DOCSLIB.ORG

Estonia Visuaallennukaart - Vfr Aeronautical Chart Icao 1: 500 000

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Estonia Visuaallennukaart - Vfr Aeronautical Chart Icao 1: 500 000 (2153 A) ESTONIA VISUAALLENNUKAART - VFR AERONAUTICAL CHART ICAO 1: 500 000 Liitub 2103 D Joins 2103 D KÕRGUSED JALGADES ELEVATIONS IN FEET Liitub 2103 C Joins 2103 C KÕRGUSED JALGADES ELEVATIONS IN FEET Liitub 2103 C Joins 2103 C 20°30’ 40’ 50’ 21° 10’ 20’ 30’ 40’ 50’ 22° 10’ 20’ 30’ 40’ 50’ 23° 10’ 20’ 30’ 40’ 50’ 24° 10’ 20’ 30’ 40’ 50’ 25° 10’ 20’ 30’ 40’ 50’ 26° 10’ 20’ 30’ 40’ 50’ 27° 10’ 20’ 30’ 40’ 50’ 28° 10’ 20’ 30’ 28°40’ omsil 20’ ytv 683 uoisjärvi ihti like 534 EF R10 60° ödery ueesxe220 ytlmpi ssnäs Östery uirkonmnselkä impo rlikko (382) ATS RTE T86 ulukkl uiee 523 167 8°E orsholm ryrsylä rinthr (501) 2000 MSL 60° inklinge ymättylä xummenpää FL 95 358 uitul xummi ukkol LINTU iipilä (343) EFD10 EFR10 fjörkö evy D yjkkl 213 önnäs 20’ kininen ukskert vutknkre öylä FL 65 uskel HELSINKI yyy rvslö uunissri 23 000 MSL EESTI VISUAALLENNUKAART öölä rrvluoto vepsämä uilpilhti ipoo 2000 MSL uvo uruusil vhnjärvi G 46 C G 46 A 316 114.2 uullo fyqÅ rvislo EFP10 301 CTR HELSINKI 226 uorso rindsy köldvik io ödery SFC SFC 512 ilikkl uomusjärvi wynterlä olkkinen 171 reeeees vppo EFNU 27 6500 MSL helet esterholm wuurl 1300 MSL fol’šoj2ferjņzovyj e i l i xederkirjl uorpel rrjärvi riidenniemi 625 C HELSINKI-VANTAA exee olkis uejvslö SFC 2pl2@IHA2T2se uoivistonsri ESTONIAN VFR AERONAUTICAL CHART ATS RTE T86 203 uokkil rtsl 432 123.600 GND rärpe uöle vielx uukol (419) 179 L H 34 09 EFR28 FL 95 Åvensor TMA TURKU ulkkl exhe öderkull fox rärkäpää yixq xh EFD11 uumlinge D ydmo uskull ohjnkylä mmtti NUMMELA 118.600 253 ålx UNL xie FL 65 wossl FL 95 eqe engelniemi wssy PORVOO q2pl2Q2se 23 000 MSL D(G) urstu srl 112.8 SFC 1500 MSL eesxix urun istniemi uurkel lojärvi esxsy SFC kräöle liskylä uohittu outio pjutsund Avoid flying ICAO 1:500 000 fjörkö routsl 118.300 335 uljärvi 2pl2@SA2T2se eiristo orikk eikkol 2000 MSL fengtsy ondy uivimo 282 uärkel ulkstrnd EFD12 EFKG snnmo jälö erniön2sF entelä iikjärvi iyy CTR HELSINKI SFC irmo eili e ijo oij 23 000 MSL 123.400 routskär vyrte ify 18 Östersundom 1300 MSL eglinge routskri villmlö iknäs vohjntiple vohjnjärvi D 700 MSL ellinki SFC ywwi 10’ Date of aeronautical information ryppeis uru likulm uisko vyty imäslo KUMLINGE vofsdl uukuri yrijärvi urjlohj 105 vpinkylä ue xsesxix imslö ellinge uittuis wielis xgu 125 hegerdl irvelä 118.600 451 homry wthildedl irkkl wyllykylä qexu vve 10’ wedely xuvo imony 203 irky EFEJ CTR MALMI EFHF uyuex2weteuue (352) äklx wjösund erniö S O O M E 624 700 MSL ettu jud 603 D 2pl2@RA2QH2se tungfruskär qlty trömm 253 eijl (394) ivitskog HELSINKI GND 131.250 ärnäs hlkry xurkkil (431) ssuis 04 JUN 2009 414 uorpo 294 vppers EFHY uäldinge qräsöle uoski TMA B HELSINKI HELSINGKI-MALMI TMA A HELSINKI ottung uirkniemi HELSINGFORS 508 131.250 2pl2@PA2IH2se (329) uorppoo ensr ret 2500 MSL 502 FL 245 EFR54 uyrklndet wttnäs uimito lönkylä vukk F I N L Aensku N D iuntio C eklhti vuom EFHE entskog 1300 MSL C 2500 MSL 2000 MSL umr uirjis kinnrvik uemiö jundeå wsl EFD20 Överö 6°E 119.100 500 119.100 SFC 177 vrt 455 EFR21 23 000 MSL EFD22 TMA MARIEHAMN osendl uulihttu wustio torvs (490) uorpoström EFGE190 ärkislo 279 piskri (405) 2000 MSL SFC 36 100 MSL FL 95 Östermrk 256 uel EFD21 yyyx2weteuue iue Muundamisskaala Liitub 21042104Joins DCDCLiitub piny piskrs uirkkonummi D(G) ruso 123.600 ålsöle SFC SFC q2pl2P2se 1000 MSL fjörkod ohj injinen 230 uyrkslätt EFR30 36 100 MSL vensky fillnäs hegery ÖhiuÄ Conversion scale GENBÖLE ojo weltol äkter 2000 MSL SFC wyČŠxt wlyj2 eskr2@vesnojA 120.200 xivelx pöry 238 untvik eninsri eiskri nd 200 Åminnefors ähtelä rewete EFD54 wlry EFTO SFC 7°E 2qoglnd frunskär ferghmn hrgsfjärd estlx qrundsjö q2y2T2se t xt 60° FEET METRES 7900 MSL 161 uursri rstersod uyrkogårdsö enl 123.600 2vpl2Tse 7000 SFC ästnfjärd enhol ues fergstd EFD23 FINLAND FIR/UIR 20 000 6000 507 TORBACKA pinniemi 60° essvär 194 krittskog uetee sngå 18 000 hlsruk (498) 36 100 MSL 5000 qullkron22fjärd öderlångvik sllo unopkägr 184 snkoo ynäs woščnyj2 16 000 lintehds 210 EFR37 SFC pgervik EFD25 vvnsri 14 000 uroky 547 2000 MSL 4000 36 100 MSL 12 000 (400) SFC rellsö Österskär SFC fromrv EFD30 yhi 10 000 3000 uökr rgs rästkull nppertun 9000 espö hrgsvik frösund orkkl UNL EFD24 2pl2@PA2ISse xötö yrvlx ilx rollöle rostnäs EFD37 orkl uevfÅheq xh 8000 169 146 36 100 MSL rögsår 95 36 100 MSL EFD31 SFC 2pl2@RA2QH2se 7000 urly iuixÄ ndnäs SFC 2000 rrprskog SFC UNL 6000 fjörkö ättlx ewwsees EFD35 rivsxus SUDAT uökrsfjärden SFC 2pl2IP2se BALTI 595430N 0251952E 5000 usnäs ritis vppohj 23 000 MSL MOHNI WGS 84 riittinen 595415N 0251506E Ö vppvik kogy kåldö SFC EFD32 595349N 0253506E 50’ 4000 EFHN EFR35 fyvF2t i 2pl2@PA2IP2se UNL esxhvyy LAMBERT COMFORMAL CONIC PROJECTION yuueve 2vpl2@PA2IRse 1000 123.600 uoverhr 2000 MSL SFC 2pl2ISse qlinki 3000 O O 50’ q2pl2@QA2PH2se 56 900 STANDARD PARALLELS 58 00’N 59 20’N änö rexuy HANKO EFD47 SFC 800 EFR43 EFD36 folšoj2juters 700 turmo osl rngö22västr22fjärd rexqÖ 14 800 MSL y tärs r i istino O EFR53 36 100 MSL indloo 2000 600 SFC 2000 MSL uurgolovo CENTRAL MERIDIAN 24 00’E 2000 MSL Örö rngon22läntinen2selkä SFC tussrö SFC sq xh 318 äktom värminne 2wlyj2juters 2pl2Sse 72 500 SFC EFD45 EER1 vipovo uÖueÖix EFR50 EFD42 ieni2ytärsri 400 23 000 MSL 1 000 MSL uesfyvyy wišino 2000 MSL EFR45 t eÖ EFD33 tö 23 000 MSL SFC 2sso2Vse tugntovo KAARDILEHTEDE PAIGUTUS 2000 MSL SFC UNL ozFvipovskoe 1000 SFC SFC 2pl2IP2se ADIZ 236 300 INDEX TO AERONAUTICAL CHART SFC ussrö vÄxqhix SFC DOBAN 4 FIR SECTOR W 4 iskolovo 900 EFD50 eÖ loodk 800 ICAO 1 : 500 000 EFD53 23 000 MSL q2pl2@QA2IS2se 594758N 0242709E FIR SECTOR E 1 4 ozFfeloe 1 700 10° 2pl2@RA2RS2se EFD34 uis SANKT PETERBURG FIR/UIR 141 qluokoe 23 000 MSL SFC 4 200 15° EFD43 UNL 2vpl2IS2se 1 uonnovo uoskolovo fereznjki 40’ 600 EFD44 20° 25° 30° SFC 23 000 MSL 30 7 64° SFC 1 TSA 1 yže ystrov 500 23 000 MSL EFD46 SFC evvsxxe2wehev 246 fixquÄ 23 000 SFC 2pi2@PA2IS2se 4 UNL TALLINN FIR/UIR reorūenk lgoviy 64° 40’ ueri wyrxs õhjE htju qkkovo st2vug 400 2pl2@QA2PH2se 5000 FT AGL elikino SUNDSVALL EFD51 SFC 2vpl2PH2se 5 urkole rolovo VAASA KUOPIO 1 95 100 2104 AB urekkri22neem 2103 B 23 000 MSL wohni võunE htju 300 90 62° (Sweden) 2103 A 1 (Finland) SFC 5 t wsxhe ärispe @lA wlF2uuzemkino 80 (Finland) finskoe 62° 5 2vpl2@PA2IS2se iinistu 70 GÄVLE 1 tumind 194 200 60 22222y222222y22222w22222i2222222222v22222e22222r22222 folF2uuzemkino 85 2104 DC 62 iqs 1 xeseei rngli 13 50 60° HELSINKI WEST HELSINKI EAST (Sweden) pu rl q2pl2Q2se vug r jk 2103 D 2103 C EED23 2vpl2IH2se veesi uäsmu ergi 4 000 MSL 66 40 (Finland) 60° RADIO DATA irve 373 5 EER1 STOCKHOLM (Finland) SFC eegn ssws (348) inupe Äksi visie 1 000 MSL xee ’ uuroviy 2152 AB 5 TALLINN CONTROL 122.900 MHz Sector E xissr 2sso2Q2se 391 EED8 1 olkovo 56 100 30 vyue iism q2pl2@RA2IV2se 58° (Sweden) ESTONIA mmu (328) õsu 2vpl@PA2IP2se 90 132.500 MHz Sector W 105 2 200 MSL SFC 69 nkjul 30’ 1 urep 452 osson 80 4 rr ihsoo 220 ihul SFC 2153 A 58° TALLINN APPROACH 127.900 MHz TALLINN veppneeme 397 ullivere 75 70 GÖTEBORG FINLAND FIR/UIR uoipse (328) (327) 23 yrly 20 EMERGENCY FREQ 121.500 MHz urul enekjul 60 2152 DC 30’ 1 131 L H 31 lgejõgi gdi whu MUUGA xeeme 342 RANVA 56° (Sweden) NAISA edssr RUTJA u xhe wll x22r2v2 50 shslu (326) 592724N 0280558E olk TALLINN FIR/UIR s TALLINN uerneeme 144 lmse ulvi 427 MALMÖ 56° ywix2vistyxe NORTH Žino 56 40 PETOT 2y2@PA2IS2se (328) 2l22h2t EENA l 2pl2IP2se 1109 lmistu uolg 539 turkino vuk 2169 A EFD52 593040N 0230831E WEST (336) rngu 171 xeeEtÕi 125.000 10 54° (Sweden) TALLINN TMA 2 (1030) 443 lkl lgejõe voou DOPIK eseri 510 30 9 UNL 266 253 603 NARVAxrv TALLINN TMA 1 3500 FT MSL weeh (328) uhl 592616N 0260250E 171 (326) lste 8 SFC EECL uiiu 678177 ok (490) ylgin 54° FL 95 C 1700 FT MSL wurste espere iruExigul oil 7 786 rljl (492) uyrveEtÄi svvewÄi NARVA hhone 20 C 651 e 141 vgn 6 10° 3500 FT MSL 458 446 230 253 urtse FL 80 18 FEET IN ELEVATIONS JALGADES KÕRGUSED 127.900 d (457) 187 15° nnmõis 417 151 uuuslu 302 õdruse d 568 661 u u i inimäe 968 16 5 30° 127.900 q22222 22222v22222p222222y222p22222222222222p22222s22222x22222v22222e22222x22222heus äänEtõesuu 444 (326) 230 GND 902 20° 25° IB LK uostivere tägl 292 j htn rj (467) usxqsi 14 2vpl2IS2se 492 EED14 325 (407) oldin sexqyyh(886) ään112 slu 329 386 Te e l a ie n d u s erkn vügnuse y (820) 105 4 (408) vohuslu 466 14 700 MSL 7 eltsi 507 ivr 20’ 12 ueilEto rrku 448 Highway strip uyrveE tÕrs xee 5°E TALLINN (326) 524 sssuyxxe 692 ULP4 ään (328) GND ohnj euvere 10 3 397 enij (EMERG) 1 RAKVERE õmeru ussÕvs xÕwwi (350) vug TALLINN CTR TLL 112.2 ywe (599) FL 200 0 0 (330) vulsm ueil essku erukül rulj 259 999 92 20’ 1700 MSL siku udrin ond Üs sqeve GND 128 C uire (833) 545 EED17 tägl illplu iruEul 52 evhsus GND 549 367 euii (332) uloogrnn vl 9 000 MSL 920 äikeE türi 488 190 (328) lvi erwi xrv yw eei 120.600 vgri SOUTH eningi 210 640 210 JÕHVI (825) veehoidl Kõrgeim koht kaardil 57°43’ N uurE kri 381 urjkül 425 e i (328) 302 vepn GND 2pl2@PA2IV2se (327) uurn 144 (328) wõdriku 367 õlul 233 1043 kri (337) uloog 636 394 259 Highest elevation on chart 27°04’ E tik 157 (382) xeeruti 112 ysmussr 20 ku eril eiqssh 647 inni uiikl uurtn driku 0 Černovskoe uiili id (326) 194 5 vehol TWR 120.600 vevl 673 gri 157 wonstyrk uisve (328) 2 slluk EED1 1 SAKU VAIDA 530 653 ee justi 2 200 MSL 7 171 FINLAND FIR/UIR 1 4 EED20 7 573 115 oronovo ksi ljuss OSTOT 1 APP 127.900 197 (328) ihterplu 120.900 EED16 1 700 MSL (328) vsil (326) SFC LEPPEMÄRGID CHART SYMBOLS STOCKHOLM FIR/UIR 591715N 0221043E eruvll täned 203 1 1 OSMUR 2 100 MSL 484 ekn vehtse udil 348 wäetguse Černo 1 woe 506 1 SFC 400 1 uuremäe 591457N 0232833E 59 386 ÄMARI
Load more

Recommended publications
  • Rein Einasto
    Rein Einasto Nähtust ja tehtust RAAMATU VÄLJAANDMIST ON TOETANUD Tõrva Kirik-Kammersaal, juhataja Ilmar Kõverik Pärtli Paas OÜ, juhataja Hillar Müür Lossikivi OÜ, juhataja Aivar Allikmaa Paekivitoodete Tehase OÜ, juhatuse esimees Vladimir Libman Väo Paas OÜ, juhataja Veljo Haube Reval Stone OÜ, juhataja Hindrek Auväärt Gildemann Dolomite Designs, Madis ja Mihkel Villand J. Viru Markšeideribüroo OÜ, IT-tugiisik, Priit Tammik Steiger Inseneribüroo OÜ, juhataja Erki Niitlaan Talter AS, mäetöödejuht Heini Viilup Redoil OÜ, juhataja Raivo Reinu Tunne Kelam, aatesõber Ülo Vooglaid, aatesõber Toimetanud Mari-Leen Toome Kujundanud Henry Vürst / Kujunduskuur Raamatus kasutatud fotod pärinevad autori erakogust Tallinna Tehnikakõrgkool, 2009 Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn ISBN 978-9985-9906-8-1 KIVIS ON ELU JA MÕTISKELU Küllap Sa isegi tead, palju kivis on head. Palju kultuuri on kivis pikkade ajastute rivis. palju kivi – kultuuris ajaloosündmusis suuris. Kivis peidus on aegadetagune elu ja juurdleva vaimu mõtiskelu; kivi peidab inimelu võlu ja valu – hingetuid kivi kuuldavasti ei talu. Kivisse kantuna olevik põlistub, üleisikuline inimeses õilistub, kivis on paljude põlvkondade vaev, allaheidetute põlgus ja raev. Rahva elupõline maa-ootus ja kustumatu priiuse lootus. Vaadates kivile kestvamalt silma, tajume tagamaid, igavikulist ilma; püsiväärtused saavad puhtama värvi, argipäev ei ulatu rikkuma närvi... Rein Einasto Paevana SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................... 6 REIN
    [Show full text]
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Muhu Valla Arengukava 2014-2020
    Lisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 18. detsembri 2013.a määrusega nr 3 Muudetud Muhu Vallavolikogu 14.oktoobri 2015.a määrusega nr 33 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2014-2020 2013 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 Tabelid .............................................................................................................................................. 4 Joonised ............................................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ................................................................................. 7 1.1. Asend .................................................................................................................................... 7 1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................................... 8 1.3. Muhu identiteet ..................................................................................................................... 8 1.4. Territoorium .......................................................................................................................... 9 1.4.1. Maa ja planeerimine .....................................................................................................
    [Show full text]
  • New Correlations of Telychian (Silurian) Bentonites in Estonia
    Proc. Estonian Acad. Sci. Geol., 2006, 55, 3, 241–251 New correlations of Telychian (Silurian) bentonites in Estonia Toivo Kallaste and Tarmo Kiipli Institute of Geology at Tallinn University of Technology, Estonia pst. 7, 10143 Tallinn, Estonia; [email protected] Received 18 May 2006, in revised form 27 June 2006 Abstract. Seventy-seven Telychian bentonite samples from six drill-core sections were correlated on the basis of their sanidine composition. In total, bentonites from 43 volcanic eruptions, of which six are new discoveries, were established in the Telychian of Estonia. Names and identification (ID) codes were assigned to the bentonites. The different distribution patterns of volcanic ash thicknesses indicate different source volcanoes. Lack of several bentonites near the transition between the Rumba and Velise formations and at the Llandovery–Wenlock boundary indicates sedimentary hiatuses in the eastern part of the studied area. Key words: bentonite, K-bentonite, Telychian, sanidine, correlation. INTRODUCTION The use of bentonites in the correlation of geological sections offers a unique possibility for recognition of exactly the same time levels in several outcrop and drill-core sections (e.g. Einasto et al. 1972). Limestones (Rumba Formation) and marlstones (Velise Formation) of the Adavere Stage contain a large number of thin altered volcanic ash beds – bentonites (Jürgenson 1964). These regional stratigraphic units belong to the Telychian Stage of the international stratigraphic scheme (Bergström et al. 1998; Nestor & Nestor 2002; Kiipli et al. 2006). The sanidine composition has been studied in twelve drill-cores with an aim to identify the ash beds in the Telychian of Estonia.
    [Show full text]
  • Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava
    ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon Eestimaa Looduse Fond Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 Liis Kuresoo ja Kaupo Kohv Tartu-Vilsandi 2010 ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 6 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ......................................................................................... 8 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .......................................................................................... 8 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ....................... 8 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus................ 8 1.4 Maakasutus ja maaomand ............................................................................................ 9 1.5 Huvigrupid ................................................................................................................. 13 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ..................................................................................... 16 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .............................................................................................. 17 Elustik ........................................................................................................................................... 17 2.1 Linnustik ...................................................................................................................
    [Show full text]
  • Läänepoolne Kaugeim Maatükk on Lindude Käsutu- Peenemat, Aga Eks Nad Pea Enne Kasvama, Kui Neist Ses Olev Nootamaa Läänemere Avaosas Ja Põhja Pool, Rääkima Hakatakse
    Väikesaared Väikesaartel asuvad Eesti maismaalised äärmuspunk- Ruilaidu, Ahelaidu, Kivilaidu ja Viirelaidu. On ka peoga tid: läänepoolne kaugeim maatükk on lindude käsutu- peenemat, aga eks nad pea enne kasvama, kui neist ses olev Nootamaa Läänemere avaosas ja põhja pool, rääkima hakatakse. Soome lahes on selleks tuletornisaar Vaindloo. Saarte eripalgelisus ja mitmekesisus olenevad enamasti Eesti suuremaid saari – 2,6 tuhande ruutkilomeet- nende pindalast ja kõrgusest, kuid ka geomorfoloogili- rist Saaremaad ja tuhande ruutkilomeetri suurust sest ehitusest, pärastjääaegsest maakerkest, randade Hiiumaad teatakse laialt, Muhumaad ja Vormsit samuti. avatusest tuultele ja tormilainele jm. Saare tuum on Väiksematega on lugu keerulisem ja teadmised juhus- enamasti aluspõhjaline või mandrijää toimel tekkinud likumad. Siiski ei vaidle keegi vastu, et väikesaared on kõrgendik, mida siis meri omasoodu on täiendanud või omapärane, põnev ja huvipakkuv nähtus. kärpinud. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema Väikesaarte arv muutub pidevalt, kuna kiirusega ligi pinnamoe liigestatus. Keerukama maastikuga saared 3 mm aastas kerkiv maapind kallab paljudes kohtades on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Tavaliselt on endalt merevee, kogub pisut lainete või hoovuste too- kõrgem saar ka vanem, aga tugevad kõrgveega tormid dud setteid ja moodustab ikka uusi ja uusi saarekesi. korrigeerivad seda reeglit, kuhjates saare vanematele Teisest küljest kipuvad nii mõnedki vanasti eraldi olnud osadele uusi nooremaid rannavalle. Vanimaks väike- saared nüüd sellesama meretõusu, setete kuhjumise ja saareks Eesti rannikumeres peetakse Ruhnut, mis võis Rand-ogaputk veetaimede vohamise tõttu üksteisega kokku kasvama. saarena üle veepinna tõusta juba Joldiamere taandu- misel üle 10 000 aasta tagasi. Sealsed vanimad ranna- Erinvatel kaartidel on saarte arv erinev. Peamiselt mui- vallid on moodustunud Antsülusjärve staadiumil juba dugi mõõtkava pärast.
    [Show full text]
  • Wave Exposure Calculations for the Gulf of Finland
    Wave exposure calculations for the Gulf of Finland Felix van der Meijs and Martin Isaeus AquaBiota Water Research 1 Wave Exposure for the Gulf of Finland S TOC K H OLM , D e c e m b e r 2020 Client: Performed by AquaBiota Water Research, for the Estonian Marine Institute at the University of Tartu. Authors: Felix van der Meijs ([email protected]) Martin Isaeus ([email protected]) Contact information: AquaBiota Water Research AB Address: Sveavägen 159, SE-113 46 Stockholm, Sweden Phone: +46 8 522 302 40 Web page: www.aquabiota.se Quality control/assurance: Martin Isaeus Internet version: Downloadable at www.aquabiota.se Cite as: van der Meijs, F. & Isaeus, M. 2020. Wave exposure calculations for the Gulf of Finland AquaBiota Water Research, AquaBiota Report 2020:13. 32 pages AquaBiota Report 2020:13 AquaBiota Projektnummer: 2020013 ISBN: 978-91-89085-22-0 ISSN: 1654-7225 © AquaBiota Water Research 2020 2 CONTENTS SUMMARY ........................................................................................................... 4 1. INTRODUCTION ............................................................................................... 5 2. METHODS AND MATERIALS ............................................................................ 6 2.1. Land/Sea grids........................................................................................... 6 2.2. Fetch calculations ..................................................................................... 8 2.3. Wind data...............................................................................................
    [Show full text]
  • Väinamere S-Osa
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.1 Väinamere S-osa Uuendatud 01.09.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Kolmas väljaanne veebruar 2015 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 12, 15, 20, 21, 28, 49 3.
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Soovitused Nime Määramiseks Navigatsioonimärkide Katastriüksustel
    Soovitused nime määramiseks navigatsioonimärkide katastriüksustel Seoses Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrusega nr 251 kehtestatud Aadressandmete süsteemiga ( https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12901083 ) on vajadus muuta navigatsioonimärkide katastriüksuste nime määramise põhimõtteid. 1. Katastriüksuste nimed (lähiaadressidena) ei ole kohanimed, kuid nende määramisel peab järgima keelereegleid ning üldjuhul täitma ka kohanimenõudeid. 2. Liigisõnale (tuletorn, tulepaak jne) võib vahetult järgneda number. 3. Katastriüksuse nimi ei või sisaldada rooma numbreid, keelatud sümboleid, parasiitsõnu ega lühendeid (näiteks on lähiaadressides keelatud: sulud, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, üksikud suurtähed jne). Soovituslikult esitame navigatsioonimärkide katastriüksuse nime kuju (parempoolses tulbas): Korrastatud katastriüksuse Navigatsioonimärgi nimi nimi Narva-Jõesuu tuletorn Narva-Jõesuu tuletorn 1 Narva jõe liitsihi alumine tulepaak Narva-Jõesuu tulepaak 15 Narva-Jõesuu jõe liitsihi ülemine tulepaak Narva-Jõesuu tulepaak 16 Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 20 Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 201 Sillamäe sadama idamuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 21 Valaste tulepaak Valaste tulepaak 25 Moldova tulepaak Moldova tulepaak 30 Letipea tuletorn Letipea tuletorn 40 Uhtju tulepaak Uhtju tulepaak 42 Vaindloo tuletorn Vaindloo tuletorn 45 Kunda sadamakai tulepaak Kunda tulepaak 59 Kunda sadama paadikai tulepaak Kunda tulepaak 60 Kunda liitsihi alumine tulepaak Kunda tulepaak
    [Show full text]
  • Labyrinths in Estonia John Kraft & Urmas Selirand
    Labyrinths in Estonia John Kraft & Urmas Selirand Originally published in Caerdroia 23 (1990), p.32-37 Estonia has at least five, and maybe as many as nine, historic stone labyrinths documented. They are all situated on islands along the coast, in those parts of Estonia that were colonized by Swedish speaking farmers and fishers during the mediaeval period. This pattern of distribution can be compared with Finland where most stone labyrinths are also found along the coast in areas where Swedish speaking farmers and fishers settled in the early mediaeval. The most reasonable interpretation of this pattern is that the idea of building and using stone labyrinths was part of the cultural heritage brought in from the west by Swedish settlers. Karl von Löwis of Menar mentioned an Estonian labyrinth situated at Tahkuna, on the northern tip of Dagö, in 1912. In 1925 A.M. Tallgren mentioned two labyrinths: the one at Tahkuna and another on the little island of Viirlaid. Peeter Mey wrote an article in the Estonian newspaper Päevaleht in 1931, where he mentions that there was a partly preserved labyrinth on the island of Aegna near the Estonian capital, Tallinn. Mey also mentions that there were labyrinths on the islands of Aski and Prangli in the same area. The next important step in Estonian labyrinth research was taken by two enthusiasts in Tartu, Mart Rahi and Tonu Viik, who searched the archives, visited the locations and looked for people who still knew about the labyrinths. Their results were published in an article in 1978. Rahi and Viik have continued with their fieldwork since 1978 but have not published further.
    [Show full text]