Hirundo 2016, 29 (2) 1-13 Hirundo ARUANNE

LINNUHARULDUSED EESTIS 2015 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 14

Margus Ots* & Uku Paal

Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu

Kokkuvõte

Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni neljateistkümnes kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 83-le teatele, neist 80 pärineb 2015. aastast. Teadetest kinnitati 75 (90%) ja lükati tagasi 8. Eesti lindude nimekirja lisandus 1 uus liik. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2015 kokku 386 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki.

Sissejuhatus sid teated igaüks eraldi läbi ja andsid neile sõltumatu hinnangu. Kui kogu- Alljärgnevaga jätkab Eesti linnuharul- nes vähemalt neli heakskiitvat otsust ja duste komisjon (edaspidi HK) kokku- viies ei olnud tagasilükkav, loeti teade võtete avaldamist meil harva kohatava- vastuvõetuks ning kui vähemalt kolm te lindude kohta. Käesolev aruanne on liiget otsustas teadet mitte tunnustada, järjekorras neljateistkümnes ja käsitleb loeti see tagasilükatuks. Muudel puhku- 2015. aastat. Täiendavalt on aruandes del arutati teadet komisjoni koosolekul ära toodud ka seni avaldamata teated ning vajadusel tehti lõplik otsus hääle- varasemal ajal kohatud haruldustest, tamise teel. mille kohta otsus siiani puudus või millised alles nüüd hilinemisega HK-le Aruandes avaldatavate teadete käsitle- läbivaatamiseks esitati. mise ajal oli HK koosseis järgmine: Margus Ots (esimees ja sekretär, põhiliige), Aivo Komisjoni koosseis ja töökord Klein (põhiliige), Eerik Leibak (varuliige), Vilju Lilleleht (varuliige), Mihkel Mets- HK koosseisu kuulus avaldatavate tea- laid (varuliige), Jan Nordblad (põhiliige), dete läbivaatamisel viis põhiliiget ja Uku Paal (põhiliige), Ranno Puumets neli varuliiget, kes asendavad vajadusel (põhiliige) ja Tarvo Valker (varuliige). põhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaata- Lisaks HK liikmetele osalesid komisjoni töös konsultantidena Annika Forsten ja * E-post:[email protected] Hannu Huhtinen. 2 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 14

Vaatlusankeetide täitmisest vuse määramiseks. Linnu rõngastamisel tuleb ankeedis ka linnule pandud rõnga HK-s käsitlemisele kuuluva liigi või number ära märkida. alamliigi isendi kohtamisel tuleb täita vaatlusankeet. Nii käsitletavate liikide Lisaks linnu kirjeldamisele tuleb nimekiri kui ka vaatlusankeet on kätte- ankeeti kirja panna vaatluse täpne aeg saadavad Eesti Ornitoloogiaühingu ja koht ning kõigi vaatlejate täielikud veebilehel http://www.eoy.ee, kuid nimed. Kui peale Teie vaatlesid sama ühingu kontorist võib ankeedi saada lindu veel teisedki vaatlejad, ärge ka paberil. Vaatlusankeet tuleb täita jääge lootma nende peale. Kui ei olnud võimalikult kiiresti, enne kui üksikas- kokkulepet teate esitamise kohta, siis jad ununevad. Suur abi on teatele lisa- esitage see igaks juhuks ise. tud fotost, videost ja/või helisalvestisest. Sellise tõendusmaterjali lisamisel aga HK-le teeb jätkuvalt muret, et mitmed ei tohi muutuda hooletuks ning ankeet harulduste kohtajad ei ole siiani esita- tuleb ikkagi võimalikult detailselt ja nud teateid läbivaatamiseks. Vaatlejad täpselt täita. Sageli on kohatud isendit peavad arvestama sellega, et kõik HK kirjeldatud nii pinnapealselt, et liiki või poolt tunnustamata linnuharulduste alamliiki ei ole võimalik üheselt mää- kohtamisteated jäävad välja harulduste rata. Vahel pole välistatud, et tegemist andmebaasist, neid ei avaldata ja nen- võib olla meil tavalisema või vastupidi – dega ei arvestata vastava ala linnustiku veelgi haruldasema liigiga, kellega vaat- ülevaadete koostamisel. Palume vaatle- leja arvestada ei osanud. Just ebapiisav jatel oma teated alati ära saata kas kohe või kirjeldamine on peamiseks põhjuseks, hiljemalt vaatlusaasta lõpuks. Ka vanade miks vaatlusi ei tunnustata. Kui mõne teadete esitamisega pole kunagi hilja. liigi mõnda alamliiki peaks tulevikus käsitletama iseseisva liigina, ei saa HK Läbivaadatud teadete hulk teate uuel hindamisel vaadeldud linnu uut liigilist kuuluvust enam pahatihti Kokku vaadati läbi ja anti lõplik hinnang tuvastada, sest kirjeldus pole piisavalt 83-le teatele, millest 80 olid 2015. aastal ja 3 põhjalik. enne 2015. aastat tehtud vaatluste kohta. Teadetest 75 (90%) kinnitati ja 8 (10%) Iga linnurõngastaja vastutab selle lükati tagasi. Et mitme teate kohta pole eest, et tema märgistatud harulduse veel lõplikku otsust tehtud ja mõnda on kohta täidetaks HK ankeet. Püütud käsitletud korduvalt, siis on HK poolt linnu kirjeldamisel peab olema iseära- läbi vaadatud vaatluste tegelik hulk nis hoolikas. Lisaks sulestiku detailsele suurem. Tagasi lükatud vaatluste hulk kirjeldamisele tuleb ka linnu mõõdud on viimastel aastatel vähenenud, sest põhjalikult kirja panna. Selline põhja- järjest enamate vaatluste kohta on olemas lik kirjeldamine on sageli ainukeseks tõendusmaterjali (foto, video või heli- võimaluseks linnu alamliigilise kuulu- salvestis). Ots, M. & Paal, U. 3

Kõigi HK poolt käsitletavate liikide kuni 2015. aasta lõpuni. Kõik need tea- kõik aktsepteeritud (heaks kiidetud) ted on HK poolt läbi vaadatud ja nende vaatlused on esitatud Eesti Ornitoloo- kohta on tehtud heakskiitev või tagasi- giaühingu veebilehel (http://www.eoy. lükkav otsus. Praegu veel käsitluses ee/yhing/hk/hk_aktsept.pdf). olevaid vaatlusi ei avaldata.

Muutused Eesti lindude nimekirjas Liigi nimetuse järel on sulgudes esi- tatud neli arvu. Esimene arvupaar mär- Loodusliku päritoluga liikidest (kate- gib vastavalt linnuleidude (-vaatluste) ja gooria A) lisandus Eesti lindude nime- isendite hulka kuni aastani 2014 (kaasa kirja 2015. aastal stepiviu (Buteo rufinus). arvatud), teine paar linnuleidude ja isen- Uueks tõestatud haudelinnuks Eestis on dite hulka 2015. aastal. Arvude asemel puna-harksaba (Milvus milvus). on X, kui teateid või linde pole olnud võimalik täielikult loendada (teadmata Seisuga 31.12.2015 on Eesti lindude arv pesapoegi, andmete puudulikkus, nimekirjas loodusliku päritoluga või samad isendid erinevates kohtades või meil (või naabermaades) püsiva asur- samas kohas erinevatel aegadel jne). konna moodustanud sissetalutud liike (kategooriad A, B ja C) 386 liiki. Tead- Kui teates on isendite, paaride vms mata päritoluga (kategooria D) liikide arv märkimata, on mõeldud üht lindu, nimekirjas on 5 liiki ja vangistusest paari vms. Kui vaatluse kohta on olemas pääsenud (kategooria E) liikide nime- tõendusmaterjali (foto, video, helisalves- kirjas 12 liiki*. D ja E kategooria liike tis vms), siis on see märgitud konkreetse põhinimekirja ei kanta. teate järele.

Eesti linnuliikide nimekirja koosta- Kuna Eesti administratiivne jaotus misel on HK aluseks võtnud Euroopa on pidevalt muutunud ja taas muutu- Harulduskomisjonide Liidu Taksonoo- mas, siis andmete võrreldavuse huvides miakomisjoni (AERC TAC) ettepanekud kasutab HK kohanimede esitamisel (Crochet et al. 2010; Crochet et al. 2011; põhiliste haldusüksustena ajaloolisi Crochet et al. 2012; Crochet et al. 2015; kihelkondi. Kihelkonnad on ornitoloo- Crochet & Joynt 2015). Käesolevas aru- giliselt aktiivsest perioodist (1840–2015) andes toodud lindude teaduslikud nime- poole kestel käibinud ka ametlike hal- tused ja taksonoomiline järjestus põhi- dusüksustena ning neid kasutatakse nevadki AERC TAC soovitustel. tänini näiteks keele-, rahva- jm teadu- ses. Praegune vallasüsteem põhineb Teated Nõukogude Liidu kolhooside territoo- riume järgivail külanõukogude piiridel, Järgnevalt on esitatud varasemates HK st on ebaloomulik ning pidevalt muu- aruannetes avaldamata teated Eestis tuv. Aastatel 2009–2011 tähistati kihel- kohatud haruldaste linnuliikide kohta konnapiirid Eesti kõigi riigimaanteede

* E-kategooria nimekirja on kantud vaid need vangistusest pääsenud liigid, kes Eesti tingi- mustes vastu pidada suudavad. 4 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 14

ääres vastavate siltidega ning need on rekordiliselt palju tulipardi vaatlusi. kujutatud ka “Regio” Eesti teede atlase Põhja-Euroopas on tulipardi vaatluste viimastes trükkides. arv viimastel aastatel üldiselt sagene- nud. Aga Euroopas on tulipardi konk- Kasutatud lühendid. khk = kihelkond, reetsete isendite päritolu raske tuvas- mk = maakond (2015. aasta jaotuse järgi, tada, sest mitmel pool (nt Venemaal, kui erineb põlisest), s = saar, is = isend, Ukrainas ja Šveitsis) on vangistusest 1a = samal kalendriaastal sündinud, põgenenud isendite baasil tekkinud 1a+ = vähemalt eelmisel kalendriaastal uued kohalikud asurkonnad. Ukrainas sündinud, 2a = eelmisel kalendriaastal on täheldatud ka põlisasurkonna isen- sündinud, 2a+ = enne eelmist kalendri- dite ja puuripõgenike segapesitsemist aastat sündinud jne, ad = adultne, vana- (Vinicombe 2008). lind, juv = noorlind, ♂ = isaslind, ♀ = emas- lind, ♂♀ = paar. Mandariinpart Aix galericulata (18/26 – 1/1)

Tunnustatud teated. Kategooriad A, B ja C 14.–21.05.2015 Sindi, Tori khk, Pärnu- Accepted records. Categories A, B and C maa ♂ ad (Rein Kalmus jt) (Foto).

Tulipart Tadorna ferruginea (10/26 – 6/10) Levinud Ida-Palearktises: Venemaa Kaug-Idas, Hiinas, Jaapanis. Lääne- 09.05.2015 Aardla polder, Kambja khk, Euroopas on mandariinpart tavaline Tartumaa (Urmas Männik, Raul Vilk jt) tiigilind: hästi kodunenud Suurbritan- (Foto). nias, aga pesitseb regulaarselt ka Madal- 29.06.2015 Keila-Joa, Keila khk, Harju- maades, Austrias, Saksamaal, Belgias ja maa 4 is (Mari Palgi, Jaan Palgi), üks Prantsusmaal ning käesoleval sajandil neist samas kohas ka 30.06.2015 (Mari juba Poolaski (Banks et al. 2008). Viimas- Palgi, Jaan Palgi). tel aastatel meil kohatud mandariinpar- 15.08.2015 Kalvi, Viru-Nigula khk, Viru- did pärinevad tõenäoliselt nendest met- maa = Ida-Viru mk (Margus Ots, Uku sistunud asurkondadest. Paal, Mihkel Metslaid, Andrus Jair, Peeter Raudsepp jt) (Foto). Ameerika viupart Anas americana (3/3 – 1/1) 22.08.2015 Rocca al Mare, Tallinn, Harju- maa (Javier Aibar) (Foto). 23.06.2015 Häädemeeste, Häädemeeste 27.08.–07.09.2015 Laoküla ja Madise, khk, Pärnumaa ♂ ad (Matthias Bull) Harju-Madise khk, Harjumaa (Ott Maa- (Foto). ten jt) (Foto). 03.09.2015 Kõinastu lee, Jaani khk, Saare- Põhja-Ameerika liik, keda Euroopas maa 2 is (Hannes Pehlak) (Foto). kohatakse suhteliselt sageli. Isaslindude määramine on lihtne, emaslindude ja Tulipardi pesitsusalad asuvad Kagu- puhkesulestikus isendite määramine Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kesk- ja Sise- aga väga keerukas hübriidide esinemise Aasias. Eestis registreeriti 2015. aastal võimaluse tõttu. Ots, M. & Paal, U. 5

Punanokk-vart Netta rufina (40/50 – 5/11) Mustkael-pütt Podiceps nigricollis (28/x – 2/2)

16.–25.03.2015 Rõsna laht, Petserimaa = 27.04.2015 Aardla järv, Kambja khk, Tartu- Põlva mk kuni 10 ♂ ad (Martin Hunt jt) maa (Uku Paal jt) (Foto). (Foto), samad isendid ka 27.–29.03.2015 17.05.2015 Saunja laht, Lääne-Nigula/ Beresje Umbjärv, Petserimaa = Põlva mk Noarootsi/Ridala khk, Läänemaa (Tarvo 10 ♂ ad (Kadri Niinsalu, Toomas Mastik Valker, Marko Valker) (Foto). jt) (Foto) ja üks neist ka 14.03.2015 Lüüb- nitsa, Petserimaa = Põlva mk ♂ ad (Kadri Lõunapoolse levilaga liik, kes Põhja- Niinsalu, Toomas Mastik) (Foto). Euroopasse eksib suhteliselt harva. 09.05.2015 Leetsi, Nõo khk, Tartumaa ♀ Ehkki vaatluste hulk on meil viimasel ad (Liis Keerberg jt) (Foto), sama isend kümnendil kasvanud, ei kohata mustkael- ka 10.05.2015 Ilmatsalu, Tartu-Maarja pütti Eestis igal aastal. Kui 2011–2012 khk, Tartumaa ♀ ad (Raul Vilk jt) (Foto). kinnitas HK kokku 10 teadet (Ots & Paal 2012; Ots & Paal 2013), siis 2013–2014 ei Punanokk-vart on levinud Lääne- ja vaadeldud meil mitte ühtegi mustkael- Kesk-Euroopast ida suunas Mongooliani. pütti. Põhja suunas küünib püsilevila Taani ja Poolani, juhupesitsemisi on teada Lõuna- Puna-harksaba Milvus milvus (49/48 – x/>7) Lätistki. Vaatluste arv Eestis on viimasel ajal sagenenud. 2015. aastal kohati meil 30.01.2015 Sääre, Jämaja khk, rekordiliselt palju punanokk-varte – (Mati Martinson). kokku 11 isendit. Ka Soomes vaadeldi 01.03.2015 Kõljala, Püha khk, Saaremaa 2015. aastal punanokk-varte arvukalt – (Andres Tamm, Rivo Aru) (Foto). kokku 24 isendit (Rissanen et al. 2016). 01.03.2015 Tubala, Pühalepa khk, Lääne- maa = Hiiu mk (Renno Nellis, Aarne Tundrakaur või jääkaur Gavia adamsii / Tuule) (Foto). immer (11/12 – 1/1) 12.04.2015 Puise, Ridala khk, Läänemaa (Jarmo Korpenfelt jt) (Foto). 04.05.2015 Kabli, Häädemeeste khk, 09.05.–16.08.2015 Sooblase, Tsirgumäe Pärnumaa (Margus Ellermaa, Andrea ja Saru, Hargla khk, Võrumaa = Valga Maier). mk ♂♀, pesitsemine, >1 pull. (Kalle Muru, Pertti Rasp, Tarmo Teppe, Risto Kaugelt mööda lendavat tundrakauri Lammin-Soila jt) (Foto). ei ole alati võimalik jääkaurist eristada. Üllatuslikult ei jõudnud 2015. aastal Lõunapoolse levilaga liik, kelle lähi- HK-ni rohkem tundrakauri teateid. Seda, mad püsivad pesitsuspaigad jäävad Läti pigem regulaarset läbirändajat on meil edelaossa ning kes on Eestis muutunud viimasel kümnendil kohatud igal aastal iga-aastaseks külaliseks (Paal 2015). 2015. mitu korda. aastal kohati meil rekordiliselt palju puna- harksabasid ning registreeriti liigi esma- kordne pesitsemine. Ka Soomes oli 2015. 6 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 14 aastal rekordiliselt palju puna-harksaba maa = Ida-Viru mk ♂ 2a (Risto Lammin- vaatlusi ja sealgi vaadeldi kevadel terri- Soila, Jan Nordblad) (Foto). toriaalset lindu, kes pesitsema siiski ei 01.05.2015 Suur-Pakri s, Harju-Risti jäänud (Väisänen et al. 2016). khk, Harjumaa 2a (Thea Perm, Kersti Lindström, Mari Palgi) (Foto). Raisakotkas Aegypius monachus (8/8 – 5/1) 01.05.2015 Kuusalu, Kuusalu khk, Harju- maa ♀ 2a+ (Jan Nordblad) (Foto). 01.–02.06.2015 Lehtmetsa, Pärnu-Jaagupi 03.05.2015 Kärevere luht, Nõo khk, Tartu- khk, Pärnumaa 2a (Eedi Lelov, Ülle maa 2a (Esa Heinänen, Roland Võsa, Kask jt) (Foto), sama lind ka 10.07.2015 Esko Matti Pulkkinen, Marja-Riitta Keravere, Martna khk, Läänemaa (Cees Pulkkinen jt) (Foto). Witkamp), 11.07.2015 Haeska, Martna 26.05.2015 Rahinge, Nõo khk, Tartu- khk, Läänemaa 2a (Trinus Haitjema, maa ♂ 2a (Uku Paal) (Foto). Miranda Klaij jt) (Foto), 12.07.2015 Kelu, 05.06.2015 Väljaotsa, Türi khk, Järvamaa Kirbla khk, Läänemaa 2a (Kristo Lauk, ♂ 2a (Salme Andre, Aivar Andre) (Foto). Kaia Kukk) (Foto) ja 15.07.2015 Kiriku- 16.08.2015 Tedremäe soo, Petserimaa = küla, Lihula khk, Läänemaa 2a (Dan Põlva mk ♀ ad ja sama lind ka 16.08.2015 Slootmaekers) (Foto). Poljanõ, Petserimaa ♀ ad (Soomes paigal- datud satelliitsaatjaga jälgitav lind). Lõunapoolse levilaga liik, kelle lähi- 02.09.2015 Sääre Suurrahu, Jämaja khk, mad pesitsusalad asuvad Vahemere- Saaremaa ♂ ad (Timo Pettay). maades (Hispaania, Kreeka, Türgi). Paiga- 05.09.2015 Sääre, Jämaja khk, Saaremaa linnuna eksib ta oma tavalisest levialast ♂ ad (Timo Pettay). kaugemale harva. Pooleteise kuu jook- 06.09.2015 Ervu, Rannu khk, Tartumaa sul kohati noort raisakotkast mitmes 1a (Uku Paal, Mariliis Märtson) (Foto). kohas Pärnu- ja Läänemaal. Ilmselt 06.09.2015 Laoküla, Harju-Madise khk, vaadeldi sama lindu, sest mitme raisa- Harjumaa ♂ 1a (Juha Saari, Kalmer Hal- kotka eksimine meie aladele on ülimalt liko) (Foto). vähetõenäoline. 11.09.2015 Kausi, Vigala khk, Läänemaa = Rapla mk 1a (Eedi Lelov). Stepi-loorkull Circus macrourus (71/>75 – 17/16) 15.10.2015 Loode, Jämaja khk, Saaremaa 1a (Jan Nordblad) (Foto). 08.04.2015 Valga, Valgamaa ♂ ad (Tarmo Teppe). Stepi-loorkulli peamised pesitsusalad 12.04.2015 Metslõugu, Harju-Risti khk, ulatuvad Ukrainast ja Lõuna-Venemaalt Harjumaa ♂ ad (Jyrki Tolvanen, Tiina ida suunas Mongooliani. 2015. aastal Mäkelä, Henry Tennberg, Juha Tuomaala) vaadeldi Eestis rekordiliselt palju stepi- (Foto). loorkulle, kuid võrreldes Soomega on 26.04.2015 Kandiküla, Nõo khk, Tartu- meil stepi-loorkulli vaatlusi üllatavalt maa ♀ 2a (Uku Paal) (Foto). vähe. Soomes pesitseb stepi-loorkull 01.05.2015 Laagna, Vaivara khk, Viru- juba alates 2003. aastast (Björklund et al. Ots, M. & Paal, U. 7

2015). Isaste vanalindude suur osakaal Karkjalg Himantopus himantopus (8/10 – 1/1) vaatluste hulgas peegeldab jätkuvalt pigem meie linnuvaatlejate tagasihoid- 01.08.2015 Meerapalu, Räpina khk, Võru- likku määramisoskust. Stepi-loorkulli maa = Tartu mk (Kadri Niinsalu, Toomas emaslindude ja noorlindude määra- Mastik) (Foto). mine ei ole lihtne, eriti hoolikalt tuleb kirjeldada tiiva alapoole ja pea mustrit. Lõunapoolse levilaga liik, kelle lähi- Määramisel tuleb arvesse võtta ka hüb- mad püsipesitsusalad asuvad Ungaris, riidi võimalust, sest näiteks Soomes on ajutised Poolas ja Taanis. Ehkki karkjalg tõestatud stepi-loorkulli segapesitsemine elutseb Eestile suhteliselt lähedal, satub nii soo- kui ka välja-loorkulliga. ta Põhja-Euroopasse harva.

Stepiviu Buteo rufinus (0/0 – 1/1) Mustjalg-tüll Charadrius alexandrinus (5/5 – 0/0) 27.06.–01.07.2015 Korva luht, Karula/ Sangaste khk, Valgamaa 2a (Tarmo 26.05.2014 Põgari, Ridala khk, Lääne- Teppe jt) (Foto). maa ♂ ad (Antero Topp, Carol McCas- land, Gil Ewing jt) (Foto). Esmasleid. Stepiviu on levinud Lõuna- ja Kagu-Euroopas, Kesk-Aasias ja Lähis- Mustjalg-tüll on Vahemeremaades Idas ning Põhja-Aafrikas. Talvitusalad tavaline ja Loode-Euroopas lokaalselt ulatuvad lõunas India ja Kesk-Aafrikani. levinud haudelind. Levila lähedust arves- Meile lähimad pesitsusalad asuvad tades on seda liiki Eestis üllatavalt vähe Bulgaarias ja Lõuna-Venemaal. Stepi- kohatud. Mustjalg-tüll on pesitsenud viu sattumist Eestisse on kaua oodatud, Rootsis ning Soomeski on pesitsusajal kuid varem ei ole liigimäärangut tões- paari kohatud. tada õnnestunud. Roosterind-tüll Charadrius morinellus Stepikotkas Aquila nipalensis (1/1 – 1/1) (36/ca 195 – 2/2)

01.–02.02.2015 Audru polder, Audru 16.08.2015 Sõrve säär, Jämaja khk, Saare- khk, Pärnumaa 3-4a (Jaak Tammekänd, maa (Timo Pettay). Irja Tammekänd, Indrek Tammekänd 04.09.2015 Sõrve säär, Jämaja khk, Saare- jt) (Foto). maa 1a (Timo Pettay) (Foto).

Eesti 2. leid. Stepikotka pesitsusalad Roosterind-tülli peamised pesitsus- ulatuvad Mustast merest ida suunas alad Euroopas on Šotimaal ja Põhja-Fennos- Mongoolia ja Himaalajani, talvitusalad kandias, Aasias on ta levinud Põhja- paiknevad Aafrikas ja Lõuna-Aasias. Siberis ning Uuralites ja Lõuna-Siberi Stepikotka esmasleid Eestis pärineb 1993. mäestikes. Eestis on ta väikesearvuline aastast (Lilleleht 1999). hajus läbirändaja, kes võib olla tavalisem, 8 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 14 kui väheste leidude põhjal järeldada nud kaugemale lääne ja põhja suunas saab. Roosterind-tüll teeb rändepeatusi ning pesitseb näiteks Poolas ja Valgevenes. küntud põldudel, kus linde on väga Ehkki HK kinnitas 2015. aastal vaid 3 raske märgata. teadet, otsustas HK alates 01.01.2016 koldjalg-hõbekajaka teateid enam mitte Hallkibu e. kibutilder Xenus cinereus käsitleda. Liik on meil selgelt tavalisem (34/48 – 1/2) kui suhteliselt väheste HK-ni jõudnud teadete põhjal arvata võib. Edaspidi palu- 21.05.–07.07.2015 Laeva polder, Kursi khk, me kõik koldjalg-hõbekajaka vaatlused Tartumaa kuni 2 is, tõenäoline pesitse- (kindlasti koos fotodega) sisestada eElu- mine (Uku Paal, Antero Lindholm jt) rikkuse andmebaasi. Koldjalg-hõbekajaka (Foto, helisalvestis). määramine ei ole lihtne, liigi määramis- probleeme on põhjalikumalt käsitletud Idapoolne liik, kelle lähimad pesit- varasemas HK aruandes (Ots & Paal susalad Peipsi taga ja Ida-Lätis ei jää 2013). eriti kaugele, kuid kes Eestis on üllatavalt harv eksikülaline. Viimasel kümnendil Habekakk Strix nebulosa* (x/x – 5/5) on hallkibu vaatlused meil siiski sage- nenud. Laeva poldril püsisid linnud 24.01.–16.02.2015 Torma khk, Tartumaa pikka aega paigal ja vaadeldi ka mängu- = Ida-Viru mk (Einar Vene jt) (Foto). lendu. Seega tõenäoliselt liik pesitses 03.03., 19.03. ja 20.04.2015 Hargla khk, alal. Tegemist on esimese hallkibu pesit- Võrumaa (Hele Tulviste, Urmas Tulviste, semisele viitava juhtumiga Eestis. Soo- Antonina Pettai) (Tüürsule foto). mes vaadeldi 2015. aastal 17 isendit, terri- 12.03.–05.04.2015 Noarootsi khk, Lääne- toriaalseid linde registreeriti kolmes maa (Kaarel Võhandu, James Lidster, kohas (Rissanen et al. 2016). Ruth Bray, John Mulrine, Ian Moig, John Sirrett, John Ridley, Jürgen Lehnert, Koldjalg-hõbekajakas Larus cachinnans Alan Peters jt) (Video). (52/74 – 3/3) 29.03.2015 Väike-Maarja khk, Virumaa = Lääne-Viru mk (Raimo Sindonen, Meri- 02.05.2015 Meeksi, Räpina khk, Võru- liis Kotkas, Timo Sindonen, Lii Bärlin) maa = Tartu mk 3a (Uku Paal) (Foto). (Foto). 10.–11.10.2015 Dirhami, Noarootsi khk, 01.12.2015 Iisaku khk, Virumaa = Ida- Läänemaa 1a (Uku Paal, Richard Beer, Viru mk (Toomas Rennel) (Foto). Robert Beer) (Foto). 27.10.2015 Aardlapalu prügila, Kambja Ida- ja põhjapoolse levilaga liik, khk, Tartumaa 1a (Uku Paal) (Foto). keda kohatakse peamiselt Kirde- ja Ida- Eesti suurtes loodusmaastikulaamades. Kagu-Euroopa ja Lääne-Aasia liik, Habekaku vaatlused on meil viimastel keda varem peeti hõbekajaka alamliigiks. aastatel sagenenud ja võib eeldada, et Liik on viimasel paaril kümnendil levi- see liik pesitseb meil taas regulaarselt.

* Kaitsekaalutlustel ei avaldata täpseid vaatluskohti. Ots, M. & Paal, U. 9

Poegadega pesi on sel sajandil leitud Siberi lind, kes Euroopasse satub pea- siiski vaid ühel korral 2009. aastal (Ots miselt sügisrändel. Raskesti vaadeldav & Paal 2010). Kuna tegemist on kergesti liik, keda esineb meil ilmselt sagedamini määratava ja meil regulaarselt esineva kui harvade vaatluste põhjal oletada võib. liigiga, siis otsustas HK alates 01.01.2016 habekaku teateid enam mitte käsitleda. Euroopa kaelustäks Saxicola rubicola Kõik vaatlused koos fotodega palume (10/10 – 1/1) sisestada eElurikkuse andmebaasi. 17.–19.10.2015 Kabli, Häädemeeste khk, Mesilasenäpp Merops apiaster (21/37 – 1/1) Pärnumaa ♂ (Jaak Tammekänd, Arved Bauer jt) (Rõngastatud, foto). 26.05.2015 Jämaja, Jämaja khk, Saare- maa (Reet Sau, Eero Tuhkanen) (Foto). Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Türgis pesitsev liik, kes Põhja-Euroopasse Lõunapoolse levilaga liik, kelle lähi- eksib peamiselt kevadrändel aprillis. mad püsivad pesitsusalad on Poolas, Varem peeti teda kaelustäksi (Saxicola Ukrainas ja Lõuna-Venemaal ning kes torquatus) alamliigiks. Kablis püütud on viimasel kümnendil regulaarselt pesit- lind on euroopa kaelustäksi esimene senud ka Edela-Lätis. Mesilasenäppe sügisene leid Eestis ja ühtlasi ka esimene kohatakse Eestis siiski üllatavalt harva. Eestis rõngastatud isend.

Tuttlõoke Galerida cristata (x/x – 1/1) Nunn-kivitäks Oenanthe pleschanka (2/2 – 1/1)

03.07.2015 Lemsi, s, Tõstamaa 24.10.–02.11.2015 Sõrve säär, Jämaja khk, Pärnumaa (Mati Kose) (Foto). khk, Saaremaa ♀ (Mati Martinson jt) (Foto). Lõunapoolse levilaga liik, kes on Eestis arvatust palju haruldasem ja kelle kõiki Eesti 3. leid. Lähimad pesitsusalad teateid käsitleb HK alates 1991. aastast. asuvad Kagu-Euroopas Musta mere Tuttlõoke võib välimuse järgi olla põld- piirkonnas. Põhja-Euroopasse satub lõokesest õige raskesti eristatav – tuti nunn-kivitäks harva. olemasolu ei ole sugugi diagnostiline tunnus. Põhjalikult tuleb kirjeldada Väike-käosulane Iduna caligata tiiva alapoole ja tagaserva värvust, saba pikkust, noka kuju ja häälitsusi. 05.06.2013 Raavitsa, Valga linn, Valga- maa ♂ ad (Tarmo Teppe). Niidukiur e. stepi-niidukiur Anthus richardi (20/20 – 1/1) Väike-käosulast võib pesitsemas kohata peamiselt Ida-Eestis, aga kevadrändel on 06.09.2015 Sääre, Jämaja khk, Saaremaa teda sattunud järjest sagedamini ka lääne- (Timo Pettay). rannikule. HK käsitles väike-käosulase 10 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 14 teateid kuni 2014. aastani. Kõik varase- Tunnustatud teated. Vangistusest lahti- mad teated on aga endiselt oodatud. pääsenud linnud (kategooria E) Accepted records. Escapees from captivity Lääne-pöialpoiss Regulus ignicapilla (15/15 – 1/1) (category E)

31.12.2015–01.01.2016 Kabli, Häädemeeste Mustluik Cygnus atratus (17/13 – 1/1) khk, Pärnumaa (Jaak Tammekänd, Pille Vahtmäe jt) (Foto). 10.–11.03.2015 Väike väin, khk, Saaremaa (Kalmer Saar jt) (Foto). Lääne-Euroopa liik, kelle püsilevila ulatub nüüdseks Leeduni. Eestis on lääne- Austraalia liik, keda peetakse palju- pöialpoisi vaatluste arv viimasel küm- des Euroopa linnuaedades. Põgenikud nendil sagenenud. Kablis vaadeldud satuvad vahel ka meie vetesse. lääne-pöialpoiss on selle liigi esimene talvine leid Eestis. Vööthani Anser indicus (34/30 – 1/1)

Kaelus-kärbsenäpp Ficedula albicollis (x/x – 3/3) 11.09.2015 Aadma, Käina khk, Lääne- maa = Hiiu mk (Hannes Rei) (Lastud, 27.04.2015 Metsapere, Kihelkonna khk, foto). Saaremaa ♂ 2a+ (Maris Sepp) (Foto). 22.05.2015 Sääre, Jämaja khk, Saaremaa Seda Sise-Aasiast pärinevat liiki ♂ 2a+ (Madis Karu). peetakse paljudes Euroopa linnuaeda- 09.06.2015 Praakli, Kaarma khk, Saare- des ja põgenikke kohatakse meie ala- maa ♂ 2a (Karl Jakob Toplaan) (Foto). del järjest sagedamini. Võõrliigina on vööthani hakanud pesitsema näiteks Lõunapoolne liik, kelle lähimad püsi- Madalmaades, Suurbritannias, Belgias, vad pesitsusalad jäävad Ojamaa saarele Prantsusmaal, Saksamaal (Banks et al. (Gotland) ja keda meil kohatakse pea- 2008). Soomes pesitses vööthani esimest miselt Lääne-Saaremaal. Kaelus-kärbse- korda 2008. aastal (Valkama, Vepsäläinen näppi on suhteliselt raske määrata (eriti & Lehikoinen 2011). emaslinde) ning ta võib must-kärbsenäpiga ristuda. Eskimo lagle Branta hutchinsii (2/2 – 1/1)

Halltsiitsitaja Emberiza calandra (57/x – 1/1) 03.04.2015 Räpina polder, Räpina khk, Võrumaa = Põlva mk (Kadri Niinsalu, 09.06.2015 Ertsma, Pärnu-Jaagupi khk, Toomas Mastik) (Foto). Pärnumaa (Eedi Lelov). Eesti 3. leid. Varem peeti teda kanada Lõuna-Euroopas tavaline, Põhjamere- lagle alamliigiks. Eskimo laglesid peetakse maades haruldaseks jäänud haudelind. paljudes linnuaedades ja ilmselt kohatakse Meil suhteliselt harv eksikülaline. Euroopas eelkõige just vangistusest Ots, M. & Paal, U. 11 põgenenud linde. Samas on teoreetili- Siberi tõmmuvaeras Melanitta deglandi selt võimalik, et osa eskimo lagle alam- stejnegeri liike võib Euroopasse sattuda ka loodus- 14.09.2014 Põõsaspea neem ♂ ad. likul teel. Eskimo lagle vaatlustesse tuleb suhtuda suure tähelepanuga ning Stepi-loorkull Circus macrourus alamliigi määramiseks on vaja vaatlu- 06.05.2015 Sirvaku 2a. sed põhjalikult dokumenteerida. Stepikotkas Aquila nipalensis Täiendused ja parandused 30.04.2015 Laagna subad. Corrections and changes Roosterind-tüll Charadrius morinellus Siidhaigur Egretta garzetta 20.09.2015 ♂.

08.–13.11.2005 Orjaku, Käina khk, Lääne- Põhjatsiitsitaja Emberiza rustica maa = Hiiu mk (Peeter Arumäe jt) (Foto). 25.08.2015 Sääre.

Täpsustus vaatluse aeg, varem oli sellena Tänuavaldus ekslikult avaldatud 08.–12.11.2005 (Ots & Paal 2007). HK tänab kõiki linnuvaatlejaid, kes harul- duste kohtamisteated on HK-le esita- Tuttlõoke Galerida cristata nud. Ekspertarvamuste ja abi eest on HK tänulik Dick Forsmanile, Juho Könösele 19.08.–15.10.2012 Sõrve säär (Risto Lam- ja Seppo Niirasele. min-Soila, Pertti Uusivuori, Gustaf Nor- denswan, Aki Arkiomaa jt) (Foto), sama Kasutatud kirjandus lind samas ka 30.11.2012 (Markku Joki- nen) (Foto). Banks, A.N., Wright, L.J., Maclean, I.M.D., Hann, C. & Rehfisch, M.M. (2008) Täpsustus vaatluse aeg, varem oli hili- Review of the Status of Introduced seimaks kuupäevaks oktoobris kinnita- Non-Native Waterbird Species in the tud 14.10.2012 (Ots & Paal 2013). Area of the African-Eurasian Waterbird Agreement: 2007 Update BTO Research Tunnustamata teated Report 489. Thetford, Norfolk. Records not accepted Björklund, H., Honkala, J., Saurola, P. & Valkama, J. (2015) Petolintuvuosi 2014. Mustluik Cygnus atratus Pesimistulokset ja kannankehitykset. 20.10.2015 Kukka laht 4 is. Linnut-vuosikirja, 2014, 42-57. Crochet, P.-A., Barthel, P.H., Bauer, H.- Lumehani Anser caerulescens G., van den Berg, A.B., Bezzel, E., 11.04.2015 Nõmmküla. 12.04.2015 Kõpsta. Collinson, J.M., Dietzen, C., Dubois, P.J., Fromholtz, J., Helbig, A.J., Jiguet, F., Jirle, 12 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 14

E., Knox, A.G., Krüger, T., Le Maréchal, Lilleleht, V. (1999) Linnuharuldused P., van Loon, A.J., Päckert, M., Parkin, Eestis 1990-1997. Eesti linnuharulduste D.T., Pons, J.-M., Raty, L., Roselaar, komisjoni aruanne. Hirundo, 12, 51-102. C.S., Sangster, G., Steinheimer, F.D., Ots, M. & Paal, U. (2007) Linnuharuldused Svensson, L., Tyrberg, T., Votier, S.C. & Eestis 2005-2006. Eesti linnuharulduste Yésou, P. (2012) AERC TAC’s taxonomic komisjoni aruanne nr 6. Hirundo, 20, recommendations: 2012 report. http:// 66-100. www.aerc.eu/tac.html. Ots, M. & Paal, U. (2010) Linnuharuldused Crochet, P.-A., Barthel, P.H., Bauer, H.-G., Eestis 2009. Eesti linnuharulduste van den Berg, A.B., Bezzel, E., Collinson, komisjoni aruanne nr 8. Hirundo, 23, J.M., Dubois, P.J., Fromholtz, J., Helbig, 3-20. A.J., Jiguet, F., Jirle, E., Knox, A.G., Ots, M. & Paal, U. (2012) Linnuharuldused Kirwan, G., Lagerqvist, M., Le Maréchal, Eestis 2011. Eesti linnuharulduste P., van Loon, A.J., Päckert, M., Parkin, komisjoni aruanne nr 10. Hirundo, 25, D.T., Pons, J.-M., Raty, L., Roselaar, 55-73. C.S., Sangster, G., Steinheimer, F.D., Ots, M. & Paal, U. (2013) Linnuharuldused Svensson, L., Tyrberg, T., Votier, S.C. & Eestis 2012. Eesti linnuharulduste Yésou, P. (2015) AERC TAC’s taxonomic komisjoni aruanne nr 11. Hirundo, 26, 26-50. recommendations: 2015 report. http:// Paal, U. (2015) Harksabad – meie www.aerc.eu/tac.html. taevahoidjad. Eesti Loodus, 66, 16-21. Crochet, P.-A. & Joynt, G. (2015) AERC Rissanen, E., Aalto, P., Aintila, A., list of Western Palearctic birds. July Mikola, A., Nevanlinna, R. & Rahko, 2015 version. http://www.aerc.eu/tac. P. (2016) Pikkuharvinaisuuksien html. esiintyminen Suomessa vuonna 2015. Crochet, P.-A., Raty, L., De Smet, G., Linnut-vuosikirja, 2015, 102-112. Anderson, B., Barthel, P.H., Collinson, Valkama, J., Vepsäläinen, V. & J.M., Dubois, P.J., Helbig, A.J., Jiguet, F., Lehikoinen, A. (2011) Suomen III Jirle, E., Knox, A.G., Le Maréchal, P., lintuatlas. Luonnontieteellinen Parkin, D.T., Pons, J.-M., Roselaar, C.S., keskusmuseo ja ympäristöministeriö. Svensson, L., van Loon, A.J. & Yésou, Vinicombe, K. (2008) Category D vagrants. P. (2010) AERC TAC’s Taxonomic Frontiers in Birding. BirdGuides (ed. M. Recommendations. July 2010. http:// Garner), pp. 72-80. Sheffield. www.aerc.eu/tac.html. Väisänen, R., Huhtinen, H., Lampila, Crochet, P., Barthel, P., Bauer, H., van P., Lehikoinen, A., Lehikoinen, P., den Berg, A., Bezzel, E., Collinson, J., Normaja, J. & Velmala, W. (2016) Dietzen, C., Dubois, P., Fromholtz, J. & Rariteettikomitean hyväksymät Helbig, A. (2011) AERC TAC’s taxonomic vuoden 2015 harvinaisuushavainnot. recommendations: 2011 report. http:// Linnut-vuosikirja, 2015, 86-101. www.aerc.eu/tac.html. Ots, M. & Paal, U. 13

2015 Estonian Rarities: Report of the Estonian Rarities Committee

The fourteenth report of the Estonian Rarities Committee covers the year 2015, with some earlier records also included. Altogether 83 records were definitively assessed, and 75 (90%) accepted. The records are listed in systematic order following the recommendations of AERC TAC (July 2015), and presented chronologically. Records of birds of questionable origin and escapees from captivity, as well as records not accepted, are listed separately from the accepted records. The four numbers in brackets after the species name (a/b – c/d) indicate: (a) the total number of records before 2015; (b) the number of individuals (if known) before 2015; (c) the number of records in 2015; (d) the number of individuals in 2015. X instead of a number indicates an unknown number of records or individuals. The details for each record include: date(s), locality (parish (khk), district), number of individuals (is, isend), pairs (paar), nests (pesa), gender and age (if known; a = calendar year) and name(s) of the observer(s). The meaning of some Estonian terms and expressions: ja = and, või = or, s = saar = island, laht = bay, järv = lake, soo = mire, luht = floodplain, väin = strait, prügila = landfill, (tõenäoliselt) sama isend = (probably) the same individual, pesitsemine = breeding, jt = and others. In 2015, one new species in an apparently wild state (AERC category A)—Buteo rufinus—was added to the Estonian list. In 2015 breeding of Milvus milvus in was confirmed for the first time. Altogether, 386 species of wild or released species that have established self- supporting breeding populations in Estonia or neighbouring countries (i.e. categories A–C) were recorded in Estonia by 31.12.2015.