Sa Eestimaa Looduse Fond

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Sa Eestimaa Looduse Fond SA EESTIMAA LOODUSE FOND 2007. a. MAJANDUSAASTA ARUANNE Juriidiline aadress: Riia 185 a Tartu 51014 Äriregistri nr. 90001457 Telefon: 7 428 443 Faks: 7 428 166 E-mail: [email protected] Interneti koduleht: www.elfond.ee Audiitor: OÜ Lekra-Audit Aruandeaasta algus ja 01.01.2007 – 31.12.2007 lõpp: SA Eestimaa Looduse Fond Majandusaasta aruanne 2007 SISUKORD TEGEVUSARUANNE.......................................................................................................3 ELFi tegevusvaldkondade ja projektide põhine ülevaade....................................................................6 Meri.............................................................................................................................................................6 Mets ..........................................................................................................................................................10 Märgalad....................................................................................................................................................11 Loodushoiutööd.........................................................................................................................................13 Liigi- ja koosluste kaitse............................................................................................................................14 ELFi keskkonnaõiguse projektide tegevused aastal 2007.........................................................................17 Säästev areng.............................................................................................................................................21 Teeme ära 2008.........................................................................................................................................22 Maaelu.......................................................................................................................................................23 Loodusharidus...........................................................................................................................................24 Üldtegevused.............................................................................................................................................27 Avalikkussuhted 2007. aastal....................................................................................................................28 Koostöö ja ühistegevus..............................................................................................................................29 Välja antud stipendiumid ja toetused.........................................................................................................30 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE..................................................................32 Juhatuse kinnitus raamatupidamise aastaaruandele...........................................................................32 Bilanss................................................................................................................................................33 Tulude ja kulude aruanne...................................................................................................................34 Netovara muutuste aruanne................................................................................................................36 Raamatupidamise aastaaruande lisad.................................................................................................37 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted.................................37 Lisa 2 Raha ...............................................................................................................................................43 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed.....................................................................................................................43 Lisa 4 Maksud...........................................................................................................................................44 Lisa 5 Pikaajalised finantsinvesteeringud..................................................................................................44 Lisa 6 Tütar- ja sidusettevõtted.................................................................................................................44 Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud...............................................................................................................44 Lisa 8 Materiaalne põhivara......................................................................................................................46 Lisa 9 Kapitali- ja kasutusrent...................................................................................................................47 Lisa 10 Laenukohustused..........................................................................................................................47 Lisa 11 Muud võlad ja eraldised................................................................................................................47 Lisa 12 Sihtkapitalid..................................................................................................................................48 Lisa 13 Sihtfinantseerimine.......................................................................................................................48 Lisa 14 Tehingud seotud osapooltega.......................................................................................................49 Juhatuse allkirjad 2007. a majandusaasta aruandele.........................................................50 Nõukogu allkirjad 2007. aasta majandusaasta aruandele..................................................51 Lisatud audiitori järeldusotsus Juhatuse liige 2 SA Eestimaa Looduse Fond Majandusaasta aruanne 2007 TEGEVUSARUANNE www.elfond.ee SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) on mittetulunduslik valitsusväline keskkonnaorganisatsioon, mis loodi 1991. aastal. ELFi tegevuse eesmärk on Eesti looduse ja keskkonna kaitsmine. ELFi missioon: 1) Eestile omaste koosluste ja maastike säilitamine 2) Ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine 3) Loodusvarade jätkusuutlike kasutuse edendamine 4) Loodust hoidva mõtlemise ja käitumise levitamine ühiskonnas Oma eesmärgi saavutamiseks ELF: 1) kogub ja jaotab sihipäraselt loodus- ja keskkonnakaitseks raha ja muid vahendeid, 2) organiseerib majanduslikku ja moraalset toetust loodus- ja keskkonnakaitsealastele projektidele, mis näevad ette probleemi uurimist, praktiliste kaitseabinõude rakendamist ja avalikkuse informeerimist, 3) algatab ja viib vajaduse korral läbi loodus- ja keskkonnakaitsealaseid projekte, annab välja stipendiume. 2005. aasta detsembrist on ELFi tegevuste põhirõhk suunatud looduskaitselistele tegevustele - metsa, mere, märgalade ja liigikaitsega seonduvale. Tegevuskavade ümbervaatamine toimus ELFi töötajaskonna ja nõukogu poolt. 2007. aastal oli ELFil 430 eraisikust toetajat. Erinevates tegevustes osales vabatahtlikena ligikaudu pooltuhat inimest, kes kõik aitasid kaasa ELFi eesmärkide täitmisele. Vabatahtlikku tööd tehti vähemalt 5000 tundi. Kokku oli ELFil 2007. aastal töös 58 erinevat projekti. Nendest 18 olid passiivsed – möödunud aasta jooksul puudusid konkreetsed tegevused antud projektide osas ja arvestust peeti raamatupidamuslikult. Valdkonniti jaotusid aktiivsed projektid järgmiselt: mets 1, meri 4, märgalad 4, teised looduskaitselised tegevused 13, loodusharidus 13 ja säästev areng 5 ning muu, sh keskkonnaõigus 14. Viimaste hulgas sisaldas 1 projekt endas üldisi tegevusi, mis seotud organisatsiooni tegevustoetusega riigieelarvest, 4 raamatupidamislikku arvestust peeti sihtotstarbeliste annetuste osas. Töölepingu alusel töötas ELFis keskmiselt 18 inimest (9 täisajaga töökohta) ja lisatöid telliti 40 inimeselt. Töötajate palgakulu koos maksudega oli 2007. aastal 2,78 miljonit krooni. Kuna SA Eestimaa Looduse Fond koos Eesti Rohelise Liikumisega loobusid 18. jaanuaril 2005.a. saadud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse edasikaebamisest, tühistamaks keskkonnaministri 15.01.2004 otsust Saaremaa sadama keskkonnamõjude hindamise aruande heakskiitmise kohta, kuulub kohtuotsuste järgi SA Eestimaa Loode Fondilt koos Eesti Rohelise Liikumisega väljamõistmisele 35 000 krooni Keskkonnaministeeriumi kasuks. Seni pole Keskkonnaministeerium nõuet nimetatud summa väljamaksmiseks esitanud. Sisemiste vahendite arvelt on ELF viimastel aastatel finantseerinud Rohelise Värava projekti kulutusi, aastal 2002 summas 208 244, 2003 summas 299709, 2004 summas 351581 krooni. 2005 ja 2006 aastal ettekulutusi ei tehtud. Alates 2007. aastast on Rohelise Värava vastutav Juhatuse liige 3 SA Eestimaa Looduse Fond Majandusaasta aruanne 2007 väljaandja Säästva Arengu Planeerimise ja Tehnoloogiate Sihtasutus, kellega ELF on sõlminud kaubamärgi „Roheline Värav” kasutuslepingu. 2007 aastal laekus kaubamärgi rendile andmisest 75 000.- , projekti lõpetamisega kaasnes kulusid 48 489.- (2006 aasta kohustuste väljamaksmine, venekeelse RV projektist tekkinud miinuse katmine).Kokku on ELFil 2007.a. lõpu seisuga tehtud ettekulutusi RV projektile 598 525 krooni ulatuses. Kaubamärgi rendile andmisest saadud tuludest on planeeritud katta ELFi poolt tehtud ettekulutused aastaks 2011. 2007. aasta käive oli 6,68 miljonit krooni, millest 4,04 miljonit krooni saadi välismaistest allikatest. Eesti riiklike fondide ja riigieelarve raha moodustab ELFi eelarvest 2007. aastal 15 %. T egevjuhtkonna (tegevjuht, raamatupidaja, turundusjuht) töötasud olid 2007.
Recommended publications
  • Haapsalu Linna 2020. Aasta Eelarve Seletuskiri
    18. JAANUAR 2021. A. HAAPSALU LINNA 2021. AASTA EELARVE SELETUSKIRI MARTIN SCHWINDT HAAPSALU LINNAVALITSUS Finantsjuht Sisukord Üldinfo ................................................................................................................................................. 2 Eelarve prioriteet .............................................................................................................................. 3 Makromajanduslik analüüs ............................................................................................................... 3 Finantsdistsipliini meetmed ja nende rakendamata jätmine ................................................................. 4 Põhitegevuse tulud ............................................................................................................................... 4 Maksutulud ....................................................................................................................................... 5 Tulud kaupade ja teenuste müügist .................................................................................................. 6 Saadavad toetused tegevuskuludeks ................................................................................................. 8 Muud tegevustulud ........................................................................................................................... 9 Põhitegevuse kulud .............................................................................................................................. 9 Põhitegevuse
    [Show full text]
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Integrating Cultural Heritage Into Maritime Spatial Planning in the BSR
    Integrating Cultural Heritage into Maritime Spatial Planning in the BSR Final publication of the Baltic Sea Region Integrated Maritime Cultural Heritage Management Project 2017-2020 Integrating cultural heritage into maritime spatial planning in the BSR Final publication of the Baltic Sea Region Integrated Maritime Cultural Heritage Management Project (BalticRIM) 2017-2020 Editors: Marianne Lehtimäki, Sallamaria Tikkanen and Riikka Tevali, Finnish Heritage Agency Authors in bold and contributors: Susanne Altvater, Robert Aps, Leyla Bashirova, Nerijus Blazauskas, Larisa Danilova, Kristjan Herkl, Krista Karro, Krzysztof Kurzyk, Liisi Lees, Marianne Lehtimäki, Paweł Litwinienko, Matthias Maluck, Magdalena Matczak, Joanna Pardus, Iwona Pomian, Janusz Rżycki, Mailis Roio, Lise Schrøder, Laura Seesmeri, Łukasz Szydłowski, Riikka Tevali, Sallamaria Tikkanen, Jakub Turski, Joanna Witkowska, Kamila Zalesiak, Jacek Zaucha, Vladas Zulkus, Daniel Zwick. Layout and graphic design: Mainostoimisto KMG Turku Cover photo: Wreck of Korpostrm Alf, Parainen, Finland. Photo: Maija Huttunen Contact persons for the BalticRIM project: Matthias Maluck, Lead Partner State Archaeology Department of Schleswig-Holstein and Coordinator Susanne Altvater, s.Pro Contact person for cultural heritage: Sallamaria Tikkanen, Finnish Heritage Agency Contact person for MSP: Jacek Zaucha, University of Gdańsk Contact person for BalticRIM Data Portal: Lise Schrder, Aalborg University Disclaimer: The publication is a result of the project “BalticRIM– Baltic Sea Region Integrated Maritime Cultural Heritage Management” (2017–2020). Part-financed by the European Union (European Regional Development Fund). Report content is the sole responsibility of the authors and can in no way be taken to reflect the views of the European Union. Foreword Water connects us, and culture unites. This Council coastal cultural heritage combined their expertise of Baltic Sea States’ motto can be applied as an with the Submariner Network for Blue Growth overall theme for the BalticRIM approach, too.
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • 'Raamatupidamine Ja Maksud 2016'
    TELLIJATELE Nädalavahetus Metsamajandus september 2015 | nr 9 (20) Nord Varaliising OÜ Tel 607 7070 [email protected] www.varaliising.ee | Reede, 25. september 2015 | nr 171 (5298) | 3 eurot SEE UUS RAAMATUPIDAMISE 28.–29. oktoobril 2015 SEADUS PÖÖRAB IKKA KÕIK Swissôtel Tallinn PEA PEALE... konverentsikeskuses AGA MULLE SEE AUSALT ÖELDES MEELDIB, KALLIS! Eesti sisukaim raamatupidamiskonverents ‘Raamatupidamine ja maksud 2016’ Kui Sa arvasid, et raamatupidamise ja maksunduse valdkonnas hetkel midagi t Kas pakendiaruandluse audit jätkub? Tulises paneeldiskussioonis põnevat ei toimu, oled sügavasti eksinud. Kohe-kohe on jõustumas uus oponeerivad ettevõtjate, regulaatori ning audiitorite esindajad. raamatupidamise seadus, mis keerab pea peale senised nõuded ettevõtete aruandlusele. Maksuametil on Sulle varuks nii mitmeidki (loodetavasti t Kuidas toime tulla andmevarguste ja küberrünnakutega? Mart positiivseid!) üllatusi. Ja isegi selline konservatiivne dokument nagu audiitori Mäe jagab näpunäiteid turvariskide juhtimiseks. aruanne on saamas täiesti uut nägu... PwC konverentsil anname põhjaliku ülevaate nii nendest kui muudest eelseisvatest muudatusest ja jagame praktilisi t Maksu- ja Tolliamet teelahkmel. Maksuameti juht Marek Helm soovitusi, kuidas nendega kõige paremini toime tulla. räägib EMTA senistest õppetundidest ja tulevikuvisioonist saada maksude kogujast ettevõtja toetajaks. Olge valmis üllatusteks! Teemade hulgas: t Uus raamatupidamise seadus on jõustumas! Põhjaliku ja praktilise t Uuenev e-Maksuamet ja muud muudatused maksukorralduses.
    [Show full text]
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.3 Väinamere W-osa Uuendatud 01.05.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Neljas väljaanne aprill 2016 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele http://www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 10, 13, 20, 30, 31, 43, 44, 49 4.
    [Show full text]
  • Linnuharuldused Eestis 2003 - 2004
    Hirundo 18: 67-102 (2005) LINNUHARULDUSED EESTIS 2003 - 2004 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 5 Margus Ots, Aivo Klein Eesti Ornitoloogiaiihing, pk. 227, 50002 Tartu Kokkuv6te. Kaesolev aruanne on Eesti linnuharulduste ltomisjoni viies kokkuv6te meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Loplik hinnang anti 214 teatele, neist 177 aastatest 2003-2004. Teadetest kinnitati 192 (90%) ja liikati tagasi 22. Eesti lindude nimekirja lisandus 6 ~iutliiki ja 1 alamliik, lisaks veel iiks teadmata paritoluga ja kaks vangistusest lahtipaasenud liiki. T6estati iihe uue linn~~liigi pesitsemine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2004 kokku 350 loodusliku paritoluga ja meil v6i naabermaades piisiva asurko~inamoodustanud sissetalutud liiki, 6 liiki teadmata paritoluga ja 10 liiki vangistusest paasenud Ijnde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvbtete avaldamist meil harva kohatavate lindude kohta. Kaesolev aruanne on jarjekorras viies ja kasitleb perioodi 2003.-2004. a. T5iendavalt on aruandes ara toodud ka seni avaldamata teated varasemal ajal kohatud haruldustest, mille kohta varein otsus puudus vbi millised alles niiiid hilinemisega HK-le labivaatamiseks esitati. Komisjoni koosseis ja tookord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete labivaatamisel viis pbhiliiget - Margus Ellermaa, Aivo Klein, Vilju Lilleleht, Margus Ots (esimees) ja Uku Paal (sekretar) - ja kolm varuliiget (Mati Kose, Eerik Leibak ja Hannes Pel~lak),kes asendasid vajadusel pbhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid teated igaiiks eraldi labi ja andsid neile sbltulnatu hinnangu. Kui kogunes vahemalt neli heakskiitvat otsust ja viies otsus ei oln~id tagasiliikkav, loeti teade vastuvbetuks, ning kui vahemalt kolm liiget otsustas teadet mitte tunnustada, loeti see tagasilukatuks. Muudel puhkudel arutati teadet komisjoni koosolekul ning vajadusel tehti l6plik otsus haaletamise tee].
    [Show full text]
  • Läänepoolne Kaugeim Maatükk on Lindude Käsutu- Peenemat, Aga Eks Nad Pea Enne Kasvama, Kui Neist Ses Olev Nootamaa Läänemere Avaosas Ja Põhja Pool, Rääkima Hakatakse
    Väikesaared Väikesaartel asuvad Eesti maismaalised äärmuspunk- Ruilaidu, Ahelaidu, Kivilaidu ja Viirelaidu. On ka peoga tid: läänepoolne kaugeim maatükk on lindude käsutu- peenemat, aga eks nad pea enne kasvama, kui neist ses olev Nootamaa Läänemere avaosas ja põhja pool, rääkima hakatakse. Soome lahes on selleks tuletornisaar Vaindloo. Saarte eripalgelisus ja mitmekesisus olenevad enamasti Eesti suuremaid saari – 2,6 tuhande ruutkilomeet- nende pindalast ja kõrgusest, kuid ka geomorfoloogili- rist Saaremaad ja tuhande ruutkilomeetri suurust sest ehitusest, pärastjääaegsest maakerkest, randade Hiiumaad teatakse laialt, Muhumaad ja Vormsit samuti. avatusest tuultele ja tormilainele jm. Saare tuum on Väiksematega on lugu keerulisem ja teadmised juhus- enamasti aluspõhjaline või mandrijää toimel tekkinud likumad. Siiski ei vaidle keegi vastu, et väikesaared on kõrgendik, mida siis meri omasoodu on täiendanud või omapärane, põnev ja huvipakkuv nähtus. kärpinud. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema Väikesaarte arv muutub pidevalt, kuna kiirusega ligi pinnamoe liigestatus. Keerukama maastikuga saared 3 mm aastas kerkiv maapind kallab paljudes kohtades on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Tavaliselt on endalt merevee, kogub pisut lainete või hoovuste too- kõrgem saar ka vanem, aga tugevad kõrgveega tormid dud setteid ja moodustab ikka uusi ja uusi saarekesi. korrigeerivad seda reeglit, kuhjates saare vanematele Teisest küljest kipuvad nii mõnedki vanasti eraldi olnud osadele uusi nooremaid rannavalle. Vanimaks väike- saared nüüd sellesama meretõusu, setete kuhjumise ja saareks Eesti rannikumeres peetakse Ruhnut, mis võis Rand-ogaputk veetaimede vohamise tõttu üksteisega kokku kasvama. saarena üle veepinna tõusta juba Joldiamere taandu- misel üle 10 000 aasta tagasi. Sealsed vanimad ranna- Erinvatel kaartidel on saarte arv erinev. Peamiselt mui- vallid on moodustunud Antsülusjärve staadiumil juba dugi mõõtkava pärast.
    [Show full text]
  • EGT Aastaraamat 2020 ENG.Indd
    YEARBOOK GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Telephone: (+372) 630 2333 E-mail: [email protected] ISSN 2733-3337 © Eesti Geoloogiateenistus 2021 2 Foreword . 3 About GSE . 5 Cooperation . 6 Human resource development . 9 Fieldwork areas 2020 . 12 GEOLOGICAL MAPPING AND GEOLOGICAL DATA Coring – a major milestone in subsurface investigations in Estonia . 13 Coring projects for geological investigations at the GSE in 2020 . 15 Distribution, extraction, and exploitation of construction minerals in Pärnu county . 17 Mineral resources, geophysical anomalies, and Kärdla Crater in Hiiumaa . .22 Geological mapping in Pärnu County . .26 Opening year of the digital Geological Archive . .29 HYDROGEOLOGY AND ENVIRONMENTAL GEOLOGY Status of Estonian groundwater bodies in 2014–2019 . 31 Salinisation of groundwater in Ida-Viru County . .35 Groundwater survey of Kukruse waste rock heap . .37 The quality of groundwater and surface water in areas with a high proportion of agricultural land . .39 Transient 3D modelling of 18O concentrations with the MODFLOW-2005 and MT3DMS codes in a regional-scale aquifer system: an example from the Estonian Artesian Basin . .42 Radon research in insuffi ciently studied municipalities: Keila and Võru towns, Rõuge, Setomaa, Võru, and Ruhnu rural municipalities . .46 GroundEco – joint management of groundwater dependent ecosystems in transboundary Gauja–Koiva river basin . .50 MARINE GEOLOGY Coastal monitoring in 2019-2020 . .53 Geophysical surveys of fairways . .56 Environmental status of seabed sediments in the Baltic Sea . .58 The strait of Suur väin between the Estonian mainland and the Muhu Island overlies a complex bedrock valley . 60 Foreword 2020 has been an unusual year that none of us is likely to soon forget.
    [Show full text]
  • Ecuador & Galapagos
    Estonia, species list and trip report, 26th May to 2nd June 2019 WILDLIFE TRAVEL v Estonia 2019 1 Estonia, species list and trip report, 26th May to 2nd June 2019 # DATE LOCATIONS AND NOTES 1 26th May Flight to Tallinn, travel to western Estoni and Matsalu National Park, nr Puise 2 27th May Matsalu NP, Puise peninsula, Silma nature reserve, Haapsalu 3 28th May Pusie, Pogari-Sassi, Lagleranna matkarada, Udruma meadows, Keemu reserve, Kasari River 4 29th May Puise Nina, Rame junction, Laelatu meadow, Tuhu, Virtsu, Muhu Island- Koguva 5 30th May Loona- Saaremaa island, Viidumae, Kogula, Loode, Hotell Saaremaa, Sorve Peninsula 6 31st May Loona, Kaali Krater, Laidevahe Nature Reserve, Puhtu-Laelatu, Pärnu Nature Reserve 7 1st June Klaara Manni, Sooma Rahuspark 8 2nd June Paljasaare Peninsula Tallinn LIST OF TRAVELLERS Leader and Guide Charlie Rugeroni Wildlife Travel Peeter Vissak NatourEst, Estonia Photos all by Charlie Rugeroni, unless marked PV (Peeter Vissak) and JR (Judith Robinson) Cover: Lady’s Slipper Orchid. Above: Laelatu 2 Estonia, species list and trip report, 26th May to 2nd June 2019 Day 1 Sunday 26th May Outbound to Lennart Meri Tallinn Airport; transfer to Puise Nina Guesthouse We were welcomed to Estonia by Peeter and once our bags were in the minibus we set off west to Puise peninsula and our first night’s guesthouse. The trip, on a Sunday afternoon, was straightforward and quiet. In the late-afternoon-early-evening northern light we were able to catch glimpses of Estonia’s Siberian-like natural forests, its peat bogs, coastal meadows, reed beds and fascinating coastline with innumerable inlets, glacial erratics and its flatness.
    [Show full text]
  • Remarkable Records of Lichens and Lichenicolous Fungi Found During a Nordic Lichen Society Meeting in Estonia
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 57: 73–84 (2020) https://doi.org/10.12697/fce.2020.57.09 Where the interesting species grow – remarkable records of lichens and lichenicolous fungi found during a Nordic Lichen Society meeting in Estonia Ave Suija1, Inga Jüriado1, Piret Lõhmus1, Rolands Moisejevs2, Jurga Motiejūnaitė3, Andrei Tsurykau4,5, Martin Kukwa6 1Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu, Lai 40, EE-51005 Tartu, Estonia. E-mails: [email protected]; [email protected]; [email protected] 2Institute of Life Sciences and Technology, Daugavpils University, Parades 1A, LV-5401 Daugavpils, Latvia. E-mail: [email protected] 3Institute of Botany, Nature Research Centre, Žaliųjų Ežerų 49, LT-08406 Vilnius, Lithuania. E-mail: [email protected] 4Department of Biology, Francisk Skorina Gomel State University, Sovetskaja 104, BY-246019 Gomel, Belarus. E-mail: [email protected] 5Department of Ecology, Botany and Nature Protection, Institute of Natural Sciences, Samara National Research University, Moskovskoye road 34, RU-443086 Samara, Russia 6Department of Plant Taxonomy and Nature Conservation, Faculty of Biology, University of Gdańsk, Wita Stwosza 59, PL-80–308 Gdańsk, Poland. E-mail: [email protected] Abstract: In August 2019, the Nordic Lichen Society held its bi-annual meeting and excursion in south-western Estonia. The most remarkable findings of lichenized and lichenicolous fungi are recorded herewith, including nine new species (of them two lichenicolous), and one new intraspecific taxon for the country. Full species lists are provided for two notable locations, sandstone outcrop at the river Pärnu and an oak woodland in the Naissoo Nature Reserve, for which no previous data were available, to illustrate the importance of collective survey effort.
    [Show full text]
  • Jänesed: Põnevad Maailmakodanikud Populaarteaduslik Ajakiri
    Jänesed • Tirtsud ja ritsikad • Muistne sadam Saaremaal • Looduslikud pühapaigad • Ludwig Riedel • Geoturism EESTI LOODUS VEEBRUAR 2/2014 Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 3,50 € VEEBRUAR 2/2014 ) võrguväljaanne ( 2228-3692 ISSN ) trükis ( 0131-5862 ISSN Eestis tundmatu, Tartus tegutsenud botaanik LudwigRiedel Eestis tundmatu, Tartus Looduslikud pühapaigad, kaitsemetsad jaJärvselja Looduslikud pühapaigad,kaitsemetsad maailmakodanikud Jänesed: põnevad Jänesed: põnevad Muistne sadamakoht Saaremaal Muistne sadamakoht autoriõigus MTÜ Loodusajakiri METSIKUS LOODUSES SP 10 75 135 180 300 600 SP SUPER TELEOBJEKTIIV SINU PEEGELKAAMERALE Tamron SP 150–600MM F/5-6.3 DI VC USD võimaldab sul jäädvustada metsikut loodust kogu selle mitmekesisuses. Linnud, loomad ja kauged maastikud. Uue Tamroni super teleobjektiiviga pääsed lähemale kui iial varem ja saad heita pilgu seni kättesaamatule! Vaata Tamroni SP UUS objektiivide kohta lisainfot ja uuri testide tulemusi internetis. Soodushind Photopointis 1099€ (tavahind 1399€) Pakkumine kehtib kuni 28.02.2014, vaata lähemalt www.photopoint.ee www.tamron.eu autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SISUKORD | Haavikuemand Foto: Remo Savisaar 65. aastakäik Nr 2, veebruar 2014 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg maausulisi ühendava Maavalla koja vanema Ahto Kaasikuga ajas 3 Sõnumid juttu Rainer Kerge Õhtulehest 7 Veebivalvur 39 EL küsib: vastavad Heikki Kalle ja 8 Kas tunneme jäneseid? Jalmar Mandel Anne Kirk tutvustab jäneseliste 40 Järvselja looduskaitseala ja seltsi ja iseäranis kaht meil elavat õpperada
    [Show full text]