EGT Aastaraamat 2020 ENG.Indd
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Häädemeeste Valla Ühisveevärgi Ja Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015-2027
HÄÄDEMEESTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2027 Seletuskiri HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS HÄÄDEMEESTE 2015 HÄÄDEMEESTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTETEKS 2015-2027 Sisukord 1. Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 4 2. Õiguslikud alused ..................................................................................................................................... 4 3. Lähteandmed ............................................................................................................................................ 4 4. Valla üldandmed ....................................................................................................................................... 6 4.1. Asustus ja elanike arv ...................................................................................................................... 6 4.2. Tootmisettevõtted ............................................................................................................................. 8 4.3. Pinnavesi ............................................................................................................................................ 8 4.4. Põhjavesi .......................................................................................................................................... 10 5. Veekasutuse korraldamine .................................................................................................................. -
Report on Coronavirus Pandemic
Coronavirus pandemic in the EU – Fundamental Rights Implications Country: Estonia Contractor’s name: Estonian Human Rights Centre Date: 4 May 2020 DISCLAIMER: This document was commissioned under contract as background material for a comparative report being prepared by the European Union Agency for Fundamental Rights (FRA) for the project “Coronavirus COVID-19 outbreak in the EU – fundamental rights implications”. The information and views contained in the document do not necessarily reflect the views or the official position of the FRA. The document is made available for transparency and information purposes only and does not constitute legal advice or legal opinion. 1 Measures taken by government/public authorities 1.1 Emergency laws/states of emergency, including enforcement actions In Estonia, the Government of the Republic declared an emergency situation on 12 March 2020 due to the pandemic spread of the COVID-19.1 The emergency situation was initially to last until 1 May 2020, but was later extended until 17 May 2020.2 The declaration, resolution and termination of an emergency situation is regulated by the Emergency Act (Hädaolukorra seadus).3 The Emergency Act gives the person in charge of the emergency situation (the Prime Minister) the right to issue orders applying various measures. The orders include a reference that the failure to comply with the measures of the emergency situation prompt the application of the administrative coercive measures set out in the Law Enforcement Act4, and that the penalty payment is € 2000 pursuant to the Emergency Act.5 1.2 Measures affecting the general population 1.2.1 Social distancing In Estonia, after the declaration of the emergency situation, stay at home orders were imposed on people who arrived in Estonia from abroad. -
Kliinikumi Uued Ravikor- Pused Said 12. Novembril Nurgakivi
1000 neerusiirdamist! Üks A4 Patsiendi ootustest Kokkuvõte LK 2-3 LK 4 tervishoiule LK 6-7 abiarstidest LK 11 SISELEHT nr 157 november 2013 www.kliinikum.ee/leht UUDIS Kliinikumi uued ravikor- HIVi ja hepatiitide testimine ja nõus- pused said 12. novembril tamine noortele Tartu linnavalitsuse tervis- hoiuosakond korraldab nurgakivi. koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsiooni- kontrolli teenistusega Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku teises ehitusjärgus Tartu linna kõrgkoolides rajatakse kolm uut ravikorpust. ning kutsehariduskeskuses Fotod: Andres Tennus HIVi ja hepatiitide tasuta ja anonüümse testimise ning nõustamise. Testimised toimuvad: • 4. novembril kell 9.00- 12.00 Tartu Ülikooli pea- hoones, Ülikooli 18, audi- toorium 140. • 5. novembril kell 9.00- 12.00 Eesti Maaülikooli Metsamajas, ruum 2A9 • 6. novembril kell 9.00- 12.00 Tartu Kutseharidus- keskuses, Kopli 1, ruum C164 • 11. novembril kell 9.00- 12.00 Tartu Ülikooli pea- hoones, Ülikooli 18, audi- Meditsiinilinnaku teise etapi ca 32,4 miljonit eurot. vana, täna ei ole see enam pel- toorium 140 üks tähtsamaid eesmärke on Meditsiinilinnaku J-, K- ja galt kivi. • 14. novembril kell 9.00- moodsa onkoloogiakeskuse L-korpused projekteerivad Louvris säilitatakse kaht 12.00 Tartu Kutseharidus- rajamine, mille keerukaim osa AW2-arkkitehdit Oy ja OÜ terrakota silindrit, mis on lei- keskuses, Põllu 11c, kab 5 on kiiritusraviosakond. Samu- Civen ning ehitavad AS Ehi- tud Lagashi linna varemetest • 25. novembril kell 10.00- ti luuakse kaasaegne taristu si- tusfirma Rand ja Tuulberg toonasest lõuna Babülooniast 13.00 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Nooruse 5, sekliinikule, silmakliinikule, ning OÜ Astlanda Ehitus. ja on pärit umbes aastast 2125 ruum 208 kardiokirurgia osakonnale. Maarjamõisa meditsiinilin- ekr. -
Koduvald 4-2017
Nr 4 (308) Häädemeeste valla ajaleht Aprill 2017 Peaministri külaskäik meie keskkooli Janek Pintale anti riiklik teenetemärk 31. märtsil külastas Häädemeeste Keskkooli peaminister Jüri Ratas. Politsei- ja piirivalveameti juhtivpiirivalvur Janek Pinta sai Eesti ise- Ta pidas õpilastele loengu „Poliitika ja eetika“ ning kohtus õpetaja- seisvuspäeva eel presidendilt Kotkaristi raudristi. tega. Vanemkomissar Janek Pinta on võtnud oma südameasjaks piirival- Jüri Ratase sõnul on poliitikas olulised väärtused ausus, töökus, pe- vealase kompetentsi hoidmise Pärnu politseijaoskonnas. Ta on kaks rekond, sõbrad ja meeskond. Poliitikas tuleb ette ka keerulisi hetki korda tunnistatud parimaks piirivalvuriks – 1993 ja 2014. Viima- ning siis on hea teada, et perekond on alati toeks. See on olnud tema se tunnustuse tõi talle Schengeni kompensatsioonimeetmete edukas peaministriks olemise ajal ka üks murekoht, et ta ei saa piisavalt koos rakendamine ebaseadusliku rände tõkestamisel läbi Ikla piiripunkti. olla oma perega. Jüri Ratas on olnud poliitikas pikka aega ja tema /www.president.ee/ suureks rõõmuks ei ole ta ühtegi sõpra selle aja jooksul kaotanud. Ta Kotkaristi teenetemärk on 1928. aastal asutatud Eesti (alates 1936. kutsus õpilasi üles olema töökad ning õppima. Samuti pani ta südame- aastast riiklik) teenetemärk, mida antakse riigikaitseliste teenete eest. le, et hoolitaks oma perekonnast ja sõpradest ning leitaks nende jaoks /Vikipeedia/ aega. Abiturientidele oli peamine sõnum olla koolis oma käitumise FOTO: VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI ja tegudega väiksematele õpilastele eeskujuks ning mõelda, milline on nende panus koolile praegu ja tulevikus vilistlasena. Kohtumisel oli juttu sellest, et sel aastal saavad kohalikel valimistel osaleda juba ka 16–17aastased noored. Jüri Ratas inspireeris valimisealisi õpila- si mõtlema, milliseid arenguid tahaksid nemad näha oma koduvallas ning vastavalt sellele esitama kandidaatidele küsimusi. -
MERELINE SAAREMAA Saaremaa
MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks. -
Tartu, 26.-27. September 2003 Elga Mark-Kurik Ja Jйri Nemliher Tallinna
Eesti geoloogia uue sajandi kiinnisel 38 Tartu, 26.-27. september 2003 VEEL KORD КESK-DEVONI АВА V А КIНТIDEST Elga Mark-Kurik ja Jйri Nemliher Tallinna Tehnikatilikooli Geoloogia Instituut, Estonia pst. 7, 10143 Tallinn ([email protected]; [email protected]) Abava kihid on kauaaegse asendi tottu Kesk- ja Ulem-Devoni piiril pohjustanud rohkem vaidlusi kui mбni teine stratigraafiline tiksus Baltikumi Нibiloigetes. Selle asendiga seoses on neid kihte kasitletud kord iseseisva tiksusena (Liepins 1960, Mark-Kurik 1991), marksa sagedamini aga lasuva, Gauja lademe osana (Kurss et al. 1981, Mark-Kurik 1981) vбi lamava, Burtnieki lademe osana (Kleesment 1995, Kleesment & Mark-Kurik 1997, Vingisaar 1997). Abava kihtide kui Uksuse liitmist selle vбi teise kбrgemat jarku Uksusega on pбhjustanud antud Uksuse piiride, eriti Ulemise piiri ebamaarasus ning halb jalgitavus geoloogilisel kaш·distamisel (Kurik et al. 1989). Viimatimainitud asjaolu tottu loobus Kurss hiljem ( 1992) Abava kui iseseisva stratigraafilise tiksuse kasutamisest. Siiski ei saa mainimata jatta Abava kihtidele spetsiifilist kalafaunat, samuti selle tiksikelementide.laia levikut Ida Euroopa platvormil ning naaberaladel ja kaugemalgi ning nimetatud kihtide tllhtsust regioonidevahelise korrelatsiooni aspektist (Mark-Kurik 1991, Ahlberg et al. 1999, Mark-Kurik et al. 1999). Eestis kuuluvad Abava kihid Givet' ladejargu Burtnieki lademesse, moodustades selle kolmanda ehk Ulemise kihikompleksi. Кihtide paksus on 15,1-32 m. Need koosnevad heledavarvilisest peeneteralisest pбimjaskihilisest liivakivist, ka peeneteralisest hallist, rohekas- voi lillakashallist aleuroliidist. Aleuroliiti on antud Uksuses enam kui 25 %. Samuti esineb selles halli voi punakaspruuni savi. Kagu-Eesti puurstidamikes on Abava tasemelt leitud dolokivi ning domeriiti. Mineraloogiliselt on meie Vбhandu jбе aarsed paljandid ning Latis paiknev Lejeji paljand sarnased (Kleesment 1995). Eelpool mainitud paljand (stratottiiip) asub Kuramaal Venta jбgikonnas Abava jбе vasakul kaldal (suudmest 4 km Ulesvoolu) Lejeji talu vastas. -
Häädemeeste Valla Haridusvaldkonna Arengukava
HÄÄDEMEESTE VALLA HARIDUSVALDKONNA ARENGUKAVA Detsember 2018 0 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 2 1 OLUKORRA ÜLEVAADE ................................................................................... 3 1.1 HÄÄDEMEESTE VALLA RUUMILINE MUSTER ........................................................ 3 1.2 RAHVASTIK .................................................................................................... 4 1.3 HÄÄDEMEESTE VALLA HARIDUSVÕRK .............................................................. 11 1.3.1 Alusharidus ......................................................................................... 12 1.3.2 Üldharidus ........................................................................................... 14 1.3.3 Huviharidus- ja huvitegevus ................................................................ 20 1.4 HARIDUSASUTUSTE MAJANDAMINE ................................................................. 20 1.5 KITSASKOHAD .............................................................................................. 23 1.6 ÜMBERKORRALDUSTE VÕIMALIKUD MÕJUD ...................................................... 24 2 STRATEEGIA ................................................................................................... 27 2.1 VISIOON 2030 .............................................................................................. 28 2.2 LÄBIVAD PÕHIMÕTTED .................................................................................. -
Master Plan for North Livonia Wetland Protection and Rural Development in the Transboundary Area of Latvia and Estonia
Master Plan for North Livonia Wetland Protection and Rural Development in the Transboundary Area of Latvia and Estonia February 2006 Table of Contents Preface . 3 3.4. Identifying impacts and proposing management activities . 36 List of partners . 4 3.5. Recommendations for coordinated nature Abbreviations . 5 management . 36 Executive summary . 6 4. Sookuninga, Nigula and Ziemelu Purvi as Transboundary Ramsar Site . 38 1. Background Information . 8 4.1. Relation between Ramsar Convention and 1.1. Introduction to the Master Plan . 8 EU Directives on Nature and Water . 38 1.2. North Livonia . 8 Water Bodies and their linkage to wetlands . 39 1.3. Physical Information. 10 4.2. Ramsar and EU management planning . 40 1.4. Biological Information . 10 Pilot River Basin Projects and Ramsar 1.5. Protection status of the biodiversity in Sites – an opportunity . 40 the project area . 13 4.3 Potential transboundary designation 1.6. Main factors influencing the biodiversity shared by Latvia and Estonia . 41 values in North Livonia . 14 4.4. Suggested procedure for achieving a transboundary designation of a 2. Management and Development of “North Livonia” Ramsar Site . 41 North Livonia . 16 4.5 Recommendations . 41 2.1. Protected areas management . 16 2.2. Hydrological management . 18 5. Recommendations for the future transboundary co-operation . 42 2.3. Forestry . 20 5.1. Importance of transboundary 2.4. Eco-tourism . 23 co-operation . 42 2.5. Cultural heritage . 26 5.2. Recommendations for the future transboundary co-operation . 43 2.6. Game management . 27 2.7. Agriculture. 29 References . 44 2.8. Estonian Native Cows. -
Eesti Lootsiraamat
Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.3 Väinamere W-osa Uuendatud 01.05.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Neljas väljaanne aprill 2016 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele http://www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 10, 13, 20, 30, 31, 43, 44, 49 4. -
Rail Baltica Asustusstruktuuri Uuring
Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border (No. RBR 2018/28) Rail Baltica asustusstruktuuri uuring Asustusstruktuuri alusuuringu kordus Pärnumaal Asustusstruktuuri uuring Pärnumaa Design and design supervision services for the construction of the new line Pärnu – Estonian/Latvia border Rail Baltica asustusstruktuuri uuring Asustusstruktuuri alusuuringu kordus Pärnumaal Dokumendi versioonid: Versioon Kuupäev Staatus Koostanud Kontrollinud Heaks kiitnud Vastu võtnud Välja Jaan Urb / Marko 001 26/03/2020 saadetud Lauri Välja Jaan Urb / Marko 002 12/04/2020 saadetud Lauri The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. Märts 2021 Asustusstruktuuri uuring Pärnumaa Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 1 1 LÄHTEALUSED .................................................................................................. 2 1.1 Uuringuala ........................................................................................................ 2 1.2 Metoodika ......................................................................................................... 4 2 ASUSTUSSTRUKTUURI OLEMUS JA KAITSE ................................................. 8 3 ASUSTUSSTRUKTUURI KOMPONENDID ...................................................... 10 3.1 Elukohtade paiknemine ................................................................................ -
Island Hopping in Estonia: a Hiiumaa, Saaremaa and Muhu Padise Tallinn Kardla Baltic Se Hiiumaa Haapsalu
SELF-GUIDED Etonia FINLAND Helsinki Island Hopping in Estonia: a Hiiumaa, Saaremaa and Muhu Padise Tallinn Kardla Baltic Se Hiiumaa Haapsalu ain/Bus Koguva Varbla Tr ESTONIA Leisi Pärnu Saaremaa Kuressaare LATVIA Tour distances: cycling ~480 km/300 mi, ferry 44 km, 12 days/11 nights TOUR INFORMATION Cycling grade: We grade this trip as easy to moder- ate. Daily signposted biking routes, mainly on roads with little traffic and cycle paths in towns. The terrain 12-days self guided cycling tour from/to Tallinn (Code: SG9P) is varied and rolling with some gradual hills on some cycling days between Tallinn and Padise. 3 ferries be- Estonia is characterised by its unique natural landscapes and traditional hospitality. Vibrant cities, tween the Estonian islands are planned on this tour desert beaches, peace and the unspoiled beauty of the countryside - a paradise for cyclists. But it’s the (pay locally). Estonian islands which are the jewels of the country. You’ll spend your holiday on these islands which Arrival & departure information / Transfers are amongst the most beautiful that the Baltic Sea has to offer. Lighthouses and windmills are the land- Airport: Tallinn (www.tallinn-airport.ee) marks of these islands. To begin your journey, you will get to know the Estonian capital Tallinn. This tour Ferry terminal: Tallinn (regular ferry lines from Hel- then takes you from Haapsalu to the second largest island Hiiumaa before crossing to the biggest island, sinki (FI) & Stockholm (SE)) Saaremaa. En route back to the mainland, you’ll cycle on the island of Muhu & from there into the sum- Transfer: (price for one way for up to 3 people) mer capital of Estonia, Pärnu. -
Diversity and Biostratigraphic Utility of Ordovician Brachiopods in the East Baltic.', Estonian Journal of Earth Sciences., 67 (3)
Durham Research Online Deposited in DRO: 11 June 2018 Version of attached le: Published Version Peer-review status of attached le: Peer-reviewed Citation for published item: Hints, L. and Harper, D.A.T. and Pa§skevi§cius,J. (2018) 'Diversity and biostratigraphic utility of Ordovician brachiopods in the East Baltic.', Estonian journal of earth sciences., 67 (3). pp. 176-191. Further information on publisher's website: https://doi.org/10.3176/earth.2018.14 Publisher's copyright statement: c 2018 Authors. This is an Open Access article distributed under the terms and conditions of the Creative Commons Attribution 4.0 International Licence (http://creativecommons.org/licenses/by/4.0). Additional information: Use policy The full-text may be used and/or reproduced, and given to third parties in any format or medium, without prior permission or charge, for personal research or study, educational, or not-for-prot purposes provided that: • a full bibliographic reference is made to the original source • a link is made to the metadata record in DRO • the full-text is not changed in any way The full-text must not be sold in any format or medium without the formal permission of the copyright holders. Please consult the full DRO policy for further details. Durham University Library, Stockton Road, Durham DH1 3LY, United Kingdom Tel : +44 (0)191 334 3042 | Fax : +44 (0)191 334 2971 http://dro.dur.ac.uk Estonian Journal of Earth Sciences, 2018, 67, 3, 176–191 https://doi.org/10.3176/earth.2018.14 Diversity and biostratigraphic utility of Ordovician brachiopods in the East Baltic Linda Hintsa, David A.