DOCSLIB.ORG

Saaremaa GPS Matkarajad

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Saaremaa GPS Matkarajad Raja tutvustus alguspoolel. Praegu asub mõisa peahoones Vilsandi rahvuspargi keskus. Kunagises karjakastellis on RMK Võimalus liikuda kaks pikka päeva mööda Saaremaa kaunist teabepunkt ning aednikumajas fossiilide muuseum. rannikut: teele jääb nii liivarandu, tormidest puretud 2. Kihelkonna kiriku kellakoda klibuvalle kui ka väärikat 10 m kõrgust pankrannikut. Kihelkonna kiriku kellatorn püstitati 1638. Inimeste poolt rajatust kohtab vanu kalurikülasid, 20. aastal ja viimati restaureeriti aastal 2009. sajandist pärit militaarehitisi kaevikutest suurtükialusteni. Kellakoda asub kirikust mõnisada meetrit edela Loodus on siinkandis hilise ärkamisega, kuid juba kord õide suunas kõrgendikul. See puukatusega kiviehitis puhkenuna näeb rändaja siin kauneid põhjamaiseid lilli on Eestis ainus kirikust eraldi paiknev kellatorn, augusti lõpuni. Meri hoiab sügise pikalt soojana ja mis on tänapäevani säilinud. Enne kellatorni oli mägi oktoobergi püsib kaua miinuskraadideta. Rada teeb tiiru kultusepaik. Kellamäelt avanes avar vaade merele. Saaremaa GPS ümber maalilise Harilaiu ja väisab legendaarseks saanud 3. Kihelkonna kirik viltust Kiipsaare tuletorni ning lookleb üle Saaremaa ühe Kihelkonna kirik kuulub vanimate Saaremaa suurema – Kõruse – loopealse Kihelkonna poole. pühakodade hulka. Kahe võlvikuga matkarajad Rannikurada on laagriplatsidega hästi varustatud – ühelöövilisest pikihoonest koosnev algkirik päevateekonnal on valida mitme platsi vahel. valmis arvatavasti 13. sajandi II poole keskel, Rada on mõeldud eelkõige jalgsi läbitavaks, kuid oskaja seejuures kooriruum, kui kiriku vanim osa, võis ehitatud olla rattur suudab raja läbida ka maastikurattaga. juba enne 1254. aastat. Kiriku orel on ehitatud orelimeister Rannikurada matkarada on umbes 75 km pikk ja algab Johann Andreas Steini poolt 1805. aastal ning on ainus Rannikurada Kihelkonna alevikust ja lõpeb Ninase külas. Algus- ja lõpp- teadaolev säilinud kirikuorel tema töökojast ja ühtlasi vanim punktile pääseb ligi ühistranspordiga. Teel on kohalikud poed suures osas säilinud kirikuorel Eestis. Kihelkonna luterlik ning märgitud on ööbimiskohad. kogudus kuulub Eesti suuremate maakoguduste hulka. 4. Rootsiküla mõisa ase ja mõisapark Mõis asutati 1603. aastal ning esimene mõisnik oli Reinhold Anrep. 1929-1977 töötas mõisamajas Kihelkonna kool ning 1977. a hävis hoone tulekahjus. Uus koolimaja ehitati mere poole. Mõisapargis on säilinud tiik ja kiviaiad. 5. Papissaare sadam Kihelkonnalt viib Papissaarde 3 km pikkune munakivitee. Sadamas toimub paadiühendus Vilsandi saarega ja asuvad I maailmasõjaaegsed Tsaari-Venemaa sõjaväe vesilennukite angaarid. Sadamas on OÜ Papissaare väike kalatööstus, kus tehakse Eestimaale juba aastakümneid tagasi au ja kuulsust toonud Tallinna kilusid. 6. Rootsiküla mudaravila mälestuskivi Rannikuraja asukoht Saaremaal 1824. a rajas Friedrich von Buxhöeveden Abaja lahe äärde algelise mudakümblusasutuse, mis Huviväärsused oli esimene omataoline Eestis. See tegutses üle kümne aasta, kuni mõisaomaniku vahetumise 1. Loona mõis järel lõpetas mudaravila tegevuse. Praegu asub Abaja lahe Loona mõisa on esmamainitud 1506. aastal. ääres Eesti esimese mudaravila mälestuskivi, mis avati 2014 Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele mudaravipaiga 175. sünnipäeva puhul 1999. aastal. püstitatud ühekorruseline kivist mõisahoone 7. Oju tuletorn on ehitatud mitmes järgus peamiselt 17.-18. Kasutusest välja jäänud meremärk Oju lahe sajandil. Oma praeguseni säilinud saaremaalikult ääres. tagasihoidliku klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi 8. Jaagarahu sadam 1992-2008 tunti seda Saaremaa Pisa tornina. Seejärel ajas Saaremaa suurima säilinud puisniidu kaitseks. Jäävaba sadamat hakati rajama 1920. aastatel tuletorn end taas püsti. Tornist loodes asub Harilaiu Tagamõisa puisniit on liigirikkuselt Eestis reisilaevade talviseks vastuvõtuks ja 1929. poolsaare põhjapoolseim punkt Kiipsaare nukk, mis jätkub kolmandal kohal - kirjeldatud on 67 liiki 1 m2 aastal valmis sillapikendus nii kaugele, et vee alla ning muudab pidevalt oma asukohta. kohta. sadam sai vastu võtta ka suuremaid laevu. 14. Laialepa laht 20. Veere vaateplatvorm Raske torm 1969. aastal muutis sadama Laialepa laht oli kunagi merega ühenduses Junkru lahe Veere sadama lähedane valge liivaga kasutuskõlbmatuks. Aastatel 1941 ja 1949 küüditati kaudu. Mere tegevuse ja maa kerkimise tulemusena on kaldajärsak, mida rahvas kutsub „Veere valgeks Jaagarahu sadama kaudu Saaremaalt tuhandeid inimesi. lahest saanud järv. mäeks“. Platvormilt avaneb kaunis vaade 9. Küüditamise ohvrite mälestuskivi 15. Undva pank ja Undva nina Põhja-Saaremaa liigendatud rannajoonele ja Sadamasilla alguses on kadakate vahel Undva ehk Tõrvasoo pank asub Tagamõisa Läänemerele. Trepist alla minnes saab jalutada liivasel mälestuskivi sealtkaudu 1941. ja 1949. aastal poolsaare põhjatipus. Vaid paari meetri rannikul sadamani ja uurida paljandit. Kenas mererannas on Saaremaalt küüditatuile, mis püstitati kõrgune pank on ebaühtlane ning avamere mitmed RMK lõkkekohad koos pinkide ja infotahvlitega, siin 17.juunil 1989. Jaan Tammsalu ja Elmar lainetest ja tormidest räsitud. Panga pikkus on on sobivad kohad ka telkimiseks. Reinsoo poolt pühitsetud kivil seisavad sõnad „Siit algas umbes 500 meetrit. Kuigi meri püsib Undva lähistel pikalt 21. Veere sadam ja kõrts saarlaste teekond külmale maale“. jäävabana, muudab jääminek igal kevadel rannajoont ning Sadam paikneb järsu kaldaastangu veeres. 10. Kurevere kultusekivid vähendab panga mõõtmeid. Undva panga all olev Tagalaht, mille ääres sadam asub on suhteliselt Kurevere kultusekive on kokku 7 tükki, enamik Uudepanga laht on üks suuremaid kirju haha sügav. Kaldast vette minnes läheb vesi kiiresti ühe või kahe lohuga, erandiks on 62 lohuga talvitumiskohti. sügavaks, kohati on merepõhi astanguline. kivi. Rahvasuus kutsutakse neid kive ka 16. Suuriku pank Sadamas on pood ja hubane söögikoht. 100 m Tondikivideks. Kivid on olnud Suuriku pank asub Tagamõisa poolsaare kaugusel on supluskoht. kultuseobjektideks I aastatuhandel e.m.a. Sellised kivid ei kirdenurgal. Suuriku on Saaremaa pankadest 22. Tagalahe dessant paikne tavaliselt üheskoos ja arvatakse, et kivid on siia kõrguselt ja pikkuselt teisel kohal - järsaku 18. septembril 1917. aastal andis Saksa toodud Kurevere küla põlispõldudelt, mis paiknevad kivide pikkus on 1,6 km, kõrgus kuni 20 m. Tagalahe kindralstaap käsu vallutada Lääne-Eesti saared. praegusest asukohast ida pool. pankrannik jätkub teise astmena vee all. Suuriku juures on Operatsioon sai nimeks Albion. Sakslased 11. Harilaid esimesel astangul eriti vähe vett peal, seetõttu on siin karile kavandasid vägede maabumist Saaremaa Harilaid on umbes 4 km pikkune poolsaar, mis sõitnud mitmed laevad. 1951. aasta novembris juhtus siin ka loodeosas Tagalahes, sest luure andmetel oli just seal Vene asub Tagamõisa poolsaare jätkuna Saaremaa üks ohvriterikkaim laevaõnnetus Eesti merelaevanduse kaitse nõrk lüli. Sõjalaevade suurtükitule katte all kavatseti loodetipus ja jääb Vilsandi rahvuspargi ajaloos. maale saata umbes 4500-meheline dessant, millele pidid territooriumile. Harilaid võeti looduskaitse alla 17. Kuriku pank järgnema põhijõud. 12. oktoobri varahommikul olid Saksa 1924. aastal. See koosneb põhiliselt liivast ja klibust, liivaste Kuriku pank asub Kihelkonna vallas, Tagalahe lahingulaevad Tagalahe suu juures positsioonidele asunud ja rannavallidega. Poolsaart iseloomustab liigirikas ja looderannal, Undva külast idas. Järsaku pikkus 1200 Saksa sõdurit istusid maabumiseks mootorpaatidesse. kaitsealuste taimede poolest rohke floora. Soontaimi on on 1,3 km, kõrgus 3,5 m. Panga keskmises osas Kohe nende järel, riskides sattuda miinidele, sõitis lahte ka registreeritud üle 300, millest kaitsealuseid liike on 20. leidub üle 400 miljoni aasta tagasi kolm transportlaeva, mille pardal oli veel 2150 sõdurit. Samblaliike on 100 piires, neist 4 on Eestis haruldased ekvatoriaalses kliimavöötmes kujunenud fossiilseid Operatsiooni Albion kestuseks kujunes vähem kui 10 päeva. 12. Sarapiku järv moodustisi, mis on ehitatud põhiliselt lubivetikate, 18. oktoobril hõivasid sakslased Muhu saare, järgmisel päeva Tagamõisa poolsaarel leidub mõnekümnel sammalloomade ja korallide poolt. korraldati dessant Hiiumaale. 21. oktoobril võtsid Saksa ruutkilomeetril kuni 20 järve ja järvikut. 18. Tagamõisa kool ja seltsimaja sõdurid üle venelastest maha jäetud ning purustatud Lehtma Sarapiku järv on nende seas üks Eesti Tagamõisa koolimaja avati 1935. aastal ning ja Tahkuna rannakaitsepatareid Hiiumaa põhjarannikul. saarterikkamaid järvi, kus leidub vähemalt 12 seal õppis enam kui 200 õpilast. Tagamõisa 23. Pidula mõisa vesiveski saarekest. Järve suurus on umbes 40 ha, suurim sügavus 2,5 poolsaare elanike arv küündis tollal üle 1300. Ajalooliselt on tegu mõisaveskiga, mida m. ajaloolistel kaartidel märgiti juba 18. saj Pärast sõda hakkas õpilaste arv vähenema, 13. Kiipsaare tuletorn lõpukümnenditest alates. Kiipsaare tuletorn asub Harilaiu poolsaarel kuna paljud selle poolsaare elanikud olid sõja jalust Rootsi Kiipsaare nukal. 25 meetri kõrgune põgenenud ja hiljem kolhoosikorra eest linnadesse läinud. raudbetoonist majakas ehitati 1933. aastal. Ilus kahekorruseline koolimaja suleti 1974. aastal. 24. Odalätsi allikad Veel eelmise sajandi keskpaiku paiknes 19. Tagamõisa puisniit Odalätsi allikad on Saaremaa veerikkamad tuletorn päris poolsaare keskosas, rannajoonest umbes 200 Puisniidud on Saaremaa taimkatte lahutamatuks ja kõige allikad (kuni 200 l/s). Need on karstiallikate meetrit sisemaa poole. Lainetuse tulemusel vajus merepoolt
Load more

Recommended publications
  • Viron Lintuseuran Ja Tringan Saarenmaan Talviretki 3-6.1.2003 07.03.2017 Lajit 04.01.2003 05.01.2003 06.01.2003
    VIRON LINTUSEURAN JA TRINGAN SAARENMAAN TALVIRETKI 3-6.1.2003 07.03.2017 LAJIT 04.01.2003 05.01.2003 06.01.2003 1 PHACAR Merimetso kormoran x 1 Vilsandi (Ab07) 1 2 CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 522: Undva 350 (Ab15),103 (Ab17), 26 (Ab16), 43 Panga (Ab23) x 1 Sõrve (Aa17), 23 Loode (a10/15) 540 3 CYGCYG Joutsen laululuik x 17 Undva (Ad16) x 2"3' Loode (Aa10/17) 22 4 ANACRE Tavi piilpart x 3 Roomassaare (Ad01) 3 117: 1 Panga(Ab23), 23 Kudema(Ab22), 33 Uudepanga(Ab15), 6 5 ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x Undva(Ab16), 80 Roomassaare(Ad01), 4 Pidula x 4: Vilsandi 1 (ab05), 3 (Ab07) 120 6 AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 5 Vilsandi (Ab07) 5 7 AYTMAR Lapasotka merivart x /1 Vilsandi (Ab05) 1 8 POLSTE Allihaahka kirjuhahk x 15 Undva (Ad16) x 250 Vilsandi (Ab07) 265 9 CLAHYE Alli aul x 280 Undva (Ab16), 2 Panga(Ab23) x 9 Vilsandi 7(Ab07) x 1300 Loode (Aa10/15) 1600 10 MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 2 Vilsandi (Ab07) 2 11 BUCCLA Telkkä sotkas x 159 Panga 9 (Ab23), Undva 150 (Ab16) x 200, 170, 250 Visandi (Ab07) x 500 Loode (Aa10/15) 1280 VL Vesilintu 1000+ Loode(Aa10/15), 19 Sõrve (Aa17), 5 Rõude 1000 12 MERALB Uivelo väikekoskel x 30 Undva (Ab16) x 20 Vilsandi (Ab05/07/08) x 10 Loode (Aa10/15) 60 13 MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 1/ Vilsandi (Ab08) 1 14 MERMER Isokoskelo jääkoskel x 64 Veere 8 (Ab19), Undva 6 (Ab15), 50 (Ab16) x 110 Vilsandi (Ab05/07/08) x 115 Lõu 15 (Aa13), 100 Loode (Aa10/15) 290 15 HALALB Merikotka merikotkas x 9: 3 Panga, 1 Veere, 5 Undva x 4 Vilsandi (Ab05) x 6 Loode 3, Sõrve 3 19 16 CIRCYA Sinisuohaukka välja-loorkull
    [Show full text]
  • RMK Saaremaa Ja Hiiumaa Külastusalade Külastuskorralduskava Hõlmab Endas Saaremaa Puhkeala, Vilsandi Rahvuspargi (S.H
    RMK Saaremaa ja Hiiumaa külastusalad Külastuskorralduskava 2019-2028 tööversioon Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 Kasutatavad mõisted .................................................................................................. 5 1. Ala kirjeldus ............................................................................................................. 6 2. Maaomand ja majandamise üldised põhimõtted ........................................ 13 3. Regulaarselt läbiviidavad seired ja uuringud .................................................. 22 3.1. Külastajauuring .............................................................................................. 22 3.2. Külastusmahu seire ....................................................................................... 23 3.3. Loodushoiuobjektide seisundi seire ............................................................ 24 3.4. Ressursi seire ................................................................................................... 25 4. Eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................ 26 5. Tsoneerimine ......................................................................................................... 30 6. Hooldus ja rekonstrueerimine............................................................................. 31 7. Teavitamine ja külastuskeskuste
    [Show full text]
  • Lajit 05.12.2007 06.12.2007 07.12.2007 08.12.2007 09.12.2007
    VIRON LINTUSEURAN HIIDENMAA-SAARENMAA TALVIRETKI 5-9.12.2007 05.01.2016 LAJIT 05.12.2007 06.12.2007 07.12.2007 08.12.2007 09.12.2007 3 Suuresadama, 12 Tahkuna, 30 28 Undva, 2 Veere, 7 Kuressaare (Tori 1 CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x x 50 Haldi, 20 Sõru x x 25p Põõsaspea, 2 Söderby Kõrgessaare abajas), 6 Roomassaare 185 2 Hellamaa, 2 Suuresadama, 30 2 CYGCYG Joutsen laululuik x x 4 Haldi Kõrgessaare 38 CYG SP Joutsenlaji luik 310 Sõru-Triigi 3 Ookivi, 150 Kuressaare 460 3 BRALEU Valkoposkihanhi Valgepõsk-lagle x 1 Haldi 1 4 BRABER Sepelhanhi mustlagle x 2 Sõru 2 5 ANAPEN Haapana viupart x 2 Roomassaare 2 6 ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 2 Kuressaare (P-linna), 7 Roomassaare 9 7 ANACRE Tavi piilpart x 60 Roomassaare 60 6 Suuresadama, 20 Kärdla, 30 Kõrgessaare, 14 Undva, 83 Kuressaare (P-linna), 15 8 ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x x 35 Haldi, 70 Sõru, 5 Sõru-Triigi x x 2 Dirhami, 3 Keila-joa, 40 Tallinna 390 15 Käina Kuressaare, 50 Roomassaare 9 ANAACU Jouhisorsa soopart x /1 Kuressaare (Piispanlinna) 1 10 AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 22 Suuresadama x 300 Roomassaare 320 11 AYTMAR Lapasotka merivart x 12 Veere x 4 Põõsaspea 16 12 SOMMOL Haahka hahk x 11 Ristna x /1 Undva, 1/ Veere 13 13 POLSTE Allihaahka kirjuhahk x 28 Undva 28 14 CLAHYE Alli aul x 6 Suuresadama, 3p11m Tahkuna x 100p500m Ristna, 10 Sõru, 500 Sõru-Triigi x 100 Undva, 40 Veere x 10000+ Põõsaspea, 40 Dirhami 11000 15 MELNIG Mustalintu mustvaeras x 2 Tahkuna x 300p300m Ristna x 5 Undva x 40 Põõsaspea 650 16 MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 5 Tahkuna x 2 Ristna, 2 Sõru-Triigi
    [Show full text]
  • Hydrodynamical and Geological Investigations of Possible Deep Harbour Sites in North-Western Saaremaa Island: Overview and Conclusions
    Proc. Estonian Acad. Sci. Eng., 2001, 7, 2, 85–98 HYDRODYNAMICAL AND GEOLOGICAL INVESTIGATIONS OF POSSIBLE DEEP HARBOUR SITES IN NORTH-WESTERN SAAREMAA ISLAND: OVERVIEW AND CONCLUSIONS Jüri ELKENa, Jüri KASKb, Tarmo KÕUTSa, Uno LIIVc, Rein PERENSb, and Tarmo SOOMEREa a Estonian Marine Institute, Paldiski mnt. 1, 10317 Tallinn, Estonia; [email protected] b Estonian Geological Survey, Kadaka tee 82, 12618 Tallinn, Estonia c Corson Consulting, Akadeemia tee 21 B413, 12618 Tallinn, Estonia Received 5 April 2001 Abstract. Saaremaa is the largest Estonian island located to the west of Estonian mainland. A new deep harbour, need for which is stated in the Saaremaa County development plan, is possible only in the north-western part of the island that is environmentally sensitive and belongs partly to the area of Vilsandi National Park. This part of the island is known as wintering area of Steller’s Eider and the sanctuary for seals. Environmental impact assessment of the harbour site selection indicated environmental risks at all the considered sites. Discussion of the assessment results led to additional hydrodynamical and geological investigations of the three harbour location alternatives on the Tagamõisa Peninsula: Undva (Uudepanga Bay), Suuriku-Kuriku (entrance of Tagalaht Bay), and Vaigu (central part of Tagalaht Bay). The investigations contained geological and hydrographic field work and modelling of currents and waves. The results revealed that due to dominating cyclonic circulation and small current speeds in the Uudepanga Bay, the risk of oil pollution from the Undva harbour to nearby Vilsandi National Park is rather low. The risk of polluting Steller’s Eider wintering area in the north from the harbour site is somewhat higher, but still small.
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Cycling Tour I
    CYCLING TOUR I THE BEAUTIFUL BEACHES OF TAGALAHE This 1-day tour begins on Värava Farm after breakfast at 9.15 Route: Värava Farm – Mustjala – Ninase – Tagaranna – Kugalepa – Abula – Kallaste – Pidula – Värava Farm 1 ©http://varava.fie.ee Places of interest on the tour: Karst funnel - Kalja kurisu, old windmills – the Old Man and Woman at Ninase, Ninase Cliff, Pidula Manor. Meals: Lunch in the holiday village of Pidula trout farm End of the tour at 17 on Värava Farm Sauna after the tour The entire length of the tour is about 40 kilometres, suits also hikers with less experience. Breaks for resting are longer, we also go swimming if weather conditions are good The tour leader is in charge of the group and the guide of the trip, a support car is summoned if necessary (including technical problems, etc.) Visitors may use their own bikes or rent them from Värava Farm The price depends on the size of the group and the number of rented bikes. 2 ©http://varava.fie.ee CYCLING TOUR II FROM TRIIGI HARBOUR TO KUIVASTU HARBOUR This 3-day tour begins at Triigi Harbour at 9.15, when the ferry from Hiiumaa arrives at Saaremaa Route and meals: Day 1 Leisi – Laugu – Soela – Metsküla – Pahapilli – Panga Lunch at Panga tourist farm Võhma – Tuiu – Küdema – Silla – Selgase. Accommodation on Värava Farm, dinner. 3 ©http://varava.fie.ee Day 2 8.30 Breakfast on Värava Farm Selgase – Karujärve – Kärla – Kaarmise – Irase – Saia – Kirikuküla – Kaarma – Saue-Putla – Kaali Lunch in Kaali Inn Kõljala – Võrsna – Valjala – Jursi Accommodation on Lause Farm, dinner.
    [Show full text]
  • Vilsandi Küla
    Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring 1560MT1 3. Külade kirjeldused 3.1. Vilsandi küla 3.1.1. Asustuse kujunemise ajalugu Vilsandi küla asub tänapäeval Kihelkonna vallas Tolli taluõuel. 1703. a asus heinamaade ning on ajalooliselt kuulunud nii Kihelkonna kui valvuriks hukkunud laevaga saarele sattunud ka Lümanda valda. Esimene hoonestus pärineb laevnik Johann Doll koos abikaasaga. 1752. a vähemalt 17. sajandist, kui rootsiaegsel kaardil vabastati lesknaine Berta Doll pärisorjusest ja on kujutatud heinamaade valvuri maja tänase edaspidi on tegemist olnud vabade talunikega. Joonis 10. Vilsandi kaart umbes 1690. aastast ja väljavõte sellest. Heinamaade valvuri maja, ainus maja saarel, on näidatud numbriga üks. Kalurihütte ei ole tõenäoliselt näidatud. EAA, f 308, n 2, s 30, l 1k. Artes Terrae / AB Artes Terrae 41 1560MT1 Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring Samast 1690. a kaardist on ka 1772. aastal Mihe Adam, Roeste Micko Laur ja Kangor ümberjoonestatud koopia, millel on tänapäeva Willum, kirjaga harjunule tunduvalt loetavamad I – Paju mõisa oma, tekstid. Sellel kaardil on märgitud, et 1695. K – Paju mõisa kupja oma (hilisematel aasta Christian Hansteni joonestatud kaardi kaartidel märgitud kui Kubia Maa), koopia on valmistanud Olof Bergenson. Kaardi L – Paju mõisa talumeeste Kortse Tofferi ja rootsikeelsest tekstist võib lugeda, et nii Suur Oijo Hansu oma, kui ka Väike Vilsandi on jaotatud erinevate M – Paju mõisa talumeeste Heijo Tõnni, mõisate ja mõisatalupoegade vahel järgmiselt Herma Lattse Mattsi, Sarabick Tofferi ja Tido (vt allpool olevat joonist): Mattsi oma, 1 – Vilsandi heinamaade valvuri Hansu oma, N – kasutab Paju mõisa talupoeg Millesse A – kasutab Lümanda mõis, Simo ja maksab selle eest mõisale.
    [Show full text]
  • Ots.Paal.Hirundo.2014-2.Pdf
    Hirundo 2014 (2) 44-59 Hirundo ARUANNE Linnuharuldused Eestis 2013 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 12 Margus Ots* & Uku Paal Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu Kokkuvõte Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni kaheteistkümnes kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 110 teatele, neist 99 pärineb 2013. aastast. Teadetest kinnitati 105 (95 %) ja lükati tagasi 5. Eesti lindude nimekirja lisandus 2 uut liiki. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2013 kokku 383 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki. Sissejuhatus teated igaüks eraldi läbi ja andsid neile sõltumatu hinnangu. Kui kogunes Alljärgnevaga jätkab Eesti linnu- vähemalt neli heakskiitvat otsust ja harulduste komisjon (edaspidi HK) viies ei olnud tagasilükkav, loeti teade kokkuvõtete avaldamist meil harva vastuvõetuks ning kui vähemalt kolm kohatavate lindude kohta. Käesolev liiget otsustas teadet mitte tunnustada, aruanne on järjekorras kaheteistkümnes loeti see tagasilükatuks. Muudel ja käsitleb 2013. aastat. Täiendavalt puhkudel arutati teadet komisjoni on aruandes ära toodud ka seni koosolekul ning vajadusel tehti lõplik avaldamata teated varasemal ajal otsus hääletamise teel. kohatud haruldustest, mille kohta otsus siiani puudus või millised alles nüüd Aruandes avaldatavate teadete hilinemisega HK-le läbivaatamiseks käsitlemise ajal oli HK koosseis järgmine: esitati. Margus Ots (esimees ja sekretär, põhiliige), Aivo Klein (põhiliige), Komisjoni koosseis ja töökord Mati Kose (varuliige kuni 21.02.2014), Eerik Leibak (varuliige), Vilju Lilleleht HK koosseisu kuulus avaldatavate (varuliige), Mihkel Metslaid (varuliige teadete läbivaatamisel viis põhiliiget ja alates 29.09.2014), Jan Nordblad neli varuliiget, kes asendavad vajadusel (põhiliige), Uku Paal (põhiliige), Ranno põhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid Puumets (põhiliige) ja Tarvo Valker * E-post: [email protected] (varuliige).
    [Show full text]
  • Lääne-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava Haarab Saaremaa Lääneosa Viite Valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme Ja Torgu Valda
    Kinnitatud Lümanda vallavolikogu 30.11.2012.a. määrusega nr 65 LÄÄNE-SAAREMAA VALDADE ÜHINE JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2012-2016 SISUKORD Sissejuhatus 1. Lääne-Saaremaa valdade üldiseloomustus................................................................................ 7 1.1 Omavalitsuste paiknemine ja looduslikud iseärasused.................................................. 7 1.2 Rahvastik...................................................................................................................... 8 1.3 Sotsiaalsfäär................................................................................................................. 11 1.4 Infrastruktuur............................................................................................................... 12 1.5 Ettevõtlus..................................................................................................................... 14 2. Jäätmehoolduse korraldus ja üldnõuded................................................................................. 17 2.1 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad riiklikud õigusaktid................. 17 2.1.1 Eesti Vabariigi seadused.................................................................................... 17 2.1.2 Kohaliku omavalitsuse määrused...................................................................... 17 2.2 Kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduse korraldamisel............................ 18 2.3 Nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete valdamisel ja käitlemisel......................... 19 2.3.1
    [Show full text]
  • Kihelkonna Valla Arengukava Aastateks 2015-2020
    LISA Kihelkonna Vallavolikogu 29. jaanuari 2015.a. määrusele nr 3 KIHELKONNA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2015-2020 Kihelkonna 2014 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Arengukavas kasutatavad põhimõisted .................................................................................. 5 2. Ülevaade Kihelkonna vallast .................................................................................................. 7 2.1. Territoriaalne asend, asustus ja keskkond ....................................................................... 7 2.2. Rahvastik ......................................................................................................................... 8 3. Kihelkonna valla arengunägemus ........................................................................................ 11 3.1. Missioon ........................................................................................................................ 11 3.2. Kihelkonna valla visioon ............................................................................................... 11 3.3. Strateegilised eesmärgid ................................................................................................ 11 4. Valdkondlikud arengueesmärgid ja kavandatavad ülesanded ning tegevused ..................... 13 4.1. Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus .......................................................................... 13 4.2. Haridus ..........................................................................................................................
    [Show full text]