Väikesaared
Väikesaartel asuvad Eesti maismaalised äärmuspunk- Ruilaidu, Ahelaidu, Kivilaidu ja Viirelaidu. On ka peoga tid: läänepoolne kaugeim maatükk on lindude käsutu- peenemat, aga eks nad pea enne kasvama, kui neist ses olev Nootamaa Läänemere avaosas ja põhja pool, rääkima hakatakse. Soome lahes on selleks tuletornisaar Vaindloo. Saarte eripalgelisus ja mitmekesisus olenevad enamasti Eesti suuremaid saari – 2,6 tuhande ruutkilomeet- nende pindalast ja kõrgusest, kuid ka geomorfoloogili- rist Saaremaad ja tuhande ruutkilomeetri suurust sest ehitusest, pärastjääaegsest maakerkest, randade Hiiumaad teatakse laialt, Muhumaad ja Vormsit samuti. avatusest tuultele ja tormilainele jm. Saare tuum on Väiksematega on lugu keerulisem ja teadmised juhus- enamasti aluspõhjaline või mandrijää toimel tekkinud likumad. Siiski ei vaidle keegi vastu, et väikesaared on kõrgendik, mida siis meri omasoodu on täiendanud või omapärane, põnev ja huvipakkuv nähtus. kärpinud. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema Väikesaarte arv muutub pidevalt, kuna kiirusega ligi pinnamoe liigestatus. Keerukama maastikuga saared 3 mm aastas kerkiv maapind kallab paljudes kohtades on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Tavaliselt on endalt merevee, kogub pisut lainete või hoovuste too- kõrgem saar ka vanem, aga tugevad kõrgveega tormid dud setteid ja moodustab ikka uusi ja uusi saarekesi. korrigeerivad seda reeglit, kuhjates saare vanematele Teisest küljest kipuvad nii mõnedki vanasti eraldi olnud osadele uusi nooremaid rannavalle. Vanimaks väike- saared nüüd sellesama meretõusu, setete kuhjumise ja saareks Eesti rannikumeres peetakse Ruhnut, mis võis Rand-ogaputk veetaimede vohamise tõttu üksteisega kokku kasvama. saarena üle veepinna tõusta juba Joldiamere taandu- misel üle 10 000 aasta tagasi. Sealsed vanimad ranna- Erinvatel kaartidel on saarte arv erinev. Peamiselt mui- vallid on moodustunud Antsülusjärve staadiumil juba dugi mõõtkava pärast. Mõni saareke on nii väike, et 9000 aastat tagasi. punkt kaardil on tema jaoks liiga suur tähis. Esimene teadaolev saarte arvuline inventuur tehti alles 100 aas- Lääne-Eesti saartele on iseloomulikud laialdasemad tat tagasi ja 1:25 000 topograafilise kaardi alusel luges rannaniidud, saare keskosas kasvavad kadastikud ning tollal August Tammekann kokku 1562 saart. Umbes lehtpuusalud. Võrdluseks näiteks Põhja-Eesti ranniku- samal ajal luges Jaan Rumma 1:42 000 üheverstaliste madaliku juurde kuuluvad suuremad saared on metsa- kaartide alusel hoopis 728 saart. 1964 aastal avaldas sed, kus peale männi kasvab sageli ka kuusk, samal ajal August Loopmann käsikirjalise töö, mis täpsustatuna kui kadastikke ja rannaniitu näeb vähem. ilmus trükis 1996. aastal ja mille järgi on meil 1521 mere- Oma osa saarte taimkatte erinevuse kujunemisel on saart. Kujutagem ette, kui kribukirju see kaardipilt võib kindlasti kliimal. Põhja-Eesti saartel on aktiivsete tem- olla, teades, et 1131 saart on väiksemad kui üks hektar. peratuuride aastane summa tuntavalt väiksem, kui Kesselaid Ruutkilomeetrist suuremaid saari on 29. Lääne-Eestis. Piirkonniti erinevad ka aasta keskmised Väikesaarte nimed on omaette teema. Küll on neid temperatuurid, lumikattega päevade arv, tuule kiirus, kutsutud laidudeks, karedeks, nasvadeks, rahudeks. sademete hulk jm. Mõnel pool ka karid ja lood. Sageli tuleb väikesaare Arengut mõjutavad nii loodus kui ka inimene. Taimkate nimi tema välimusest või kõige olulisemast objektist, koos mullakamaraga areneb omasoodu, nii et ajapikku näiteks Pihlakare, Valgerahu, Hanemaa laid, Härjamaa muutuvad kunagised niitude ja väheste põõsastega laid, Kolmenasva laid. saarte keskosad tõelisteks võpsikuteks, kust on raske Kaugel merel asub ainult mõni üksik saar, näiteks Keri, läbi murda. See muutus võib toimuda lausa märkama- Uhtju, Vaindloo, Ruhnu. tult, kuna saartel tänapäeval sageli ei viibita. Soome lahe suudmes tuleneb nii mõnegi saare kuju Väikesaare maastikke mõjutab ka linnustik. Näiteks sellest, et nad on osake Ordoviitsiumi klindist. Lääne- Tondirahul Väinamere keskosas on erinevate perioo- Eestis on rannaastangud ja kaljupangad pärit Silurist dide jooksul elanud ja valitsenud erinevad linnuliigid. ja näevad seetõttu hoopis teistmoodi välja. Sageli on Enne kormoranide saabumist oli see puude ja põõsas- need saared osaliselt moodustunud paekiviklibust, tega ilusa maastikuga laid, ent 10–15 aastaga on kor- mille meri on tuulepealsel küljel klindist aegade jooksul moranide koloonia taimestiku peaaegu hävitanud. lahti lõhkunud ja teisele poole saart vallidesse viinud. Praeguseks on suured röövlinnud sundinud kormora- nid Tondirahult lahkuma ja jääb üle ainult oodata, kui- Paljud Lääne-Eesti saared on väga lauge reljeefiga ja das saare loodus edasi areneb. koosnevad klibust ja sinna peale kuhjunud savikatest, harvem liivastest meresetetest. Seal levivad ulatuslikud Taimkatte looduslikku arengut on mõjutanud olulisel rannaniidud. Üksikutel kõrgema ja vanema keskosaga määral ikkagi inimene, karjatades väikesaartel loomi, Valge kukehari rannaklibul saartel, näiteks Kõinastu, Abruka, Hanikatsi ja Puhtu niites heina, rajanud kodu ja harinud põldu. Siiski kadus (endine laid) kasvab ka laialehine salumets. väikesaartel tavapärane põllumajanduslik kasutus juba ligi pool sajandit tagasi. Mingi aja jooksul olid väikesaa- Väinameri on väga saarterohke. Saari ja saarekesi on red veel tarvitusel noorloomade karjamaana: loomad nii väiksemaid, kui suuremaid ja sealjuures ka väga toodi saartele varakevadel ja viidi ära sügisel. eriilmelisi. Tänapäeval kasutatakse väikesaari peamiselt puhku- Ka Virtsu ümbrusest leiab nii suuremaid kui väiksemaid seks: sinna on kerkinud suvekodud või leiavad nad saari. Esimesena meenub ehk 10-meetrise kaljupanga rakendust mereturistide peatuskohtadena. Loodus ja kuusemetsaga Kesselaid (Kessu). Väiksematest võiks kaitsealade ja rahvusparkide väikesaared on sageli nimetada Uuluti laidu, Kõbajate (Kõvajate) saarterühma, külastuspiiranguga või lausa reservaadid.
Kesselaiu pank
Lausu säär Puhtulaiu lõunatipu juures
Kesselaiu pank Biohermne korallidest lubjakivi Kesselaiul