DOCSLIB.ORG

Kura Kurgu Hoiuala, Vesitükimaa Hoiuala, Vesitükimaa Laidude Ja

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kura Kurgu Hoiuala, Vesitükimaa Hoiuala, Vesitükimaa Laidude Ja Kura kurgu hoiuala, Vesitükimaa hoiuala, Vesitükimaa laidude ja Vesitükimaa hallhülge püsielupaiga kaitsekorralduskava 2017-2026 Keskkonnaamet 2015 Keskkonnaamet 2017 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................... 9 1.2. MAAKASUTUS .............................................................................................................................. 11 1.3. HUVIGRUPID ................................................................................................................................ 18 1.4. KAITSEKORD................................................................................................................................ 19 1.4.1. Kura kurgu hoiuala ja Vesitükimaa hoiuala kaitsekord ................................................ 19 1.4.2. Vesitükimaa laidude kaitsekord ................................................................................. 19 1.4.3. Vesitükimaa hallhülge püsielupaiga kaitsekord .......................................................... 19 1.5. UURITUS ........................................................................................................................................ 20 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................. 20 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................ 21 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus .............................................................................. 24 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ...................................................................................... 26 2.1. ELUSTIK ......................................................................................................................................... 26 2.1.1. Taimed ...................................................................................................................... 26 2.1.1.1. Emaputk (Angelica palustris) ........................................................................................ 27 2.1.1.2. Oja-haneputk (Berula erecta) ....................................................................................... 28 2.1.1.3. Püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) ........................................................... 29 2.1.2. Imetajad .................................................................................................................... 29 2.1.2.1. Hallhüljes (Halichoerus grypus) .................................................................................... 29 2 2.1.3. Kalad ......................................................................................................................... 31 2.1.4. Kahepaiksed .............................................................................................................. 34 2.1.5. Putukad ..................................................................................................................... 34 2.1.6. Linnud ....................................................................................................................... 34 2.1.6.1. Merelinnustik ................................................................................................................ 35 2.1.6.1.1. Merel peatuvad veelinnud ..................................................................................... 36 2.1.6.1.2. Laidudel pesitsevad ja hoiualal toituvad linnuliigid ............................................... 36 2.1.6.1.3. Läbirändavad linnuliigid ......................................................................................... 37 2.1.6.2. Maismaalinnustik.......................................................................................................... 37 2.1.6.2.1. Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) .......................................................................... 38 2.2. ELUPAIGAD ................................................................................................................................... 46 2.2.1. Mereelupaigad........................................................................................................... 54 2.2.1.1. Veealused liivamadalad (1110) ................................................................................. 56 2.2.1.2. Liivased ja mudased pagurannad (1140) .................................................................. 56 2.2.1.3. Rannikulõukad (1150) ............................................................................................... 57 2.2.1.4. Karid (1170) ............................................................................................................... 57 2.2.2. Maismaaelupaigad ..................................................................................................... 58 2.2.2.1. Esmased rannavallid (1210).......................................................................................... 63 2.2.2.2. Püsitaimestuga kivirannad (1220) ................................................................................ 63 2.2.2.3. Soolakulised muda- ja liivarannad (1310) .................................................................... 64 2.2.2.4. Väikesaared ning laiud (1620) ...................................................................................... 64 2.2.2.5. Rannaniidud (1630*) .................................................................................................... 64 2.2.2.6. Püsitaimestuga liivarannad (1640) ............................................................................... 65 2.2.2.7. Hallid luited (2130*) ..................................................................................................... 66 2.2.2.8. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) ...................................................................... 66 2.2.2.9. Lood (6280*) ................................................................................................................. 67 2.2.2.10. Sinihelmikakooslused (6410) ...................................................................................... 67 2.2.2.11. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ...................................................................... 68 2.2.2.12. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ..................................................... 69 2.2.2.13. Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) ................................................. 69 2.2.2.14 Liigirikkad madalsood (7230) ....................................................................................... 70 2.2.2.15. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ........................................................................ 71 2.3. MUUD VÄÄRTUSED .................................................................................................................... 71 2.3.1. Muinsuskaitse- ja pärandkultuuriväärtused ................................................................ 71 2.3.2. Ürglooduse objektid ................................................................................................... 73 3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS .............. 76 3 3.1. KÜLASTUSTARISTU ................................................................................................................... 76 3.2. KÜLASTUSPROBLEEMID .......................................................................................................... 77 4. ALAGA SEOTUD PLANEERINGUD JA ARENGUDOKUMENDID .......................................... 78 5. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE .................... 79 5.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS............................................................................................................ 79 5.1.1. Inventuurid, seire, uuringud ....................................................................................... 79 5.1.1.1. Riiklik seire .................................................................................................................... 79 5.1.1.2. Linnustiku seire ............................................................................................................. 79 5.1.1.3. Emaputke olemasolevate ja potentsiaalsete leiukohtade inventuur .......................... 81 5.1.1.4. Esmaste rannavallide inventeerimine Sõrve poolsaare tipus. ..................................... 81 5.1.1.5. Lohesurfi mõju uuring linnustikule ............................................................................... 81 5.1.2. Elupaikade hooldus- ja taastamistööd ........................................................................ 81 5.1.2.1. Poollooduslike koosluste hooldamine .......................................................................... 81 5.1.2.2. Poollooduslike koosluste taastamine ........................................................................... 82 5.1.3. Taristu ....................................................................................................................... 86 5.1.3.1. Kaitstavate alade tähistamine ja piiritähiste hooldus .................................................. 86 5.1.3.2. Infotahvli paigaldamine ja hooldamine ........................................................................ 87 5.1.3.3. Ligipääsuteede korrastamine ......................................................................................
Load more

Recommended publications
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.3 Väinamere W-osa Uuendatud 01.05.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Neljas väljaanne aprill 2016 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele http://www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 10, 13, 20, 30, 31, 43, 44, 49 4.
    [Show full text]
  • Linnuharuldused Eestis 2003 - 2004
    Hirundo 18: 67-102 (2005) LINNUHARULDUSED EESTIS 2003 - 2004 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 5 Margus Ots, Aivo Klein Eesti Ornitoloogiaiihing, pk. 227, 50002 Tartu Kokkuv6te. Kaesolev aruanne on Eesti linnuharulduste ltomisjoni viies kokkuv6te meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Loplik hinnang anti 214 teatele, neist 177 aastatest 2003-2004. Teadetest kinnitati 192 (90%) ja liikati tagasi 22. Eesti lindude nimekirja lisandus 6 ~iutliiki ja 1 alamliik, lisaks veel iiks teadmata paritoluga ja kaks vangistusest lahtipaasenud liiki. T6estati iihe uue linn~~liigi pesitsemine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2004 kokku 350 loodusliku paritoluga ja meil v6i naabermaades piisiva asurko~inamoodustanud sissetalutud liiki, 6 liiki teadmata paritoluga ja 10 liiki vangistusest paasenud Ijnde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvbtete avaldamist meil harva kohatavate lindude kohta. Kaesolev aruanne on jarjekorras viies ja kasitleb perioodi 2003.-2004. a. T5iendavalt on aruandes ara toodud ka seni avaldamata teated varasemal ajal kohatud haruldustest, mille kohta varein otsus puudus vbi millised alles niiiid hilinemisega HK-le labivaatamiseks esitati. Komisjoni koosseis ja tookord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete labivaatamisel viis pbhiliiget - Margus Ellermaa, Aivo Klein, Vilju Lilleleht, Margus Ots (esimees) ja Uku Paal (sekretar) - ja kolm varuliiget (Mati Kose, Eerik Leibak ja Hannes Pel~lak),kes asendasid vajadusel pbhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid teated igaiiks eraldi labi ja andsid neile sbltulnatu hinnangu. Kui kogunes vahemalt neli heakskiitvat otsust ja viies otsus ei oln~id tagasiliikkav, loeti teade vastuvbetuks, ning kui vahemalt kolm liiget otsustas teadet mitte tunnustada, loeti see tagasilukatuks. Muudel puhkudel arutati teadet komisjoni koosolekul ning vajadusel tehti l6plik otsus haaletamise tee].
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Jänesed: Põnevad Maailmakodanikud Populaarteaduslik Ajakiri
    Jänesed • Tirtsud ja ritsikad • Muistne sadam Saaremaal • Looduslikud pühapaigad • Ludwig Riedel • Geoturism EESTI LOODUS VEEBRUAR 2/2014 Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 3,50 € VEEBRUAR 2/2014 ) võrguväljaanne ( 2228-3692 ISSN ) trükis ( 0131-5862 ISSN Eestis tundmatu, Tartus tegutsenud botaanik LudwigRiedel Eestis tundmatu, Tartus Looduslikud pühapaigad, kaitsemetsad jaJärvselja Looduslikud pühapaigad,kaitsemetsad maailmakodanikud Jänesed: põnevad Jänesed: põnevad Muistne sadamakoht Saaremaal Muistne sadamakoht autoriõigus MTÜ Loodusajakiri METSIKUS LOODUSES SP 10 75 135 180 300 600 SP SUPER TELEOBJEKTIIV SINU PEEGELKAAMERALE Tamron SP 150–600MM F/5-6.3 DI VC USD võimaldab sul jäädvustada metsikut loodust kogu selle mitmekesisuses. Linnud, loomad ja kauged maastikud. Uue Tamroni super teleobjektiiviga pääsed lähemale kui iial varem ja saad heita pilgu seni kättesaamatule! Vaata Tamroni SP UUS objektiivide kohta lisainfot ja uuri testide tulemusi internetis. Soodushind Photopointis 1099€ (tavahind 1399€) Pakkumine kehtib kuni 28.02.2014, vaata lähemalt www.photopoint.ee www.tamron.eu autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SISUKORD | Haavikuemand Foto: Remo Savisaar 65. aastakäik Nr 2, veebruar 2014 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg maausulisi ühendava Maavalla koja vanema Ahto Kaasikuga ajas 3 Sõnumid juttu Rainer Kerge Õhtulehest 7 Veebivalvur 39 EL küsib: vastavad Heikki Kalle ja 8 Kas tunneme jäneseid? Jalmar Mandel Anne Kirk tutvustab jäneseliste 40 Järvselja looduskaitseala ja seltsi ja iseäranis kaht meil elavat õpperada
    [Show full text]
  • Väinamere S-Osa
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.1 Väinamere S-osa Uuendatud 01.09.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Kolmas väljaanne veebruar 2015 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 12, 15, 20, 21, 28, 49 3.
    [Show full text]
  • Lisandus 1 Karjamõis
    TORGU VALLA ARENGUKAVA 2010-2020 2010 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 PÕHIMÕISTED ......................................................................................................................... 4 1. Ülevaade Torgu vallast .......................................................................................................... 5 1.1. Lühidalt ajaloost .............................................................................................................. 5 1.2 Asend maakonnas ............................................................................................................. 6 1.3. Maa .................................................................................................................................. 7 1.4. Maavarad ......................................................................................................................... 8 1.5. Elanikkond ...................................................................................................................... 9 1.6. Piirkonda iseloomustavad loodusobjektid, ehitised, marsruudid .................................. 10 1.7. Valitsemine ja haldamine ............................................................................................. 14 1.7.1 Valitsus- ja haldusorganisatsioonid ......................................................................... 14 1.7.2 Valla eelarve ...........................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • Laevateed Haapsalu Eeslahel Haapsalu Laht Fairways
    LAEVATEED HAAPSALU EESLAHEL Käesoleval infolehel kajastatud laevateede kohta kehtivad navigatsioonikaardid: nr 503 (1: 100 000), nr 616 (1: 50 000) ja atlase 2. osa 168,3° 2 (0 ) LFl.10s RW 4 G (0 ) Obstn9? ) 5 [ 4 ) ! 29 0 a 7 04 = (19) ) Hallikivi madal ) (23) h =Suurrahu 32 ) a137,7° = ) (2 ) = = = = = (1) ) 3 )(35) = = = ) = 0 ) = = Tjuka = 3 Wk = = = Väike-Tjuka= = (1) Spoil Ground 5 9? = = = ) 1 ( a ) = ) = = = = (disused) 4 # = = = = = = = = (35) a = = G = = = = = ) ` = = = = = (0=2) = = = = ) Paslepa= = = Diby ps 185° (R Lts) 12 = G = = = = = = W= = laht = (84) = 14 )(02) = = = G a( = 2Bns = 0 = E (02) c RYR 1 = = = = ) G5 = EG = ) St = = = Iso.2s12M = (01)= Q.R.1s6ME q o q o q o q o q o q o = Ramsi = a( cG = ps G q o q o q o q o q o q o q Norrby EG = = = = o Paslepa oq = = Seasaar)= a#G Noarootsi ps oqoq=oqo=qoqoqoqoqoq` q o q o q o q o q o q o q o q o o q o q o q Oc.R.2s6M = q o q o q = Iso.4s12M = = = (01) = a( c = ) = ) oq #(06) = V o o s ia( ak) u r k = ) = 04= a# VORMSI = (1) = G c ) 07 = (04) 152,7°- 332,7° ) 5 = (06) ) (1 ) ) 3 1 (09) 5 ) EG = G ) ) EE Sviby sadam E Spoil Ground (01) Österby Q.1s4M ) 0 G = =(02) (2) (disused) 6 sadam Oc.6s6M G (2 ) oqoq ) 7 G o q E E o ) ` ) = a qoqoqoq (1 ) ) = = G (18) Långaurn = Si.S 5 = ( ) (12) = ) :oqoqoqo (02) ) Iso.2s6M 08 oqoqo Sviby laht (06) = ) q (13) (15) G (07) = ) G qoqoq c ) (26) a( Haapsalu laht (06) = ) (2 ) q ) 7 213,7° ) E ) 04o G ( a ? 3 E q ) 0 G ` ) # 6 c ( # oqoq 9 c oqoqoqo `G a o q o q o q o q o q o q o q o q (16) o a 19 # ( (25) (17) a(a # a (1) 07 a( a a 07
    [Show full text]