DOCSLIB.ORG

Lajit 05.12.2007 06.12.2007 07.12.2007 08.12.2007 09.12.2007

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lajit 05.12.2007 06.12.2007 07.12.2007 08.12.2007 09.12.2007 VIRON LINTUSEURAN HIIDENMAA-SAARENMAA TALVIRETKI 5-9.12.2007 05.01.2016 LAJIT 05.12.2007 06.12.2007 07.12.2007 08.12.2007 09.12.2007 3 Suuresadama, 12 Tahkuna, 30 28 Undva, 2 Veere, 7 Kuressaare (Tori 1 CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x x 50 Haldi, 20 Sõru x x 25p Põõsaspea, 2 Söderby Kõrgessaare abajas), 6 Roomassaare 185 2 Hellamaa, 2 Suuresadama, 30 2 CYGCYG Joutsen laululuik x x 4 Haldi Kõrgessaare 38 CYG SP Joutsenlaji luik 310 Sõru-Triigi 3 Ookivi, 150 Kuressaare 460 3 BRALEU Valkoposkihanhi Valgepõsk-lagle x 1 Haldi 1 4 BRABER Sepelhanhi mustlagle x 2 Sõru 2 5 ANAPEN Haapana viupart x 2 Roomassaare 2 6 ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 2 Kuressaare (P-linna), 7 Roomassaare 9 7 ANACRE Tavi piilpart x 60 Roomassaare 60 6 Suuresadama, 20 Kärdla, 30 Kõrgessaare, 14 Undva, 83 Kuressaare (P-linna), 15 8 ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x x 35 Haldi, 70 Sõru, 5 Sõru-Triigi x x 2 Dirhami, 3 Keila-joa, 40 Tallinna 390 15 Käina Kuressaare, 50 Roomassaare 9 ANAACU Jouhisorsa soopart x /1 Kuressaare (Piispanlinna) 1 10 AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 22 Suuresadama x 300 Roomassaare 320 11 AYTMAR Lapasotka merivart x 12 Veere x 4 Põõsaspea 16 12 SOMMOL Haahka hahk x 11 Ristna x /1 Undva, 1/ Veere 13 13 POLSTE Allihaahka kirjuhahk x 28 Undva 28 14 CLAHYE Alli aul x 6 Suuresadama, 3p11m Tahkuna x 100p500m Ristna, 10 Sõru, 500 Sõru-Triigi x 100 Undva, 40 Veere x 10000+ Põõsaspea, 40 Dirhami 11000 15 MELNIG Mustalintu mustvaeras x 2 Tahkuna x 300p300m Ristna x 5 Undva x 40 Põõsaspea 650 16 MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 5 Tahkuna x 2 Ristna, 2 Sõru-Triigi x 2 Undva, 3 Veere x 19 Põõsaspea 33 7 Suuresadama, 40 Tahkuna, 30 17 BUCCLA Telkkä sotkas x x 50 Ristna, 23 Haldi, 10 Sõru, 13 Sõru-Triigi x 150 Undva, 30 Roomassaare x 50 Põõsaspea, 8 Dirhami Kõrgessaare, 30 Käina 440 18 MERALB Uivelo väikekoskel x 3/1 Suuresadama x 29 Haldi, 12 Sõru-Triigi x 11 Roomassaare x 3 Põõsaspea, 1 Dirhami 60 19 MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 1 Suuresadama, 8 Tahkuna x 39 Ristna, 5 Haldi, 5 Sõru, 10 Sõru-Triigi x 12 Undva x 40 Põõsaspea, 17 Dirhami 140 10 Suuresadama, 8p4m Tahkuna, 65 20 Ristna, 61 Haldi, 60 Sõru, 15 Sõru-Triigi, 50 Undva, 17 Kuressaare (P-linna), 50 20 MERMER Isokoskelo jääkoskel x x x x 50 Põõsaspea, 2 Dirhami Kõrgessaare, 50 Käina 20 Triigi Kuressaare, 15 Roomassaare 500 21 GAVSTE Kaakkuri punakurk-kaur x 3 Tahkuna x 111 Ristna x 70 Undva x 60 Põõsaspea 180 22 GAVARC Kuikka järvekaur x 2 Undva 2 GAV SP Kuikkalintu kaurlased 6 Sõru-Triigi 6 23 PODCRI Silkkiuikku tuttpütt x 1 Undva, 2 Veere 3 24 PODGRI Härkälintu hallpõsk-pütt x 1 Tahkuna x 16 Ristna x 1 Põõsaspea 1 3 Undva, 1 Kuressaare (P-linna), 2 25 PHACAR Merimetso kormoran x 1 Tahkuna x 10 Haldi, 8 Sõru, 3 Sõru-Triigi x x 13 Põõsaspea Kuressaare 41 26 ARDCIN Harmaahaikara hallhaigur x 2 Suuresadama, 10 Käina 12 27 HALALB Merikotka merikotkas x 1 Käina x 1 Kaleste (Ristna-Kõpu), 1 Haldi x 1 Undva x 4 Põõsaspea 8 28 ACCGEN Kanahaukka kanakull x Veski (Kärla) x 1 Talinna 2 29 ACCNIS Varpushaukka raudkull x 1 Kärdla, 1 Käina (saalis) x 1 Ristna x 1 Dirhami, 1 Tallinna 5 30 BUTBUT Hiirihaukka hiireviu x 1 Angla x 1 Kõljala 2 31 FULATR Nokikana lauk x 1 Kõrgessaare 1 32 CALMAR Merisirri meririsla x 2 Ristna 2 33 GALGAL Taivaanvuohi tikutaja x 1 Undva 1 34 LARMIN Pikkulokki väikekajakas x 2 Põõsaspea 2 35 LARRID Naurulokki naerukajakas x 125 Rohuküla x 1 Kärdla, 15 tahkuna, 9 Kõrgessaare x 15 Ristna, 20 Haldi, 30 Sõru x 20 Undva, 9 Kuressaare (P-linna) x 2 Põõsaspea 250 3 Tallinna, 80 36 LARCAN Kalalokki kalakajakas x x 80 Kärdla, 10 Tahkuna, 1 Kõrgessaare x 630 Ristna, 70 Haldi, 10 Sõru x 100 Undva, 50 Kuressaare x 50 Põõsaspea, 10 Tallinna Rohuküla 1100 37 LARFUS Selkälokki tõmmukajakas x 1 Kärdla 1 38 LARARG Harmaalokki hõbekajakas x 20 Tallinna x 5 Kardla, 80 Tahkuna, 2 Kõrgessaare x 380 Ristna, 5 Haldi, 1 Sõru-Triigi x 50 Undva, 10 Veere, 1000 Kuressaare x 40 Põõsaspea, 6 Dirhami, 110 Tallinna 1700 4 Undva, 10 Veere, 38 Kuressaare, 10 39 LARMAR Merilokki merikajakas x 3 Tahkuna, 2 Kõrgessaare x 5 Ristna, 2 Haldi x x 3 Põõsaspea Roomassaare 77 LAR SP Lokkilaji kajakas 50 Sõru-Triigi 100 Kuressaare-Roomassaare 1000 Põõsaspea, 100 Karjaküla 1250 VIRON LINTUSEURAN HIIDENMAA-SAARENMAA TALVIRETKI 5-9.12.2007 05.01.2016 LAJIT 05.12.2007 06.12.2007 07.12.2007 08.12.2007 09.12.2007 40 ALCTOR Ruokki alk x 35 Ristna x 10 Undva x 13 Põõsaspea 58 41 CEPGRY Riskilä krüüsel x 5 Tahkuna x 8 Ristna x 12 Undva x 1 Põõsaspea 26 42 COLLIV Kesykyyhky kodutuvi x 70 Kärdla, 2 Kõrgessaare x 1 Rummu, 8 Niitvälja 80 43 STRALU Lehtopöllö kodukakk x 1 Kõrgessaare 1 44 DRYMAR Palokärki musträhn x 1 Leisi x 2 Spithami 3 45 DENMAJ Käpytikka suur-kirjurähn x 1 Kärdla x 1 Kõpu x 1 Spithami, 1 Tuksi, 1 Padise, 1 Harku vald 6 DEN SP kirjurähn 1 Keila-joa 1 46 BOMGAR Tilhi siidisaba x 6 Keila-joa 6 47 CINCIN Koskikara vesipapp x 1 Leisi-jogi x 2 Keila-joa 3 48 TROTRO Peukaloinen käblik x 1 Kõrgessaare 1 49 TURMER Mustarastas musträstas x 13 Kärdla x 1 Kuressaare x 1 Luuri (Keila), 1 Tallinna 16 50 TURPIL Räkättirastas hallrästas x 1 Ristna x 1 Spithami 2 51 TURVIS Kulorastas hoburästas x 1 Kõpu 1 TUR SP Rastaslaji rästas 1 Keila-joa 1 52 REGREG Hippiäinen pöialpoiss x 5 Tahkuna, 5+ Käina x 5 Kõpu x 2 Undva x 1 Spithami 18 53 AEGCAU Pyrstötiainen sabatihane x 18 Tahkuna, 10 Kõrgessaare 28 54 PARPAL Viitatiainen sootihane x 2 Kärdla, 1 Kõrgessaare x 1 Kõpu x 5 Padise, 1 Keila-joa 10 55 PARMON Hömötiainen põhjatihane x 5 Tahkuna, 2 Kõrgessaare x 2 Põõsaspea, 5 Spithami 14 56 PARCRI Töyhtötiainen tutt-tihane x 1 Spithami 1 57 PARATE Kuusitiainen musttihane x 3 Tahkuna x 5 Ristna, 2 Kõpu 10 58 PARCAE Sinitiainen sinitihane x 8 Kärdla, 1 Kõrgessaare, 1 Vaemla x 2 Kuressaare x 1 Haapsalu, 1 Põõsaspea, 2 Keila-joa 16 100 Kärdla, 2 Tahkuna, 40 Kõrgessaare, 2 2 Kuressaare (P-linna), 50 Kuressaare, 2 4 Spithami, 20 Dirhami, 12 Padise, 2 Keila- 59 PARMAJ Talitiainen rasvatihane x x 2 Kõpu x x Vaemla Roomassaare joa 240 60 SITEUR Pähkinänakkeli puukoristaja x 2 Padise, 2 Keila-joa 4 61 CERFAM Puukiipijä porr x 1 Kärdla, 3 Tahkuna, 1 Kõrgessaare x 3 Ristna, 2 Kõpu x 2 Kuressaare x 3 Keila-joa 15 62 LANEXC Isolepinkäinen hallõgija x 1 Spithami, 2 Tuksi, 1 Padise 4 63 GARGLA Närhi pasknäär x 1 Spithami, 1 Keila-joa 2 2 Tagamõisa, 1 Oju, 1 Kärla tee, 1 Kogula, 1 2 Spithami, 2 Sutlepa, 2 Linnamäe, 7?, 8 64 PICPIC Harakka harakas x 2 Kõrgessaare x 2 Kõpu, 1 Leisi-Angla x x Kuressaare Tallinna 32 300 Haapsalu, 20 Padise, 20 Lehola, 30 65 CORMON Naakka hakk x 1 Kärdla x 1 Kiratsi (Kaarma), 1 ? x 150 Kuressaare x Karjaküla, 120 Tallinna 640 8 Haapsalu, 5 Põõsaspea, 6 Dirhami, 4?, 10 1 Veere, 5 Tagamõisa, 1 Tammese, 30 66 CORNIX Varis hallvares x 40 Suuresadama, 10 Kärdla, 20? x 5 Kõpu, 25 Leisi, 1 Leisi-Angla, 3 Sinima x x Padise, 6?, 100+ Karjaküla, 1 Keila-joa, 200 Kuressaare, 5 Roomassaare 480 Tallinna 67 CORRAX Korppi ronk x 1 Kõrgessaare x 2 Ristna, 2 Kõpu x 1 Ookivi, 2? x 4 Spithami, 2 Tuksi, 1 Dirhami, 8?, 2 Keila-joa 25 68 STUVUL Kottarainen kuldnokk x 10 Luuri (Keila) 10 69 PASDOM Varpunen kooduvarblane x 40 Kärdla x 6 Tallinna 46 70 PASMON Pikkuvarpunen põldvarblane x 21 Sõru x 1 Kuressaare, 40 Roomassaare 60 71 FRICOE Peippo metsvint x 2 Kärdla, 10 Kõrgessaare x 6 Ristna x 3 Undva, 8 Kuressaare 30 72 FRIMON Järripeippo põhjavint x 1 Kärdla x 1 Roomassaare 2 73 CARCHL Viherpeippo rohevint x 3 Suuresadama, 5 Kõrgessaare x 25 Ristna, 1 Kõpu x 5 Veere, 2 Roomassaare x 25 Spithami 65 74 CARCAR Tikli ohakalind x 6 Undva x 4 Spithami 10 75 CARSPI Vihervarpunen siisike x 1 Suuresadama, 80 Kärdla x 30 Kuressaare 110 76 CARMEA Urpiainen urvalind x 1 Suuresadama, 10 Kärdla 11 CAR SP 120 Spithami, 40 Türisalu 160 77 PYRPYR Punatulkku leevike x 7 Kärdla, 1 Kõrgessaare x 5 Kõpu x 2 Dirhami, 1 Keila-joa 16 78 COCCOC Nokkavarpunen suurnokk-vint x 1 Kärdla 1 79 PLENIV Pulmunen hangelind x 2 Undva 2 80 EMBCIT Keltasirkku talvike x 3 Kärdla x 1 Ristna x 1 Roomassaare x 1 Keila-joa 6 VIRON LINTUSEURAN HIIDENMAA-SAARENMAA TALVIRETKI 5-9.12.2007 05.01.2016 LAJIT 05.12.2007 06.12.2007 07.12.2007 08.12.2007 09.12.2007 81 EMBSCH Pajusirkku rootsiitsitaja x 1 Haldi 1 81 3 50 45 49 50 3 lajia # 50 lajia # 45 lajia # 49 lajia # 50 lajia 21268 Kuressaare-Undva-Veere- Tallinna- Heltermaa-Suuresadama-Kärdla- Kõpu-Ristna-Kõpu-Haldi-Sõru- Haapsalu-Põõsaspea-Dirhami- Kuressaare (Piispanlinna)- Matkareitti: Rohuküla- Tahkuna-Kõrgessaare-Kärdla- Triigi-Leisi jogi-Leisi-Angla- Padise-Keila-joa-Rocca al Mare- Roomassaare-Valjala-Kuivastu- Heltermaa Orjaku/Käina-Vaemla-Kõpu Kuressaare Tallinna sadam Virtsu-Haapsalu.
Load more

Recommended publications
  • Viron Lintuseuran Ja Tringan Saarenmaan Talviretki 3-6.1.2003 07.03.2017 Lajit 04.01.2003 05.01.2003 06.01.2003
    VIRON LINTUSEURAN JA TRINGAN SAARENMAAN TALVIRETKI 3-6.1.2003 07.03.2017 LAJIT 04.01.2003 05.01.2003 06.01.2003 1 PHACAR Merimetso kormoran x 1 Vilsandi (Ab07) 1 2 CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 522: Undva 350 (Ab15),103 (Ab17), 26 (Ab16), 43 Panga (Ab23) x 1 Sõrve (Aa17), 23 Loode (a10/15) 540 3 CYGCYG Joutsen laululuik x 17 Undva (Ad16) x 2"3' Loode (Aa10/17) 22 4 ANACRE Tavi piilpart x 3 Roomassaare (Ad01) 3 117: 1 Panga(Ab23), 23 Kudema(Ab22), 33 Uudepanga(Ab15), 6 5 ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x Undva(Ab16), 80 Roomassaare(Ad01), 4 Pidula x 4: Vilsandi 1 (ab05), 3 (Ab07) 120 6 AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 5 Vilsandi (Ab07) 5 7 AYTMAR Lapasotka merivart x /1 Vilsandi (Ab05) 1 8 POLSTE Allihaahka kirjuhahk x 15 Undva (Ad16) x 250 Vilsandi (Ab07) 265 9 CLAHYE Alli aul x 280 Undva (Ab16), 2 Panga(Ab23) x 9 Vilsandi 7(Ab07) x 1300 Loode (Aa10/15) 1600 10 MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 2 Vilsandi (Ab07) 2 11 BUCCLA Telkkä sotkas x 159 Panga 9 (Ab23), Undva 150 (Ab16) x 200, 170, 250 Visandi (Ab07) x 500 Loode (Aa10/15) 1280 VL Vesilintu 1000+ Loode(Aa10/15), 19 Sõrve (Aa17), 5 Rõude 1000 12 MERALB Uivelo väikekoskel x 30 Undva (Ab16) x 20 Vilsandi (Ab05/07/08) x 10 Loode (Aa10/15) 60 13 MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 1/ Vilsandi (Ab08) 1 14 MERMER Isokoskelo jääkoskel x 64 Veere 8 (Ab19), Undva 6 (Ab15), 50 (Ab16) x 110 Vilsandi (Ab05/07/08) x 115 Lõu 15 (Aa13), 100 Loode (Aa10/15) 290 15 HALALB Merikotka merikotkas x 9: 3 Panga, 1 Veere, 5 Undva x 4 Vilsandi (Ab05) x 6 Loode 3, Sõrve 3 19 16 CIRCYA Sinisuohaukka välja-loorkull
    [Show full text]
  • Hydrodynamical and Geological Investigations of Possible Deep Harbour Sites in North-Western Saaremaa Island: Overview and Conclusions
    Proc. Estonian Acad. Sci. Eng., 2001, 7, 2, 85–98 HYDRODYNAMICAL AND GEOLOGICAL INVESTIGATIONS OF POSSIBLE DEEP HARBOUR SITES IN NORTH-WESTERN SAAREMAA ISLAND: OVERVIEW AND CONCLUSIONS Jüri ELKENa, Jüri KASKb, Tarmo KÕUTSa, Uno LIIVc, Rein PERENSb, and Tarmo SOOMEREa a Estonian Marine Institute, Paldiski mnt. 1, 10317 Tallinn, Estonia; [email protected] b Estonian Geological Survey, Kadaka tee 82, 12618 Tallinn, Estonia c Corson Consulting, Akadeemia tee 21 B413, 12618 Tallinn, Estonia Received 5 April 2001 Abstract. Saaremaa is the largest Estonian island located to the west of Estonian mainland. A new deep harbour, need for which is stated in the Saaremaa County development plan, is possible only in the north-western part of the island that is environmentally sensitive and belongs partly to the area of Vilsandi National Park. This part of the island is known as wintering area of Steller’s Eider and the sanctuary for seals. Environmental impact assessment of the harbour site selection indicated environmental risks at all the considered sites. Discussion of the assessment results led to additional hydrodynamical and geological investigations of the three harbour location alternatives on the Tagamõisa Peninsula: Undva (Uudepanga Bay), Suuriku-Kuriku (entrance of Tagalaht Bay), and Vaigu (central part of Tagalaht Bay). The investigations contained geological and hydrographic field work and modelling of currents and waves. The results revealed that due to dominating cyclonic circulation and small current speeds in the Uudepanga Bay, the risk of oil pollution from the Undva harbour to nearby Vilsandi National Park is rather low. The risk of polluting Steller’s Eider wintering area in the north from the harbour site is somewhat higher, but still small.
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Vilsandi Küla
    Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring 1560MT1 3. Külade kirjeldused 3.1. Vilsandi küla 3.1.1. Asustuse kujunemise ajalugu Vilsandi küla asub tänapäeval Kihelkonna vallas Tolli taluõuel. 1703. a asus heinamaade ning on ajalooliselt kuulunud nii Kihelkonna kui valvuriks hukkunud laevaga saarele sattunud ka Lümanda valda. Esimene hoonestus pärineb laevnik Johann Doll koos abikaasaga. 1752. a vähemalt 17. sajandist, kui rootsiaegsel kaardil vabastati lesknaine Berta Doll pärisorjusest ja on kujutatud heinamaade valvuri maja tänase edaspidi on tegemist olnud vabade talunikega. Joonis 10. Vilsandi kaart umbes 1690. aastast ja väljavõte sellest. Heinamaade valvuri maja, ainus maja saarel, on näidatud numbriga üks. Kalurihütte ei ole tõenäoliselt näidatud. EAA, f 308, n 2, s 30, l 1k. Artes Terrae / AB Artes Terrae 41 1560MT1 Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring Samast 1690. a kaardist on ka 1772. aastal Mihe Adam, Roeste Micko Laur ja Kangor ümberjoonestatud koopia, millel on tänapäeva Willum, kirjaga harjunule tunduvalt loetavamad I – Paju mõisa oma, tekstid. Sellel kaardil on märgitud, et 1695. K – Paju mõisa kupja oma (hilisematel aasta Christian Hansteni joonestatud kaardi kaartidel märgitud kui Kubia Maa), koopia on valmistanud Olof Bergenson. Kaardi L – Paju mõisa talumeeste Kortse Tofferi ja rootsikeelsest tekstist võib lugeda, et nii Suur Oijo Hansu oma, kui ka Väike Vilsandi on jaotatud erinevate M – Paju mõisa talumeeste Heijo Tõnni, mõisate ja mõisatalupoegade vahel järgmiselt Herma Lattse Mattsi, Sarabick Tofferi ja Tido (vt allpool olevat joonist): Mattsi oma, 1 – Vilsandi heinamaade valvuri Hansu oma, N – kasutab Paju mõisa talupoeg Millesse A – kasutab Lümanda mõis, Simo ja maksab selle eest mõisale.
    [Show full text]
  • Ots.Paal.Hirundo.2014-2.Pdf
    Hirundo 2014 (2) 44-59 Hirundo ARUANNE Linnuharuldused Eestis 2013 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 12 Margus Ots* & Uku Paal Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu Kokkuvõte Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni kaheteistkümnes kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 110 teatele, neist 99 pärineb 2013. aastast. Teadetest kinnitati 105 (95 %) ja lükati tagasi 5. Eesti lindude nimekirja lisandus 2 uut liiki. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2013 kokku 383 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki. Sissejuhatus teated igaüks eraldi läbi ja andsid neile sõltumatu hinnangu. Kui kogunes Alljärgnevaga jätkab Eesti linnu- vähemalt neli heakskiitvat otsust ja harulduste komisjon (edaspidi HK) viies ei olnud tagasilükkav, loeti teade kokkuvõtete avaldamist meil harva vastuvõetuks ning kui vähemalt kolm kohatavate lindude kohta. Käesolev liiget otsustas teadet mitte tunnustada, aruanne on järjekorras kaheteistkümnes loeti see tagasilükatuks. Muudel ja käsitleb 2013. aastat. Täiendavalt puhkudel arutati teadet komisjoni on aruandes ära toodud ka seni koosolekul ning vajadusel tehti lõplik avaldamata teated varasemal ajal otsus hääletamise teel. kohatud haruldustest, mille kohta otsus siiani puudus või millised alles nüüd Aruandes avaldatavate teadete hilinemisega HK-le läbivaatamiseks käsitlemise ajal oli HK koosseis järgmine: esitati. Margus Ots (esimees ja sekretär, põhiliige), Aivo Klein (põhiliige), Komisjoni koosseis ja töökord Mati Kose (varuliige kuni 21.02.2014), Eerik Leibak (varuliige), Vilju Lilleleht HK koosseisu kuulus avaldatavate (varuliige), Mihkel Metslaid (varuliige teadete läbivaatamisel viis põhiliiget ja alates 29.09.2014), Jan Nordblad neli varuliiget, kes asendavad vajadusel (põhiliige), Uku Paal (põhiliige), Ranno põhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid Puumets (põhiliige) ja Tarvo Valker * E-post: [email protected] (varuliige).
    [Show full text]
  • Kihelkonna Valla Arengukava Aastateks 2015-2020
    LISA Kihelkonna Vallavolikogu 29. jaanuari 2015.a. määrusele nr 3 KIHELKONNA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2015-2020 Kihelkonna 2014 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Arengukavas kasutatavad põhimõisted .................................................................................. 5 2. Ülevaade Kihelkonna vallast .................................................................................................. 7 2.1. Territoriaalne asend, asustus ja keskkond ....................................................................... 7 2.2. Rahvastik ......................................................................................................................... 8 3. Kihelkonna valla arengunägemus ........................................................................................ 11 3.1. Missioon ........................................................................................................................ 11 3.2. Kihelkonna valla visioon ............................................................................................... 11 3.3. Strateegilised eesmärgid ................................................................................................ 11 4. Valdkondlikud arengueesmärgid ja kavandatavad ülesanded ning tegevused ..................... 13 4.1. Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus .......................................................................... 13 4.2. Haridus ..........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Estonia 2Nd to 7Th March 2017 David Gilmore, Martyn Hnatiuk, Paul Parsons, Mike Powell
    Estonia 2nd to 7th March 2017 David Gilmore, Martyn Hnatiuk, Paul Parsons, Mike Powell Most visiting birders appear to visit Estonia in the spring as evidenced by the number of trip reports posted on the net. Gosney in his paperback guide Finding Birds in Estonia makes virtually no comment of any winter birding sites and Gorman in Birding in Eastern Europe again barely mentions winter birding. Both guides provide no information on the Undva peninsula or Küdema Laht, the main wintering sites for Steller’s Eider in NW Saaremaa Island. A few tour companies have started to offer short late winter trips to Saaremaa to see the wintering flocks of sea-ducks namely Naturetrek & Wise Birding Holidays so we decided to try our own trip in early March to the same sites. Flights: There were a number of options for us to consider to fly into Tallinn namely: Air Baltic from Gatwick via Riga SAS from Heathrow via Stockholm KLM from either Cardiff or Bristol via Amsterdam EasyJet from Gatwick or Ryanair from Stanstead In the end we opted for British Airways/Finnair via Helsinki as it gave us the maximum time on the ground for the most reasonable cost. Accommodation: We stayed at three locations over 5 nights. At Loona Manor Guesthouse on Saaremaa we opted for the 14 bed ‘Nature House’ in the guesthouse grounds as it allowed us to come & go as we pleased. It was not unlike bird observatory accommodation with a large bedroom with bunkbeds and a smaller bedroom upstairs. There was a small kitchen which was fine for the 4 of us although we did eat in the main house one evening.
    [Show full text]
  • Saaremaa GPS Matkarajad
    Raja tutvustus alguspoolel. Praegu asub mõisa peahoones Vilsandi rahvuspargi keskus. Kunagises karjakastellis on RMK Võimalus liikuda kaks pikka päeva mööda Saaremaa kaunist teabepunkt ning aednikumajas fossiilide muuseum. rannikut: teele jääb nii liivarandu, tormidest puretud 2. Kihelkonna kiriku kellakoda klibuvalle kui ka väärikat 10 m kõrgust pankrannikut. Kihelkonna kiriku kellatorn püstitati 1638. Inimeste poolt rajatust kohtab vanu kalurikülasid, 20. aastal ja viimati restaureeriti aastal 2009. sajandist pärit militaarehitisi kaevikutest suurtükialusteni. Kellakoda asub kirikust mõnisada meetrit edela Loodus on siinkandis hilise ärkamisega, kuid juba kord õide suunas kõrgendikul. See puukatusega kiviehitis puhkenuna näeb rändaja siin kauneid põhjamaiseid lilli on Eestis ainus kirikust eraldi paiknev kellatorn, augusti lõpuni. Meri hoiab sügise pikalt soojana ja mis on tänapäevani säilinud. Enne kellatorni oli mägi oktoobergi püsib kaua miinuskraadideta. Rada teeb tiiru kultusepaik. Kellamäelt avanes avar vaade merele. Saaremaa GPS ümber maalilise Harilaiu ja väisab legendaarseks saanud 3. Kihelkonna kirik viltust Kiipsaare tuletorni ning lookleb üle Saaremaa ühe Kihelkonna kirik kuulub vanimate Saaremaa suurema – Kõruse – loopealse Kihelkonna poole. pühakodade hulka. Kahe võlvikuga matkarajad Rannikurada on laagriplatsidega hästi varustatud – ühelöövilisest pikihoonest koosnev algkirik päevateekonnal on valida mitme platsi vahel. valmis arvatavasti 13. sajandi II poole keskel, Rada on mõeldud eelkõige jalgsi läbitavaks, kuid oskaja seejuures kooriruum, kui kiriku vanim osa, võis ehitatud olla rattur suudab raja läbida ka maastikurattaga. juba enne 1254. aastat. Kiriku orel on ehitatud orelimeister Rannikurada matkarada on umbes 75 km pikk ja algab Johann Andreas Steini poolt 1805. aastal ning on ainus Rannikurada Kihelkonna alevikust ja lõpeb Ninase külas. Algus- ja lõpp- teadaolev säilinud kirikuorel tema töökojast ja ühtlasi vanim punktile pääseb ligi ühistranspordiga.
    [Show full text]
  • Crinoids from the Silurian of Western Estonia
    Crinoids from the Silurian of Western Estonia WILLIAM I. AUSICH, MARK A. WILSON, and OLEV VINN Ausich, W.I., Wilson, M.A., and Vinn, O. 2012. Crinoids from the Silurian of Western Estonia. Acta Palaeontologica Polonica 57 (3): 613–631. The Silurian crinoids of Estonia are re−evaluated based on new collections and museum holdings. Nineteen species−level crinoid taxa are now recognized. All crinoid names applied to Estonian Silurian crinoids during the middle 19th century are disregarded. Especially significant is the fauna reported herein from the Pridoli because coeval crinoids are very poorly known from the Baltic region and elsewhere. One new genus and four new species are described from Estonia, namely Calceocrinus balticensis sp. nov., Desmidocrinus laevigatus sp. nov., Eucalyptocrinites tumidus sp. nov., and Saaremaacrinus estoniensis gen. et sp. nov. Key words: Echinodermata, Crinoidea, Pridoli, Silurian, Estonia, Baltica. William I. Ausich [[email protected]], School of Earth Sciences, 155 South Oval Mall, The Ohio State University, Co− lumbus 43210, USA; Mark A. Wilson [[email protected]], Department of Geology, The College of Wooster, Wooster, Ohio 44691, USA; Olev Vinn [[email protected]], Department of Geology, University of Tartu, Ravila 14A, 50411 Tartu, Estonia. Received 8 September 2010, accepted 23 May 2011, available online 31 May 2011. Introduction nated by monobathrid camerates, cladids, and flexibles. These paleocommunities typically contained relatively Wenlock and Ludlow crinoids are well known from the fewer non−pelmatozoan echinoderms (especially after the Si− Baltica paleocontinent with the extensive faunas from Got− lurian), and crinoid faunas became more cosmopolitan. land, Sweden. This fauna was monographed by Angelin The new Estonian crinoids reported here add important (1878) and has been studied subsequently by Ubaghs (1956a, information about Silurian faunas on Baltica.
    [Show full text]
  • Vilsandi Rahvuspark Sai Alguse 1910
    Kas teadsid? ••Vilsandi rahvuspark sai alguse 1910. aastal, kui loodi Vaika linnukaitseala. ••Rahvuspargi pindalast 2/3 moodustab veeala. ••Rahvuspargis asub Eesti maismaa kõige läänepoolsem punkt. ••Rahvuspargi aladel talvitub kogu maailmas ohustatud linnuliik − kirjuhahk. ••Rahvuspargis asuvad Eesti suurimad hallhülge lesilad. Vilsandi rahvuspark ••Rahvuspargis kasvab 32 liiki orhideesid ehk käpalisi. Vilsandi rahvuspark Saare maakond Kaitseala valitseja Keskkonnaamet Tallinna 22, 93822 Kuressaare tel +372 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee Vilsandi rahvuspargi teabepunkt Loona mõis Loona küla, Kihelkonna vald, 93431 Saaremaa tel +372 454 6880 www.loodusegakoos.ee Kaitseala külastuse korraldaja RMK Loodushoiuosakond tel +372 676 7521 [email protected] www.rmk.ee Trükise koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Krista Kallavus, Julia Kropatševa, Imbi Kõiv, Urmas Lambut, Allar Liiv, Maarja Nõmm, Tiina Ojala, Margit Turb, Margit Tätte, Tõnu Talvi. Esikaane foto: Vilsandi ja Vaika saared, Jarek Jõepera Tagakaane foto: Hahk pesal, Arne Ader Kujunduse makett: Areal Disain OÜ Küljendus: Regio OÜ Kaardid: Regio OÜ Trükk: Ecoprint (trükis) ja K-Print (kaart) Paber: RecyStar Polar (trükis) ja Cyclus Offset (kaart) RecyStar Polar ja Cyclus Offset on 100% taaskasutatud kiust valmistatud katmata trükipaberid. Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus © Keskkonnaamet, 2016 ISBN 978-9949-582-22-8 (trükis) ISBN 978-9949-582-23-5 (kaart) SISUKORD Tere tulemast Vilsandi rahvusparki! ...........................4
    [Show full text]