Vilsandi Küla
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Viron Lintuseuran Ja Tringan Saarenmaan Talviretki 3-6.1.2003 07.03.2017 Lajit 04.01.2003 05.01.2003 06.01.2003
VIRON LINTUSEURAN JA TRINGAN SAARENMAAN TALVIRETKI 3-6.1.2003 07.03.2017 LAJIT 04.01.2003 05.01.2003 06.01.2003 1 PHACAR Merimetso kormoran x 1 Vilsandi (Ab07) 1 2 CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 522: Undva 350 (Ab15),103 (Ab17), 26 (Ab16), 43 Panga (Ab23) x 1 Sõrve (Aa17), 23 Loode (a10/15) 540 3 CYGCYG Joutsen laululuik x 17 Undva (Ad16) x 2"3' Loode (Aa10/17) 22 4 ANACRE Tavi piilpart x 3 Roomassaare (Ad01) 3 117: 1 Panga(Ab23), 23 Kudema(Ab22), 33 Uudepanga(Ab15), 6 5 ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x Undva(Ab16), 80 Roomassaare(Ad01), 4 Pidula x 4: Vilsandi 1 (ab05), 3 (Ab07) 120 6 AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 5 Vilsandi (Ab07) 5 7 AYTMAR Lapasotka merivart x /1 Vilsandi (Ab05) 1 8 POLSTE Allihaahka kirjuhahk x 15 Undva (Ad16) x 250 Vilsandi (Ab07) 265 9 CLAHYE Alli aul x 280 Undva (Ab16), 2 Panga(Ab23) x 9 Vilsandi 7(Ab07) x 1300 Loode (Aa10/15) 1600 10 MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 2 Vilsandi (Ab07) 2 11 BUCCLA Telkkä sotkas x 159 Panga 9 (Ab23), Undva 150 (Ab16) x 200, 170, 250 Visandi (Ab07) x 500 Loode (Aa10/15) 1280 VL Vesilintu 1000+ Loode(Aa10/15), 19 Sõrve (Aa17), 5 Rõude 1000 12 MERALB Uivelo väikekoskel x 30 Undva (Ab16) x 20 Vilsandi (Ab05/07/08) x 10 Loode (Aa10/15) 60 13 MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 1/ Vilsandi (Ab08) 1 14 MERMER Isokoskelo jääkoskel x 64 Veere 8 (Ab19), Undva 6 (Ab15), 50 (Ab16) x 110 Vilsandi (Ab05/07/08) x 115 Lõu 15 (Aa13), 100 Loode (Aa10/15) 290 15 HALALB Merikotka merikotkas x 9: 3 Panga, 1 Veere, 5 Undva x 4 Vilsandi (Ab05) x 6 Loode 3, Sõrve 3 19 16 CIRCYA Sinisuohaukka välja-loorkull -
English, French, Spanish)
NATIONAL REPORT ON THE IMPLEMENTATION OF THE RAMSAR CONVENTION ON WETLANDS National Reports to be submitted to the 11th Meeting of the Conference of the Contracting Parties, Romania, June 2012 Please submit the completed National Report, in electronic (Microsoft Word) format, and preferably by e-mail, to the Ramsar Secretariat by 15 September 2011. National Reports should be sent to: Alexia Dufour, Regional Affairs Officer, Ramsar Secretariat ([email protected]) National Report Format for Ramsar COP11, page 2 Introduction & background 1. This National Report Format (NRF) has been approved by the Standing Committee in Decision SC41-24 for the Ramsar Convention’s Contracting Parties to complete as their national reporting to the 11th meeting of the Conference of the Contracting Parties of the Convention (Bucharest, Romania, June 2012). 2. Following Standing Committee discussions at its 40th meeting in May 2009, and its Decision SC40-29, this COP11 National Report Format closely follows that used for the COP10 National Report Format, which in turn was a significantly revised and simplified format in comparison with the National Report Formats provided to previous recent COPs. 3. In addition to thus permitting continuity of reporting and implementation progress analyses by ensuring that indicator questions are as far as possible consistent with previous NRFs (and especially the COP10 NRF), this COP11 NRF is structured in terms of the Goals and Strategies of the 2009-2015 Ramsar Strategic Plan adopted at COP10 as Resolution X.1, and the indicators -
Lajit 05.12.2007 06.12.2007 07.12.2007 08.12.2007 09.12.2007
VIRON LINTUSEURAN HIIDENMAA-SAARENMAA TALVIRETKI 5-9.12.2007 05.01.2016 LAJIT 05.12.2007 06.12.2007 07.12.2007 08.12.2007 09.12.2007 3 Suuresadama, 12 Tahkuna, 30 28 Undva, 2 Veere, 7 Kuressaare (Tori 1 CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x x 50 Haldi, 20 Sõru x x 25p Põõsaspea, 2 Söderby Kõrgessaare abajas), 6 Roomassaare 185 2 Hellamaa, 2 Suuresadama, 30 2 CYGCYG Joutsen laululuik x x 4 Haldi Kõrgessaare 38 CYG SP Joutsenlaji luik 310 Sõru-Triigi 3 Ookivi, 150 Kuressaare 460 3 BRALEU Valkoposkihanhi Valgepõsk-lagle x 1 Haldi 1 4 BRABER Sepelhanhi mustlagle x 2 Sõru 2 5 ANAPEN Haapana viupart x 2 Roomassaare 2 6 ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 2 Kuressaare (P-linna), 7 Roomassaare 9 7 ANACRE Tavi piilpart x 60 Roomassaare 60 6 Suuresadama, 20 Kärdla, 30 Kõrgessaare, 14 Undva, 83 Kuressaare (P-linna), 15 8 ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x x 35 Haldi, 70 Sõru, 5 Sõru-Triigi x x 2 Dirhami, 3 Keila-joa, 40 Tallinna 390 15 Käina Kuressaare, 50 Roomassaare 9 ANAACU Jouhisorsa soopart x /1 Kuressaare (Piispanlinna) 1 10 AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 22 Suuresadama x 300 Roomassaare 320 11 AYTMAR Lapasotka merivart x 12 Veere x 4 Põõsaspea 16 12 SOMMOL Haahka hahk x 11 Ristna x /1 Undva, 1/ Veere 13 13 POLSTE Allihaahka kirjuhahk x 28 Undva 28 14 CLAHYE Alli aul x 6 Suuresadama, 3p11m Tahkuna x 100p500m Ristna, 10 Sõru, 500 Sõru-Triigi x 100 Undva, 40 Veere x 10000+ Põõsaspea, 40 Dirhami 11000 15 MELNIG Mustalintu mustvaeras x 2 Tahkuna x 300p300m Ristna x 5 Undva x 40 Põõsaspea 650 16 MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 5 Tahkuna x 2 Ristna, 2 Sõru-Triigi -
Saaremaa, 13-21 May 2015 Notes on Birds Seen and Heard on Saaremaa
Saaremaa, 13-21 May 2015 Notes on birds seen and heard on Saaremaa in 2015, with some comparative records from 2013 and 2014. The numbers in square brackets within entries are the estimated breeding pairs on Saaremaa taken from the most recent (31.12.11) checklist, which is available online at Loona Manor (LM). I’m not sure quite how these totals were calculated, however, or how many observers were involved. I gather that the leading naturalist on the island is Mati Martinson, who lives near Sääre and he was the one who put the list together. I query some of the figures (in both directions) on the basis of my own, admittedly very limited, experiences. In interpreting the figures it should be remembered that Saaremaa is a large island (2,688 sq km, so about the size of Luxembourg or Samoa, and larger than Lewis and Harris combined; the Isle of Wight by comparison is about 380 sq km); it is thinly populated (40,000 residents, mostly in Kuressaare) and very densely forested (with many inaccessible lakes, bogs and marshes). There may well be great snipe and collared flycatcher here, as the checklist records, but they are going to be hard to find without local knowledge. We were again based at Loona Manor the whole time in 2015, made two day trips to Vilsandi island, went four times to the Vidumäe reserve, made one drive to Sääre in the SE, but otherwise just explored the local coastline and forests in the W and NW near Loona. Much the same as in previous years, but the 2015 trip started a little later and was a couple of days shorter (2013 was 9-19 May; 2014 was 12-22 May). -
Hydrodynamical and Geological Investigations of Possible Deep Harbour Sites in North-Western Saaremaa Island: Overview and Conclusions
Proc. Estonian Acad. Sci. Eng., 2001, 7, 2, 85–98 HYDRODYNAMICAL AND GEOLOGICAL INVESTIGATIONS OF POSSIBLE DEEP HARBOUR SITES IN NORTH-WESTERN SAAREMAA ISLAND: OVERVIEW AND CONCLUSIONS Jüri ELKENa, Jüri KASKb, Tarmo KÕUTSa, Uno LIIVc, Rein PERENSb, and Tarmo SOOMEREa a Estonian Marine Institute, Paldiski mnt. 1, 10317 Tallinn, Estonia; [email protected] b Estonian Geological Survey, Kadaka tee 82, 12618 Tallinn, Estonia c Corson Consulting, Akadeemia tee 21 B413, 12618 Tallinn, Estonia Received 5 April 2001 Abstract. Saaremaa is the largest Estonian island located to the west of Estonian mainland. A new deep harbour, need for which is stated in the Saaremaa County development plan, is possible only in the north-western part of the island that is environmentally sensitive and belongs partly to the area of Vilsandi National Park. This part of the island is known as wintering area of Steller’s Eider and the sanctuary for seals. Environmental impact assessment of the harbour site selection indicated environmental risks at all the considered sites. Discussion of the assessment results led to additional hydrodynamical and geological investigations of the three harbour location alternatives on the Tagamõisa Peninsula: Undva (Uudepanga Bay), Suuriku-Kuriku (entrance of Tagalaht Bay), and Vaigu (central part of Tagalaht Bay). The investigations contained geological and hydrographic field work and modelling of currents and waves. The results revealed that due to dominating cyclonic circulation and small current speeds in the Uudepanga Bay, the risk of oil pollution from the Undva harbour to nearby Vilsandi National Park is rather low. The risk of polluting Steller’s Eider wintering area in the north from the harbour site is somewhat higher, but still small. -
Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava
ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon Eestimaa Looduse Fond Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 Liis Kuresoo ja Kaupo Kohv Tartu-Vilsandi 2010 ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 6 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ......................................................................................... 8 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .......................................................................................... 8 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ....................... 8 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus................ 8 1.4 Maakasutus ja maaomand ............................................................................................ 9 1.5 Huvigrupid ................................................................................................................. 13 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ..................................................................................... 16 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .............................................................................................. 17 Elustik ........................................................................................................................................... 17 2.1 Linnustik ................................................................................................................... -
Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi, -
FCE 31 Ebook
Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 31: 17 (1997) Additions and amendments to the list of Estonian bryophytes Leiti Kannukene1, Nele Ingerpuu2, Kai Vellak3 and Mare Leis3 1 Institute of Ecology, 2 Kevade St., EE0001 Tallinn, Estonia 2 Institute of Zoology and Botany, 181 Riia St., EE2400 Tartu, Estonia 3 Institute of Botany and Ecology, University of Tartu, 40 Lai St., EE2400 Tartu, Estonia Abstract: Investigations during last two years (19941996) have added 13 new species and 4 varieties to the list of Estonian bryophytes. Also, several new localities for 54 very rare and rare species and two varieties have been found. Eight species are no longer considered to be rare in Estonia and two must be excluded from the list of Estonian bryophytes due to misidentifications. Kokkuvõte: L. Kannukene, N. Ingerpuu, K. Vellak ja M. Leis. Täiendusi ja parandusi Eesti sammalde nimestikule. Viimase kahe aasta (19941996) uurimistööde tulemusel on Eesti sammalde nimestikule (510 liiki) lisandunud 13 uut liiki (Harpanthus flotovianus, Jungermannia subulata, Aloina rigida, Bartramia ithyphylla, Bryum arcticum, B. calophyllum, B. klingraeffi, Dichelyma capillaceum, Pohlia sphagnicola, Physcomitrium eurystomum, Racomitrium elongatum, Rhytidium rugosum, Tetraplodon mnio ides) ja neli uut varieteeti (Lophozia ventricosa var. silvicola, Aulacomnium palustre var. imbricatum, Dicranella schreberiana var. robusta, Schistidium rivulare var. rivualre). Üks uutest liikidest (Dichelyma capillaceum) kuulub Euroopa punase raamatu ohustatud liikide kategooriasse. On leitud uusi leiukohti 54 liigile ja kahele varieteedile haruldaste ja väga haruldaste taksonite seast. Harulduste hulgast on mitmete uute leiukohtade tõttu välja arvatud kaheksa liiki ning nimestikust valemäärangute tõttu kaks liiki (Orthotrichum tenellum ja Ditrichum heteromallum). INTRODUCTION The list of Estonian bryophytes (Ingerpuu et Co., Nigula Nature Reserve, in the north- al., 1994) contains 510 species, two hornworts ern part of forest sq. -
Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44) -
IGAUNIJA – Rietumu Daļa
Eiropa – IGAUNIJA – Rietumu daļa SĀMSALA Orisāre – Valjala – Kāli – Angla – Panga – (KURESĀRE) – Serve – Kihelkonna – Vilsandi nacionālais parks – Kidema CEĻVEDIS PA MARŠRUTU Ceļveža versija 24.10.2015. (cenas 2016) www.Celvezi.lv IGAUNIJA: SĀMSALA Visi www.Celvezi.lv lejupielādējamie faili formatēti A4 formātā, lai lietotā- jiem ir ērti tos izdrukāt un ņemt līdzi ceļā. Ceļveža maršruts Iebraucam Sāmsalā pa Veikveina dambi no Muhu salas (turp no kontinen- tālās Igaunijas braucam ar prāmi). Salas austrumos, blakus Orisārei apskatām Māsi pilsdrupas, netālu atrodas iespaidīgā Peides baznīca-cietoksnis. Ir vērts piestāt pie Piretas dižakmeņa Laimjalas ceļa malā. Valjalā vēl viena viduslaiku baznīca un seno igauņu pils- kalns. Noteikti jāapmeklē METEORĪTA KRĀTERIS pie Kāli ciema, tad jābrauc uz ziemeļiem un jāredz ANGLAS VĒJDZIRNAVU KOMPLEKSS. Tai pavisam tuvu at- rodas senā Karjas baznīca ar noslēpumainām zīmēm uz griestiem un izciliem akmenskalumiem. Neaizmirstama ir pastaiga gar PANGAS KLINTĪM pašos Sām- salas ziemeļos. No turienes braucam uz dienvidu krastu, uz salas galvaspilsētu KURESĀRI (tās detalizēts apraksts dots atsevišķā ceļvedī). Pilsētas ievērojamā- kais apskates objekts ir BĪSKAPU VIDUSLAIKU PILS. Dodamies vēl tālāk uz dien- vidiem, lai pastaigātu pa SIRVES RAGA galu un redzētu Sirves bāku un Steibla baterijas paliekas. Salas rietumos nozīmīgākie objekti ir Mihkli lauku sētas brīv- dabas muzejs, Kihelkonna un VILSANU NACIONĀLAIS PARKS. https://goo.gl/maps/AMvy1wmo5iN2 – 2 – www.Celvezi.lv IGAUNIJA: SĀMSALA Satura rādītājs SĀMSALA -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA -
EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.