DOCSLIB.ORG

Ots.Paal.Hirundo.2014-2.Pdf

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Ots.Paal.Hirundo.2014-2.Pdf Hirundo 2014 (2) 44-59 Hirundo ARUANNE Linnuharuldused Eestis 2013 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 12 Margus Ots* & Uku Paal Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu Kokkuvõte Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni kaheteistkümnes kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 110 teatele, neist 99 pärineb 2013. aastast. Teadetest kinnitati 105 (95 %) ja lükati tagasi 5. Eesti lindude nimekirja lisandus 2 uut liiki. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2013 kokku 383 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki. Sissejuhatus teated igaüks eraldi läbi ja andsid neile sõltumatu hinnangu. Kui kogunes Alljärgnevaga jätkab Eesti linnu- vähemalt neli heakskiitvat otsust ja harulduste komisjon (edaspidi HK) viies ei olnud tagasilükkav, loeti teade kokkuvõtete avaldamist meil harva vastuvõetuks ning kui vähemalt kolm kohatavate lindude kohta. Käesolev liiget otsustas teadet mitte tunnustada, aruanne on järjekorras kaheteistkümnes loeti see tagasilükatuks. Muudel ja käsitleb 2013. aastat. Täiendavalt puhkudel arutati teadet komisjoni on aruandes ära toodud ka seni koosolekul ning vajadusel tehti lõplik avaldamata teated varasemal ajal otsus hääletamise teel. kohatud haruldustest, mille kohta otsus siiani puudus või millised alles nüüd Aruandes avaldatavate teadete hilinemisega HK-le läbivaatamiseks käsitlemise ajal oli HK koosseis järgmine: esitati. Margus Ots (esimees ja sekretär, põhiliige), Aivo Klein (põhiliige), Komisjoni koosseis ja töökord Mati Kose (varuliige kuni 21.02.2014), Eerik Leibak (varuliige), Vilju Lilleleht HK koosseisu kuulus avaldatavate (varuliige), Mihkel Metslaid (varuliige teadete läbivaatamisel viis põhiliiget ja alates 29.09.2014), Jan Nordblad neli varuliiget, kes asendavad vajadusel (põhiliige), Uku Paal (põhiliige), Ranno põhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid Puumets (põhiliige) ja Tarvo Valker * E-post: [email protected] (varuliige). Ots, M. & Paal, U. 45 Vaatlusankeetide täitmisest Lisaks linnu kirjeldamisele tuleb ankeeti kirja panna vaatluse täpne aeg HK-s käsitlemisele kuuluva liigi või ja koht ning kõigi vaatlejate täielikud alamliigi isendi kohtamisel tuleb täita nimed. Kui peale Teie vaatlesid sama vaatlusankeet. Nii käsitletavate liikide lindu veel teisedki vaatlejad, ärge nimekiri kui ka vaatlusankeet on jääge lootma nende peale. Kui ei olnud kättesaadavad Eesti Ornitoloogiaühingu kokkulepet teate esitamise kohta, siis veebilehel http://www.eoy.ee, kuid esitage see igaks juhuks ise. ühingu kontorist võib ankeedi saada HK-le teeb jätkuvalt muret, et mitmed ka paberil. Vaatlusankeet tuleb täita harulduste kohtajad ei ole siiani esitanud võimalikult kiiresti, enne kui üksikasjad teateid läbivaatamiseks. Vaatlejad ununevad. Suur abi on teatele lisatud peavad arvestama sellega, et kõik HK fotost, videost ja/või helisalvestisest. poolt tunnustamata linnuharulduste Sellise tõendusmaterjali lisamisel aga kohtamisteated jäävad välja harulduste ei tohi muutuda hooletuks ning ankeet andmebaasist, neid ei avaldata ja tuleb ikkagi võimalikult detailselt ja nendega ei arvestata vastava ala täpselt täita. Sageli on kohatud isendit linnustiku ülevaadete koostamisel. kirjeldatud nii pinnapealselt, et liiki Palume vaatlejatel oma teated alati ära või alamliiki ei ole võimalik üheselt saata kas kohe või hiljemalt vaatlusaasta määrata. Vahel pole välistatud, et lõpuks. Ka vanade teadete esitamisega tegemist võib olla meil tavalisema või pole kunagi hilja. vastupidi – veelgi haruldasema liigiga, kellega vaatleja arvestada ei osanud. Just Läbivaadatud teadete hulk ebapiisav kirjeldamine on peamiseks põhjuseks, miks vaatlusi ei tunnustata. Kokku vaadati läbi ja anti lõplik hinnang Kui mõne liigi mõnda alamliiki peaks 110 teatele, millest 99 olid 2013. aastal tulevikus käsitletama iseseisva liigina, ei ja 11 enne 2013. aastat tehtud vaatluste saa HK teate uuel hindamisel vaadeldud kohta. Teadetest 105 (95%) kinnitati linnu uut liigilist kuuluvust enam ja 5 (5%) lükati tagasi. Et mitme teate pahatihti tuvastada, sest kirjeldus pole kohta pole veel lõplikku otsust tehtud piisavalt põhjalik. ja mõnda on käsitletud korduvalt, siis on Iga linnurõngastaja vastutab selle HK poolt läbi vaadatud vaatluste tegelik eest, et tema märgistatud harulduse hulk suurem. Tagasi lükatud vaatluste kohta täidetaks HK ankeet. Püütud hulk on viimastel aastatel vähenenud, linnu kirjeldamisel peab olema iseäranis sest järjest enamate vaatluste kohta on hoolikas. Lisaks sulestiku detailsele olemas tõendusmaterjali (foto, video või kirjeldamisele tuleb ka linnu mõõdud helisalvestis). põhjalikult kirja panna. Selline põhjalik Kõigi HK poolt käsitletavate kirjeldamine on sageli ainukeseks liikide kõik aktsepteeritud (heaks võimaluseks linnu alamliigilise kiidetud) vaatlused on esitatud Eesti kuuluvuse määramiseks. Linnu Ornitoloogiaühingu veebilehel (http:// rõngastamisel tuleb ankeedis ka linnule www.eoy.ee/yhing/hk/hk_aktsept.pdf). pandud rõnga number ära märkida. 46 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 12 Muutused Eesti lindude nimekirjas isendite hulka 2013. aastal. Arvude asemel on X, kui teateid või linde pole olnud Loodusliku päritoluga liikidest võimalik täielikult loendada (teadmata (kategooria A) lisandusid Eesti lindude arv pesapoegi, andmete puudulikkus, nimekirja 2013. aastal kivipääsuke samad isendid erinevates kohtades või (Ptyonoprogne rupestris) ja liiv-kivitäks samas kohas erinevatel aegadel jne.). (Oenanthe isabellina). Kui teates on isendite, paaride vms. Seisuga 31.12.2013 on Eesti lindude arv märkimata, on mõeldud üht lindu, nimekirjas loodusliku päritoluga paari vms. Kui vaatluse kohta on või meil (või naabermaades) püsiva olemas tõendusmaterjali (foto, video asurkonna moodustanud sissetalutud või helisalvestis), siis on see märgitud liike (kategooriad A, B ja C) 383 liiki. konkreetse teate järele. Teadmata päritoluga (kategooria D) liikide nimekirjas on 5 liiki ja vangistusest Kuna Eesti administratiivne jaotus pääsenud (kategooria E) liikide on pidevalt muutunud, siis andmete nimekirjas 13 liiki. D ja E kategooria liike võrreldavuse huvides kasutab HK põhinimekirja ei kanta. kohanimede esitamisel põhiliste haldusüksustena ajaloolisi kihelkondi. Eesti linnuliikide nimekirja Kihelkonnad on ornitoloogiliselt koostamisel võtab HK aluseks aktiivsest perioodist (1840–2013) Euroopa Harulduskomisjonide Liidu poole kestel käibinud ka ametlike Taksonoomiakomisjoni (AERC TAC) haldusüksustena ning neid kasutatakse ettepanekud (Crochet et al. 2010; Crochet tänini näiteks keele-, rahva- jm et al. 2011; Crochet et al. 2012; Crochet teaduses. Praegune vallasüsteem & Joynt 2012). Käesolevas aruandes põhineb Nõukogude Liidu kolhooside toodud lindude teaduslikud nimetused territooriume järgivail külanõukogude ja taksonoomiline järjestus põhinevadki piiridel, s.t. on ebaloomulik ning AERC TAC soovitustel. pidevalt muutuv. Aastatel 2009–2011 tähistati kihelkonnapiirid Eesti kõigi Teated riigimaanteede ääres vastavate siltidega Järgnevalt on esitatud varasemates HK ning need on kujutatud ka “Regio” Eesti aruannetes avaldamata teated Eestis teede atlase viimastes trükkides. kohatud haruldaste linnuliikide kohta kuni 2013. aasta lõpuni. Kõik need teated Kasutatud lühendid on HK poolt läbi vaadatud ja nende kohta khk. = kihelkond; mk. = maakond (2013. on tehtud heakskiitev või tagasilükkav a. jaotuse järgi, kui erineb põlisest); s. = otsus. Praegu veel käsitluses olevaid saar; is. = isend; 1a = samal kalendriaastal vaatlusi ei avaldata. sündinud; 1a+ = vähemalt eelmisel Liigi nimetuse järel on sulgudes kalendriaastal sündinud; 2a = eelmisel esitatud neli arvu. Esimene arvupaar kalendriaastal sündinud; 2a+ = enne märgib vastavalt linnuleidude (-vaatluste) eelmist kalendriaastat sündinud jne.; ad. ja isendite hulka kuni aastani 2012 (kaasa = adultne, vanalind; juv. = noorlind; ♂ = arvatud), teine paar linnuleidude ja isaslind; ♀ = emaslind; ♂♀ = paar. Ots, M. & Paal, U. 47 Tunnustatud teated. Kategooriad A, B, C Punanokk-vart Netta rufina Accepted records. Categories A, B, C (36/45 – 1/2) Lääne-mustlagle Branta bernicla hrota 26.04.2013 Lahepera järv, Kodavere (24/44 – 0/0) khk., Tartumaa ♂♀ (Mariliis Märtson jt.) (Foto). 23.09.2011 Põõsaspea neem, Noarootsi khk., Läänemaa 2 is. (Annika Forsten, Punanokk-vart on levinud Lääne- Antero Lindholm) (Foto). ja Kesk-Euroopast ida suunas 24.09.2011 Põõsaspea neem 5 is. (Annika Mongooliani. Vaatluste arv on viimastel Forsten, Antero Lindholm) (Foto). aastatel meil sagenenud. Võimalik, et osa kohatud linde pärineb Euroopa Mustlagle läänepoolne alamliik, kes linnuaedadest. pesitseb Gröönimaal ja Teravmägedel ning talvitab Loode-Euroopas. Meil Ida-mustvaeras Melanitta americana suhteliselt harv külaline, aga mustlagle (5/5 – 2/2) massrände ajal on läänerannikul kogenud vaatlejaid rännet jälgimas 14.05.2013 Ristna, Reigi khk., Läänemaa harva ja võib oletada, et lääne-mustlagle = Hiiu mk. ♂ ad. (Uku Paal, Mariliis on meil arvatust sagedasem külaline. Märtson, Mihkel Metslaid) (Foto). 03.09.2013 Põõsaspea neem, Noarootsi Tulipart Tadorna ferruginea khk., Läänemaa ♂ ad. (Jon Jörpeland). (6/6 – 2/5) Ida-mustvaeras pesitseb Põhja- ja 29.06.2013 Ruhnu s., Ruhnu khk., Kirde-Aasia ning Põhja-Ameerika Saaremaa 4 ♀ ad. (Mari Koskinen-Soivi, arktilistel aladel. Varem peeti mustvaera Pekka Saarimäki) (Foto). alamliigiks. Liigi määramine on 24.07.2013 Jämaja, Jämaja khk., keeruline, kuna vaeraid nähakse Saaremaa ♀ ad. (Jouni Saario jt.) (Foto). enamasti vaid möödalennul rände-
Load more

Recommended publications
  • Viron Lintuseuran Ja Tringan Saarenmaan Talviretki 3-6.1.2003 07.03.2017 Lajit 04.01.2003 05.01.2003 06.01.2003
    VIRON LINTUSEURAN JA TRINGAN SAARENMAAN TALVIRETKI 3-6.1.2003 07.03.2017 LAJIT 04.01.2003 05.01.2003 06.01.2003 1 PHACAR Merimetso kormoran x 1 Vilsandi (Ab07) 1 2 CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 522: Undva 350 (Ab15),103 (Ab17), 26 (Ab16), 43 Panga (Ab23) x 1 Sõrve (Aa17), 23 Loode (a10/15) 540 3 CYGCYG Joutsen laululuik x 17 Undva (Ad16) x 2"3' Loode (Aa10/17) 22 4 ANACRE Tavi piilpart x 3 Roomassaare (Ad01) 3 117: 1 Panga(Ab23), 23 Kudema(Ab22), 33 Uudepanga(Ab15), 6 5 ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x Undva(Ab16), 80 Roomassaare(Ad01), 4 Pidula x 4: Vilsandi 1 (ab05), 3 (Ab07) 120 6 AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 5 Vilsandi (Ab07) 5 7 AYTMAR Lapasotka merivart x /1 Vilsandi (Ab05) 1 8 POLSTE Allihaahka kirjuhahk x 15 Undva (Ad16) x 250 Vilsandi (Ab07) 265 9 CLAHYE Alli aul x 280 Undva (Ab16), 2 Panga(Ab23) x 9 Vilsandi 7(Ab07) x 1300 Loode (Aa10/15) 1600 10 MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 2 Vilsandi (Ab07) 2 11 BUCCLA Telkkä sotkas x 159 Panga 9 (Ab23), Undva 150 (Ab16) x 200, 170, 250 Visandi (Ab07) x 500 Loode (Aa10/15) 1280 VL Vesilintu 1000+ Loode(Aa10/15), 19 Sõrve (Aa17), 5 Rõude 1000 12 MERALB Uivelo väikekoskel x 30 Undva (Ab16) x 20 Vilsandi (Ab05/07/08) x 10 Loode (Aa10/15) 60 13 MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 1/ Vilsandi (Ab08) 1 14 MERMER Isokoskelo jääkoskel x 64 Veere 8 (Ab19), Undva 6 (Ab15), 50 (Ab16) x 110 Vilsandi (Ab05/07/08) x 115 Lõu 15 (Aa13), 100 Loode (Aa10/15) 290 15 HALALB Merikotka merikotkas x 9: 3 Panga, 1 Veere, 5 Undva x 4 Vilsandi (Ab05) x 6 Loode 3, Sõrve 3 19 16 CIRCYA Sinisuohaukka välja-loorkull
    [Show full text]
  • Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1998, 97, 1531 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 27.10.1998 nr 243 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)paragrahvi 5 lõike 4 japaragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikadening fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurdelisatud). 2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaksKeskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutusHiiumaa Laidude Maastikukaitseala. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uuteriiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala«AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta»(ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. amäärusega nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) onmoodustatud Hiiumaa Rajooni TSNTäitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70«Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»looduskaitse
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Lajit 05.12.2007 06.12.2007 07.12.2007 08.12.2007 09.12.2007
    VIRON LINTUSEURAN HIIDENMAA-SAARENMAA TALVIRETKI 5-9.12.2007 05.01.2016 LAJIT 05.12.2007 06.12.2007 07.12.2007 08.12.2007 09.12.2007 3 Suuresadama, 12 Tahkuna, 30 28 Undva, 2 Veere, 7 Kuressaare (Tori 1 CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x x 50 Haldi, 20 Sõru x x 25p Põõsaspea, 2 Söderby Kõrgessaare abajas), 6 Roomassaare 185 2 Hellamaa, 2 Suuresadama, 30 2 CYGCYG Joutsen laululuik x x 4 Haldi Kõrgessaare 38 CYG SP Joutsenlaji luik 310 Sõru-Triigi 3 Ookivi, 150 Kuressaare 460 3 BRALEU Valkoposkihanhi Valgepõsk-lagle x 1 Haldi 1 4 BRABER Sepelhanhi mustlagle x 2 Sõru 2 5 ANAPEN Haapana viupart x 2 Roomassaare 2 6 ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 2 Kuressaare (P-linna), 7 Roomassaare 9 7 ANACRE Tavi piilpart x 60 Roomassaare 60 6 Suuresadama, 20 Kärdla, 30 Kõrgessaare, 14 Undva, 83 Kuressaare (P-linna), 15 8 ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x x 35 Haldi, 70 Sõru, 5 Sõru-Triigi x x 2 Dirhami, 3 Keila-joa, 40 Tallinna 390 15 Käina Kuressaare, 50 Roomassaare 9 ANAACU Jouhisorsa soopart x /1 Kuressaare (Piispanlinna) 1 10 AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 22 Suuresadama x 300 Roomassaare 320 11 AYTMAR Lapasotka merivart x 12 Veere x 4 Põõsaspea 16 12 SOMMOL Haahka hahk x 11 Ristna x /1 Undva, 1/ Veere 13 13 POLSTE Allihaahka kirjuhahk x 28 Undva 28 14 CLAHYE Alli aul x 6 Suuresadama, 3p11m Tahkuna x 100p500m Ristna, 10 Sõru, 500 Sõru-Triigi x 100 Undva, 40 Veere x 10000+ Põõsaspea, 40 Dirhami 11000 15 MELNIG Mustalintu mustvaeras x 2 Tahkuna x 300p300m Ristna x 5 Undva x 40 Põõsaspea 650 16 MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 5 Tahkuna x 2 Ristna, 2 Sõru-Triigi
    [Show full text]
  • Hydrodynamical and Geological Investigations of Possible Deep Harbour Sites in North-Western Saaremaa Island: Overview and Conclusions
    Proc. Estonian Acad. Sci. Eng., 2001, 7, 2, 85–98 HYDRODYNAMICAL AND GEOLOGICAL INVESTIGATIONS OF POSSIBLE DEEP HARBOUR SITES IN NORTH-WESTERN SAAREMAA ISLAND: OVERVIEW AND CONCLUSIONS Jüri ELKENa, Jüri KASKb, Tarmo KÕUTSa, Uno LIIVc, Rein PERENSb, and Tarmo SOOMEREa a Estonian Marine Institute, Paldiski mnt. 1, 10317 Tallinn, Estonia; [email protected] b Estonian Geological Survey, Kadaka tee 82, 12618 Tallinn, Estonia c Corson Consulting, Akadeemia tee 21 B413, 12618 Tallinn, Estonia Received 5 April 2001 Abstract. Saaremaa is the largest Estonian island located to the west of Estonian mainland. A new deep harbour, need for which is stated in the Saaremaa County development plan, is possible only in the north-western part of the island that is environmentally sensitive and belongs partly to the area of Vilsandi National Park. This part of the island is known as wintering area of Steller’s Eider and the sanctuary for seals. Environmental impact assessment of the harbour site selection indicated environmental risks at all the considered sites. Discussion of the assessment results led to additional hydrodynamical and geological investigations of the three harbour location alternatives on the Tagamõisa Peninsula: Undva (Uudepanga Bay), Suuriku-Kuriku (entrance of Tagalaht Bay), and Vaigu (central part of Tagalaht Bay). The investigations contained geological and hydrographic field work and modelling of currents and waves. The results revealed that due to dominating cyclonic circulation and small current speeds in the Uudepanga Bay, the risk of oil pollution from the Undva harbour to nearby Vilsandi National Park is rather low. The risk of polluting Steller’s Eider wintering area in the north from the harbour site is somewhat higher, but still small.
    [Show full text]
  • V Ä I N a M E
    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Heltermaa - Sarve - Salinõmme Piirkonna Osaüldplaneering
    Reg. Nr. 10058058 MTR – EH10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba Töö Nr. 05 - 121 E 15/2002 E Tellija: PÜHALEPA VALLAVALITSUS HELTERMAA - SARVE - SALINÕMME PIIRKONNA OSAÜLDPLANEERING PÜHALEPA VALD, HIIUMAA Vaade Heinlaiule Heltermaa sadamast Büroo juhataja arhitekt J. Kuusemets Kärdla, november 2005.a. ________________________________________________________________________ SADAMA 15 TELEFON: 463 2024 A/A 1120049539 KÄRDLA 92412 TELEFAX: 462 2660 HANSAPANK HIIUMAA Heltermaa sadam (vaade merelt) Sarve poolsaare rannik (vaade Heltermaa sadamale) Ranna tee Sarve poolsarel Suuremõisa loss Suuremõisa mõisaait Suuremõisa park Soonlepa mõisa rehi Soonlepa mõisa laut, tall ja viinaköök Salinõmme tee Salinõmme sadam Linnuvaatlustorn Salinõmmes Vaade linnuvaatlustornist Soonlepa lahele Elumaja Kaevatsi laiul Kiviaed Kaevatsi laiul Suitsusaun Saarnaki laiul Pühalepa valla Heltermaa - Sarve - Salinõmme piirkonna osaüldplaneering oktoober 2005 SISUKORD SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 2. Üldiseloomustus 2.1. Lähteolukord 2.2. Planeeritava ala asukoht 2.3. Looduslikud tingimused 2.4. Kaitstavad alad ja objektid 2.5. Olemasolev insenerivarustus 2.6. Senine maakasutus 3. Planeerimislahendus 3.1. Üldlahendus, territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad 3.2. Piirangud maakasutusele 3.2.1. Planeeringust tulenevad piirangud 3.2.2. Mälestised ja loodusobjektid 3.2.3. Teaduslikku ja kultuurilist väärtust omavad riigi kaitse all mitte olevad mälestised 3.2.4. Miljööväärtuslikud maastikud 3.2.5. Metsa kaitsekategooriad 3.2.6. Veekaitsevööndid ja ehituskeeluvööndid veekogudel 3.2.7. Teekaitsevöönd 3.2.8. Liinikoridorid kinnisasjal 3.3. Tehniline infrastruktuur 3.3.1. Veevarustus 3.3.2. Kanalisatsioon 3.3.3. Elektrivarustus 3.4. Ehitamise ja maajaotuse põhimõtted 3.4.1. Detailplaneeringute vajadus 3.4.2. Ehitamine tiheasustusalas 3.4.3. Ehitamine hajaasustusalas 3.5. Keskkonnakaitsenõuded 3.6. Tulekaitsenõuded 3.7. Fotod ja kasutatud materjalid 4.
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]