Rahva Ja Eluruumide Loendus 2011. Ülevaade Eesti
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 1 318 005 562 566 9 181 ÜLEVAADE EESTI MAAKONDADE 153 662 RAHVASTIKUST 32 679 31 576 Ene-Margit Tiit 24 655 Mihkel Servinski 61 053 28 848 85 073 35 445 32 729 145 233 31 238 49 303 34 764 562 566 153 662 61 053 9 181 35 445 31 576 24 655 32 679 32 729 145 233 85 073 49 303 28 848 31 238 34 764 Toimetanud Taimi Rosenberg Küljendanud Alar Telk Kaane kujundanud Maris Valk Kaardid: Ülle Valgma Teemakaartidel on kasutatud Maa-ameti haldusüksuste piire. Kirjastanud Statistikaamet Endla 15, 15174 Tallinn Mai 2013 ISBN 978-9985-74-538-0 Autoriõigus: Statistikaamet, 2013 Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale. SAATEKS HEA LUGEJA! Esimene Eesti Riigi Statistika Keskbüroo direktor ja Eesti statistikasüsteemi rajaja Albert Pullerits ütles enne Eesti Vabariigi esimest, 1922. aastal toimunud loendust, et rahvaloendus annab rahvale silmad. Nii on see Eesti rahvaloenduste ajaloos ka olnud. Hästi korraldatud rahvaloendus on rahvastikuarengu kirjeldamisel kõige autoriteetsem andmeallikas. Rahvaloendus täpsustab jooksva rahvastikuarvestuse infot ja on paljude küsimuste puhul ainus koht, kust statistilist infot saab. 2011. aasta rahvaloenduse tulemusi oodati põnevuse ja ehk ka väikese hingevärinaga: negatiivsed trendid rahvastiku- arengus olid teada, küsimus oli vaid selles, kas trendid on hullemad, kui arvati. Õnneks võib nüüdseks öelda, et oluliselt hullemad need ei olnud. Rahvaloendusega kogutud andmete töötlemine on väga töömahukas. Tulemusi avaldatakse vastavalt sellele, kuhu on andmetöötlusega jõutud. Järgnevalt anname ülevaate Eesti maakondade rahvastikuarengust. Uute andmete avaldamisel lisanduvad ülevaatesse uued osad. 2011. aasta rahvaloenduse andmekogumise etapp sai tänu Eesti inimeste kaasabile edukalt läbi. Loenduse tõeline väärtus oleneb aga sellest, kuidas oskame kogutud andmeid oma elu paremaks korraldamiseks kasutada. Kõigile põnevaid avastusi rahvaloenduse tulemuste analüüsimisel ning edu uute teadmiste rakendamisel Eesti elu edendamiseks. Igaüks loeb! Diana Beltadze 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht 2 RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 SISUKORD SISUKORD Haldusjaotus .........................................................................................................................................................................4 Rahvaarv, rahvastiku paiknemine, rahvus ja soo-vanusjaotus..............................................................................................5 Elanike sotsiaal-majanduslik seisund..................................................................................................................................13 Tööränne ............................................................................................................................................................................18 Metoodilised märkused .......................................................................................................................................................21 Haldusüksuste piirimuudatused 31. märts 2000 – 31. detsember 2011..............................................................................22 Maakondade ülevaade Harjumaa ........................................................................................................................................................................... I-1 Hiiumaa..............................................................................................................................................................................II-1 Ida-Virumaa ......................................................................................................................................................................III-1 Jõgevamaa ...................................................................................................................................................................... IV-1 Järvamaa .......................................................................................................................................................................... V-1 Läänemaa........................................................................................................................................................................ VI-1 Lääne-Virumaa ............................................................................................................................................................... VII-1 Põlvamaa....................................................................................................................................................................... VIII-1 Pärnumaa ........................................................................................................................................................................ IX-1 Raplamaa ......................................................................................................................................................................... X-1 Saaremaa ........................................................................................................................................................................ XI-1 Tartumaa ........................................................................................................................................................................ XII-1 Valgamaa....................................................................................................................................................................... XIII-1 Viljandimaa ....................................................................................................................................................................XIV-1 Võrumaa .........................................................................................................................................................................XV-1 RAHVA JA ELURUUMIDE LOENDUS 2011 3 Haldusjaotus, 1. jaanuar 2012 KUNDA NARVA- LOKSA Viimsi Vihula JÕESUU Viru-Nigula SILLAMÄE MAARDU Kuusalu Aseri Kohtla Haljala Sõmeru Lüganuse To il a Harku TALLINN Jõelähtme Jõhvi RAKVERE Sonda PÜSSI Vaivara PALDISKI Rae Kadrina KOHTLA- NARVA KIVIÕLI Kohtla- SAUE Raasiku Aegviidu Rägavere Nõmme JÄRVE KEILA Anija Rakvere Saku Mäetaguse Keila Kiili HARJU Vinni Maidla Ta pa Vasalemma IDA-VIRU Padise Saue Nõva Kose LÄÄNE-VIRU Ambla Tamsa lu Illuka Kernu Kohila Albu Väike- Tudulinna Iisaku Noarootsi Nissi Juuru Kõue Järva- Maarja Laekvere Alajõe Oru Risti Rapla Paide Jaani KÄRDLA Roosna- Avinurme Vormsi LÄÄNE Kaiu Alliku Rakke Lohusuu HIIU Ta eb la Kareda Koeru Märjamaa Raikküla Väätsa Kõrgessaare Pühalepa HAAPSALU To rma Kehtna PAIDE MUSTVEE Ridala Kullamaa Käru Koigi Jõgeva Käina RAPLA JÕGEVA Kasepää Martna Järvakandi Imavere Pajusi JÕGEVA Emmaste JÄRVA Vigala Saare Pala Türi PÕLTSAMAA KALLASTE Lihula Vändraa Kõo Palamuse Põltsamaa Alatskivi Hanila Halinga Tootsi Võhma Muhu Koonga Vändra Ta bi ver e Puurmani Peipsiääre Orissaare Tartu Vara Leisi Lavassaare Are Pöide VILJANDI To ri Kolga-Jaani Laeva Mustjala Varbla Suure-Jaani TARTU Laimjala PÄRNU Sauga Saarepeedi Luunja Piirissaare Valjala Viiratsi Tähtvere Kihelkonna SAARE TARTU Mäksa Audru SINDI Paikuse VILJANDI Puhja Tõstamaa Kõpu PÄRNU Pärsti Ülenurme Võnnu Kärla Kaarma Pihtla Haaslava Lümanda Rannu Konguta Nõo Meeksi Tahkuranna Paistu ELVA Surju Kambja Ahja Salme KURESSAARE Halliste Ta rva stu Vastse- Mooste Rõngu Kuuste Kihnu Saarde Palupera Räpina Mõisaküla Kõlleste PÕLVA Karksi Abja Põdrala VALGA Valgjärve Mikitamäe Otepää PÕLVA Häädemeeste TÕRVA Puka Torg u Kanepi Laheda Helme Sangaste Veriora Õru Urvaste Orava Värska Hummuli Võru Lasva Tõlliste Sõmerpalu Ruhnu VÕRU Meremäe VALGA Karula Antsla VÕRU Vastseliina 50 km Rõuge Haanja HIIU Maakond Tahe va Varstu Misso VALG A Omavalitsuslik linn Mõniste Helme Vald Vändraa Vald (alev) RAHVAARV, RAHVASTIKU PAIKNEMINE, RAHVUS JA SOO-VANUSJAOTUS RAHVAARV, RAHVASTIKU PAIKNEMINE, RAHVUS JA SOO-VANUSJAOTUS Esimene asi, mida rahvastikust rääkides tavaliselt teada tahetakse, on rahvaarv. Rahvastikuarengu seisukohalt on arvukusest isegi olulisem see, milline on rahvastiku soo-vanusjaotus ja kus inimesed riigi territooriumil elavad. Nende andmeteta on võimatu vastata tänapäeva Eestis põletavale küsimusele rahva tuleviku kohta või ennustada, milline on meie rahvastik kümne, kahekümne või viiekümne aasta pärast. Rahvaarvu ja rahvastiku struktuuri iseloomustavad andmed saab rahvaloendusest. Küsimusele tuleviku kohta on aga hoopis keerukam vastata. Et näha ette Eestimaa lähitulevikku, on tarvis selgitada, missugused rahvastikuprotsessid on toimunud eelmisest loendusest siiani ja kuidas need tõenäoliselt jätkuvad. Selleks on tarvis teada kus, kui palju ja miks on rahvaarv suurenenud või vähenenud. Kas tegemist on uue nähtusega või jätkuvad endised suundumused ja kuhu need suundumused võivad viia? Rahvaarv 2011. aasta rahvaloendusel loendati Eestis 1 294 455 püsielanikku, s.o enam kui 75 000 võrra vähem kui eelmisel, 2000. aasta rahvaloendusel, mis toimus 11 aastat ja 8 kuud tagasi. Seega on loendatud püsielanike arv kahanenud 5,5%. Rohkem kui 32 000 inimese kao põhjustas loendustevahelise perioodi negatiivne iive ja üle 22 000 negatiivne regist- reeritud välisrändesaldo. Ligikaudu 21 000 inimese kao tõenäoliseim põhjus on negatiivne registreerimata välisrände saldo. Rahvastikuarengu seisukohalt on oluline, et kahanemine ei olnud ühtlane ei elukoha ega ka soo ja vanuse järgi. Nagu keskmisele näitajale iseloomulik, ei ole ühegi maakonna rahvastik rahvaloendustevahelisel