ESTIMATION of SEA ICE EXTENT from SENTINEL-1 RADAR DATA in ESTONIAN COASTAL SEA Master’S Thesis
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
MERELINE SAAREMAA Saaremaa
MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks. -
Läänepoolne Kaugeim Maatükk on Lindude Käsutu- Peenemat, Aga Eks Nad Pea Enne Kasvama, Kui Neist Ses Olev Nootamaa Läänemere Avaosas Ja Põhja Pool, Rääkima Hakatakse
Väikesaared Väikesaartel asuvad Eesti maismaalised äärmuspunk- Ruilaidu, Ahelaidu, Kivilaidu ja Viirelaidu. On ka peoga tid: läänepoolne kaugeim maatükk on lindude käsutu- peenemat, aga eks nad pea enne kasvama, kui neist ses olev Nootamaa Läänemere avaosas ja põhja pool, rääkima hakatakse. Soome lahes on selleks tuletornisaar Vaindloo. Saarte eripalgelisus ja mitmekesisus olenevad enamasti Eesti suuremaid saari – 2,6 tuhande ruutkilomeet- nende pindalast ja kõrgusest, kuid ka geomorfoloogili- rist Saaremaad ja tuhande ruutkilomeetri suurust sest ehitusest, pärastjääaegsest maakerkest, randade Hiiumaad teatakse laialt, Muhumaad ja Vormsit samuti. avatusest tuultele ja tormilainele jm. Saare tuum on Väiksematega on lugu keerulisem ja teadmised juhus- enamasti aluspõhjaline või mandrijää toimel tekkinud likumad. Siiski ei vaidle keegi vastu, et väikesaared on kõrgendik, mida siis meri omasoodu on täiendanud või omapärane, põnev ja huvipakkuv nähtus. kärpinud. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema Väikesaarte arv muutub pidevalt, kuna kiirusega ligi pinnamoe liigestatus. Keerukama maastikuga saared 3 mm aastas kerkiv maapind kallab paljudes kohtades on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Tavaliselt on endalt merevee, kogub pisut lainete või hoovuste too- kõrgem saar ka vanem, aga tugevad kõrgveega tormid dud setteid ja moodustab ikka uusi ja uusi saarekesi. korrigeerivad seda reeglit, kuhjates saare vanematele Teisest küljest kipuvad nii mõnedki vanasti eraldi olnud osadele uusi nooremaid rannavalle. Vanimaks väike- saared nüüd sellesama meretõusu, setete kuhjumise ja saareks Eesti rannikumeres peetakse Ruhnut, mis võis Rand-ogaputk veetaimede vohamise tõttu üksteisega kokku kasvama. saarena üle veepinna tõusta juba Joldiamere taandu- misel üle 10 000 aasta tagasi. Sealsed vanimad ranna- Erinvatel kaartidel on saarte arv erinev. Peamiselt mui- vallid on moodustunud Antsülusjärve staadiumil juba dugi mõõtkava pärast. -
EGT Aastaraamat 2020 ENG.Indd
YEARBOOK GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Telephone: (+372) 630 2333 E-mail: [email protected] ISSN 2733-3337 © Eesti Geoloogiateenistus 2021 2 Foreword . 3 About GSE . 5 Cooperation . 6 Human resource development . 9 Fieldwork areas 2020 . 12 GEOLOGICAL MAPPING AND GEOLOGICAL DATA Coring – a major milestone in subsurface investigations in Estonia . 13 Coring projects for geological investigations at the GSE in 2020 . 15 Distribution, extraction, and exploitation of construction minerals in Pärnu county . 17 Mineral resources, geophysical anomalies, and Kärdla Crater in Hiiumaa . .22 Geological mapping in Pärnu County . .26 Opening year of the digital Geological Archive . .29 HYDROGEOLOGY AND ENVIRONMENTAL GEOLOGY Status of Estonian groundwater bodies in 2014–2019 . 31 Salinisation of groundwater in Ida-Viru County . .35 Groundwater survey of Kukruse waste rock heap . .37 The quality of groundwater and surface water in areas with a high proportion of agricultural land . .39 Transient 3D modelling of 18O concentrations with the MODFLOW-2005 and MT3DMS codes in a regional-scale aquifer system: an example from the Estonian Artesian Basin . .42 Radon research in insuffi ciently studied municipalities: Keila and Võru towns, Rõuge, Setomaa, Võru, and Ruhnu rural municipalities . .46 GroundEco – joint management of groundwater dependent ecosystems in transboundary Gauja–Koiva river basin . .50 MARINE GEOLOGY Coastal monitoring in 2019-2020 . .53 Geophysical surveys of fairways . .56 Environmental status of seabed sediments in the Baltic Sea . .58 The strait of Suur väin between the Estonian mainland and the Muhu Island overlies a complex bedrock valley . 60 Foreword 2020 has been an unusual year that none of us is likely to soon forget. -
Nature Tourism Marketing on Central Baltic Islands
Baltic Sea Development & Media Center Nature tourism marketing on Central Baltic islands Tallinn, 2011 Nature tourism marketing on Central Baltic islands. Tallinn, 2011. ISBN 978-9985-9973-5-2 Compilers: Rivo Noorkõiv Kertu Vuks Cover photo: Aerial view on Osmussaar, NW Estonia (photo: E. Lepik) © Baltic Sea Development & Media Center © NGO GEOGUIDE BALTOSCANDIA E-mail: [email protected] EUROPEAN UNION EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND INVESTING IN YOUR FUTURE Release of this report was co-financed by European Re- gional Development Fund and NGO Geoguide Baltoscandia. It was accomplished within the framework of the CENTRAL BALTIC INTERREG IVA Programme 2007-2013. Disclaimer: The publication reflects the authors views and the Managing Authority cannot be held liable for the information published by the project partners. CONTENTS 1. INTRODUCTION....................................................................................... 5 2. THE DEVELOPMENT OF NATURE TOURISM ............................................... 6 2.1. THE HISTORY AND TERMINOLOGY OF NATURE TOURISM ����������������������������� 6 2.2. NATURE TOURISM AND ENVIRONMENTAL AWARENESS ............................... 7 2.3. DEVELOPMENT PERSPECTIVES OF NATURE TOURISM IN BALTIC SEA AREA ���� 10 2.3.1. THE MARKET SITUATION OF ESTONIAN TOURISM SECTOR ....................... 10 2.3.2. TOURISM DEVELOPMENT IN GOTLAND, ÅLAND AND TURKU ARCHIPELAGOS 13 3. OVERVIEW OF THE TOURISM RESOURCES IN THE CENTRAL BALTIC REGION ................................................................................................................ -
Spinning Wool on Kihnu Island the Ecology of Heritage Sheep and Textile Crafts
Name AUTHOR – Template for FormAkademisk https://doi.org/10.7577/formakademisk.4213 Mathilde Frances Lind PhD Candidate Indiana University Bloomington [email protected] Spinning wool on Kihnu Island The ecology of heritage sheep and textile crafts ABSTRACT Wool crafts are an essential part of cultural heritage and daily life on Kihnu Island in Estonia, and they begin with animal husbandry and wool preparation. People and sheep cooperatively produce wool, maintain the land through conservation grazing, and facilitate heritage activities while external and internal conditions and forces, like changing economic and demographic factors, provide challenges and friction. An ecological study of wool crafts in context requires attention to creative processes, tools, materials, landscapes, and human and other-than-human animals that are engaged in complex flows of activity and meaning with one another. Both ethnographic encounters and autoethnographic reflections on craft practice provide vital insight into these entanglements. Keywords: wool crafts, ecology of materials, practice-led research, cultural heritage, animal-human relations INTRODUCTION A small Estonian island in the Gulf of Riga, Kihnu is known for its distinctive handicrafts, traditional music and dance, and cultural landscapes, but many of the most visually iconic parts of Kihnu culture are made with wool. Specifically, the handwoven striped skirts of Kihnu are the most identifiable aspect of local material culture, featuring braided red trim and stunning colors ranging from bright reds and pinks to the more somber shades of blue worn in years of mourning, although hand-knitted mittens, jumpers, hats, socks, and stockings with intricate, high-contrast patterns are also celebrated. While knitters on the island no longer produce most of their yarn by hand, local methods of wool processing and spinning are still known on the island and form a living tradition, in contrast to the overall lack of continuity in traditional spinning knowledge in most of Estonia. -
Coastal Meadow Management
coastal meadow management Best Practice Guidelines The experiences of LIFE-Nature project “Boreal Baltic Coastal Meadow Preservation in Estonia” LIFE00NAT/EE/7083 coastal meadow management Best Practice Guidelines MATSALU ESTONIAN MINISTRY DANCEE NATIONAL PARK OF ENVIRONMENT The experiences of LIFE-Nature project “Boreal Baltic Coastal Meadow Preservation in Estonia” LIFE00NAT/EE/7083 Compiled by Riinu Rannap, Lars Briggs, Kaja Lotman, Ilona Lepik, Voldemar Rannap Translated by Pirkko Põdra Photos Arne Ader, Lars Briggs, Fred Jüssi, Tiit Kaljuste, Mati Kose, Ilona Lepik, Kaja Lotman, Riinu Rannap, Voldemar Rannap, Merike Tamm, Ülle Tamm Drawings Elen Apsalon Layout Eerik Keerend This book has been printed on CyclusPrint recycled paper Ministry of the Environment of the Republic of Estonia Tallinn 2004 ISBN 9985-881-26-5 LIFE-Nature Project By way of introduction. Riinu Rannap, Voldemar Rannap 4 content Management Coastal meadow as a habitat. Kaja Lotman, Ilona Lepik 8 Amphibians • birds • plants Boreal Baltic coastal meadow management for Bufo calamita. Riinu Rannap 26 Restoration of breeding sites for threatened toads on coastal meadows. Lars Briggs 34 Suitable habitat management for Danish bird populations. Ole Thorup 44 Changes of bird communities in relation to management of coastal meadows in Estonia. Andres Kuresoo, Eve Mägi 52 Coastal meadow management from a botanist’s point of view. Tiit Kaljuste 62 Monitoring the Wild gladiolus (Gladiolus imbricatus) population under different meadow management regimes. Marika Kose, Mari Moora 70 Experiences The socio-economic aspect of coastal meadow management: the Matsalu example. Kaja Lotman 72 Managing meadows or managing people? Coastal meadow restoration and management in the Häädemeeste region. -
Precise Hydrodynamic Levelling Using Pressure Gauges with Application to Improvement of the Estonian National Levelling Network
PRECISE HYDRODYNAMIC LEVELLING USING PRESSURE GAUGES WITH APPLICATION TO IMPROVEMENT OF THE ESTONIAN NATIONAL LEVELLING NETWORK RÕHUANDURITEL PÕHINEV TÄPNE HÜDRODÜNAAMILINE LOODIMINE RAKENDATUNA EESTI RIIKLIKU KÕRGUSVÕRGU REKONSTRUEERIMISEL AIVE LIIBUSK A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Geodesy Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks geodeesia erialal Tartu 2013 EESTI MAAÜLIKOOL ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES PRECISE HYDRODYNAMIC LEVELLING USING PRESSURE GAUGES WITH APPLICATION TO IMPROVEMENT OF THE ESTONIAN NATIONAL LEVELLING NETWORK RÕHUANDURITEL PÕHINEV TÄPNE HÜDRODÜNAAMILINE LOODIMINE RAKENDATUNA EESTI RIIKLIKU KÕRGUSVÕRGU REKONSTRUEERIMISEL AIVE LIIBUSK A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Geodesy Väitekiri fi losoofi adoktori kraadi taotlemiseks geodeesia erialal Tartu 2013 Institute of Forestry and Rural Engineering Estonian University of Life Sciences According to verdict No 27 of March 11, 2013, the PhD Committee for Engineering Science of the Estonian University of Life Sciences has accepted this thesis for the defence of degree of Doctor of Philosophy in Geodesy. Opponent: Prof. Markku Poutanen Department of Geodesy and Geodynamics Finnish Geodetic Institute Supervisors: Prof. Artu Ellmann Faculty of Civil Engineering Tallinn University of Technology Ass. Prof. Harli Jürgenson Institute of Forestry and Rural Engineering Estonian University of Life Sciences Language editor: Marguerite Oetjen Defence of this thesis: Estonian University of Life Sciences, room 1A5, Kreutzwaldi 5, Tartu on April 22, 2013 at 12:00. Publication of the thesis is supported by Estonian University of Life Sciences and Doctoral School in the Field of Building and Environmental Engineering. © Aive Liibusk 2013 ISBN 978-9949-484-79-9 (trükis) ISBN 978-9949-484-80-5 (pdf) CONTENTS LIST OF FIGURES .................................................................................... -
Intellectual and Economic Struggles and Landscape Changes on Kihnu Island
Sustainable Development and Planning III 341 Assessing the impact of tourism: intellectual and economic struggles and landscape changes on Kihnu island P.-K. Parts & K. Sepp Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Estonia Abstract Issues of the assessment of the impact of tourism on the cultural environment will be discussed using the example of Kihnu island (Estonia), which has been included in the list of Masterpieces of the Oral and Intangible Heritage of Humanity by UNESCO as the Kihnu Cultural Space. Kihnu is a small island (16.9 km²) near the eastern coast of the Baltic Sea, and has a population of about 530 residents. After the collapse of the Soviet Union, traditional economic activities like fishery and agriculture have undergone a severe decline; instead, new economic activities such as tourism, the sale of traditional delicacies, handicrafts etc., have become an important source of income on Kihnu. These changes have had a great influence on the cultural and natural landscapes of the island, as well as on social and political relationships, and have brought together manifold conflicts between the interests of tourism and the traditional economy, the different agendas of local interest groups and the cultural and economic elite, national policies etc. The interpretive analysis of official planning texts and interviews with different local actors indicated the remarkable sensitivity of the issues concerning tourism, resulting often in a euphemistic way of defining problems and development priorities in the field. As environmental impacts can only be assessed in relation to certain socially defined objectives, the described situation makes it very complicated to assess the impact of tourism or to offer up-to-date recommendations concerning tourism for the protection of both the natural and cultural environment. -
Index Seminum
INDEX SEMINUM ANNO 2016 COLLECTORUM QUAE HORTUS BOTANICUS UNIVERSITATIS TARTUENSIS PRO MUTUA COMMUTATIONE OFFERT Tartu 2016 INDEX SEMINUM ANNO 2016 COLLECTORUM QUAE HORTUS BOTANICUS UNIVERSITATIS TARTUENSIS PRO MUTUA COMMUTATIONE OFFERT TARTU 2016 Indicationes climatices Mediae pluviae per annum pro 30 annis (1981-2010): 680 mm (Tartu-Tõravere) Mediae pluviae in mensibus singulis mm: I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII 48 35 38 30 55 84 72 86 61 69 53 49 Media temperatura per annum pro 30 annis (1981-2010): 5,8°C (Tartu-Tõravere) Mediae temperature in mensibus singulis °C: I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII -4,6 -5,3 -1,0 5,5 11,5 15,0 17,6 16,2 11,0 6,1 0,3 -3,3 Minimum absolutum pro 131 annis: -38,2°C (31.12.1978) Maximum absolutum pro 131 annis: 35,1°C (11.08.1992) Hardiness zone: 5/6 RHS Dictionary of Gardening, 1999, H1(2) European Garden Flora, 1990 ZO - seed from cultivated plant of known wild origin, WS - seed direct from the wild (designations from Transfer Format for Botanic Garden Plant Records, IUCN, 1987). The rest of the seeds belong to class G - from a cultivated plant not of known wild origin. *- minimal amount ˚- stored at 1˚C Cover photo by Katrin Mäeots (Helenium 'Moerheim Beauty') SEMINA ET PLANTIS IN HORTI BOTANICO ET IN LOCIS NATALIBUS COLLECTA MONILOPHYTA ASPLENIACEAE 1. Asplenium septentrionale (L.) Hoffm. ˚ EE-0-TU-2009-0451-2 ZO, Estonia, Prangli Island ATHYRIACEAE 2. Athyrium spinulosum (Maxim.) Milde ˚ 3. -
Väikesaarte Programmi Nõuded
Väikesaarte programmi nõuded Birgit Diedrichsen Riigi Tugiteenuste Keskus/ projektikoordinaator 15.01.2021 1. Programmi eesmärk Kaasa aidata väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi parandamisele. 2. Esmatähtsa teenuse mõiste Programmi raames mõistetakse esmatähtsate teenustena mandri ja saarte vahelist transpordiühendust (sealhulgas ühendust saare ühe keskuse ja sadama vahel), hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, esmatähtsatele teenustele ligipääsetavuse loomist erivajadustega inimestele, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja mootorsõiduki kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu alus- ja põhiharidusele, päästevõimekuse tõstmist, avaliku korra tagamist, sideteenuseid ning kohalikule omavalitsusele kuuluvate eluruumide ehitamist või nende kvaliteedi parandamist. 3. Programmi piirkond Kehtivas väikesaarte nimistus on 16 saart: Abruka, Aegna, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu, Kräsuli, Kõinastu, Manija, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri. 4. Muudatused 2021. aastal I Lisandunud toetatavad tegevused: • elektriautode laadimispunktide paigaldamine väikesaartele; • tõsteseadmete soetamine ja paigaldamine väikesaartel asuvatesse sadamatesse; • avaliku korra tagamiseks turvakaamerate soetamine; • kohaliku omavalitsuse omandis oleva ning esmatähtsat teenust osutavale ametnikule või töötajale mõeldud eluruumi juurde kuuluva abihoone ehitus või kvaliteedi parandamine. 5. Muudatused 2021. aastal II Sadamate arendamisel toetatakse -
Kõik Vajalik Õnnestunud Sündmuse Jaoks
Firmapidu 19. aprill 2017 | Eriväljaanne KÕIK VAJALIK ÕNNESTUNUD SÜNDMUSE JAOKS Gurmee Catering − alati tipptasemel maitseelamus, teenindus ja vajadusel abi sündmuse planeerimisel. www.gurmeecatering.ee • [email protected] • tel 602 4836 Reklaamiosakond Firmapidu tel 667 0105 2 REKLAAM [email protected] 19. aprill 2017 SUVEPÄEVAD NAVESTI JÕE KALDAL Majutus suvepäevadeks kuni 100 voodikohta, lisaks telkimisvõimalus Toitlustamine kuni 300 külalist- väärtustades kohaliku toorainet Aktiivsed tegevused Forellipüük Seminarid Kanuumatkad www.vanaoue.ee I Tel 512 2846 I [email protected] Firmapidu 19. aprill 2017 3 SISUKORD Lk 4, 5 Uudised Lk 10, 11 Catering on Lk 16 Pisut seiklust Uudised pakuvad firmaüritustele tegevusi nii linnas enamat kui lihtsalt aitab luua õlg õla kui ka maal. Miks mitte minna kogu ettevõtte rahvaga Valgamaale metsaistutamistalgutele või siis loodust toitlustamine tunnet nautima Kaisma terviserajale? Mõne ajurünnaku võib maha pidada vastavatud Tallinna restoranides, ajades Lisaks maitsvale toidule ja kiirele teenindusele on toit- Üks idee ettevõttes pisut närvikõdi tekitada on viia tööasju, samal ajal tutvudes uute kohtadega. lustusteenusest saanud üks peo trumpe, kus menüü ja kolleegid lasketiiru. See võib tunduda ohtlik, aga kui peolaud kujundatakse vastavalt temaatikale. instruktor on laskja kõrval ja instrueerib personaal- selt igaüht, on see ohutum kui ATV-sõit. Lk 6, 7 Sündmust Lk 12, 13 Mööda korralda agentuuriga, veeteed firmapeole kellega on hea klapp Napsuvõtule pole sündmusekorraldajaid appi vaja, väikesaarel küll aga tasub nad mängu kutsuda, kui midagi üritu- Eestis on tuhandeid saari, aga suvepidustusteks sobi- se tulemusena paremaks peab muutuma. vad vast mõnikümmend. Millise sõiduriistaga neid külastama pääseb? Lk 14 Meeldejääv LK 18, 19 Kihisevad firmapidu koos suvejoogid Suviste firmapidude värskenduseks tasub valida min- gi vahuvein – mulliga jookide spekter on niivõrd lai, koorimuusikaga et sealt leiab sobiva märjukese ka kõige nõudlikuma- Kuigi inimestel kipub koorimuusika seostuma eelkõi- le maitsemeelele. -
Kihnu, Manilaid Et Ruhnu : Au Sujet Des Relations Homme-Nature Sur Les Îles Estoniennes Du Golfe De Riga
Dynamiques environnementales Journal international de géosciences et de l’environnement 42 | 2018 Du glint baltique au lac Peïpous Kihnu, Manilaid et Ruhnu : au sujet des relations Homme-Nature sur les îles estoniennes du Golfe de Riga Anatole Danto Édition électronique URL : https://journals.openedition.org/dynenviron/1778 DOI : 10.4000/dynenviron.1778 ISSN : 2534-4358 Éditeur Presses universitaires de Bordeaux Édition imprimée Date de publication : 1 juillet 2018 Pagination : 94-121 ISSN : 1968-469X Référence électronique Anatole Danto, « Kihnu, Manilaid et Ruhnu : au sujet des relations », Dynamiques environnementales [En ligne], 42 | 2018, mis en ligne le 01 juin 2019, consulté le 09 juillet 2021. URL : http:// journals.openedition.org/dynenviron/1778 ; DOI : https://doi.org/10.4000/dynenviron.1778 La revue Dynamiques environnementales est mise à disposition selon les termes de la Licence Creative Commons Attribution - Pas d'Utilisation Commerciale - Pas de Modification 4.0 International. Kihnu, Manilaid et Ruhnu : au sujet des relations Homme-Nature sur les îles estoniennes du Golfe de Riga Anatole Danto Univ Rennes, IEP Rennes, CNRS, ARENES – UMR 6051, F-35000 Rennes, France RTPi ApoliMer, CNRS, CEBC – UMR 7372, F-79360 Villiers-en-Bois, France [email protected] English text p. 314 Résumé Cet article a pour but d’examiner les relations entre l’homme et la nature dans les contextes côtiers et insulaires, à partir d’enquêtes ethnographiques de terrain menées au cours des quatre dernières années sur les îles de Kihnu, Manilaid et Ruhnu (partie estonienne du Golfe de Riga). Il cherche à déchiffrer le socio- écosystème particulier qui s’est installé sur ces trois îles, dont les communautés vivent au quotidien avec la mer.