Raja tutvustus alguspoolel. Praegu asub mõisa peahoones rahvuspargi keskus. Kunagises karjakastellis on RMK Võimalus liikuda kaks pikka päeva mööda Saaremaa kaunist teabepunkt ning aednikumajas fossiilide muuseum. rannikut: teele jääb nii liivarandu, tormidest puretud 2. kiriku kellakoda klibuvalle kui ka väärikat 10 m kõrgust pankrannikut. Kihelkonna kiriku kellatorn püstitati 1638. Inimeste poolt rajatust kohtab vanu kalurikülasid, 20. aastal ja viimati restaureeriti aastal 2009. sajandist pärit militaarehitisi kaevikutest suurtükialusteni. Kellakoda asub kirikust mõnisada meetrit edela Loodus on siinkandis hilise ärkamisega, kuid juba kord õide suunas kõrgendikul. See puukatusega kiviehitis puhkenuna näeb rändaja siin kauneid põhjamaiseid lilli on Eestis ainus kirikust eraldi paiknev kellatorn, augusti lõpuni. Meri hoiab sügise pikalt soojana ja mis on tänapäevani säilinud. Enne kellatorni oli mägi oktoobergi püsib kaua miinuskraadideta. Rada teeb tiiru kultusepaik. Kellamäelt avanes avar vaade merele. Saaremaa GPS ümber maalilise Harilaiu ja väisab legendaarseks saanud 3. Kihelkonna kirik viltust Kiipsaare tuletorni ning lookleb üle Saaremaa ühe Kihelkonna kirik kuulub vanimate Saaremaa suurema – Kõruse – loopealse Kihelkonna poole. pühakodade hulka. Kahe võlvikuga matkarajad Rannikurada on laagriplatsidega hästi varustatud – ühelöövilisest pikihoonest koosnev algkirik päevateekonnal on valida mitme platsi vahel. valmis arvatavasti 13. sajandi II poole keskel, Rada on mõeldud eelkõige jalgsi läbitavaks, kuid oskaja seejuures kooriruum, kui kiriku vanim osa, võis ehitatud olla rattur suudab raja läbida ka maastikurattaga. juba enne 1254. aastat. Kiriku orel on ehitatud orelimeister Rannikurada matkarada on umbes 75 km pikk ja algab Johann Andreas Steini poolt 1805. aastal ning on ainus Rannikurada Kihelkonna alevikust ja lõpeb külas. Algus- ja lõpp- teadaolev säilinud kirikuorel tema töökojast ja ühtlasi vanim punktile pääseb ligi ühistranspordiga. Teel on kohalikud poed suures osas säilinud kirikuorel Eestis. Kihelkonna luterlik ning märgitud on ööbimiskohad. kogudus kuulub Eesti suuremate maakoguduste hulka. 4. Rootsiküla mõisa ase ja mõisapark Mõis asutati 1603. aastal ning esimene mõisnik oli Reinhold Anrep. 1929-1977 töötas mõisamajas Kihelkonna kool ning 1977. a hävis hoone tulekahjus. Uus koolimaja ehitati mere poole. Mõisapargis on säilinud tiik ja kiviaiad. 5. Papissaare sadam Kihelkonnalt viib Papissaarde 3 km pikkune munakivitee. Sadamas toimub paadiühendus Vilsandi saarega ja asuvad I maailmasõjaaegsed Tsaari-Venemaa sõjaväe vesilennukite angaarid. Sadamas on OÜ Papissaare väike kalatööstus, kus tehakse Eestimaale juba aastakümneid tagasi au ja kuulsust toonud Tallinna kilusid. 6. Rootsiküla mudaravila mälestuskivi

Rannikuraja asukoht Saaremaal 1824. a rajas Friedrich von Buxhöeveden Abaja lahe äärde algelise mudakümblusasutuse, mis Huviväärsused oli esimene omataoline Eestis. See tegutses üle kümne aasta, kuni mõisaomaniku vahetumise 1. Loona mõis järel lõpetas mudaravila tegevuse. Praegu asub Abaja lahe Loona mõisa on esmamainitud 1506. aastal. ääres Eesti esimese mudaravila mälestuskivi, mis avati 2014 Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele mudaravipaiga 175. sünnipäeva puhul 1999. aastal. püstitatud ühekorruseline kivist mõisahoone 7. Oju tuletorn on ehitatud mitmes järgus peamiselt 17.-18. Kasutusest välja jäänud meremärk Oju lahe sajandil. Oma praeguseni säilinud saaremaalikult ääres. tagasihoidliku klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi

8. Jaagarahu sadam 1992-2008 tunti seda Saaremaa Pisa tornina. Seejärel ajas Saaremaa suurima säilinud puisniidu kaitseks. Jäävaba sadamat hakati rajama 1920. aastatel tuletorn end taas püsti. Tornist loodes asub Harilaiu Tagamõisa puisniit on liigirikkuselt Eestis reisilaevade talviseks vastuvõtuks ja 1929. poolsaare põhjapoolseim punkt Kiipsaare nukk, mis jätkub kolmandal kohal - kirjeldatud on 67 liiki 1 m2 aastal valmis sillapikendus nii kaugele, et vee alla ning muudab pidevalt oma asukohta. kohta. sadam sai vastu võtta ka suuremaid laevu. 14. Laialepa laht 20. Veere vaateplatvorm Raske torm 1969. aastal muutis sadama Laialepa laht oli kunagi merega ühenduses Junkru lahe Veere sadama lähedane valge liivaga kasutuskõlbmatuks. Aastatel 1941 ja 1949 küüditati kaudu. Mere tegevuse ja maa kerkimise tulemusena on kaldajärsak, mida rahvas kutsub „Veere valgeks Jaagarahu sadama kaudu Saaremaalt tuhandeid inimesi. lahest saanud järv. mäeks“. Platvormilt avaneb kaunis vaade 9. Küüditamise ohvrite mälestuskivi 15. pank ja Undva nina Põhja-Saaremaa liigendatud rannajoonele ja Sadamasilla alguses on kadakate vahel Undva ehk Tõrvasoo pank asub Tagamõisa Läänemerele. Trepist alla minnes saab jalutada liivasel mälestuskivi sealtkaudu 1941. ja 1949. aastal poolsaare põhjatipus. Vaid paari meetri rannikul sadamani ja uurida paljandit. Kenas mererannas on Saaremaalt küüditatuile, mis püstitati kõrgune pank on ebaühtlane ning avamere mitmed RMK lõkkekohad koos pinkide ja infotahvlitega, siin 17.juunil 1989. Jaan Tammsalu ja Elmar lainetest ja tormidest räsitud. Panga pikkus on on sobivad kohad ka telkimiseks. Reinsoo poolt pühitsetud kivil seisavad sõnad „Siit algas umbes 500 meetrit. Kuigi meri püsib Undva lähistel pikalt 21. Veere sadam ja kõrts saarlaste teekond külmale maale“. jäävabana, muudab jääminek igal kevadel rannajoont ning Sadam paikneb järsu kaldaastangu veeres. 10. Kurevere kultusekivid vähendab panga mõõtmeid. Undva panga all olev Tagalaht, mille ääres sadam asub on suhteliselt Kurevere kultusekive on kokku 7 tükki, enamik Uudepanga laht on üks suuremaid kirju haha sügav. Kaldast vette minnes läheb vesi kiiresti ühe või kahe lohuga, erandiks on 62 lohuga talvitumiskohti. sügavaks, kohati on merepõhi astanguline. kivi. Rahvasuus kutsutakse neid kive ka 16. Suuriku pank Sadamas on pood ja hubane söögikoht. 100 m Tondikivideks. Kivid on olnud Suuriku pank asub Tagamõisa poolsaare kaugusel on supluskoht. kultuseobjektideks I aastatuhandel e.m.a. Sellised kivid ei kirdenurgal. Suuriku on Saaremaa pankadest 22. Tagalahe dessant paikne tavaliselt üheskoos ja arvatakse, et kivid on siia kõrguselt ja pikkuselt teisel kohal - järsaku 18. septembril 1917. aastal andis Saksa toodud Kurevere küla põlispõldudelt, mis paiknevad kivide pikkus on 1,6 km, kõrgus kuni 20 m. Tagalahe kindralstaap käsu vallutada Lääne-Eesti saared. praegusest asukohast ida pool. pankrannik jätkub teise astmena vee all. Suuriku juures on Operatsioon sai nimeks Albion. Sakslased 11. Harilaid esimesel astangul eriti vähe vett peal, seetõttu on siin karile kavandasid vägede maabumist Saaremaa Harilaid on umbes 4 km pikkune poolsaar, mis sõitnud mitmed laevad. 1951. aasta novembris juhtus siin ka loodeosas Tagalahes, sest luure andmetel oli just seal Vene asub Tagamõisa poolsaare jätkuna Saaremaa üks ohvriterikkaim laevaõnnetus Eesti merelaevanduse kaitse nõrk lüli. Sõjalaevade suurtükitule katte all kavatseti loodetipus ja jääb Vilsandi rahvuspargi ajaloos. maale saata umbes 4500-meheline dessant, millele pidid territooriumile. Harilaid võeti looduskaitse alla 17. Kuriku pank järgnema põhijõud. 12. oktoobri varahommikul olid Saksa 1924. aastal. See koosneb põhiliselt liivast ja klibust, liivaste Kuriku pank asub Kihelkonna vallas, Tagalahe lahingulaevad Tagalahe suu juures positsioonidele asunud ja rannavallidega. Poolsaart iseloomustab liigirikas ja looderannal, Undva külast idas. Järsaku pikkus 1200 Saksa sõdurit istusid maabumiseks mootorpaatidesse. kaitsealuste taimede poolest rohke floora. Soontaimi on on 1,3 km, kõrgus 3,5 m. Panga keskmises osas Kohe nende järel, riskides sattuda miinidele, sõitis lahte ka registreeritud üle 300, millest kaitsealuseid liike on 20. leidub üle 400 miljoni aasta tagasi kolm transportlaeva, mille pardal oli veel 2150 sõdurit. Samblaliike on 100 piires, neist 4 on Eestis haruldased ekvatoriaalses kliimavöötmes kujunenud fossiilseid Operatsiooni Albion kestuseks kujunes vähem kui 10 päeva. 12. Sarapiku järv moodustisi, mis on ehitatud põhiliselt lubivetikate, 18. oktoobril hõivasid sakslased Muhu saare, järgmisel päeva Tagamõisa poolsaarel leidub mõnekümnel sammalloomade ja korallide poolt. korraldati dessant Hiiumaale. 21. oktoobril võtsid Saksa ruutkilomeetril kuni 20 järve ja järvikut. 18. Tagamõisa kool ja seltsimaja sõdurid üle venelastest maha jäetud ning purustatud Lehtma Sarapiku järv on nende seas üks Eesti Tagamõisa koolimaja avati 1935. aastal ning ja Tahkuna rannakaitsepatareid Hiiumaa põhjarannikul. saarterikkamaid järvi, kus leidub vähemalt 12 seal õppis enam kui 200 õpilast. Tagamõisa 23. mõisa vesiveski saarekest. Järve suurus on umbes 40 ha, suurim sügavus 2,5 poolsaare elanike arv küündis tollal üle 1300. Ajalooliselt on tegu mõisaveskiga, mida m. ajaloolistel kaartidel märgiti juba 18. saj Pärast sõda hakkas õpilaste arv vähenema, 13. Kiipsaare tuletorn lõpukümnenditest alates. Kiipsaare tuletorn asub Harilaiu poolsaarel kuna paljud selle poolsaare elanikud olid sõja jalust Rootsi Kiipsaare nukal. 25 meetri kõrgune põgenenud ja hiljem kolhoosikorra eest linnadesse läinud. raudbetoonist majakas ehitati 1933. aastal. Ilus kahekorruseline koolimaja suleti 1974. aastal. 24. Odalätsi allikad Veel eelmise sajandi keskpaiku paiknes 19. Tagamõisa puisniit Odalätsi allikad on Saaremaa veerikkamad tuletorn päris poolsaare keskosas, rannajoonest umbes 200 Puisniidud on Saaremaa taimkatte lahutamatuks ja kõige allikad (kuni 200 l/s). Need on karstiallikate meetrit sisemaa poole. Lainetuse tulemusel vajus merepoolt iseloomulikumaks osaks. Kaitseala loodi siin 1957. aastal rühm, milles üksikud allikad ei ole selgesti küljest ilma pinnase toeta jäänud tuletorn viltu. Aastatel eristatavad. Allikate vesi tuleb ümbruskonna soodest ja tõenäoliselt ka Karujärvest. Ühinedes puhkajaid. Küla kultuurilis-ajalooline väärtus väljendub moodustavad allikaveed umbes 20 meetri laiuse liiv-kivise suhteliselt hästi säilinud maastikustruktuuris. 3. Importides jälgi ekraanile ilmuvaid juhiseid. madala voolusängi, kust algab maaliline Pidula oja. 34. Ninase tuulikud Piret ja Suur Tõll 25. Suure Tõllu kerisekivi Ninase poolsaare läänerannikul kulgeva Kuidas navigeerida eelnevalt koostatud rajal? Suure Tõllu kerisekivi on suurim kivi – ääres on tuuliku Kihelkonna valla territooriumil ning võetud alusele ehitatud Suure Tõllu ja Pireti kuju.  Vali „Andmed“ nupp. looduskaitse alla. Kivi kõrgus on 4,5 m, pikkus Režissöör Mark Soosaar tellis 1980. aastate  Vali „Rajad“. 6,6 m, laius 4,5 m ja maht 62 m³. alguses oma filmi “Pühapäevamaalijad” tarbeks nende  Vali enda imporditud rada sobivast kaustast. 26. Nonni mänd kujude püstitamise. A. Tarvise ja kohalike külameeste abiga  Kliki raja peal. Kaitsealune üksikobjekt Pidula külas maantee said Ninase tuulikud selga “rahvarõivad”. Praegu teatakse  Vajuta nupule allservas „Juhenda“ ääres. Puu ümbermõõt on 2,82 m ning kõrgus saare muinaskangelaste Pireti ja Tõllu nime kandvaid  Vali „Navigeeri“. 10 m. tuulikuid kui kohalikke vaatamisväärsusi.  Rajal ei ole juhiseid, Locus genereerib need ise

 Vajuta „Navigeeri“. Selle jaoks ole raja alguses 27. Pidula mõis ja mõisapark Majutus- ja puhkealad sisselülitatud GPS-ga. Pidula mõis rajati 16. sajandil ja on üks

vanimatest rüütlimõisatest Saaremaal. Pidulat 1. Loona mõisa külalistemaja hindavad kunstiajaloolased Eesti ühe kauneima 2. Kihelkonna Suvekodu

barokse mõisamajana. Mõisaansamblile lisab 3. Kihelkonna Pastoraadi Öömaja väärtust mitmekülgse ja huvitava taimestikuga suur park. 4. Männiku puhkemaja Kaasajal on mõisakompleks eravalduses ja seda on 5. Sülla Ökotalu põhjalikult taastatud. 6. Jaagarahu puhkeala 28. Tähistatud RMK matkarada 7. Anni Turismitalu ja puhkekoht 29. rand ja pank 8. Harilaiu puhkekoht Kerkiva ranna ja õhukese pinnakatte 9. Harilaiu telkimisala tingimustes on kujunenud olenevalt 10. Aida puhkeküla rannajoone konfiguratsioonist kulutusrand 11. Jossu turismitalu (kaljurand, astang, pank) või kuhjerand 12. Rommi puhkemaja (klibuvallid). Ranna eripära on tingitud aluspõhja kivimite 13. Veere telkimisala koostisest. Mere poolt välja prepareeritud kivistised 14. Pidula forell puhkeküla kuhjuvad rannale erikujuliste veeriste ja munakatena. 15. Värava turismitalu Ümaraks kulutatud kivististe järgi on ranna põhjapoolne osa 16. Karjääri telkimisala nimetatud ka "Pealuurannaks". Panga pikkus ca 700 m ning 17. Kalasma telkimisala kõrgus 2 m. 18. Ninase puhkeküla 30. Ninase ehk Tagaranna pank 19. Tuuliku puhkemaja Panga pikkus on 1,5 km, suurim kõrgus üle 5 20. Kuuli talu m. Pangal asub palju militaarobjekte, eriti 21. Saaremaa sadama kohvik kivivooderdusega kaevikuid. Raja allalaadimine ja vaatamine 31. huku mälestusmärk Ninase pangal Reisiparvlaev Estonia katastroofis hukkunutele Raja vaatamiseks sobib kõige paremini nutirakendus Locus. pühendatud mälestusmärk, mis avati Locus töötab Android platvormil ning on tasuta kättesaadav 28.09.1999. Igal aastal Estonia hukkumispäeval Google Play poest. korraldatakse siin mälestuslõke. 32. Nõukogudeaegne raketiväelaste asum Raja importimine Locusesse 33. Tagaranna küla Tagaranna on miljööväärtuslik küla, mille 1. Raja allalaadimiseks võta nupp „Menu“ vasakus rikkumata ning maaliline loodus ning kaunid ülaservas. merevaated meelitavad kohale palju 2. Sealt „Impordi andmed“