143 Pärnu–Uulu Lõigu Põhiprojekti Keskkonnamõju Hindamine (Kmh) Aruanne

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

143 Pärnu–Uulu Lõigu Põhiprojekti Keskkonnamõju Hindamine (Kmh) Aruanne Töö number 2017-0111 Tellija Maanteeamet Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev November 2019 PÕHIMAANTEE NR 4 (E67) TALLINN–PÄRNU–IKLA KM 133,4– 143 PÄRNU–UULU LÕIGU PÕHIPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH) ARUANNE 1 / 158 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH) Aruanne Versioon 4 (nõuetele vastavaks tunnistamiseks) Kuupäev 26.11.2019 Koostanud Eike Riis, Raimo Pajula, Maria Oravas, Piret Kikkas, Marju Kaivapalu, Moonika Lipping, Hendrik Puhkim Esikaane foto: Google Maps tänavavaade (väljavõte) Projekti nr 2017-0111 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 158 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH) Aruanne SISUKORD KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 7 KMH järeldused ................................................................................................................. 7 Natura hindamise tulemused .............................................................................................. 7 Mõju hindamise tulemused ................................................................................................. 8 Alternatiivide käsitlemine ................................................................................................. 13 Ettepanekud leevendusmeetme rakendamiseks ................................................................... 14 Ettepanekud seiremeetme rakendamiseks .......................................................................... 14 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 15 2. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED ................. 17 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................... 17 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht ............................................................................ 17 2.3. Kavandatava tegevuse ja selle füüsiliste näitajate kirjeldus ..................................... 18 Plaanilahendus ................................................................................................... 18 Rist- ja pikiprofiilid ............................................................................................. 20 Mahasõidud ja ristmikud ..................................................................................... 20 Kergliiklusteed (jalg- ja jalgrattateed) .................................................................. 22 2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................... 22 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 24 3.1. Looduskeskkond ................................................................................................ 24 Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus .................................................................. 24 Maardlad ........................................................................................................... 24 Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 24 Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 27 Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 30 Roheline võrgustik ............................................................................................. 31 Puhkealad ja -metsad ......................................................................................... 33 3.2. Kultuuripärand ................................................................................................... 33 Kultuurimälestised ............................................................................................. 33 Kultuuriväärtusega leiud ja arheoloogiline kultuurkiht ............................................. 34 Väärtuslikud maastikud ....................................................................................... 34 Pärandkultuuriobjektid ........................................................................................ 35 3.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ............................................................................ 36 Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 36 Tehniline taristu ................................................................................................. 36 4. KESKKONNAKASUTUS ..................................................................................... 44 4.1. Rajamis- ja kasutamisetappide ressursside kirjeldus ............................................... 44 Maakasutusvajadus, pinnasetööde mahud jm ressursikasutus ................................. 44 Ülevaade ehitusmaavarade varustuskindlusest ...................................................... 45 Ressursside kirjeldus tee kasutamisetapis ............................................................. 49 4.2. Hinnang eeldatavalt tekkivate jäätmete ja heidete kohta ........................................ 50 Jäätmeteke ja ehitusaegse jäätmekäitluse korraldamine ......................................... 50 Müratase ja hinnang võimalikule mõjule ............................................................... 51 Vibratsioon ja hinnang võimalikule mõjule ............................................................. 55 Välisõhu saasteained ja hinnang võimalikule mõjule ............................................... 56 Veekeskkonna ja pinnase saastamine ................................................................... 59 Valgusreostus ja selle vältimine ........................................................................... 63 4.3. Kavandatava tegevuse vastavus säästva arengu eesmärkidele ................................ 66 3 / 158 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4–143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH) Aruanne 5. OLULISE KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMISE MEETODITE KIRJELDUS .......... 69 6. MÕJU HINDAMINE NATURA 2000 ALADELE ..................................................... 73 6.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 73 6.2. Natura 2000 alade iseloomustused ....................................................................... 74 Pärnu loodusala ................................................................................................. 74 Uulu-Võiste loodusala ......................................................................................... 76 6.3. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele .................................................... 77 Mõju Pärnu loodusalale ....................................................................................... 77 Mõju Uulu-Võiste loodusalale ............................................................................... 85 Hinnang võimalikule koosmõjule .......................................................................... 85 Leevendavad meetmed ja nende eeldatav tõhusus ................................................. 86 Natura hindamise järeldused ja kokkuvõte ............................................................ 89 7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ..................................... 90 7.1. Mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele .............................................................. 90 Mõju pinnasele .................................................................................................. 90 Mõju põhjaveele ................................................................................................ 92 Mõju pinnaveele ................................................................................................. 92 7.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele .................................................................... 96 Mõju maastikukaitsealadele ................................................................................. 96 Mõju kaitstavatele looma- ja taimeliikidele .......................................................... 101 7.3. Mõju taimestikule ja loomastikule ...................................................................... 103 Mõju taimestikule ............................................................................................. 103 Mõju loomastikule ............................................................................................ 104 7.4. Mõju rohelisele võrgustikule .............................................................................. 106 7.5. Mõju metsa vääriselupaikadele .......................................................................... 109 7.6. Mõju puhkealadele ja -metsadele ....................................................................... 111 7.7. Mõju kultuuripärandile ...................................................................................... 112 Mõju kultuurimälestistele .................................................................................. 112 Mõju kultuuriväärtusega leidudele ja arheoloogilisele kultuurkihile ......................... 112 Mõju väärtuslikele maastikele ...........................................................................
Recommended publications
  • Uulu-Võiste Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2017-2026
    Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 Keskkonnaamet 2016 SISUKORD 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 5 1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 5 1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 6 1.3. Huvigrupid ........................................................................................................................... 7 1.4. Kaitsekord ............................................................................................................................ 7 1.5. Uuritus.................................................................................................................................. 8 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .............................................................................. 8 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................... 8 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ................................................................................. 8 1.5.3.1. Linnustiku inventuur .............................................................................................. 8 1.5.3.2. Käsitiivaliste inventuur .........................................................................................
    [Show full text]
  • Koduvald 4-2017
    Nr 4 (308) Häädemeeste valla ajaleht Aprill 2017 Peaministri külaskäik meie keskkooli Janek Pintale anti riiklik teenetemärk 31. märtsil külastas Häädemeeste Keskkooli peaminister Jüri Ratas. Politsei- ja piirivalveameti juhtivpiirivalvur Janek Pinta sai Eesti ise- Ta pidas õpilastele loengu „Poliitika ja eetika“ ning kohtus õpetaja- seisvuspäeva eel presidendilt Kotkaristi raudristi. tega. Vanemkomissar Janek Pinta on võtnud oma südameasjaks piirival- Jüri Ratase sõnul on poliitikas olulised väärtused ausus, töökus, pe- vealase kompetentsi hoidmise Pärnu politseijaoskonnas. Ta on kaks rekond, sõbrad ja meeskond. Poliitikas tuleb ette ka keerulisi hetki korda tunnistatud parimaks piirivalvuriks – 1993 ja 2014. Viima- ning siis on hea teada, et perekond on alati toeks. See on olnud tema se tunnustuse tõi talle Schengeni kompensatsioonimeetmete edukas peaministriks olemise ajal ka üks murekoht, et ta ei saa piisavalt koos rakendamine ebaseadusliku rände tõkestamisel läbi Ikla piiripunkti. olla oma perega. Jüri Ratas on olnud poliitikas pikka aega ja tema /www.president.ee/ suureks rõõmuks ei ole ta ühtegi sõpra selle aja jooksul kaotanud. Ta Kotkaristi teenetemärk on 1928. aastal asutatud Eesti (alates 1936. kutsus õpilasi üles olema töökad ning õppima. Samuti pani ta südame- aastast riiklik) teenetemärk, mida antakse riigikaitseliste teenete eest. le, et hoolitaks oma perekonnast ja sõpradest ning leitaks nende jaoks /Vikipeedia/ aega. Abiturientidele oli peamine sõnum olla koolis oma käitumise FOTO: VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI ja tegudega väiksematele õpilastele eeskujuks ning mõelda, milline on nende panus koolile praegu ja tulevikus vilistlasena. Kohtumisel oli juttu sellest, et sel aastal saavad kohalikel valimistel osaleda juba ka 16–17aastased noored. Jüri Ratas inspireeris valimisealisi õpila- si mõtlema, milliseid arenguid tahaksid nemad näha oma koduvallas ning vastavalt sellele esitama kandidaatidele küsimusi.
    [Show full text]
  • Häädemeeste Valla Haridusvaldkonna Arengukava
    HÄÄDEMEESTE VALLA HARIDUSVALDKONNA ARENGUKAVA Detsember 2018 0 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 2 1 OLUKORRA ÜLEVAADE ................................................................................... 3 1.1 HÄÄDEMEESTE VALLA RUUMILINE MUSTER ........................................................ 3 1.2 RAHVASTIK .................................................................................................... 4 1.3 HÄÄDEMEESTE VALLA HARIDUSVÕRK .............................................................. 11 1.3.1 Alusharidus ......................................................................................... 12 1.3.2 Üldharidus ........................................................................................... 14 1.3.3 Huviharidus- ja huvitegevus ................................................................ 20 1.4 HARIDUSASUTUSTE MAJANDAMINE ................................................................. 20 1.5 KITSASKOHAD .............................................................................................. 23 1.6 ÜMBERKORRALDUSTE VÕIMALIKUD MÕJUD ...................................................... 24 2 STRATEEGIA ................................................................................................... 27 2.1 VISIOON 2030 .............................................................................................. 28 2.2 LÄBIVAD PÕHIMÕTTED ..................................................................................
    [Show full text]
  • Master Plan for North Livonia Wetland Protection and Rural Development in the Transboundary Area of Latvia and Estonia
    Master Plan for North Livonia Wetland Protection and Rural Development in the Transboundary Area of Latvia and Estonia February 2006 Table of Contents Preface . 3 3.4. Identifying impacts and proposing management activities . 36 List of partners . 4 3.5. Recommendations for coordinated nature Abbreviations . 5 management . 36 Executive summary . 6 4. Sookuninga, Nigula and Ziemelu Purvi as Transboundary Ramsar Site . 38 1. Background Information . 8 4.1. Relation between Ramsar Convention and 1.1. Introduction to the Master Plan . 8 EU Directives on Nature and Water . 38 1.2. North Livonia . 8 Water Bodies and their linkage to wetlands . 39 1.3. Physical Information. 10 4.2. Ramsar and EU management planning . 40 1.4. Biological Information . 10 Pilot River Basin Projects and Ramsar 1.5. Protection status of the biodiversity in Sites – an opportunity . 40 the project area . 13 4.3 Potential transboundary designation 1.6. Main factors influencing the biodiversity shared by Latvia and Estonia . 41 values in North Livonia . 14 4.4. Suggested procedure for achieving a transboundary designation of a 2. Management and Development of “North Livonia” Ramsar Site . 41 North Livonia . 16 4.5 Recommendations . 41 2.1. Protected areas management . 16 2.2. Hydrological management . 18 5. Recommendations for the future transboundary co-operation . 42 2.3. Forestry . 20 5.1. Importance of transboundary 2.4. Eco-tourism . 23 co-operation . 42 2.5. Cultural heritage . 26 5.2. Recommendations for the future transboundary co-operation . 43 2.6. Game management . 27 2.7. Agriculture. 29 References . 44 2.8. Estonian Native Cows.
    [Show full text]
  • Rail Baltica Asustusstruktuuri Uuring
    Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border (No. RBR 2018/28) Rail Baltica asustusstruktuuri uuring Asustusstruktuuri alusuuringu kordus Pärnumaal Asustusstruktuuri uuring Pärnumaa Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border Rail Baltica asustusstruktuuri uuring Asustusstruktuuri alusuuringu kordus Pärnumaal Dokumendi versioonid: Versioon Kuupäev Staatus Koostanud Kontrollinud Heaks kiitnud Vastu võtnud Välja Jaan Urb / Marko 001 26/03/2020 saadetud Lauri Välja Jaan Urb / Marko 002 12/04/2020 saadetud Lauri The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. Märts 2021 Asustusstruktuuri uuring Pärnumaa Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 1 1 LÄHTEALUSED .................................................................................................. 2 1.1 Uuringuala ........................................................................................................ 2 1.2 Metoodika ......................................................................................................... 4 2 ASUSTUSSTRUKTUURI OLEMUS JA KAITSE ................................................. 8 3 ASUSTUSSTRUKTUURI KOMPONENDID ...................................................... 10 3.1 Elukohtade paiknemine ................................................................................
    [Show full text]
  • 74-1 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    74-1 buss sõiduplaan & liini kaart 74-1 Ikla Vaata Veebilehe Režiimis 74-1 buss liinil (Ikla) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Ikla: 8:00 - 10:35 (2) Pärnu Bussijaam: 6:10 - 12:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 74-1 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 74-1 buss saabub. Suund: Ikla 74-1 buss sõiduplaan 39 peatust Ikla marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:00 - 10:35 teisipäev 8:00 - 10:35 Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu kolmapäev 8:00 - 10:35 Tammsaare neljapäev 8:00 - 10:35 127 Riia Maantee, Pärnu reede 8:00 - 10:35 Papiniidu laupäev 8:00 - 10:35 177 Riia Maantee, Pärnu pühapäev 8:00 - 10:35 Raeküla Riia mnt, Pärnu Linnapiir 74-1 buss info Rae Suund: Ikla Peatust: 39 Reiu Kool Reisi kestus: 76 min Liini kokkuvõte: Pärnu Bussijaam, Tammsaare, Reiu Tee Papiniidu, Raeküla, Linnapiir, Rae, Reiu Kool, Reiu Tee, Uulu, Kõrgekalda, Metsaküla, Raudsika, Tahkuranna, Uulu Võiste, Kaasiku, Rannaku Tee, Luite, Rannametsa, Pulgoja, Piiskopi, Padina, Häädemeeste, Kõrgekalda Häädemeeste Kalmistu, Krundi, Krundiküla, Jaagupi, Orajõe Metskond, Kabli Kool, Kabli, Lepanina, Majaka Metsaküla Tee, Lemme, Orajõe, Krapi, Rannaküla, Treimani, Metsapoole, Selgemaa, Ikla Raudsika Tahkuranna Tallinn — Pärnu — Ikla, Estonia Võiste 7b Riia mnt, Estonia Kaasiku Rannaku Tee Luite Rannametsa Pulgoja Piiskopi Padina 8 Pärnu Maantee, Estonia Häädemeeste Häädemeeste Kalmistu 1 Kalevi Tänav, Estonia Krundi Krundiküla Jaagupi Orajõe Metskond Kabli Kool Kabli Lepanina Majaka Tee Lemme Orajõe Krapi Rannaküla Treimani
    [Show full text]
  • 2135 DP Haademeestereiuran
    Majandustegevusteade EP10250459 -0001 Majandustegevusteade EL10250459 -0001 Majandustegevusteade EEO000389 Majandustegevusteade EEK001176 Muinsuskaitseameti tegevusluba nr E179/2004 TELLIJA: Häädemeeste vald T – 2135 OBJEKT: Rae maaüksus, Reiu küla, Häädemeeste vald REIU RANNA LÄHIPIIRKONNA KINDLUSTUSRAJATISE DETAILPLANEERING Projektijuht K. Keel Projekteerija S. Kolk KURESSAARE 2020 Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ [email protected] Tiigi tn 2-2, 93813 Kuressaare, Estonia www.kommunaalprojekt.ee Reg nr 10250459 Tel +372 4533 237 Häädemeeste vald, Reiu küla Seletuskiri Reiu ranna lähipiirkonna kindlustusrajatise detailplaneering T-2135 KÖITE KOOSSEIS 1. Menetlusdokumendid 1. Häädemeeste vallavalitsuse 03.04.2018 korraldus nr 128 Reiu ranna lähipiirkonna kindlustusrajatise detailplaneeringu algatamine Kuressaare Kommunaalprojekt OÜ Tiigi tn 2-2, Kuressaare +372 453 3237 [email protected] 2 Häädemeeste vald, Reiu küla Seletuskiri Reiu ranna lähipiirkonna kindlustusrajatise detailplaneering T-2135 2. Seletuskiri 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD UURINGUD ................. 5 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................................................ 5 1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid .............................................................................................................. 5 1.3. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud: ..........................................................................................
    [Show full text]
  • Pärnumaa Eri
    WWW.RAILBALTIC.INFO INFOTELEFON: 5567 0298 TALV 2017 RAIL BALTIC PÄRNUMAA ERI KIIRE RONGIÜHENDUS TRASSIKAARDID LÄBIRÄÄKIMISED EUROOPAGA JA AJAKAVA MAAOMANIKEGA RAIL BALTIC Illustratsioon: Karel Korp Karel Illustratsioon: TULEB! Rail Baltic tõepoolest ühendab rahvaid, inimesi ja paiku. See on Baltimaade sajandi projekt! Baiba Rubesa, Eesti–Läti–Leedu ühisettevõtte RB Rail AS tegevjuht (loe lähemalt lk 8–9) Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees Minister RAUDTEE SAAB OLLA KADRI SIMSON: KA ISEMAJANDAV Rail Baltic seob meid Moodsa ja kiire Rail Balticu (RB) raudteeühenduse tugevamalt meie liitlastega loomine on kahtlemata kaalukas ettevõtmine. Kas kõigele ikkagi on mõeldud? Võtame projekti kriiti- Majandus- ja taristuminister Kadri Simson märgib, liselt pulkadeks lahti. et ehkki uue raudteetrassi detailid ei sünni erimeel- susteta, ei tohi Rail Balticu projekt takerduda. KRISTJAN KAUNISSAARE Küsitles ajaleht Rail Baltic / Fotod: ajaleht Rail Baltic Rail Balticu koordinaator, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ma. Suured logistikaettevõtted juba Kas raudtee on kaugele reisimiseks rongi, mis on pikemad kui 12 meetrit – teevad plaane järgmise 20 aasta peale üldse konkurentsivõimeline, kui toi- see on kuni 41% Tallinna–Pärnu–Ikla ning Rail Balticul on nendes plaanides mib lennuühendus? maantee koguliiklusest. Suurima voo- oma roll olemas. Rail Baltic pakub Reisijate transpordiliigi-valik sõltub ga lõike läbib ööpäevas rohkem kui Eesti riigile võimalusi kaubaveost kuni igaühe individuaalsetest eelistustest, 30 000 sõiduautot, veokit jm sõidukit. turismisektorini välja. Inimestele olgu see siis reisi maksumus või liiku- Uuringute järgi on põhja-lõuna kauba- annab märkimisväärselt lühenev dis- mise mugavus, kaasavõetava pagasi vood piisavalt suured, et kaupade tants linnade vahel uusi võimalusi.
    [Show full text]
  • EGT Aastaraamat 2020 ENG.Indd
    YEARBOOK GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Telephone: (+372) 630 2333 E-mail: [email protected] ISSN 2733-3337 © Eesti Geoloogiateenistus 2021 2 Foreword . 3 About GSE . 5 Cooperation . 6 Human resource development . 9 Fieldwork areas 2020 . 12 GEOLOGICAL MAPPING AND GEOLOGICAL DATA Coring – a major milestone in subsurface investigations in Estonia . 13 Coring projects for geological investigations at the GSE in 2020 . 15 Distribution, extraction, and exploitation of construction minerals in Pärnu county . 17 Mineral resources, geophysical anomalies, and Kärdla Crater in Hiiumaa . .22 Geological mapping in Pärnu County . .26 Opening year of the digital Geological Archive . .29 HYDROGEOLOGY AND ENVIRONMENTAL GEOLOGY Status of Estonian groundwater bodies in 2014–2019 . 31 Salinisation of groundwater in Ida-Viru County . .35 Groundwater survey of Kukruse waste rock heap . .37 The quality of groundwater and surface water in areas with a high proportion of agricultural land . .39 Transient 3D modelling of 18O concentrations with the MODFLOW-2005 and MT3DMS codes in a regional-scale aquifer system: an example from the Estonian Artesian Basin . .42 Radon research in insuffi ciently studied municipalities: Keila and Võru towns, Rõuge, Setomaa, Võru, and Ruhnu rural municipalities . .46 GroundEco – joint management of groundwater dependent ecosystems in transboundary Gauja–Koiva river basin . .50 MARINE GEOLOGY Coastal monitoring in 2019-2020 . .53 Geophysical surveys of fairways . .56 Environmental status of seabed sediments in the Baltic Sea . .58 The strait of Suur väin between the Estonian mainland and the Muhu Island overlies a complex bedrock valley . 60 Foreword 2020 has been an unusual year that none of us is likely to soon forget.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald
    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Natura Hindamine
    RAIL BALTIC KIIRRAUDTEE TRASSIALTERNATIIVIDE NATURA – HINDAMISE EKSPERTARVAMUS REIU – HÄÄDEMEESTE LÕIGUS (DPS2) Mati Kose, Lauri Klein, Rein Järvekülg, Meelis Tambets, Eerik Leibak, Henn Pärnamets OÜ NATURUM Pärnu-Tartu-Tallinn 2021 Sisukord 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................... 2 2. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE ETAPPIDE KIRJELDUS ......................................................................... 8 3. Rail Baltic trassialternatiivide mõjud Natura linnualadele .................................................................... 13 4. Vooluvee elupaigad ja liigid ................................................................................................................... 22 4.1 Rail Baltic trassi alternatiivide võrdlus vee-elustikuke ja elupaikadele ............................................... 24 5. Natura mõjude hindamine imetajatele ............................................................................................. 27 5.1 Saarmas (Lutra lutra) ....................................................................................................................... 27 5.2 Tiigilendlane (Myotis dasycneme) ................................................................................................... 28 5.3 RB trassi alternatiivide võrdlus ja konfliktkohad imetajatele .............................................................. 31 5.4 IMETAJATE NATURA MÕJU HINDAMISE KOKKUVÕTE .......................................................................
    [Show full text]
  • RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 Km 8
    RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 km WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Estonia 6 5 2 4 Latvia 1 3 RETKI ITÄMEREN RANNALLA RANNIKKOVAELLUSREITTIÄ PITKIN Pituus noin 1200 km, Euroopan kaukovaellusreitin E9:n osa 8 etappia, voi valita minkä hyvänsä reitin etapin Kesto 60 päivää, keskimäärin 20 km vuorokaudessa REITTI LATVIASSA: Nida – Liepāja – Ventspils – Cape Kolka – Jūrmala – Rīga – Saulkrasti – Ainaži 1 DIŽJŪRA (ALKUMERI) 270 km päivät 1-15 2 MAZJŪRA (PIKKU MERI) 115 km päivät 16-20 3 JŪRMALA JA RIIKA 84 km päivät 21-24 4 VIDZEMEN RANNIKKO 112 km päivät 25-30 REITTI VIROSSA: Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinna 5 PÄRNU JA KALASTAJAKYLÄT 228 km päivät 31-41 6 MATSALUN KANSALLISPUISTO JA LÄNSI-VIRON SAARET 100 km päivät 42-46 7 HAAPSALU JA RANNAROOTSIN KYLÄT 136 km päivät 47-52 8 LOUNAIS-VIRON JYRKÄNNERANNIKKO JA PUTOUKSET 158 km päivät 53-60 Tietoa, retkiopas, kartat: WWW.COASTALHIKING.EU LATVIA DIŽJŪRA (ALKUMERI) ITÄMEREN KUURINMAAN RANNIKKO Nida – Kolka: 270 km, Päivä 1 – Päivä 15 Latvian Kuurinmaan Itämeren länsirannikkoa kutsutaan Dižjūraksi eli alkumereksi. Rannikon vaellusreitin alussa, Latvian ja Liettuan rajalta aina Kolkan niemelle, ranta on enimmäkseen hiekkainen. Alkumeren etappi on Latvian rannikon asumattomin osa. Kuitenkin siellä on Latvian kolmanneksi suurin kaupunki. Pāvilostan ja Sārnaten välissä on törmärannikkoa. Kylät ovat harvaanasuttuja, valtaosa asukkaista viettää siellä vain kesää. Slīteren kansallispuistossa reitti kulkee pitkin pelto- ja metsäteitä liiviläiskalastajakylien läpi. Mazirbessa ja Kolkassa paikalliset kalastajat käyvät edelleen merellä ja myyvät itsesavustettua kalaa. Alkumeren etappi päättyy Kolkan niemelle, joka erottaa Itämeren Riianlahdesta. ALKUMERESTÄ – „VIHREÄ SÄDE“ Silloin tällöin kesällä voi meren rannalla seurata auringonlaskun aikaan luonnonilmiötä, jota kutsutaan vihreäksi säteeksi.
    [Show full text]