Hirundo 2014 (2) 44-59 Hirundo ARUANNE Linnuharuldused Eestis 2013 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 12 Margus Ots* & Uku Paal Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu Kokkuvõte Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni kaheteistkümnes kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 110 teatele, neist 99 pärineb 2013. aastast. Teadetest kinnitati 105 (95 %) ja lükati tagasi 5. Eesti lindude nimekirja lisandus 2 uut liiki. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2013 kokku 383 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki. Sissejuhatus teated igaüks eraldi läbi ja andsid neile sõltumatu hinnangu. Kui kogunes Alljärgnevaga jätkab Eesti linnu- vähemalt neli heakskiitvat otsust ja harulduste komisjon (edaspidi HK) viies ei olnud tagasilükkav, loeti teade kokkuvõtete avaldamist meil harva vastuvõetuks ning kui vähemalt kolm kohatavate lindude kohta. Käesolev liiget otsustas teadet mitte tunnustada, aruanne on järjekorras kaheteistkümnes loeti see tagasilükatuks. Muudel ja käsitleb 2013. aastat. Täiendavalt puhkudel arutati teadet komisjoni on aruandes ära toodud ka seni koosolekul ning vajadusel tehti lõplik avaldamata teated varasemal ajal otsus hääletamise teel. kohatud haruldustest, mille kohta otsus siiani puudus või millised alles nüüd Aruandes avaldatavate teadete hilinemisega HK-le läbivaatamiseks käsitlemise ajal oli HK koosseis järgmine: esitati. Margus Ots (esimees ja sekretär, põhiliige), Aivo Klein (põhiliige), Komisjoni koosseis ja töökord Mati Kose (varuliige kuni 21.02.2014), Eerik Leibak (varuliige), Vilju Lilleleht HK koosseisu kuulus avaldatavate (varuliige), Mihkel Metslaid (varuliige teadete läbivaatamisel viis põhiliiget ja alates 29.09.2014), Jan Nordblad neli varuliiget, kes asendavad vajadusel (põhiliige), Uku Paal (põhiliige), Ranno põhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid Puumets (põhiliige) ja Tarvo Valker * E-post: [email protected] (varuliige). Ots, M. & Paal, U. 45 Vaatlusankeetide täitmisest Lisaks linnu kirjeldamisele tuleb ankeeti kirja panna vaatluse täpne aeg HK-s käsitlemisele kuuluva liigi või ja koht ning kõigi vaatlejate täielikud alamliigi isendi kohtamisel tuleb täita nimed. Kui peale Teie vaatlesid sama vaatlusankeet. Nii käsitletavate liikide lindu veel teisedki vaatlejad, ärge nimekiri kui ka vaatlusankeet on jääge lootma nende peale. Kui ei olnud kättesaadavad Eesti Ornitoloogiaühingu kokkulepet teate esitamise kohta, siis veebilehel http://www.eoy.ee, kuid esitage see igaks juhuks ise. ühingu kontorist võib ankeedi saada HK-le teeb jätkuvalt muret, et mitmed ka paberil. Vaatlusankeet tuleb täita harulduste kohtajad ei ole siiani esitanud võimalikult kiiresti, enne kui üksikasjad teateid läbivaatamiseks. Vaatlejad ununevad. Suur abi on teatele lisatud peavad arvestama sellega, et kõik HK fotost, videost ja/või helisalvestisest. poolt tunnustamata linnuharulduste Sellise tõendusmaterjali lisamisel aga kohtamisteated jäävad välja harulduste ei tohi muutuda hooletuks ning ankeet andmebaasist, neid ei avaldata ja tuleb ikkagi võimalikult detailselt ja nendega ei arvestata vastava ala täpselt täita. Sageli on kohatud isendit linnustiku ülevaadete koostamisel. kirjeldatud nii pinnapealselt, et liiki Palume vaatlejatel oma teated alati ära või alamliiki ei ole võimalik üheselt saata kas kohe või hiljemalt vaatlusaasta määrata. Vahel pole välistatud, et lõpuks. Ka vanade teadete esitamisega tegemist võib olla meil tavalisema või pole kunagi hilja. vastupidi – veelgi haruldasema liigiga, kellega vaatleja arvestada ei osanud. Just Läbivaadatud teadete hulk ebapiisav kirjeldamine on peamiseks põhjuseks, miks vaatlusi ei tunnustata. Kokku vaadati läbi ja anti lõplik hinnang Kui mõne liigi mõnda alamliiki peaks 110 teatele, millest 99 olid 2013. aastal tulevikus käsitletama iseseisva liigina, ei ja 11 enne 2013. aastat tehtud vaatluste saa HK teate uuel hindamisel vaadeldud kohta. Teadetest 105 (95%) kinnitati linnu uut liigilist kuuluvust enam ja 5 (5%) lükati tagasi. Et mitme teate pahatihti tuvastada, sest kirjeldus pole kohta pole veel lõplikku otsust tehtud piisavalt põhjalik. ja mõnda on käsitletud korduvalt, siis on Iga linnurõngastaja vastutab selle HK poolt läbi vaadatud vaatluste tegelik eest, et tema märgistatud harulduse hulk suurem. Tagasi lükatud vaatluste kohta täidetaks HK ankeet. Püütud hulk on viimastel aastatel vähenenud, linnu kirjeldamisel peab olema iseäranis sest järjest enamate vaatluste kohta on hoolikas. Lisaks sulestiku detailsele olemas tõendusmaterjali (foto, video või kirjeldamisele tuleb ka linnu mõõdud helisalvestis). põhjalikult kirja panna. Selline põhjalik Kõigi HK poolt käsitletavate kirjeldamine on sageli ainukeseks liikide kõik aktsepteeritud (heaks võimaluseks linnu alamliigilise kiidetud) vaatlused on esitatud Eesti kuuluvuse määramiseks. Linnu Ornitoloogiaühingu veebilehel (http:// rõngastamisel tuleb ankeedis ka linnule www.eoy.ee/yhing/hk/hk_aktsept.pdf). pandud rõnga number ära märkida. 46 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 12 Muutused Eesti lindude nimekirjas isendite hulka 2013. aastal. Arvude asemel on X, kui teateid või linde pole olnud Loodusliku päritoluga liikidest võimalik täielikult loendada (teadmata (kategooria A) lisandusid Eesti lindude arv pesapoegi, andmete puudulikkus, nimekirja 2013. aastal kivipääsuke samad isendid erinevates kohtades või (Ptyonoprogne rupestris) ja liiv-kivitäks samas kohas erinevatel aegadel jne.). (Oenanthe isabellina). Kui teates on isendite, paaride vms. Seisuga 31.12.2013 on Eesti lindude arv märkimata, on mõeldud üht lindu, nimekirjas loodusliku päritoluga paari vms. Kui vaatluse kohta on või meil (või naabermaades) püsiva olemas tõendusmaterjali (foto, video asurkonna moodustanud sissetalutud või helisalvestis), siis on see märgitud liike (kategooriad A, B ja C) 383 liiki. konkreetse teate järele. Teadmata päritoluga (kategooria D) liikide nimekirjas on 5 liiki ja vangistusest Kuna Eesti administratiivne jaotus pääsenud (kategooria E) liikide on pidevalt muutunud, siis andmete nimekirjas 13 liiki. D ja E kategooria liike võrreldavuse huvides kasutab HK põhinimekirja ei kanta. kohanimede esitamisel põhiliste haldusüksustena ajaloolisi kihelkondi. Eesti linnuliikide nimekirja Kihelkonnad on ornitoloogiliselt koostamisel võtab HK aluseks aktiivsest perioodist (1840–2013) Euroopa Harulduskomisjonide Liidu poole kestel käibinud ka ametlike Taksonoomiakomisjoni (AERC TAC) haldusüksustena ning neid kasutatakse ettepanekud (Crochet et al. 2010; Crochet tänini näiteks keele-, rahva- jm et al. 2011; Crochet et al. 2012; Crochet teaduses. Praegune vallasüsteem & Joynt 2012). Käesolevas aruandes põhineb Nõukogude Liidu kolhooside toodud lindude teaduslikud nimetused territooriume järgivail külanõukogude ja taksonoomiline järjestus põhinevadki piiridel, s.t. on ebaloomulik ning AERC TAC soovitustel. pidevalt muutuv. Aastatel 2009–2011 tähistati kihelkonnapiirid Eesti kõigi Teated riigimaanteede ääres vastavate siltidega Järgnevalt on esitatud varasemates HK ning need on kujutatud ka “Regio” Eesti aruannetes avaldamata teated Eestis teede atlase viimastes trükkides. kohatud haruldaste linnuliikide kohta kuni 2013. aasta lõpuni. Kõik need teated Kasutatud lühendid on HK poolt läbi vaadatud ja nende kohta khk. = kihelkond; mk. = maakond (2013. on tehtud heakskiitev või tagasilükkav a. jaotuse järgi, kui erineb põlisest); s. = otsus. Praegu veel käsitluses olevaid saar; is. = isend; 1a = samal kalendriaastal vaatlusi ei avaldata. sündinud; 1a+ = vähemalt eelmisel Liigi nimetuse järel on sulgudes kalendriaastal sündinud; 2a = eelmisel esitatud neli arvu. Esimene arvupaar kalendriaastal sündinud; 2a+ = enne märgib vastavalt linnuleidude (-vaatluste) eelmist kalendriaastat sündinud jne.; ad. ja isendite hulka kuni aastani 2012 (kaasa = adultne, vanalind; juv. = noorlind; ♂ = arvatud), teine paar linnuleidude ja isaslind; ♀ = emaslind; ♂♀ = paar. Ots, M. & Paal, U. 47 Tunnustatud teated. Kategooriad A, B, C Punanokk-vart Netta rufina Accepted records. Categories A, B, C (36/45 – 1/2) Lääne-mustlagle Branta bernicla hrota 26.04.2013 Lahepera järv, Kodavere (24/44 – 0/0) khk., Tartumaa ♂♀ (Mariliis Märtson jt.) (Foto). 23.09.2011 Põõsaspea neem, Noarootsi khk., Läänemaa 2 is. (Annika Forsten, Punanokk-vart on levinud Lääne- Antero Lindholm) (Foto). ja Kesk-Euroopast ida suunas 24.09.2011 Põõsaspea neem 5 is. (Annika Mongooliani. Vaatluste arv on viimastel Forsten, Antero Lindholm) (Foto). aastatel meil sagenenud. Võimalik, et osa kohatud linde pärineb Euroopa Mustlagle läänepoolne alamliik, kes linnuaedadest. pesitseb Gröönimaal ja Teravmägedel ning talvitab Loode-Euroopas. Meil Ida-mustvaeras Melanitta americana suhteliselt harv külaline, aga mustlagle (5/5 – 2/2) massrände ajal on läänerannikul kogenud vaatlejaid rännet jälgimas 14.05.2013 Ristna, Reigi khk., Läänemaa harva ja võib oletada, et lääne-mustlagle = Hiiu mk. ♂ ad. (Uku Paal, Mariliis on meil arvatust sagedasem külaline. Märtson, Mihkel Metslaid) (Foto). 03.09.2013 Põõsaspea neem, Noarootsi Tulipart Tadorna ferruginea khk., Läänemaa ♂ ad. (Jon Jörpeland). (6/6 – 2/5) Ida-mustvaeras pesitseb Põhja- ja 29.06.2013 Ruhnu s., Ruhnu khk., Kirde-Aasia ning Põhja-Ameerika Saaremaa 4 ♀ ad. (Mari Koskinen-Soivi, arktilistel aladel. Varem peeti mustvaera Pekka Saarimäki) (Foto). alamliigiks. Liigi määramine on 24.07.2013 Jämaja, Jämaja khk., keeruline, kuna vaeraid nähakse Saaremaa ♀ ad. (Jouni Saario jt.) (Foto). enamasti vaid möödalennul rände-