DOCSLIB.ORG

Jänesed: Põnevad Maailmakodanikud Populaarteaduslik Ajakiri

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jänesed: Põnevad Maailmakodanikud Populaarteaduslik Ajakiri Jänesed • Tirtsud ja ritsikad • Muistne sadam Saaremaal • Looduslikud pühapaigad • Ludwig Riedel • Geoturism EESTI LOODUS VEEBRUAR 2/2014 Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 3,50 € VEEBRUAR 2/2014 ) võrguväljaanne ( 2228-3692 ISSN ) trükis ( 0131-5862 ISSN Eestis tundmatu, Tartus tegutsenud botaanik LudwigRiedel Eestis tundmatu, Tartus Looduslikud pühapaigad, kaitsemetsad jaJärvselja Looduslikud pühapaigad,kaitsemetsad maailmakodanikud Jänesed: põnevad Jänesed: põnevad Muistne sadamakoht Saaremaal Muistne sadamakoht autoriõigus MTÜ Loodusajakiri METSIKUS LOODUSES SP 10 75 135 180 300 600 SP SUPER TELEOBJEKTIIV SINU PEEGELKAAMERALE Tamron SP 150–600MM F/5-6.3 DI VC USD võimaldab sul jäädvustada metsikut loodust kogu selle mitmekesisuses. Linnud, loomad ja kauged maastikud. Uue Tamroni super teleobjektiiviga pääsed lähemale kui iial varem ja saad heita pilgu seni kättesaamatule! Vaata Tamroni SP UUS objektiivide kohta lisainfot ja uuri testide tulemusi internetis. Soodushind Photopointis 1099€ (tavahind 1399€) Pakkumine kehtib kuni 28.02.2014, vaata lähemalt www.photopoint.ee www.tamron.eu autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SISUKORD | Haavikuemand Foto: Remo Savisaar 65. aastakäik Nr 2, veebruar 2014 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg maausulisi ühendava Maavalla koja vanema Ahto Kaasikuga ajas 3 Sõnumid juttu Rainer Kerge Õhtulehest 7 Veebivalvur 39 EL küsib: vastavad Heikki Kalle ja 8 Kas tunneme jäneseid? Jalmar Mandel Anne Kirk tutvustab jäneseliste 40 Järvselja looduskaitseala ja seltsi ja iseäranis kaht meil elavat õpperada jäneseliiki: põlist valgejänest ja Priit Kask annab juhatusi, kuidas uustulnukat halljänest. Mõlemat Järvseljaga omal käel tutvuda: kipub meil vähemaks jääma huvilisel on siit mõndagi tähele 8 16 Kuidas putukat ära tunda IV. panna Tirtsud, ritsikad ja teised 44 175 aastat kaitsemetsi Eestis Mati Martin võtab taas luubi Toivo Meikar meenutab ranniku alla närivad vaegmoondega kaitseks ja tuiskliivadest putukad, seekord tirtsud, ritsikad, hoidumiseks rajatud metsade kõrvahargi ja nende lähemad sünnilugu sugulased 48 Ludwig Riedeli elutee: Berliinist 22 Looduskaitse ja geoturism Tartusse, siit läbi Euroopa pankrannikul Brasiiliasse Rein Einasto ja Aat Sarv kutsuvad 16 Heldur Sander, Wolfgang üles Soome lahe aasta puhul Ilg, Toivo Meikar, Pedro Luís heitma pilku meie põhjarannikut Rodrigues de Moraes kiidavad palistavale pankrannikule Tartu botaanikaaia aednikku, 24 Merelahing Saaremaa rannikul kelle panus Tartus töötades jäi 1215. aastal ehk Kus asus Portus tagasihoidlikuks, ent põhilise Novus kuulsuse tõid talle Brasiilia Jaan Laas jätkab Eesti Looduses ekspeditsioonid 31 aastat tagasi Vello Mässi 54 Tiit Kändleri essee: Mis on püstitatud küsimuse lahendamist: linnukesel muret? Teadus ja 44 kas vahepealsed aastad on kunstid muistse sõjatandri ja uue sadama 56 Panin tähele: magavad karud asupaiga loosse selgust toonud? 57 Raamatud 32 Poster: Peeter Teedla 58 Panin tähele: talvelindude ränded 34 Intervjuu: Põlisrahvaste looduslikud pühapaigad 59 Kroonika on inimkonna vanimad 62 Mikroskoop looduskaitsealad 63 Ristsõna Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhi ja 64 Ajalugu, sünnipäevad 54 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri VEEBRUAR 2014 EESTI LOODUS I65I 1 |VASTUTAVA VÄLJAANDJA VEERG | FOTO: TÕNUTALVI FOTO: 65. aastakäik Nr 2, veebruar 2014 Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, Tartu 51005 E-post [email protected] faks 742 1143 Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected] Toimetaja Helen Külvik (lapsehoolduspuhkusel) Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] Toimetaja Katre Palo 742 1143, [email protected] Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado 742 1143, [email protected] Keeletoimetaja Monika Salo Äratundmisrõõm 742 1186, [email protected] Küljendamine Produktsioonigrupp OÜ äägitakse, et kui metsa ära eksid, liistude ja eriala juurde. Nii tegijate [email protected] satud ringiga ikka samasse kohta kui ka teemade seas on vanu tutta- tagasi. Kes poleks elus kogenud vaid, ja värskeid, uusi. Loodame, et Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri R Endla 3, 10122 Tallinn tunnet, et oled teinud ja toimetanud, iga uus Eesti Loodus, Horisont, Eesti aga mõne aja pärast jõuad vanasse Mets ja Loodusesõber pakub vanas Vastutav väljaandja Tiina Talvi kohta tagasi. Küll on siis vaatamist ja väärikas kuues uut vaimuvara ja [email protected] ja imestamist! Imestad, et nüüd on taasavastamist. Eesti Looduse veeb- kõik hoopis uutmoodi. Ja veel roh- ruarinumber pakub põhjalikke kirju- Reklaamijuht Elo Algma 610 4106, [email protected] kem imestad, et oled küll pikalt eemal tisi meie hästi tuntud asukatest. Kaks olnud, kuid vahepeal nagu polekski peateemat on sel korral jänesed, nii Tellimine ja info: tel 610 4105 midagi muutunud. valge- kui ka halljänes, ning väikse- e-post [email protected] Loodust austaval rahval on ära- mad putukad: tirtsud ja ritsikad. tundmisrõõm pideva õnne- ja kind- Paigad, kuhu meie esivanemad lustunde allikas. Satud vanasse suure austuse ja abivajadusega tuttavasse paika ja leiad eest ammuse pöördusid, olid pühad hiiepaigad. sõbra kivimüraka, põlispuu, mere- Sel teemal on põhjalik intervjuu ranna või jõekalda. Oled õnnelik, kui Ahto Kaasikuga. Järvselja kaitse- kõik on alles, ja vaatad pärani silmi alune mets on loodusteadlaste seas armsaks saanud kohti. Rääkimata olnud põline uurimisala, kus on teh- igakevadisest äratundmisrõõmust tud palju väärikaid teadustöid ning Ajakiri ilmub keskkonnainvesteeringute esimese lapsuliblika, lehelinnu või õpetatud välja mitu põlvkonda met- keskuse toetusel karukella üle. Ja nauding vahtra- samehi ja loodusteadlasi. Hobuse-, mahla maitsest, esimesest mets- viigri-, jäälinnu-, päevapaabusilma © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2014 Summaries of some E Ö AAD KO maasikast või männimetsa lõhnast ja leostunud mulla aasta kõrval on M M A Ä articles can be found J R H G I kütkestab taas meeli. Ei väsi imesta- Soome lahe aasta puhul juttu Põhja- Õ S at our web site P mast, et näe, rongad taeva all on juba Eesti pankrannikust. ■ www.eestiloodus.ee kevadiselt lennukad, kodukakk teeb 541 787 Trükitud trükikojas Viidu metsas häält ja hallid hülgemü- Trükitoode rakad on ennast poegimiseks ja uuele Kroonpress ringile Innarahu alla valmis sättinud. vastutav väljaandja Nii on endalgi õnnestunud rin- MTÜ Loodusajakiri: giga tagasi jõuda Baeri majja, Eesti Eesti Mets, Eesti Loodus, Looduse toimetusse, oma vanade Horisont ja Loodusesõber autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2 I66I EESTI LOODUS VEEBRUAR 2014 | SÕNUMID | 2013. aasta keskkonnateo tegi taas ornitoloogiaühing 31. jaanuari õhtul korraldas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Tallinnas Telliskivi loomelinna- kus piduliku vastuvõtu, kus jagati tunnustust võistluste „Aasta keskkonnategu 2013” ja „Aasta keskkonnasõbra- lik ettevõte 2013” võitjatele. Keskkonnategu valiti tänavu muudetud reglemendi JÜRIADOTOOMAS FOTO: alusel. Konkureerinud 16 tegu pandi esmalt avalikule hääletusele, enim hääli kogunud kümmet tegu vaagis lõpuks kaheksaliikmeline hindamiskomisjon. Kaks esitatud kandidaati, Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) talvine aialinnuvaatlus ning sügisel avatud Tartu loodusmaja, said neljalt hindamiskomisjoni liikmelt kõr- geima hinde. Kuna rahvahääletuse oli selge ülekaaluga, 19,6 protsendiga häältest, võitnud EOÜ linnuvaatlus- programm, siis otsustati see kuulutada aasta keskkon- Ornitoloogiaühingu talvise aialinnuvaatluse koordinaator Aarne nateoks ja premeerida 4474 euroga. Meenutame, et EOÜ Tuule (vasakul) ja ühingu direktor Andres Kalamees on keskkonnateo võitis ka mulluse keskkonnateovõistluse, tookord projek- auhinna kätte saanud tiga „Linnuõpe loodusainete õpetajatele”. Tunnustuse teenisid neli projekti: peale Tartu loodus- vaid valmistava osaühinguga AusDesign). Peale selle maja ka Eestimaa looduse fondi talguprogramm, Kohila tunnistati Werrowool võistluse üldvõitjaks ning saab keskkonnahariduse keskuse ja osaühingu Naturewalk selle eest võimaluse suurendada ettevõtte keskkon- õppekeskkond „Eesti sood” ning Porkuni kooli matkara- natulemuslikkust KIK-ilt tuleva 35 000 euro piires. japrojekt, milles on mõeldud erivajadustega lastele. Kategoorias „Keskkonnasõbralik tootmisprotsess” või- Keskkonnahoidlike ettevõtete konkursil lõi see- tis mahepõllundustalu Saidafarm OÜ. Tunnustuse osa- kord kaasa koguni 21 ettevõtet ja asutust, mõni neist liseks said toote või teenuse eest osaühingud Bikeep ja kahes-kolmes kategoorias. Kõige suurema saagi kogus Tallinna Paberikoda, tootmisprotsessi kategoorias aktsia- Eesti paberijäätmetest uuenduslikku, keskkonna- ja seltsid Sisustusekspert ja Green Marine ning keskkon- tervishoidlikku soojustusmaterjali tootev osaühing najuhtimise alal aktsiaseltsid DPD Eesti ja DHL Estonia. Werrowool: neile kuulus võit keskkonnajuhtimise kate- Viimati mainitud kategoorias pälvis eriauhinna Pärnu goorias ja ka kategoorias „Keskkonnasõbralik toode või Ülejõe lasteaed. teenus” (võit läks kahasse tekstiilitehase jääkidest rõi- Loodusajakiri Soome president: Soome laht on kolme riigi ühine vastutus 21. jaanuaril avati Helsingis rahvusvaheline Soome lahe Soome president Sauli Niinistö, kes on koos Eesti ja aasta, mille siht on parandada lahevee olukorda. Eesti, Venemaa presidendiga aasta patroon, ütles aasta avaüri- Soome ja Venemaa esindajad rõhutasid ühise tegutsemise tusel: „Soome laht on meie kõigi ühine vastutus ning vajadust ning märkisid, et konkreetselt ühele piirkon- seda me ei saa lükata järeltulevate põlvkondade kanda – nale keskendudes on seal hõlpsam asjade seisu paremaks me peame tegutsema kohe. Me ei saa olla rahul lahe muuta. praeguse
Load more

Recommended publications
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.3 Väinamere W-osa Uuendatud 01.05.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Neljas väljaanne aprill 2016 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele http://www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 10, 13, 20, 30, 31, 43, 44, 49 4.
    [Show full text]
  • Linnuharuldused Eestis 2003 - 2004
    Hirundo 18: 67-102 (2005) LINNUHARULDUSED EESTIS 2003 - 2004 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 5 Margus Ots, Aivo Klein Eesti Ornitoloogiaiihing, pk. 227, 50002 Tartu Kokkuv6te. Kaesolev aruanne on Eesti linnuharulduste ltomisjoni viies kokkuv6te meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Loplik hinnang anti 214 teatele, neist 177 aastatest 2003-2004. Teadetest kinnitati 192 (90%) ja liikati tagasi 22. Eesti lindude nimekirja lisandus 6 ~iutliiki ja 1 alamliik, lisaks veel iiks teadmata paritoluga ja kaks vangistusest lahtipaasenud liiki. T6estati iihe uue linn~~liigi pesitsemine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2004 kokku 350 loodusliku paritoluga ja meil v6i naabermaades piisiva asurko~inamoodustanud sissetalutud liiki, 6 liiki teadmata paritoluga ja 10 liiki vangistusest paasenud Ijnde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvbtete avaldamist meil harva kohatavate lindude kohta. Kaesolev aruanne on jarjekorras viies ja kasitleb perioodi 2003.-2004. a. T5iendavalt on aruandes ara toodud ka seni avaldamata teated varasemal ajal kohatud haruldustest, mille kohta varein otsus puudus vbi millised alles niiiid hilinemisega HK-le labivaatamiseks esitati. Komisjoni koosseis ja tookord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete labivaatamisel viis pbhiliiget - Margus Ellermaa, Aivo Klein, Vilju Lilleleht, Margus Ots (esimees) ja Uku Paal (sekretar) - ja kolm varuliiget (Mati Kose, Eerik Leibak ja Hannes Pel~lak),kes asendasid vajadusel pbhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid teated igaiiks eraldi labi ja andsid neile sbltulnatu hinnangu. Kui kogunes vahemalt neli heakskiitvat otsust ja viies otsus ei oln~id tagasiliikkav, loeti teade vastuvbetuks, ning kui vahemalt kolm liiget otsustas teadet mitte tunnustada, loeti see tagasilukatuks. Muudel puhkudel arutati teadet komisjoni koosolekul ning vajadusel tehti l6plik otsus haaletamise tee].
    [Show full text]
  • Väinamere S-Osa
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.1 Väinamere S-osa Uuendatud 01.09.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Kolmas väljaanne veebruar 2015 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 12, 15, 20, 21, 28, 49 3.
    [Show full text]
  • Laevateed Haapsalu Eeslahel Haapsalu Laht Fairways
    LAEVATEED HAAPSALU EESLAHEL Käesoleval infolehel kajastatud laevateede kohta kehtivad navigatsioonikaardid: nr 503 (1: 100 000), nr 616 (1: 50 000) ja atlase 2. osa 168,3° 2 (0 ) LFl.10s RW 4 G (0 ) Obstn9? ) 5 [ 4 ) ! 29 0 a 7 04 = (19) ) Hallikivi madal ) (23) h =Suurrahu 32 ) a137,7° = ) (2 ) = = = = = (1) ) 3 )(35) = = = ) = 0 ) = = Tjuka = 3 Wk = = = Väike-Tjuka= = (1) Spoil Ground 5 9? = = = ) 1 ( a ) = ) = = = = (disused) 4 # = = = = = = = = (35) a = = G = = = = = ) ` = = = = = (0=2) = = = = ) Paslepa= = = Diby ps 185° (R Lts) 12 = G = = = = = = W= = laht = (84) = 14 )(02) = = = G a( = 2Bns = 0 = E (02) c RYR 1 = = = = ) G5 = EG = ) St = = = Iso.2s12M = (01)= Q.R.1s6ME q o q o q o q o q o q o = Ramsi = a( cG = ps G q o q o q o q o q o q o q Norrby EG = = = = o Paslepa oq = = Seasaar)= a#G Noarootsi ps oqoq=oqo=qoqoqoqoqoq` q o q o q o q o q o q o q o q o o q o q o q Oc.R.2s6M = q o q o q = Iso.4s12M = = = (01) = a( c = ) = ) oq #(06) = V o o s ia( ak) u r k = ) = 04= a# VORMSI = (1) = G c ) 07 = (04) 152,7°- 332,7° ) 5 = (06) ) (1 ) ) 3 1 (09) 5 ) EG = G ) ) EE Sviby sadam E Spoil Ground (01) Österby Q.1s4M ) 0 G = =(02) (2) (disused) 6 sadam Oc.6s6M G (2 ) oqoq ) 7 G o q E E o ) ` ) = a qoqoqoq (1 ) ) = = G (18) Långaurn = Si.S 5 = ( ) (12) = ) :oqoqoqo (02) ) Iso.2s6M 08 oqoqo Sviby laht (06) = ) q (13) (15) G (07) = ) G qoqoq c ) (26) a( Haapsalu laht (06) = ) (2 ) q ) 7 213,7° ) E ) 04o G ( a ? 3 E q ) 0 G ` ) # 6 c ( # oqoq 9 c oqoqoqo `G a o q o q o q o q o q o q o q o q (16) o a 19 # ( (25) (17) a(a # a (1) 07 a( a a 07
    [Show full text]
  • Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Mustandis (2003) Soovitab Toomas Saat Merisiiga Suures Mahus Taasasustada, Et Taastada Selle Vähenenud Arvukust
    Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava 2012 -2016 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ............................................................................. 6 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .............................................................................................. 6 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ........................... 6 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus.................... 6 1.4 Maakasutus ja maaomand ................................................................................................ 8 1.5 Huvigrupid ..................................................................................................................... 11 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ......................................................................................... 14 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................. 15 2.1. Elustik ............................................................................................................................ 15 2.1.1. Linnustik ......................................................................................................................... 15 2.1.2 Imetajad ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • (HK) Poolt Käsitletavate Liikide Aktsepteeritud Vaatlused Seisuga 28.07.2020
    Linnuharulduste komisjoni (HK) poolt käsitletavate liikide aktsepteeritud vaatlused seisuga 28.07.2020 Alljärgnevas nimekiras on toodud kõigi HK poolt käsitletavate liikide kõik aktsepteeritud vaatlused. Kui mõni Sinu vaatlus nimekirjast puudub, siis on kaks võimalust - vaatlus on HK-le esitamata jäänud või HK ei ole vaatlust tunnustanud. HK-le teeb muret, et mitmed harulduste kohtajad (eriti rõngastajad) ei ole teateid HK-le läbivaatamiseks esitanud. Vaatlejad peavad arvestama sellega, et kõik HK poolt tunnustamata linnuharulduste kohtamisteated jäävad välja harulduste andmebaasist ja nendega ei arvestata vastava ala linnustiku ülevaadete koostamisel. Palume vaatlejatel oma teated kindlasti ära saata jooksva aasta lõpuks. Ka vanade teadete esitamisega pole kunagi hilja. Kui alljärgnevas nimekirjas on teates isendite, paaride vms. arv märkimata, on mõeldud üht lindu, paari vms. Kui vaatluse koh ta on olemas tõestusmaterjale (foto, video või helilint), siis on see märgitud konkreetse vaatluse järele. Kuna Eesti administratiivne jaotus on pidevalt muutunud, siis andmete võrreldavuse huvides kasutab HK kohanimede esitamisel põhiliste haldusüksustena ajaloolisi kihelkondi. Kihelkonnad on ornitoloogiliselt aktiivsest perioodist (1840-2020) poole kestel käibinud ka ametlike haldusüksustena ning neid kasutatakse tänini näiteks keele-, rahva- jms. teadustes. Aastatel 2009-2011 tähistati kihelkonnapiirid Eesti kõigi riigimaanteede ääres vastavate siltidega ning need on kujutatud ka "Regio" Eesti teede atlase (alates 2012). Kasutatud lühendid.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
    gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti
    [Show full text]
  • Kura Kurgu Hoiuala, Vesitükimaa Hoiuala, Vesitükimaa Laidude Ja
    Kura kurgu hoiuala, Vesitükimaa hoiuala, Vesitükimaa laidude ja Vesitükimaa hallhülge püsielupaiga kaitsekorralduskava 2017-2026 Keskkonnaamet 2015 Keskkonnaamet 2017 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................... 9 1.2. MAAKASUTUS .............................................................................................................................. 11 1.3. HUVIGRUPID ................................................................................................................................ 18 1.4. KAITSEKORD................................................................................................................................ 19 1.4.1. Kura kurgu hoiuala ja Vesitükimaa hoiuala kaitsekord ................................................ 19 1.4.2. Vesitükimaa laidude kaitsekord ................................................................................. 19 1.4.3. Vesitükimaa hallhülge püsielupaiga kaitsekord .......................................................... 19 1.5. UURITUS ........................................................................................................................................ 20 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................. 20 1.5.2. Riiklik seire ...............................................................................................................
    [Show full text]
  • Sa Eestimaa Looduse Fond
    SA EESTIMAA LOODUSE FOND 2007. a. MAJANDUSAASTA ARUANNE Juriidiline aadress: Riia 185 a Tartu 51014 Äriregistri nr. 90001457 Telefon: 7 428 443 Faks: 7 428 166 E-mail: [email protected] Interneti koduleht: www.elfond.ee Audiitor: OÜ Lekra-Audit Aruandeaasta algus ja 01.01.2007 – 31.12.2007 lõpp: SA Eestimaa Looduse Fond Majandusaasta aruanne 2007 SISUKORD TEGEVUSARUANNE.......................................................................................................3 ELFi tegevusvaldkondade ja projektide põhine ülevaade....................................................................6 Meri.............................................................................................................................................................6 Mets ..........................................................................................................................................................10 Märgalad....................................................................................................................................................11 Loodushoiutööd.........................................................................................................................................13 Liigi- ja koosluste kaitse............................................................................................................................14 ELFi keskkonnaõiguse projektide tegevused aastal 2007.........................................................................17 Säästev areng.............................................................................................................................................21
    [Show full text]
  • Matsalu Rahvuspargi, Rajametsa Hoiuala, Haeska Hoiuala Ja Puiatu Merikotka Kaitsekorralduskava 2015‒2024
    Matsalu rahvuspargi, Rajametsa hoiuala, Haeska hoiuala ja Puiatu merikotka kaitsekorralduskava 2015‒2024 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1.1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................... 5 1.1.1. Asukoht ja abiootilised tingimused ................................................................................... 6 1.1.2. Elustik ............................................................................................................................... 8 1.2. Maakasutus ja -omand ........................................................................................................... 11 1.2.1. Põllumajandus ................................................................................................................. 14 1.2.2. Metsandus ....................................................................................................................... 15 1.2.3. Roovarumine ................................................................................................................... 15 1.3. Huvigrupid ............................................................................................................................. 18 1.4. Kaitsekord .............................................................................................................................. 20 1.4.1. Rahvusvaheline staatus
    [Show full text]
  • Hiiumaa Eesti Kultuuriloo Õppematerjal
    EESTI KULTUURILOO ÕPPEMATERJAL V HIIUMAA EESTI KULTUURILOO ÕPPEMATERJAL V HIIUMAA EESTI AJALOO- JA ÜHISKONNAÕPETAJATE SELTS TALLINN 2012 Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastas Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium Kogumiku koostaja Mare Oja Infotekstide koostajad ja tööülesannete autorid Kristel Rosenthal, Teele Saar, Jana Uuskari Infotekstide toimetaja Kärt Jänes-Kapp Tööülesannete toimetaja Mare Oja Keeletoimetaja Ene Sepp © Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, 2012 ISBN 978-9949-9214-0-9 (kogu teos) ISBN 978-9949-9276-3-0 (4. osa) ISBN 978-9949-9276-4-7 (4. osa, pdf) Eessõna 2010. aastal vastu võetud põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade ajaloo ainekavas on rõhu- tatud kodukoha ajaloo ja kultuuriloo tundmise tähtsust. Uuena on ainekavas kultuurikeskkonna mõiste, mida saab tundma õppida just kodukoha kultuuri ja ajalooga seoses. Ainekava seab ees- märgiks, et õpilased mõistaksid oma rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajaloo õppimise põhimõte on liikuda lähemalt kaugemale, alustades kodukoha ajaloost, ning luua käsitle- tava teema ja paigaga isiklik seos. Ainekava taotluste täitmiseks on koostatud õppematerjal kodukohaloo sidumiseks eesti ajalooga, et õpetajad saaksid õpikeskkonda suurendada õppekäikudena oma koduümbruses ning koostada kultuuriloolise klassiekskursiooni marsruuti teistesse Eesti piirkondadesse. Õppematerjali võib kasutada Eesti ajalugu õppides nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis koduümbruse ajaloo tundma- õppimiseks ja kultuurikeskkonna mõtestamiseks. Õppematerjali komplekt
    [Show full text]