DOCSLIB.ORG

Kõik Vajalik Õnnestunud Sündmuse Jaoks

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kõik Vajalik Õnnestunud Sündmuse Jaoks Firmapidu 19. aprill 2017 | Eriväljaanne KÕIK VAJALIK ÕNNESTUNUD SÜNDMUSE JAOKS Gurmee Catering − alati tipptasemel maitseelamus, teenindus ja vajadusel abi sündmuse planeerimisel. www.gurmeecatering.ee • [email protected] • tel 602 4836 Reklaamiosakond Firmapidu tel 667 0105 2 REKLAAM [email protected] 19. aprill 2017 SUVEPÄEVAD NAVESTI JÕE KALDAL Majutus suvepäevadeks kuni 100 voodikohta, lisaks telkimisvõimalus Toitlustamine kuni 300 külalist- väärtustades kohaliku toorainet Aktiivsed tegevused Forellipüük Seminarid Kanuumatkad www.vanaoue.ee I Tel 512 2846 I [email protected] Firmapidu 19. aprill 2017 3 SISUKORD Lk 4, 5 Uudised Lk 10, 11 Catering on Lk 16 Pisut seiklust Uudised pakuvad firmaüritustele tegevusi nii linnas enamat kui lihtsalt aitab luua õlg õla kui ka maal. Miks mitte minna kogu ettevõtte rahvaga Valgamaale metsaistutamistalgutele või siis loodust toitlustamine tunnet nautima Kaisma terviserajale? Mõne ajurünnaku võib maha pidada vastavatud Tallinna restoranides, ajades Lisaks maitsvale toidule ja kiirele teenindusele on toit- Üks idee ettevõttes pisut närvikõdi tekitada on viia tööasju, samal ajal tutvudes uute kohtadega. lustusteenusest saanud üks peo trumpe, kus menüü ja kolleegid lasketiiru. See võib tunduda ohtlik, aga kui peolaud kujundatakse vastavalt temaatikale. instruktor on laskja kõrval ja instrueerib personaal- selt igaüht, on see ohutum kui ATV-sõit. Lk 6, 7 Sündmust Lk 12, 13 Mööda korralda agentuuriga, veeteed firmapeole kellega on hea klapp Napsuvõtule pole sündmusekorraldajaid appi vaja, väikesaarel küll aga tasub nad mängu kutsuda, kui midagi üritu- Eestis on tuhandeid saari, aga suvepidustusteks sobi- se tulemusena paremaks peab muutuma. vad vast mõnikümmend. Millise sõiduriistaga neid külastama pääseb? Lk 14 Meeldejääv LK 18, 19 Kihisevad firmapidu koos suvejoogid Suviste firmapidude värskenduseks tasub valida min- gi vahuvein – mulliga jookide spekter on niivõrd lai, koorimuusikaga et sealt leiab sobiva märjukese ka kõige nõudlikuma- Kuigi inimestel kipub koorimuusika seostuma eelkõi- le maitsemeelele. ge laulupeoga ning sellise muusika tellimine firma- peole on ebaharilik, on sajad ettevõtted seda teinud. Koorimuusika muudab ürituse eriliseks ja külalistele Lk 20 Õnnestunud meeldejäävaks. firmapeo retsept: 1 osa head toitu + 2 osa mõnusat FOTO: JAREK JÕEPERA seltskonda + 3 osa Lk 8 ROI – põnevat ajaviidet sportlikud trendid Kui firma korraldab oma töötajatele peo, suve- või tal- vepäevad, siis on suurepärane, kui lisaks heale söögile ja joogile pakutakse veel midagi, kas see on siis mingi firmakingituste ees kava, kontsert, enesearenduse või isetegemise töö- maailmas tuba. Kohe on algamas suvehooaeg ning tulemas on mitme- LK 22 Kokkuvõte sugused firmaüritused, kuhu ette võtted otsivad brän- diga sobivaid reklaamrõivaid. Üha rohkem eelistatak- Artiklid on sündinud reklaamiosakonna ja firmade se firmakingina spordirõivaid. FOTO: MEELIS PILLER koostöös. TALLINNA ILUSAIMA MEREVAATEGA IGA-PÄEVA RESTO PIRITA RANNAHOONES, MERIVÄLJA TEE 5 St. Patrick’sid asuvad: Foorumi keskuses Narva mnt 5, Vanalinnas Suur-Karja 8 Pirital Merivälja tee 5 ja Rocca al Mare keskuses www.patricks.ee Reklaamiosakond Firmapidu tel 667 0105 4 UUDISED [email protected] 19. aprill 2017 Uus seiklusmäng – Hea idee Karl Väino mõistatus Kevadise seminaride hooaja alguses on seiklustekorraldajal OÜ 360 KRAADI tervisesündmuse valmis saanud uue mängu, mis just häs- ti sobib seminarijärgseks meeskonnatöö tegevuseks! Uus mäng Karl Väino mõistatus sobib organiseerimiseks just neile, kes otsivad väljakutset ja põne- vust ning pisut ajude ragistamist! Mängus on vähe liikumist, kuid palju tiimiga koos koodide murdmist ja koos tegemist! See mäng on nagu tagurpidi exit room, kust ei ettevõttes tule välja saada, vaid n-ö kasti sisse saada. Ehk siis kast tuleb avada! Mängus ei võeta selgitada ühte võidutii- mi, vaid võitjad on kõik, kes suudavad kas- Koolitaja ja personaaltreener Mirko Miilits ti avada! Küll esimestel on parem valik sealt on läbi viinud ligi 100 toitumisloengut koos midagi omale preemiaks haarata! kehakoostise mõõtmisega erinevates ettevõte- Legendi järgi on meil üks lukustatud tes ja kohalikes omavalitsustes üle Eesti. Tervi- kast ja salapärane Karl Väinole kuulunud se edendamine ja inimeste motiveerimine te- portfell. Ning portfellist ja selle sisust on gudele on tema missioon ja loenguformaat so- meil 25 koopiat! Ja seal leiduvate eseme- bib selleks ideaalselt. Tänu heale skaleeritavu- te abil tuleb asuda mõistatust lahendama! sele (10–150 või rohkem inimest) sobib toitu- misloeng koos kehakoostise mõõtmisega sisu ja esitluse poolest hästi rikastama mõnd kon- toripäeva või mis tahes tervisele suunatud fir- Naudi kohvi Kingu talus masündmust. Vastuse saab küsimusele, kas dieeditami- Töötoas röstitakse rohelised kohvioad hubases Kin- ne peab olema viimsepäeva võitlus või saab ka gu talu köögis brenneris parajaks (kui tumedat rösti kuidagi teisiti. Miks me ennast paksuks söö- keegi eelistab), seejärel jahvatakse oad käsitsi vanades me? Kuidas ilma kalorite lugemiseta hakka- kohviveskites parajaks ning pannakse kannuga plii- ma saada? Personaaltreener ja koolitaja Mirko dile keema. Miilits toob loengus kuulajateni oma klientide Toimetuste ajal räägitakse kohvijoomise ajaloost ja edulugudel põhinevad nõuanded, mis kesken- sellest, miks see peen jook linnarahva kõrval ka rand- duvad järk-järgulisele harjumuste muutmise- laste seas juba varakult armastatuks ja nõutuks sai. Nau- le toitumises ja liikumises. ditakse värskelt valminud kohvi, mille kõrvale on kind- lasti ka peenemaid küpsiseid. Lisaks pakutakse võrdlu- seks ka viljakohvi. Räägitakse ka randlaste kohvitami- Mirko Miilits – personaaltreener, se kommetest – kuidas koos käidi, mida söödi, millist koolitaja, ettevõtja ja hea tuju mootor rolli kohvitamine kogukonnas mängis. www.rannarahvamuuseum.ee MOTIVATSIOONIÜRITUSED SEMINARIPÄEVAD FIRMAPEOD FIRMAPIDU SAUNAS JA PUBIS • seminariruum- ja tehnika • suupisted ja tervituskohv • lõõgastus eksklusiivses SPA18+ saunakeskuses • 3-käiguline õhtusöök stiilses inglise pubis „Black Rose“ • parkimine hotellili parparklasklas tasuttasutaa Hind: 52 € Läheneme igale pakkumisele personaalselt ning arvestame kõiki Teie vajadusi sündmuse Info ja broneerimine: korraldamisel Telefon: +372 606 1020 www.spatallinn.ee E-mail: [email protected] Firmapidu 19. aprill 2017 5 Neli uut restorani Tallinnas Tallinna restoranimaastik tärkab koos kevadega, todil, et maitsed oleksid võimalikult erksad ja meelde- linn on koguni nelja uue söögi- ja joogikoha võrra rik- jäävad. Pakutakse ka laia valikuga maitsvaid hommi- kamaks saanud. kusööke ning rikkalikke ärilõunaid. Wine Not?, Lai 6 Juur, Valukoja 10 Avatud on uudse kontseptsiooniga veinipood ja ta- Vastavatud gurmeerestorani, mis asub Ülemiste lin- pabaar, kus troonivad Vana Maailma veinid ja maitsvad naosas ajaloolise Dvigateli tehase hoones, peamised suupisted. Külastajatel on võimalik enne ostu maits- märksõnad on Põhjala köök, molekulaargastronoo- ta kõiki müügilolevaid veine ja kõrvale kuulata pere- mia, Eesti talunike puhas toodang, vanad juurviljasor- mees Carlose asjatundlikke veinilugusid. Mõnus ja ko- did, laitmatu teenindus ning suurepärane veinide, šam- Restoran Fredo, dune koht, mis peaks ka kohalikud vanalinna tooma. panjade, konjakite ja Eesti käsitöökohvi valik. Tartu mnt 83 Enoteca Lucca, Terase 16 Kadrioru uusimas joogi- ja söögikohas Enoteca Lucca pakutakse Vana Maailma veinide kaaslaseks Vahe mere köögi ehedaid, lihtsaid toite. Vahemerepära- ne menüü on omakorda tembitud Lähis-Ida nüansside- ga, mis loob üllatavaid maitsekooslusi. Enoteca Lucca asutajad on eelnevalt kätt harjutanud ja tuntust kogu- nud Lucca restoraniga Tallinna servas Tabasalu kül- je all. Seal on rõhuasetus aga vastupidine, restoran on FOTO: RMK peamine. Fredo, Tartu mnt 83 Köök & Baar Fredo, mis asub uues ärihoones Büroo Mine metsa – 83, pakub Euroopa köögi parimaid näiteid, kus mitmed istutama toidud on valmistatud sous-vide ehk n-ö vaakummee- 21. aprilli oodatakse Valgamaale metsa istutama. Ko- Mine Kaisma Suurjärve äärde matkale genud RMK metsamehed jagavad nõuandeid istutajatele. oma kaunite kasesalude, laste mänguväl- Soovijad varustatakse istutustorudega. Osalejaid on kut- Ümber Kaisma Suurjärve lookleb kuue jaku, ujumisbasseini ja järvevaadetega on sutud lõbustama lõõtsamängijad Meel jaToomas Valk. kilomeetri pikkune matkarada, millest loodust armastavale puhkajale tõeliseks Riietuda tuleb vastavalt ilmaoludele. Jalas peavad märjematele aladele on ehitatud 1,5 km pärliks. Tähelepanelik matkaja võib vara- kindlasti olema kummikud või muud metsatööks sobi- laudteed, et tagada mugavam liikumine kevadisel hommikul kuulda või paremalgi likud jala nõud. Võta kaasa jooki – rassides võib kerges- ning vältida pinnase kahjustamist. MTÜ juhtuda näha metsisemängu. Jändrikud ra- ti janu tekkida. Kui soovid osaleda maastikumängus või Järvemaastik renoveeris mullu matkaraja bamännid on lindude mängupuudeks ilm- viktoriinis, võta kaasa nutitelefon. 1,5 km ulatuses ja kerkis ka uus vaatlustorn. selt juba aastasadu. Pilku tõstes võib avasta- Mõtle, mida tahaksid metsa käekäigu kohta RMK Riigikogu liige, MTÜ Järvemaastik ak- da puu tüvel asetsevaid karu küünisejälgi, kogenud spetsialistidelt pärida. Söögipausi ajal on või- tiivne eestvedaja ja projektijuht Andres mis ei ole sinna tekkinud mitte küüniste te- malus teid huvitaval teemal vestelda. Rohkem võimalu- Metsoja selgitas, et varem kahe plangu laiu- ritamise eesmärgil, vaid sulle antakse mär- si metsaistutamiseks leiab koos riigimetsa majandami-
Load more

Recommended publications
  • Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1998, 97, 1531 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 27.10.1998 nr 243 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)paragrahvi 5 lõike 4 japaragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikadening fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurdelisatud). 2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaksKeskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutusHiiumaa Laidude Maastikukaitseala. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uuteriiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala«AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta»(ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. amäärusega nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) onmoodustatud Hiiumaa Rajooni TSNTäitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70«Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»looduskaitse
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • V Ä I N a M E
    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
    [Show full text]
  • ESTIMATION of SEA ICE EXTENT from SENTINEL-1 RADAR DATA in ESTONIAN COASTAL SEA Master’S Thesis
    TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY School of Science Department of Marine Systems ESTIMATION OF SEA ICE EXTENT FROM SENTINEL-1 RADAR DATA IN ESTONIAN COASTAL SEA Master’s thesis Kaari Laanemäe Supervisor: Rivo Uiboupin, PhD Tallinn 2017 Declaration Hereby I declare that this master’s thesis, my original investigation and achievement, submitted for the master’s degree at Tallinn University of Technology has not been submitted for any academic degree. All content and ideas drawn directly or indirectly from external sources are indicated as such. Kaari Laanemäe (Signature and date) Supervisor: Rivo Uiboupin Work meets the requirements for master’s thesis. (Signature and date) Chairperson of the defence panel: Accepted for defence …………………………… (Name, signature, date) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Loodusteaduskond Meresüsteemide instituut JÄÄ ULATUSE MÄÄRAMINE SENTINEL-1 RADAR ANDMETEST EESTI RANNIKUMERES Magistritöö Kaari Laanemäe Juhendaja: Rivo Uiboupin, PhD Tallinn 2017 TABLE OF CONTENTS Abstract ................................................................................................................... 6 Resümee .................................................................................................................. 7 1 Introduction ....................................................................................................... 8 2 Objectives ........................................................................................................ 10 3 Literature review ............................................................................................
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Heltermaa - Sarve - Salinõmme Piirkonna Osaüldplaneering
    Reg. Nr. 10058058 MTR – EH10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba Töö Nr. 05 - 121 E 15/2002 E Tellija: PÜHALEPA VALLAVALITSUS HELTERMAA - SARVE - SALINÕMME PIIRKONNA OSAÜLDPLANEERING PÜHALEPA VALD, HIIUMAA Vaade Heinlaiule Heltermaa sadamast Büroo juhataja arhitekt J. Kuusemets Kärdla, november 2005.a. ________________________________________________________________________ SADAMA 15 TELEFON: 463 2024 A/A 1120049539 KÄRDLA 92412 TELEFAX: 462 2660 HANSAPANK HIIUMAA Heltermaa sadam (vaade merelt) Sarve poolsaare rannik (vaade Heltermaa sadamale) Ranna tee Sarve poolsarel Suuremõisa loss Suuremõisa mõisaait Suuremõisa park Soonlepa mõisa rehi Soonlepa mõisa laut, tall ja viinaköök Salinõmme tee Salinõmme sadam Linnuvaatlustorn Salinõmmes Vaade linnuvaatlustornist Soonlepa lahele Elumaja Kaevatsi laiul Kiviaed Kaevatsi laiul Suitsusaun Saarnaki laiul Pühalepa valla Heltermaa - Sarve - Salinõmme piirkonna osaüldplaneering oktoober 2005 SISUKORD SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 2. Üldiseloomustus 2.1. Lähteolukord 2.2. Planeeritava ala asukoht 2.3. Looduslikud tingimused 2.4. Kaitstavad alad ja objektid 2.5. Olemasolev insenerivarustus 2.6. Senine maakasutus 3. Planeerimislahendus 3.1. Üldlahendus, territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad 3.2. Piirangud maakasutusele 3.2.1. Planeeringust tulenevad piirangud 3.2.2. Mälestised ja loodusobjektid 3.2.3. Teaduslikku ja kultuurilist väärtust omavad riigi kaitse all mitte olevad mälestised 3.2.4. Miljööväärtuslikud maastikud 3.2.5. Metsa kaitsekategooriad 3.2.6. Veekaitsevööndid ja ehituskeeluvööndid veekogudel 3.2.7. Teekaitsevöönd 3.2.8. Liinikoridorid kinnisasjal 3.3. Tehniline infrastruktuur 3.3.1. Veevarustus 3.3.2. Kanalisatsioon 3.3.3. Elektrivarustus 3.4. Ehitamise ja maajaotuse põhimõtted 3.4.1. Detailplaneeringute vajadus 3.4.2. Ehitamine tiheasustusalas 3.4.3. Ehitamine hajaasustusalas 3.5. Keskkonnakaitsenõuded 3.6. Tulekaitsenõuded 3.7. Fotod ja kasutatud materjalid 4.
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • Spinning Wool on Kihnu Island the Ecology of Heritage Sheep and Textile Crafts
    Name AUTHOR – Template for FormAkademisk https://doi.org/10.7577/formakademisk.4213 Mathilde Frances Lind PhD Candidate Indiana University Bloomington [email protected] Spinning wool on Kihnu Island The ecology of heritage sheep and textile crafts ABSTRACT Wool crafts are an essential part of cultural heritage and daily life on Kihnu Island in Estonia, and they begin with animal husbandry and wool preparation. People and sheep cooperatively produce wool, maintain the land through conservation grazing, and facilitate heritage activities while external and internal conditions and forces, like changing economic and demographic factors, provide challenges and friction. An ecological study of wool crafts in context requires attention to creative processes, tools, materials, landscapes, and human and other-than-human animals that are engaged in complex flows of activity and meaning with one another. Both ethnographic encounters and autoethnographic reflections on craft practice provide vital insight into these entanglements. Keywords: wool crafts, ecology of materials, practice-led research, cultural heritage, animal-human relations INTRODUCTION A small Estonian island in the Gulf of Riga, Kihnu is known for its distinctive handicrafts, traditional music and dance, and cultural landscapes, but many of the most visually iconic parts of Kihnu culture are made with wool. Specifically, the handwoven striped skirts of Kihnu are the most identifiable aspect of local material culture, featuring braided red trim and stunning colors ranging from bright reds and pinks to the more somber shades of blue worn in years of mourning, although hand-knitted mittens, jumpers, hats, socks, and stockings with intricate, high-contrast patterns are also celebrated. While knitters on the island no longer produce most of their yarn by hand, local methods of wool processing and spinning are still known on the island and form a living tradition, in contrast to the overall lack of continuity in traditional spinning knowledge in most of Estonia.
    [Show full text]
  • Coastal Meadow Management
    coastal meadow management Best Practice Guidelines The experiences of LIFE-Nature project “Boreal Baltic Coastal Meadow Preservation in Estonia” LIFE00NAT/EE/7083 coastal meadow management Best Practice Guidelines MATSALU ESTONIAN MINISTRY DANCEE NATIONAL PARK OF ENVIRONMENT The experiences of LIFE-Nature project “Boreal Baltic Coastal Meadow Preservation in Estonia” LIFE00NAT/EE/7083 Compiled by Riinu Rannap, Lars Briggs, Kaja Lotman, Ilona Lepik, Voldemar Rannap Translated by Pirkko Põdra Photos Arne Ader, Lars Briggs, Fred Jüssi, Tiit Kaljuste, Mati Kose, Ilona Lepik, Kaja Lotman, Riinu Rannap, Voldemar Rannap, Merike Tamm, Ülle Tamm Drawings Elen Apsalon Layout Eerik Keerend This book has been printed on CyclusPrint recycled paper Ministry of the Environment of the Republic of Estonia Tallinn 2004 ISBN 9985-881-26-5 LIFE-Nature Project By way of introduction. Riinu Rannap, Voldemar Rannap 4 content Management Coastal meadow as a habitat. Kaja Lotman, Ilona Lepik 8 Amphibians • birds • plants Boreal Baltic coastal meadow management for Bufo calamita. Riinu Rannap 26 Restoration of breeding sites for threatened toads on coastal meadows. Lars Briggs 34 Suitable habitat management for Danish bird populations. Ole Thorup 44 Changes of bird communities in relation to management of coastal meadows in Estonia. Andres Kuresoo, Eve Mägi 52 Coastal meadow management from a botanist’s point of view. Tiit Kaljuste 62 Monitoring the Wild gladiolus (Gladiolus imbricatus) population under different meadow management regimes. Marika Kose, Mari Moora 70 Experiences The socio-economic aspect of coastal meadow management: the Matsalu example. Kaja Lotman 72 Managing meadows or managing people? Coastal meadow restoration and management in the Häädemeeste region.
    [Show full text]
  • Intellectual and Economic Struggles and Landscape Changes on Kihnu Island
    Sustainable Development and Planning III 341 Assessing the impact of tourism: intellectual and economic struggles and landscape changes on Kihnu island P.-K. Parts & K. Sepp Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Estonia Abstract Issues of the assessment of the impact of tourism on the cultural environment will be discussed using the example of Kihnu island (Estonia), which has been included in the list of Masterpieces of the Oral and Intangible Heritage of Humanity by UNESCO as the Kihnu Cultural Space. Kihnu is a small island (16.9 km²) near the eastern coast of the Baltic Sea, and has a population of about 530 residents. After the collapse of the Soviet Union, traditional economic activities like fishery and agriculture have undergone a severe decline; instead, new economic activities such as tourism, the sale of traditional delicacies, handicrafts etc., have become an important source of income on Kihnu. These changes have had a great influence on the cultural and natural landscapes of the island, as well as on social and political relationships, and have brought together manifold conflicts between the interests of tourism and the traditional economy, the different agendas of local interest groups and the cultural and economic elite, national policies etc. The interpretive analysis of official planning texts and interviews with different local actors indicated the remarkable sensitivity of the issues concerning tourism, resulting often in a euphemistic way of defining problems and development priorities in the field. As environmental impacts can only be assessed in relation to certain socially defined objectives, the described situation makes it very complicated to assess the impact of tourism or to offer up-to-date recommendations concerning tourism for the protection of both the natural and cultural environment.
    [Show full text]
  • Ots.Paal.Hirundo.2014-2.Pdf
    Hirundo 2014 (2) 44-59 Hirundo ARUANNE Linnuharuldused Eestis 2013 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 12 Margus Ots* & Uku Paal Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu Kokkuvõte Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni kaheteistkümnes kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 110 teatele, neist 99 pärineb 2013. aastast. Teadetest kinnitati 105 (95 %) ja lükati tagasi 5. Eesti lindude nimekirja lisandus 2 uut liiki. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2013 kokku 383 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki. Sissejuhatus teated igaüks eraldi läbi ja andsid neile sõltumatu hinnangu. Kui kogunes Alljärgnevaga jätkab Eesti linnu- vähemalt neli heakskiitvat otsust ja harulduste komisjon (edaspidi HK) viies ei olnud tagasilükkav, loeti teade kokkuvõtete avaldamist meil harva vastuvõetuks ning kui vähemalt kolm kohatavate lindude kohta. Käesolev liiget otsustas teadet mitte tunnustada, aruanne on järjekorras kaheteistkümnes loeti see tagasilükatuks. Muudel ja käsitleb 2013. aastat. Täiendavalt puhkudel arutati teadet komisjoni on aruandes ära toodud ka seni koosolekul ning vajadusel tehti lõplik avaldamata teated varasemal ajal otsus hääletamise teel. kohatud haruldustest, mille kohta otsus siiani puudus või millised alles nüüd Aruandes avaldatavate teadete hilinemisega HK-le läbivaatamiseks käsitlemise ajal oli HK koosseis järgmine: esitati. Margus Ots (esimees ja sekretär, põhiliige), Aivo Klein (põhiliige), Komisjoni koosseis ja töökord Mati Kose (varuliige kuni 21.02.2014), Eerik Leibak (varuliige), Vilju Lilleleht HK koosseisu kuulus avaldatavate (varuliige), Mihkel Metslaid (varuliige teadete läbivaatamisel viis põhiliiget ja alates 29.09.2014), Jan Nordblad neli varuliiget, kes asendavad vajadusel (põhiliige), Uku Paal (põhiliige), Ranno põhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid Puumets (põhiliige) ja Tarvo Valker * E-post: [email protected] (varuliige).
    [Show full text]
  • Kihnu, Manilaid Et Ruhnu : Au Sujet Des Relations Homme-Nature Sur Les Îles Estoniennes Du Golfe De Riga
    Dynamiques environnementales Journal international de géosciences et de l’environnement 42 | 2018 Du glint baltique au lac Peïpous Kihnu, Manilaid et Ruhnu : au sujet des relations Homme-Nature sur les îles estoniennes du Golfe de Riga Anatole Danto Édition électronique URL : https://journals.openedition.org/dynenviron/1778 DOI : 10.4000/dynenviron.1778 ISSN : 2534-4358 Éditeur Presses universitaires de Bordeaux Édition imprimée Date de publication : 1 juillet 2018 Pagination : 94-121 ISSN : 1968-469X Référence électronique Anatole Danto, « Kihnu, Manilaid et Ruhnu : au sujet des relations », Dynamiques environnementales [En ligne], 42 | 2018, mis en ligne le 01 juin 2019, consulté le 09 juillet 2021. URL : http:// journals.openedition.org/dynenviron/1778 ; DOI : https://doi.org/10.4000/dynenviron.1778 La revue Dynamiques environnementales est mise à disposition selon les termes de la Licence Creative Commons Attribution - Pas d'Utilisation Commerciale - Pas de Modification 4.0 International. Kihnu, Manilaid et Ruhnu : au sujet des relations Homme-Nature sur les îles estoniennes du Golfe de Riga Anatole Danto Univ Rennes, IEP Rennes, CNRS, ARENES – UMR 6051, F-35000 Rennes, France RTPi ApoliMer, CNRS, CEBC – UMR 7372, F-79360 Villiers-en-Bois, France [email protected] English text p. 314 Résumé Cet article a pour but d’examiner les relations entre l’homme et la nature dans les contextes côtiers et insulaires, à partir d’enquêtes ethnographiques de terrain menées au cours des quatre dernières années sur les îles de Kihnu, Manilaid et Ruhnu (partie estonienne du Golfe de Riga). Il cherche à déchiffrer le socio- écosystème particulier qui s’est installé sur ces trois îles, dont les communautés vivent au quotidien avec la mer.
    [Show full text]