Linnuharuldused Eestis 2003 - 2004
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Hirundo 18: 67-102 (2005) LINNUHARULDUSED EESTIS 2003 - 2004 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 5 Margus Ots, Aivo Klein Eesti Ornitoloogiaiihing, pk. 227, 50002 Tartu Kokkuv6te. Kaesolev aruanne on Eesti linnuharulduste ltomisjoni viies kokkuv6te meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Loplik hinnang anti 214 teatele, neist 177 aastatest 2003-2004. Teadetest kinnitati 192 (90%) ja liikati tagasi 22. Eesti lindude nimekirja lisandus 6 ~iutliiki ja 1 alamliik, lisaks veel iiks teadmata paritoluga ja kaks vangistusest lahtipaasenud liiki. T6estati iihe uue linn~~liigi pesitsemine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2004 kokku 350 loodusliku paritoluga ja meil v6i naabermaades piisiva asurko~inamoodustanud sissetalutud liiki, 6 liiki teadmata paritoluga ja 10 liiki vangistusest paasenud Ijnde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvbtete avaldamist meil harva kohatavate lindude kohta. Kaesolev aruanne on jarjekorras viies ja kasitleb perioodi 2003.-2004. a. T5iendavalt on aruandes ara toodud ka seni avaldamata teated varasemal ajal kohatud haruldustest, mille kohta varein otsus puudus vbi millised alles niiiid hilinemisega HK-le labivaatamiseks esitati. Komisjoni koosseis ja tookord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete labivaatamisel viis pbhiliiget - Margus Ellermaa, Aivo Klein, Vilju Lilleleht, Margus Ots (esimees) ja Uku Paal (sekretar) - ja kolm varuliiget (Mati Kose, Eerik Leibak ja Hannes Pel~lak),kes asendasid vajadusel pbhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid teated igaiiks eraldi labi ja andsid neile sbltulnatu hinnangu. Kui kogunes vahemalt neli heakskiitvat otsust ja viies otsus ei oln~id tagasiliikkav, loeti teade vastuvbetuks, ning kui vahemalt kolm liiget otsustas teadet mitte tunnustada, loeti see tagasilukatuks. Muudel puhkudel arutati teadet komisjoni koosolekul ning vajadusel tehti l6plik otsus haaletamise tee]. KomPsjoni liikmed ei 68 Ots & I<lcin: Linnuhar~~ldusedEcstis 2003-2004 osalenud enda vaatluste kasitlemisel. Rohkein kui kolme HK liikme osalusega vaatluste puhul saadeti ankeedid labivaatainiseks Soome HK-le. Raskemate juhtumite puhul kasutati sageli ka viilismaiste liigiekspertide ja Soome linnuklubi Trin~apiirkondliku haruldustekomisjoni abi. Vaatlusankeetide taitmisest HK-s kasitlemisele kuuluva liigi v6i alamliigi isendi kohtamisel tuleb taita vaatlusankeet. Nii kasitletavate liikide nimekiri kui vaatlusankeet on kattesaadav Eesti Ornitoloogiauhingu veebilehelt l~ttp://www.eoy.ee, kuid ornitoloogiauhingust vBib ankeedi saada lta paberil. Vaatlusankeet tuleb taita vdimalikult kiiresti, enne kui uksikasjad ununevad. Taitmisel (erinevalt vaatlemisest) pole 6ige kirjandust abiks v6tta, pigem peavad hindajad tdeparasemateks hoopis neid kirjeldusi, kus oma silmi ja kdrvu usaldades on kirja pandud ka selliseid tunnused, mis maarajates puuduvad, vahel sealsetega vastuollu lahevad vdi esmapilgul val~eolulistenatunduvad. Suur abi on teadetele lisatud fotodest (isegi udustest!), sest sageli v6ib m6ne liigiomase h~nnuseka vaga halva kvaliteediga fotolt iiles leida. Foto lisainisel aga ei tohi muutuda hooletuks ning ankeet tuleb ikkagi vdimalikult detailselt ja tapselt taita. Palju abi on ka ki rjeldusele lisatud joonistest. Joonisele on sageli palju lihtsam tunnuseid markida kui neid pika jutuna kirja panna. Sageli on ankeet taidetud nii pinnapealselt, et liiki v6i alamliiki ei ole vdimalik iiheselt maarata. Vahel pole valistatud, et tegemist vdib olla meil tavalisemate v6i vastupidi - veelgi haruldasemate liikidega, millega vaatleja arvestada ei osanud. Just ebapiisav kirjeldamine on peamiseks pdhjuseks, miks vaatlusi ei tunnustata. M6ni liik on jaotatud kaheks, kuid HK-s pole teate uuel kasitlemisel enam vdimalik liiki maarata, sest vaadeldud lindu polnud piisavalt pohjalikult kijeldatud. Iga linnurongastaja vastutab selle eest, et tema inargistatud harulduse kohta taidetaks HK ankeet. Puiitud linnu kirjeldamisel peab olema isearanis hoolikas. Lisaks sulestiku detailsele kirjeldamisele tuleb ka linnu m6ddud tapselt kirja panila. Selline pdhjalik kirjeldamine on sageli ainsaks v6imaluseks maarata linnu alamliigiline kuuluvus. Linnu r6ngastamisel tuleb ankeedis Bra niarkida ka linnule pandud ronga number. Lisaks linnu kirjeldamisele tuleb ankeeti kirja panna ka vaatluse tapne aeg ja koht ning koigi vaatlejate taielikud nimed. Kui peale Teie vaatlesid sama lindu veel teisedki vaatlejad, siis arge jaage lootma nende peale. Kui ei olnud kokkulepet teate esitamise kohta, siis esitage see igaks juhuks ise. HK-le teeb endiselt muret, et paljud harulduste kohtajad (eriti rongastajad) ei ole siiani esitanud teateid Iabivaatamiseks. Vaatlejad peavad arvestama sellega, ct k6ik HK poolt t~innustamata liiinuharulduste kohtamisteated jaavad valja harulduste andmebaasist ja nendega ei arvestata vastava ala linnustiku iilevaadete koostamisel. Palume vaatlejatel oma teated kindlasti ara saata jooksva aasta lopuks. Ka vanade teadete esitamiseks pole kunagi hilja. Labivaadatud teadete hulk Kokku vaadati labi ja anti 16plik hinnang 214 seni avaldamata teatelc (tabel l), millest 177 olid perioodist 2003-2004 ja 37 enne 2003. aastat tehtud vaatluste kolita. Teadetest 192 (90%) kinnitati ja 22 (10%) liikati tagasi. Kuna mitmete teadete kolita pole veel 18plikke otsuseid tehtud ja osa kasitleti korduvalt, siis on HK poolt labi vaadatud vaatluste tegelik hulk suureni. Koigi HK poolt kasitletavate liikide k6ik tunnustatud (heaks kiidetud) vaatlused on esitatud Eesti Ornitoloogiaiihingu veebilehel. Tabel 1. Linnuharulduste komisjonis labi vaadatud ja liinnangu saanud teadete hulk. Tnble 1. The tiurriber of recovds cof~siile~edby the Esfoizinn Rarities Comiizittrr. Vaatlusaeg Labi vaadatud Heaks kiidetud Tagasi liikatud Recorded uz Considered Accepted Rejected Enne/befovc 2003 37 30 (81%) 7 (19%) 2004 95 90 (95%) 5 (5%) Kokku / total 214 192 (90%) 22 (10%) 70 Ots & Klein: L~nnuharuldusedEestis 2003-2004 Muutused Eesti lindude nimekirjas Kasitletaval perioodil lisandusid loodusliku paritoluga liikidest (kategooria A) Eesti lindude nimekirja 2003. aastal ameerika piilpart Anas cauoliizci~sis, atlantise tormilind Caloizcctris diomedea ja mustpea-tsiitsitaja Enzbcviza inelni~occplzalaning 2004. aastal roostepaasuke Hirui~clodauuica, nunn- kivitaks Oenaiztlie plcscl~anknja leet-kaosulane Hippolais pallida - kokku kuus liiki. Uue alamliigina lisandus 1997. aastal kohatud tbmmu-linavastrik Motacilla alba yavuellii. Ebaselge paritoluga liikide (kategooria D) nimekirja lisandus 2003. aastal ltiibarkoskel Lopliodytcs c~~cz~llat~~. Vangistusest lahtipaasenud liikide (kategooria E) nimekirja lisandus 2003. aastal vaike-lumehani Aizseu rossii ja puna-r8gapart Anas cyanopteua. Uueks tbestatud haudelinnuks Eestis on kaelus-karbsenapp Ficedula a/bicol/is. Seisuga 31.12.2004 on Eesti lindude nimekirjas loodusliku piiritoluga vbi meil (vbi naabermaades) piisiva asurkonna moodustanud sissetalutud liike (kategooriad A-C) 350, teadmata paritoluga (kategooria D) 6 ja vangistusest paasenud (kategooria E) 10 liikil. Kaesolevas aruandes kasutatakse Euroopa Harulduskomisjonide Liidu poolt soovitatud lindude susteemi, inille kinnitas HK oina istungil 26.02.2004 (Lilleleht 2004). Teated Jargnevalt on esitatud varasemates HK aruannetes avaldamata teated Eestis kohatud haruldaste linnuliikide kohta kuni aastani 2004. Kbik siin avaldatud teated on HK poolt labi vaadatud ja nende kohta tehtud heakskiitev v6i tagasiliikkav otsus. Praegu veel kasitluses olevaid vaatlusi ei avaldata. I E-kategooria nimekirja on kantud vaid need vangiqtusest piisenud liigid, kes Ecsti tingimustes vastu pidada suudavad. Hirundo 18 (2), 2005 7 1 Liigi nimetuse jarel on sulgudes esitatud neli arvu. Esimene arvupaar lnargib vastavalt linnuleidude (-vaatluste) ja isendite liulka kuni aastani 2002 (kaasa arvatud), teine paar linnuleidude ja isendite hulka aastail 2003-2004. Arvude asemel 011 X, kui teateid vbi linde pole olnud vbimalik taielikult loendada (pesitsemine, andmete puudulikkus, samad isendid erii~evates kohtades vbi samas kohas erinevatel aegadel jne.). Kui teates on isendite, paaride vms. arv markiniata, on m6eldud iiht lindu, paari vms. Kui vaatluse l<ohta on olemas tbestusmaterjale (foto, video v6i helisalvestus), siis on see margitud konkreetse vaatluse jarele. Kuna Eesti haldusjaotus on viimasel poolsajandil pidevalt muutunud, siis andmete v6rreldavuse huvides kasutab HK kohanimede esitamisel pBhiliste haldusuksustena jatkuvalt ajaloolisi kihelkondi. Kihelkonnad on ornitoloogiliselt aktiivsest perioodist (1840 - 2004) poole kestel kaibinud ka ametlike haldusiiksustena, neid kasutatakse ka naiteks keele-, rahva- jms. teadustes. Praegune vallasiisteem pohineb Nbukogude Liidu kolhooside territooriume jargivail kiilan6ukogude yiiridel, s.t. on ebalooinulik ning ei jaa pikemalt pusima. Kihelkondade kaart on toodud lisas 1. Kasutatud liihendid. is. = isend, khk. = kihelkond, 1. = linn, mk. = maakond (2004. a. jaotuse jargi, kui erineb polisest), s. = saar, lah. = lahedal, la = samal kalendriaastal siii-tdinud, 2a = eelmisel kalendriaastal sundinud jne., la+ eelmisel kalendriaastal sundinud, 2a+ = enne eelmist kalendriaastat sundinud jne., ad. = adultne, vaiialind, juv. = noorlind, pull. = pesapoeg (poeg enne lennuvbimestumist), (3 = isaslind, P = emaslind, 39 = paar. 72 Ots & Klein: Linnuharuldused Eestis 2003-2004 Tunnustatud teated. Kategooriad A, B ja C Accepted records. Categories A, B and C. Vaikeluik Cygnlls coluinbianus suvised teated VI-VIII 23.08.1997 Haeska, Martna khk., Laanemaa ad.