Urmas Dresen
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Ruhnu Arengukava 2020-2030
Kinnitatud Ruhnu Vallavolikogu 31.01.2020 a. määrusega nr. 1 RUHNU VALLA ARENGUKAVA 2020 -2030 2020 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4 3. RUHNU VISIOON 2030 .......................................................................................................... 5 4. VALLA JUHTIMISE PÕHIMÕTTED ..................................................................................... 5 5. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA TEGEVUSED 2020-2030 .......................................... 6 6. SEOSED MAAKONDLIKU ARENGUSTRATEEGIA, SAARE LEADER STRATEEGIA JA RUHNU VALLA ÜLDPLANEERINGUGA ............................................................................ 13 6.1 Seosed Saare maakonna arengustrateegiaga ..................................................................... 13 6.2 Seosed MTÜ Saarte Koostöökogu arengustrateegiaga ..................................................... 13 6.3 Seos Ruhnu valla üldplaneeringuga .................................................................................. 15 7. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, JÄLGIMINE, MUUDATUSTE TEGEMINE ................ 15 8. RISKIJUHTIMINE .................................................................................................................. 15 külastajatega, sh välisriikidest. ........................................................................................................ 15 9. RUHNU SAARE OLUKORD JA KIRJELDUS .................................................................... -
Report on Coronavirus Pandemic
Coronavirus pandemic in the EU – Fundamental Rights Implications Country: Estonia Contractor’s name: Estonian Human Rights Centre Date: 4 May 2020 DISCLAIMER: This document was commissioned under contract as background material for a comparative report being prepared by the European Union Agency for Fundamental Rights (FRA) for the project “Coronavirus COVID-19 outbreak in the EU – fundamental rights implications”. The information and views contained in the document do not necessarily reflect the views or the official position of the FRA. The document is made available for transparency and information purposes only and does not constitute legal advice or legal opinion. 1 Measures taken by government/public authorities 1.1 Emergency laws/states of emergency, including enforcement actions In Estonia, the Government of the Republic declared an emergency situation on 12 March 2020 due to the pandemic spread of the COVID-19.1 The emergency situation was initially to last until 1 May 2020, but was later extended until 17 May 2020.2 The declaration, resolution and termination of an emergency situation is regulated by the Emergency Act (Hädaolukorra seadus).3 The Emergency Act gives the person in charge of the emergency situation (the Prime Minister) the right to issue orders applying various measures. The orders include a reference that the failure to comply with the measures of the emergency situation prompt the application of the administrative coercive measures set out in the Law Enforcement Act4, and that the penalty payment is € 2000 pursuant to the Emergency Act.5 1.2 Measures affecting the general population 1.2.1 Social distancing In Estonia, after the declaration of the emergency situation, stay at home orders were imposed on people who arrived in Estonia from abroad. -
Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1998, 97, 1531 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 27.10.1998 nr 243 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)paragrahvi 5 lõike 4 japaragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikadening fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurdelisatud). 2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaksKeskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutusHiiumaa Laidude Maastikukaitseala. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uuteriiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala«AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta»(ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. amäärusega nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) onmoodustatud Hiiumaa Rajooni TSNTäitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70«Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»looduskaitse -
Ruhnu Arengukava 2020-2030
Kinnitatud Ruhnu Vallavolikogu ..................määrusega nr. ..... RUHNU VALLA ARENGUKAVA 2020 -2030 2020 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4 3. RUHNU VISIOON 2030 .......................................................................................................... 5 4. VALLA JUHTIMISE PÕHIMÕTTED ..................................................................................... 5 5. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA TEGEVUSED 2020-2030 .......................................... 6 6. SEOSED MAAKONDLIKU ARENGUSTRATEEGIA, SAARE LEADER STRATEEGIA JA RUHNU VALLA ÜLDPLANEERINGUGA ............................................................................ 13 6.1 Seosed Saare maakonna arengustrateegiaga ..................................................................... 13 6.2 Seosed MTÜ Saarte Koostöökogu arengustrateegiaga ..................................................... 13 6.3 Seos Ruhnu valla üldplaneeringuga .................................................................................. 15 7. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE, JÄLGIMINE, MUUDATUSTE TEGEMINE ................ 15 8. RISKIJUHTIMINE .................................................................................................................. 15 külastajatega, sh välisriikidest. ........................................................................................................ 15 9. RUHNU SAARE OLUKORD JA KIRJELDUS .................................................................... -
Integrating Cultural Heritage Into Maritime Spatial Planning in the BSR
Integrating Cultural Heritage into Maritime Spatial Planning in the BSR Final publication of the Baltic Sea Region Integrated Maritime Cultural Heritage Management Project 2017-2020 Integrating cultural heritage into maritime spatial planning in the BSR Final publication of the Baltic Sea Region Integrated Maritime Cultural Heritage Management Project (BalticRIM) 2017-2020 Editors: Marianne Lehtimäki, Sallamaria Tikkanen and Riikka Tevali, Finnish Heritage Agency Authors in bold and contributors: Susanne Altvater, Robert Aps, Leyla Bashirova, Nerijus Blazauskas, Larisa Danilova, Kristjan Herkl, Krista Karro, Krzysztof Kurzyk, Liisi Lees, Marianne Lehtimäki, Paweł Litwinienko, Matthias Maluck, Magdalena Matczak, Joanna Pardus, Iwona Pomian, Janusz Rżycki, Mailis Roio, Lise Schrøder, Laura Seesmeri, Łukasz Szydłowski, Riikka Tevali, Sallamaria Tikkanen, Jakub Turski, Joanna Witkowska, Kamila Zalesiak, Jacek Zaucha, Vladas Zulkus, Daniel Zwick. Layout and graphic design: Mainostoimisto KMG Turku Cover photo: Wreck of Korpostrm Alf, Parainen, Finland. Photo: Maija Huttunen Contact persons for the BalticRIM project: Matthias Maluck, Lead Partner State Archaeology Department of Schleswig-Holstein and Coordinator Susanne Altvater, s.Pro Contact person for cultural heritage: Sallamaria Tikkanen, Finnish Heritage Agency Contact person for MSP: Jacek Zaucha, University of Gdańsk Contact person for BalticRIM Data Portal: Lise Schrder, Aalborg University Disclaimer: The publication is a result of the project “BalticRIM– Baltic Sea Region Integrated Maritime Cultural Heritage Management” (2017–2020). Part-financed by the European Union (European Regional Development Fund). Report content is the sole responsibility of the authors and can in no way be taken to reflect the views of the European Union. Foreword Water connects us, and culture unites. This Council coastal cultural heritage combined their expertise of Baltic Sea States’ motto can be applied as an with the Submariner Network for Blue Growth overall theme for the BalticRIM approach, too. -
Sights Tõstamaa
SIGHTS of the Parish of TÕSTAMAA 2006 Contents Introduction ........................... 3 Lake of Tõhela ...............................22 Church of Tõhela ...........................23 Parish of Tõstamaa — brief Boulders of Alu ..............................23 historical survey ..................... 4 Viruna ...........................................24 Bog of Nätsi–Võlla .........................24 Sights of the Parish of Tõstamaa 4 Nature conservation area of Lindi .....4 How to behave in nature ........25 Lindi–Tõstamaa road ........................5 Staying in nature ............................26 Church of Pootsi–Kõpu ....................5 Roads and footpaths ......................26 Landscapes of cultural heritage .........6 Fishing and hunting .......................27 Manor of Pootsi ...............................7 Littering the nature .........................27 Lao and Munalaid ............................8 Everybody’s responsibility ...............28 Island of Manija aka Manilaid ............8 In brief ...........................................28 Kokkõkivi of Manija .........................9 Island of Sorgu ..............................10 Advice to hikers ....................29 Sacrificial tree of Päraküla ............... 11 Church of Seliste ............................ 11 Building ................................30 Pine tree of Tõrvanõmme ...............12 Hill of Levaroti ............................... 13 Village of Tõstamaa .......................14 Parish house of Tõstamaa .............. 15 Church of Tõstamaa ..................... -
'Raamatupidamine Ja Maksud 2016'
TELLIJATELE Nädalavahetus Metsamajandus september 2015 | nr 9 (20) Nord Varaliising OÜ Tel 607 7070 [email protected] www.varaliising.ee | Reede, 25. september 2015 | nr 171 (5298) | 3 eurot SEE UUS RAAMATUPIDAMISE 28.–29. oktoobril 2015 SEADUS PÖÖRAB IKKA KÕIK Swissôtel Tallinn PEA PEALE... konverentsikeskuses AGA MULLE SEE AUSALT ÖELDES MEELDIB, KALLIS! Eesti sisukaim raamatupidamiskonverents ‘Raamatupidamine ja maksud 2016’ Kui Sa arvasid, et raamatupidamise ja maksunduse valdkonnas hetkel midagi t Kas pakendiaruandluse audit jätkub? Tulises paneeldiskussioonis põnevat ei toimu, oled sügavasti eksinud. Kohe-kohe on jõustumas uus oponeerivad ettevõtjate, regulaatori ning audiitorite esindajad. raamatupidamise seadus, mis keerab pea peale senised nõuded ettevõtete aruandlusele. Maksuametil on Sulle varuks nii mitmeidki (loodetavasti t Kuidas toime tulla andmevarguste ja küberrünnakutega? Mart positiivseid!) üllatusi. Ja isegi selline konservatiivne dokument nagu audiitori Mäe jagab näpunäiteid turvariskide juhtimiseks. aruanne on saamas täiesti uut nägu... PwC konverentsil anname põhjaliku ülevaate nii nendest kui muudest eelseisvatest muudatusest ja jagame praktilisi t Maksu- ja Tolliamet teelahkmel. Maksuameti juht Marek Helm soovitusi, kuidas nendega kõige paremini toime tulla. räägib EMTA senistest õppetundidest ja tulevikuvisioonist saada maksude kogujast ettevõtja toetajaks. Olge valmis üllatusteks! Teemade hulgas: t Uus raamatupidamise seadus on jõustumas! Põhjaliku ja praktilise t Uuenev e-Maksuamet ja muud muudatused maksukorralduses. -
Facts and Figures Territory Religion Historical
TERRITORY HISTORICAL OVERVIEW INDEPENDENCE Estonia is the smallest of the three Baltic states Estonians have lived in Under Russian rule, a cultural Russification was located on the southern shore of the Baltic Sea what is today’s Estonian imposed upon Estonians until 24 February 1918 only about 50 miles across Helsinki, Finland. Its lands for 11,000 years. when Estonia proclaimed independence. This flat landscape is The common belief is they FINLAND lasted until 21 July 1940 when the Soviet Union shaped by the migrated westward from illegally incorporated Estonia into the Union of glaciers of the Gulf of Finland the Volga region near the Soviet Republics through the infamous Molotov- Baltic Continental Sea Narva Ural Mountains. Unlike Ribbentrop Pact of 1939. Russification and Ice Belt and Tallinn Tapa other branches of Finno- Old Town, Tallinn Sovietization of cultural, economic, and political life the Baltic Sea. Ugric people who migrated south to what today consisted of forced collectivization, expropriation of Historically, is Hungary, the ancestors of Estonians settled in private property, and central planning accompanied the Baltic Sea Tartu RUSSIA the northern part of Europe in today’s Estonia and by mass deportations to Siberia, mass executions, has served as a Finland. Squeezed between the Slavic nations in Gulf out-migration and low-birth rates. The outcome was trade route and a of the east and Germanic ones in the south and west, a change in demographics among ethnic Estonians, source of wealth Riga LATVIA Estonia has been invaded, Russians and Russian-speaking people. Estonia for the coastal occupied and ruled for 700 reclaimed independence on 20 August 1991. -
Muhu Valla Arengukava 2014-2020
Lisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 18. detsembri 2013.a määrusega nr 3 Muudetud Muhu Vallavolikogu 14.oktoobri 2015.a määrusega nr 33 MUHU VALLA ARENGUKAVA 2014-2020 2013 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 2 Tabelid .............................................................................................................................................. 4 Joonised ............................................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Muhu vald kui sotsiaalmajanduslik regioon ................................................................................. 7 1.1. Asend .................................................................................................................................... 7 1.2. Ajalooline kujunemine .......................................................................................................... 8 1.3. Muhu identiteet ..................................................................................................................... 8 1.4. Territoorium .......................................................................................................................... 9 1.4.1. Maa ja planeerimine ..................................................................................................... -
Lõputöö-Hookan-Lember.Pdf (2.127Mb)
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Hookan Lember RS150 PÄÄSTESÜNDMUSTE ANALÜÜS PÜSIASUSTUSEGA VÄIKESAARTEL Lõputöö Juhendaja: Häli Allas MA Kaasjuhendaja: Andres Mumma Tallinn 2018 ANNOTATSIOON Päästekolledž Kaitsmine: juuni 2018 Töö pealkiri eesti keeles: Päästesündmuste analüüs püsiasustusega väikesaartel Töö pealkiri võõrkeeles: The analysis of rescue events on small islands with permanent settlements Lühikokkuvõte: Töö on kirjutatud eesti keeles ning eesti ja inglise keelse kokkuvõttega. Töö koos lisadega on kirjutatud kokku 61 lehel, millest põhiosa on 38 lehekülge. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, kus on kasutatud kahte tabelit ja seitseteist joonist. Valitud teema uurimisprobleemiks on tervikliku ülevaate puudumine väikesaarte sündmustest, mis kuuluvad Päästeameti valdkonda. Väikesaartele toimub reageerimine erinevalt ning sõltuvalt aastaajast on reageerimine raskendatud. Ühtseid põhimõtteid rahvaarvu või sündmuste arvu kohta ei ole. Lõputöö eesmärk on analüüsida päästesündmusi väikesaartel aastatel 2009-2017 ning järeldada, millist päästevõimekust vajavad püsiasutustega väikesaared. Lõputöös antakse saartest ülevaade, mis on valimis välja toodud ning visualiseeritakse joonise abil saartel elavate püsielanike arv. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, kus Häirekeskuselt saadud andmed korrastati ja analüüsiti. Lõputöös anti ülevaade, millised on sündmused saartel ning tehti järeldused, kuidas tagada kiire ja kvaliteetse abi kättesaadavus. Saartel, kus elanike arv on väike ning sündmuste arv minimaalne, -
New Correlations of Telychian (Silurian) Bentonites in Estonia
Proc. Estonian Acad. Sci. Geol., 2006, 55, 3, 241–251 New correlations of Telychian (Silurian) bentonites in Estonia Toivo Kallaste and Tarmo Kiipli Institute of Geology at Tallinn University of Technology, Estonia pst. 7, 10143 Tallinn, Estonia; [email protected] Received 18 May 2006, in revised form 27 June 2006 Abstract. Seventy-seven Telychian bentonite samples from six drill-core sections were correlated on the basis of their sanidine composition. In total, bentonites from 43 volcanic eruptions, of which six are new discoveries, were established in the Telychian of Estonia. Names and identification (ID) codes were assigned to the bentonites. The different distribution patterns of volcanic ash thicknesses indicate different source volcanoes. Lack of several bentonites near the transition between the Rumba and Velise formations and at the Llandovery–Wenlock boundary indicates sedimentary hiatuses in the eastern part of the studied area. Key words: bentonite, K-bentonite, Telychian, sanidine, correlation. INTRODUCTION The use of bentonites in the correlation of geological sections offers a unique possibility for recognition of exactly the same time levels in several outcrop and drill-core sections (e.g. Einasto et al. 1972). Limestones (Rumba Formation) and marlstones (Velise Formation) of the Adavere Stage contain a large number of thin altered volcanic ash beds – bentonites (Jürgenson 1964). These regional stratigraphic units belong to the Telychian Stage of the international stratigraphic scheme (Bergström et al. 1998; Nestor & Nestor 2002; Kiipli et al. 2006). The sanidine composition has been studied in twelve drill-cores with an aim to identify the ash beds in the Telychian of Estonia. -
Linnuharuldused Eestis 2003 - 2004
Hirundo 18: 67-102 (2005) LINNUHARULDUSED EESTIS 2003 - 2004 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 5 Margus Ots, Aivo Klein Eesti Ornitoloogiaiihing, pk. 227, 50002 Tartu Kokkuv6te. Kaesolev aruanne on Eesti linnuharulduste ltomisjoni viies kokkuv6te meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Loplik hinnang anti 214 teatele, neist 177 aastatest 2003-2004. Teadetest kinnitati 192 (90%) ja liikati tagasi 22. Eesti lindude nimekirja lisandus 6 ~iutliiki ja 1 alamliik, lisaks veel iiks teadmata paritoluga ja kaks vangistusest lahtipaasenud liiki. T6estati iihe uue linn~~liigi pesitsemine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2004 kokku 350 loodusliku paritoluga ja meil v6i naabermaades piisiva asurko~inamoodustanud sissetalutud liiki, 6 liiki teadmata paritoluga ja 10 liiki vangistusest paasenud Ijnde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvbtete avaldamist meil harva kohatavate lindude kohta. Kaesolev aruanne on jarjekorras viies ja kasitleb perioodi 2003.-2004. a. T5iendavalt on aruandes ara toodud ka seni avaldamata teated varasemal ajal kohatud haruldustest, mille kohta varein otsus puudus vbi millised alles niiiid hilinemisega HK-le labivaatamiseks esitati. Komisjoni koosseis ja tookord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete labivaatamisel viis pbhiliiget - Margus Ellermaa, Aivo Klein, Vilju Lilleleht, Margus Ots (esimees) ja Uku Paal (sekretar) - ja kolm varuliiget (Mati Kose, Eerik Leibak ja Hannes Pel~lak),kes asendasid vajadusel pbhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid teated igaiiks eraldi labi ja andsid neile sbltulnatu hinnangu. Kui kogunes vahemalt neli heakskiitvat otsust ja viies otsus ei oln~id tagasiliikkav, loeti teade vastuvbetuks, ning kui vahemalt kolm liiget otsustas teadet mitte tunnustada, loeti see tagasilukatuks. Muudel puhkudel arutati teadet komisjoni koosolekul ning vajadusel tehti l6plik otsus haaletamise tee].