assessment of plans and projects significantly affecting Natura 2000 sites Methodological guidance on the provisions of Article 6(3) and (4) of the Habitats Directive 92/43/EEC

Havlin, J., 1987. On the importance of railway lines for the life of avifauna in agrocoenoses. Folia Zoologica, 36, 345–358.

Keskkonnaamet, 2015. Metsise kaitse tegevuskava

Kose, M., 2014. Luitemaa Looduskaitseala ja Natura ala kaitsekorralduskava linnustiku osa.Tellija Keskkonnaamet.

Kose, M., 2015. Luitemaa linnuala (EE0040351) metsade- ja ranniku haudelinnustiku ning rändel peatuvate veelindude inventuur 2015. Tellija Eesti Ornitoloogiaühing

Kose, M., Tammekänd, I, Ojaste, I., 2021. Rail Baltica metsise asurkonna kaitsemeetmete, seire ja elupaikade taastamise program: Rakendusplaan. Eesti Ornitoloogiaühin. Tellija RB Rail Estonia.

Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet

Malo, J. E., Hervás, I., García de la Morena, E. L., Mata, C., and Herranz, J., 2016. Large and non-specific bird mortality in a high-speed railway traversing a Spanish agrarian landscape,” in proceedings of the 5th International Conference on Ecology and Transportation, Lyon: Integrating Transport Infrastructure with Living Landscapes.

Peña, O. L., & Llama, O. P. (1997). Mortalidad de aves en un tramo de linea de ferrocarril (32pp.). Grupo Local SEO-Sierra de Guadarrama, Spain.

Peterson, K., Kalamees, A., 2006. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Näidisjuhtumid: Põduste golfiväljaku rajamine, Nõmmeveski hüdroelektrijaama taastamine, Saaremaa sadama rajamine, Tamba tuulepargi rajamine, Ropka-Ihaste sõudekanali rajamine, Säästva Eesti Instituut, Eesti Ornitoloogiaühing, 94 lk.

Kesler M., Svirgsden R., Taal I., Järvekülg R., Pihu R., Pensa L., Sinimets A., Järvekülg T., Lauringson G. 2020. Pärnu jõestiku jõgedes lõheliste inventuuride läbiviimine ning taastootmispotentsiaali ja potentsiaalsete kudealade kvaliteedi hinnangute koostamine ning parandusmeetmete väljatöötamine. Riigihanke nr 196874 aruanne. 629 lk, lisad.

Järvekülg, R., Pihu R., Sinimets A., Kesler, M., Taal I., Lauringson G., 2015. Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine 2015. Töövõtulepingu nr 4-1.1/14/299 aruanne. 212 lk.

LISA 1. Luitemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele võimaliku ebasoodsa mõju eelhindamise tabel oranži raudteekoridori alternatiivi korral

1 km asjakohase Trassil (66 Kasutus KKOL mõju ALTERNATIIV - ORANŽ Status Min Max Unit Pop Cons Iso Glo mõju- Ehitus mõju hindamine m) mõju võimalus alas vajadus

Acrocephalus arundinaceus r 60 90 p C B B A ei ei ei ei EI 0

Aegolius funereus p 3 5 p C C C B ei jah jah jah VO 1 Alcedo atthis ei jah jah jah VO 1

Anas acuta c 510 510 i C C B B jah jah jah jah VO 1

Anas clypeata c 500 500 i C C C B ei ei ei ei EI 0

Anas crecca c 4240 4240 i C C C B jah jah jah jah VO 1

Anas penelope c 4500 4500 i C A B B jah jah jah jah VO 1

Anas platyrhynchos c 4400 4400 i C B C B jah jah jah jah VO 1

Anas platyrhynchos r 75 100 p C B C B jah jah jah jah VO 1

Anas querquedula c 1800 1800 i C C C B ei ei ei ei EI 0

Anas strepera r 15 20 p B B B B ei ei ei ei EI 0

Anser albifrons c 2700 2700 i C B C C jah jah jah jah JAH 1

Anser anser c 350 350 i C B C C ei jah jah jah VO 1

Anser fabalis c 1500 1500 i C B C C jah jah jah jah JAH 1

Ardea cinerea r 450 565 p A B C A ei ei ei ei EI 0 Aquila pomorina ei jah jah jah JAH 1 Aquila chrysaetos ei jah jah jah JAH 1

Bonasa bonasia p 25 35 p C B C B ei jah jah jah VO 1

Branta leucopsis c 10000 10000 i B B C B jah jah jah jah JAH 1

Bucephala clangula c 20000 20000 i B B C B ei ei ei ei EI 0

Caprimulgus europaeus r 75 80 p B A C A ei jah jah jah JAH 1 Ciconia nigra r p ei ei jah jah VO 1

Circus aeruginosus r 5 8 p C A C B jah jah jah jah JAH 1 Circus pygargus ei jah jah jah JAH 1

Columba oenas r 20 25 p B C C A jah Toit) jah jah jah JAH 1

Crex crex r 138 140 p C B C A jah jah jah jah JAH 1

Cygnus columbianus bewickii c 5000 5000 i A A C B jah jah jah jah JAH 1

Cygnus cygnus c 1500 1500 i B A C B jah jah jah jah JAH 1

Cygnus olor r 33 35 p C A C B ei ei ei ei EI 0

Cygnus olor c 1124 1124 i C A C B ei ei ei ei EI 0 Dendrocopos leucotos ei jah ei ei JAH 1 Dendrocopos medius ei ei ei ei ei 0 Dryocopus martius ei jah jah jah JAH 1

Ficedula parva r 20 30 p C C C B ei jah jah jah VO 1 39

Gallinago media r C C C C ei ei ei ei ei 0

Glaucidium passerinum p 3 7 p C B C C ei jah jah jah VO 1 Grus grus jah jah jah jah JAH 1 Halliaetus albicilla ei jah jah jah JAH 1

Lanius collurio r 25 40 p C B C B ei jah jah jah VO 1

Lanius excubitor r 4 5 p C C C C ei jah jah jah VO 1

Limosa lapponica c 3000 3000 i C A C B ei ei ei ei ei 0

Lullula arborea r 30 40 p B C B A jah jah jah jah VO 1

Melanitta fusca c 1000 1000 i C A C B ei ei ei ei ei 0

Mergus albellus c 650 650 i B A C B ei ei ei ei ei 0

Mergus merganser c 650 650 i C B C B ei ei ei ei ei 0

Mergus serrator c 100 100 i C A C B ei ei ei ei ei 0

Numenius arquata c 1280 1280 i C B C B jah jah jah jah JAH 1

Numenius phaeopus r 6 6 p C C B B ei jah jah jah JAH 1 Pernis apivorus ei jah jah jah JAH 1

Phalacrocorax carbo r 1000 1000 p A A C A ei ei ei ei ei 0

Phalacrocorax carbo c 4700 4700 i A A C A ei ei ei ei ei 0 Philomachus pugnax ei jah jah jah JAH 1 Picoides tridactylus ei jah jah jah JAH 1 Picus canus jah jah jah jah JAH 1

Pluvialis apricaria r 35 45 p C C C B jah jah jah jah JAH 1

Podiceps auritus c 5 5 i C A C B ei ei ei ei ei 0

Podiceps cristatus c 517 517 i C A C B ei ei ei ei ei 0 Porzana porzana ei jah jah jaj VO 1

Porzana parva r 1 4 p B A C B ei jah jah jah JAH 1 Strix uralensis ei jah jah jah JAH 1

Tetrao tetrix tetrix p 30 30 i C B C B jah jah jah jah JAH 1

Tetrao urogallus p 40 40 i B B B A ei jah jah jah JAH 1

Tringa erythropus c 200 200 i C A C B ei ei ei ei ei 0 Tringa glareola ei jah jah jah JAH 1

Tringa totanus c 200 200 i C C C A ei ei ei ei VO 1

Tringa totanus r 30 50 p C C C A jah jah jah jah VO 1

Vanellus vanellus r 30 40 p C C C B jah jah jah jah JAH 1 KOKKU asjakohase hindamise 47 vajadusega liike

LISA 2. Luitemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele võimaliku ebasoodsa mõju eelhindamise tabel sinise raudteekoridori alternatiivi korral

1 km asjakohase Trassil (66 Kasutus KKOL mõju ALTERNATIIV - SININE Status Min Max Unit Pop Cons Iso Glo mõjuala Ehitus mõju hindamine m) mõju võimalus s vajadus

Acrocephalus arundinaceus r 60 90 p C B B A ei ei ei ei EI 0

Aegolius funereus p 3 5 p C C C B ei jah jah jah JAH 1 Alcedo atthis jah jah jah jah JAH 1

Anas acuta c 510 510 i C C B B ei ei ei ei EI 0

Anas clypeata c 500 500 i C C C B ei ei ei ei EI 0

Anas crecca c 4240 4240 i C C C B ei jah jah jah JAH 1

Anas penelope c 4500 4500 i C A B B ei ei ei ei EI 0

Anas platyrhynchos c 4400 4400 i C B C B ei ei ei ei EI 0

Anas platyrhynchos r 75 100 p C B C B ei jah jah jah JAH 1

Anas querquedula c 1800 1800 i C C C B ei ei ei ei EI 0

Anas strepera r 15 20 p B B B B ei ei ei ei EI 0

Anser albifrons c 2700 2700 i C B C C ei ei ei ei EI 0

Anser anser c 350 350 i C B C C ei ei ei ei EI 0

Anser fabalis c 1500 1500 i C B C C ei ei ei ei EI 0

Ardea cinerea r 450 565 p A B C A ei jah jah jah JAH 1 Aquila pomorina ei ei ei ei EI 0 Aquila chrysaetos ei ei ei ei EI 0

Bonasa bonasia p 25 35 p C B C B jah jah jah jah JAH 1

Branta leucopsis c 10000 10000 i B B C B ei ei ei ei EI 0

Bucephala clangula c 20000 20000 i B B C B ei ei ei ei EI 0

Caprimulgus europaeus r 75 80 p B A C A ei jah jah jah JAH 1 Ciconia nigra r p ei jah jah jah JAH 1

Circus aeruginosus r 5 8 p C A C B ei ei ei ei EI 0 Circus pygargus ei ei ei ei EI 0

Columba oenas r 20 25 p B C C A ei jah jah jah JAH 1

Crex crex r 138 140 p C B C A ei ei ei ei EI 0

Cygnus columbianus bewickii c 5000 5000 i A A C B ei ei ei ei EI 0

Cygnus cygnus c 1500 1500 i B A C B ei ei ei ei EI 0

Cygnus olor r 33 35 p C A C B ei ei ei ei EI 0

Cygnus olor c 1124 1124 i C A C B ei ei ei ei EI 0 Dendrocopos leucotos jah jah jah jah JAH 1 Dendrocopos medius ei ei ei ei EI 0 Dryocopus martius jah jah jah jah JAH 1

Ficedula parva r 20 30 p C C C B ei jah jah jah JAH 1

Gallinago media r C C C C ei ei ei ei EI 0 41

Glaucidium passerinum p 3 7 p C B C C ei jah jah jah JAH 1 Grus grus ei jah jah jah JAH 1 Halliaetus albicilla ei jah jah jah JAH 1

Lanius collurio r 25 40 p C B C B ei ei ei ei EI 0

Lanius excubitor r 4 5 p C C C C ei ei ei ei EI 0

Limosa lapponica c 3000 3000 i C A C B ei ei ei ei EI 0

Lullula arborea r 30 40 p B C B A ei ei ei ei EI 0

Melanitta fusca c 1000 1000 i C A C B ei ei ei ei EI 0

Mergus albellus c 650 650 i B A C B ei ei ei ei EI 0

Mergus merganser c 650 650 i C B C B ei ei ei ei EI 0

Mergus serrator c 100 100 i C A C B ei ei ei ei EI 0

Numenius arquata c 1280 1280 i C B C B ei ei ei ei EI 0

Numenius phaeopus r 6 6 p C C B B ei ei ei ei EI 0 Pernis apivorus ei jah jah jah JAH 1

Phalacrocorax carbo r 1000 1000 p A A C A ei ei ei ei EI 0

Phalacrocorax carbo c 4700 4700 i A A C A ei ei ei ei EI 0 Philomachus pugnax ei ei ei ei EI 0 Picoides tridactylus jah jah jah jah JAH 1 Picus canus jah jah jah jah JAH 1

Pluvialis apricaria r 35 45 p C C C B ei ei ei ei EI 0

Podiceps auritus c 5 5 i C A C B ei ei ei ei EI 0

Podiceps cristatus c 517 517 i C A C B ei ei ei ei EI 0 Porzana porzana ei ei ei ei EI 0

Porzana parva r 1 4 p B A C B ei ei ei ei EI 0 Strix uralensis ei jah jah jah JAH 1

Tetrao tetrix tetrix p 30 30 i C B C B ei jah jah jah JAH 1

Tetrao urogallus p 40 40 i B B B A ei jah jah jah JAH 1

Tringa erythropus c 200 200 i C A C B ei ei ei ei EI 0 Tringa glareola ei ei ei ei EI 0

Tringa totanus c 200 200 i C C C A ei ei ei ei EI 0

Tringa totanus r 30 50 p C C C A ei ei ei ei EI 0

Vanellus vanellus r 30 40 p C C C B ei ei ei ei EI 0 KOKKU asjakohase hindamise 21 vajadusega liike

LISA 3. Luitemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele võimaliku ebasoodsa mõju eelhindamise tabel kollase raudteekoridori alternatiivi korral

1 km asjakohase Trassil (66 Kasutus KKOL mõju ALTERNATIIV - KOLLANE Status Min Max Unit Pop Cons Iso Glo mõjuala Ehitus mõju hindamine m) mõju võimalus s vajadus

Acrocephalus arundinaceus r 60 90 p C B B A ei ei ei ei EI 0

Aegolius funereus p 3 5 p C C C B ei jah jah jah JAH 1 Alcedo atthis jah jah jah jah JAH 1

Anas acuta c 510 510 i C C B B ei ei ei ei EI 0

Anas clypeata c 500 500 i C C C B ei ei ei ei EI 0

Anas crecca c 4240 4240 i C C C B jah jah jah jah JAH 1

Anas penelope c 4500 4500 i C A B B ei ei ei ei EI 0

Anas platyrhynchos c 4400 4400 i C B C B ei ei ei ei EI 0

Anas platyrhynchos r 75 100 p C B C B jah jah jah jah JAH 1

Anas querquedula c 1800 1800 i C C C B ei ei ei ei EI 0

Anas strepera r 15 20 p B B B B ei ei ei ei EI 0

Anser albifrons c 2700 2700 i C B C C ei ei ei ei EI 0

Anser anser c 350 350 i C B C C ei ei ei ei EI 0

Anser fabalis c 1500 1500 i C B C C ei ei ei ei EI 0

Ardea cinerea r 450 565 p A B C A jah jah jah jah JAH 1 Aquila pomorina ei ei ei ei EI 0 Aquila chrysaetos ei ei ei ei EI 0

Bonasa bonasia p 25 35 p C B C B jah jah jah jah JAH 1

Branta leucopsis c 10000 10000 i B B C B ei ei ei ei EI 0

Bucephala clangula c 20000 20000 i B B C B ei ei ei ei EI 0

Caprimulgus europaeus r 75 80 p B A C A jah jah jah jah JAH 1 Ciconia nigra r p jah jah jah jah JAH 1

Circus aeruginosus r 5 8 p C A C B ei ei ei ei EI 0 Circus pygargus ei ei ei ei EI 0

Columba oenas r 20 25 p B C C A ei jah jah jah JAH 1

Crex crex r 138 140 p C B C A ei ei ei ei EI 0

Cygnus columbianus bewickii c 5000 5000 i A A C B ei ei ei ei EI 0

Cygnus cygnus c 1500 1500 i B A C B ei ei ei ei EI 0

Cygnus olor r 33 35 p C A C B ei ei ei ei EI 0

Cygnus olor c 1124 1124 i C A C B ei ei ei ei EI 0 Dendrocopos leucotos jah jah jah jah JAH 1 Dendrocopos medius ei ei ei ei EI 0 Dryocopus martius jah jah jah jah JAH 1

Ficedula parva r 20 30 p C C C B ei jah jah jah JAH 1

Gallinago media r C C C C ei ei ei ei EI 0 43

Glaucidium passerinum p 3 7 p C B C C ei jah jah jah JAH 1 Grus grus ei jah jah jah JAH 1 Halliaetus albicilla ei jah jah jah JAH 1

Lanius collurio r 25 40 p C B C B ei ei ei ei EI 0

Lanius excubitor r 4 5 p C C C C ei ei ei ei EI 0

Limosa lapponica c 3000 3000 i C A C B ei ei ei ei EI 0

Lullula arborea r 30 40 p B C B A ei ei ei ei EI 0

Melanitta fusca c 1000 1000 i C A C B ei ei ei ei EI 0

Mergus albellus c 650 650 i B A C B ei ei ei ei EI 0

Mergus merganser c 650 650 i C B C B ei ei ei ei EI 0

Mergus serrator c 100 100 i C A C B ei ei ei ei EI 0

Numenius arquata c 1280 1280 i C B C B ei ei ei ei EI 0

Numenius phaeopus r 6 6 p C C B B ei ei ei ei EI 0 Pernis apivorus ei jah jah jah JAH 1

Phalacrocorax carbo r 1000 1000 p A A C A ei ei ei ei EI 0

Phalacrocorax carbo c 4700 4700 i A A C A ei ei ei ei EI 0 Philomachus pugnax ei ei ei ei EI 0 Picoides tridactylus ei jah jah jah JAH 1 Picus canus jah jah jah jah JAH 1

Pluvialis apricaria r 35 45 p C C C B ei ei ei ei EI 0

Podiceps auritus c 5 5 i C A C B ei ei ei ei EI 0

Podiceps cristatus c 517 517 i C A C B ei ei ei ei EI 0 Porzana porzana ei ei ei ei EI 0

Porzana parva r 1 4 p B A C B ei ei ei ei EI 0 Strix uralensis ei jah jah jah JAH 1

Tetrao tetrix tetrix p 30 30 i C B C B ei jah jah jah JAH 1

Tetrao urogallus p 40 40 i B B B A jah jah jah jah JAH 1

Tringa erythropus c 200 200 i C A C B ei ei ei ei EI 0 Tringa glareola ei ei ei ei EI 0

Tringa totanus c 200 200 i C C C A ei ei ei ei EI 0

Tringa totanus r 30 50 p C C C A ei ei ei ei EI 0

Vanellus vanellus r 30 40 p C C C B ei ei ei ei EI 0 KOKKU asjakohase hindamise 21 vajadusega liike

LISA 4. Luitemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele võimaliku ebasoodsa mõju eelhindamise tabel roosa raudteekoridori alternatiivi korral

1 km asjakohase LUITEMAA LA Trassil (66 Kasutus KKOL mõju Status Min Max Unit Pop Cons Iso Glo mõju- Ehitus mõju hindamine ALTERNATIIV - ROOSA m) mõju võimalus alas vajadus

Acrocephalus arundinaceus r 60 90 p C B B A ei ei ei ei EI 0

Aegolius funereus p 3 5 p C C C B ei ei ei ei EI 0 Alcedo atthis ei jah ei ei EI 0

Anas acuta c 510 510 i C C B B ei ei ei ei EI 0

Anas clypeata c 500 500 i C C C B ei ei ei ei EI 0

Anas crecca c 4240 4240 i C C C B ei ei ei ei EI 0

Anas penelope c 4500 4500 i C A B B ei ei ei ei EI 0

Anas platyrhynchos c 4400 4400 i C B C B ei ei ei ei EI 0

Anas platyrhynchos r 75 100 p C B C B ei ei ei ei EI 0

Anas querquedula c 1800 1800 i C C C B ei ei ei ei EI 0

Anas strepera r 15 20 p B B B B ei ei ei ei EI 0

Anser albifrons c 2700 2700 i C B C C ei ei ei ei EI 0

Anser anser c 350 350 i C B C C ei ei ei ei EI 0

Anser fabalis c 1500 1500 i C B C C ei ei ei ei EI 0

Ardea cinerea r 450 565 p A B C A ei jah ei jah EI 0 Aquila pomorina ei ei ei ei EI 0

Aquila chrysaetos ei ei ei ei EI 0

Bonasa bonasia p 25 35 p C B C B ei jah ei jah VO 1

Branta leucopsis c 10000 10000 i B B C B ei ei ei ei EI 0

Bucephala clangula c 20000 20000 i B B C B ei ei ei ei EI 0

Caprimulgus europaeus r 75 80 p B A C A ei ei ei ei EI 0 Ciconia nigra r p jah jah jah jah JAH 1

Circus aeruginosus r 5 8 p C A C B ei ei ei ei EI 0 45

Circus pygargus ei ei ei ei EI 0

Columba oenas r 20 25 p B C C A ei ei ei ei EI 0

Crex crex r 138 140 p C B C A ei ei ei ei EI 0

Cygnus columbianus bewickii c 5000 5000 i A A C B ei ei ei ei EI 0

Cygnus cygnus c 1500 1500 i B A C B ei ei ei ei EI 0

Cygnus olor r 33 35 p C A C B ei ei ei ei EI 0

Cygnus olor c 1124 1124 i C A C B ei ei ei ei EI 0 Dendrocopos leucotos ei jah ei jah VO 1

Dendrocopos medius ei jah ei jah VO 1

Dryocopus martius ei jah ei jah VO 1

Ficedula parva r 20 30 p C C C B ei ei ei ei EI 0

Gallinago media r C C C C ei ei ei ei EI 0

Glaucidium passerinum p 3 7 p C B C C ei ei ei ei EI 0 Grus grus ei ei ei ei EI 0

Halliaetus albicilla ei jah ei jah VO 1

Lanius collurio r 25 40 p C B C B ei ei ei ei EI 0

Lanius excubitor r 4 5 p C C C C ei ei ei ei EI 0

Limosa lapponica c 3000 3000 i C A C B ei ei ei ei EI 0

Lullula arborea r 30 40 p B C B A ei ei ei ei EI 0

Melanitta fusca c 1000 1000 i C A C B ei ei ei ei EI 0

Mergus albellus c 650 650 i B A C B ei ei ei ei EI 0

Mergus merganser c 650 650 i C B C B ei ei ei ei EI 0

Mergus serrator c 100 100 i C A C B ei ei ei ei EI 0

Numenius arquata c 1280 1280 i C B C B ei ei ei ei EI 0

Numenius phaeopus r 6 6 p C C B B ei ei ei ei EI 0 Pernis apivorus ei ei ei ei EI 0

Phalacrocorax carbo r 1000 1000 p A A C A ei ei ei ei EI 0

Phalacrocorax carbo c 4700 4700 i A A C A ei ei ei ei EI 0

Philomachus pugnax ei ei ei ei EI 0

Picoides tridactylus ei jah jah jah VO 1

Picus canus ei jah jah jah VO 1

Pluvialis apricaria r 35 45 p C C C B ei ei ei ei EI 0

Podiceps auritus c 5 5 i C A C B ei ei ei ei EI 0

Podiceps cristatus c 517 517 i C A C B ei ei ei ei EI 0 Porzana porzana ei ei ei ei EI 0

Porzana parva r 1 4 p B A C B ei ei ei ei EI 0 Strix uralensis ei ei ei ei EI 0

Tetrao tetrix tetrix p 30 30 i C B C B ei ei ei ei EI 0

Tetrao urogallus p 40 40 i B B B A ei jah jah jah VO 1

Tringa erythropus c 200 200 i C A C B ei ei ei ei EI 0 Tringa glareola ei ei ei ei EI 0

Tringa totanus c 200 200 i C C C A ei ei ei ei EI 0

Tringa totanus r 30 50 p C C C A ei ei ei ei EI 0

Vanellus vanellus r 30 40 p C C C B ei ei ei ei EI 0 KOKKU asjakohase hindamise 9 vajadusega liike