DOCSLIB.ORG

Hirundo 2016, 29 (2) 1-13 Hirundo ARUANNE

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Hirundo 2016, 29 (2) 1-13 Hirundo ARUANNE Hirundo 2016, 29 (2) 1-13 Hirundo ARUANNE LINNUHARULDUSED EESTIS 2015 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 14 Margus Ots* & Uku Paal Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu Kokkuvõte Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni neljateistkümnes kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 83-le teatele, neist 80 pärineb 2015. aastast. Teadetest kinnitati 75 (90%) ja lükati tagasi 8. Eesti lindude nimekirja lisandus 1 uus liik. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2015 kokku 386 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki. Sissejuhatus sid teated igaüks eraldi läbi ja andsid neile sõltumatu hinnangu. Kui kogu- Alljärgnevaga jätkab Eesti linnuharul- nes vähemalt neli heakskiitvat otsust ja duste komisjon (edaspidi HK) kokku- viies ei olnud tagasilükkav, loeti teade võtete avaldamist meil harva kohatava- vastuvõetuks ning kui vähemalt kolm te lindude kohta. Käesolev aruanne on liiget otsustas teadet mitte tunnustada, järjekorras neljateistkümnes ja käsitleb loeti see tagasilükatuks. Muudel puhku- 2015. aastat. Täiendavalt on aruandes del arutati teadet komisjoni koosolekul ära toodud ka seni avaldamata teated ning vajadusel tehti lõplik otsus hääle- varasemal ajal kohatud haruldustest, tamise teel. mille kohta otsus siiani puudus või millised alles nüüd hilinemisega HK-le Aruandes avaldatavate teadete käsitle- läbivaatamiseks esitati. mise ajal oli HK koosseis järgmine: Margus Ots (esimees ja sekretär, põhiliige), Aivo Komisjoni koosseis ja töökord Klein (põhiliige), Eerik Leibak (varuliige), Vilju Lilleleht (varuliige), Mihkel Mets- HK koosseisu kuulus avaldatavate tea- laid (varuliige), Jan Nordblad (põhiliige), dete läbivaatamisel viis põhiliiget ja Uku Paal (põhiliige), Ranno Puumets neli varuliiget, kes asendavad vajadusel (põhiliige) ja Tarvo Valker (varuliige). põhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaata- Lisaks HK liikmetele osalesid komisjoni töös konsultantidena Annika Forsten ja * E-post:[email protected] Hannu Huhtinen. 2 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 14 Vaatlusankeetide täitmisest vuse määramiseks. Linnu rõngastamisel tuleb ankeedis ka linnule pandud rõnga HK-s käsitlemisele kuuluva liigi või number ära märkida. alamliigi isendi kohtamisel tuleb täita vaatlusankeet. Nii käsitletavate liikide Lisaks linnu kirjeldamisele tuleb nimekiri kui ka vaatlusankeet on kätte- ankeeti kirja panna vaatluse täpne aeg saadavad Eesti Ornitoloogiaühingu ja koht ning kõigi vaatlejate täielikud veebilehel http://www.eoy.ee, kuid nimed. Kui peale Teie vaatlesid sama ühingu kontorist võib ankeedi saada lindu veel teisedki vaatlejad, ärge ka paberil. Vaatlusankeet tuleb täita jääge lootma nende peale. Kui ei olnud võimalikult kiiresti, enne kui üksikas- kokkulepet teate esitamise kohta, siis jad ununevad. Suur abi on teatele lisa- esitage see igaks juhuks ise. tud fotost, videost ja/või helisalvestisest. Sellise tõendusmaterjali lisamisel aga HK-le teeb jätkuvalt muret, et mitmed ei tohi muutuda hooletuks ning ankeet harulduste kohtajad ei ole siiani esita- tuleb ikkagi võimalikult detailselt ja nud teateid läbivaatamiseks. Vaatlejad täpselt täita. Sageli on kohatud isendit peavad arvestama sellega, et kõik HK kirjeldatud nii pinnapealselt, et liiki või poolt tunnustamata linnuharulduste alamliiki ei ole võimalik üheselt mää- kohtamisteated jäävad välja harulduste rata. Vahel pole välistatud, et tegemist andmebaasist, neid ei avaldata ja nen- võib olla meil tavalisema või vastupidi – dega ei arvestata vastava ala linnustiku veelgi haruldasema liigiga, kellega vaat- ülevaadete koostamisel. Palume vaatle- leja arvestada ei osanud. Just ebapiisav jatel oma teated alati ära saata kas kohe või kirjeldamine on peamiseks põhjuseks, hiljemalt vaatlusaasta lõpuks. Ka vanade miks vaatlusi ei tunnustata. Kui mõne teadete esitamisega pole kunagi hilja. liigi mõnda alamliiki peaks tulevikus käsitletama iseseisva liigina, ei saa HK Läbivaadatud teadete hulk teate uuel hindamisel vaadeldud linnu uut liigilist kuuluvust enam pahatihti Kokku vaadati läbi ja anti lõplik hinnang tuvastada, sest kirjeldus pole piisavalt 83-le teatele, millest 80 olid 2015. aastal ja 3 põhjalik. enne 2015. aastat tehtud vaatluste kohta. Teadetest 75 (90%) kinnitati ja 8 (10%) Iga linnurõngastaja vastutab selle lükati tagasi. Et mitme teate kohta pole eest, et tema märgistatud harulduse veel lõplikku otsust tehtud ja mõnda on kohta täidetaks HK ankeet. Püütud käsitletud korduvalt, siis on HK poolt linnu kirjeldamisel peab olema iseära- läbi vaadatud vaatluste tegelik hulk nis hoolikas. Lisaks sulestiku detailsele suurem. Tagasi lükatud vaatluste hulk kirjeldamisele tuleb ka linnu mõõdud on viimastel aastatel vähenenud, sest põhjalikult kirja panna. Selline põhja- järjest enamate vaatluste kohta on olemas lik kirjeldamine on sageli ainukeseks tõendusmaterjali (foto, video või heli- võimaluseks linnu alamliigilise kuulu- salvestis). Ots, M. & Paal, U. 3 Kõigi HK poolt käsitletavate liikide kuni 2015. aasta lõpuni. Kõik need tea- kõik aktsepteeritud (heaks kiidetud) ted on HK poolt läbi vaadatud ja nende vaatlused on esitatud Eesti Ornitoloo- kohta on tehtud heakskiitev või tagasi- giaühingu veebilehel (http://www.eoy. lükkav otsus. Praegu veel käsitluses ee/yhing/hk/hk_aktsept.pdf). olevaid vaatlusi ei avaldata. Muutused Eesti lindude nimekirjas Liigi nimetuse järel on sulgudes esi- tatud neli arvu. Esimene arvupaar mär- Loodusliku päritoluga liikidest (kate- gib vastavalt linnuleidude (-vaatluste) ja gooria A) lisandus Eesti lindude nime- isendite hulka kuni aastani 2014 (kaasa kirja 2015. aastal stepiviu (Buteo rufinus). arvatud), teine paar linnuleidude ja isen- Uueks tõestatud haudelinnuks Eestis on dite hulka 2015. aastal. Arvude asemel puna-harksaba (Milvus milvus). on X, kui teateid või linde pole olnud võimalik täielikult loendada (teadmata Seisuga 31.12.2015 on Eesti lindude arv pesapoegi, andmete puudulikkus, nimekirjas loodusliku päritoluga või samad isendid erinevates kohtades või meil (või naabermaades) püsiva asur- samas kohas erinevatel aegadel jne). konna moodustanud sissetalutud liike (kategooriad A, B ja C) 386 liiki. Tead- Kui teates on isendite, paaride vms mata päritoluga (kategooria D) liikide arv märkimata, on mõeldud üht lindu, nimekirjas on 5 liiki ja vangistusest paari vms. Kui vaatluse kohta on olemas pääsenud (kategooria E) liikide nime- tõendusmaterjali (foto, video, helisalves- kirjas 12 liiki*. D ja E kategooria liike tis vms), siis on see märgitud konkreetse põhinimekirja ei kanta. teate järele. Eesti linnuliikide nimekirja koosta- Kuna Eesti administratiivne jaotus misel on HK aluseks võtnud Euroopa on pidevalt muutunud ja taas muutu- Harulduskomisjonide Liidu Taksonoo- mas, siis andmete võrreldavuse huvides miakomisjoni (AERC TAC) ettepanekud kasutab HK kohanimede esitamisel (Crochet et al. 2010; Crochet et al. 2011; põhiliste haldusüksustena ajaloolisi Crochet et al. 2012; Crochet et al. 2015; kihelkondi. Kihelkonnad on ornitoloo- Crochet & Joynt 2015). Käesolevas aru- giliselt aktiivsest perioodist (1840–2015) andes toodud lindude teaduslikud nime- poole kestel käibinud ka ametlike hal- tused ja taksonoomiline järjestus põhi- dusüksustena ning neid kasutatakse nevadki AERC TAC soovitustel. tänini näiteks keele-, rahva- jm teadu- ses. Praegune vallasüsteem põhineb Teated Nõukogude Liidu kolhooside territoo- riume järgivail külanõukogude piiridel, Järgnevalt on esitatud varasemates HK st on ebaloomulik ning pidevalt muu- aruannetes avaldamata teated Eestis tuv. Aastatel 2009–2011 tähistati kihel- kohatud haruldaste linnuliikide kohta konnapiirid Eesti kõigi riigimaanteede * E-kategooria nimekirja on kantud vaid need vangistusest pääsenud liigid, kes Eesti tingi- mustes vastu pidada suudavad. 4 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 14 ääres vastavate siltidega ning need on rekordiliselt palju tulipardi vaatlusi. kujutatud ka “Regio” Eesti teede atlase Põhja-Euroopas on tulipardi vaatluste viimastes trükkides. arv viimastel aastatel üldiselt sagene- nud. Aga Euroopas on tulipardi konk- Kasutatud lühendid. khk = kihelkond, reetsete isendite päritolu raske tuvas- mk = maakond (2015. aasta jaotuse järgi, tada, sest mitmel pool (nt Venemaal, kui erineb põlisest), s = saar, is = isend, Ukrainas ja Šveitsis) on vangistusest 1a = samal kalendriaastal sündinud, põgenenud isendite baasil tekkinud 1a+ = vähemalt eelmisel kalendriaastal uued kohalikud asurkonnad. Ukrainas sündinud, 2a = eelmisel kalendriaastal on täheldatud ka põlisasurkonna isen- sündinud, 2a+ = enne eelmist kalendri- dite ja puuripõgenike segapesitsemist aastat sündinud jne, ad = adultne, vana- (Vinicombe 2008). lind, juv = noorlind, ♂ = isaslind, ♀ = emas- lind, ♂♀ = paar. Mandariinpart Aix galericulata (18/26 – 1/1) Tunnustatud teated. Kategooriad A, B ja C 14.–21.05.2015 Sindi, Tori khk, Pärnu- Accepted records. Categories A, B and C maa ♂ ad (Rein Kalmus jt) (Foto). Tulipart Tadorna ferruginea (10/26 – 6/10) Levinud Ida-Palearktises: Venemaa Kaug-Idas, Hiinas, Jaapanis. Lääne- 09.05.2015 Aardla polder, Kambja khk, Euroopas on mandariinpart tavaline Tartumaa (Urmas Männik, Raul Vilk jt) tiigilind: hästi kodunenud Suurbritan- (Foto). nias, aga pesitseb regulaarselt ka Madal- 29.06.2015 Keila-Joa, Keila khk, Harju- maades, Austrias, Saksamaal, Belgias ja maa 4 is (Mari Palgi, Jaan Palgi), üks Prantsusmaal ning käesoleval sajandil neist samas kohas ka 30.06.2015 (Mari juba Poolaski (Banks et al. 2008). Viimas- Palgi, Jaan Palgi). tel aastatel meil
Load more

Recommended publications
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.3 Väinamere W-osa Uuendatud 01.05.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Neljas väljaanne aprill 2016 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele http://www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 10, 13, 20, 30, 31, 43, 44, 49 4.
    [Show full text]
  • Linnuharuldused Eestis 2003 - 2004
    Hirundo 18: 67-102 (2005) LINNUHARULDUSED EESTIS 2003 - 2004 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 5 Margus Ots, Aivo Klein Eesti Ornitoloogiaiihing, pk. 227, 50002 Tartu Kokkuv6te. Kaesolev aruanne on Eesti linnuharulduste ltomisjoni viies kokkuv6te meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Loplik hinnang anti 214 teatele, neist 177 aastatest 2003-2004. Teadetest kinnitati 192 (90%) ja liikati tagasi 22. Eesti lindude nimekirja lisandus 6 ~iutliiki ja 1 alamliik, lisaks veel iiks teadmata paritoluga ja kaks vangistusest lahtipaasenud liiki. T6estati iihe uue linn~~liigi pesitsemine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2004 kokku 350 loodusliku paritoluga ja meil v6i naabermaades piisiva asurko~inamoodustanud sissetalutud liiki, 6 liiki teadmata paritoluga ja 10 liiki vangistusest paasenud Ijnde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvbtete avaldamist meil harva kohatavate lindude kohta. Kaesolev aruanne on jarjekorras viies ja kasitleb perioodi 2003.-2004. a. T5iendavalt on aruandes ara toodud ka seni avaldamata teated varasemal ajal kohatud haruldustest, mille kohta varein otsus puudus vbi millised alles niiiid hilinemisega HK-le labivaatamiseks esitati. Komisjoni koosseis ja tookord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete labivaatamisel viis pbhiliiget - Margus Ellermaa, Aivo Klein, Vilju Lilleleht, Margus Ots (esimees) ja Uku Paal (sekretar) - ja kolm varuliiget (Mati Kose, Eerik Leibak ja Hannes Pel~lak),kes asendasid vajadusel pbhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid teated igaiiks eraldi labi ja andsid neile sbltulnatu hinnangu. Kui kogunes vahemalt neli heakskiitvat otsust ja viies otsus ei oln~id tagasiliikkav, loeti teade vastuvbetuks, ning kui vahemalt kolm liiget otsustas teadet mitte tunnustada, loeti see tagasilukatuks. Muudel puhkudel arutati teadet komisjoni koosolekul ning vajadusel tehti l6plik otsus haaletamise tee].
    [Show full text]
  • Jänesed: Põnevad Maailmakodanikud Populaarteaduslik Ajakiri
    Jänesed • Tirtsud ja ritsikad • Muistne sadam Saaremaal • Looduslikud pühapaigad • Ludwig Riedel • Geoturism EESTI LOODUS VEEBRUAR 2/2014 Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 3,50 € VEEBRUAR 2/2014 ) võrguväljaanne ( 2228-3692 ISSN ) trükis ( 0131-5862 ISSN Eestis tundmatu, Tartus tegutsenud botaanik LudwigRiedel Eestis tundmatu, Tartus Looduslikud pühapaigad, kaitsemetsad jaJärvselja Looduslikud pühapaigad,kaitsemetsad maailmakodanikud Jänesed: põnevad Jänesed: põnevad Muistne sadamakoht Saaremaal Muistne sadamakoht autoriõigus MTÜ Loodusajakiri METSIKUS LOODUSES SP 10 75 135 180 300 600 SP SUPER TELEOBJEKTIIV SINU PEEGELKAAMERALE Tamron SP 150–600MM F/5-6.3 DI VC USD võimaldab sul jäädvustada metsikut loodust kogu selle mitmekesisuses. Linnud, loomad ja kauged maastikud. Uue Tamroni super teleobjektiiviga pääsed lähemale kui iial varem ja saad heita pilgu seni kättesaamatule! Vaata Tamroni SP UUS objektiivide kohta lisainfot ja uuri testide tulemusi internetis. Soodushind Photopointis 1099€ (tavahind 1399€) Pakkumine kehtib kuni 28.02.2014, vaata lähemalt www.photopoint.ee www.tamron.eu autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SISUKORD | Haavikuemand Foto: Remo Savisaar 65. aastakäik Nr 2, veebruar 2014 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg maausulisi ühendava Maavalla koja vanema Ahto Kaasikuga ajas 3 Sõnumid juttu Rainer Kerge Õhtulehest 7 Veebivalvur 39 EL küsib: vastavad Heikki Kalle ja 8 Kas tunneme jäneseid? Jalmar Mandel Anne Kirk tutvustab jäneseliste 40 Järvselja looduskaitseala ja seltsi ja iseäranis kaht meil elavat õpperada
    [Show full text]
  • Väinamere S-Osa
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.1 Väinamere S-osa Uuendatud 01.09.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Kolmas väljaanne veebruar 2015 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 12, 15, 20, 21, 28, 49 3.
    [Show full text]
  • Laevateed Haapsalu Eeslahel Haapsalu Laht Fairways
    LAEVATEED HAAPSALU EESLAHEL Käesoleval infolehel kajastatud laevateede kohta kehtivad navigatsioonikaardid: nr 503 (1: 100 000), nr 616 (1: 50 000) ja atlase 2. osa 168,3° 2 (0 ) LFl.10s RW 4 G (0 ) Obstn9? ) 5 [ 4 ) ! 29 0 a 7 04 = (19) ) Hallikivi madal ) (23) h =Suurrahu 32 ) a137,7° = ) (2 ) = = = = = (1) ) 3 )(35) = = = ) = 0 ) = = Tjuka = 3 Wk = = = Väike-Tjuka= = (1) Spoil Ground 5 9? = = = ) 1 ( a ) = ) = = = = (disused) 4 # = = = = = = = = (35) a = = G = = = = = ) ` = = = = = (0=2) = = = = ) Paslepa= = = Diby ps 185° (R Lts) 12 = G = = = = = = W= = laht = (84) = 14 )(02) = = = G a( = 2Bns = 0 = E (02) c RYR 1 = = = = ) G5 = EG = ) St = = = Iso.2s12M = (01)= Q.R.1s6ME q o q o q o q o q o q o = Ramsi = a( cG = ps G q o q o q o q o q o q o q Norrby EG = = = = o Paslepa oq = = Seasaar)= a#G Noarootsi ps oqoq=oqo=qoqoqoqoqoq` q o q o q o q o q o q o q o q o o q o q o q Oc.R.2s6M = q o q o q = Iso.4s12M = = = (01) = a( c = ) = ) oq #(06) = V o o s ia( ak) u r k = ) = 04= a# VORMSI = (1) = G c ) 07 = (04) 152,7°- 332,7° ) 5 = (06) ) (1 ) ) 3 1 (09) 5 ) EG = G ) ) EE Sviby sadam E Spoil Ground (01) Österby Q.1s4M ) 0 G = =(02) (2) (disused) 6 sadam Oc.6s6M G (2 ) oqoq ) 7 G o q E E o ) ` ) = a qoqoqoq (1 ) ) = = G (18) Långaurn = Si.S 5 = ( ) (12) = ) :oqoqoqo (02) ) Iso.2s6M 08 oqoqo Sviby laht (06) = ) q (13) (15) G (07) = ) G qoqoq c ) (26) a( Haapsalu laht (06) = ) (2 ) q ) 7 213,7° ) E ) 04o G ( a ? 3 E q ) 0 G ` ) # 6 c ( # oqoq 9 c oqoqoqo `G a o q o q o q o q o q o q o q o q (16) o a 19 # ( (25) (17) a(a # a (1) 07 a( a a 07
    [Show full text]
  • Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Mustandis (2003) Soovitab Toomas Saat Merisiiga Suures Mahus Taasasustada, Et Taastada Selle Vähenenud Arvukust
    Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava 2012 -2016 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ............................................................................. 6 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .............................................................................................. 6 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ........................... 6 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus.................... 6 1.4 Maakasutus ja maaomand ................................................................................................ 8 1.5 Huvigrupid ..................................................................................................................... 11 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ......................................................................................... 14 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................. 15 2.1. Elustik ............................................................................................................................ 15 2.1.1. Linnustik ......................................................................................................................... 15 2.1.2 Imetajad ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • (HK) Poolt Käsitletavate Liikide Aktsepteeritud Vaatlused Seisuga 28.07.2020
    Linnuharulduste komisjoni (HK) poolt käsitletavate liikide aktsepteeritud vaatlused seisuga 28.07.2020 Alljärgnevas nimekiras on toodud kõigi HK poolt käsitletavate liikide kõik aktsepteeritud vaatlused. Kui mõni Sinu vaatlus nimekirjast puudub, siis on kaks võimalust - vaatlus on HK-le esitamata jäänud või HK ei ole vaatlust tunnustanud. HK-le teeb muret, et mitmed harulduste kohtajad (eriti rõngastajad) ei ole teateid HK-le läbivaatamiseks esitanud. Vaatlejad peavad arvestama sellega, et kõik HK poolt tunnustamata linnuharulduste kohtamisteated jäävad välja harulduste andmebaasist ja nendega ei arvestata vastava ala linnustiku ülevaadete koostamisel. Palume vaatlejatel oma teated kindlasti ära saata jooksva aasta lõpuks. Ka vanade teadete esitamisega pole kunagi hilja. Kui alljärgnevas nimekirjas on teates isendite, paaride vms. arv märkimata, on mõeldud üht lindu, paari vms. Kui vaatluse koh ta on olemas tõestusmaterjale (foto, video või helilint), siis on see märgitud konkreetse vaatluse järele. Kuna Eesti administratiivne jaotus on pidevalt muutunud, siis andmete võrreldavuse huvides kasutab HK kohanimede esitamisel põhiliste haldusüksustena ajaloolisi kihelkondi. Kihelkonnad on ornitoloogiliselt aktiivsest perioodist (1840-2020) poole kestel käibinud ka ametlike haldusüksustena ning neid kasutatakse tänini näiteks keele-, rahva- jms. teadustes. Aastatel 2009-2011 tähistati kihelkonnapiirid Eesti kõigi riigimaanteede ääres vastavate siltidega ning need on kujutatud ka "Regio" Eesti teede atlase (alates 2012). Kasutatud lühendid.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
    gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti
    [Show full text]
  • Kura Kurgu Hoiuala, Vesitükimaa Hoiuala, Vesitükimaa Laidude Ja
    Kura kurgu hoiuala, Vesitükimaa hoiuala, Vesitükimaa laidude ja Vesitükimaa hallhülge püsielupaiga kaitsekorralduskava 2017-2026 Keskkonnaamet 2015 Keskkonnaamet 2017 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................... 9 1.2. MAAKASUTUS .............................................................................................................................. 11 1.3. HUVIGRUPID ................................................................................................................................ 18 1.4. KAITSEKORD................................................................................................................................ 19 1.4.1. Kura kurgu hoiuala ja Vesitükimaa hoiuala kaitsekord ................................................ 19 1.4.2. Vesitükimaa laidude kaitsekord ................................................................................. 19 1.4.3. Vesitükimaa hallhülge püsielupaiga kaitsekord .......................................................... 19 1.5. UURITUS ........................................................................................................................................ 20 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................. 20 1.5.2. Riiklik seire ...............................................................................................................
    [Show full text]
  • Sa Eestimaa Looduse Fond
    SA EESTIMAA LOODUSE FOND 2007. a. MAJANDUSAASTA ARUANNE Juriidiline aadress: Riia 185 a Tartu 51014 Äriregistri nr. 90001457 Telefon: 7 428 443 Faks: 7 428 166 E-mail: [email protected] Interneti koduleht: www.elfond.ee Audiitor: OÜ Lekra-Audit Aruandeaasta algus ja 01.01.2007 – 31.12.2007 lõpp: SA Eestimaa Looduse Fond Majandusaasta aruanne 2007 SISUKORD TEGEVUSARUANNE.......................................................................................................3 ELFi tegevusvaldkondade ja projektide põhine ülevaade....................................................................6 Meri.............................................................................................................................................................6 Mets ..........................................................................................................................................................10 Märgalad....................................................................................................................................................11 Loodushoiutööd.........................................................................................................................................13 Liigi- ja koosluste kaitse............................................................................................................................14 ELFi keskkonnaõiguse projektide tegevused aastal 2007.........................................................................17 Säästev areng.............................................................................................................................................21
    [Show full text]
  • Matsalu Rahvuspargi, Rajametsa Hoiuala, Haeska Hoiuala Ja Puiatu Merikotka Kaitsekorralduskava 2015‒2024
    Matsalu rahvuspargi, Rajametsa hoiuala, Haeska hoiuala ja Puiatu merikotka kaitsekorralduskava 2015‒2024 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1.1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................... 5 1.1.1. Asukoht ja abiootilised tingimused ................................................................................... 6 1.1.2. Elustik ............................................................................................................................... 8 1.2. Maakasutus ja -omand ........................................................................................................... 11 1.2.1. Põllumajandus ................................................................................................................. 14 1.2.2. Metsandus ....................................................................................................................... 15 1.2.3. Roovarumine ................................................................................................................... 15 1.3. Huvigrupid ............................................................................................................................. 18 1.4. Kaitsekord .............................................................................................................................. 20 1.4.1. Rahvusvaheline staatus
    [Show full text]