Jänesed: Põnevad Maailmakodanikud Populaarteaduslik Ajakiri

2014 2014 2/ 2/ R R VEEBRUAR VEEBRUA

. 3,50 €

EESTI LOODUS Jänesed: põnevad maailmakodanikud Populaarteaduslik ajakiri. aastast Ilmunud 1933. Jänesed • Tirtsud ja ritsikad • Muistne sadam Saaremaal • Looduslikud pühapaigad • Ludwig Riedel • Geoturism

ISSN 2228-3692 ( võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ( trükis ) 0131-5862 ISSN Muistne sadamakoht Saaremaal

Looduslikud pühapaigad, kaitsemetsad ja Järvselja

Eestis tundmatu, Tartus tegutsenud botaanik Ludwig Riedel autoriõigus MTÜ Loodusajakiri METSIKUS LOODUSES SP

10 75 135 180 300 600

SP SUPER TELEOBJEKTIIV SINU PEEGELKAAMERALE

Soodushind Photopointis 1099€ (tavahind 1399€) Pakkumine kehtib kuni 28.02.2014, vaata lähemalt www.photopoint.ee www.tamron.eu autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SISUKORD |

Haavikuemand Foto: Remo Savisaar

65. aastakäik Nr 2, veebruar 2014 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg maausulisi ühendava Maavalla koja vanema Ahto Kaasikuga ajas 3 Sõnumid juttu Rainer Kerge Õhtulehest 7 Veebivalvur 39 EL küsib: vastavad Heikki Kalle ja 8 Kas tunneme jäneseid? Jalmar Mandel Anne Kirk tutvustab jäneseliste 40 Järvselja looduskaitseala ja seltsi ja iseäranis kaht meil elavat õpperada jäneseliiki: põlist valgejänest ja Priit Kask annab juhatusi, kuidas uustulnukat halljänest. Mõlemat Järvseljaga omal käel tutvuda: kipub meil vähemaks jääma huvilisel on siit mõndagi tähele 8 16 Kuidas putukat ära tunda IV. panna Tirtsud, ritsikad ja teised 44 175 aastat kaitsemetsi Eestis Mati Martin võtab taas luubi Toivo Meikar meenutab ranniku alla närivad vaegmoondega kaitseks ja tuiskliivadest putukad, seekord tirtsud, ritsikad, hoidumiseks rajatud metsade kõrvahargi ja nende lähemad sünnilugu sugulased 48 Ludwig Riedeli elutee: Berliinist 22 Looduskaitse ja geoturism Tartusse, siit läbi Euroopa pankrannikul Brasiiliasse Rein Einasto ja Aat Sarv kutsuvad 16 Heldur Sander, Wolfgang üles Soome lahe aasta puhul Ilg, Toivo Meikar, Pedro Luís heitma pilku meie põhjarannikut Rodrigues de Moraes kiidavad palistavale pankrannikule Tartu botaanikaaia aednikku, 24 Merelahing Saaremaa rannikul kelle panus Tartus töötades jäi 1215. aastal ehk Kus asus Portus tagasihoidlikuks, ent põhilise Novus kuulsuse tõid talle Brasiilia Jaan Laas jätkab Eesti Looduses ekspeditsioonid 31 aastat tagasi Vello Mässi 54 Tiit Kändleri essee: Mis on püstitatud küsimuse lahendamist: linnukesel muret? Teadus ja 44 kas vahepealsed aastad on kunstid muistse sõjatandri ja uue sadama 56 Panin tähele: magavad karud asupaiga loosse selgust toonud? 57 Raamatud 32 Poster: Peeter Teedla 58 Panin tähele: talvelindude ränded 34 Intervjuu: Põlisrahvaste looduslikud pühapaigad 59 Kroonika on inimkonna vanimad 62 Mikroskoop looduskaitsealad 63 Ristsõna Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhi ja 64 Ajalugu, sünnipäevad 54 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I65I 1 |VASTUTAVA VÄLJAANDJA VEERG | FOTO: TÕNUTALVI FOTO:

65. aastakäik Nr 2, veebruar 2014

Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, Tartu 51005 E-post [email protected] faks 742 1143

Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected]

Toimetaja Helen Külvik (lapsehoolduspuhkusel)

Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected]

Toimetaja Katre Palo 742 1143, [email protected]

Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado 742 1143, [email protected]

Keeletoimetaja Monika Salo Äratundmisrõõm 742 1186, [email protected] Küljendamine Produktsioonigrupp OÜ äägitakse, et kui metsa ära eksid, liistude ja eriala juurde. Nii tegijate [email protected] satud ringiga ikka samasse kohta kui ka teemade seas on vanu tutta- tagasi. Kes poleks elus kogenud vaid, ja värskeid, uusi. Loodame, et Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri R Endla 3, 10122 Tallinn tunnet, et oled teinud ja toimetanud, iga uus Eesti Loodus, Horisont, Eesti aga mõne aja pärast jõuad vanasse Mets ja Loodusesõber pakub vanas Vastutav väljaandja Tiina Talvi kohta tagasi. Küll on siis vaatamist ja väärikas kuues uut vaimuvara ja [email protected] ja imestamist! Imestad, et nüüd on taasavastamist. Eesti Looduse veeb- kõik hoopis uutmoodi. Ja veel roh- ruarinumber pakub põhjalikke kirju- Reklaamijuht Elo Algma 610 4106, [email protected] kem imestad, et oled küll pikalt eemal tisi meie hästi tuntud asukatest. Kaks olnud, kuid vahepeal nagu polekski peateemat on sel korral jänesed, nii Tellimine ja info: tel 610 4105 midagi muutunud. valge- kui ka halljänes, ning väikse- e-post [email protected] Loodust austaval rahval on ära- mad putukad: tirtsud ja ritsikad. tundmisrõõm pideva õnne- ja kind- Paigad, kuhu meie esivanemad lustunde allikas. Satud vanasse suure austuse ja abivajadusega tuttavasse paika ja leiad eest ammuse pöördusid, olid pühad hiiepaigad. sõbra kivimüraka, põlispuu, mere- Sel teemal on põhjalik intervjuu ranna või jõekalda. Oled õnnelik, kui Ahto Kaasikuga. Järvselja kaitse- kõik on alles, ja vaatad pärani silmi alune mets on loodusteadlaste seas armsaks saanud kohti. Rääkimata olnud põline uurimisala, kus on teh- igakevadisest äratundmisrõõmust tud palju väärikaid teadustöid ning Ajakiri ilmub keskkonnainvesteeringute esimese lapsuliblika, lehelinnu või õpetatud välja mitu põlvkonda met- keskuse toetusel karukella üle. Ja nauding vahtra- samehi ja loodusteadlasi. Hobuse-, mahla maitsest, esimesest mets- viigri-, jäälinnu-, päevapaabusilma © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2014 Summaries of some E Ö AAD KO maasikast või männimetsa lõhnast ja leostunud mulla aasta kõrval on M M A Ä articles can be found J R H G I kütkestab taas meeli. Ei väsi imesta- Soome lahe aasta puhul juttu Põhja- Õ S at our web site P mast, et näe, rongad taeva all on juba Eesti pankrannikust. ■ www.eestiloodus.ee kevadiselt lennukad, kodukakk teeb 541 787 Trükitud trükikojas Viidu metsas häält ja hallid hülgemü- Trükitoode rakad on ennast poegimiseks ja uuele Kroonpress ringile Innarahu alla valmis sättinud. vastutav väljaandja Nii on endalgi õnnestunud rin- MTÜ Loodusajakiri: giga tagasi jõuda Baeri majja, Eesti Eesti Mets, Eesti Loodus, Looduse toimetusse, oma vanade Horisont ja Loodusesõber autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2 I66I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 tervishoidlikku soojustusmaterjalitootevosaühing Eesti paberijäätmetestuuenduslikku,keskkonna-ja kahes-kolmes kategoorias.Kõigesuuremasaagikogus kord kaasakoguni21ettevõtetjaasutust,mõnineist hääletusele, enimhäälikogunudkümmetteguvaagis alusel. Konkureerinud16tegupandiesmaltavalikule Hetk Soomelahe aastaavatseremoonialt. Kõnepuldis onAndres Talijärv muuta. nale keskendudes on seal hõlpsam asjade seisu paremaks vajadust ningmärkisid,etkonkreetseltühelepiirkon Soome jaVenemaa esindajadrõhutasidühisetegutsemise aasta, mille siht on parandada lahevee olukorda. Eesti, 21. jaanuaril avati Helsingis rahvusvaheline Soome lahe Soome president: Soome teenus” (võit läks kahasse tekstiilitehase jääkidest rõi goorias jakakategoorias„Keskkonnasõbraliktoodevõi Werrowool: neilekuulus võitkeskkonnajuhtimisekate- japrojekt, millesonmõelduderivajadustegalastele. õppekeskkond „Eestisood”ningPorkunikoolimatkara keskkonnahariduse keskusejaosaühinguNaturewalk maja kaEestimaaloodusefonditalguprogramm,Kohila tiga „Linnuõpeloodusaineteõpetajatele”. võitis kamullusekeskkonnateovõistluse,tookordprojek nateoks japremeerida4474euroga.Meenutame,etEOÜ programm, siisotsustatiseekuulutadaaastakeskkon 19,6 protsendiga häältest, võitnud EOÜ linnuvaatlus geima hinde.Kunarahvahääletuseoliselgeülekaaluga, loodusmaja, saidneljalthindamiskomisjoniliikmeltkõr (EOÜ) talvineaialinnuvaatlusningsügiselavatudTartu lõpuks kaheksaliikmelinehindamiskomisjon. lik ettevõte2013”võitjatele. „Aasta keskkonnategu2013”jakeskkonnasõbra kus piduliku vastuvõtu, kus jagati tunnustust võistluste Pentus-Rosimannus Tallinnas Telliskivi loomelinna 31. jaanuari õhtul korraldas keskkonnaminister Keit 2013. Keskkonnahoidlike ettevõtetekonkursillõisee Kaks esitatudkandidaati,Eestiornitoloogiaühingu Keskkonnategu valititänavumuudetudreglemendi Tunnustuse teenisidneliprojekti:pealeTartu loodus-

aasta

keskkonnateo tegitaasornitoloogiaühing autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

laht onkolmeriigiühine ------

FOTOD: KESKKONNAMINISTEERIUM Talijärve sõnulsõltublaheheaolumeievõimestõigesti tis mahepõllundustaluSaidafarm Kategoorias „Keskkonnasõbraliktootmisprotsess”või natulemuslikkust KIK-ilttuleva35 auhinna kättesaanud Tuule (vasakul) jaühingudirektor Andres Kalamees onkeskkonnateo Ornitoloogiaühingu talviseaialinnuvaatluse koordinaator Aarne kupuuduse merevees ja vee kvaliteedi halvenemise. Selle kupuuduse merevees javeekvaliteedihalvenemise. Selle sest tekkiv vetikate vohamine, mis sageli toob kaasa hapni - sid kaSoomepresidentja keskkonnaminister. keskkonda,” selgitasTalijärv. Laevaliiklusemõjurõhuta sadamaid ningsamatähtis on,etseeeikahjustaksmeie kelaevadel oleksvõimalik randudakaväljaspoolsuuri ja väikelaevu.Turismi vaatevinklistonoluline,etväi aastal külastabmeiesadamaidjärjestrohkemkruiisi- laiendada sadamaidjarajadauusiväikesadamaid.„Igal line tegurtihenenudlaevaliiklus,mistoobkaasavajaduse hinnata jakavandadaomategevusi.Näiteksonüksolu - andmed, millepõhjalväljatöötadatäpnetegevusplaan.” praeguse olukorraga.Tänuteadlastelesaameaastalõpuks me peametegutsemakohe.Meeisaaollarahullahe seda meeisaalükatajäreltulevatepõlvkondadekanda– tusel: „Soomelahtonmeiekõigiühinevastutusning Venemaa presidendiga aasta patroon, ütles aasta avaüri - Ülejõe lasteaed. Viimati mainitudkategooriaspälvis eriauhinnaPärnu najuhtimise alalaktsiaseltsidDPDEestijaDHLEstonia. seltsid SisustusekspertjaGreenMarineningkeskkon Tallinna Paberikoda,tootmisprotsessikategooriasaktsia- se tunnistati Werrowool võistluseüldvõitjaksningsaab vaid valmistavaosaühingugaAusDesign).Pealeselle liseks saidtootevõiteenuseeestosaühingudBikeepja lle eest võimaluse suurendada ettevõtte keskkon Soome lahesuurimkeskkonnamure ontoitaineküllu Eesti keskkonnaministeeriumikantsleriAndres Soome president Sauli Niinistö, kes on koos Eesti ja VEEBRUAR 2014 2014 VEEBRUAR

vastutus

OÜ. Tunnustuse osa

EESTI 000 europiires. | SÕNUMID | | SÕNUMID Loodusajakiri

LOODUS

I67I ------

FOTO: TOOMAS JÜRIADO 3 | SÕNUMID |

meritint, räim ja kilu. Kuna enamik siinse piirkonna lõhejõgesid suubub Soome lahte, on vaja avada kalade rändeteed ning taastada kude- ja elupaigad, et lõheliste arv suureneks. Kaheteistkümnel objektil on juba loodud kaladele head elu- ja liikumistingimused ning järgmi- sena võetakse ette veel kümme objekti. Ühtlasi taasta- takse koelmuid. Esimest korda peeti Soome lahe aastat 1996. aastal. Riigid on vahepeal teinud suuri jõupingutusi, et lahe sei- sundit parandada. Eesti on viimase kümne aasta jooksul investeerinud üle 600 miljoni euro esmajoones selleks, et tõrjuda maismaalt pärit reostust. Näiteks suleti Sillamäe jäätmehoidla, mis paiknes vahetult Soome lahe kaldal ja andis ligi kolmandiku Eesti lämmastikukoormusest Räägib Soome president Sauli Niinistö Soome lahele. Rekonstrueeritud on hulgaliselt reovee- puhasteid ja tõrjutud jääkreostust. Venemaal on põhjali- otsene põhjustaja on eelkõige põllumajanduses kasutata- kult korrastatud Peterburi reoveesüsteemi, mis oli varem vate toitainete sattumine merevette. Muret teeb võõrliikide üks suurimaid mõjutajaid. Venemaa delegatsiooni juht sisseränne. Näiteks on järjest suurenenud ümarmudilate Vadim Tulpanov ütles avaüritusel, et nüüd on Peterburi hulk, kes toituvad väiksematest kaladest ja kalamaimudest, reovee probleem väga suuremahuliste projektide tõttu ohustades nii uute kalapõlvkondade juurdekasvu. lahendatud. Oluline on tähelepanu pöörata ka kalavarudele ja Aasta vältel korraldatakse naaberriikides hulgaliselt nende taastamisele. Soome laht on väga oluline püügi- üritusi, mis tutvustavad elanikele Soome lahega seotut. piirkond nii amatöör- kui ka elukutselistele kaluritele; Vt ka www.envir.ee/soomelaht ja www.gof2014.fi/et/. peamised kalaliigid on siin ahven, lõhe, meriforell, siig, Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri

EKO kiidab loodusmaju ja laidab karusloomakasvatajaid Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) valis üheteist- EKO ühendab kümmet keskkonnaorganisatsiooni: kümnendat korda aasta keskkonnateo ja keskkonna- Eestimaa looduse fond, Eesti ornitoloogiaühing, Eesti kirve. roheline liikumine, Balti keskkonnafoorum, Eesti üli- 2013. aasta keskkonnateona tõsteti esile rajatud Tartu õpilaste keskkonnakaitseühing Sorex, MTÜ Läänerannik, loodusmaja ning Pärnu loodus- ja tehnikamaja, mis või- Nõmme tee selts, säästva Eesti instituut, pärandkoosluste maldab suurel hulgal Eesti lastel saada head ja mitmekesist kaitse ühing ja Tartu üliõpilaste looduskaitsering. EKO loodusharidust. EKO tunnustab Tartu ja Pärnu linna selle eesistuja on tänavu Balti keskkonnafoorum. eest, et on jätkatud aastatel 1952–1953 alguse saanud loo- EKO/Loodusajakiri dusmajade pidevat tegevust. Mõlemad keskused lähtuvad säästvast arengust ja rõhutavad keskkonnateadlikkust. Valitud keskkonnateole pakkusid konkurentsi keskkonnaamet otsustava tegevuse eest Sindi paisuga seotud probleemide lahendamisel ning jalgrattakultuuri arendav

kodanikuliikumine Tour d’Öö. JÜRIADOTOOMAS FOTO: Keskkonnakirve valimisel kaalus EKO keskkonda ja inimese elukvaliteeti enim mõjutanud tegevusi ja otsu- seid; lõpuks pälvis 2013. aasta keskkonnakirve tiitli minkide kasvatajate ja Eesti karusloomakasvatajate are- tusühingu tegevus. Mingikasvatajad (eelkõige aktsiaselts Balti Karusnahk ja osaühing Rooküla Esimene) osutu- sid EKO arvates kirvevääriliseks, kuna jätkavad nõuetele mittevastavat karusloomakasvatust ja seisavad vastu kar- mistuvatele õigusaktidele. EKO on kindel, et minkide ja teiste invasiivsete võõrliikide kasvatamine Eestis tuleks täielikult lõpetada. Keskkonnakirve saaja kandidaatidena olid kõne all ka riigikogu keskkonnakomisjon tervikuna ning selle liikmed Annely Akkermann ja Tõnis Kõiv kaheldava väär- Uue Tartu loodusmaja talveaeda uudistavad kunagised õpilased ja tusega eelnõude algatamise ja toetamise eest. õpetajad – fotomälestus loodusmaja 60. aastapäevalt autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 4 I68I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | SÕNUMID |

Euroopa Liidu eelarve toob Eesti keskkonda enneolematu rahasüsti Sel aastal algab Euroopa Liidu eelarve uus periood, mille jooksul saame Eesti loodusesse kokku investeerida ligi 400 miljonit eurot. Looduskaitsesse investeeritakse lähima seitsme aasta jooksul 100 miljonit eurot. Eelkõige on fookusesse võetud elupaikade taastamine, liigikaitse ja hoolitsus kaitsealade WIKIMEDIA / VASK KALEV FOTO: eest, samuti saab selle rahaga parandada jõgede seisun- dit ning puhastada ja muuta ohutuks saastunud alasid. Näiteks puhastatakse ohtlike ainetega saastunud ja praegu kehvas seisus olevad Purtse jõgi koos oma lisajõgedega ning Kroodi oja. Korda tehakse ka Kukruse aherainemägi. Uuel eelarveperioodil on endiselt tähtis edasi arendada ajakohast veevärki ja puhta joogivee taristut. Eesmärk on tagada 2014. aasta lõpuks kõikide suurte linnade elanikele puhas kraanivesi. Peale looduskaitse kasutatakse Euroopa Liidu toetusi ka selleks, et edendada ettevõtete ressursi- ja ener- giasäästu, sest sellest oleneb riigi konkurentsivõime. Eesti Talvine Purtse jõgi ettevõtete energia- ja süsinikumahukus on praegu üks investeeritakse keskkonnaga seotud tegevustesse järg- suuremaid Euroopa Liidus. mise seitsmeaastase perioodi jooksul üle miljardi euro. Euroopa Liidu toetustele lisandub keskkonnatasudest ja saastekvootidega kauplemisest saadav raha. Kokku Keskkonnaministeerium

Kuidas iidsed metsad hoidsid ohjes süsihappegaasisisaldust ja kliimat Ühendkuningriigi uurijad on teinud kindlaks bioloogilise Uuringuseeria juht, Sheffieldi ülikooli teadlane Joe mehhanismi, mis võiks selgitada, kuidas stabiliseerusid Quirk selgitab, et kui CO2 kontsentratsioon atmosfääris Maa atmosfääri süsinikdioksiidisisaldus ja kliima. Kui väheneb, kaotab Maa kasvuhooneefekti ning saabuda

CO2-tase jäi liiga madalaks, kontrollisid metsad kliimat võib jääaeg. Viimase 24 miljoni aasta jooksul on geoloo- sel moel, et sidusid seda gaasi vähem. gilised olud olnud sellised, et süsihappegaasi tase või- Selliste järeldusteni jõuti katsetega, mille vältel kas- nuks langeda väga madalale, ometi pole see kunagi olnud vatati puid kontrollitud keskkonnaga kambreis: neis madalam kui 180–200 miljondikku. oli kas praegusele atmosfäärile vastav, sellest suurem Enne fossiilkütuste kasutust määrasid CO2 hulga loo- või väiksem süsinikdioksiidisisaldus. Mullas leiduvate duslikud protsessid. Näiteks vulkaanipurskeil see eraldus, mineraalide pinnal seente mõjul aset leidvat porsumist ja silikaatsete mineraalide leostumisel aga neeldus: silikaa- leostumist jälgiti digitaalse kõrglahutustehnikaga. Tööst did reageerisid CO2-st ja veest moodustuva süsihappega. tehtud järeldused on avaldatud ajakirjas Biogeosciences. Tekkinud karbonaatsed mineraalid kandusid jõgede kaudu ookeani ja merepõhjas kaljudeks ladestudes takis- tasid süsinikdioksiidi taasteket ning atmosfääri naasmist. Metsad suurendavad leostumisastet, sest puud ja nende juurtel kasvavad seened murendavad kivimeid, et saada sealt toitaineid. Sheffieldi uurijad leidsid, et kui

CO2-sisaldus vähenes umbes 200 miljondikuni, muutusid puud ja seened vähem tõhusaks murendajaks ja süsinik- dioksiidi kadu atmosfäärist aeglustus. Põhjuseks on tea-

dagi see, et väikese CO2-sisalduse korral kahaneb taimede FOTO: JOE QUIRK / SHEFFIELDIFOTO: ÜLIKOOL fotosünteesivõime. Niiviisi aitas uuring selgitada, mil moel on taimed Maa kliimat pika aja vältel muutnud ja reguleerinud.

Mineraalid leostuvad seente mõjul EGU/Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I69I 5 | SÕNUMID |

Ühele puule linnusõnnik, teisele puhas õhk

Väheste sademetega Peruu läänerannikule on koloonia- ALPHAGALILEO FOTO: tes pesitsevate merelindude väljaheidetest kogunenud paks kiht guaanot, mis on ajalooliselt terves maailmas mänginud võtmerolli lämmastikväetisena. Nüüd on Wageningeni ja Lõuna-Illinoisi ülikooli uurijad selgitanud guaano mõju kohalikele puuliikidele põuastel Sinijalg-suulad (Sula nebouxii) on ühed „väetisemeistrid” Peruu Lõuna-Ameerika rannikualadel. Nimelt avastati, et puud, läänerannikul mis ei suuda õhust lämmastiku omastada, on muutunud mere ääres arvukamaks, asendades nendes kõrbetes Üllatav on uurijate jaoks aga see, et õhust lämmastikku varem domineerinud lämmastikku siduvaid puid. omastavad puud ei saa merest tulevast väetisest kasu, Ajakirjas Plos One avaldatud artikli põhiautor Gilles ehkki õhulämmastiku sidumine on taime jaoks ener- Havik Wageningeni ülikoolist selgitab, et uurijate arvates geetiliselt kallis protsess. Tehtud avastus näitab mere- ja on tegemist merevees lahustunud toitainete positiivse maismaakeskkonna koosmõju tähtsust ning toonitab mõjuga puudele, mis ei omasta õhust lämmastikku. vajadust mõista sellist koosmõju looduskaitsemeetmete Kõrbes on toitaineid napilt, nõnda on mere kaudu läm- kavandamisel. mastikurikkast guaanost saadud panus neile oluline. AlphaGalileo

Hammastuvi on alles Pärast kümmekond aastat väldanud kahtlusi, kas hammastuvi (Didunculus strigirostris) on veel võimalik loo-

duses kohata, pildistasid seda iseäralikku lindu Savai ALLIKAS:WIKIMEDIA saarel Samoa loodusvarade ja keskkonnaministeeriumi (MNRE) uurimisrühma liikmed. FOTO: MOEUMU UILIFOTO: / BIRDLIFE Hammastuvi on üks kõige vähem tuntud, samas veid- raima välimusega linde maailmas. Kohalikus kõnepruu- gis manumea nime kandev tiivuline on Samoa endeem ja ühtlasi rahvuslind. Ta on kantud BirdLife’i ohustatud Üks maailma veidramaid Hammastuvid arvatavasti topise liikide nimekirja väikese ja killustunud asurkonna ja linde – noor hammastuvi põhjal tehtud John Gouldi (1804–1881) areaali tõttu. Viimasel 20 aastal on tema arvukus jahi (Didunculus strigirostris) joonistusel ja elupaikade kao tõttu sedavõrd vähenenud, et ilmselt tuleks ta staatus ümber hinnata. oli see suur kergendus, aga ühtlasi ajend jätkata välitöid Tumedal umbes 30 cm pikkusel tuvil on punakad jalad veel süvendatumalt. ning punane sulgedeta laik silma ümber. Tema suure, kõvera Töid rahastab looduskaitse juhtprogramm (Conservation ja konksja noka alumisel poolel on hambalaadne moodustis. Leadership Programme – CLP, endine BP Conservation Noorlind on tuhmim, pruuni pea ja musta nokaga. Programme), mis tegutseb mitme looduskaitseorga- Kõrgel oksal istunud noorlindu märgati seetõttu, et nisatsiooni (BirdLife International, Fauna & Flora üks ekspeditsiooni liige kuulis tema häälitsust. Rühma International, Conservation International ja Wildlife juhil Moeumu Uilil õnnestus tuvist teha mitu fotot, nii Conservation Society) ning naftagigandi BP koostöös. et nüüd pole kahtlust, et liik on säilinud. MNRE jaoks BirdLife/Loodusajakiri

Elektronkeel maitseb viinamarju València polütehnilise ülikooli teadlased on koos Torre mat marjakoristusaega. Suur eelis on andurite odavus ja Oria veinikeldriga välja töötanud elektroonilise meetodi, võimalus neid kasutada välioludes; tavameetodite puhul mis võimaldab määrata marjade küpsusastet. tuleb proove analüüsida laboris. Anduritega uuriti kaheksa viinamarjasordi (Macabeo, Hästi sobib uus viis ka selleks, et teha kindlaks juba Chardonnay, Pinot Noir, Cabernet Savignon, Shyrah, veinikotta toodud marjade kvaliteeti. Nüüd püütakse Merlot ja Bobal) küpsust ning leiti andurinäitude hea leida võimalusi rakendada samu andureid viinamarjade korrelatsioon tavapärastes proovides määratud viljade käärimise aegu tõrres, nii et kogu veinitootmist saaks eri happesuse ja suhkrusisaldusega. aegadel mugavalt seirata. Niiviisi saab täpsemalt ja kiiremini hinnata sobivai- Asociación RUVID autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 6 I70I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | VEEBIVALVUR| SÕNUMID |

Fakte mulluse ilma kohta Ilmateenistus avaldas 3. jaanuaril ses teine-kolmas. Ka suved ja sügi- oma veebilehel Eesti 2013. aasta ilma- sed on harva olnud nii soojad või veel ülevaate emhi.ee/index.php?ide= soojemad kui 2013. aastal. Veel saab 2&shownews=410. lugeda, et 17. mail oli keravälk Leisi JÜRIADOTOOMAS FOTO: Sellest saab näiteks teada, et aasta vallas Saaremaal ning 30. mail Palasi kõige soojem kuu oli juuli ja kõige külas Raplamaal, et aasta tugevaim külmem märts, et kõige sajusem oli tuul 33,2 m/s mõõdeti 29. oktoobril november ja kõige päikeselisem juuni. Vilsandil, kõige kõrgem ja kõige mada- Viimase poolsajandi jooksul on olnud lam temperatuur – vastavalt 32,5 ja Juuni oli mullu kõige päikeselisem kuu: ainult üks veel soojem maikuu kui –28,7 kraadi – aga 8. augustil Valgas ja ilmateenistuse arvutuste järgi oli siis Eesti mullu, detsember oli samas arvestu- 19. jaanuaril Jõgevamaal Toomal jne. keskmisena 292,3 päikesepaistetundi Jäälinnuleht: vaata, mängi, toeta Eesti ornitoloogiaühing avas 20. jaa- Ühe olulisema tegevusena kogu- nuaril tänavuse aasta linnu veebilehe takse tänavugi andmeid aasta linnu www.eoy.ee/jaalind. vaatluste kohta. Kõige lihtsam on Järjekorras 20. aasta linnu jää- oma jäälinnuvaatlused kaardile linnu kohta saab sealt mõndagi märkida aasta linnu kodulehel sel- lugeda ning leida viiteid mujal ilmu- leks loodud rakenduses, mida saab nud lugudele ning linke saadetele ja kasutada ka nutiseadmetes. Aasta videotele. Lehel on ka rohkete foto- jooksul on oodatud teated kõigi dega galerii, samuti saab mängida vaatluste kohta, mis on tehtud ala- sakslaste jäälinnumängu, ise paberist tes 1. novembrist 2013 kuni aasta jäälindu meisterdada ning muidugi lõpuni. Vanematest ja huvitavama- lugeda, mida aasta jooksul jäälinnu- test kohtumistest võib teada anda Jäälinnuaastat saab toetada anne- projekti raames tehakse. e-aadressil [email protected]. tusega ja osta aasta linnu meeneid. Aastalinnumargid on kogujatele meelepärased kahes kategoorias: margid ning eri- Tänavu oli Taigeril siiski väga templid koos tervikasjade ja esimese tugev konkurent – Indrek Ilves, päeva ümbrikega (kuni 2006. aastani kelle kujundatud kahest plokist üks, oli kategooriaid lausa kolm: templeid „Kultuuripärandi aasta” jäi nurm- ja tervikasju hinnati eraldi). kanamargist maha ainult ühe ning Markidest on pidev edu saatnud teine „Eesti esimene satelliit” 14 2013. aasta ilusaim mark maksikaardil Vladimir Taigeri postimaksevahen- punktiga. Teises kategoorias valitigi Võrgupaigast www.filateelia.ee/hin- deid aasta lindudega: aastail 2005, Ilvese satelliidiümbrik ja -eritempel damine/ saab uurida, kuidas on fila- 2008 ning 2010–2013 on need saa- esimeseks, teisena järgnes „Aasta teeliahuviliste arvutilistiga ühinenud nud suurima hindepunktisumma ja lind – nurmkana” ja kolmandana kogujad hinnanud viimase kümne vaid 2004. aasta valge-toonekurega „Kultuuripärandi aasta”. See oli aasta Eesti Posti väljaandeid. mark langes esikolmikust kaugele. kümne aasta jooksul üldse esimene Hiidlased isa ja poeg Elmo ja Rain 2009., 2007. ja 2006. aastal oli linnu- kord, kus aasta linnu tempel jäi esi- Viigipuu on hindamise korraldanud mark vastavalt teine, kolmas ja neljas. kohata. Vaatle linde õhku saastamata! Võrgupaikadest http://okoralli2014. jate ühenduse Estbirding liikmed ja aga peamistena võiks esile tõsta või- blogspot.com/ ja http://www.estbir- selle eesmärk on näha aasta jooksul malust vähendada ökoloogilist jala- ding.ee/okoralli-2014/ saab teada oma kodukandis võimalikult palju jälge, suurendada füüsilist aktiivsust uuest isemoodi linnuvaatlusprojek- linde, kasutamata mootoriga sõidu- ja pikendada tervislikku viibimist värs- tist nimega „Ökoralli 2014” ja lugeda vahendeid. kes õhus, uudse ettevõtte põnevust, osalejate muljeid. Algatajate sõnul on igal inimesel samuti majanduslikku aspekti: raha Ökoralli algatajad on linnuvaatle- kindlasti oma põhjus osaleda Ökorallil, jääb bensiinile kulutamata. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I71I 7 | LOOMAD | Kas tunneme FOTO: REMO SAVISAAR FOTO: jäneseid?

Anne Kirk

Mõni on nad arvanud näriliste hulka, keskajal on neid peetud isegi mäletsejateks. Ikka seetõttu, et jänesel tihti „suu käib”. Pealtnäha on nad kõigile hästi tuttavad, ent nende elus on veel palju salapärast.

eadlased paigutasid jänesed inimene: kämbla- ja pöialuud toetu- eriti B-rühma omi [22]. Sellist väärt eraldi jäneseliste (Lagomorpha) vad maapinnale. Üldjuhul jänes küll kraami ei saa ju raisata. Tseltsi juba sada aastat tagasi. ei kõnni, vaid galopeerib, liigutades Et seedekulglas tagurpidikäiku ei Tõsi, närilised on tänapäeva loo- tagajalgu koos. ole, on ainus võimalus tagumisest made seas nende lähimad sugulased. otsast väljuv toitkört uuesti nahka Erinevus on lõikehammaste arvus: Kuidas tulla toime taimtoidulisena? pista. Kõik jäneselised söövad oma jänestel on ülalõuas lõikehammaste Erinevalt närilistest on jänesed täie- esmased väljaheited – rohelised, peh- taga „salajane” väiksem lõikeham- likult taimtoidulised. Seega vajavad med, valgu- ja vitamiinirikkad – otse maste paar. Jahimehed nimetavad nad võimsaid hambaid toidu peenes- pärakust: nii jäävad need saastamata. neid tihvtihammasteks. tamiseks, aga ka samavõrra tõhusat Teise ringi väjaheide peatub jäme- Hoolimata suurtest lõikeham- seedesüsteemi. soole soppides kauem, seal imendub mastest saavad jänesed suu sulgeda: Ometi on jänesel vaid lihtmagu, liigne vesi ning jänes jätab maapin- lõhenenud mokk suletakse lõike- seega pole mitut maokambrit nagu nale kuivad valguvaesed (9%) pabu- hammaste taga, nii et lõikehambad mäletsejatel. Evolutsioon on jänes- lad, mida oleme kõik metsa all näinud. jäävad suust välja. Närilistel sellist tele leidnud teised moodused. Jänese Oma väljaheidete söömine ehk mokalõhet ei ole. pimesool on maost kümme korda koprofaagia kirjeldati koduküüli- Jäneste välimuses on teisigi oma- suurema mahuga. Siin elutsevad kul juba 1882. aastal. Vahepeal see päraseid tunnuseid: tagajalad on ees- miljonid sümbiondid – ainuraksed ja unustati või siis ei peetud ülikoolide mistest märksa pikemad, tallad on bakterid –, kes kääritavad söödud tai- nooblis seltskonnas soliidseks sel tee- karvased nii suvel kui ka talvel. memassi, lõhustavad tselluloosi, aga mal rääkida. Kuigi meile tundub jäneste liiku- ka sünteesivad valku ja vitamiine. Nüüdseks on selgunud, et kõigil mine kerge ja kiire, kuuluvad nad Et pimesoole pinda veelgi suuren- jäneseliste seltsi liikidel on kopro- tallulkõndijate hulka nagu karu ja dada, kulgeb selle siseseinal spiraalne faagia lausa erakordselt põhjalik: keeritskurd, mis on imetajatel üsna 50–95% söödud toidust teeb orga- haruldane. Soolestik on pikk nagu nismis kaks ringi. ikka taimtoidu sööjatel. Ka paljudele närilistele pole see- sugune kohastumus võõras, aga Peamine efekt saadakse nõnda, et jänestel on iseenda väljaheidete FOTO: REMO SAVISAAR FOTO: toit läbib seedekulgla kaks korda. taaskasutus loomariigis ilmselt kõige See on väga teravmeelne lahendus, paremini välja arenenud: esimese ja et pimesooles toodetud valk satuks teise ringi väljaheiteid väljutatakse tagasi eespool asetsevasse peen- kindla korrapära järgi vaheldumisi. soolde, milles toit peamiselt seedub. Näiteks küülikutel on täheldatud, et Ühe katse põhjal ilmnes, et kuigi esimene ringi saadus väljub peami- Jänese kõrvad on korralikud helipüüdjad, söödud rohi sisaldas vaid 10–15% selt öösel, teise oma päeval. mida saab keerata igas suunas, ilma et loom valku, oli esmases väljaheites valku Küllap just tänu koprofaagiale on peaks end pea liigutamisega reetma 30%, peale selle palju vitamiine, jäneselistel toidu seeduvus väga hea, autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 8 I72I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | LOOMAD | umbes 80%, jäädes alla vaid hiirte 90 protsendile. Teised taimedest toituvad mittemäletsejad loomad omastavad toitaineid märksa keh- vemini, näiteks elevant umbkaudu FOTO: REMO SAVISAAR FOTO: 40%. Heast seedimisest järeldub jäneste kui rohusööjate tähtsus looduse aineringes. Tõhusate taimse ainese loomseks muundajatena on kikk- kõrvad tähtsal kohal paljude lihasöö- jate toidulaual.

Jäneselised on maailmas väga laialt levinud: seitsmest maaailmajaost pole neid looduslikult leidunud vaid Austraalias ja Anktarktikas. Inimese kaasabil on see loetelu nüüdseks Hoolimata välejalgsusest on jänesed tegelikult üsna paikse eluviisiga, kodu armastavad olendid kahanenud vaid viimasele. Laialt levinud ja arvuka looma- nesel aastas vaid üks suur pesakond, tel, näiteks mõnel näriliseliigil. Nii rühmana pakuvad kikk-kõrvad häid ent selles võib leiduda isegi tosin on nutriakasvatajal kasulik emanut- näiteid mõnegi ökoloogilise kohastu- poega [14, 21]. ria isasega kokku lasta kohe pärast muse kohta. Näiteks soojadel aladel, sünnitust. Küülikute ja vangistuses kus värskeid taimi leiab suurel osal Pesahoidjad ja pesahülgajad. peetavate halljänestega võib toimida aastast, on ka poegimine jaotunud Elupaik ja eluviis mõjutavad sedagi, samuti. aasta peale üsna ühtlaselt: jänesed kuidas jänesepojad arenevad. Haruldasem on aga jäneste sün- annavad palju, aga väikseid pesa- Jänestel, kes ei ehita pesa, sünni- nituseelne indlemine. Juba üle kondi. Põhja pool, kus sigimiseks vad korraliku karvkattega nägijad poole sajandi tagasi tähendati üles, sobiv aastaaeg on lühem, tuuakse pojad, n-ö pesahülgajad. Esimesel et üsna tiinuse lõpul võivad emajä- ilmale vähem pesakondi, aga neist elunädalal mõistavad nad ohu kor- nesed paaruda ja isegi uuesti tiines- igaühes on rohkem poegi. ral küll vaid liikumatuks jääda, tuda [8, 11]. Nähtuse jälile saadi, Näiteks sigib halljänes Uus- põgenemisinstinkt vallandub alles kui vangistuses peetavatel jänestel Meremaal peaaegu aasta ringi, sün- umbes kaheksa päeva vanusena. pandi tähele kahtlaselt lühikest kan- nib viis-kuus pesakonda, igaühes Pesahülgajad liigid on näiteks meie deaega: ühele poegimisele järgnes vaid kaks poega [6]. Bulgaarias ja hall- ja valgejänes. ootamatult kiiresti teine. Selgus, et Rumeenias annab sama liik aastas Nende lähisugulased küülikud jänese kaheosalise emaka kummaski neli pesakonda kahe-kolme pojaga. kaevavad maasse urud, kus pojad on osas võivad kasvada eri arenguast- Poolas ja Leedus sünnitatakse kolm- kaitstud. Vastsündinud küülikupojad mes looted, kes siis üksteise järel neli pesakonda, kus keskmine poe- on pimedad, roosad ja suudavad oma ilmale tulevad, ilma et ema oleks gade arv on 2,3. Karmi kliimaga kehatemperatuuri hoida viletsasti, vahepeal isaslooma näinudki. Irkutski oblastis sünnib aga emajä- ühesõnaga – pesahoidjad. Enamikul imetajail takistavad tii- Pesahülgajatel on jällegi seevõrra nushormoonid uue munaraku aren- pikem tiinus: näiteks valgejänesel gut ja inna teket enne sünnitust. Kui 50 päeva, küülikul vaid 30 päeva. seda tulebki ette, siis harva, hormoo- Piltlikult öeldes veedab jänesepoeg nide häire puhul. Jänestel on aga

FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: selle aja veel ema kõhus, mille küü- tiine looma uus tiinus ehk super- likupoeg karvutu ja väetina juba uru fetatsioon normaalne nähtus. Selle seinte vahel. sagedus looduses pole küll teada.

Sellega jäneseliste sigimise iseära- Pole imestada, et jäneseid on pee- sused ei piirdu. Vähemalt perekon- tud suure viljakuse sümboliks. nale Lepus, kuhu kuuluvad ka Eesti Emasloomad on sageli valmis ind- jänesed, on omane munaraku küp- lema: jänestele on omane nn semine ja vabanemine ehk ovulat- indutseeritud ovulatsioon, st viljas- sioon kohe poegimise järel ning isegi tumiseks pole vaja oodata kindlal ajal tiinuse lõppjärgus. toimuvat ovulatsiooni nagu paljudel Selline põhjalik koorimistöö viitab Tõsi, kiiret ovulatsiooni poegimise muudel loomadel, vaid kurameeri- haavikuemandale järel võib ette tulla teistelgi imetaja- mine ja paarumine vallandabki ovu- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I73I 9 | LOOMAD |

veidi suuremad: keskmine halljänes kaalub 3,5–5,5 kg, (Eesti keskmine 4,7 kg, maksimum 7,6 kg), valge- jänes aga vaid 3–4 kg (Eesti suurim 5,25 kg) [1]. FOTO: REMO SAVISAAR FOTO: Suvekasuka üldvärvuse järgi pole liike lihtne eristada: halljänes on suvehooajal hallikasruuge, val- gejänes pruun, kõhupool on mõle- mal valge. Talvel on asi muidugi päevselge: halljänes muutub siis Nii nagu närilistel kasvavad ka jäneseliste heledamaks halliks, valgejänes aga hambad pidevalt, kuludes samas närimise tõttu. Pildil oleva küüliku pealuu omanik oli puhasvalgeks. Saartel ja Lääne-Eestis paraku oma alumised hambad kaotanud, jääb osa valgejäneseid talvelgi sina- mistõttu ülemised ei saanud koormust kashalliks. Mõlema liigi kõrvatipud ja kosusid ülemäära pikaks. Eesmiste on alati mustad, erinevalt näiteks hammaste taga on näha jäneselistele küülikutest. iseloomulikud tihvtihambad (i2) JOONIS: ILLUSTRIERTER DER LEITFADEN NATURGESCHICHTE DESTHIERREICHES, 1876 Kahe liigi päritolu ja ajalugu mee- latsiooni. Indutseeritud ovulatsioon nutades saame erinevusi ehk roh- on omane ka näiteks kassidele. kemgi kui sarnasusi. Valgejänes on Küll oleks lihtne peitu pugeda – kui vaid seda Ka isased on alatasa valmis viljas- Eesti põlisasukas: ta asustas meie ala varjevärvust ei oleks! tama: munandid, mis sigimisvälisel peagi pärast viimast jääaega, üsna ajal on kõhuõõnes, laskuvad vara- kohe, kui oli kujunenud esmane uusim, kui just šaakal seda kohta ära kevadel naha alla, kuhu jäävad sügi- tundrailmeline taimestik. Siia levis pole võtnud. seni, püsides aktiivsena. Munandite ta idapoolsetelt taigaaladelt [23]. Põhja-Eestisse jõudis halljänes asukoht on pärisimetajate seas See seletab valgejänese kohastu- tõenäoliselt alles 19. sajandil [23], erandlik: need paiknevad sugu- must karmi kliimaga. Valge talvekasu- Liivimaal elutses ta kroonikute and- tist eespool nagu kukkurloomadel. kas ja laiad käpad on kohastumused meil juba 16. sajandil [13]. Halljänes Mõlemi sugupoole sugurakud arene- eluks lumes. Valgejänese jäljed on on siia levinud Lõuna-Euroopa step- vad suvepoolaastal pidevalt, tagades seepärast laiemad kui halljänesel. pidest siis, kui inimene asendas met- võimaluse korral viljastumise. Näib, et ka pikem tiinusaeg kui soo- sad põllumaaga. jamaajänestel – 49–50 päeva [2] – on Oma päritolu tõttu pole halljä- Eestis elavad kaks jäneseliiki on kujunenud karmide olude tõttu. nes meie kliimaga kuigi hästi kohas- esmapilgul üsna sarnased. Suvel tunud ja ilmastik mõjutab tema on eemal silkajail raske vahet teha. Halljänes seevastu on Eesti fau- sigimist rohkem kui valgejänesel. Abiks võib olla elupaik, kus jänest nas suhteliselt uus liik. Looduslikult Soojal kevadel algab tiinus ja poegi- kohtame: valgejänest nimetatakse siia jõudnud imetajatest on ta suisa mine varakult ning pole haruldane, ka metsajäneseks, halljänest põllu- jäneseks. Igas vanuses ja igal aastaajal on jäneseliike kõige kindlam eristada saba kuju ja värvuse järgi, mis põge- ARNE ADERFOTO: neval jänesel on enamasti näha. Halljänesel on saba piklik, ülapool on must, valge servaga, alapool on valge. Valgejänese ümar sabatutt on lühike ja alati valge. Lähedalt saab tunnuseid muidugi paremini vaadelda. Halljänese kui soojamaalooma karv on veidi hõredam ja lühem ning väljaula- tuvad kehaosad – jalad, kõrvad, saba – pikemad kui valgejänesel. Kui halljänese kõrvalest ettepoole vastu pead suruda, ulatub see üle ninaotsa, valgejänesel aga vaevalt ninani. Halljänesed on valgejänestest Valgejänese (pildil) tunneb ära saba valge ülakülje järgi. Halljänesel on seal silmatorkav must laik autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 10 I74I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | LOOMAD | kui järgnevate külmadega esimesed pesakonnad hukkuvad. See võib olla ökoloogiline lõks, mida vältima pole evolutsioon jõudnud meie uusasukat veel õpetada. FOTO: REMO SAVISAAR FOTO:

Halljänese sigimist on Eestis uuritud. Üksikuid poegimise või poegade ime- tamise juhte on registreeritud kõiki- del kuudel. Peamine poegimisperiood aga kestab märtsist septembrini. Augustis-septembris on üldiselt siiski vähem tiineid loomi kui kevade poole. Nähtavasti on tegu nende vähestega, kes toovad kolmanda pesakonna. Eriti varieeruv on kevadine sigimise algus. Jooksuaeg võib soojal talvel alata koguni jaanuaris, enamasti veebruari teisel poolel [1]. Tiinuse kestus on paljude uurimuste tõttu Tegelikult olen ma põllukivi! üsna hästi teada, see on 42 (40–44) päeva. Pehmetel talvedel, näiteks siiski ei sigi. Võimalik, et põhjapool- 1970. ja 1971. aastal, tulid esimesed sed asurkonnad on rutakamad sigijad. pojad ilmale juba märtsis, 1972. aas- Halljänese emasloomad pole ühes tal koguni veebruaris. Üsna tavaline sigimisfaasis: kui ühel on tiinus veel FOTO: ARNE ADERFOTO: on, et esimesed pojad sünnivad alles algjärgus, võib teine juba hakata sün- aprilli teisel poolel [9]. nitama, kolmas imetab jne. Nii on Esimeses pesakonnas on tavaliselt raske kindlaks teha, mitu pesakonda üks poeg või kaks, teine, suvine pesa- emastel looduses tavaliselt sünnib. kond nelja kuni kuue pojaga on suu- Ligikaudu võib oletada, et kaks-kolm rim, korra oleme näinud isegi seitset pesakonda aastas. Poegi on ühes loodet, augustis-septembris sünnib pesakonnas keskmiselt kolm, kõige jälle vähem, üks kuni kolm poega. sagedamini aga neli [9]. Meie uurimuses olid sigimishooaja haripunktis kõik emasloomad kas tii- Valgejänese sigimise kohta on teavet ned või imetasid. Kirjanduse andmeil vaid kirjandusest. Taigaloomana on ta tavaliselt 100% asurkonna emastest kohastunud üsna külmade oludega.

Valgejänes ajab lumel liikudes varbad FOTO: REMO SAVISAAR FOTO: laiali. Tihtipeale aitab see püsida hapral lumekoorikul (alumised jäljed), vahel siiski mitte (ülemised jäljed) Karvavahetuseks annab esmase sig- naali valgusrežiim, temperatuur võib seda nihutada vaid nädala või paar. Nii võib soojal sügistalvel, nagu tänavugi, kohata valgeid jäneseid lumeta maastikul. See kaitsevärvus mõjub küll vas- tupidisena oma eesmärgile. Kevadel vahetatakse karva märtsi teisel poolel ja aprillis. Jooksuaeg on samuti märtsis. Rootsis on valge jänesel kaks, vähestel kolm pesa- Halljänest kutsutakse rahvasuus ka kootjalaks konda suve jooksul, pesakonnas on autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I75I 11 | LOOMAD |

halljänesel leida suvi läbi, oli jahimeeste seas levinud arvamus, et neil sünnib viis-kuus pesakonda aastas. Tõepoolest, ovulatsioon ehk indle- FOTOD: AIVO TAMM AIVO FOTOD: mine on jänestel võimalik sageli, ent tulemus – kaks-kolm pesakonda – jääb jahimehejuttudele kõvasti alla.

Neljas müüt: jäneste sigivus on suur ka seepärast, et järglasi annavad juba samasuvised pojad. Teadlased on siiski kindlaks teinud, et meie laiuskraadil ja kogu Euroopas jänesed oma sünniaastal ei sigi. Suguküpseks saadakse kaheksa- üheksakuusena, sigimist alustatakse pärast talvitumist. Erandeid on igast loodusseadusest: Saksamaal ühes uurimuses leiti, et üks protsent sama- aastastest halljänestest oli viljastatud. Valgejänese jäljed (vasakul) on ümarama kujuga kui halljänesel (paremal). Liike aitab eristada ka keskkond: valgejänest kohtab pigem metsas, halljänest lagedal ja metsaservas Viies, küll vähem levinud müüt: poegi sageli kolm-neli, aga see arv Teine müüt: jänes magab lahtiste jänesed on võimelised ristuma kõigub ühest seitsmeni [2]. silmadega. Pole usutav, sest jänese küülikutega. Teadlased on seda silmalaugude ehitus ei erine teiste kontrollinud tehisviljastamise abil: Jäneste kohta kuuleb sageli müüte. imetajate omast. Pole mingit põhjust loode hukkus juba mõnerakulisena. Ühe uskumuse järgi kikk-kõrvad kas arvata, et ta lauge une ajaks ei sulge. Ka kuulus Vellavere ilmatark Vadim ei imeta oma poegi üldse või teevad Küll aga ei saa kikk-kõrv paljude Želnin tegi selleks katse: pani küü- seda vaid mõne päeva. Selle müüdi teiste loomade ihaldatud kõhutäitena liku metsa äärde köide. Katse tule- kummutasid veenvalt Madalmaade lubada endale nii rasket und, et keegi musest ja küüliku saatusest ajalugu teadlased, jälgides raadiosaatjate abil võiks märkamatult läheneda. Kas vaikib. halljänese pesakonda [3]. Uuritud mõni inimene on näinud metslooma peres imetati poegi 33 päeva. Tõsi, looduses häirimatult magamas, süga- Kas hall- ja valgejänese ristand on ema ei jäänud poegade juurde kaue- vas unes? viljakas või viljatu? Seegi küsimus maks ega soojendanud neid. Ta käis on pakkunud omajagu kõneainet. Et poegi imetamas poegimiskoha lähe- Kolmas müüt: muinasjutuliselt suur ristandeid vahel ette tuleb, see on duses üks kord päevas päikeseloo- viljakus. Kuna väikseid poegi võib jahimeestele hästi teada, vene jahi- jangu aegu, toites neid mõne minuti. Et selline pikk imetamine pole erand, vaid üldisem nähtus, näitasid jänesekasvatajate kogemused puuris peetud loomade kohta. Enne kolme nädala vanuseks saamist võõrutatud ARNE ADERFOTO: pojad kõhnusid ja surid. Vähemalt 20–30 päeva imetatud pojad võisid ellu jääda. Lehmapiimaga ei õnnestu jänese- poegi üles kasvatada, sest nad vajavad rasvarikast, 17–27-protsendist piima. Selle jõul on kasv väga kiire: ühe kuuga saab 100–110-grammi- sest vastsündinust ühekilogrammine volask [11]. Esimesel elunädalal toituvad jänesed ainult emapiimast, mille rasvasisaldus on alguses lausa 27%. Teisel nädalal hakatakse ka rohtu Halljäneste pulmad Matsalus. Talvel pigem eraklikud loomad hakkavad kevadel üksteise vastu näksima. elavat huvi tundma autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 12 I76I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | LOOMAD | FOTO: ARNE ADERFOTO: FOTO: MARGIT MÕTTUS FOTO:

Halljänese pojad. End maad ligi surudes ja liikumatuks jäädes võib pääseda nii mõnestki soovimatust külalisest mehed ütlevad nende kohta tumak. Niiviisi tõrjubki uustulnuk põlis- teada saada. Elab ju meil Saaremaa ja Varem arvati, et ristand on alati vil- asuka välja. Ilmekas näide sama- Läänemaa kadastikes valgejänes, kes jatu. Katsed on aga andnud huvi- suguse nähtuse kohta on ameerika talveks valgeks ei lähe ja keda seni on tavaid tulemusi. Emane halljänes naaritsa ehk mingi tõttu välja tõr- peetud valgejänese alamliigiks. Kes ristub isase valgejänesega ainult jutud euroopa naarits. Ka naaritsa need sinihallid valgejänesed geneeti- tehislikul seemendamisel, ristandi isasloomad ei suutnud oma vastas- liselt on? viljakus pole teada. Emane valge sugupoole pärast minkidega konku- jänes ja isane halljänes paaruvad reerida, üks liik sekkus teise suguellu Jänesed on olnud menukad jahiloo- aga vabatahtlikult ja nende järglased ja tagajärg olid kurb. mad läbi aegade. Vanadest krooni- on sageli viljakad [16]. Vähe sellest, Jäneseliikide ebavõrdne sigimis- katest võime lugeda, et metsakanalisi kuna halljänese isased on suuremad konkurents võimaldab paremini ja jäneseid leidus siin kandis lausa ja tugevamad, tõrjuvad nad valge selgitada, miks halljänes on niivõrd kirjeldamatult palju. jänese isased emaste juurest kõrvale. kiiresti levinud põhja ja kirde poole Veel maailmasõdadevahelisel Viljakad ristandid paaruvad loodu- [18]. Näiteks Venemaal on halljänes ajal elas Eestis arvukalt väikeulu- ses pigem jällegi isaste halljänestega. saja aasta jooksul (1825–1934) laien- keid. Jänesejahid olid väga edukad, Nii levivad eelisjärjekorras halljänese danud levilat põhja ja itta lausa kaks Lõuna-Eestis õnnestus lasta kuni 50 geenid ja valgejänese omad jäävad miljonit ruutkilomeetrit [20]. jänest päevas, Põhja-Eestis 20–30. unarule. Eriti drastiliselt ilmneb see Kuna Eestis valge- ja halljänese Sel ajal kütiti aastas umbes 60 000 – nähtus just siis, kui valgejäneseid on levilad kattuvad, on teadlastel ehk 100 000 jänest (hall- ja valgejänesed niigi vähe. soodne võimalus midagi huvitavat kokku) [12]. Lihakehasid ja nahku viidi kuni teise maailmasõjani Saksamaale. Kogu iseseisvusaja eksporditi kuivatatud nahku tonnide viisi (keskmiselt neli-viis tonni aastas) ka Inglismaale FOTO: MATI KOSE MATI FOTO: ja isegi Ameerika Ühendriikidesse. Jänese nahk pole kuigi vastupidav, need kõlbasid vaid vildi tooraineks. Karusnahkade vastupidavuse skaalas, kus 100 palliga on väärtustatud kõige vastupidavam, saarma nahk, on jäne- senahkadele antud vaid 5–10 palli [4]. Veel 1960. aastatel kütiti aastas üle 10 000 halljänese ja üle 3000 valge- jänese. Kumbagi liiki loendati siis üle 100 000. 1990. aastateks oli jäneste arvukus vähenenud hinnanguliselt juba üle kolme korra, kumbagi liiki loen- Valgejänese poeg. Erinevalt küülikutest on jänesed pesahülgajad: pojad sünnivad korraliku dati alla 30 000 ning kumbagi kütiti karvkattega ja nägijatena. Õigupoolest jänesed pesa ei ehitagi umbes 2000 looma. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I77I 13 | LOOMAD |

jälgi / km 2 halljänes „Kui õieehtes kevad oli möödas, tuli linnapea üle käib, nende seas mõned linnudki. 1,8 valgejänes Humpalile meelde, et vaja metsa minna Rebast peetakse peamiseks ohuks. 1,6 rebane uusi tänavusi jäneseid kokku arvama. Esile on toodud nõukogudeaegse [---] Põõsastest vahtisid jänkupoisid ja suurpõllunduse ja põllumajandus- 1,4 tegid sõnakuulelikult teatavaks oma keemia mõju, eriti halljänesele kui sünnitunnistuse numbri: „Esimene, Teine, 1,2 põlluliigile. Ent ka pärast nõuko- Kolmas.” Linnapea kirjutas need märkmikku.” gude aja lõppu, kui suurpõllundus Niiviisi loendati jäneseid röövel Rumcajsi 1 jäi soiku ja kütiti vähe, ei taastunud raamatus, tänapäeva Eestis on aga teadlased 0,8 jäneste arvu oletamisest loobunud. jäneste arvukus ilmselt kuigivõrd. Jääb võimalus süüdistada haigusi, 0,6 Jäljeridade tiheduse järgi loendusruutudes hinnatakse vaid suhtelist arvukust võrreldes mida jänestel on teada palju. 0,4 varasemate aastatega. Need numbrid on üldiselt ikka kahanenud, ent näikse viimasel Üht uut ja karmi viirushaigust, mil- 0,2 ajal stabiliseeruvat [19] lel ei ole veel ametlikku nime, võib 0 nimetada jänesegripiks. Inglise 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 keeles tuntakse seda nimetuse all European brown hare syndrome (EBHS). 2006. aasta jahihooajal kütiti 1058 Kuhu küll kõik jänkud jäid? Jahi Jänesegripp kirjeldati 1980. aas- halljänest ja vaid 333 valgejänest. meeste kaela ei saa jäneste vähene- tal Rootsis Gotlandi saarel halljäne- Viimasel kolmel aastal on lastud hall- vat arvukust ajada. Omal ajal kütitud sel, kuid see nakatab ka valgejänest. jäneseid umbes 500 ja valgejäneseid 10–20% asurkonnast ei saanud arvu- Järgmise 10–15 aasta jooksul diag- umbes 100 looma aastas. Võrreldes kusele nii suurt liiga teha. noositi seda haigust veel paljudes 1960. aastatega on olukord tublisti Jäneste arvukust mõjutab hulk tegu- Euroopa riikides, õigupoolest pea- muutunud. reid. Meil elab palju röövloomi – nii aegu kõikjal, kus uurimine ette liigiliselt kui ka arvuliselt –, kelle jõud võeti. 1990. aastal leiti haigus esimest Praegu on jäneste arvu kirjapane- haavikuemandast ja tema poegadest korda Soomes [15]. 1999. aastal sur- kust loobutud, sest hinnata saab vaid suhtelist hulka: kas neid on rohkem või vähem kui eelnenud aastal. Rodentia (närilised) Jäneste olukorda jälgib nüüd keskkonnaagentuur: ulukiseire raames loendatakse ka jäneseid. Seda Glires tehakse jäljeridade järgi lumel: alates 2006. aastast on paika pandud kolmekilomeetrise külje pikkusega Lagomorpha (jäneselised)) loendusruudud, mis käiakse igal aastal läbi ja loetakse üle, mitu korda ristub jänese rada loendaja omaga. Arvukuse indeks on jäljeridade arv ühe kilomeetri loendusmarsruudi Scandentia (tupaialised) es kohta. Seesuguse jäljeridade indeksi alusel saab võrrelda suhtelist arvukuse muutust eri aastatel [19]. Dermoptera (karustiivalised)d) Nende andmete graafikul on jäne- hontoglir c sejälgede sageduse kõverad suun- Euarchonta

dunud enamasti ikka allapoole (vt uar E joonist). Alates 2011. aastast on aga nii ruutloenduse kui ka jahimeeste Primatomorpha hinnangul halljäneste arvukus jäänud püsima ning viimaste andmete järgi näib olevat isegi veidi suurenenud. Ka valgejäneste arvukus on 2013. aasta andmete järgi pisut suurenenud. Primates (esikloomalised)sed) Kõrvutades pikema aegreaga, on

kõik seirenäitajad siiski endiselt väga JOONISE ALLIKAS: EN.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/GLIRES, PRESIDENDI ERIK PEINAR FOTO: VÄLISMINISTEERIUM / WIKIMEDIA / COMMONS viletsad. Kuna rebaseid on praegu suhteliselt vähe, on ometi põhjust Jäneseliste päritolu tänapäevase arusaama järgi. Nagu näha, on nad Eesti looduses koos optimismiks. närilistega inimese lähimad sugulased autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 14 I78I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | LOOMAD | nuna leitud jänestest diagnoositi see Soomes 35 protsendil [17]. Ei saa välistada, et just see haigus on süüdi ka Eesti jäneste vähesuses. Meil pole seda haigust seni uuritud. Jänesegripile on iseloomulikud tugevad verejooksud ja sellest tule-

nevad kahjustused siseelundites: KINGHAM DAVID / FOTER.COM FOTO: neerudes, põrnas, südames, kopsus, enim aga maksas. Peale veritsuse võivad need elundid ka suureneda. Kesknärvisüsteemi häirete tõttu võib loomal kaduda põgenemisinstinkt ja tasakaal. Näiteks jookseb jänes rin- giratast, ei karda koera ega inimest. Ägeda haigusvormi korral võib loom surra nii ruttu, et haiguse tun- nused ei jõua avaldudagi, sel juhul surrakse enamasti juba kolm-neli päeva pärast nakatumist. Nakatunud Jäneste ja küülikute kõrval kuuluvad jäneseliste seltsi ka viiksjänesed (Ochotonidae), kes on jänestest sureb enamasti 30–90%, oma nime saanud kõrgehäälse hoiatushüüu järgi. Viiksjänesed elutsevad enamasti külma mõnikord isegi kõik [7]. kliimaga mägistes paikades Need halljänesed, kes on haiguse üle elanud, saavutavad immuunsuse ja toiminud ka Ukrainas ja Leedus. Ühes 8. Hediger, H. 1948. Die Zucht des Feldhasen (Lepus europaeus Pallas) in Gefangenschaft. – levitavad viirust pikka aega. Peamiselt kasvanduses pandi tähele, et haigus- Physiol. Comparata et Oecologia 1: 46–62. nakatutakse, puutudes kokku nakkus- puhangu algul tiined emasloomad kas 9. Kirk, Anne 1997. Jänesed. AS Infotrükk, Eesti Keskkonnafond, Tallinn. kandja endaga, aga ka tema väljahei- hukkusid või oli neil nurisünnitus [5]. 10. Kirk, Anne 2003. Halljänes on meil uustulnuk. detega saastunud toidu ja veega. Mõne Rohkem haigestuvad täiskasvanud – Eesti Loodus 54 (2/3): 124–125. 11. Martinet, L.; Demarne, Y. 1984. Nursing beha- teadlase arvates levib viirus ka putu- isendid. Pojad võivad pärida emalt viour and lactation in the brown hare (Lepus kate või isegi inimeste kaudu. platsenta või piima kaudu immuun- europaeus) raised in captivity. – Acta Zool. Fennica 171: 187–190. Täpsemat infot saadakse jänese- suse (antikehad) ega haigestu. Mitme 12. Mathiesen, Andres 1939. Jahinduse ja met- kasvandustes. Jäneseid vangistuses kuu pärast see kaitse kaob ja suured sanduse vahekordadest. – Eesti Metsanduse Aastaraamat IX. Tartu. pidada on väga vaevarikas, tea- pojad võivad haigestuda. 13. Münster, Sebastian 1541. Cosmographia. Basel. duslikel eesmärkidel on suudetud Nii looduses kui ka kasvandustes 14. Pielowski, Z. 1971. Lenght of life of the Hare. – Acta Theriologica XVI, 6: 89–94. rajada mõned kasvandused Itaalias ja ilmnebki suurim suremus sügiseti, 15. Salmela, P et al.1993. The occurrence of Prantsusmaal, lühikest aega on need kui hulk noori jäneseid on kaota- European brown hare syndrome in Finland. Acta Veterinaria Scandinavica 34: 215–217. nud emalt saadud kaitse. Inimestele 16. Schröder, J. et al. 1987. Hybrids between Lepus ja kiskjatele on see viirus seni osu- timidus and Lepus europaeus are rare although fertile. – Hereditas 107: 185–189. tunud ohutuks. Siiski soovitatakse 17. Syrjälä, P. et al. 2005. European brown hare jahimeestel jänestega tegeldes olla syndrome in free-living mountain hares (Lepus timidus) and European brown hares (Lepus ettevaatlik. ■ europaeus) in Finland 1990–2002. – Journal of Wildlife Diseases 41: 42–47. 1. Aul, Juhan; Ling, Harry; Paaver, Kalju 1957. 18. Thulin, Carl-Gustav 2003. The distribution Eesti NSV imetajad. Tallinn. of mountain hares Lepus timidus in Europe: 2. Bergengren, Arne 1969. On genetics, evolution a challenge from brown hares L. europaeus? – and history of distribution of the heath-hare, Mammal Rev. 33, 1: 29–42. distinct population of the arctic hare, Lepus timi- 19. Veeroja, Rauno jt 2013. Ulukiasurkondade sei- dus Lin. – Viltrevy 6, 5: 381–460. sund ja küttimissoovitus 2013. Ruutloendus. 3. Broekhuizen, S.; Maaskamp, F. 1976. Behaviour keskkonnainfo.ee/ulukid.

FOTO: GOTHICBOHEMIANSTOCK.DEVIANTART.COM FOTO: and maternal relations of young european hares 20. Фолитарек, С. 1940. Географическое during the nursing period. – Ecology and ma- распространение зайца-русака Lepus europaeus nagement of eur. hare populations, Warszawa: Pall. в СССР. – Тр. Инст. Эвол. Морфол. им. 59–67. А. Н. Северцова. T. III, вып. 1: 79–139. 4. Dathe, Heinrich; Schöps, Paul 1986. 21. Груздев, Василий Владимирович 1974. Экология Pelztieratlas. Jena. зайца-русака. Москва. 5. Drews, B. et al. 2011. Epidemiology, control 22. Наумова, Елена Ивановна 1981. Функциональная and management of an EBHS outbreak in cap- морфология пищеварительной системы грызунов Jäneste komme poksi abil suhteid klaarida on tive hares. – Veterinary Microbiology 154, 1–2: и зайцеобразных. Наука, Москва. pakkunud inspiratsiooni kunstnikele. Üksteist 37–48. 23. Паавер, Калью 1965. Формирование териофауны ei tuuselda sugugi ainult isased, tihtipeale 6. Flux, J. 1964. Hare Reproduction in New и изменчивость млекопитающих Прибалтики в Zealand. – N. Z. J. Agric. 109, 6: 485–486. голоцене. Академия наук ЭССР, Тарту. peab just emase lähedust otsiv jänesehärra 7. Gavier-Widen, D.; Mörner, T. 1991. võtma talt vastu korraliku keretäie. Erinevalt Epidemiology and diagnosis of the European Anne Kirk (1944) on zooloog-ökoloog, uurinud brown hare syndrome in Scandinavian count- halljänese ja põdra sigimist ja juurdekasvu ning kängurutest ei kasuta jänesed poksis ries: a review. – Rev. Sci. Tech. Off Int. Epiz. 10: õpetanud Tartu ülikooli zooloogiakateedris ja loo- jalalööke 453–458. maökoloogia õppetoolis. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I79I 15 | PUTUKAD | Kuidas putukat ära tunda IV Tirtsud, ritsikad ja teised

Mati Martin

Eelmises numbris tegime algust närivate vaegmoondega putukate tutvustusega. Sama evolutsiooniharuga jätkame siinses kirjutises.

eekord tutvume kuue selt- siga: sihktiivaliste, nahk- Stiivaliste, kilkprussakate, kevikuliste, mõnskäpaliste ehk hõre- sooneliste ning tsorapterilistega. TAMM AIVO FOTOD:

SIHKTIIVALISED (Orthoptera) See teaduslik nimetus tundub nii mõnelegi lugejale võõras. Aga kui öelda, et juttu tuleb rohutirtsudest ja ritsikatest, on kohe asi selge. Sihktiivaliste liike on maailmas umbes 20 000 ja Eestis umbkaudu 40, nad on väga mitmesuguses suu- ruses (8–80 mm), saleda ja külgedelt kokku surutud kehaga putukad. Silma torkavad pikad tugevate reie- lihastega tagajalad, millega tehakse pikki hüppeid.

¥ 1. Ritsiklaste kuulmiselundid asuvad Vaegmoondega putukad jagunevad kahte eesjalgade sääres. Fotol demonstreerib seda suurde harru: Paraneoptera (imevad vaeg- heinaritsikas ehk „käsnasalvaja” moondega putukad) ja Polyneoptera (näri- vad vaegmoondega putukad). Polyneoptera Enamasti liiguvadki sihktiivalised haru jaguneb omakorda kümneks seltsiks jalgsi, tiivad võetakse appi alles vii- (poolpaksus kirjas on märgitud siin artiklis käsitletud seltsid, ülejäänuid on käsitletud mases hädas. Tiivad on tihedalt soo- eelmises numbris): nestatud, eestiivad kitsad ja nahkjad, Orthoptera – sihktiivalised tagatiivad seevastu lehvikjad, laia Dermaptera – nahktiivalised kannasagaraga ning paljudel liikidel Grylloblattodea – kilkprussakalised värvilised. Plecoptera – kevikulised Nagu muude vaegmoondega Embioptera – hõresoonelised putukate seas on ka sihktiivaliste Isaste tagakeha tipul on kaks Zoraptera – tsorapterilised hulgas liike, kus leidub nii täismõõ- urujätket (cerci), emastel muneti, Dictyoptera – nahikulised dus tiibadega kui ka lühitiibseid, mis mõnel liigil on mõõgakujuline. Phasmoptera – kojuselised rudimenteerunud tiibadega isendeid. Muusika on sihktiivaliste elus täht- Isoptera – termiidilised Täismoondega putukate seas sellist sal kohal, nii heli tekitamise kui ka Mantophasmatodea muutlikkust ühe liigi piires ei kohta. kuulmiselundid on hästi arenenud. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 16 I80I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | PUTUKAD | FOTOD: AIVO TAMM AIVO FOTOD:

¥ 2. Lauluritsikas on üleni roheline, sulandudes hästi oma keskkonda Munetakse mulda, tavaliselt paki- kestena. Sihktiivalised tegutsevad peamiselt päeval, on sooja- ja kuivalembe- sed putukad. Nad elavad puudel ja põõsastel, ka avamaastikul, mõned, näiteks sorilased ja osa kilklasi, aga ¥ 3. Ääris-niiduritsikas on tavaline niiskete niitude elanik, kuid kõrges rohus ei torka ta nii isegi pinnasesse kaevatud urgudes. kergesti silma kui tema suuremad suguvennad laulu- ja heinaritsikas Sihktiivaliste selts jaotatakse kaheks alamseltsiks: ritsikalised ja nikku kohatud ka mandril, peamiselt tirtsulised. küll merelähedastel aladel. Suvel niitudel jalutades teeb Alamseltsi ritsikalised (Ensifera, ka meie jalge ees pikki hüppeid rohe- Dolichocera) kuulub Eestis 11 liiki. kas-pruunilaiguline heinaritsikas Selle alamseltsi tunneme ära pik- (Decticus verrucivorus; ¥ 1), meie kade niitjate tundlate järgi: enamasti kolmas suur ritsikas. Rahva seas on need kehast pikemad. Üldiselt on ta tuntud rohkem „käsnasal- on ritsikad röövtoidulised, ent kui vaja” nime all. Oma nime on see saaki napib, lasevad hea maitsta ka ritsikas saanud sellest, et ta enese- ¥ 4. Männiritsikas on metsaelanik. Ta on taimedel. kaitseks hammustab ja eritab haa- näide ritsikaliigi kohta, kelle valmikutel Heli tekitavad ritsikalised tiibu vale suu kaudu pruunikat maosisu. polegi tiibu üksteise vastu hõõrudes. Kuulmis- Rahvapärimuse järgi on sel pruunil organid paiknevad aga hoopis huvi- vedelikul ravitoime, sellega saab tavas kehapiirkonnas, nimelt ees nahalt eemaldada soolatüükaid. jalgade säärtes (¥ 1). Üsna arvukad on niitudel, Välimuse järgi saame ritsikaliste eriti niisketel niitudel, niiduritsi- seas eristada ritsiklasi (Tettigonidae), kad (perekond Metrioptera; ¥ 3). kilklasi (Gryllidae) ja pinnases Eelkirjeldatud liikidest on nad pise- elavaid jässaka kehaga sorilasi mad ega torka seetõttu nii silma, (Gryllotalpidae). ka on nende sirin tagasihoidlikum. Teistest ritsikatest veidi erineva väli- Ritsiklased on meile tuntud oma musega on (okas)metsades elav män- siristamisega sumedatel suveõhtutel. niritsikas (Barbitistes constrictus; ¥ 4). Kui soojad ilmad kestavad, laulavad Tema tegutseb öösiti, päeva veedab nad kuni septembrini. liikumatult puutüvel. ¥ 5. Toakilk oli varem meie taludes tavaline Sirina autorite seas on tavaliselt elanik, kes ahju taga siristades ei lasknud kaks teistest märksa kerekamat ja Omaette ritsikaliste rühm on kilk- päevatööst väsinud perel öövaikust nautida valjuhäälsemat liiki, mandril rohelist lased. Need soojalembesed liigid on värvi harilik lauluritsikas (Tetigonia arvukad soojemates maades, meil gusest märksa arvukamalt. Sellele cantans; ¥ 2), aga Saaremaal veidi on suutnud end sisse seada toakilk liigile on prügimägede sulgemine pikema kehaga roheline lauluritsi- (Acheta domestica; ¥ 5), nagu nimigi mõjunud halvasti. kas (T. viridissima). Pikka aega arvati, ütleb, inimese juures. Siiski suutsid et need kaks liiki ei saa koos elada, need tegelased elada ka prügimäge- Kõige omapärasem ritsikaline Eestis kuid viimastel aastatel on saareela- del, mida Eestis kunagi leidus prae- on ilmselt kaerasori (Gryllotalpa autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I81I 17 | PUTUKAD | FOTO: MATI MARTIN MATI FOTO: FOTO: HUBERT POLACEK FOTO:

¥ 6. Kaerasori tunneb kohe ära ¥ 8. Käristaja lennul. Selgelt on näha punased tagatiivad, ent foto ei anna edasi lennuga tema omapärase välimuse järgi. Ta kaasnevat heli on putukamaailma mutt, kaevates labidakujuliste eesjalgadega liivases on neid hea eristada kehast märksa Enamik hulgisigivaid putukaliike pinnases pikki käike lühemate tundlate järgi. Heli teki- on pisikesed ega torka silma, kuid tatakse, hõõrudes sääri vastu tiiva- rändavad tirtsud on kuni 6 cm pik- sooni. Kuulmiselund asub tagakeha kused. Rännuks kogunevad nad hiid- esimeses lülis. Tirtsulised on väga parvedesse. Tirtsuparve ulatust on mitmesuguse eluviisiga taimtoiduli- mõõdetud ühest kuni mitmekümne sed polüfaagid (st toituvad paljudest ruutkilomeetrini, putukate arvu FOTO: MATI MARTIN MATI FOTO: taimeliikidest). Välimuse järgi saab ruutkilomeetril on hinnatud 40–80 nad jagada kahte rühma. miljonini. Arvutuste järgi suurim parv, mida kunagi kohatud, kattis Tirtslastel (Acrididae; ¥ 7–10) on 513 000 ruutkilomeetrit ning sisal- rindmik lühike. Tirtse kohtame nii das endas 12,5 triljonit isendit. On niisketel kui ka kuivadel niitudel. selge, et kui selline armaada laskub Võrreldes ritsikatega on tirtsu- viljapõllule, ei jää taimedest midagi liike omavahel märksa raskem eris- järele, sest tirtsude isu on suur. Üks tada. Kõige lihtsamini tunneb ära emane isend vajab arengu läbimiseks Lääne-Eestis ja saartel elava käris- keskmiselt 44 g, isane 30 g toitu. taja (Psophus stridulus; ¥ 8, 9), kelle üksikuid isendeid on leitud ka Kagu- Eesti äärmisest sopist. See tirtsuline ¥ 7. Harilik rohutirts elab väga ei köida tähelepanu mitte üksnes mitmesugustes elupaikades oma erkpunaste tagatiibadega, vaid ka lennul kuuldava käriseva-sahi- TAMM AIVO FOTO: gryllotalpa; ¥ 6), kes on elupaigaks seva heli tõttu, mida tekitavad üks- valinud veekogudelähedased niis- teise vastu hõõrduvad tiivad. ked liivased alad. Sinna kaevab ta Meie kandi tirtslased elutsevad pinnasesse pikad käigud. Kevadel üksikult, lõuna pool leidub ka par- istub isane kaerasori oma uruserval velise eluviisiga liike. Vahemere ja ja siristab nii, nagu ritsikas muiste. Väike-Aasia piirkonnas on tuntud Talle ei tee liiga kevadine suurvesi, rändava eluviisiga rohutirtsud, kel- ta on hea ujuja ning võib vees viibida lest ilmselt kõige tuntum on ränd- isegi pikka aega. tirts (Locusta migratoria; ¥ 10). See ja mõned tema sugulasliigid, kokku 15, Alamseltsi tirtsulised ehk lühitund- on hea näide putukate tohutu sigi- lalised (Caelifera, ka Brachycera) kuu- vuse kohta. Soodsates oludes palju- ¥ 9. Käristaja kehamuster võimaldab tal lub Eestis 26–27 liiki. Ritsikalistest nevad nad lausa massiliselt. hästi sulanduda oma elupaika autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 18 I82I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | PUTUKAD | FOTO: AN-D / WIKIMEDIA AN-D / FOTO: COMMONS FOTO: GILLES SAN MARTINWIKIMEDIA FOTO: / COMMONS

¥ 11. Möödunud aastal soovitas ÜRO putukaid kui tervislikku ja hõlpsasti kasvatatavat inimtoitu, arvestades maailma rahvaarvu kiiret kasvu. Õlis küpsetatud ¥ 10. Rändtirtse on viimastel aastatel kohatud ka Eestis. Rohelise värvuse järgi tunneb ära tirtsud (kaks eesmist vasakpoolset vaagnat) nn üksikelulise faasi. Kui aga tirtsuasurkond tiheneb, hakkavad kooruma pruunikashalli värvi on Kagu-Aasias levinud maiuspala. Eesti nn karjalise faasi loomad, kes hoiduvad parvedesse ja asuvad rüüsteretkedele tirtsud inimese hamba alla siiski ei kõlba Rändtirtsu on kohatud mõnel aas- nas kaks korda kokku. Teisel ja kol- kesse kohta ja jääb neid valvama. tal ka Eestis, kuid siin on ta õnneks mandal tagakehasegmendil leiduvad Ema hoole alla jäävad valkja värvu- siiski eksikülaline. Eks aeg näitab, mürginäärmed kaitseks ärasööjate sega noored seniks, kuni suudavad kui kauaks. Rändtirtsu sugulased vastu. iseseisvalt toime tulla. on nuhtluseks mitmel pool maail- Liigid on väga sarnase, öise eluvii- Ilmselt kõigile on tuttav kõrvahark mas, sealhulgas Austraalias ja Uus- siga, niiskus- ja soojalembesed ning (Forficula auricularia; ¥ 13), see ongi Meremaal. valguskartlikud. Nad toituvad ena- ainus meie tavaline nahktiivalise liik. masti lagunevatest, harvem elustai- Haruharva on Eestis leitud ka tema Sirtslasi (Tetrigidae), teist tirtsuliste medest, mõned on ka röövtoidulised. sugulast väikest kõrvaharki (Labia rühma, iseloomustab pikk eesrind- Emane kõrvahark muneb munad minor): nagu nimigi ütleb, on see putu- miku jätke, mis ulatub üle kogu taga- hunnikusse kuhugi varjulisse ja niis- kas väike, kõigest 4–5 mm pikkune. keha (¥ 12). Nad on pisemad kui tirtsud. Eestis on neid kõigest kolm liiki; kaks eelistavad kuivemaid, üks aga niiskemaid niite. Sirtsud on oma elupaigas üsna arvukad, ent hea kait- TAMM AIVO FOTO: sevärvusega pisikesi putukaid on raske märgata. Kui teised sihktiivalised talvituvad munana, siis sirtsud vastse või lausa valmikuna: seetõttu ilmuvad nad välja üsna vara kevadel.

NAHKTIIVALISED (Dermaptera, ka Euplexoptera) Nahktiivaliste liike on maailmas 1300, Eestis vaid kaks. Taas, seltsi teaduslik nimetus ütleb lugejale kindlasti vähem kui liiginimetus kõrvahark. Nahktiivalised on keskmise suurusega (4–40 mm) saledad putukad, kel saagi haaramiseks ja enesekaitseks on kujunenud iseloomulikud tangjad tagakehajätked (cerci). Eesmised, st kattetiivad, on lühikesed, tagumi- sed, lennutiivad aga pikad ning need ¥ 12. Ahassirtsu seljal on selgesti näha sirtslastele iseloomulik pikk tahapoole suunatud volditakse kattetiibade alla pikisuu- eesrindmiku jätke autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I83I 19 | PUTUKAD | FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: FOTO: PUDDING4BRAINSFOTO: WIKIMEDIA / COMMONS

¥ 13. Sale ja lame keha võimaldab kõrvahargil kiiresti liikuda ja pugeda kitsastesse õõnsustesse. ¥ 15. Kevikulised on välimuselt võrdlemisi Tagakeha tipus olevad tangjad jätked on vajalikud nii enesekaitseks kui ka saagiga toimetulekuks. sarnased kilkprussakatega, kuid neil on Isasel kõrvahargil (pildil) on need jätked kõveramad, emasloomal veidi sirgemad hästi arenenud tiivad. Siiski on nad halvad lendajad ja eelistavad istuda rohukõrtel. Neidki võib kohata juba varakevadel lumel

pehme kehakattega, veidi lamen-

FOTO: JOYCE GROSS JOYCE FOTO: dunud keha ning niitjate tundlatega putukad (¥ 15). Kilejad tiheda soo- nestusega tiivad asetatakse seljale lamedalt. Eestiivad on tagatiibadest kitsamad, kuid sarnase tekstuuriga. Pika tagakeha tipus on enamikul liikidel pikad niitjad, mõnel ka lühike- sed urujätked. Kevikuliste vastsed arenevad vees (eriti jahedates kiirevoolulis- tes ojades) üks kuni kolm aastat, nad toituvad kõdunevast orgaani- ¥ 14. Kilkprussakas lumel. Mõõgakujulise muneti poolest sarnaneb emasloom sihktiivalistega lisest ainest, vetikatest või jahivad teisi loomi (¥ 16). Varakevadel väl- KILKPRUSSAKALISED Tegutsevad ka talvel lume all, toitu- jub veest nümf, kes jääb liikumatult (Grylloblattodea, ka Grylloblattida) vad surnud putukatest ja muudest paigale, kuni temast koorub valmik, Selle seltsi liike Eestis pole ja kogu elusolendite jäänustest. kelle eluiga on paar nädalat. Vahel maailmas on neid vaid 21. Keskmise Kilkprussakaliste levik on üsna leitakse kevikuliste valmikuid isegi suurusega (20–30 mm), saleda keha omapärane. Neid on seni leitud lumelt. Valmikud lendavad halvasti ja pikkade tundlatega tiivutute putu- kahelt poolt Vaikset ookeani: Põhja- ja ilmselt ei toitu, see-eest puhkavad kate tagakeha tipus leiduvad urujät- Ameerika lääneranniku mäestikest meeleldi veekogude kaldail asuvatel ked, emasel ka muneti (¥ 14). ning Jaapani ja Kaug-Ida mäestikest betoonehitistel. Kilkprussakalised on niiskuslem- kuni Altai mäestikuni välja. besed ja elutsevad jahedas kliimas, MÕNSKÄPALISED ehk HÕRESOONE mõnikord leitakse neid isegi igilume KEVIKULISED (Plecoptera) LISED (Embioidea, ka Embioptera) piirilt. Jahedas kestab nende areng Kevikulisi on maailmas umbes 2000 Seda seltsi Eestis ei leidu, troopikas kuni seitse aastat, valmikud näevad ja Eestis ligi 30 liiki. Kevikulised on elutseb neid umbes 200 omavahel ras- välja üsna samasugused kui vastsed. keskmise suurusega (4–20 mm), kesti eristatavat liiki. Mõnskäpalised autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 20 I84I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | PUTUKAD | sarnanevad nii suuruse kui ka väli- muse poolest kevikulistega. Nad on saleda, silinderja ja väga painduva kehaga putukad. Pea on suhteliselt suur, tugevad suised suunatud ette. Urujätked on võrreldes enamiku teiste S. DEAN RIDERFOTO: JR. putukaseltside omadega väga lühi- kesed, kõigest kahelülilised. Enamik mõnskäpalisi on tiivutud; tiivad või- vad leiduda vaid isastel. Mõlemad tii- vapaarid on üsna samasuguse kujuga. Eluviis on neil sooja- ja niiskus- lembestel putukatel väga huvitav: nad elavad peredena võrgendist koo- tud torudes kivide ja puukoore all või liivas. Et võrgendtorud on väga kitsad, tuleb seal vajaduse korral ka tagurpidi liikuda, mõnskäpalised saavad sellega väga osavalt hakkama. Neil on veel üks omapära. Võrgunäärmed arenevad putukatel tavaliselt süljenäärmete baasil ning 17. Mõnskäpaline Oligotoma saundersii oma võrgendist torus. Selgesti on näha paisunud nõre väljumisavad paiknevad suu ¥ lüliga eesmised jalad, mida ei kasutata kõndimiseks, vaid mille seest kedratakse hoopis lähedal, kuid mõnskäpalistel paikne- võrguniiti vad võrgunäärmed hoopis eesjalgade käpalülides. Seetõttu ei kasutata ees- kused) veidi lamendunud kehaga jalgu liikumiseks (¥ 17). karvased putukad sarnanevad väli- Isased valmikud ei toitu, vaid satu- muselt mõne kõdutäi liigiga (¥ 18). vad tihti hoopis ise pärast paarumist Sellepärast on neid eesti keeles nime- oma kaasa kõhutäiteks. Valdavalt on tatud ka mullatäideks. Tagakehal on mõnskäpalised siiski taimtoidulised näha lühikesed urujätked. ja mõnel pool ka mõningal määral Tsorapterilised armastavad seltsi, taimekahjurid. elades mõnekümne kuni mõnesa- ¥ 18. Pisikesel tsorapteriliste seltsil on jakesi koos, varjatult kivide ja puu- putukamaailmas raske millegagi silma paista, TSORAPTERILISED (Zoraptera) koore all ning samblas. Enamik liike kuid isekeskis elavad nad tihedat seltsielu. WIKIMEDIA SILVESTRI / COMMONS F. FOTO: Eestis neid ei ela, kokku on liike kõi- toitub arvatavasti lestalistest ja hoog- Pildil on Zorotypus guineensis gest 30. Väikesed (1,5 –3,0 mm pik- hännalistest, mõned liigid ka see- nehüüfidest, muust kõdunevatest elusainejäänustest. Levinud on nad troopilises Aasias, Aafrikas ja Põhja- Ameerikas, ent huvitaval kombel ei

FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: leidu neid mitte kuskil Palearktises. Nagu kõdutäiliste, nii leidub ka tsorapteriliste seas nii tiivutuid ja pimedaid kui ka tiivulisi liitsilmadega liike. Mõnel liigil varieerub kehaehi- tus isegi liigi sees: emased on alati tiivulised, ent isased võivad olla tii- badeta. Heades oludes on koloonias tiibadega isendeid vähem, halbade aegade saabudes aga sigineb neid rohkem. Mõnikord heidavad tsorapterilised tiivad ära, pole teada, mis põhjusel. Ka tiibadega isendid lendavad harva, üksnes erijuhtudel. ■

¥ 16. Kevikuliste lameda jässaka kehaga vastsed elavad jahedas vees, neile on iseloomulikud Mati Martin (1951) on zooloog, töötab Tartu üli- kaks pikka urujätket tagakeha tipus. Kohati leidub neid väga arvukalt kooli ökoloogia ja maateaduste instituudis. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I85I 21 | SOOME LAHE AASTA | Looduskaitse ja geoturism pankrannikul

Rein Einasto, Aat Sarv

Suurt osa Soome lahe lõunarannikust palistab pangajärsak, Eesti võimsaim loodussümbol, mis kuulub maailma looduspärandisse. Tänavuse Soome lahe aasta puhul võiksime pankrannikule rohkem tähelepanu pöörata. Tuntud ja hinnatud loodusväärtus ei ole paraku kuigi hästi kaitstud ega loodushariduses kasutatud.

esti maastikele tüüpilised mets, rusukalde alla maetud ja omanäolise Seega pankrannik ei ole mitte ainult meri ja maa kohtuvad suure- lopsaka lehtmetsa varjus. loodusmonument, vaid ka sajandeid Ejoonelisel aluspõhjaastangul, kestnud kahe erilaadse pärandkul- mis Osmussaarel merest tõusnuna Maju kerkib nagu seeni pärast tuurilise maastikutüübi põimumise on Pakri neemel 24 meetrit kõrge, vihma. Kaunid vaated, mere lähe- ala, mille on veenvalt esile toonud Türisalus 32 meetrit, Lasnamäel 47 dus ja mets soodsa loodusliku koos- Veljo Ranniku [5]. meetrit ja veelgi ida pool Ontikal lusena on juba aastatuhandeid tagasi Tänapäeval on pankrannikut peale juba ligi 56 meetrit merepinnast meelitanud nii merest kui ka maast püsielanike palju tõsisemalt survesta- kõrgemal. Lahemaal paeastang küll elatist hankinud inimesi rajama siia nud ajutised elanikud, st suvilaoma- eemaldub merest ja tõuseb isegi 65 püsielamuid. Klindi jalamile kujune- nikud, kuid ka pealinna läheduse meetri kõrgusele [3, 4]. sid kalurikülad, ülal paeplatool põl- tõttu laienevad satelliitlinnakud, näi- Seda majesteetlikku astangut on luharijate külad. Paesein kui kahe teks Tabasalu, Ilmandu, Muraste jt. sageli nimetatud paekaldaks, kuigi looduskeskkonna ja elulaadi piir, Samuti annab suure „panuse” sada- paas hõlmab kaljuseinast vaevalt üle- samuti olmekultuuri eraldusjoon, mate (Paldiski, Tilgu, Sillamäe jt) mise kolmandiku. Tõesti, mere poolt on püsinud aastasadu. Rannakülad arendus, mis eeldab laiemaid juur- ja eriti õhust [3] vaadates paistavad olid laevaliikluse kaudu maailmale depääsuteid paeplatoolt alla randa. vaid astangu ülaosas paljanduvad avatud, paeplatoo loopealsete asu- Kõige häiritum on klindi loo- paeseinad, eendudes ilmastikukind- kad viljapõllu ja loomade hoolduse dus Tallinnast lääne pool Tabasalust lamaina ka neis lõikudes, kus kogu vajaduse tõttu aga väga seotud, Suurupini, kus uus iseseisvusaegne alumine liiva- ja savikivine osa on suheldi vaid lähimate naabritega. kinnisvaraarendus on lõiguti loodus-

W O PÄITE SELJA TOILA PAKRI ASERI UTRIA NARVA KUNDA JÄGALA ONTIKA TÜRISALU KALLASTE m TÕRVAJÕE LASNAMÄGI OSMUSSAAR

60 NÕMMEVESKI

KUKKUNDAUUNNDAA V 40 VOLVVOVOLHOVOLOLHOVHOHOV PAPAKAKERORKERORORORTT TISTISKRESKRRE C Ibc 20 LÜKLÜLLÜKATIÜKATAT C Ia BIII O1-2 BII BI LOLONOONTNTTOOVVA A 0 2–3 Є1

lubjakivi ooiid- glaukoniit- glaukoniit- Dictyonema- Obolus- Obolus- Tiskre Lükati Lontova katkestuspind lüngata lubjakivi lubjakivi liivakivi savikivi konglomeraat liivakivi liivakivi aleuroliit sinisavi kihtpinnad

¥ 1. Põhja-Eesti klindi geoloogiline läbilõige piki astangut Osmussaarest Narvani. Joonisel tähistab O1-2 Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi ning E1 Alam-Kambriumi ladestikku. Joonise on koostanud Rein Einasto, digitöötlus Aat Sarv autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 22 I86I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | SOOME LAHE AASTA | maastiku täiesti kultuurmaastikuks muutnud. Igasuguse kaitsetsoonita (mis peaks olema 50–100 m) uus tiheasustus ülal paeplatool kuni astangu servani ja selle jalamil on TÕNIS SAADRE FOTO: eriti kiiresti laienenud Tabasalus, Ilmandu nn lollikülas ja Muraste– Suurupi vahel. Paraku on sellega tehtud loodusele korvamatut kahju. Jalgradu klindi serval ja jalamil peaksid saama kõik kasutada, ka uusasumite piirides. Mõistagi, krun- diomanikud sellega ei nõustu. Nõnda on Eesti looduse suurim üldrahvalik sümbolmaastik erasta- miste ja tarastamiste tõttu lõiguti loodushuvilisele ja turistile suletud. Ometi on Kumari-Eilarti aegadest alates olnud selge, et meie ainulaadne pankrannik vajab tervik- likku kaitset Osmussaarest Narvani. Pangajärsaku ühes 20–50 meetri kõrguses läbilõikes Pakri neemel, Türisalu pangal või Ontikal ava- neb ürglooduse ajalooraamat korraga 60–70 miljoni aasta ulatuses ja võimaldab kihthaaval jälgida setti- ¥ 2. Pank Pakri neeme tipus on Balti klindiastangu kõige esinduslikum läbilõige. Litostrati miskeskkonna muutusi Baltika trii- graafiline liigestus vasemal. ambriumiK ja Ordoviitsiumi ladestu piir paikneb Kallavere kihistu sees vil lõunapoolkera nabalähedasest külmaveelisest ookeanist subtroo- Sellest on veenvalt kõnelnud ja süda- Lasnamäe Põhjamurdu rajatavas kin- pikasse. See on kogu maailmas ainu- mega kirjutanud Matti Masing [2]. nises süvises – looduskultuurikes- kordne. Kõige keskkonnahoidlikum lahen- kuse geoloogiamuuseumi siseõuel, Veljo Ranniku algatusel valmis- dus oleks siin tunnel, mis kõige vähem samamoodi nagu Kumu – ja kolmas tati 1970. aastatel metsamajanduse häiriks klindi kaitsealust astangut Ontikal Valaste joa jalakäijate alla- ja looduskaitseministeeriumis ette ja rusukaldel kasvavat metsa. Selle käigu kohal. Ilmselgelt eeldab näi- klindi kaitset tervikuna hõlmanud kohta, kuidas rajada paekihtidesse disseinade loomine kivimikihtide seaduseelnõu ja kaitsekorraldus. tunnelit, oleme saanud piisavalt koge- kõvaduse, ilmastikukindluse jt ehi- Aga läks, nagu Eestis ikka: piiran- musi Ida-Virumaal põlevkivi allmaa- tusomaduste uuringuid ning asja- gud kehtestati vaid lõiguti, asulapiir- kaevandustes [1]. Tunneli pikkus tundlikku käsitust. kondades anti maaomanikele vabad võiks piirduda ainult paarisaja meetri Need looduskaitse ja geoturismi käed ja eluhooneid kerkis klindi ser- laiuse kaitseala vööndiga, astangu arendamise küsimused pankrannikul vale ning jalamile nagu seeni pärast ülemine, paelasundit läbiv osa aga võiksid olla või lausa peaksid olema vihma. Nüüd müüakse miljonivaa- jääda lahtiseks looduslikuks kiviseks Soome lahe aastal peetavate teadlaste teid. Rohekoridoride võrgustikku, näidisseinaks, laienedes ülespoole ja riigiametnike arutelude sisu. ■ nagu seadus ette näeb, on siin väga terrassidena, et välistada varinguid. keeruline kujundada. Tunneli rajamist ei ole valla arengu- 1. Einasto, Rein; Reinsalu, Enno 2009. Kuidas läbida klinti? – Mäenduse maine. Valgma, Ingo; plaani siiski veel lisatud. Õnnis, Ave-Õnne (toim). Eesti Mäeselts, TTÜ Tunnel läbi loodusliku klindi ja geo- Pangaastangus talletunud geo- Mäeinstituut. Tallinn: 88–93. 2. Masing, Matti, http://muraste-klint.blogspot. loogilised näidisseinad. Harku val- loogilist ajalugu tasuks rohkem ja com/p/harku-valla-uldplaneering.html. lavalitsus kavandab Muraste külla oskuslikumalt tutvustada. Miks mitte 3. Suuroja, Kalle 2006. Põhja-Eesti klint. Eesti looduse sümbol. Keskkonnaministeerium. Tallinn. rajatava Tilgu jahisadama tarvis nüü- sihiteadlikult rajada näidisseinu, kus 4. Tammekann, August 1940. The Baltic Glint. A disaegset allasõiduteed, mis peaks kul- iga kiht oleks tavainimesele mõiste- Geomorphological Study. Part I. Morphography of the Glint. Eesti Loodusteaduste Arhiiv, ser 1, gema risti läbi klindi kanjonilaadse tavalt tähistatud. Selliseid kihiraama- 11, 3/4. süvisena. See aga katkestaks paeseina tuna loetavaid kaldteid peaks kogu 5. Uusi, Hillar; Ranniku, Veljo 1993. Eesti põhja- ja metsariba rohevööndi pidevuse. Põhja-Eesti klindi ulatuses olema rannik. Olion, Tallinn. Säärane teetamm tõkestaks oluli- vähemalt kolm: üks võiks asuda Rein Einasto (1934) on geoloog, Paevana. Aat Sarv (1965) on geoturismi magister, selt metsa- ja kaljupragude loomas- kavandatava Ilmandu Tilgu sadama töötab keskkonnaagentuuris eluslooduse seire tiku loomulikku liikumist piki klinti. juures, teine Tallinnas Maarjamäele spetsialistina. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I87I 23 | AJALUGU | Merelahing Saaremaa rannikul 1215. aastal ehk Kus asus Portus Novus

Jaan Laas

Kaheksa sajandit tagasi algas Eestis muistne vabadusvõitlus. Selle alguseks peetakse Otepää linnuse ründamist 1208. aastal, lõpuaastaks aga 1227, kui ristisõdijad hävitasid Muhu linnuse ja saarlasi sunniti Valjalas vastu võtma ristiusk. Üks dramaatilisemaid merelahinguid peeti 1215. aastal. Toonaseid sündmusi on üsna üksikasjalikult kirjeldanud Henrik oma Liivimaa kroonikas. Tema sissekandes on viidatud ka uuele sadamale – Portus Novus –, mille asukoha üle on meie ajaloohuvilised pikka aega pead murdnud.

hel suvepäeval aastal 1215, kui piki Daugava (Väina) jõge ja üle Liivi lahe puhus jõuline kagu- Ütuul, alustasid kaks piiskoppi koos ristisõdijatega üheksal kogel Riiast meresõitu Rootsi Ojamaale. Meretee üle Läänemere Ojamaale ja Visbysse oli tollal hästi sis- sesõidetud tee, kuid endiselt täis mitmesuguseid ohte. Esimene meresõidupäev sujus rahulikult. Nagu ikka, mööduti varakult Kolka neemest ja läbiti Kura kurk, et seejärel võtta otsekurss üle Läänemere läände. Järgmise

öö hakuks olid ühtehoidvad koged jõudnud kaugele ava- ALLIKAS: SEBASTIANWIKIPEDIA / SONNTAG merele. Kuid siis pöördus tuul. Kroonik Henrik kirjutas sellest peaaegu 800 aastat tagasi napisõnaliselt: „Ja järg- misel ööl tõusis neile vastutuul ühes äikesega ja, kan- natanud kogu päeva suurt tormi, aeti nad viimaks uude sadamasse Saaremaal” [2]. Eesti meremees, merenduse ja meresõidu asjatundja Vello Mäss on seda ammust merereisi analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et tõenäoliselt puhus Henriku kirjeldatud vastutuul edelast või ehk isegi läänest. Tugeva läänetuulega oleks laevastik olnud sunnitud kohe ringi pöörama ja Liivi lahes tormivarju otsima. Edeletuule ¥ 1. Koge on ühe- või kahemastiline purjelaev, mida keskajal kasutati tugevnedes tuli neil aga purjetada loodesse. nii kauba- kui ka sõjalaevana Ilmselt mõistsid laevajuhid peagi, et selle kursiga Ojamaale jõuda ei õnnestu ning pöördusid tagasi. Siin kursist tunduvalt põhja pool. Suunda Kura kurku võttes saigi saatuslikuks edelast puhuv tuul, mis kandis lae- märkasid laevnikud, et tugeva külgtuulega ei õnnestu vad kursist vasakule. Et laevajuhid ei arvestanud tuge- Sõrve säärest mööduda. Järelikult pidid nad huku välti- vat triivi, olid koged järgmisel päeval Kura kurku viivast miseks Saaremaa rannikul varju otsima (¥ 2) [4]. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 24 I88I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | AJALUGU |

oletatav kogede teekond Hiiumaa tuule suund

0 20 40 60 meremiili

Saaremaa Gotska Sandön

Lõu laht

Fårö s Kura kurk Liivi laht Visby

Ojamaa (Gotland) Riia

¥ 2. Merenduse ja meresõidu asjatundja Vello Mäss on analüüsinud ristisõdijate üheksa koge teekonda üle Läänemere. Teatud määral jääb kogede teekonnaskeemil ja selle juurde kuuluvas tekstis põlispõld lahendamata eelviimane kursimuutus enne Saaremaa rannikule heinamaa jõudmist. Kui puhus tormituul ja koged sõitsid vaevaliselt külgtuules, mets 010 20 km püüdes võimalikult täpselt kurssi hoida, et Kura kurku jõuda, võisid kõnnumaa nad vaevalt oma olukorda halvendada, pöördudes küljega peaaegu täiesti vastu tuult. Ilmselt hoidsid nad kindlameelselt otsekurssi, ¥ 3. Põlispõldude, heinamaade, metsade ja kõnnumaa osakaal 17. kuid külgtuulest tingitud tugev triiv viis laevad siiski Edela- sajandi lõpus Saaremaal [7]. Edela-Saaremaal oli keskaja lõpuaastatel Saaremaa rannikule, nüüdse Lõmala sadama lähedale või koguni üsna palju põlispõlde, mis lubab arvata, et ka 13. sajandi alguses oli sinna sadamasse, nagu nähtub mingil määral ka joonisel kujutatud põllundus seal võrdlemisi heal järjel. Küllap oli ka elanikke üsna palju. oletatava kogede teekonna skeemilt [vt ka 4] Ühtlasi viitab joonis, et juba muinasaja lõpus võis Edela-Saaremaal olla põlispõlde rohkem kui mujal Saaremaa rannaaladel. Seega võisid Oletused uue sadama asukoha kohta. Tänapäeval teame, ristisõdijad tõepoolest mitmel pool mõõkadega vilja lõigata et Kihelkonna ja Lõu lahe vahelisele Saaremaa lääneran- nikule, aga ka mujale, jääb mitu võimalikku otsitava uue ning omapärase merelahingu koht endiselt kindlaks tege- sadama asupaika. Viimase kahe sajandi jooksul ongi teh- mata. Ometi on Henriku Liivimaa kroonikas toodud selle tud rohkesti oletusi. Samas on need kõik ümber lükatud, sündmuse kohta väga üksikasjalik kirjeldus [2: 163–165]. mistõttu on endiselt päevakorral küsimus: kus võis asuda too müütiline uus sadam? Ajaloohuvilise Arvo Seäske arvates pidi uus sadam Ühed arvavad, et otsitav sadam võis paikneda Hiiumaa asuma Toomalõuka lahes. Lõmala sadamahoone külas- põhjarannikul Reigi lahes või Väinameres Hiiumaa kagu- tuskeskuse rannakalurite ja meresõidu ajaloo teemalise rannikul Soonlepa lahes. Teised pakuvad, et hoopis Salme väljapaneku hulgas leidus 2012. aasta suvel tagasihoidlik jõe suudmes ida pool Sõrvemaad. 1932. aastal ilmunud selgitus või sõnum. See oli veel üks oletus selle kohta, raamatus „Eesti rahva ajalugu” [1] on uus sadam paigu- kus võis aastal 1215 paikneda Henriku Liivimaa kroo- tatud Pammana poolsaarele Saaremaa põhjaosas vastu nikas esile toodud Saaremaa uus sadam – Portus Novus. Suurlaidu. Henriku Liivimaa kroonikas esitatud tänapäe- Nimelt märkis selle autor, geodeet ja ajaloohuviline vase lühikommentaari järgi asus uus sadam aga Sõrve Arvo Seäsk, et on leidnud ühe saarlaste muistse sada- sääre lõunatipu kohal, saarlaste vägi kogunes Sõrve ida- makoha ja sellega koos ka Henriku Liivimaa kroonikas kaldal ning koged pääsesid üle madaliku Suurrahust põhja kirjeldatud merelahingu paiga [3]. Nimetatud kirjutises poolt (Suurrahu asub Vesitükimaa laiu põhjatipu ja Sõrve ja internetis avaldatud mõtisklustes [8] on ta kaartidel ja sääre ranna vahel). maastikul samakõrgusjooni järgides oletanud, et 800 aas- 1982. aasta kevadel korraldas Eesti meremuuseum tat tagasi, enne umbes 2,5- kuni 3-meetrist maakerget, esindusliku sümpoosioni, kus käsitleti 1215. aastal oli Toomalõuka laht, praegune Läkuniit, piisava sügavu- merelahingu paigaks olnud saarlaste sadama asukohta. sega lahesopp saarlaste madala süvisega laevade sadama- Hoolimata huvitavast diskussioonist ja mitme tuntud kohaks. Järgides nüüdiskaartidel 2,5 meetri kõrgusjoont, hüpoteesi arendusest ei jõutud toona probleemi lahen- sest just niipalju on maapind tema oletuste järgi tõus- dusega kuigivõrd edasi. Taas nenditi, et ebaselgust on nud või merepind langenud, joonistub välja omaaegne väga palju. Ühe olulisema eksiarvamusena jäi nõupida- Toomalõuka sadamalaht, selle kitsas sissepääs ja sadama- mise materjalides kõlama oletus, et 780 aasta tagune ran- paigaga seotud, suurtest raudkividest rajatud võimalik najoon oli nüüdisaegsest ka Lääne-Saaremaa rannikul omaaegne sadamaala piire või koguni kai. „ligikaudu 2,5 meetrit kõrgemal” [5: 96–97]. Samas on Seäsk arvamusel, et otsitav sadamakoht Niisiis on muistse vabadusvõitluse ühe dramaatilisema peaks Henriku kroonika põhjal vastama mitmele eeldu- sündmuse, mõlemale poolele ootamatult kujunenud vas- sele. Kroonikas kirjeldatud loodusolude järgi peab laht tasseisu ja saarlastele avanenud suure võidu võimaluse olema enam-vähem põhja-lõunasuunaline, et lõunatuul autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I89I 25 | AJALUGU |

0,0 5 võimalik vanu laevu uputades sulgeda. Sadamalahe juu- 0,5 1 1 1 1,55 res või kõrval peaks leiduma lontsiku- (lohu-) koht, mille 0,,55 LäkLäLäkuniitäk uniuunniiit 2,5 1 2,5,55 2 1 kaudu pääsesid saksa koged merevee kõrgseisu ajal saar- 2 1,55 1,51, 0,0 5 2,5, 1 laste seatud lõksust. Laht pidi olema kitsas ka seetõttu, 2 2 1,55 2,55 00,,5 2,5 4 3,53,3, 1,5 2 0,0 5 et koged ei saanud tuleparvede eest ära manööverdada. 2 2 2,52,5 2,52, 1,51, Lahe sügavus peaks olema vähemalt kaks meetrit, et 44,5,5, 2 0,5 2,525 1,515 2 4 Rinka 2,22,5,,5 1,5 0,0 5 koged, mille süvis oli poolteist meetrit, saanuksid lahes 4 1,515 3 ALLIKAS: MAA-AMETI GEOPORTAAL 3,3,5,55 1 2 222 liikuda. 3,5 1 1,51,5 00,,55 3,53,5 1 2 Nendele lisanduvad veel mõned olulised asjaolud. 1 00,,55 1 1,51,1, 1 1,5 Esiteks on sadamalahega külgnevalt alalt leitud (kind- 0,5 0 1,55 1 laks tehtud) kivikindlustusega kapitaalne ja väga ulatus- 0,5 0 1,5 lik võimalik kallaskai. Teiseks on maapinna tõusu tõttu 0 1 1,511,,5 0 0,5 0 sadam viidud hiljem avamere serva, endise Lõmala kala- 0 0,5 0 sadama kohale [8]. 1 0 Seäska järeldas, et kõigile nendele asjaoludele vas-

0 tab hästi ja ainsa teadaoleva paigana praegu kinnikasva- nud kunagine Toomalõuka laht koos külgneva võimaliku sadamakaiga. Ta piiristab maastikul ka kitsa lohukoha, mis jääb oletatava sadamakai loodeserva. Tänapäeva samakõr- gusjoonte järgi võis see koht 800 aastat tagasi olla kitsas Lõmala sadam mereveega täidetud lohk, mille kaudu sakslaste koged ank- 0100 m ruköitest tirides sügavamasse merre veeti. Need Arvo Seäske järeldused koondavad aga taas tähe- lepanu ühele Saaremaa ajaloo lahendamata küsimusele. ¥ 4. Lõmala sadama ümbruse ja Toomalõuka kunagise merelahe Samas kerkib palju uusi küsitavusi ning täiendusvaja- ning arvatava sadamasaare kõrguspunktid on saadud maa-ameti dusi. Sealhulgas tekitab kahtlusi maakerke suuruse geoportaali kõrgusandmete andmekogust. Neid järgides näeme hindamine. võimaliku sadamasuu juures säilinud sügavamat vagumust, mis viitab omaaegse sadama sissesõidutee asukohale ja kulgemissuunale. Kui palju on Toomalõuka ümbruse maapind tõusnud? Tänapäeval on selle vagumuse põhjas „märgalalt” vee äravoolu tagav kraav, mis ilmselt järgib omaaegse veetee asendit Seäske on uue sadama asukoha kindlakstegemisel tugi- nenud maapinna tõusule, uurides samakõrgusjooni vee- 0,5 piiril ja maastikul. Kesksel kohal selle hüpoteesi sisus 0,5 on nüüdisaegne +2,5 meetri samakõrgusjoon ning selle 0,5 1 1,5 Lõmala käsitlemine 800 aasta taguse mere veepiirina ja rannana. 1 2,5 2 Jagatuna möödunud aastate hulgale, teeb see keskmi- 2,5 1 2 2,5 2,5 0,5 4 selt 3 mm maatõusu aastas. Eksperdid ja asjatundjad on Toomalõuka 2 6 3,5 2,5 2,5 4 pakkunud erisuguseid tõusunäitajaid, kuid 3 mm on 2 4,5 2 2 0,5 3 selles paigas ilmselt siiski ülemäära palju. Ent samas või- 2,5 2 maldaks selline maatõus pidada omaaegset Toomalõuka 4 1,5 3,5 1,5 2 lahte 800 aastat tagasi veel laevatatavaks ja sobivaks isegi 1 2 3,5 merelahingu jaoks. 1 0,5 1,5 Põhipuudus on aga tõsiasi, et niisuguse maatõusu 1,5 1 1 puhul pidi ka kogu muistne sadamaala ning selle „kaiga” Möldri 1,5 piiratud ala olema toona vee all. Kõrgemale sai ula- 0,5 tuda vaid väga väike sõõrjas ala praeguse Markuse kin- 1 0100 m nistu ümber. See väga väike saar võis olla vaid pisut üle 0 2,5 meetri kõrgemal nüüdisaegsest merepinnast ning see ¥ 5. Omaaegse Toomalõuka lahe, sadamasaare ja lähema merekalda pidi olema muust maast veega eraldatud. võimalik asetus nüüdisaegsete kõrguspunkide alusel, eeldusel, et Täpsema ettekujutuse tollasest nn sadamaala ümbru- maa on viimase 1500 aasta jooksul tõusnud ligikaudu 1,35 meetrit. sest annab kaart, kuhu on kõrguspunkte lisatud (¥ 4). Kõrguspunktid aitavad määrata ka sadamasaare võimaliku kuju, mis Üldistavate samakõrgusjoontega võrreldes loovad rohked meenutab inimese pihku, ning näitavad ära võimaliku koha, kust võis kõrguspunktid hea aluse jätkata analüüsi ja teha uusi kulgeda ühendustee Toomalõuka külla järeldusi. Nende kõrgusväärtuste põhjal ilmneb, et eel- saaks lükata tuleparvi (tulelõõmasid) kogede poole. Lahe dada viimase 800 aasta jooksul kõnealuses paigas kahe ja mõlemal kaldal peab olema põlluks sobivat maad, kuna poole meetrist maatõusu ei ole mitmes mõttes loogiline. kroonika alusel hävitasid ristisõdijad mõlemal lahe kal- Sellist eeldust ei toeta ka viimase 70 aasta jooksul teh- dal mõõkadega saarlaste vilja. Ühtlasi pidi lahesuu ja sis- tud kordusnivelleerimised ega hiljaaegu välja selgitatud sesõit sadamasse olema kitsas, et saarlastel olnuks seda täpsemad andmed maakerke kohta. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 26 I90I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | AJALUGU | ALLIKAS: MAA-AMETI GEOPORTAAL

¥ 6. Ortofotol on näha Lõmala sadama merepoolne külg ja kaitsemuuli veealune osa. Sadamasuu parempoolses servas võime oletada kunagise moreenkuhjatise jälgi, mis arvatavasti on andnud materjali sadama merepoolse kaitsemuuli tarbeks. Vanemal ajal, võib-olla nn uue sadama aegu, võis see moreenkuhjatis ulatuda omajagu üle veepinna ning selle merepoolne äär võis olla sadamasuu serv

Tänapäevased andmed maatõusu kohta. Arvestades Seega, ligikaudu 1300 aastat tagasi ühendas kõnealust kogutud ja joonisel (¥ 4) toodud kõrguspunkte ning Saaremaa läänepoolset mereala Liivi lahega (Suure kat- mitme allika järgi eeldatud maakerget selles piirkon- laga) pudelikaelataoline, läänepoolsest otsast aga üle saja nas, on üsna hästi selge, et maapind on Toomalõuka meetri laiune Salme väin. See tollane strateegiliselt tähtis ja Lõmala sadama ümbruses tõusnud märksa vähem. läbipääs eraldas Sõrve sääre ülejäänud Saaremaast Sõrve Vähim maatõus selles paigas on osa ekspertide ja uurijate saareks ning oli Saaremaa ümber sõudjatele ja seilaja- hinnangul 0,7 mm aasta kohta, tõenäolisemaks peetakse tele tõenäoliselt tihtipeale oluline otsetee. Eriti veel ajal, aga 0,9 mm maakerget aastas (siin ja edaspidi on tugi- mil nii väiksemad kui ka suuremad laevad liikusid edasi netud maa-ameti spetsialisti Ants Torimi ekspertarvamu- aerutajate jõul. Salme väina kaudu oli Saaremaa sada- sele ning maaülikooli geomaatikaosakonna lektori Tarmo matest lähtuvatel meresõitjatel, aga ka mitmesugustel Kalli valmimisjärgus tööle, mis käsitleb jääajajärgset maa- „külalistel”, märksa otsem tee nii lääne kui ka ida poole. tõusu Eesti alal nelja nivelleerimise põhjal ajavahemikul Ent samas võis Salme väina pudelikaela kohal varitseda 1933–2010 – autor). laevu ootamatu rünnak. Küllap seda võimalust omal ajal Võttes selle aluseks, saame, et muistne sadamaala hak- kasutatigi. kas vee alt kerkima umbes 2200 aastat tagasi. Järgneva Salme alevikus 2012. aastal arheoloogiadoktor Jüri 600 aastaga kerkis laid veepinnast 54 cm kõrgemale ja Peetsi juhatusel tehtud arheoloogilised välitööd viitasid sellele võidi siis, pisut varem või hiljem, rajada varjuline selgelt selle paiga ning lähema ümbruse omaaegsele täht- sadamakoht. Tõenäoliselt võis see aset leida 400. aasta susele. Väljakaevamistel leitud inim- ja loomaluude ning paiku. mängunuppude analüüsi järgi on need pärit 8. sajandi Sadamaala ümbritseva lahe sügavus võis tollal olla keskelt ehk siis umbes aastast 750 [6]. Toomalõuka ümb- 1,4 kuni 1,2 meetrit; kui arvestada settekihi kuhju- rus koos oma muinaspõldude ja -sadamaga võis toona mist, siis veelgi vähem. Mõnisada aastat hiljem, ajava- olla üks Lõuna-Saaremaa arenenumaid ja rahvarohke- hemikul 600–750, võis Toomalõuka muinassadam olla maid alasid. Lõuna-Saaremaa tähtis strateegiline keskus. Siin oli kind- Maatõus omaaegse Toomalõuka lahe ümbruses ja lasti oma osa toona laevatatava Salme väina lähedusel. Salme väina alal on paari viimase aastatuhande jook- Tõenäoliselt võimaldasid kõnealuses muinassadamas sul olnud ühesugune. Ilmselt suretas see muinassadama baseeruvad võitluslaevad kontrollida tõhusalt vähemalt ja Salme väina laevatee välja üsna samal ajajärgul. Salme väina läänepoolset suuet. Kuid arvestades tollaste Tänapäevalgi on neis paigus rohkesti ühesuguse kõrgu- sõrulaste arvatavasti tihedat läbikäimist liivlaste ja kura- sega madalat maad, mis on mere alt vabanenud viimase lastega, võis nende mõjuala olla märksa ulatuslikum. aastatuhande jooksul. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I91I 27 | AJALUGU |

külaga. Ühtlasi võib täheldada madalat pihutaolist laidu (¥ 5), mille kirdepoolset, st maapoolset, ning ka kagu- ja loodeserva palistavad raudkividega veeristatud (kind- lustatud) kaldanõlvad. Tõenäoliselt pärinevad need rändrahnud sealtsamast ning on toodud selleks, et hoida LõLõmalamalla ssaadaaddamm laiu servi ärauhtumise eest. Küllap kaevati toona välja ka osa laiuümbruse pinnasest, et paate oleks mugavam

ALLIKAS: MAA-AMETI GEOPORTAAL sadamas hoida. Tänu nendele mullatöödele joonistub tänapäevastel ortofotodel ja maapinna kõrguspunkti- 2 mm dega skeemil selgelt välja kunagise võimaliku sadama- laiu nõlv (¥ 5, 6).

0 400 m Muistse sadama otsinguis ilmnevad uued asjaolud. Kui lähtuda väiksemast maatõusust (0,7 mm aastas), saame ¥ 7. Lõmala sadama ümbruse rannad on madalaveelised ja Toomalõuka ja Lõmala ümbruse kohta täiesti uued alus rahnurohked. Tänapäevalgi ei leidu Lääne-Saaremaa rannikul ohutuid andmed. Maakerge (ühtaegu ka/või merepinna ala- sadama sissesõite kuigi palju. Seetõttu võis Lõmala sadam olla nemine) võis niisiis olla viimase 800 aasta jooksul seal turvalise kohana tuntud juba vanemal ajal. Eriti võis see huvitada suurematel laevadel ehk kogedel seilavaid saksa laevnikke ainult umbkaudu 72 cm. See tõsiasi võimaldab uue sadama otsinguid näha uues valguses. Järgneva 800 aasta jooksul, seega siis aastaks 1200, Sellise maatõusu puhul on kõige olulisem järeldus asja- oli Toomalõuka lahe sügavus kahanenud maakerke tõttu olu, et Toomalõuka lahes kunagi asunud sadam pidi mui- veel 72 cm võrra (arvutuslikult), mistõttu ulatus lahe nasaja lõpuks (1200. aasta paiku) olema suuresti maha suurim sügavus kõigest poole meetrini. Ilmselgelt on seda jäetud, sest tolles madalaveeliseks muutunud ja kinnikas- väga vähe suuremate paatide-laevade sadama tarvis. vavas järvetaolises lahes oli suuremaid paate-laevu tülikas Võttes nüüd aluseks viimati mainitud maatõusuand- või koguni võimatu hoida ja nendega liigelda. med, saab teha uusi oletusi ja selgemaid järeldusi. Kuna sadam oli hädavajalik, siis tõenäoliselt viidi see Nimelt võiks arvataval vanal sadamalaiul kujuneda muinasaja lõpuks üle uude looduslikult sobivamasse Toomalõuka küla poolsest küljest maad pidi ühendus paika. Seda hakatigi kutsuma uueks sadamaks. Uus FOTO: JAAN LAAS FOTO:

¥ 8. Nii näeb välja Lõmala sadamasuu tänapäeval. Näha on madal meri veest välja ulatuvate kivirahnudega kahel pool süvendatud laevateed. Tagaplaanil on Lõmala sadamahoone. Võib-olla saadeti omal ajal just sellelt sadamasuu idaservalt teele saarlaste sütikriidad autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 28 I92I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | AJALUGU | FOTO: JAAN LAAS FOTO:

¥ 9. Vaade Lõmala sadamakai põhjapoolsele otsale. Tagaplaanil, pildi keskosas, on näha männinoorendik, mis katab arvatavat muistset sadamaala. See ala on teda kolmest küljest piiravast maast praegu keskmiselt 1,5 meetrit kõrgem. Tegu on võimaliku muinassadamaga, mille oletatav juurdepääs asub foto parempoolse serva kohal, kus metsaviirus on astang. Nüüdisaegse sadamakai põhjaotsast vasakule jääb ulatuslik madalam ala, mis on viimase 800 aastaga kerkinud 70–80 sentimeetrit. Samuti on seda sajandite jooksul, eriti aga eelmisel aastasajal, mitmesuguse prahi, tootmisjäätmete, tee-ehituse ning täitepinnasega ulatuslikult täidetud sadam oli avamerele lähemal, ala oli märksa sügavama sadamakohas (sadamalahes) omal ajal korraldatud suurte faarvaatriga ja avaram. Eriti oluline oli uue asukoha sütikriitade tulelõõmaga. puhul arvatavasti seegi, et nüüd sai seal paatidele-lae- Palkalustele ehitatud kõrgete tuleparvede ehk sütikrii- vadele juurde märksa lihtsamalt ja täiesti loomulikult tade jaoks segati kokku kuivad puud ja loomarasv. Nõnda kahelt poolt rannalt. Endise sadama puhul oli sügavale saadi vägev leek, mis ulatus „kõrgemale kogedest”. maasse lõikuv laht takistanud juurdepääsu sadamale Tugevast lõunatuulest aetuna pidid need sakslaste koged kagu poolt. põlema süütama. Mererannale ja laheservadele võitlusi Eeltoodust saame järeldada, et uus sadam ei asunud vaatama kogunenud tuhandete saaremaalaste mälestus- Toomalõuka lahes. Kuna esialgu ei olnud sadamal päris test ei saanud nähtu ju ometi hajuda mingeid jälgi jät- oma nime, oli see arvatavasti lihtsalt uue sadamana mata. Võib-olla ongi selleks jäljeks kohanimi Lõ(õ)mala, arvele võetud ka ristisõdijate luureandmetes ja teada mis on moodustunud vanast, mitmes läänemeresoome nende laevnikele. Pole kahtlust, et juba tollal oli ristisõ- keeles tuntud sõnast lõõm: lõõma. Võib arvata, et viimase dijatel Eesti aladel ulatuslik ja hästi töötav luurajate võrk. 800 aasta jooksul pole saarlased oma ranniku üheski pai- Pealegi planeeriti Riias toona tõsiselt Saaremaa ründamist gas ühtegi sellest „lõõmast” suuremat tuld teinud. ja alistamist. Pärast 1215. aasta merelahingut ja sütikriitade lõõma võime oletada, et uus sadam sai sealtpeale rahvasuus uue Nimi võis tulla tulelõõmade järgi. Seni on jäänud tähe- nime Lõ(õ)mala. lepanuta ja tolles uues sadamas peetud merelahinguga seostamata kõnealuse paiga ja sadama praegune nimi Dokumentides viidatakse Pihlasaarele. Teatavasti on Lõmala. See on Eestis võrdlemisi ainulaadne kohanimi. ühes 1254. aastast pärinevas dokumendis fraas „portus Selle saamine või kujunemine võib olla seotud uues novus qui dicitur pilaiaseri” (ka pylayasery). Selle märkuse autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I93I 29 | AJALUGU | FOTO: JAAN LAAS FOTO:

¥ 10. Vaade nüüdisaegselt Lõmala sadamakailt kirde suunas. Pildil näeme sadamalahte, mis oli 800 aastat tagasi märksa sügavam ja mille kaldad asusid tänapäevasest palju „kaugemal” maal. Pildi vasakpoolses servas on metsaviiru juures näha astangut (tähistatud noolega), mis märgib võimaliku muinassadama sissesõidu kohta. Foto esiplaanil olev rannik on madalaveeline ning selles leidub rohkesti rändrahnusid. Sadamalahe keskosas on tänapäevalgi ulatuslik võrdlemisi sügav mereala, kus võisid tollased koged vabalt manööverdada. Tõenäoliselt hargnesidki Henriku kroonikas kirjeldatud saarlaste võitluspaatide rünnakud ja rünnakukatsed just seal tõttu on paljudel tekkinud arvamus, et Portus Novus on Samas näeme, et 800 aastat tagasi võis vaatlusalust vahetult seotud pilaiaseri’ga. Oletati, et see sõna tähendab ala pidada täiesti vabalt laiuks (eesti k ’väljakujunenud moonutatud eesti keeles pihlasaart. Hüdrograaf Johan taimkattega väike (mere)saar’; liivi k laid ’madal leetsel- Mey võttis selle oletuse oma hüpoteesi aluseks ning asus jak’; soome k laito ’madal (vesi), rohuga kaetud rand’). otsima sobivat Pihlasaart või Pihlalaidu. Ta tegi mitu kat- Saarlaste puhul võisid saare nime kujunemisel tulla set määrata uue sadama asukoht nende motiivide järgi, arvesse kõik need sõnatähendused. Samas ei ole keele- kuid seni ei ole piisavalt sobivat pihlakasaart või -laidu loogiliselt mingeid vastuolusid nimetada seda ala laiu- leitud. Küll tuleneb aga hüpoteesist järeldus, et uus saareks, lisades sellel nimele veel mingist eritunnusest sadam peaks olema seotud mingi saare või laiuga, mille tuleneva sõna või sõnaosa. nimi võiks olla häälikuliselt lähedane sõnale pilaiaseri. Loomulikult võib endiselt arvestada ka sellega, et Niisiis on endiselt põhjust otsida saart või laidu, mis võis saare nime puhul võis mängida oma osa vana soome- olla omal ajal otseseoses uue sadamaga [4]. ugri sõnatüvi pi´lõg, mis eesti keeles tähendab pihlakat. Eespool oli juttu sellest, et kõrguspunktide alusel joo- Kuna saarlased ja sõrulased on läbi aegade olnud süm- nistus madalmeres omal ajal välja laid või saareke, mis paatsed naljamehed, siis pole võimatu, et seda väikest, meenutab inimese peopesa (¥ 5). Ilmselt selle alusel omal ajal vaevu üle merepinna ulatuvat laidu, saarekest võidi seda väikest saart nimetada Pihulaiu saareks (liivi ja muistset sadamaala, mis pealegi asus veidralt järveks ja eesti keeles oli laialt kasutusel sõna pi´u, pihk). kujuneva merelahe ühel siseküljel, nimetasid nad oma- Võidakse muidugi öelda, et see saar paistab pihutao- vahel lihtsalt Pilasaareks. See võis kujuneda läänemere- lisena ainult nüüdisaegsetelt kaartidelt. Kui kaarte veel soome keeltes tuntud sõnadest pila, st nali, pilkejutt, ja ei olnud, polnud see analoogia sugugi nii enesestmõiste- saar, mis kokku andis pilaiaseri ehk tänapäevases keeles tav. Vaadates seda paika aga kahelt poolt lahte suhteliselt Pilasaare. kõrgematelt aladelt (neli-viis meetrit kõrgemalt külavai- nult), võib allpool Toomalõuka lahes, hiljaaegu istutatud Muinaspõllud annavad samuti väikese vihje. Tooma männimetsa all, veel tänapäevalgi kujutleda paiknevat lõuka küla ümbruses on teada mitu muinaspõldu (¥ 3). peopesataolist poolsaart. Tuhatkond aastat tagasi paistis Koguteoses „Eesti majandusajalugu” toodud Saaremaa see veepeeglis peopesataolisena veelgi selgemalt. muinaspõldude kaardilt nähtub selles Edela-Saaremaa autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 30 I94I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | AJALUGU | FOTO: JAAN LAAS FOTO:

¥ 11. Vaade merepinnast kahe meetri kõrgusel olevale ovaalsele künkale. Võssa kasvanud kõrgend asub sadamalahe kaguservas ja kannab nime Sulevi kalmuaed. Kohalikud elanikud ei oska selle nime saamisloo kohta midagi öelda, ometi on see kirjas juba vanadel kaartidel. Ala muudab huvipakkuvaks ka asjaolu, et tänapäevaste kõrgusandmete järgi on seal näha teatud korrapärasust. Jättes kõrvale künka jalamile nii varasemal ajal kui ka hilisema maaparanduse käigus kuhjatud kivilahmakad, võib arvata, et selle alumises kihistuses võiks peituda omaaegses merelahingus langenud saarlastest sõdalasi. Kes teab? kandis mitu ulatuslikku muinaspõlluala. Seega võisid ka lääne suunas. Selline paik sai olla praegune Lõmala Toomalõuka lahega külgnevatel aladel juba 1215. aastal sadamaala (vt ka ¥ 6–10). Selle läänepoolse loodusliku laiuda avarad viljapõllud, mida sai jaanipäeva paiku mõõ- „kaitsemuuli” keskosas oli aga toona veealune madalam kadega niita. Mujal Saaremaal neid tollal merelahtede koht, kust tõenäoliselt lõunast puhunud tuul pöördus maa vahetus läheduses ei ole leitud. varjus idatuuleks ja puhus sütikriidad avaramale merele. Kroonik teatab, et sakslased läksid paatidega kaldale Sellestsamast paigast õnnestus saksa kogedel hiljem süga- ja lõikasid oma mõõkadega põldudel kasvavat vilja. Meie vamasse vette välja murda. Võib-olla näitas just sütikrii- jaoks on tähtis viide, et „ka teisel rannal tegid nad päevast tade teekond saksa laevnikele võimaliku pääsetee kätte? päeva sedasama” [2: 163]. Ilmselt võis kroonik avame- Vahest on nüüd, Saaremaa rannikul peetud merela- rele lähemat ulatuslikku sadamalahte ja sellega ühen- hingu 800. aastapäeva eel, tulnud aeg võtta päevakorda duses olevat, sisemaale lõikuvat madalat Toomalõuka kõnealuste alade lähem arheoloogiline uurimine ning lahte käsitada mereranda kaheks jagava loodusliku pii- lõpuks ometi selgitada otsitava sadama saladus. Muistse rina. Sadama ümbruse kohta käivate nappide andmete vabadusvõitluse sündmused ja paigad ootavad meilt roh- puhul võime ehk sedagi viidet kasutada tagasihoidliku kem tähelepanu ja hoolitsust. ■ pidepunktina. 1. Eesti rahva ajalugu 1932. Loodus, Tartu. 2. Henrik 1982. Henriku Liivimaa kroonika. Eesti Raamat, Tallinn. Portus Novus paiknes praeguse Lõmala sadama alal. 3. Lõmala sadama külastuskeskuse rannakalurite ja meresõidu ajalooalane pü- siekspositsioon. 2012. Tollal oli see ala üsna avar ning selle lõuna- ja lääne- 4. Mäss, Vello 1983. Kus asus Saaremaal uus sadam? – Eesti Loodus 34 (2): poolne külg olid osaliselt merele avatud. Seega jäi seal 96–100. 5. Mäss, Vello 1996. Muistsed laevad, iidsed paadid. Horisont. Tallinn: 96–97. piisavalt ruumi pidada kroonikas kirjeldatud merelahin- 6. Peets, Jüri; Allmäe, Raili jt 2013. Reseach results of the Salme ship burials in gut. Ristisõdijad võisid seal tõesti näha ja kroonik võis 2011–2012. – Archaeological fieldwork in Estonia 2012. Tallinn: 43–60. 7. Sepp, Hendrik; Liiv, Ott; Vasar, Juhan (toim) 1937. Eesti majandusajalugu I. kinnitada, et: „Ja kui koitis varahommik, paistis kogu Akadeemiline Kooperatiiv. Tartu. meri meie vastas mustana, kihades nende röövilaevadest. 8. Seäsk, Arvo 2010. Kus asub Saaremaa müütiline uus sadam – Portus Novus? Ja nad võitlesid meie vastu kogu päeva” [2: 163]. – http://arvole.blogspot.com.

Eeltoodust järeldub, et koged viibisid justkui „sada- Jaan Laas (1938) teadus- ja majandusloolane, huvitub vabadusvõitlusega mataskus”, kust kogu meri paistis hästi nii lõuna kui seotud südmustest ja võitluspaikadest. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I95I 31 | POSTER |

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 32 I96I EESTI LOODUS VEE BRUAR 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri pildistan kedagi või midagi, mida ma pildistan kedagivõimidagi,midama juures pidevvõimalusõppida.Kui võimalikult suurtosasellestsal Kaugemale vaadatesnägin,etsee esimesed pildidmakroobjektiiviga. pole vägapelglikudjaniisainteha ja tegin mõned pildid. Urvalinnud istus kõrrele.Liikusintallelähemale huvitavaid kujundeid. nud heinakõrredloovadkooslumega heinamaalt läbi,lootuses,etkuiva Mõtlesin, etpõikanveelüheltvanalt fotoaparaadil eesmakroobjektiiv. P salk söömas Urvalindude yxfoto.pri.ee. F/4, säri1/320,ISO mind grammikesetargemaks. duses viibiminevõipildistamine teeb mini meelde.Olenkindel, et igaloo sellise kogemusekaudujääbkõikpare distatuga alatikapõhjalikumaltning või millegaontegemist,tutvunpil uurida. Pealelihtsatuvastuse,kellega pildistatu kohta võimalikult palju senini ei olnudtundnud, püüan pärast ja rändavadsalkades. rühmapilt, sest urvalinnud liiguvad mulle sellestkohtumisestenimjust portreepildid teha.Lõpuksmeeldiski gast ning alles pärast üritada mõned pea alaspidiseemneidnokitseda. suudavad kaimepeenikeselkõrrel just naguosavadakrobaadid,kes olla sada või natuke enam. Nad on ja hiilisin lähemale. Linde võis seal parv urvalinde. V nud taimedelsõiseemneidsuurem lume seest välja turritavatel kuiva üksik oli hoopis üks paljudest. Eemal Korraga nägin, kuidas üks urvalind Korraga nägin,kuidasüksurvalind Canon 500D,Sigma100–300, ava Mind paelub looduse pildistamise Esimene mõteoligisaadapildile VEEBRUAR 2014 2014 VEEBRUAR poole. Nagutavaliselt,olimul taha ningolinteelkodu äike olijubavajunudmetsa

■ ahetasin objektiivi EESTI

800. Vaata ka:

LOODUS Peeter Teedla | POSTER | | POSTER

I97I ------FOTO: MARKO POOLAMETS 33 | INTERVJUU |

Ahto Kaasik on sündinud 30. märtsil 1969. Ta hakkas looduslike pühapaikadega põh- jalikumalt tegelema 1988. aastal, kui asus

tööle Rakvere rajooni arheoloogiamälestiste ALDO LUUD FOTO: metoodikuna. Süvenev huvi viis Ahto Eesti rahvaluule arhiivi, kus ta aastatel 1990–1995 töötas läbi kättesaadavama osa pühapaikade andmestikust. Alates 1995. aastast on ta Maavalla koja hiite toimkonna juhina selgitanud välja pühapaika- de olukorda ning uurinud, kaitsnud ja tutvus- tanud pühapaiku. 2005–2007 osales kultuuri- ministeeriumi looduslike pühapaikade riikliku arengukava koostamisel. 2008. aastast on juhatanud Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskust. Alates 2010. aastast on kuulunud rahvusvahelise looduskaitseliidu looduslike pühapaikade töörühma. Avaldanud pühapaikade teemadel kümneid artikleid ja pidanud üle 150 loengu.

Põlisrahvaste looduslikud pühapaigad on inimkonna vanimad looduskaitsealad Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhi ja maausulisi ühendava Maavalla koja vanema Ahto Kaasikuga ajas juttu Rainer Kerge Õhtulehest autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 34 I98I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | INTERVJUU |

Kuidas maausuline oma hinge eest Igal endast lugupidaval külal oli seal veekogu. Meie võime tänapäeval hoolt kannab? oma hiis. arvata, et Maardu järv on kogu aeg Meil ei ole erilisi, ainult hinge eest Üldiselt küll, kuid Lõuna-Eestis olnud oma kohal, aga võta näpust – hoolitsemiseks mõeldud toiminguid, teame selliseid kogukondlikke püha- vahepeal ei olnud! ametimehi või institutsioone. Kuid paiku vähem. Nüüd me läksime muidugi teemast nii nagu kehale on kasulik käia kord pisut eemale. Sa küsisid, miks on vali- nädalas saunas, teeb hingele head Kuidas käis otsustamine: see siin tud pühapaigaks just need kohad, pühade pidamine, pühapaikades käi- pole niisama metsatukk, vaid tähtis mida me tunneme pühapaikadena. mine, laulmine. See kõik ülendab ja hiis? Õige vastus on, et me ei tea. Alles puhastab. Meie hiite sündimine jääb nii kau- nüüd, kui me oleme pühapaiku roh- Ja eks saunaski kanname ju hoolt gesse aega, et nende asupaikade kem uurinud, asunud neid kaardis- ka oma hinge eest: meie esivanemad valimise põhimõtete kohta pärimust tama, märkame teatud seaduspärasid. on niimoodi mõelnud ja see on pal- pole; kuigi hiiepärimust on iseenesest Torkab silma, et hiiepaigad on aja- judele mõistetav ka praegu. väga palju. looliste külasüdamete lähikonnas. Üksikud teated räägivad, kuidas Inimene ehitas oma elupaika hoo- Saun on maausulise pühakoda? hiiepuud on kõndinud ja hiiemäed ned, rajas põllud ja karjamaad, kae- Jaa! Saun on ajalooliselt meie ainus ning mõned salud lennanud oma vas kaevud ja üks hädavajalikke asju pühakoda. Isegi pastor Matthias kohale. näib olevat ka hiiekoha tekkimine Johann Eisen on öelnud, et eestlas- nii poole kuni kilomeetri raadiuses tel on kolm püha kohta: hiis, saun Külavanem tuli hommikul välja külast. Hiit vajati korrapäraselt, mis- ja kirik. selga sirutama ja märkas: küla taha tõttu pidi ta olema külale piisavalt on öö jooksul kerkinud kena hiis? lähedal; aga samas ka nii kaugel, et Mõned sajandid tagasi olid need Või mägi või puu. Jah, on mõned sel- loomad ei läheks sinna roojama ja kolm ka ühel ajal kasutusel: kirikus lised lood. Pärimused hiite rändami- et sealset rahu ei häiriks igapäevane palvetati, saunas puhastuti ja hiide sest sobivad muidugi väga hästi ka talu- või külamelu. viidi ande. Igaks juhuks teeniti kõiki järvede rändamise lugudega, mida Nii leitigi küla lähedal koht hiie jumalaid, keda arvati parajasti siin meil on päris palju. Nende poolest jaoks. Sageli on seal ka allikas või jõgi kandis valitsevat. oleme maailmas üsna erandlikud; on või järv, mõni rändrahn; mingi maas- Eks inimestel olid erinevad ajendid, väga vähe rahvaid, kes on selliseid tikumuutus, üksikutes hiiepaikades miks nendes kohtades käia. Küllap asju rääkinud või teadnud. näiteks karstilohud. oli ka tõsiusklikke kristlasi, kes läk- sidki kirikusse paluma; aga küllap Lähed varavalges kalale, aga järve Kui me läheme sinuga koos hiide, oli neidki, kes sattusid kirikusse pole? siis sina näed või tajud seal ju ikkagi võimu sunnil. Hiljuti pidid ju inime- Jah! Või ärkad hommikul ja avastad midagi rohkemat kui mina? sed marssima ka mai- või oktoobri järve. Näiteks meie Pühajärv ole- Hea meelega tahaks rohkem näha ja paraadil, aga ega see teinud neist veel vat tulnud sel moel oma praegusele tajuda kui inimesed tavaliselt, aga ei kommuniste. kohale. Eestis on kümneid järvesid, ole mul selliseid võimeid. Kuid ma Saunas seevastu on inimene käinud mille kohta räägib pärimus, et varem püüan olla hiies tähelepanelik: vaa- siin maal selle pärast, et see on mõnus harisid inimesed seal põldu või koguni data, kuulatada ja nuusutada. Ka ja vajalik, õige elamise ja olemise viis. elasid, kuni ootamatult tuli järv. lõhn ütleb maapinna ja keskkonna Samamoodi ei ole teadaolevalt aetud kohta päris palju. Kinnisilmi liikudes inimesi hiiepaikadesse. Sinna on min- Kas geoloogid või limnoloogid on tunned sa ju maastiku ja maapinna dud vabatahtlikult, et saada abi, tunda kinnitanud mõne järve kohta, et see muutust ka lõhnast: õhk ei ole enam end tervena ja hästi, olla pühade ajal võis tõesti tekkida üsna lühikese niiske; või siis ilmuvad välja teist- koos oma kogukonnaga. aja jooksul? Näiteks murdis mõni moodi lõhnavad taimed. See on muidugi tõsi, et sajandeid suurem veekogu end sisse naaber- Mida mina pühapaigas kindlasti on Eesti inimesed olnud eri põhjustel lohku? märkan, on seaduspärasused. Olles nende kolme püha paigaga tihedalt Inimese mälu suudab väga hästi haa- käinud väga paljudes pühapaikades, seotud. rata konkreetse järve kinnikasvamist, teab mu silm otsida lohke, künkaid, soostumist. Neid lugusid on ju oma- kive, allikat; aga ka jälgi inimtege- Sa uurid Tartu ülikooli juures loo- jagu: siin oli enne järv, nüüd on soo. vusest: kas läheb kusagil radasid või duslikke pühapaiku. Mis need on? Kinnikasvamine on täiesti looduslik ehk on midagi puudele riputatud, Kuidas saab paik pühaks? nähtus. võib-olla on allikas münte. Pühapaik on looduses asuv maa- Samuti on näiteid, kus järv on Vahel võivad annid olla üsna mär- ala, kivi, puu, allikas, pank, karst – jooksnud tühjaks: kasvõi Maardu kamatud: mõni pisike lõnga- või isegi ükskõik milline meie looduses olev järv 19. sajandi teisel poolel. Veel niidijupp oksa küljes. Kuna olen sel- algupärane koht või ala, mida on 1930ndatel olid Maardu järve põhjas liseid asju paljudes kohtades näinud, hakatud pidama pühaks. heinamaad. Nõukogude ajal taastati siis oskan neid otsida ja tähele panna. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I99I 35 | INTERVJUU |

sest seal on niisama tore ja õpetlik käia? Tänapäeval on selle tunnetuse ja

FOTO: ALDO LUUD FOTO: arusaamise säilitamine palju olulisem kui vanasti, sest praegu on meil ju enneolematult suured võimalused keskkonda ümber kujundada, rik- kuda seda oma masinatega jäädavalt. Juba vanasti, kui maastikku kujun- dati käsitsi, oma töö ja vaevaga, saadi aru, et teatud kohad tuleb jätta puu- tumatuks. See ei ole üksnes meie rahva omapära. Ükskõik millise põlisrahva juures me näeme, kuidas inimesed Esimene pühapaik, mida uurida, asub Ahto Kaasiku kabinetist mõnesaja meetri kaugusel: jätavad oma iidsest tarkusest mõned 19. sajandil maa seest välja kaevatud ja Toomemäe otsa taritud kivi kohta oletatakse, et kohad rahule, pühadeks kohtadeks. tegemist võis olla ohvrikiviga See elamise viis ulatub meieni Hiiel on siis oma korrapära või üles- dama, karjatama. Pühapaik jääb argi- väga kaugetest aegadest. Ma usun, et ehitus – umbes nagu kirikus, kuhu tegevusest eemale. see pole mitte harjumus, vaid sügav sisenedes on lihtne taibata, kus Samas käib inimene pühapaigas, sisemine tarkus. asub altar ja kus kantsel? et saada osa sellest, mida tema ei Pühapaikadest teame palju vähem ole loonud, mis on ise olemas. Käib Kust peaks minema moodsal ajal kui inimeste loodud pühakodadest, selleks, et saada abi või ühendust mõistlik piir praktilise vajaduse ja kus on kindel kavand ja teostus. vaimuvalla, jumalate, haldjate, esi- iidse pühapaigaga lugupidavalt Pühapaigad lähtuvad keskkonnast, vanematega. Hiitest ammutatakse ka ümberkäimise vahel? Eesti on küll selle omapäradest ja seetõttu on või- tervist – sellistes kohtades on sageli hõredalt asustatud, aga on välti- malike kombinatsioonide arv … no tervendava väega kivid-allikad-puud. matu, et üks või teine hiis jääb ette võib-olla lõputu. Kuid teatud osad mõnele ehitusele, teele, kasvõi on, jah, sageli olemas: allikas või kivi, Anna, palun, andeks, oled ise järele kavandatavale Rail Balticule. tihti ka matusekohad hiiepaikade proovinud? Ma näen meie pühakohtade kadu- äärealadel, pärimustest on teada ka Jaa, olen küll! mist iga päev. Kõigepealt seetõttu, et tantsukohad. surevad ära või rändavad välja nende Töötab? olemasolu ja asukohtade viimased Mis selle muust ümbrusest pisut Töötab! mäletajad. teistsuguse koha ikkagi pühaks, Olen üsna sageli pesnud silmi jumalatele lähemal seisvaks teeb? silmaallika veega, ja nüüd, saades Ja kuna meie ei näe puude latvades Väga võimalik, et hiiepaiga valikul oli 45aastaseks, ei kanna ma veel prille, valgussambaid, ei oska me ka unus- oluline veel midagi, mida toona mõis- kuigi töötan iga päev väga palju arvu- tatud hiisi üles leida? teti märgata, aga mida meie enam või tiga. Sageli silmad õhtuti kipitavad ja Just! Pühapaikadel ei ole sageli ainu- veel ei oska tähele panna. Mõni eri- on väsinud, aga prille ma ei vaja. omaseid välistunnuseid. Üksnes kindel line maavägi näiteks. Muide, marid Pühapaigatunnetus tuleb süga- teade: arhiivimärge, kaart või inimeste näevad siiamaani oma pühade puude vamast maailmatajust. Samamoodi kohamälu võimaldab meil neid paiku otsas valgussambaid. Meil ei ole sellist nagu me pärimuslikult mõtestame maastikul kindlaks määrata. pärimust, aga marid näevad! aega: me teeme tööd, vahel pingu- Pühapaikade hävimise ja kadu- tame kohe hullumoodi; pühapäeva- mise valu ning kurbus on mulle iga- Siin tekib muidugi jumalavallatu del ja pühadel aga lõõgastume ning päevaselt tuttav. Me ei leia enam ka küsimus, kas nad näevad, või nad kogume jõudu. paljusid neid paiku, mille kohta on väidavad, et näevad. Sama asi toimub ka maastikul: arhiivides teated olemas, sest oma- Meie ei saa näha, mida teine inimene siin on kohad, kus me müttame ja aegsed kirjeldused ei ole piisavalt näeb, aga nii nad väidavad. toimetame ning kus me kasutame täpsed, kohalikud elanikud aga enam Valgussambaid kõrvale jättes on loodust endale heaolu ja turvalisuse ei tea ega mäleta. pühadus olnud ajast aega eelkõige loomiseks. Siin on jälle kohad, mis Mõned külad, mille lähedal peaks ühiskondlik kokkulepe. Inimene või me jätame pühapaikadena rahule, olema hiiepaik, on päris tühjaks jää- pere või küla või kihelkond otsustab: kus loodus saab puhata. nud. Võnnu kihelkonnas, mida me see paik on puutumatu. Mis tähen- eelmisel aastal uurisime, oli küla- dab kohe seda, et sinna ei minda Umbes nii et: me ei asfalteeri sid, kus polnud ainsatki püsiela- raiuma, niitma, kaevama, kaevan- Kuresood ja ei tee sinna parklat, nikku. Taludest on saanud suvilad, autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 36 I100I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | INTERVJUU | mille väravates ripuvad videovalve juhul peame lähtuma oma praegus- Kui me siin Eestis hiljuti tähista- eest hoiatavad sildid, ja sul ei ole test teadmistest ja võimalustest ning sime ametliku looduskaitse sajan- kellegi käest küsida, kus võiks olla andma pühapaikade uurimiseks ja dat aastapäeva, siis Rahvusvahelise hiiekoht, millest on arhiivis märge säilitamiseks oma parima. Looduskaitseliidu ja Maailma aastast 1910. Kui raudtee tuleb, sest sellest sõl- Looduse Fondi hinnangul on põlised Kui aga on käsil pühapaika ohus- tub Eesti riigi ja ühiskonna heaolu – rahvad pühapaikades oma loodust tav ehitus või kaevandus, kasvõi see ei ole lihtsalt kildkondlik huvi –, kaitsnud mäletamata aegadest peale. Rail Baltic, siis nagu ikka, ei ole ka siis tuleb päästa, mis päästa annab, Eesti maastikuline mitmekesisus nendel juhtudel asjad mustvalged. eelkõige kaevata välja arheoloogiline ja elurikkus on suures osas jõud- Ka sellel planeeritaval raudteel on teave. Eelnev ei tähenda muidugi, et nud meieni seetõttu, et esivanemad praegu hulk võimalikke kulgemis- ma peaksin uue kiirraudtee ehitamist on neid väärtusi oma pühapaikades jooni, mille puhul kaalutakse erine- Eesti riigile ja rahvale vajalikuks. hoidnud. vaid võimalusi ja vajadusi, sealhulgas Selle temaatika uurimine on alles vaadeldakse ka teele jäävat kultuu- Tartu ülikooli looduslike pühapai- alanud ja sõltub samuti pühapaikade ripärandit, looduspärandit ja püha- kade keskus, mida sa juhatad, tege- kaardistamisest. paikasid. lebki siis peaasjalikult praegu veel Oletame, et valitakse välja siht, mis teadaolevate ja maastikul leitavate Kui tihti pöörduvad sinu poole oma- ohustab kõige vähem asustust, kesk- pühapaikade kaardistamisega? valitsused või ka külakogukonnad konda ja kultuuripärandit, aga ikkagi Keskus on loodud riikliku looduslike küsimusega, kuidas kaitsta koha- jääb ette üks hiiepaik ... No kui ühis- pühapaikade arengukava rakenda- likku hiit või kuidas oma elu korral- kond on otsustanud, et selle raudtee miseks. Arengukava meetmed on dades hiiega arvestada? järele on möödapääsmatu vajadus, siis seotud pühapaikade uurimise, kaits- Mullu valmisid keskuse osalusel on raske öelda, et ärge tehke. mise ja tutvustamisega. Need ongi pühapaikade kaitsmise ja haldamise kolm peamist tegevusvaldkonda. vabatahtlikult järgitavad suunised. Kuigi sina tahaksid öelda? Eelmisel aastal inventeerisime Seal on sõnastatud üldised põhimõt- Selge see, et mina ise ei rikuks mingil Võnnu kihelkonna pühapaiku ning ted, kuidas käituda ja millest lähtuda juhul pühapaiku, aga kui on kindel, toetasime teabe ja väljaõppega pühapaiku puudutavates tegevustes; et teist võimalust pole, siis ma ei hak- arheoloogiaprojekti inventuure ükskõik, kas siis tahab kohalik kogu- kaks ka kuidagi takistama. Muidugi Kanepi ja Kambja kihelkonnas. kond arendada oma elukeskkonda tuleks see pühapaik siis enne nii Alanud on looduslike pühapaikade või tahab keegi tegeleda turismin- palju kui võimalik läbi uurida. Kasvõi andmekogu loomine, kuhu koon- dusega või soovivad muinsuskaitsjad arheoloogiliselt, et päästa kasvõi osa dame kogu varasema teabe püha- midagi säilitada. selle pärandist. paikade kohta. Mõistagi sisestame Võimalike pühapaikade pärast sinna uuemad uuringuandmed. pöörduvad keskuse poole nii maa- Kas pühapaika kuidagi kolida ei Pühapaikade andmekogu on kul- omanikud, arendajad, kohalikud saa? No et see hiis tuleb maha tuurimälestiste registri osa ning selle omavalitsused kui ka riigiasutused. võtta, hea küll, me jätame temaga esmane ülesanne on ette valmistada Jõudumööda püüame siis andmeid ilusti hüvasti, aga suuname tema väliuuringuid. Edaspidi saab andme- otsida ja juhendada. Aga kuna meie väe kaks küngast kaugemal kasva- kogu teabeallikaks ka ametnikele, keskuses on vähe inimesi – praegu vasse metsatukka? kes tegelevad loodus- ja muinsus- töötan siin ainult mina, vahel aita- See on juba uue hiie rajamine. kaitse ning keskkonnakasutuse ruu- vad ka mõned vabatahtlikud –, on Mis asi on hiiepaik? See on loo- milise planeerimisega. Hiljem on meil raske täita kõiki soove ja vaja- duslik keskkond, see on võimalik andmekogu väärt teabeallikaks ka dusi, mis ühiskonnal on seoses püha arheoloogiline kultuurikiht – sinna pühapaikade süvauuringute korral- paikadega. jäänud esemed. Lisaks on hiiel ka damisel, olgu siis humanitaar- või 2012 lõppes pühapaikade aren- vaimne osa – teadmine, et inimesed loodusteaduste vallas. gukava eelmine rakendusperiood ja on käinud seal ammustest aegadest, Kui me enne rääkisime püha- uut arenguperioodi ei ole siiamaani pidanud seda paika pühaks, mõelnud paikade tähendusest ja pühadusest kehtestatud, see tähendab, et kesku- ka meie peale: palvetanud järeltuli- ja praegu räägime teadusest, siis sel ei ole ka rahastust. Me otsime ise jate eest. Seda ei saa kolida. Jah, ohv- viimasel kümnendil on rahvusva- raha, et tasuda näiteks selle ruumi rikivi võib tõsta veoauto kasti ja viia heline looduskaitseüldsus võtnud eest, kus inimesed saavad tööd teha. teise kohta, aga muud mitte. omaks arusaama, et põliste rahvaste Minu teada on pühapaikade aren- Lisaks veel võimalikud erilised looduslikud pühapaigad, ka meie gukava ainus, mis on praegu jäänud väed, mida on ehk selle paiga raja- hiiepaigad, on inimkonna vanimad pikendamata. misel arvestatud, aga mida meie ei looduskaitsealad. Neid tuleb uurida, tunne. Me ei saa kaaluda selle tähen- ka nende loodust tuleb uurida, et Sinu kabinet Tartus vanas keemia- dust ja väärtust, mida me ei oska veel saada aru senisest maakasutusest ja hoones ülikooli kõrval ja Toomemäe märgata, uurida, kaardistada. Igal keskkonnakaitsest. nõlval on iseenesest logistiliselt üks autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I101I 37 | INTERVJUU |

paremaid kohti, kust Eesti pühapai- õppehoone kõrval on võimalik har- on oma pühapaigad ja nendega seo- kade uurimist õpetada ja suunata. jutada ka pühapaiga inventeerimist. tud pärandi kaotanud sootuks juba Selle poolest on asupaik tõesti sajandite eest. soodne, et siinsamas on arheoloogia- Mis on sinu jaoks tähtsad püha osakond koos oma arhiiviga, Tartus paigad? Kas Eestisse sisse rännanud hin- on kirjandusmuuseum, Eesti rahva- Kindlasti külastan ma aasta jooksul dust või indiaanlasest võib saada luule arhiiv, eesti rahva muuseum – Tammealuse hiit Lääne-Virumaal maausuline? väga olulised teabekogud, kust leida Viru-Nigula vallas Samma külas. See See ongi vahe maailmareligioonide pühapaikade kohta andmeid. Samuti on minu kodukihelkonna keskne ja loodususundite vahel: viimased on siin olemas hulgaliselt pädevust: hiiepaik. Sealsesse allikasse vaadates on kohalikud, kujunenud koha- arheoloogid, folkloristid, teised tead- olen ma korduvalt tajunud tugevat peal ja koosmõjus keskkonnaga, lased. ühtekuuluvustunnet esivanematega, seotud põlisrahva ajaloolise päran- kes on samuti vaadanud sellesse alli- diga. Maailmareligioonid on rän- Ma pidasin silmas küll rohkem kasse. See on samuti asi, mida ei saa davad religioonid, neid võib järgida seda, et üks pühapaik on sul enam- kolida. kus iganes, ka Kuu peal või Marsil, vähem ukse all. Elades praegu Tartus, on mulle vahet ei ole. Toomemäel on, jah, üks võimalik ohv- oluline ka Kiigeoru hiiesalu Haaslava Loomulikult saavad sisserännanud rikivi. See leiti 19. sajandil, kaevati vallas Koke külas – tosinast vanast võtta omaks siinse põlisrahva tavad maa seest välja ja toodi sinna mäe otsa. künnapuust koosnev hiiepaik, õige- ja uskumused, aga nende side sel- Kuna kivi sees on lohud, oletatakse, et mini selle jäänus. Ma ei tea, kauaks lega ei saa olla nii tugev ja vahetu kui ta võis olla ohvrikivi. Muinsuskaitse all see püsima jääb, sest hiljaaegu raius meil. See aga, et sissetulnud saaksid ta praegu sellena on. RMK selle äärest maha vana metsa üldse sulanduda ja võtta omaks meie Eelmisel kevadel, kui ma juhenda- ja kahtlemata hakkavad tuuled nüüd kombed, eeldab, et on olemas koha- sin looduslike pühapaikade inventee- ohustama järsku lagedale jäänud lik kogukond, kes tunneb ja järgib rimise valikaine tudengeid, tähendas vanu hiiepuid. seda pärandit, kes elab selles. Kui praktikum tudengitele Toomemäele Mitu korda aastas käin ka Võnnu seda kogukonda pole, toovad sisse- minekut ja selle ohvrikivi inventee- kihelkonna keskses hiiepaigas – rändajad kaasa oma traditsioonid ja rimist. Ning seal juhtus tähelepanu- Mäesuitsu hiies Terikeste külas. jäävad rääkima oma keelt, nagu näi- väärne lugu. Minu abikaasa juured on Võnnu teks rannarootslased või Peipsi ääres Me jalutasime keskusest koos oma kihelkonnas ja abikaasa kaudu olen starover’id. varustuse – fotoaparaadid, helisal- ka mina seotud selle paigaga, sest Kui siia tuleb palju rahvast, kes vestid, internetiühendusega arvuti, minu kahe noorema lapse esivane- ei sulandu meie hulka, siis tekivad mõõdulindid – paarsada meetrit matele on olnud see kõige tähtsam meie kultuuri, olgu siis looduslikule edasi pühapaika. Selgitasime välja hiiepaik. Järelikult on see oluline ka või vaimsele maastikule, suured val- selle piirid, kaardistasime ümbritseva minu jaoks. ged laigud. keskkonna; kirjeldasime looduslikku Sageli käime ka Kave lättel Mina tajun küll selles selgelt ohtu, asukohta: pinnavorme, kive, põlis- Kavilda ürgorus. Aasta jooksul jõuan et meie kultuuriline järjepidevus on puid; määrasime paiknemise teiste ma mitu korda Taevaskotta. muutunud väga õhukeseks. See, oluliste objektide suhtes: kui kaugel mida on tarvis eestlaseks olemiseks, on toomkiriku varemed ja Tartu üli- Mis talitusi sa pühapaigas toimetad? on kahanenud väga väikeseks. kooli peahoone. Lõpuks joonistasime Kave lättelt olen lootnud abi sil- ja pildistasime ohvrikivi enda üles; madele ja olen seal korduvalt silmi Sa oled nagu suure saladuse vardja! kirjeldasime tema omapära: pragu- pesnud. Ning loomulikult jätan ma Jah, püha paiku ju hoitigi sajandeid sid, samblikke, ja ka ande. allikale anni. Mu käsi ei tõuse küll teadlikult saladuses, sest see oli parim Ning selle pooleteise tunni jooksul viskama pühasse vette praegu käi- kaitse. Teised rahvad, kes siin valit- õnnestus meil jälgida ka pühapaigaga bel olevat metallraha, aga hõbeval- sesid, otsisid ja püüdsid neid paiku vahetult seotud tegevust: inimesed get kraabin näiteks sõrmuse küljest hävitada; karistasid inimesi neis käi- tulid, käisid kivi juures, jätsid sinna noaga vette küll, ja soovitan seda ka mise eest. ande, kõndisid kolm tiiru ümber kivi. teistel teha. See, mis omal ajal väga hästi kait- Selliseid inimesi ja seltskondi – meie See on nii usuline tegevus, aga ka ses pühapaiku võõraste eest, on pilgule tavalised linnakodanikud – vaimne kultuuripärand, tava, mida tänapäeval muutnud need paigad oli pooleteise tunni jooksul kolm- meie maal on järgitud ajast aega. ohustatuks just meie enda poolt, sest neli. See oli meile suur üllatus, et see Mina põlisrahva esindajana järgin me ei ole oma esivanemate pärimust pühapaik on niivõrd elavas usulises seda tava, mis on vahetult minuni ikkagi piisava hoolega kuulanud, me kasutuses. jõudnud. ei tea nii hästi, kui võiks, kus ja mis Oleks huvitav teada, kui palju lei- Me oleme oma pühapaikadega piirides kõik pühad paigad asuvad. dub maailmas ülikoole, kus õpeta- seotud pärandi poolest erilised. Tuleb meeleheitlikult rabeleda, et takse looduslikke pühapaiku ja mille Enamik läänepoolse Euroopa rahvaid päästa, mida päästa annab. ■ autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 38 I102I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | EL KÜSIB |

Mida on näidanud Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine? FOTO: RAIT KOOK RAIT FOTO: Heikki Kalle, Hendrikson & Ko juhtekspert, Rail Balticu keskkonnamõjude hindaja

hkki raudteeprojektide kesk- tena. Erilisemad on trassivaliku eel kõrgepingeliinide puhul, on olulisim konnamõju on Eestis varem korraldatud uuringud, mis annavad eri skaalas avalduv barjääriefekt, mis Evähe hinnatud, on teede usaldusväärse aluse sobivaima raud- puudutab nii loodust, eriti veestikku keskkonnasäästliku kavandamise teekoridori valimiseks. Senini on ja loomastikku, kui ka inimeste elu- kogemus juba kümmekonna aasta trassi valikul nii Eestis kui ka näiteks laadi ja heaolu. pikkune. Selle aja jooksul on meie Rootsis tuginetud valdavalt andme- Teine mõjude kompleks on seotud teadmised mõjude ja leevendavate baaside infole. raudtee toimimisega: vahetud ris- meetmete tõhususe kohta teinud läbi Trassivaliku eeltöödena tehti neli kid ja häiringud, millest olulisemad üpris märkimisväärse arengu. mahukat uuringut, mis käsitlesid loo- on müra, vibratsioon ja õnnetusris- Kuigi Rootsi eksperdid on Rail Bal dusväärtusi, kultuuri- ja selle osana kid. Ühe vähem käsitletud teemana ticu projekti toonud kaasa pikaajalise eraldi arheoloogiaväärtusi ning asus- võiks esile tuua vajaduse leevendada raudteede kavandamise ja mõju hin- tusstruktuuri. Vajaduse korral täpsus- müra mitte ainult inimese, vaid ka damise kogemuse, toetub kõnealuse tatakse infot valitud trassi piirkonnas loomade huvides, näiteks metsise töö kavandamine ja teostus enamjaolt lisavälitööde raames ning töötatakse elupaikades. siiski varasemale Eesti teeprojektide välja leevendavad meetmed. Samuti hindame senisest märksa mõjude hindamise kogemusele. Ehkki trass pole lõplikult otsusta- täpsemalt sotsiaalseid mõjusid: ana- Rail Balticu projekti ei tee era- tud, võib esialgsete tulemuste põhjal lüüsime peale kohaliku rahvastiku kordseks mitte raudtee kui objek- öelda, et ei ole selgunud kuigi palju ja majandustegevuse ka kogukonna tiga seotud erisused, vaid projekti üllatavat, võrreldes planeerimisfaa- ruumilist terviklikkust, ligipääsu tee- suur mastaap. Just seetõttu on alus sis ennustatud mõjudega. Nagu ka nustele ja muid inimese täisväärtus- uuringud kavandatud kaheastmelis- teede ja näiteks torujuhtmete või likuks eluks vajalikke tingimusi. ■

Kuidas on edenenud keskkonnaagentuuri optimaalseks kasutamiseks. Kuna ilm ei tunne riigipiire ja keskkonnamuu- (KAUR) käivitamine? tused ei mõista haldusterritooriume, siis rakendab KAUR uute väljundite Jalmar Mandel, keskkonnaagentuuri direktor loomisel Euroopa samalaadseid mee- ästi läheb, edusammude üle rõõ- sest, vaid ka õhumasside liikumisest; todeid ning teeb koostööd rahvusva- mustades, kasvuraskusi trotsides. keemiline ilm ja õhukvaliteedi klima- heliste organisatsioonidega. HMöödunud suvel sai üle paarisaja toloogia ei ole enam võõrad mõisted. KAUR ühendab endas rohkem eri- töötaja endale hulgaliselt uusi kolleege KAURis kasutatavad ilmaradarid või- alaspetsialiste ja valdkonna liidreid kui ning täiesti uue asutuse. Suurtel muu- maldavad määrata sademete maa- kunagi varem. Pärast asutuse loomist datustel on oma positiivsed küljed, aga pinnale jõudmise hulka, mida saab tuli meile tööle uusi magistri- ja dok- paratamatult ka kitsaskohad. kasutada nii üleujutuste eest hoiatami- torikraadiga kolleege, kelle ambitsioon KAURi eesmärk on korraldada seks kui ka reostuskoormuse täpsus- on rakendada oma teaduspagasit kesk- keskkonnaseiret, pakkuda õigeaegset tamiseks ja ärakannete hindamiseks. konda analüüsides. 1. jaanuaril 2014 tuli ja usaldusväärset keskkonnateavet, Keskkond ei koosne kitsalt õhust, keskkonnaametist keskkonnaagentuuri ilmaprognoose ja -hoiatusi. Selleks veest, päikesepaistest või metsast. tööle üheksa spetsialisti, kelle ülesanne on KAURis kaks põhilist tegevus- Keskkond on ka sotsiaalsete ja majan- on korraldada ja teha eluslooduse mit- suunda: ilmateenistus ning keskkon- duslike võimaluste kompleks. Kuigi mekesisuse ja maastike seiret ning luua naseire ja -seisundi hindamise üksus. Eesti keskkonnaseisund tervikuna on looduskaitse tulemuslikkuse hindamise Ühenduslülisid tegevussuundade võrdluses teiste EL riikidega hea, on metoodika ja võimekus selle jaoks. vahel on üllatavalt palju. Näiteks muu- KAURil vaja keskkonnaseisundi hinda- Keskkonnaagentuur on keskkon- tused meie välisõhu seisundis ei sõltu miseks tänapäevasel tasemel leida uusi napoliitika kujundajate, rakendajate mitte ainult saasteallikate lisandumi- vaateid valdkonnaülesele analüüsile. ja elanikkonna oluline teabeallikas. Tulemuseks on objektiivne teave Visioonis näeme keskkonnaagen- elurikkuse kaitse ja kasutusvõima- tuuri juhtiva usaldusväärse keskkon- luste kohta ning keskkonna mõjust nateabe ja -prognooside pakkujana

FOTO: ERAKOGU FOTO: inimese tervisele. Aga ka meetmed Eestis ning võrdväärse partnerina

hea keskkonna hoiuks ja keskkonna rahvusvahelistes teabevõrgustikes. ■ autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I103I 39 | KAITSEALA/MATKARADA | Järvselja loodus kaitseala ja õpperada

Priit Kask

Järvselja õppe- ja katsemetskond on üks Eesti pikaaegsemaid majandusüksusi, kus on metsi uuritud. Osa siinsetest aladest on olnud kaitse all juba alates 1924. aastast. Järvselja uhkus on põlismetsad, puutumatu loodus, hiigelkasvu puud ja pärandkultuur. Nende väärtuste tutvustamiseks on Järvseljale rajatud õpperada.

ärvselja ürgmetsakvartal on Eesti esimene metsakaitseala, mille Jpõhjal on loodud tänapäevane Järvselja looduskaitseala (187 ha). See paikneb Tartu maakonna kagu- osas Peipsi-äärsel madalikul Tartust umbes poolsada kilomeetri idas ja

kuue kilomeetri kaugusel Peipsi ran- HEINO KASESALUFOTO: ERAKOGU najoonest. Kaitseala hõlmab täielikult üheksat Järvselja õppe- ja katsemets- konnale kuuluvat kvartalit (JS209, JS226, JS227, JS241, JS242, JS243, JS259, JS260, JS261) ning veel osaliselt kahte kvartalit (JS208 ja JS225). Viimati mainitud metsaosades on kait- ¥ 1. Kastre mõisnik ehitas Järvseljale jahilossi 1912. aastal. Paraku langes hoone 1948. aastal seala idapiiriks endine parvetuskanal, tuleroaks, kuid see ehitati algsel kujul uuesti üles 1980. aastal. Fotol on põlengueelse maja praeguse nimega Apna jõgi (vt kaarti). põhjakülg Looduskaitseala poolitab Liispõllu– Haavametsa kruusatee, mis on raja- aegse Kastre-Peravalla metsandiku. lemurdu. Samas tuleb tunnistada, et tud 1904. aastal. Järvselja kaitseala Kolm aastat hiljem ehk 1924. aas- kõige suuremat mõju on looduskait- kuulub Natura 2000 võrgustikku. tal jäeti toonase 106. kvartali (nüüd sealusele põlismetsale avaldanud met- kannab numbrit JS226) 12,8 hektari sakuivendus: kvartalist lääne poolt Ajalugu algab metskonna loomi- suurune lõunapoolne osa loodus- kulgeb ulatusliku kuivendusvõrgu sest. Järvselja õppe- ja katsemets- kaitsereservaadiks. Sellest ajast peale eesvool, mis on olnud parvetuskanal kond on asutatud 1921. aastal, pärast pole seal tehtud ühtki raiet ega koris- (Apna jõgi). Samuti kulgevad kuiven- seda, kui Tartu ülikoolis hakkas tööle tatud surnud puid või tuulemurdu, duskraavid kvartali piiridel. põllumajandusteaduskonna metsa- ühtlasi ei peeta sellel metsaalal jahti. Looduskaitseregistrisse kanti osakond. Metsaosakonna ja Järvselja Ametlikult võeti reservaadiks mää- Järvselja metsakaitseala 7. septemb- õppemetskonna rajamise algataja oli ratud ala kaitse alla 17. augustil 1924, ril 1936. Seda registrit hakati pidama professor Andres Mathiesen. Paik kui õppemetskonna juhataja Andres 17. detsembril 1935 jõustunud loo- sobis selleks igati: kohalikud metsad Mathiesen oli allkirjastanud vastava duskaitseseaduse alusel ning sisse- olid väga mitmekesised ja neid oli korralduse ning ka ülikooli rektor kandeid tehti kuni 1941. aastani. pikka aega majandatud, siin oli Kastre Henrik Koppel andnud selle kohta Nõukogude ajal, täpsemini 1959. mõisniku ehitatud jahiloss (¥ 1). oma nõusoleku. Enne kaitse alla võt- aasta 6. aprillil, sai kogu JS226. kvar- Eesti vabariigi valitsuse 13. aprilli mist oli kõnealuse kvartali mets pea- talist (endine 106.) botaanilis-zoo- 1921. a otsusega sai metsaosakond aegu puutumatu, vähesel määral oli loogiline keeluala, mille pindala oli määramata ajaks enda hallata tolle- üksnes koristatud surnud puid ja tuu- 19,3 hektarit. Seda võibki pidada autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 40 I104I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | KAITSEALA/MATKARADA | praeguse looduskaitseala eelkäijaks, 1964. aastal nimetati see ala ümber Järvselja looduskaitsekvartaliks.

1953–1998 kandis metskond JÜRI PERE FOTO: Järvselja õppe- ja katsemetsamajandi nime; alates 1998. aastast on tegutse- tud sihtasutusena. 1951. aastast saadik on see olnud Eesti maaülikooli õppebaas. Metskond on läbi aegade kandnud hoolt, et Järvseljal saaks tegeleda õppe- ja teadustööga, muu hulgas on neid võimalusi loodud siinsete metsade majandamisest tee- nitud tulu eest. Nõnda on üliõpilaste majutamiseks rajatud ühiselamud ja külalistemaja, õppejõud elavad prak- tika ajal jahilossis. Praegu on metskonna pindala 10 554,5 hektarit, sellest metsamaad on 6624 ja soid 3146 hektarit. Kaitse ¥ 2. Järvselja õpperaja laudtee algab Liispõllu – Haavametsa teelt vana matkaonni juurest ja all on 2576,8 ha metsa (39% kogu suundub kvartalite JS240 ja JS241 vahelist sihti mööda põhja poole metsamaast) ja sellest omakorda range kaitse all 246,8 ha ehk 4% metsamaast. Agali Enim levinud metsakasvuko- hatüübid on Järvseljal madalsoo-, angervaksa-, jänesekapsa-mustika- JS209 JS208 Järvvseljaseelja lka ja jänesekapsa-kõdusoometsad. Puistutest võtavad suurema osa enda

Ürgmetsa skv Järvselja skv alla kaasikud (59% pindalast), män- nikuid on 20%, kuusikuid 10% ja sanglepikuid 7% metsamaast. Nende

JS223 JS224 Apna jõgi JS225 JS226 JS227 metsade kogutagavara ulatub ühe miljoni kuupmeetrini ja keskmine aastane juurdekasv 28 000 kuupmeetrini (4,3 m³/ha). Aastas raiu-

Apna pv takse hooldus- ja uuendusraie käigus kokku 20 000 m³ puitu. JS239 JS240 JS241 JS242 JS243 Järvselja õppe- ja katsemetskonna loomise ajal rajati siia taimla, kus kasvatatakse kohalikke metsapuid, ilupuid ja -põõsaid. Võõrpuuliikidega KuKKuningmändningmäningi gmäg änäändnndd saab aga tutvuda Agali arboreetumis ImakImakkesteesste ssoooo ja mitmes puistus.

et.ee/xGIS/XGis JS257 JS258 JS259 JS260 JS261 a aa m

a Ürgmetsas ei saa inimene vabalt liikuda. Looduskaitseala siht on hoida ja tutvustada põlismetsa, sealhulgas HaosillaHaosilllaa soo vanu laialehiseid metsi, samuti rohun- SSeSelgjärvlgjärv dirikkaid kuusikuid, soostuvaid ja soolehtmetsi, siirdesoo- ja rabametsi. ardi alus: http://xgis.m http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

ka Tähelepanu all on ka esimese, teise JS274 JS275 ja kolmanda kategooria kaitsealu- 400 m Järvvseljaselja sed taime- ning seeneliigid. Esimese UlUUllikalllika rarabbaa kaitsekategooria soontaimeliikidest õpperaja väiksem ring (Huulika(H( uulil ka ssoo)ooo ) õpperaja suurem ring kasvavad siin villtulikas (Ranunculus laudtee lanuginosus) ja virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), teise kait- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I105I 41 | KAITSEALA/MATKARADA |

ja -kasvatusega seotud objektid, põlis- mets, Järvselja kõrged puud, Uulika raba ja Kuningamänd (¥ 4) ning

FOTO: JÜRI PERE FOTO: keskkonnauuringute torn (SMEAR, Station for Measuring Ecosystem- Atmosphere Relations). Selle torni abil hakatakse uurima metsa ökosüsteemi ja atmosfääri vahelisi suhteid, sealhulgas isegi seda, kuidas tekib metsa lõhn. Plaanide järgi hakkavad siin uuringuid tegema paljud Eesti teadusasutused. Torni ehitamist juhib Eesti maaülikooli vanemteadur Steffen Noe.

Tähtsaimad huvikohad on katsealad. 1921. aastal lagedaks raiutud haavikusse (kvartalil JS243) rajati hooldusraie katseala 1948. aastal. ¥ 3. Järvselja õppe- ja katsemetskonna kontorihoone on ehitatud 1888. aastal. Eesti Selle puistu haabasid on geneetiliselt metsanduse ajaloos on tegu ainulaadse hoonega, kuna metsamehed on siin töötanud nii tsaari uuritud ning leitud, et nende kro- ajal, nõukogude ajal, sõjaeelses Eesti vabariigis kui ka taasiseseisvunud Eestis mosoomikomplektide arv on kol- sekategooria taimeliikidest aga laia- vaja arvestada sellega, et sihtkaitse- mekordne ehk tegu on triploidsete lehine nestik (Cinna latifolia), kaunis vööndis ei tohi telkida ega lõket teha. haabadega. Triploidsed haavad on kuldking (Cypripedium calceolus), kõdu- Need on lubatud piiranguvööndis, mädanikukindlamad ja märksa võim- koralljuur (Corallorhiza trifida), õrn kuid sealgi ainult kohtades, mis on sama kasvuga kui diploidsed harilikud tarn (Carex disperma), mets-aruhein selleks ette nähtud. haavad. See puistu oli Eestis esimene, (Festuca altissima), vahelmine lõo- mida uuriti DNA-analüüsiga. kannus (Corydalis intermedia) ja kahar Õpperada teeb ringi ümber Järvselja Puistu kasvab soodsa veerežiimiga parthein (Glyceria lithuanica). küla. Järvselja õpperada koosneb gleistunud leetjal pruunmullal ja Kaitseala jaguneb kaheks siht- mööda kvartalisihte kulgevast jalgra- kuulub naadi kasvukohatüüpi, mulla kaitse- ja üheks piiranguvööndiks: jast ja JS241. kvartalit läbivast ning Ürgmetsa (kvartal JS226) ja Järvselja kvartalite JS224, JS225, JS226 ja sihtkaitsevöönd (JS209, JS227, JS260 lõunasihil kulgevast laudteest

JS241, JS242, JS261) ning Apna pii- (vt kaarti). Matkarada on umbes JÜRI PERE FOTO: ranguvöönd (JS243, JS259, JS260, 4,5 km pikk, kuid soovi korral saab osaliselt JS208 ja JS225). eraldi läbida raja põhjapoolse (umb- Selleks, et Järvselja väärtuslikku loo- kaudu 1,7 km) või lõunapoolse osa dust paremini hoida, on Ürgmetsa siht- (2,8 km). kaitsevööndis lubatud inimestel liikuda Matka alustuseks tasub läbi lugeda vaid mööda laudteed. Mujal vööndis õpperada ja piirkonda tutvustav tea- kehtib liikumiskeeld. Ühtlasi ei peeta betahvel: üks neist on jahilossi ja teine Ürgmetsa sihtkaitsevööndis jahti. söökla juures. Peale nende aitavad piir- Huvilistel tasub meeles pidada, konna loodust tundma õppida väikesed et kogu kaitsealal on sõiduki- infotahvlid, mida on matkaraja äärde tega lubatud liikuda vaid teedel. paigaldatud üle kolmekümne. Nende Väljaspool teid võib sõita ainult kait- tekstid on koostanud kauaaegne met- seala valitseja ehk keskkonnaameti sandusõppejõud Eino-Endel Laas. nõusolekul, näiteks hädapäraste järe- Kaitsealal ei ole pikniku- ega laag- levalve- ja päästetööde puhul, liinira- ripaiku, kuid puhkevõimalusi paku- jatiste hoolduse või teadusuuringute vad kaks matkaonni ja üksikud pingid korral. Ka muu tegevus käib sihtkait- rajal. Matkaonnid asuvad JS260. ja ¥ 4. Järvselja sümbol on umbes 380 aasta sevööndis loa alusel, näiteks tuleb JS241. kvartali edelanurgas Liispõllu– vanune Kuningmänd, kelle kõrgus on 33 m, keskkonnaametiga kooskõlastada Haavametsa tee ääres, neist esimese tüve ümbermõõt 3,4 m ja tüvemaht umbes maaparandussüsteemide hoiutööd juures on ka väliõppeklass ja käimla 14 m3. Kuningmänd kasvab JS242. kvartalis või tee ehitamine ja tehnorajatised (¥ 2). kohe õpperaja kõrval. Puu ümber on või ehitiste hooldustööd, aga näiteks Õpperaja peamised vaatamisväär- nüüdseks ehitatud platvorm, mis aitab mändi ka üle poolesaja osalejaga rahvaüri- sused on katsealad, pärandkultuuri- kaitsta ja ühtlasi on huvilistel selle pealt tuse korraldamine. Matkajatel on väärtusega ehitised, metsamajanduse puuhiidu parem vaadelda autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 42 I106I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | KAITSEALA/MATKARADA | headust näitab peale metsa suure Puuhiiglastest jäävad õpperaja boniteedi pärna ühtlane teine rinne. vahetusse lähedusse veel Eesti kõr- Puistu tagavara on 640 m3 hektari geim kuusk, mänd, arukask, sookask,

kohta ning koguproduktsioon koos hall lepp ja sanglepp. Nende puude PRIIT KASK FOTO: hooldusraietel raiutud puiduga ula- täppismõõdistamine eri metoodika tub umbes 1000 m3/ha. Haavikut järgi veel käib. nimetatakse ka hiidhaavikuks tema Loodushuvilised saavad dend- puude mõõtmete tõttu; tegu on vää- ropargis tutvuda mitme haruldase riselupaigaga. puuliigi eksemplariga, nagu hiigel- Järvselja vanimatesse kultuurpuis- elupuud (Thuja plicata), serbia kuusk, tutesse – 1893. ja 1909. aastal käsitsi kanada- ja eriokkalised tsuugad (Tsuga ¥ 5. Metsandusüliõpilased praktikal tehtud lappidele rajatud männi Canadensis, T. diversifolia), ajaani kuu- ürgmetsas. Fotol on näha ka National külvikultuuri – rajati 2012. aastal sed (Picea jezoensis), jaapani, Fraseri Geographicu kollane aken, mis paigaldati turberaie katseala. See jääb õppe- ja mäginulud (Abies veitchii, A. fraseri, kvartali serva möödunud aastal raja keskossa matkaonni lähedale. A. lasiocarpa), valged ja makedoonia kontorihoone (¥ 3) ehitas 1888. aas- Katseala ühes osas tehti 2012. aas- männid (Pinus strobus, P. peuce), alpi tal metsaülem Martin Maurach, kui tal turberaie alaliigina veerraiet, mis seedermännid (P. cembra), harilikud ta asus Kastre mõisast siia elama ja kujutab endast lageraiet kitsa, kuni pöögid (Fagus sylvatica), tähkvahtrad töötama. Hoone on Eesti metsanduse puistu kõrgusele vastava laiuse raie- (Acer spicatum), mustad kuslapuud ajaloos ainulaadne, sest see on olnud langina (puistu keskmine kõrgus on (Lonicera nigra), mägi-ebaküpress tarvitusel nii tsaari ajal, nõukogude 29 m). Kõrval kasvava vana metsa (Chamaecyparis pisifera) jt. Järvselja ajal, sõjaeelses Eesti vabariigis kui ka mändidelt toovad lääne- ja edelatuu- keskuses, taimeaia kõrval traataiaga taasiseseisvunud Eestis. Kontori kõr- led raiestikule seemet. piiratud alal, kasvab aga kaks samm- val asub nn rentniku maja. See on Katseala teisel osal tehti teist asjat harilikku tamme, teravalehine Järvselja vanim hoone, mida pärast liiki turberaiet, nimelt hajaliraiet magnoolia (Magnolia acuminata) jt. Teist maailmasõda on kasutatud üli- (aegjärkne raie). Selle käigus raiuti Ühtlasi on võõrliike metskonna kon- õpilaste sööklana. puistust välja kehvemad puud ning tori ümbruse pargis. Ajaloohuviline saab tutvuda ka vähendati sellega puude võrade ja Rohkelt pakub silmailu Järvselja endisaegse tootmiskompleksiga, juurte konkurentsi. keskuses kontori kõrvale 1953. aastal kuhu kuuluvad katlamaja, viljaveski, Samal alal, ent tagapool raiuti sisse rajatud taimla, kus kasvatatakse ligi saeveski ja sepikoda. Mõisaaegses häil: tehti häilraiet. Katseala kõigil 600 taksonit puu- ja põõsaliike ning tõllakuuris asus 1948–2011 Järvselja variantidel (kolmel mainitud turbe- lilli ja köögiviljataimi. algkool, kus enne sulgemist õppis raiealal) löödi pinnasesse lapilööjaga Kogu Eesti metsakaitse ajaloos õpetaja Maie Sepa käe all veel kaks lapid, et varisevatel seemnetel oleks on Järvselja ürgmetsal kahtlemata õpilast. Nüüd on klassiruumis met- soodsad idanemisolud mineraalmullas. tähtsaim koht oma puutumatuse ja satööriistade ekspositsioon, mis aitab Ühtlasi ehitati tervele katsealale ümber puuliikide loodusliku vaheldumi- täiendada õpperaja läbinute teadmisi. tara, et kaitsta noort looduslikku uuen- sega. Seal kasvab 100–140-aastaseid Selgjärvest algab metsamaterjali dust sõraliste kahjustuste eest. kuusikuid, kaasikuid ja sanglepikuid. parvetuskanal, mille kaudu transpor- Ligi sada aastat on Järvseljal Haruldane on selles paigas vanade diti puit Ahijärve-äärsesse laoplatsi. proovitud kasvatada võõrpuu- pärnade kõrval pärna loodusliku Platsil seoti palgid parvedesse, kütte- liike. Õpperaja äärde jäävad musta uuenduse rohkus. Seda ilu saab siiski puud laeti lotjadesse ning toimetati kuuse (Picea mariana), serbia kuuse nautida vaid õpperajalt, sest liikumis- mööda Ahja jõge ja Emajõge Tartusse. (Picea omorika), hariliku ebatsuuga keelu tõttu ei tohi ürgmetsa sihtkait- Enne Teist maailmasõda köeti kõiki (Pseudotsuga menziesii), värdnulu sevööndis jalutada. ülikooli õppehooneid Järvseljalt vett (Abies phanerolepis), siberi nulu (Abies Kvartali nurka pandi möödunud mööda veetud puudega. sibirica), punase tamme (Quercus suvel „Raudhundi” kõrvale ajakirja Järvselja jahiloss rajati 1912. aas- rubra), hariliku pöögi (Fagus sylvatica) National Geographic kollane akna- tal, ent 1948 põles hoone õnne- jt võõrpuude katsealad. raam, mis küll on sellisele pühale pai- tul kombel maani maha. Praegune, gale sobivamates mõõtudes: märksa 1980. aastal ehitatud loss on oma- Järvselja puuhiiglased ja harul- väiksem kui mujal Eestis. „Raudhunt” moodi metsameeste ühismeele süm- dused. Üks Järvselja sümbol on on aga Järvselja ürgmetsa tähis, mille bol, sest see on rajatud kõigi tollaste Kuningamänd, kelle kõrgus on on kujundanud metallikunstnik metsamajandite kaasabil. Ehituse 33 m ja tüvemaht ligikaudu 14 m³ P. Saare 1970. aastate alguses. Hunt eestvedaja oli legendaarne metsan- (¥ 4). Et mändi kaitsta ja paremini tähistab seda, et üliõpilased leidsid dusminister Heino Teder, kes oli vaadelda, on puu ümber ehitatud 1950. aastatel siit hundipesakonna. tulekahju ajal üliõpilasena Järvseljas kohalikust lehiseplangust platvorm. praktikal. ■ Rajatud on ka parkla ja sellest männi Pärandkultuur väärtustab tradit- Priit Kask (1963) on Eesti maaülikooli Järvselja juurde suunduv jalgrada. sioone. Õppe- ja katsemetskonna õppe- ja katsemetskonna metsaülem. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I107I 43 | METSANDUSE AJALUGU | 175 aastat kaitsemetsi Eestis Toivo Meikar

Venemaa metsahoiuseaduse alusel eraldati 1888. aastal Eestis rannikuäärsete kaitsemetsade vöönd, kus kaitsekord on enamjaolt kehtinud tänini. Seega saab meie riiklikult kaitstavate metsade järjepidevust hinnata 125 aastale. Kui aga arvestada Liivimaa kubermanguvalitsuse kohalikku korraldust 1839. aastast, siis juba 175 aastale.

aitsemetsadena on käsit- letud metsi, mille peamine Keesmärk on vältida või leevendada looduslike või inimtegevu- sega kaasnevate kahjulike tegurite mõju. Niisuguste metsade majanda- mises on peetud esmatähtsaks hoida ja tugevdada kaitsefunktsioone [5]. Aja jooksul on kohati lisandunud muud tahud, näiteks looduskaitse- line aspekt. Nüüdseks on metsaseadusest kadunud metsakategooriate, sealhulgas hoiu- ja kaitsemetsa mõiste. Varem kaitsemetsaks peetud puistud on praeguse käsitluse järgi majan- duspiirangutega metsad [1]. Eestis kaitsemetsade arenguloole tagasi vaadates tuleb tõdeda, et kõige tõhusamalt ja pikemat aega on siin rakendatud rannikuala liivikuil asu- ¥ 1. Aastal 1810 koostatud Orajõe, Tahkuranna ja Häädemeeste metsandiku plaanid vate metsade hoidu ja kasvu taga- (LVVA, f 6828, n 4, s 482). Neis on fikseeritud aastalankideks jagatud tulundusmetsad, vaid majandusmeetmeid, samuti on hoiumetsadena käsitletud ning aastakümneteks raiekeelu saanud nn 1/5-metsad (admiraliteedimetsad) ja vaidlusalused metsad. Eraldi on esitatud rannikuäärsete kinnistatud ja metsastatud lagedaid luitemännikute pindala (ekslikult nimetatud kuusikuteks) liivaalasid. Seega, tegu on olnud pin- nasekaitsemetsadega, kus kohalike teede jne kohta ilmusid 300–400 valdavalt Saaremaalt. Nende tööde elanike huvides tulnuks hoiduda tava- aasta eest. Vähemalt 17.–18. sajandi taga seisid toona kohalikud ametni- pärasest metsakasutusest, õrna metsa- vahetuseks oli teada ka üks võima- kud, pastorid, mõisnikud ja riigimõi- pinna purustamisest, raadamisest jne. lik väljapääs. Nii pärineb sellest ajast sate rentnikud. Hiljem on liivikute Kunagi üldjoontes metsastunud teade tuiskliivaalade ulatuslikuma ja metsastamise eest kandnud kõige liivaalade pinnas allus erosioonile õnnestunud metsastamise kohta Kärla järjekindlamalt hoolt riiklik metsan- ennekõike inimetegevuse toimel: kiriku ümbruses Saaremaal. Kindlasti dusorganisatsioon. hoogustunud majandustegevuse teati sedagi, et liivikuil kasvavaid metsi Sihikindlamalt hakkasid Liivimaa (raied, karjatamine, raadamine jne) tuleb võimaluse korral raietest säästa. kubermangu kohalikud riigiasutused või siis hoolimatuse tõttu (nt tule- rannikuala liivikutele ja neil kasva- kahjud). 19. sajandi keskpaigani on andmeid vatele metsadele tähelepanu pöö- Kirjalikud teated tuiskliiva alla jää- liivikute kinnistamise ja metsasta- rama 1820. aastail. Siis loodi mitu nud talude, põllumajandusmaade, mise kohta vähe ja needki pärinevad komisjoni, mille eesmärk oli selgitada autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 44 I108I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | METSANDUSE AJALUGU | olukorda, analüüsida seniseid töid ja välismaiseid kogemusi (eeskätt Ida- Preisimaal saavutatut) ning rajada katsekultuure. 1830. aastate teisel poolel kut- suti kokku erikomisjon, et teha lõp- likud järeldused ja anda soovitusi. Liivimaal oli pärast paljusid eba- õnnestumisi edukalt kinnistatud (metsastatud) umbes 14 ruutversta rannikuluiteid. Tähtsaimaks järelduseks saab pidada tõdemust, et rannikualad ja siinsed metsad vajavad kaitset eeskätt inim tegevuse eest. Komisjoni töö omandas seaduse jõu 20. märtsi (kõik kuupäe- vad vana kalendri järgi) 1839. aasta Liivimaa kubermanguvalitsuse paten- diga, mille oli allkirjastanud kindral- kuberner. Samalaadne korraldus aval- dati 5. juulil 1839. aastal ka Kuramaa kubermangu kohta; Eestimaa kuber- mang jäi sellest kõrvale. Korraldusega arvati Liivimaa kubermangu rannikuluited ja seal- sed metsad 150 sülla (umbes 320 m) laiuselt hoitavaks kaitsealaks, kaitse- ¥ 2. 1870. aastate keskpaigast pärit (LVVA, f 6828, n 4, s 493) Orajõe metsandiku planšett, metsaks, kus keelati kasvava metsa ja mille järgi ei ole rannikumännikuis raiet tehtud põõsastike raie. Tõsi, otseselt mõistet „kaitse- tes rannikuala metsades otseselt raie Hoiueeskirjade rikkujaile nähti mets” ei kasutatud, selle asemel piiranguid ei rakendatud, kuigi siin ette 50 assignaatrubla (paberrubla) käsitleti suletud metsaribasid (gesch- tuli vältida ulatuslikku raiet ja met- suurune rahatrahv või sellele vastav lossene Waldstrich). Riia ja Valmiera sade raadamist. kehaline karistus (talupoegadele). maakonnas ulatus kaitsemetsa Kontroll seaduse täitmise üle pandi laius 200, 250, 300, 400, 500 sül- Raiete keelamise kõrval tuli igati kohalikele kohtuorganeile ning mõi- lani, kohati koguni kahe verstani kaitsta metsapinda: siin keelati savalitsustele, otsene järelevalve aga (umbes 2,1 km). Kaitseala haaras sambliku ja kanarbiku korjamine, metsavahtidele ning teistele valve- vaid liivikuid ja sealseid metsi, teis- rohumätaste kaevamine, metsavarise ametnikele. Oluline oli teavitada koristamine, lõkete tegemine (ainult seadusest kohalikke elanikke; sel- kaluritel oli see merekaldal luba- lega pidid tegelema mõisavalitsused, tud), eeskätt lagedatel liivikutel liiva üksiti tuli rannikuäärsete kihel- kaevamine. kondade kirikuis jumalateenistus-

FOTO: ERAKOGU FOTO: Kohalike elanike harjumustele tel vähemalt kord aastas tutvustada vastu tulles lubati aga kaevata kar- õigusakti põhimõtteid. tuliauke, mis tulnuks korralikult katta ning kindlustada. Et vältida Korraldus ei määranud kindlaks liigset tallamist, soovitati kohalikel Eesti alale jäänud kaitsemetsade piirduda vaid ühe talu juurest üle lii- piire. Täpsemalt fikseeriti vaid Lõuna- vikute mere äärde viiva teega, mida Liivimaa rannikuala, kus paiknes sai kasutada ka karjateena. Muidu tavapärasest (150 sülda) laiem kait- oli kaitsepiirkondades kariloomade semetsade vöönd. Kaitsemetsi eraldi liikumine, eriti karjatamine keelatud. ei plaanistatud ega kirjeldatud. Kaitse kõrval tulnuks hoolitseda Hilisemate andmete järgi saab luidetel kasvava metsa eest. Rõhutati Liivimaa Eesti-osa kaitsemetsade vajadust kinnistada lahtist pinnast, üldpindala hinnata vähemalt 2590 ehitades kaitsetarasid, istutades liiv hektarile. Suurem osa sellest, üle Liikuvate liivade alla mattunud männid pajusid ning külvates selleks ette näh- 2100 ha, asus omaaegse Laiksaare Vasknarva lähedal 1920. aastatel tud kohtades rohu- ja puuseemneid. metskonna maadel (Orajõe, Hääde autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I109I 45 | METSANDUSE AJALUGU |

samuti Ruhnu ja Kihnu saarel. Vähemalt Kihnus leidus tuiskliivaoht- likke rannikuluiteid ja seal oli juba asutud lahtisi liivaalasid metsastama. Võimalik, et väikesaartel peeti kül- laldaseks 1764. aastal antud seadust, millega Läänemere saarte rannikul keelati päevase meremärgina 50 sülla (umbkaudu 107 m) laiusel ranniku- ribal metsa välisilmet muutev raie. Saaremaal ilmselt leiti, et siin puu- dus vajadus rannikuäärsete kaitsemetsade järele. Vähemalt Pärnumaa riigimetsade puhul tuleb tõdeda, et 19. sajandi alguse metsaplaanide järgi peeti siin- seid rannikuala luitemännikuid juba enne 1839. aasta korraldust eriliseks, mistõttu need metsad olid aktiivsest metsakasutusest välja arvatud. Ülemiste järve ja Tallinna linna vahel olid 20. sajandi alguses levinud liikuvad liivad, mille Nii leiame selle aja Tahkuranna, asemel näeme praeguseks inimtegevuse tulemusena kasvanud nõmmemännikuid Häädemeeste ja Orajõe plaanidel täht- samad metsakategooriad, nagu aas- meeste, Tahkuranna riigimõisad), Reiu kaitsemets. Teisel pool Pärnut talankideks jagatud tulundusmetsad, millele lisandusid Võiste küla ja Uulu olid väiksemad kaitsemetsad (kokku täielikule raiekeelule allutatud 1/5- eramõisa kaitsemetsad. umbes 220 ha) Audru ja Tõstamaa ehk admiraliteedimetsad, vaidlusalu- Puuduvad andmed, et kaitsemets mõisa maadel [6]. sed metsad ja eraldi rannikuluidetel oleks eraldatud Pärnu linnale kuu- Kaitsemetsi ei eraldatud Liivimaa kasvanud metsad. Mingil põhjusel lunud maadel, kus hiljem paiknes kubermangu kuuluval Saaremaal, on just viimaste kohta antud täpsem FOTOD: ANNELIFOTOD: PALO

Hiiumaal Ristna poolsaarel on tuulega kanduvad liivaluited ammusest ajast tüli teinud. Kunagiste metsaistutuste tulemusel kasvanud metsad on praegu enamasti üsna ühevanused männikud autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 46 I110I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | METSANDUSE AJALUGU | pindala, nimetatud mõisate puhul kokku umbes 1900 ha (¥ 1).

1839. aasta õigusakt oli mitmeti tähendusrikas, kui arvestada, et see puudutas nii riigi- kui ka erametsi. Erametsad olid sel ajal omanike pii- ramatus kasutuses, nende majanda- misse riigivõim ega riigi metsavalitsus ei sekkunud. Kuigi 1839. aasta korraldus puudutas vaid üksikuid era- mõisaid, näitas see, et riigivõim võib riiklike, ühiskondlike ja keskkonna- kaitsehuvide tõttu hakata piirama metsaomanike õigusi ja sekkuda laiemalt erametsamajandusse. See sai teoks 1888. aasta üleriikliku seadusega. 1839. aasta korralduse põhimõ- tete tegeliku täitmise kohta ei ole otseseid teateid. Et see käsitles valdavalt riigi metsavalitsusele kuu- luvaid maid, siis tagas bürokraatlik süsteem ka kehtestatud piirangute järgimise. Esmajoones tähendas see kaitsealal raietest hoidumist, mida kaudselt tõendavad ka hilisemad metsa- plaanid (¥ 2). Ilmselt järgiti hoiurežiimi üld- joontes ka eramõisates, vähemalt ei ole teateid vastupidise kohta. Metsavalve korraldus oli toiminud juba ammusest ajast nii riigi- kui ka eramaadel; kui see ei tekitanud prob- leeme, siis täpsustavaid eeskirju ega juhendmaterjale näiteks liivikute kinnistamiseks ja metsastamiskoh- Tuntuim sanglepaga rajatud kaitsemets kasvab Hiiumaal Luidjal. Ent ka Ristna poolsaarel leidub sanglepakultuure, kus nüüdisajal liikudes on kunagisi tuiskliivavälju raske ette kujutada tade eraldamiseks ei kehtestatud. Tegelikult hakati Pärnumaal liiva kaitsealusteks. Järgmisel aastal pidi mangus peaaegu polnudki) ja alasid kinnistama ja metsastama alles algama rannikuala ülevaatus, vaja- maamõõtjad. sajandi lõpul, järgides 1888. aasta duse korral pidi kaitsemetsade nime- Esialgse tööga jõuti Hiiumaal ja metsahoiuseadust. kirja täiendatama [2]. Läänemaal valmis 1889., Harju- ja Hilisemal ajal 1839. aasta korral- Kuigi Eestimaa kubermangu met- Virumaal 1891. aastal. Kaitsemetsade dust ei käsitletud ega kommenteeri- sahoiukomitee pidas oma esimese üldpindala kubermangus ulatus tud, puuduvad teated, et kedagi oleks istungi varem, 15. septembril 1888. toona 5200 hektarini, millest met- rikkumiste eest vastutusele võetud. aastal, tuli võimalike kaitsemetsade samaad oli 2640 ha, ebatootvaid Olukord muutus 4. aprillil 1888. valikul hakata peale tühjalt kohalt. maid (eeskätt liivikuid) ligi 1650 ha, aastal üleriikliku metsahoiuseaduse Seetõttu peeti esmatähtsaks esialgse ülejäänu hõlmasid põllumajandus vastuvõtmise järel, kui tuli hakata informatsiooni kogumist, milleks kõlvikud [4]. ■ kaitsemetsi kindlaks määrama. pöörduti palvega kohaliku aadli esin- 1. Aastaraamat „Mets 2011”. 2013. 1888. aasta 22. novembril oli see dajate, teedeministeeriumi ametnike Keskkonnateabe keskus, Tartu. 2. Eesti ajalooarhiiv, f 5095, n 1, s 1. küsimus arutusel Liivimaa kuber- ja politsei poole [3]. 3. Eesti ajalooarhiiv, f 5089, n 1, s 52. mangu metsahoiukomitee esimesel Teabe hankija ja eeskätt koon- 4. Eesti ajalooarhiiv, f 5089, n 1, s 68. 5. Masing, Viktor (koost) 1982. Ökoloogialeksikon. koosolekul, kus tõdeti, et 1839. a dajana etendasid tähtsat rolli polit- Eesti entsüklopeediakirjastus, Tallinn. kohalikku korraldust tuleb käsitleda seiasutused, keda asjatundlikuma 6. Meikar, Toivo 2013. Kaitsemetsad. – Metsaomandist Eestis. Akadeemilise metsaseltsi maksva õigusaktina. Sestap otsustati info hankimisel abistasid peamiselt toimetised XXVI. Tartu: 105–130. omal ajal määratud kaitsemetsad kohalikud erametsaülemad (riigi- Toivo Meikar (1947) on ajaloolane, avaldanud tunnistada ka uue seaduse alusel metsaametnikke Eestimaa kuber- rohkesti kirjutusi Eesti metsanduse ajaloost. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I111I 47 | TEADUSLUGU | Ludwig Riedeli elutee: Berliinist Tartusse, siit läbi Euroopa Brasiiliasse

Heldur Sander, Wolfgang Ilg, Toivo Meikar, Pedro Luís Rodrigues de Moraes

1803. aastal asutatud Tartu ülikooli botaanikaaia õpetatud aednikud vahetusid oma ametis üsna sageli, eriti ajal, kui aia direktor oli botaanikaprofessor Carl Christian Friedrich von Ledebour (1811–1833). Täites tavapäraseid kohustusi, ei jätnud nad botaanikaaia arengusse enamasti olulist jälge [12]. Üksikutest eranditest kerkib esile Ludwig Riedel, kelle hilisem elusaatus väärib tutvustamist.

ui 1803. aastal loodi Tartu dus Riedel Prantsusmaale ja omandas ülikooli botaanikaaed, võeti prantsuse keele. Kametisse aiatöid juhtivad Aastail 1813–1815 teenis ta Preisi botaanilised aednikud. Aegade jook- armees Napoléoni vastu kaardiväe sul on neil olnud erisuguseid ame- jäägrina. Pärast Napoléoni armee tinimetusi: akadeemiline aednik, lüüasaamist 1815. aastal nimetas PILT: WIKIMEDIA COMMONS PILT: ülemaednik ja õpetatud aednik. Preisi minister Altenstein Riedeli Aiatöid juhtisid aiadirektoritena loo- Saksamaalt röövitud varade tagasta- duslooprofessorid ning alates 1836. mise komisjoni liikmeks, kuna Riedel aastast, kui ametisse sai Alexander oli kõrgesti haritud, valdas saksa, von Bunge, botaanikaprofessorid. prantsuse ja inglise keelt, ühtlasi oli Neile allusid õpetatud aednikud, ta hea botaanik, innukas ja teadusli- kelle alluvuses olid omakorda abid kult haritud aednik [17, 18]. ja aiatöölised. Selline süsteem kehtis Berliini botaanikaaeda õnnestus 160 aastat ja katkes 1964. aastal, kui prantslaste sissetungi eest suuremast loodi eraldi botaanikaaia direktori kaotusest säästa tänu direktor Carl ametikoht. Ludwig Willdenowile. Et pääseda Aastail 1803–1816 töötasid õpeta- rekvireerimisest, pidi Willdenow tud aednikena viis Saksamaalt Tartusse andma ilusaimad eksemplarid Ludwig Riedel 1846. Maalinud Johann Moritz tulnud meest: Johann Friedrich Kieser Napoléon Bonaparte’i esimese abi- Rugendas (1802–1858) (1803–1804), Johann Peter Buek kaasa Joséphine de Beauharnais’ (1804), Johann Anton Weinmann Malmaisoni (Rueil-Malmaison on loodusteaduslikuks reisiks Lõuna- (1805–1813), Albert Siegmund praegu Pariisi eeslinn) botaanika- Prantsusmaale ja Rivierasse. 1816. Natusch (1813–1814) ja Carl Neumark aiale. Kuna neid taimi ei suudetud aasta kevadel läks Riedel Pariisi, siit (1814–1816). Saksamaalt Wörlitzist hiljem kindlaks teha, tegi Alexander Lyoni, edasi Torino kaudu Nizzasse pärinev Neumark astus 1816. aasta von Humboldt Pariisi botaanikaaia, ja Marseille botaanikaaeda, kus elas kevadel ise tagasi ja ametikoht jäi Malmaisoni ja Versailles’ aia juha- direktor Gouffé de la Couri juures. vakantseks [12]. tustele ettepaneku tagastada võima- Reisidel kogus ta Berliini botaanika- likud dubletid Berliini botaanikaaia aiale rohkesti seemneid ja sadu her- Ludwig Riedeli elukäik Saksamaal aiainspektor Christoph Friedrich bariseeritud taimi. ja Tartus. Järgmiseks õpetatud aed- Otto koostatud taimenimekirja järgi; Prantsusmaal taotles Riedel nikuks sai Berliinist tulnud Ludwig Riedel pidi need dubletid tooma Berliinist uuesti rahalist toetust. (prantsuspäraselt Louis) Riedel Berliini. Seda saamata pöördus ta koju tagasi [EAA, f 402, n 3, s 1449; 12]. Ta Riedel sai ühtlasi ülesande osta ja suundus 1817. aasta kevadel puru- sündis 2. märtsil (siin ja edaspidi sealsetest aiandusäridest, eelkõike vaesena Karlsruhesse [18]. uue kalendri järgi) 1790 Berliinis [9, von Celsi aiast, 1500 marga eest Esimene teade selle kohta, et 14]. Umbes 20 aasta vanusena siir- haruldasi taimi. Samuti sai ta toetust Riedel on Tartusse tööle võetud, autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 48 I112I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | TEADUSLUGU |

on 24. veebruarist 1818. Kuid alles 60° 50° 40° 9. aprillil 1818 saadeti Tartu ülikooli N e gr o Macapá Ekvaator kuraatorile Peterburis rahvahari- 2

T Belèm

ManausManau Amazonas o dusministeeriumi luba maksta talle c Santarém a n São LuisLui

50 rubla sõidukuludeks Berliinist X i Fortaleza n

i s n Tartusse [20]. g

T a p a j ó s u Arhiiviandmetest selgub, et Riedel Madeira

a i siirdus Tartusse juba 1816. aastal [9]. a a Recife u b i g a Tema Tartust lahkumise ajendeid a o r n cisc r n A ra a o F

P á Maceió oli vastuolu botaanikaaia direktori A S r 10° 5 i Ledebouriga, kes süüdistas teda tai- n o

s 1 mede kuritahtlikkus hukkumises, é r o m a M G u a p o r é 3 töökohalt eemalolekus ja muude SalvadSSalvadorvadorvav oor 4 asjadega tegelemises, lohakuses, Ilhéuslhéushéu puudulikes teadmistes jne. Konflikt Cuiabá Brasília tuli arutusele Tartu ülikooli kohtus, kus Ledebouri kaebused tunnistati siiski alusetuks [12, 19, 20]. Beloelo HorizontHorizonteHorizooor zontn

Paraná

Paraguay 20° Riedeli siirdumine Brasiiliasse ja 6 P Porto Feliz i esimesed seal veedetud aastad. l c o m SãoSão PaPaulP ulu o RioR odeJo de J Janeiroaneiroananene roo a y o Vähi pöörĳoon Tartust lahkus Riedel 1820. aasta Asunciónn Santos mai algul ja jõudis kahe päeva pärast o d a l a S Ludwig Riedeli ekspeditsioonide teekonnad Brasiilias Peterburi lähedale Pavlovskisse 1. 1821–1822 külla oma sõbrale Johann Anton 2. Esimese Vene ekspeditsiooni marsruut 1822–1827, 1829 3. Langsdorﬃ rühma teekond 1827–1828 Weinmannile. Riedel oli Weinmanni 4.1827–1828 U r u g u a y Pôrto Alegregre pool Pavlovskis kaks kuud ja juulis 5. 1828–1829 500 km siirdus Peterburi. 22. juulist kuni 6. 1831–1836 30° 20. augustini oli ta Kroonlinnas. Riedeli taimekogumise ekspeditsioonid Brasiilias Edasi sõitis Riedel Soome, käis Rootsis ja Norras ning 7. septembril Elades poolteist aastat Ilhéusis, uuris Ma võiksin töötada poole ööni, mul jõudis Kopenhaagenisse. 18. oktoob- Riedel Bahia ja Minas Geraisi osa- ükskõik, et magamata, no kust võtta ril 1820 saabus Riedel Taani laeval riigi Comarca, Itahype, Caxoeira, raha lambiõlile [---] Ma mõtlen, et Concordia Lissaboni, kus elas ligi Rio do Engenho ja Una asula ümb- kui oleks üks frank päevas, siis ei kaks kuud. Hamburgi laevaga Anna ruse taimestikku ning tegi märkmeid peaks ma magama näljasena, nagu Margarita jõudis ta 8. jaanuaril 1821 immigrantide ja kohalike elanike, on minuga küllaltki sageli juhtu- Brasiilia Bahia osariigi pealinna ja indiaanlaste kohta. Tuleb võtta nud” [9: 34–35]. 1822. aasta juunis sadamalinna Salvadori [4, 9]. arvesse, et 1822. aastal Brasiilia ise- on ta pannud kirja: „Ma jään päevast Brasiiliasse jõudmisest on ta kir- seisvus ning sealne olukord oli ärev päeva nõrgemaks. Jalad on mul pais- jutanud oma päevikus [9: 33–34]: ja pingeline [9, 14, 16]. tes, isegi väike käik väsitab väga ja „ .. ma tundsin ennast nii, et isegi Riedel talus raskesti kohalikku toob kannatusi .. ” Ent juulis nendib: ei tea, kuidas, pisarad tulid mu sil- kliimat ja haigestus. Mais 1822 on „Väsida ei tohi” [9: 35]. madesse. Ma nägin kaugel asuvat ta päevikusse kirjutanud: „Paljugi Kelle heaks ta taimi kogus, pole maad, nägin ennast inimeste kes- on võimalik, ma kuivatan oma päris selge, siiski on öeldud, et ta pidi kel, kes suuresti erinesid eurooplas- paberit lõkkel, et päästa kogutud taimi ja seemneid koguma Peterburi test. Toit, kliima, selle maa produktid taimed. Vaesus ei luba mul saada teaduste akadeemiale [18]. 15. veeb- – kõik olid mulle uued. Ma heitsin rohkem paberit ja päris sobivat ruaril 1822 on Peterburist teatatud, pilgu minevikku ja mõtlesin eruta- paberit”. Sama aasta juuni algusest et von Langsdorffile on eraldatud tult tulevikule, nii nagu võis ennast on sissekanne: „Vihma kallab kogu 20 000 rubla ja härra Riedelile, kes tunda mahajäetu, nagu uuestisün- päeva, kogu mu paberi on hõiva- varem oli botaaniline aednik Tartu dinu, jäänud ilma vanemateta ja sõl- nud taimed [---] Toanurk, kus ma ülikoolis, 4000 rubla, lootuses saada tudes ainult teiste humaansusest”. elan, samuti juust, kõik olid kaetud temalt huvitavat ainest, kuna tegu Salvadoris kohtus ta 1819. aastast hallitusega [---] Ma hoidsin kogu pole ainult taimede, vaid ka ento- Brasiilias elanud saksa loodusuurija päeva oma hurtsikus tuld hõõgvel, moloogia, mineraloogia, ihtüoloogia Adolf Zauerackeriga (Saueracker), et kuivatada paberit [---] Kui kurb jt erialade tundjaga [1, 2]. et sõita koos lõunasse, sadama- on elada ilma hädavajalike muga- linna Ilhéusi. Seal oli 1818. aastal vusteta, mida võiks saada kergelt Riedel Langsdorffi ekspeditsiooni saanud alguse suur saksa koloonia. ja ilma suuremate kulutusteta [---] botaanikuna. Tema päästjaks aine- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I113I 49 | TEADUSLUGU | FOTOD: PEDRO LUIS RODRIGUES DE MORAESFOTOD:

Domain Gaatinga ehk Gaatinga Domain on Brasiilia kõige idapoolsem poolkõrbeala, mis ulatub põhjas kuni rannikuni välja. Seal on levinud mitmesugused kaktuste (perekonnast melonkaktus, Melocactus) kooslused. Ludwig Riedeli ekspeditsioonide ajal oli selles piirkonnas loodusmaastikku tunduvalt enam kui praegu

lisest kitsikusest sai Georg Heinrich Rio de Janeirost lahkus Riedel 20. Kuna suuremale ekspeditsioonile von Langsdorffi (1774–1852) juhitud jaanuaril 1823, jõudes Langsdorffi minek viibis, kirjutas Riedel 10. juulil kompleksekspeditsioon, mis uuris Mandioca mõisa Rio de Janeiro 1823 Preisimaa rahvaharidusminist- Brasiilia loodust ja elanikkonda; lähedal. Seal kohtus ta Langsdorffi rile Karl von Altensteinile ja palus Riedel kaasati botaanikuna [8, 9, 10]. ja teiste ekspeditsiooniliikmetega [8, rahalist toetust. Et Preisimaa teenis- 5. märtsil 1822 oli Langsdorff 9, 10, 18]. Venemaa finantseeritav tuses oli seal kandis taimekogujana laeval Doris jõudnud koos tule- ekspeditsioon, mida toetas ka tsaar botaanik Friedrich Sellow (Sello), vase ekspeditsiooni varustuse ja Aleksander I, toimus aastail 1821– venis Riedeli toetuse saamine. Kuid oma kaaslastega Rio de Janeirosse. 1829. See uurimisretk jaotus kaheks tänu Berliini botaanikaaia inspekto- Riedel oli kirjutanud 27. mail 1822 etapiks: 1) ekspeditsiooni algus ja rile Ottole sai Riedel 1824. a 4. jaa- oma olukorrast Langsdorffile ning esialgsed reisid aastail 1821–1825 ja nuaril 450 marka ja lasi ennast Venemaa brasiillasest asekonsulile 2) ekspeditsiooni põhiosa aastail Langsdorffi ekspeditsiooni koossei- Bahia osariigi pealinnas Salvadoris 1825–1829 [8, 9, 10]. sust välja arvata. Saadud raha eest Francisco Ribeiro Pessoale. Mandiocas parandas Riedel oma kogus Riedel elustaimi, seemneid, Saanud Langsdorffi nõus- tervist ja kuna ekspeditsiooni algus mugulaid ja sibulaid, millest 506 olekul Pessoalt rahalist toetust venis, uuris ta 1823. aastal koos saadetist lähetati aastail 1824–1826 600 franki, lahkus Riedel 7. või zooloog Édouard Ménétries’ga Berliini botaanikaaiale [18]. 8. novembril 1822 Ilhéusist ja jõu- ümbruskonna loodust: 9.–11. april- 1824. aasta algus kulus dis Rio de Janeirosse 15. novemb- lini Córrego Seco ja 21.–27. april- Langsdorffil uue ekspeditsiooni ril. Seal kohtus ta asekonsul Pjotr lil Sumidouru asula läheduses ettevalmistustele. Alles 6. mail lah- Kielcheniga, Preisi konsuli Karl [9]. 1823. aastal kollektsioneeri- kusid ekspeditsioonist osavõtjad Wilhelm von Thereminiga, Rootsi sid loodusuurijad veel Inhumerimi Mandiocast põhja suunas Minas konsuliga ning saksa loodusuurija Paraiba jõel, Samambaia, Barra Geraisi osariiki. Osalesid Riedel, jate Georg Wilhelm von Freyreissi ja (Barra da Tijuca) jt asulate ümbru- Johann Moritz Rugendas, Ménétries Heinrich Karl Beyrichiga. ses [8, 9]. ja Nester Rubtsov. 1. märtsil 1825 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 50 I114I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | TEADUSLUGU | jõuti Mandiocasse tagasi. Kümne kuu rühma. 21. novembril 1827 väljusid Peterburi botaanikaaia kollektsioo- jooksul läbiti üle tuhande kilomeetri Cuiabást Riedel ja Taunay, kes siirdu- niga” [17: 806]. ja koguti suur botaaniline, etnograa- sid Villa-Maria asulasse. Sealt edasi Langsdorffi ekspeditsioon tegut- filine, mineroloogiline ja zooloogiline liiguti Páu Seco indiaanlaste külasse ses ränkades oludes. Meeste vanuse- kollektsioon, sealjuures herbaarium, Paraguay ja Jauru jõe vahel ning vahe, iseloomude sobimatus ja juhi mis hõlmas 25 000 eksemplari 1500 Villa Bella asulasse Guaporé jõel. isikuomadused ei soosinud ühte- (1400) liigist [8, 9, 13, 18]. Edasi mindi piki Guaporé, Mamoré kuuluvust. Konfliktide tõttu lahku- Ekspeditsioonil kogutud materjalid ja Madeira lisajõge Amazonasele. sid ekspeditsioonist kunstnik Johann koos elusate ja kuivatatud taimedega Teine rühm Langsdorffiga ees- Moritz Rugendas (1802–1858) ja lähetati Peterburi botaanikaaeda otsas siirdus Arinose, Juruena ja zooloog Édouard Ménétries (1802– Mihhail Lazarevi ümbermaailmareisi Tapajóse jõge mööda Santarémi 1861). Uuteks kunstnikeks võeti (1822–1825) fregatil Kreisser ja aed- linna Amazonasel ning 16. sep- prantslased Taunay (1803–1828) ja nikuõpilase Johann Stewarti saatel tembril 1828 jõuti Pará osariigi suu- Hercule Florence (1804–1879). Ferdinand von Wrangelli ümbermaa- rimasse linna Belémi Amazonase jõe Üheks pingete ajendiks sai asja- ilmareisi (1825–1827) laeval Krotki suudmes. Riedeliga kohtus ülejää- olu, et Langsdorff kutsus 1826. [8, 9, 17]. nud ekspeditsioon Belémis 9. jaa- aastal ekspeditsioonile kaasa oma 10. jaanuaril 1825 otsustati nuaril 1829. Ta oli läbinud selle aja teise abikaasa, veidi üle 20-aas- Peterburis eraldada ekspeditsioonile jooksul Brasiilia jõgedel üle 6000 tase Wilhelmine. Esimesena tekki- uus rahaline toetus ja Langsdorff kilomeetri. 26. märtsil jõuti lae- sid soojad tunded Wilhelmine vastu hakkas seda ekspeditsiooni ette val- val Don Pedro I Rio de Janeirosse. Florence’il, Taunay aga armus üle- mistama. 3. septembril 1825 algas Sealt saadeti 32 kasti ekspeditsiooni- peakaela. Kuid Riedel ei minetanud uurimisreis Brasiilia vähe tuntud materjale Hamburgi ja Lübecki arukust ega tasakaalu ning suhtus alale. Põhiosa ekspeditsioonist siirdus kaudu Peterburi [8, 9, 17]. Taunaysse kaasatundlikult ja toe- Rio de Janeirost 6. septembril lae- tavalt. On isegi öeldud, et Riedel vale, et sõita mereäärsesse sadama- Riedel ekspeditsioonikaasla- päästis ekspeditsiooni, sest pinged linna Santosesse. Eraldi läksid teele sena. Riedel pälvis ekspeditsioonil meeste vahel olid kasvanud suureks Riedel ja Christian Hasse jalgsi. Langsdorffilt korduvalt kiitust [9, 17]. ja Taunay esitas Langsdorffile lah- Santosest edasi jõuti Porto 1824. aastal Venemaa välisministrile kumisavalduse. Pingete tõttu saatis Felizi, viibiti São Paulos, Itus ja Karl Robert Nesselrodele Sabarást Langsdorff Wilhelmine ära ja jaotas elati Ipanemas ning tehti ümbrus- (Minas Geraisi osariik) saadetud läki- ekspeditsiooni kaheks, kusjuures konnas jalgsimatku. Langsdorff tuses kirjutas Langsdorff: „Botaanik Taunay oli nõus osalema ainult koos pöördus 5. veebruaril 1826 tagasi Riedel tegi palju tööd, korjas taimi Riedeliga [5, 9]. Mandiocasse ja määras oma asenda- ja seemneid ja saatis need kõik meie Oma 18. novembri 1827. aasta jaks Riedeli. Uuesti jõudis Langsdorff konsulile Kielchenile Rio de Janeiros kirjas Taunayle osutas Langsdorff, et Porto Felizi aprillis 1826 ja sealt algas ja palus need saata Londonisse saa- Taunay näeks Riedelis mitte ainult ärasõit uurimisreisile 22. juunil [8, dik Christopher von Lievenile, kelle sõpra ja reisikaaslast, vaid ennekõike 9, 18]. 30. jaanuaril 1827 jõuti Mato kaudu on kõik eksponaadid võimalik vanemat ja kogenumat meest, kelle Grosso osariigi pealinna Cuiabásse, kiiresti teele saata Peterburi botaani- nõuandeid tuli alati järgida. Ta soo- olles alates Porto Felizist läbinud kaaeda”. vitas noorele kunstnikule olla kuule- 4000 kilomeetrit. 1827. aastal kirjutas Langsdorff kas ja hoida distsipliini. Kahjuks läks Aprillis 1827 hakati Cuiabást Cuiabást Nesselrodele: „Botaanik Taunay ujudes jõge ületama ja uppus uurima Mato Grosso osariiki. Riedel rikastab herbaariumi tea- Riedeli silme all 5. jaanuaril 1828 Pikemalt peatuti Guimarãesis, siit dusele uute elusate taimedega. Amazonase lisajõe Madeira Guaporé sooritati radiaalseid käike ja juulis L. Riedel usina teadlasena .. kogus jõeharul [14, 17]. siirduti tagasi Cuiabásse. Augustis ja kirjeldas Porto Felizes (São Paulo võeti ette uus ekspeditsioon 150 osariik) 500–600 uut elustaime ning Riedel kogus Brasiilias taimi kilomeetri kaugusele Diamantinasse, kogus ja kuivatas haruldaste tai- Peterburi botaanikaaiale. Riedel kuhu sõitsid Langsdorff, Aimé- mede seemneid”. soovis Peterburist rahalist toetust, Adrien Taunay ja Riedel. Langsdorff Sama aasta teises kirjas Peterburi et taimi edasi kollektsioneerida. Ent pöördus aga tagasi, ent Taunay ja teaduste akadeemiale, kirjelda- see pidi otsustatama siis, kui ta jõuab Riedel jätkasid oma ekspeditsiooni des reisi mööda Paraná ja Paraguay tagasi Peterburi. Riedel jäi aga Rio ning jõudsid oktoobris 1827 taas jõge äärmiselt rasketes oludes, on de Janeirosse ja abiellus Mandioca Cuiabásse, olles läbinud ligi 500 kilo- Langsdorff kirjutanud: „Botaanik farmi peretütrega [8, 9]. Ta jätkas meetrit. Ekspeditsioonide tulemu- Riedel töötas teaduse heaks usinalt taimede kollektsioneerimist Rio de sena saatis Riedel Peterburi 800–900 ja suure eduga, ta hankis suurepä- Janeiro ümbruses [9, 18]. uue taimeliigi seemneid [9, 17]. rase koguse harva esinevaid taimi ja 17. juulil 1830 saabus Riedel Vene- Uuele ekspeditsioonile asudes seemneid. Need tuleb tal eesmärki Ameerika kompanii laeval Jelena, jaotas Langsdorff osavõtjad kahte silmas pidades aegamööda liita mis sooritas Vassili Hromtšenko autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I115I 51 | TEADUSLUGU |

Taimestik Serra da Jiboia maastikel Bahia osariigi keskosas. Põhjapoolkera parasvöötmest pärit Ludwig Riedelit võisid taimestiku seni nägematud vormid kahtlemata vaimustada. Esiplaanil bromeelialised perekonnast Alcantarea

juhatusel ümbermaailmareisi (1828– 1832. aastal sai Peterburi botaani- teenistusest, tabasid teda ainelised 1830), Kroonlinna [9, 17]. Kaasas kaaed 12 kasti elustaimede, herbaar- raskused. Siiski jätkas ta taimede oli tal 84 pagasikohta: 8000 liiki hõl- materjali, viljade ja seemnetega ning kogumist. Aastail 1838–1839 koos mav herbaarium 80 000 eksempla- zooloogilise kollektsiooni. 1833. aas- prantsuse botaaniku Jean Baptiste riga, samuti tuhat elustaime, mis said tal siirdus Luschnat tagasi Venemaale, Antoine Guilleminiga kogutud her- Peterburi botaanikaaiale. ümbermaailmareisi (1831–1833) lae- baarium on hoiul Pariisis [3]. 1838. Kuna tol ajal otsustati Peterburi val Ameerika, samuti Hromtšenko aastal lahkus Riedel Rio de Janeirost botaanikaaeda laiendada, sõlmiti juhatusel. Sellel oli 2000 savipotti Euroopasse; tagasi Brasiiliasse jõudis Riedeliga direktor Friedrich Ernst elustaimedega, samuti suur kogus ta Hamburgi kaudu 19. veebruaril Ludwig Fischeri soovitusel töösuhe kuivatatud taimi, vilju ja seemneid, 1839 [4]. 14. veebruarist 1831 kuni 1. juu- puude näidiseid jm. Jaanuaris 1842 kirjutas ta: „Ma lini 1836. Ta pidi sõitma Brasiiliasse 1835. aastal saatis Riedel Peterburi olen kriitilises seisundis. Minu tagasi, korraldama ekspeditsioone viis kasti kollektsioone seemnete, tohutu taime- ja seemnekaubandus Brasiilia eri osadesse ja koguma herbaarmaterjali ja puude näidistega. ei anna küllaldaselt vahendeid, et seemneid, herbaariumi ja elustaimi Botaanilise materjali kõrval kogus ülal pidada ja harida seitset last” [9: botaanikaaiale. Riedel ka zooloogilise kollektsiooni. 105–106]. Kuid 11. veebruaril 1842. 3. augustil 1831 saabus Riedel 1. juulist 1836 vallandati Riedel aastal sai Riedel tööle Brasiilia rah- uuesti Rio de Janeirosse. Tal olid kaa- Peterburi botaanikaaiast tema enda vusmuuseumi (tollal keiserlik muu- sas kunstide akadeemiast mõned üli- soovil [9, 17]. seum) ja asus juhtima botaanika-, õpilased ja aednik Bernhard Luschnat põllumajandus- ja käsitööosakonda; [6, 17]. Rio de Janeiros loodi väike Riedel Brasiilia rahvusmuuseumi ta töötas seal 1861. aastani [8, 10]. botaanikaaed, kuhu koguti elustaimi botaanikaosakonna juhatajana Rio 1842. aastast peale oli Riedel ka Peterburi saatmiseks. de Janeiros. Lahkunud Venemaa Brasiilia keisri Pedro II residentsi autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 52 I116I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | TEADUSLUGU |

aedade juht ning pidas aastaid Rio elama Brasiiliasse, osales Riedel seal 8. Комиссаров, Борис Н. 1975. Григорий Иванович Лангсдорф. 1774–1852. Наука, Ленинград. de Janeiro parkide ja aedade juhi rahvusliku botaanikateaduse loomi- 9. Комиссаров, Борис Н. 1977. Первая русская ametit [7, 17]. Brasiilias hoidis Riedel sel ja aitas kaasa selle arengule. экспедиция в Бразилию. Наука, Ленинград. 10. Манизер, Генрих Г. 1948. Экспедиция академика sidemeid vene teadlastega. Teda Langsdorffi ja Riedeli kogutud Г. И. Лангсдорфа в Бразилию (1821–1828). 1839. aastal külastanud loodusuurija herbaarium hõlmab umbes 100 000 Академия наук СССР. Огиз, Москва. 11. Материалы экспедиции академика Григория Ilja Voz(s)nessenski on kirjutanud, et eksemplari: herbaartaimi, vilju ja Ивановича Лангсдорфа в Бразилию в 1821–1829 Riedeli maja ja aed olid alati avatud. seemneid 10 000 liigist; kogul on гг. Научное описание. 1973. Академия наук СССР, Архив. Издание подготовил Д. Е. Бертельс, Tema juures viibis ka Carl Johann suur teaduslik väärtus [13, 17]. Seda Б. Н. Комиссаров, Т. И. Лысенко. Под редакций Maximovicz 1853. aastal, kui ta fre- on hinnanud ja uurinud mitu kuul- Л. А. Шура. Наука, Ленинград. 12. Meikar, Toivo 2002. Tartu ülikooli õpetatud gatil Diana peatus Rio de Janeiros. sat botaanikut. Riedel kirjeldas vähe aednikud (1803–1918). – Dendroloogilised uuri- Riedelil oli hea keeletaju. Ta koos- uusi liike, kuid kogus neid sadu. mused Eestis III: 61–73. 13. Микулинский, Семён Р. (отв. ред.) 1995. Дневник tas ühe kohaliku indiaanihõimu ja Tema auks on nimetatud taimepe- русской комплексной академической экспедиции portugali keele sõnaraamatu, mis jäi rekonnad Riedelia C. F. Meisner ja в Бразилию в 1824–1826 гг. под началом академика Г. И. Лангсдорфа. (Сост. Н. М. Осипова; вступ. ст. käsikirja [9, 11]. Prantsuse botaa- Riedeliella Harms [3]. Tema nimi Б. А. Старостин, коммент. Н. М. Осипова). Наука, nik ja maastikuarhitekt Auguste on antud paljudele taimeliikidele. Москва. www.ranar.spb.ru/rus/books1/id/361/. 14. de Moraes, Pedro Luís Rodrigues 2012. The François Marie Glaziou, kellest 1858. Nende arv on ajalooliselt erinev: näi- Lauraceae. Collected in Brazil by Ludwig Riedel aastal sai Rio de Janeiro parkide ja teks loorberipuuliste sugukonnas on – I. Harvard Papers in Botany 17 (1): 185–216. 15. de Moraes, Pedro Luís Rodrigues 2012. The aedade direktor Riedeli asemel, on olnud üheksa Riedeli-nimelist taime- Lauraceae. Collected in Brazil by Ludwig Riedel kirjutanud tema viimastest aastatest. liiki, mida praegu peetakse sünonüü- – II. Ocotea. Harvard Papers in Botany 17 (2): 245–273. Selgub, et ta oli kaua haige ja suri mideks [15, 16]. ■ 16. Müller, Armindo, L. 2010. Os colonizado- 1861. aastal Rio de Janeiros [18]. res alemaes em Nova Friburgo. Centre de Documentação D. João VI. Pro-memoria de Nova Friburgo. www.djoaovi.com.br/index. Kokkuvõte. Aastail 1803–1818 Tartu Autorid tänavad TÜ teadusajaloolast Lea php?cmd=section:imigrantes_alemaes. 17. Некрасова, В. Л.; Пруссак А. В. 1957. К истории ülikoolis töötanud botaanikaaia 18 Leppikut abi eest. Бразильского филиала С.-Петербургского õpetatud aednikust [12] oli Riedel Ботанического сада (1831–1836 гг.) и бразильских коллекций Лангсдорфа и Риделя. – Ботанический 1. Anon. 1822. Aus einem Schreiben von St. varem tööleasunutest Weinmanni журнал 42 (5): 804–813. kõrval tuntuim aednik-botaanik, Petersburg vom 15. Februar 1822. – Allge 18. Urban, Ign. 1894. Biographische Skizzen meinen Teutschen Garten-Magazins 6 (2): 91. II. 2. Georg Heinrich von Langsdorff kes oli Prantsusmaal kogunud taimi 2. Anon. 1822. Beförderungen und Belohnungen. (1774–1852) und 3. Ludwig Riedel ja täitnud Saksamaal tähtsaid kohus- – Flora oder Botanische Zeitung 7: 112. (1790–1861). – Botanische Jahrbücher 3. Anon. 2012. Riedel, Ludwig (1790–1861). für Systematik, Pflanzengeschichte und tusi. Ta oli hea taimetundja ja teda JSTOR Plant Science. plants.jstor.org/person/ Pflanzengeographie. Band 18: Beiblatt zu den teadsid nii mõnedki tähtsad isikud, bm000007011 Botanischen Jahrbüchern Nr. 44, Band XVIII, 4. Augel, Moema Parente 1979. Ludwig Riedel Heft 3, 6–21. http://www.botanicus.org/ sealhulgas loodusteadlane Alexander viajante alemã no Brasil. Salvador: Fundaço item/31753002220850. von Humboldt. Cultural do Estado da Bahia. 19. EAA, f 402, n 8, s 1383. 5. Baeza, Rafael Sagredo 2012. Science and Passion 20. EAA, f 402, n 3, s 1449. Töötanud kaks aastat botaani- in America. – Culture & History Digital Journal 1 (2): 1–19. cultureandhistory.revistas.csic.es/in- Heldur Sander (1946) on geograaf, kelle üks tea- kaaias, kauem kui kuskil mujal, dex.php/cultureandhistory/article/view/13/58. dushuvi on teadusajalugu. jõudis Riedel Peterburi, Helsingi, 6. Басаргина, Е. Ю.; Груздева, Е. Н.; Щедрова, Wolfgang Ilg (1942) on Regensburgi botaanika- И. М.; Иодко, О. В.; Поникаровская, М. В. 2012. seltsi arhivaar; õppinud farmaatsiat, selle ajalugu Kopenhaageni ja Lissaboni kaudu Экспедиция академика Г. И. Лангсдорфа в ja esmaabiõpetust, töötanud Isny loodusteaduse ja Brasiiliasse. Seal sai temast tuntud Бразилию (1821–1829 гг.) по фондам СПБ филиала tehnikaakadeemia õppejõu, prorektori ja rektorina, Архива РАН. http://www.ras.ru/langsdorff/ huvitub botaanikast ja farmaatsia ajaloost. botaanik, tänu kellele introdutseeriti about.aspx. Toivo Meikar (1947) on teadusajaloolane, kelle rohkesti Brasiilia taimi Euroopasse, 7. Fundaēćo Biblioteca Nacional – Catįlogo de põhihuvi on metsanduse ajalugu. Manuscritos (166991). 40/75, Pedro II impera- Pedro Luis Rodrigues de Moraes (1955) on São täiendati herbaariume ja õpiti dor,. Oficia nomeando o botānico Ludwig Riedel Paulo ülikooli botaanik, kelle uurimisteema on tundma selle maa floorat. Jäänud 2003. Brasiilia taimestik.

eatselt ilmub esimene eestikeelne maismaatigude määraja, mis hõlmab 2014/1 üle 60 Eestis leitud kojaga maismaateo kirjeldused. Iga liigi kohta on ISBN 978-9949-9262-9-9 I Setomaa I toodud tema olulisemad määramistunnused ja elupaigaeelistused. Kir- ISSN 2228-1010; 2013/1 (7)

Setomaa on maa rajajoonel. Ida ja lääne piiril kultuuriliselt, ent ka loo- jelduste juures on fotod kodadest ning lisatud on määramistabelid,duse poolest: see kaugeim mis kagunurk on peaksidEesti kõige mandrilisema kliimaga piirkond, mis oma liivaste ja soiste maastikega pakub omalaadset P varjupaika paljudele taimeliikidele, kuid hea õnne korral võib siin kohata ka loomi, keda Eesti faunas ei teatagi olevat.

ka algajal teosõbral aitama tigusid hõlpsamalt eristada. Määraja on kokku sead- Eesti kojaga maismaatigude määraja Ajalooline Setomaa ei lõpe kontrolljoonega. Suur osa Setomaast jääb teisele poole „seto müüri” ning ehkki selle ala looduse kohta teame mõnevõrra vähem, teeme raamatus põikeid ka sinnapoole, kus Irboska nud Eesti malakoloogiaühingu liikmed Annelie Ehlvest, Piret Kiristajalavamaal on Setomaa kõige võimsam ja looduslik Liina vaatamisväärsus: Irbos - ka-Mõla ürgorg. Setomaa looduse märksõnad on eelkõige Piusa jõgi oma majesteetlike müüride ja valgete liivadega, stepitaimestikuga palumetsad ja Pihkva Remm. Teomodelle on pildistanud Henn Timm. järve äärsed soostunud madalikualad, ent ka Irboska ja Meremäe ümbruse paekivilademed ning omalaadsed tänav- ja ridaküladega kultuurmaastikud. 2014/1 Eesti kojaga Telli veebruaris ajakiri Eesti Loodus ja saad raamatu koos märtsi- Piret Kiristaja maismaatigude Annelie Ehlvest numbriga tasuta. Tellimine www.loodusajakiri.ee või tel 610 4105 Liina Remm määraja autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I117I 53 | ESSEE | Mis on linnukesel muret? Teadus ja kunstid

Tiit Kändler

Väikese poisina olin suviti vanaema juures Ubjas. Tal oli tilluke aed, kuhu igal hommikul tuli kõva häälega kraaksuma vares. Ühel päeval hiilis ligi kütt ja laskis varese maha. Vanaema valas pisaraid: lind ju laulis mulle nii ilusti, ütles ta. Kütt sai varesejalgade eest loa minna metsa teisi loomi küttima. Sellised linnulood ei unune. Vares laulab.

nimene on läbi aegade ohverdanud mitmesuguseid imetajaid, sealjuures inimesi. Ent linde üsna harva, kui üldse.

I LUUK OTT FOTO: Kui raputasin akna taha lindude söögilauale selle aasta esimesed seemned, tuli mulle linnuke pähe. Hakkasin mõtlema, kui tähtsad on linnud olnud teadusele. Kui paljude laste huvi teaduse vastu on saanud alguse lindudest! Ja kõik nad pole sugugi mitte saanud ornitoloogideks. Maailmakuulus näide on James Watson, topeltheeliksi avastaja. Eestiski on palju loodusteadlasi, kes intervjuudes on kinnitanud, et huvi selle vastu, kuidas maailm toimib, on saanud alguse lindudest. Või mis teadlasi! On palju kunst- nikke, heliloojaid, kirjanikke, kelle huvi maailma olemuse vastu on äratanud linnud. Nõnda võib kinnitada, et linnud on andnud oma panuse teadusesse ja kunstidesse! Ma olen kirjutanud paljudel teemadel, kuid ei tule meelde ühtki, mis mingit otsa pidi ei seostuks lindudega. Universum ja kosmoloogia? Palun väga: Linnutee. Selle On tõestatud, et vareslased peavad nendele liiga teinud inimese näo meeles, kuid pole veel kindel, kas nad annavad sellest teada ka oma eest tuleb eestlasel tänada oma esivanemaid, kes munesid kaaslastele. Fotol lendab laulev ronk maailma välja linnumunast. Matemaatika? Palun väga: hanemuna ja nulli leiutamine kusagil India kandis. Teadjad ütlevad, et linnud on loomad. Kuid inimene Arvude looduslikkust uuritakse vareste rehkendamis- tajub seda vaid mõistuse kaudu, koolis õpitud teadmiste oskuse põhjal (neljani loevad vähemalt, õpetada saab põhjal. On ju selge, et on loomad ja on linnud. Mu lap- kaugemalegi). Elekter, magnetism – palun väga, lindude sepõlveraamat „Üle õue õunapuu” pajatas Eesti rahva rännete imet seostatakse magnetvälja tajumise võimega, muinasjutu pähe loo lindude ja loomade sõjast. Mille ehkki see pole veel lõplikult selge. võitsid linnud. Linnud on ohverdanud end, et teadlased saaks uurida Kui paljud inimese leiutised on maha viksitud lindudelt! näiteks inimese nägemist, sellega seotud eri värvi val- Lennumasinatest sulejopedeni välja. Lindude V-kujulist gustundlikke silma võrkkesta rakke. Selgus, et lind näeb rändelendu uurides on ühtpidi hakatud kaootilisi prot- rohkem, ka ultravioletti. sesse paremini mõistma, teistpidi arvestatakse seda droo- Darwin tõstis linnud kuulsuse tipule, saates oma ain- nide parve lennutamist plaanides. salt reisilt leitud lindude nahad Londoni loodusmuuseu- Inimese kultuuri areng? Palun väga, vareslased kasu- mile. Alles seal määrati liigid ja kuidagiviisi tekkis müüt, tasid tööriistu palju enne meid. Muusika? Linnu musit- et loodusliku valiku seaduse oli Darwin avastanud tänu seerimisest on palju teada saadud muusika ja kuulmise vintide nokkadele. Tegelikult polnud need vindid, vaid kohta. Lind näeb ja kuuleb ning isegi haistab paremini värvud, ja Darwin oli laisk, kuid väga hoolas ning terane – või ütleme, teisiti – kui inimene. – nii nagu enamik häid teadlasi. Ta uuris enamjaolt autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 54 I118I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | ESSEE | kodulinde: tuvisid, kalkuneid, parte. „Ma armastan tuvisid sel määral, et ei suuda neilt nahka maha võtta ja lahata. Ma olen teinud pahateo ja mõrvanud ingelliku, kümnepäevase väikese lehviksabatuvi,” kirjutas ta REMO SAVISAAR FOTOD: oma päevikusse.

Mida enam meenutab loom inimest, seda armsam ta meile näib. See on ka üks põhjus, miks just noored loomad tunduvad eriti armsad: nende silmad on suhteliselt suuremad peaga võrreldes ja üldse on nad kuidagi … inimlikumad. Linnukesi ei saa inimsarnasteks pidada, nad on erand. Linde imet- letakse, mitte konni või kuldkalu. Loomakaitsjad sundisid esmalt just linnukasvatajaid looma lindudele Kui linnulaulu suunav ajupiirkond oli külmutatud, selgus, et külmas laulab lind aeglasemalt, suhteliselt stressivabad tingimused, ent motiivid jäävad samaks. See tõestati küll sebra-amadiinidel, kuid võib-olla kehtib ka lehmad ja sead tulid seejärel. Pärast hangelinnu puhul seda, kui selgus, et linnud põlvnevad dinosaurustest, said ka nood hirmu- juudid olid seaduses sees: neil kee- kolmas trükk. Paul Mathias Padua äratavad elukad inimesele mõisteta- lati ära lemmikloomapidamine, kuna maal „Leda ja luik” tekitas skandaali vamaks. olevat tõestatud, et juut käitub loo- väidetavalt pornograafilise kujutuse Kole lugu küll, kuid tolleaegse maga julmalt. tõttu, linnuarmastaja Hitler ostis selle maailma tõenäoliselt rangeima loo- Väheseid seltse, kes suudab arvu- oma kogusse. makaitseseaduse võttis 1933. aastal kuselt ja mõjukuselt vastu hakata vastu Natsi-Saksamaa. See keelas jahimeeste seltsile, on linnukaits- Me oleme dodo väljasuremisele loomade elusalt lahkamise, sätestas jate ja -uurijate ehk nüüdiskeeles tundnud rohkem kaasa kui mõne- nende tapmise reeglid ja kinnitas, ornitoloogide selts. 1943. aastal, kui legi genotsiidile, me oleme enam et seadus pole vastu võetud inimese Saksamaa oli suuresti varemeteks mõistatanud, miks kiivi muna on jaoks, vaid „loomade endi huvides”. pommitatud, kuulus lindude kaitse kuus korda suurem, kui võiks olla, Peagi selgus, et loomakaitseseadus ei ühingusse 55 000 liiget. 1944. aas- kui püüdnud aru saada panganduse kehtinud inimeste, täpsemalt juutide tal, kui Saksamaa nälgis, anti loo- ülespuhutud munast. Me ei mõista ja teiste nendetaoliste kohta. Kuigi makaitseseaduse raamatust välja siiani, kuidas linnuke talvel metsas hakkama saab. Võib-olla see sun- nibki meid ostma välja tillukese indulgentsi, riputama üles toidulaua, seda seemnetega täitma. Eks seegi anna jõudu Eesti ornitoloogiaühin- gule, kes vapralt korraldab üleriigi- lisi linnuvaatlusi, tutvustab linde ja nende kombeid. Veel enne, kui meie õuele tulid kunstid ja teadused, oli meie esiva- nematel selge: linnust tasub lugu pidada. Kui oskad linnukeelt, siis läheb elu ludinamalt! Tere tulemast siis, talvised linnud, kelle söötmi- sest saavad täis pigem söötjate mee- led kui linnukeste kõhud! Ärgem siiski unustagem, et kassipilt on Facebookis vähemalt sama populaarne või enamgi kui linnufoto. ■

Vares on matemaatiliselt haritumaid linde, ta suudab esemeid loetleda vähemalt neljani Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I119I 55 | PANIN TÄHELE | FOTO: REMO SAVISAAR FOTO:

On’s siin kandis kedagi segamas? Rahu teistest loomadest on üks peamisi tegureid, mille järgi mõmmikud uinakupaika valivad Kas uinuv karu talub teise seltsi? inu kunagised kolleegid, giidid ja reisisaat- või et seal magavat talviti vaid üks karu. Ka endised kol- jad ja ka matka- ning retkejuhid, kõik, kes leegid rääkisid gruppidele eri jutte. Osa inimrühmi sai MLahemaa rahvuspargis turiste juhtisid, teadsid teada, et seal talvitub mitu karu, ja osa, et vaid üks karu. rääkida ühte karujuttu. Nimelt, Sagadi ja Võsu vahele Ka kohalikud on eri arvamusel. jääva Koljaku-Oandu ürgmetsas (Esku reservaat) olevat Paik ise on karudele väga sobilik, ümberringi on mitme karu talvituspaik. Seda võis lugeda ka Oandul marja- ja seenerikkad metsad ja ürgmets ise on hea rahu- asuva Oandu matkaraja alguses asuvalt esimeselt info- lik paik talvepuhkuseks. Kinnituseks: 1991 aasta 1. april- tahvlilt: suhteliselt väikse pindalaga ürgmets meelitab lil nägime seal karuema kolme pojaga. sinna kohale talvituma kaks-kolm karu. Aga kus on tegelik tõde? Kui lähedale üksteisele karud Uuel infotahvlil seda juttu enam pole, sest arvamused uinakusse heidavad? ■ lahknevad. Arvatakse, et seal on mitme karu talvituspaik, MAREK VAHULA

Kommenteerib zooloog Egle Tammeleht: Taliuinak on karude aastaringis väga oluline etapp, mil- samad. Eestistki on teada piirkondi, kus karud on tal- lest ei olene üksnes karu üldine enesetunne, vaid ka vitunud võrdlemisi lähestikku ja isegi ühes piirkonnas sigivus ja isegi see, kas karu järgmist suve üldse näeb. aastaid järgemööda. Seepärast tasub karul valida talvitumiseks võimalikult Oleme kogunud andmeid, et selgitada, mille järgi rahulik koht. See koht peaks kogu talve olema võima- karud talvituskohta valivad: selles andmebaasis pole likult stabiilses seisundis: piisavalt tihe mets või tuule- ühtegi märget karu talvepesa kohta Koljaku-Oandu ürg- murd, mis pakuks varju teiste loomade, tuisu ja muude metsas. Ometi ei näe ma esmapilgul mingeid takistusi, et võimalike looduslike häiringute eest ning oleks küllalt selles piirkonnas ei võiks talvituda mitu karu. kõrge, et vesi magades külje alla ei tikuks. Eesti oludes Siiski, et karud sellisele väikesele alale kokku kipuksid, tuleb arvestada ka inimeste põhjustatud häirimisega, peaks kõnealune piirkond olema karude silmis millegi küllap hoiab karu eemale nii inimestest kui ka nende poolest talvituskohana erakordselt väärtuslik või ümb- rajatistest. ruskond talvitumiseks sobimatu. Kas see nõnda on ja Enamasti karud üksteise lähedust kuigivõrd ei armasta, kuidas karud teisi Eesti metsi talvituskohana hindavad, ent hea talvituspiirkond võib siiski meelitada kokku mitu seda saame teada karu talvituskohtade uuringust, mis on karu, eriti kui ümberringi pole talvitusalad kõige sood- praegu veel pooleli. ■ autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 56 I120I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | RAAMATUD |

Kalade tervishoiu käsiraamat välja. Kirjeldatakse jäätmemajanduse, õhukvaliteedi, Priit Päkk. Toimetanud Airi maakasutuse, loodusliku mitmekesisuse ja linnaöko- Männik. Küljendanud Eesti loogia muutusi. Teema „Keskkond ja tervis” vaatleb eri Loodusfoto OÜ. Kalanduse aspektide kaudu inimese tervise ja keskkonna vahelisi teabekeskus, 2013. 88 lk seoseid. Viimase valdkonnana kirjeldatakse keskkonda Raamat annab lühiülevaate ihtüo- parandavaid vahendeid. Skeeme on teoses igatahes oht- patoloogia nüüdisaegsetest suun- ralt ja samuti tühje lehekülgi, kuhu saab omi arvamusi dumustest. Käsiraamatut saavad kirjutada. Raamat on kättesaadav ka e-trükisena. kasutada veterinaaria-, kalakasva- tuse ja rakendushüdrobioloogia üliõpilased õppevahen- dina ning see pakub kindlasti abi kalakasvatajatele ja Kalender 2014 loomaarstidele. Koostanud Gondo Olevsoo, toi- Esmalt antakse ülevaade haigusest kui sellisest, diag- metanud Hille Pungas. Gondo noosimisest, epidemioloogiast ja haiguste vältimisest. Olevsoo, 2013. 264 lk Edasi saab aimu haiguste raviviisidest ja -vahenditest Traditsiooniline raamatkalender ning kalatervise spetsialistide panusest. Haigusi on kir- sisaldab kalendaariumi ja aasta täht- jeldatud tekkepõhjuste järgi, nõnda on vaatluse all bak- päevi ning hulga artikleid, millest teriaal-, viirus- ja invasioonhaigused. nii mõnigi on seotud loodusega. Raamatu kaanel on aasta lind jää- lind; temast ja teistest aasta lindudest Aafrika kivine südamik. on kalendris pikemalt kirjutanud Olav Renno. Siit leiab Reisimärkmeid Etioopiast ka rohkesti tarbenõuandeid, näiteks järgmistel teema- Indrek Jääts. Keeletoimetaja del: kuidas toita koera (Epp Ülevaino), rooshibisk (Anne Riina Tobias. GO reisiraamat, Jaakson), hostad (Katrin Uurman), puu- ja köögiviljade 2013. 261 lk toime tervisele (Mai Maser), pohl marja- ja ilutaimena Autor käis Etioopias kahel kolme- (Taimi Paal) jne. Väärt kirjandusteos, mis ühendab meid nädalasel reisil 2011. ja 2013. aastal. „Meie Matsi kalendrite” ja sajanditepikkuse kalendrikir- Teda kui etnoloogi huvitasid koha- jandusega. likud rahvad, nende elatusalad, toi- tumistavad, uskumused ja kombed. Suur osa selle maa võlust peitub pikas ja värvikas ajaloos. Siin on seiklusi, ajalugu ja loodust, mida tasub uurida. Autori saatesõnast: „Kui ma oma sugulastele ja sõp- radele teatasin, et plaanin minna Etioopiasse, siis olid reaktsiooniks küsimärgid ja manitsused ettevaatusele. Küllap tulid neile silme ette juhuslikes vormirõivastes Kalašnikovidega sõdurid ning nälginud lapsed, kel puu- dub jaks peletada silma tikkuvaid kärbseid. Ema arvas, et söögi ostame muidugi põhiliselt Eestist kaasa. Vend küsis, kas meil turvameeste palkamiseks ikka raha jät- kub. Sõber Männik hoiatas naljaga pooleks Aafrikas tegutseva kurja röövli ja inimsööja Barmalei eest”. Hea abivahend Aafrika-huvilistele ning kindlasti ka tugitoo- limatkajatele, kes eelistavad kaugeid maid teiste koge- muste põhjal tundma õppida.

Keskkonnaülevaade 2013 Toimetanud Ingrid Hermet. Keeletoimetaja Meeli Pajula. Kujundanud ja küljendanud OÜ Purk. Keskkonnaagentuur, 2014. 196 lk Eesti keskkonnaseisundit ja kesk- konnale avaldatavat survet kirjeldav raamat algab sotsiaalmajandusliku ülevaatega. Seejärel käsitletakse meie tähtsamaid loo- dusvarasid metsast muldkatteni, ilmastiku ja kliimani autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I121I 57 | PANIN TÄHELE | Keda me talvel toidame? Jaanus Aua

Talvine lindude lisatoitmine on meil väga levinud tegevus: akna taga askeldavate suleliste vaatlemine pakub silmailu, aitab loodust tundma õppida ja üksiti sulissõpradel talve muretumalt mööda saata. Ent kas lisatoit lindudele on ikka õigustatud?

egemist on ju, tahame seda või siiski rändlinnud, kes mõnel tal- jades tegutsevad rohevindid on valda mitte, ikkagi inimese vahelese- vel jõuavad välja koguni Belgia ja valt Loode-Venemaa ja Ida-Soome Tgamisega loodusesse. Poolt- ja Prantsusmaani. Küllap vahetatakse päritolu, peatudes siin tagasiteel talvi- vastuargumente on teisigi ja häm- elukohti sügisest kevadeni. tusaladelt Leedus, Poolas ja Saksamaal. mastaval kombel ei ole teadlased Arvatavasti pole karta, et liigvarane paljude vaidluste kiuste jõudnud lisatoidu väljapanek rändureid teelt Leevikesed ilmuvad toitmiskohta- ühtsele seisukohale. eksitaks. Enamik meil pesitsenud või desse enamjaolt alates jaanuari tei- Mõni aasta tagasi uurisin rõngas- läbirändel peatunud isendeid lahkub sest poolest. Korduspüükide järgi tamise abil meil talvitavate rasvati- ilmselt detsembri lõpus või jaanuari võib arvata, et just need „varajased haste talisalkade soolist koosseisu algul. Silmanähtavalt tühjenenud saabujad” on kohalikud, siin pesitse- [1]. Üllatas toitmispaigas käinud toitmiskohti väisab oma sügistalvistel vad linnud. Märgatav läbiränne algab rasvatihaste suur hulk: talve jook- või kevadtalvistel trajektooridel seik- juba veebruaris ning kuni aprilli algu- sul püüdsin vaid ühelt lindude toit- lejatest vaid veel mõni üksik isend seni käivad toitmiskohtades valdavalt miskohalt 277 rasvatihast. Neist 38 mõneks päevaks, mõni lind teeb seda kirde ja põhja poolt pärit linnud. sattus püünisesse üle ühe korra. küll üsna korrapäraselt aastaid järjest. Suurima üllatuse aga valmistas paik- Võib ütelda, et paikseid rasvatiha- Siisikesed võivad toitmispaikades sete lindude ülimalt väike osakaal: seid meil südatalvel peaaegu ei ole käia kümnetesse ja sadadesse küün- vaid nelja lindu õnnestus mõne kuu ning suure tõenäosusega käivad meie divate parvedena, ent mõnel tal- jooksul püüda üle kahe korra. toidumajakestes jaanuaris-veebruaris vel sootuks puududa. Mõnel aastal Nii tekkis tõsisem huvi talvel meie valdavalt talikülalised idast ja kirdest. Lääne-Euroopast Atlandi ookeani toitmiskohtadel toimuva vastu. Mõne rannikult tulevad ning läbi meie aastaga püüdsin ühelt talviselt toitmis- Rohevint. Talvel Eesti linnumaja- alade põhja, kirdesse ja itta suundu- kohalt üle 4000 sulelise. Rõngastatud kestes kõhtu täitvate vindiparvede vad isendid käivad toitmiskohtades lindude taaspüügid kõnelevad seni päritolu pole kuigi selge. Taasleidude enamasti märtsi lõpust aprilli kesk- arvatust sootuks erinevat keelt. Toon põhjal on teada, et nad liiguvad mööda paigani. Samamoodi kui urvalind, aga näitena vaid mõned järeldused. (neile teadaolevaid või sobivaid?) toit- erinevalt leevikesest, rohevindist ning miskohti üsna laialt ringi ning üldju- rasva- ja sinitihasest, pole siisikesed Rasvatihane. Ilmselt on valdav osa hul ühes piirkonnas pikalt ei peatu. rändel truud kindlatele paikadele ega Eestis pesitsevatest rasvatihastest Märtsi lõpus ja aprilli algul toiduma- väisa järjepidevalt samu toitmiskohti. Aastaid kestnud uuringud on näi- Vello Tarningu 14. jaanuari 2013. a kiri Eesti ornitoloogiaühingule danud, et isegi kui hakata linde toitma Hakkasin talviti tihaseid söötma juba noorelt. Märkasin juba 20 aastat tagasi, et hilissügisel varakult, oktoobri lõpus või novembri täitusid aiad rasvatihastega ja siis järsku talve alguses (detsembris) oli enamik linde kadu- algul, seob see toitmiskohaga vaid nud ja toit (seemned) seisid alles. Läks aastaid, kui taipasin, et igal aastal käib üle Kärdla tühise osa seal käinud värvulistest. üks hiline tihaste ränne lõunasse.[---] Keda me talvel siis ikkagi toidame? Püüan ja rõngastan rasvatihaseid igal aastal kasti abil. Ka tänavune sügispüük oli edu- Kui jätta välja suhteliselt paiksed lii- kas: kolme kuuga 300 täiskasvanud rasvatihast. Kõik kordus nagu igal aastal. [---] Tänavu tegin rasvatihaste kohta omapärase tähelepaneku. 6.–7. detsembril toimus ära- gid, nagu puukoristaja ja salutihane, ränne, mil 80% tihaseid lahkus. Metsad olid tihastest tühjad, ainult üksikud siin-seal viie- siis valdavalt Soomest ja Venemaalt kilomeetrisel ringil. 6. jaanuaril õnnestus mul aga Paladel, Kärdlast 8 km kagus, märgata, saabunud talikülalisi. ■ kuidas mööda metsaserva tulid lõuna poolt juba esimesed rasvatihased tagasi, et täita seda 1. Aua, Jaanus 2009. Rasvatihase (Parus major) tühja auku. Arvan, et ränne tuli mööda Hiiumaa laide ja kestis umbes veerand tundi. [---] talisalga sooline struktuur ja arvukuse muutus. Meil toimub selline huvitav lindude liikumine, mida kahjuks igaüks ei märka ega usu ka, – Hirundo 22: 46–48. et vastu talve asuvad tihased järsku rändele. Kas Lõuna-Eestis on ka midagi sarnast, või Jaanus Aua on Eesti ornitoloogiaühingu kahlaja- jääb see ala puutumata? töögrupi liige, talviti linde püüdnud ja märgistanud 1977. aastast alates. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 58 I122I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | KROONIKA |

Mittetulundusühingut Jaanuar: sooja Loodusajakiri asus FOTO: ERAKOGU FOTO: juhtima Tiina Talvi ja pakast, aga

Jaanuari keskel kinnitas MTÜ Loodusajakiri napilt lund üldkoosolek varasema valimiskogu ettepaneku, Kui uus aasta saabus mõnes Eesti osas väikeste mille järgi saab mittetulundusühingu juhatuse miinuskraadidega, siis paar päeva hiljem algas esimeheks ja vastutavaks väljaandjaks Tiina aeg, kui isegi öösiti püsis termomeetrinäit kõikjal Talvi. Senine kauaaegne vastutav väljaandja mõne pügala üle nulli. Alles 12. jaanuaril hakkas Indrek Rohtmets jätkab ajakirja Horisont pea- temperatuur langema ja veel kümmekond päeva toimetajana. hiljem sai mandriosas võimule tõeline pakane. Vastutava väljaandja konkursil osales 23 soo- Enamasti idakaarest puhunud tuul oli kohati vijat, teises voorus sai Tiina Talvi kõikide toe- Tiina Talvi on nüüd Loodusajakirja üsna tugev ja nii võis tuulekülm ulatuda 30 ja vastutav väljaandja enamagi miinuskraadini. Kuu viimasel päeval tuse. Valimiskogusse kuulusid MTÜ ajakirjade hakkas temperatuur taas tõusma, aga hommiku- peatoimetajad, Kalev Aun, Urmas Tartes, Hanno Zingel, Indrek Rohtmets, ne tuulekülm oli ilmateenistuse veebilehe and- Toomas Tiivel ja Pavel Ivanov. metel ikka –14 kuni –30 kraadi. Tiina Talvi on lõpetanud Tartu ülikooli bioloogina. Ta on olnud ajakirja Maastik oli talve nägu ehk lumine siiski vaid Eesti Loodus osakonnatoimetaja, koolidirektor ja viimati Kuressaare abilin- väikeses osas Eestist, põhiliselt põhjas ja kirdes. napea. Ta on andnud välja sariväljaannet „Estonia Maritima”. 2007. aastal Mujal oli maas paremal juhul ainult õhuke valge tunnustas vabariigi president teda hariduspreemiaga. kirme. Kuu viimasel päeval alanud sadu ja tuisk suutis tõsisemat lumelisa tuua vaid maa lääne- Loodusajakiri ossa ja saartele. Ilmateenistuse arvutused kinnitavad, et kuu keskmine temperatuur Eestis oli –6,4° (pikaaja- Mulluseks keskkonnateoks valitud line keskmine –4,0°). Õhutemperatuuri maksimum registreeriti 8. jaanuaril Valgas (7,4°) ja linnuvaatlus oli tänavugi populaarne miinimum 23. jaanuaril Jõhvis (–25,9°). Keskmine 24.–26. jaanuaril korraldati viiendat korda Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) sajuhulk oli 40 mm (norm 44 mm); enim sadas 10. jaanuaril Pärnus: 20 mm. Päikesepaistet oli talvine aialinnuvaatlus. Vaatlus, mida tunnustati mulluse aasta keskkonna- keskmiselt 73 tundi (norm 29 tundi). teo tiitliga (vt lk 3), oli osalejarohke ka tänavu: loendusjärgseks 27. jaanuari hommikuks oli oma vaatlused edastanud 2500 linnusõpra, kes tegid aialinnu- vaatlusi 1650 paigas üle Eesti ja panid kokku kirja üle 60 000 linnu. Umbes pooled neist 2500 vaatlejast lõid aialinnuvaatlusel kaasa esimest korda. Liike oli neis esialgsetes andmetes kokku 58. Kõige arvukam liik oli tava-

päraselt rasvatihane, kes hõlmas ligi veerandi vaadeldud lindude koguarvust. JÜRIADOTOOMAS FOTO: Nagu eelmistel aastatel mahtusid esi- viisikusse veel põld- ja koduvarblane, rohevint ja leevike (vastavalt 14,7, Jaanuarikuised lumeroosid 8,4, 13,4 ja 4,9 protsenti). Paljude TÜ botaanikaaias

FOTO: TIIT KÜLAOTS FOTO: vaatlejate tähelepanekute järgi soosi- 03.01 Tartu ülikooli loodusmuuseumi loodus- sid ilmaolud linnuvaatlust ja mõneski päev „Loomad talvel”. kohas nähti tavapärasest rohkem 05., 11., 12., 19. ja 25.01 Looduse Omnibussi sulelisi. Põnevamatest liikidest kohati sõidud Tallinnast: Käru metsadesse ja hallhaigrut, värbkakku, hallõgijat ja Mukri rappa; Läänemaale Põõsaspeale tänavust aasta lindu jäälindu. ja Nõva randa; Tartusse Tartu kunsti- Kuna vaatlustulemusi sai võrgu- muuseumi ja Eesti looduskaitse seltsi paigas www.eoy.ee/talv/vaatlused ühissümpoosionile; Viljandimaale (ka sisestada või ühingusse saata kuni Tartust ja Pärnust) ning Tammsaare- 3. veebruarini, polnud lõpptule- retkele Järva-Madiselt Vargamäele. 06.01 Keskkonnaamet tähistas mälestuspärja mused selle numbri toimetamise asetamisega Kihelkonna kalmistule lõpuks veel kaugeltki teada, esitame Eesti looduskaitse rajaja Artur Toomi need Eesti Looduse märtsinumb- 130. sünniaastapäeva. ris. Täpsemalt saab vaatlustulemusi 06., 13. ja 20.01 Loodusõhtud rahvusraamatu- uurida mainitud võrgupaigast. kogus: „Rännak Austraaliasse” (Igor Talvist aialinnuvaatlust toetab Tuuling); „Roheliste rattaretked 25” Talvise aialinnuloenduse peategelane on ikka KIK. ning „Olympic ja Yellowstone” (Hendrik rasvatihane EOÜ/Loodusajakiri Relve). 13. ja 20. jaanuari õhtutel autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I123I 59 | KROONIKA |

esitleti ühtlasi Loodusajakirja uusi raa- Millest sa räägiksid Eesti matuid, vastavalt „Roheliste rattaretked 25” ja „Ameerika metsad”. kooliõpilastele? 07.01 KIK-i infopäev neile, kes taotlevad vooluveekogude seisundi parandamise Algatus „Tagasi kooli” kutsub eri elualade inimesi, sealhulgas loodussõpru, toetust Euroopa Liidu ühtekuuluvus- kooli külalistunde andma. Südamelähedase teema valib iga külalisõpetaja fondist. ise: loodusest ning elust kitsamalt või laiemalt. „Tagasi kooli” fookusnädal on 07.01 Ain Kallis pidas Rakvere raamatukogus 17.–21. veebruarini, eesmärk on anda vähemalt 300 koolis üle Eesti tuhat Lääne-Virumaa põhikoolide õpilastele külalistundi. loengu kliimast. Üksiti soovitakse pöörata laiemat tähelepanu külalisõpetamisele ning 08.01 Eesti maaülikooli kolmapäevaste koostööle kooli ja ülejäänud ühiskonna vahel. Mida rohkem külalisõpeta- teeõhtute sarjas rääkis Rein Drenkhan metsade invasiivsetest haigustest. jaid noortega kohtub, seda suurem on tõenäosus, et noored leiavad endale 10.01 Vikerraadios alustas saatesarja eeskujusid ning oskavad teha teadlikumaid valikuid oma tuleviku kohta. „Loomaaia lood”, mis on pühendatud Teeme koos: tulge ja lööge kaasa, leppige tunni toimumine kokku ja jutus- Tallinna loomaaia 75. aastapäevale. tage õpilastele oma lugu! 11.01 Tartupeedia fotonäituse avamine ja www.tagasikooli.ee Tartu-teemalise Vikipeedia fotovõistlu- se auhinnatseremoonia Tartu raekoja infopunktis. Kureuurijad käisid 12.01 Tartu kunstimuuseumi ja Eesti looduskaitse seltsi ühissümpoosion näitusel koos teleinimestega „Metsa ja mere vahel” Tartu kunsti-

muuseumis. Etioopias LEHO LUIGUJÕE FOTO: 13.01 Artur Toomile pühendatud seminar- mälestusüritus Vilsandi rahvuspargi 15.–27. jaanuaril viibisid Eesti maaüli- teabepunktis. kooli (EMÜ) teadlased ja ERR-i saate 14.01 Tartu keskkonnahariduskeskus korral- „Osoon” tegijad Aafrikas Etioopias, kus das õpetajatele ja uurimistööde juhen- uuriti ja filmiti sookurgede talvitusala. dajatele seminari „Keskkonnaalaste Ekspeditsiooni teaduslik eesmärk oli uurimistööde kirjutamine ja juhendami- uurida sookure rännet, sh talvitamise Ahja 4 pere toitumisalal Sululta väljadel ne koolis”. strateegiat. Selleks andis erakordse ja 14. ja 28.01 11. Matsalu loodusfilmide festivali ainulaadse võimaluse satelliitkure Ahja 4 esmakordne jõudmine Addis Abeba filmid Tartu loodusmajas. talvitusalale. 15.01 Eesti ornitoloogiaühingu ja Tartu kesk- Aastaid ekspeditsioonist mõelnud EMÜ vanemteadur Aivar Leito rääkis, et konnahariduskeskuse loodusteemaline mälumäng. Addis Abeba talvitusala on sookure kõige lõunapoolsem talvitusala üldse ning erineb enamikust teistest aladest suuresti nii erakordse kauguse (6000 km) kui ka talvitustingimuste poolest. Keskmine sookurgede talvituskohtade kau- gus pesitsusalast on vaid 2000–3000 km. Kurele nimega Ahja 4 paigaldatud päikesepatareiga satelliitsaatja on alates möödunud aasta 20. novembrist andnud teadlastele üle 250 täpse asukoha,

FOTO: TOOMAS JÜRIADOTOOMAS FOTO: kus kurg koos perega on viibinud; nendest enam kui kahtsadat kohta kirjel- dasid Etioopias viibinud teadlased detailselt. Etioopia-ekspeditsioonil käinud EMÜ professor Kalev Sepp ütles, et mees- kond tegi ka ohtralt intervjuusid kohalike elanikega, uurides neilt, millal 15. jaanuar – esimene jäine päev Emajõel kured piirkonda saabuvad ja millal lahkuvad, ning sedagi, kas kured põhjus- tavad kahjustusi, mida nad söövad, kus ja kui palju nad ööbivad jne. Ahjal 16.01 Öökulli akadeemia loeng Eesti loo- läheb Sepa sõnul hästi. Ta elab väga soodsates oludes Addis Abebast paar- dusmuuseumis: „Pildihetki erinevatelt kümmend kilomeetrit põhja pool: ööbib kiltmaal ning toitub mägedevahelises mandritelt” (Hendrik Relve). orus, kus toidulaud on rikkalik. 16.01 Roy Strideri järjekordne tee- ja filmiõh- Ahja 4 oli teadlastel võimalik jälgida kokku neljal päeval. Peale Eesti satel- tu Tartu loodusmajas. liitkure leiti piirkonnast ka ühe lätlaste hukkunud must-toonekure GSM- 18.01 Tartu loodusmaja järjekordne loodushom- mik väikelastele ja nende vanematele. saatja. Mullu panid lätlased GSM-saatja kümnele must-toonekure pojale, 18.–19.01 Kesktalvise veelinnuloenduse kesk- praegu on neist elus kaks. sed päevad. Samal ajal ekspeditsiooniga valmis sookure uurimise ja kaitse Eesti rah- 20., 21., 23.–24. ja 28.01 KIK-i keskkonnaprog- vusliku kuraatori Aivar Leito eestvõttel ja teostusel Euroopas pesitsevate soo- rammi infopäevad Kuressaares, Jõhvis, kurgede rändeteede kaart. See on osa koostatavast sookure rahvusvahelise Tartus ja Jõgeval. kaitse korraldamise kavast, mis peaks valmima veel sel aastal. 20.01–20.02 Loodusfotonäitus „Vereta jaht Ekspeditsiooni rahastasid Eesti maaülikool, ERR ja Aivar Leito. XVI” Tartu loodusmajas. EMÜ/Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 60 I124I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | KROONIKA |

Taas saab osaleda keskkonnaameti 22.01 Keskkonnaameti loodusõhtud: Viljandis rääkis Tiit Maran inimesest, loomast ja talvistes õppeprogrammides piiridest nende kahe vahel, Türil Mart Jüssi merest, mereimetajatest, Soome Keskkonnaamet pakub alates jaanuari lahest ja viigrist ning Räpinas Martin lõpust kuni märtsi lõpuni õppekava toe- Tuul Ghana loodusest ja kultuurist. tavaid talviseid õppeprogramme, mis on 22.01 Tartu keskkonnahariduskeskuse loo- koolidele ja lasteaedadele tasuta. dusõhtute sarjas rääkis Riho Kinks „Programmid sisaldavad aktiivõppe tänavuse aasta linnust jäälinnust. elemente, pakkudes vaheldusrikast tege- 22. ja 23.01 Keskkonnaameti teabepäevad Tartus ja Tallinnas, kõne all olid lendu- vust ja ümbritseva tunnetamist kõigi vad orgaanilised ühendid. meeltega. Teemad hõlmavad loodus- 23.01 Keskkonnaameti loodusõhtu Iisraeli kaitset ja elurikkust, organismidevahe- FOTO: PIRET EENSOOFOTO: / KESKKONNAAMET linnuriigist, imetajatest ja maastikest lisi suhteid, aastaaegadega seonduvaid (Tarvo Valker). muutusi looduses, ilmavaatlusi, õhu 23.01 Tartu keskkonnahariduskeskuse öko- puhtuse uurimist, ökoloogilise jala- Särevere lasteaia lapsed Mukri rabarajal loogiaviktoriin 8.–9. klassi õpilastele. jälje mõõtmist, jahindust, jäätmetekke 24.01 Avati selle talve esimene jäätee Eestis: vähendamist, maavarade kaevandamist ning kasutamist ja palju muud. Noarootsi ja Haapsalu vahel. Programmide juhendajateks on keskkonnaameti keskkonnahariduse spet- 26.01 Loodusõhtu Kumus – „Günther sialistid. Programmid on toeks üldhariduskoolide ja lasteaedade õppetööle, Reindorff 125”. Kunstnik Günther võimaldades seostada õpitud teadmisi igapäevaeluga, ” ütles keskkonnaameti Reindorff oli Eesti looduskaitse seltsi asutajaliige. keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik. 28.01 Keskkonnaagentuur esitles äsja valminud Õppeprogrammides saab osaleda keskkonnaameti hiljuti uuenenud eks- kogumikku „Keskkonnaülevaade 2013”. positsioonidega looduskeskustes ning õppe- ja matkaradadel, samuti koolide 28.–29.01 TÜ Viljandi kultuuriakadeemia müra- ning lasteaedade juures ja pargis. Kui koolil on transpordivahend olemas, vaba metsatöö päevad Viljandi lähedal. võib programmitunde korraldada ka jäätme- ja veejaamades. 2013. aastal 29.01 Urmas Tartese loeng „Lumekirp ja tei- korraldas keskkonnaamet 1026 õppeprogrammi kokku 21 436 osalejale. sed talvemutukad” Tallinna loomaaia Programmide nimekirjaga saab tutvuda aadressil www.keskkonnaamet. kontori saalis. ee/teenused/keskkonnaharidus-2/oppeprogrammid/. Nende tellimiseks tuleb 29.01 Valgamaa keskkonnahariduse ümar- võtta ühendust maakonna keskkonnaharidusspetsialistiga. laud Otepää looduskeskuses. Keskkonnaamet 29.01 Keskkonnaamet korraldas Võru noor- tele ja eakatele projekti „Jäätmevabam elu” raames õppereisi Mooste taaska- Riik on toetanud parkide taastamist kuue sutus-, villa- ja käsitöökotta. 30.01 Eesti loodusmuuseumis avati elusate miljoni euroga troopiliste ja kodumaiste ämblike näi- tus „Imelised ämblikud”. Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) on alates 2009. aastast eraldanud 30.01 Eesti looduseuurijate seltsi üldkoos- keskkonnaprogrammist kohalike loodus- ja mõisaparkide arendamiseks 6,35 olekul kuulati Oive Tinni ettekannet miljonit eurot. Keskkonnaprogrammist on viie aastaga jagatud toetusi 120 „Erakordse säilivusega kivistised: harul- kohaliku pargi hoolduse jaoks. Suurem osa asub Valgamaal, kus on projek- dused nii Eestis kui ka kogu maailmas”. tidega toetatud 14 parki. Rohkelt on tervendatud parke ka Harjumaal (12), Valiti ka LUS-i uus presiidium, Oive Jõgevamaal (11) ja Tartumaal (10). Tinnist sai seltsi ajaloo esimene naispre- Kogukamad toetused on läinud Viljandimaa parkide hooldusse: kokku sident. Senine president Tõnu Viik jätkab koos Toomas Tiiveliga asepresidendina. 1,12 miljonit eurot. Toetuse abil on korrastatud näiteks ajalooline Viljandi 30.01 Keskkonnaameti loodusõhtu Raplas: lossipark ning Olustvere ja Suure-Kõpu mõisa pargid. Märkimisväärseid sum- „Sammud omas Eestis” (Juhani masid on saanud ka Harjumaa (684 000 eurot) ja Võrumaa (679 000 eurot). Püttsepp ja Ingmar Muusikus). „Eestis on üle 400 looduskaitsealuse pargi ning KIK koos taotlejatega on 30.01 Avati Rohuküla–Vormsi jäätee. panustanud neist enam kui veerandi säilimisse,” kinnitas KIKi nõukogu esimees, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Parke tuleb hooldada pidevalt, mistõttu palju projekte tehakse mitmes etapis. Järjepideva hoolduse hea näide pärineb Läänemaalt: viie aasta jooksul on KIK toetanud keskkonnatasudest seitset Pürksi mõisaga seotud projekti.

Ka viimane keskkonnaprogrammi taotlusvoor tõi nimistusse uusi toetata- JÜRIADOTOOMAS FOTO: vaid parke. Esimest korda eraldati Lihula pargile Läänemaal 11 700 eurot ter- vikliku ja järjekestva hoolduse kavandamiseks ning Harjumaal 13 200 eurot 31. jaanuaril Hiina uusaasta puhul Ravila mõisapargi projekti koostamiseks. Viimasest keskkonnaprogrammist avatud jäähobuste skulptuur Tartu sai kokku toetust 20 pargiprojekti 424 000 euro eest. Raekoja platsil KIK autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I125I 61 | MIKROSKOOP | Päkapikud

õni ütleb, et päkapikke pole olemas. FOTO: INGMAR MUUSIKUSFOTO: M Sellised pisikesed tera- sed vennikesed, kes askeldavad maiustustega pimeduse varjus, siis kui meie magame. Ja hirmus kärmed. Vahest öösel ärgates tuleb mõte, et kui õige hiiliks ja piiluks ... Ent niipea kui liigutad, on nad kadunud, peitu pugenud, ega tee kõssugi. Kus nad elavad? Eks ikka põh- jamaal, lumest taredes, lausa los- sid on lumme ehitatud. Muidugi käivad majapidamise juurde ka korralikud aidad, mille täitmi- seks on usinasti tööd tehtud sügi- sest saadik. Kas neil külm ei ole? Ei saa kurta, korralik kasukas ja virk meel hoiavad südame sooja. Millised nad välja näevad? Noh, sihukesed ... väga vahvad, aga hoopis teistmoodi kui meie! Jah, selliste olemasolu on tõe- poolest raske uskuda. Leethiirt on peetud Eesti kõige arvukamaks imetajaks. Ära tunneb ta punakat värvi selja järgi. Ta on uudishimulik, osav turnija ja talvevarude koguja. Rääkimata keerukatest urgudest. Kärme ja ettevaatlik peab ta küll olema, sest teps mitte lapsed pole need, kes leethiire tegemiste vastu väga suurt huvi üles näitavad – eriti nüüd, talvel, kui ta ühe vähesena metsa pisiasukatest on tegusaks NÕEL HEINAKUHJAS jäänud. ■ 1. Milline loomaselts Eesti looduses on inimese lähimad sugulased?

2. Milline loom eritab jalgadest võrguniiti? Vastuseid otsige siinsest ajakirjanumbrist ning saatke 3. Mis asi on sütikriit? hiljemalt 1. märtsiks aadressil [email protected]. Kirja 4. Kus elab Ahja 4? teemaks märkige „Nõel heinakuhjas”. Iga õige vastus osaleb auhindade 5. Mitu väljapääsu on halljänese urul? loosimises aasta lõpus! 6. Mis on vahet hall- ja valgejänese sabal? Samale aadressile on oodatud auhinnapakkumised ning kaastööd. 7. Kuidas eristada tirtsusid ja ritsikaid? Kirjutage, joonistage ja pildistage meile! 8. Mis on juuresoleval fotol? autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 62 I126I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | RISTSÕNA |

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 1. märtsiks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Õigesti lahendanute vahel loosime välja Priit Päka raamatu „Kalade tervishoiu käsiraamat” (2013). Eelmise ristsõna auhinna sai Mare Urbas. Õige vastus oli „ ... näinud neist ühtki, „ ... tuhkatriinusid”, „ ... haisuprimadonnad”. Kokku tuli 45 õiget vastust. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I127I 63 | AJALUGU / SÜNNIPÄEVAD |

75 aastat tagasi

Muinasteaduses vastab viimasele interg- FOTO: OTT LUUK OTT FOTO: latsiaalile keskmine paleoliitikum ehk Moustérien-aeg, nimetatuna ühe leiukoha järgi Prantsusmaal. Sel ajal oli valitsevaks inimesetõuks Neandertali inimene (leiukoha järgi Saksamaal Düsseldorfi lähedal Neandertali orus 1856. a.). Neandertaler sarnaneb ahviga, kuid samal ajal on ta inimene ja kujutab oma pea ehitusega ülemi- nekujärku ja selle arenemisprotsessis üht äärevormi. Kolju ehituses torkavad silma madalalt tahapoole kulgev otsaesine, kõr- ged kulmud, ettetükkiv lõug ja hästi arenenud kihvad. Terve keha suhtes oli ta väik- sem tänapäeva inimesest, samal ajal ettepoole kõvera kehaehitusega, kuid mitmeti tugevam juba luude ehituselt, kui meie aja inimene. [Richard Indreko: Keskmise paleo- Igal talvel tuleb uuesti päevakorda veelindude talvine toitmine. Aga lõppematu saiakuulikeste liitikumi inimene, 1939] vool pole ainuke inimtegevuse aspekt, mis veenab linde paigale jääma. Pilt on tehtud 29. jaanuaril Tartu kaarsilla otsa juures, kus jäävaba laik püsib jõkke suubuva solgitoru tõttu. 50 aastat tagasi Foto originaalilt loendasin sada üksteist sinikael-parti, veepiiril kaheksa tuvi (neist üks murtud ja pooleldi söödud), ühe viinapudeli, ühe õllepurgi ning kilest saiakoti. Neile n-ö. ametlikele andmetele kuulsa arsti looduseuurimise teelt lisanduvad iseloomu- likena paljud teatmed, mis tutvustavad teda Küünlakuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi otse kirgliku loodusesõbrana. Prof. Piiper 205 (sünd 1809) 23.02 Jaan Einasto, astronoom, Eesti TA liige tuletab alati muheldes meelde juhtumit, 13.02 Ernst Rudolph von Trautvetter, baltisaksa 27.02 Endel Veinpalu, sisearst ja kurortoloog kus nad pidid H. Koppeliga Pritsus (prae- botaanik (surn 1889) 28.02 Harry Meindok, arstiteadlane, radioloog gune Palupera jaam) lähenevast rongist 150 (sünd 1864) 80 (sünd 1934) maha jääma, sest vanem teekaaslane tahtis 17.02 Gustav Pihlakas, raamatukaupmees ja 01.02 Lembit Roostar, kirurg, TÜ kangesti tutvustada võsas häälitsema haka- kirjastaja (surn 1937) emeriitprofessor nud kadakatäksi. Õde, tuntud keeleõpetaja 140 (sünd 1874) 19.02 Aino-Helene Valgma, pedagoog ja Paula Koppel, mäletab, kuidas õhtud möö- 08.02 Mihkel Härms, ornitoloog (surn 1941) kodu-uurija, Jalase küla kaitseala rajaja 125 (sünd 1889) (surn 1997) dusid kohviveski abil lindudele sobivate 20.02 Karl Eichwald, botaanik, bioloogiadoktor 21.02 Kaljo Kivi, taimekasvatusteadlane söödakontsentraatide valmistamisel. Oma (sünd 1976) (surn 1975) sulissõprade toidulaudade varustamisest 120 (sünd 1894) 75 (sünd 1939) Tartu Toomemäe ümbruses kirjutas profes- 10.02 Aleksander Kivi, geodeet ja kodu-uurija 20.02 Aarne Maaroos, keemik sor ise kogemusterohke artikli. [Jaan Eilart: (surn 1985) 27.02 Svetlana Zazubovitš, füüsik Hendrik Koppel ja loodusteadus, 1964] 115 (sünd 1899) 70 (sünd 1944) 11.02 Siim Lind, arstiteadlane (surn 1984) 29.02 Ene Ergma, astrofüüsik, Eesti TA liige, 25 aastat tagasi 17.02 Artur Hermann Rühl, metsateadlane ja riigikogu esimees geobotaanik (surn 1975) 29.02 Leiki Loone, matemaatik 110 (sünd 1904) 65 (sünd 1949) Uue rubriigi siht ongi vahendada “Eesti 10.02 Kristjan Jaama, loomakasvatusteadlane 23.02 Jaak Kikas, füüsik Looduse” lugejale andmeid muutustest (surn 1996) 24.02 Kaarel Roht, zooloog ja jahindustegelane Maa elukeskkonnas-elustikus, samuti ini- 27.02 Karl Pärna, geograaf ja geoloog 60 (sünd 1954) meste ettevõtmisi nende muutuste puhul. (surn 1966) 03.02 Mare Isakar, geoloog Rubriigi pealkirjaks valisime “Gaia”. Gaia 105 (sünd 1909) 04.02. Olev Merivee, ornitoloog on kreeklaste eellaste ja seejärel kreeklas- 01.02 Herbert Tampere, folklorist (surn 1975) 23.02 Tiina Napp, looduskaitsja 12.02 Vadim Želnin, fenoloog, ilmaennustaja 26.02 Mare Kõiva, folklorist te ürgjumalanna, kellest sündisid Taevas, ja põllumees (surn 1996) 55 (sünd 1959) Meri, Mäestikud ja kõik elusolendid. Gaiat 14.02 Nikolai Küttis, kergejõustiklane, 01.02 Urmas Roht, dendroloog on austatud kui elu allikat, elu kandjat ning metsateadlane ja -tööstur (surn 2002) 50 (sünd 1964) kõigi olendite toitjat. Võib öelda – Gaiast 15.02 Rudolf Säre, loomaarstiteadlane 13.02 Siim Veski, kvaternaarigeoloog ja sai alguse Maa elusfäär. Maa ema mõju (surn 1982) paleobotaanik ulatub kõikjale, kus leidub elu ja eluga 95 (sünd 1919) 13.02 Jaanus Aua, harrastusornitoloog kokku puutuvat elutut. Rubriigi pealdis 13.02 Ilmar August Sulg, neuroloog ja 17.02 Juhani Püttsepp, botaanik ja (aja)kirjanik kannab terrakotast Gaia kujukest, mis on neurofüsioloog (surn 2012) 45 (sünd 1969) 18.02 Tiina Võti, etnoloog, puuesemete uurija 04.02 Vallo Matto, farmakoloog pärit Vana-Kreeka linnast Tanagrast. [Tiina 85 (sünd 1929) 05.02 Tõnu Laas, füüsik Ksenofontova: Gaia, 1989] 14.02 Kaljo Kask, põllumajandusteadlane autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 64 I128I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 METSIKUS LOODUSES

JÄINE Ebakindel TEEKOND jalgealune, SP nälg ja pakane, INIMVÕIMETE jääkarudest PIIRIL rääkimata

10 75 135 180 300 600

SP SUPER TELEOBJEKTIIV SINU PEEGELKAAMERALE

Tamron SP 150–600MM F/5-6.3 DI VC USD võimaldab sul jäädvustada metsikut loodust kogu selle mitmekesisuses. Linnud, loomad ja kauged maastikud. Uue Tamroni super teleobjektiiviga pääsed lähemale kui iial varem ja saad heita pilgu seni kättesaamatule! Vaata Tamroni SP UUS objektiivide kohta lisainfot ja uuri testide tulemusi internetis. Guinnessi rekordiga lõppenud kahe mehe retk Timo Palo raamatus „JÄINE TEEKOND. OMAL JÕUL PÕHJAPOOLUSELT MAISMAALE“. 312 lehekülge jäist ekstreemsust ja eksootikat pildis ja sõnas. Soodushind Photopointis 1099€ (tavahind 1399€) Saadaval hästi varustatud raamatupoodides ning Pakkumine kehtib kuni 28.02.2014, vaata lähemalt www.photopoint.ee www.aastaraamat.ee kaudu. www.tamron.eu autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõbrakuu pakkumine loodusesõpradele!

Telli endale sõbrakuu jooksul aastaks ajakiri Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont või Eesti Mets ja saad sõbrale valida kingituseks „Looduse raamatukogu” raamatu tasuta.

Raamatute sisuga saad täpsemalt tutvuda meie e-poes.

Raamatu postitame teie sõbrale koos kaardikesega, millel kirjas kinkija nimi.

Tutvu ja telli: www.loodusajakiri.ee

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri