RMK puhkeala soovitab: Tee tutvust Loode-Saaremaa omapärase ja kauni loodusega, siinsete ilusate pankrannikute, loometsade ja suurte karstialadega. Tule ükskõik, millisel aastaajal, alati näed midagi põnevat. Läbida tasub huviväärne ring looduskeskus-Konati matkarada-Kalja karstiala ja matkarada-Suure Tõllu kerisekivi-Dejevo punker-Karujärve piknikukoht-Kaare kivi-Odalätsi allikad- mõisa park-Veere- matkarada-Kalasma matkarada-Mustjala. Raja pikkus u 70 kilomeetrit ja selle saab läbida autoga, jalgrattaga või jalgsi matkates. Kogu vajaliku info saad Mustjala looduskeskuse teabepunktist. Telkida saab Dejevo punkri telkimisalal, Karujärve piknikukohas, Abula või Kalasma piknikukohas.

RMK Saaremaa puhkeala loodusrajad 1 Abula matkarada paikneb Mustjala vallas Tagalahe ääres. Rada algab RMK Kalasma piknikukohast. Auto või bussiga saab raja algusesse, sõites 8,4 km Mustjalast poole Kalasma külasse. Jalgrattaga saab tulla ka Merise kaudu. Raja pikkus on 6,8 km, läbimiseks kulub u 4 tundi. Matkaraja skeem ja juhised on raja alguses, see on tähistatud kollase lindiga ja rajal on märgistatud huvipunktid. Leidub ka kaks lõkkekohta ja lõunapoolsemas otsas katusealused. Matkarada tutvustab siinse ranniku ja maastiku kujunemist, loometsi ja nende taimekooslust ning Abula panka. Ajaloohuvilistele pakub põnevat äratundmist I ja II maailmasõja aegsed militaarrajatised – kaevikud, dzotid, tankipesad. Antud matkarada kulgeb Koorunõmme looduskaitsealal. Raja kirjelduse koostas RMK Mustjala looduskeskuse retkejuht Eerika Salundi.

2 Kalja matkarada on Mustjala- mnt 2,4 km, vasakul pool teed külas. Auto saab parkida äärde, sealt tuleb minna raja algusesse jalgsi 100 meetrit. Raja alguses skeem ja juhised, see on tähistatud sinise lindiga ja rajal 11 tähistatud kirjeldusega huvipunkti. Raja pikkus on u 1 kilomeeter. Kevadel suurvee ajal on vajalikud kummisaapad. Matkarada tutvustab Kalja karstiala ja temal painevaid karstielemente-kurisuid ja karstilehtreid ning nende tekkepõhjusi. Suurima kurisu läbimõõt on 36 m ja sügavus 5 m. Näha on ka uue langatuslehtri teket. Soovitame minna vaatama ka Küdema kurisud, kus vahepeal kaduv Kalja jõgi uuesti natukeks maapeale tuleb ja jälle kaob. Kirjelduse koostas RMK Mustjala looduskeskuse retkejuht Eerika Salundi.

3 Kalasma matkarada paikneb Mustjala vallas Tagalahe ääres. Rada algab RMK Kalasma piknikukohast. Auto või bussiga saab raja algusesse sõites 8,4 km Mustjalast Rahtla poole Kalasma külasse. Jalgrattaga saab tulla ka Merise kaudu. Raja alguses on skeem ja juhised, see on tähistatud kollase lindiga, raja pikkus on 5,4 km ja selle läbimiseks kulub 3 tundi. Matkarada tutvustab Kaanda järve ja Kooru suurjärve, rannaäärse klibuvalli ja selle kidurat kuid liigirikast taimkatet. Pärast sõda keelas Nõukogude piirivalve siin käimise ja rannas viibimise, mistõttu ala on inimtegevusest vähe mõjutatud. Siin on 190 aastane leesikaloo männik, kus on ka liigirikas alustaimestik. 1855. a oli Kaanda küla rannas suur kivimeteoriidisadu. Kirjelduse koostas RMK Mustjala looduskeskuse retkejuht Eerika Salundi.

4 Konati matkarada on -Mustjala maantee ääres 28,6 kilomeetril. Rada algab maantee äärest, kus infostend ja juhised, see on tähistatud kollase lindiga ja märgistatud huvipunktidega. Auto saab parkida maantee äärde. Rajal on võimalik valida 1 km või 3 km varianti, läbimiseks kulub u 2-3 tundi. Matkaraja esimine 1 km osa kulgeb endise metsavahi koha ümbruses. Matkarada tutvustab metsa majandamist, kultuurmännikuid, plusspuudega 120 aasta vanust hoiumetsa ja põlispuid. Rada jõuab välja Konati tehisjärve äärde, kus on ka piknikukoht. Kirjelduse koostas RMK Mustjala looduskeskuse retkejuht Eerika Saliundi.

5 matkarada on Torgu vallas Lindmetsa külas Tigade mäel. Maantee ääres on infostend ja juhised liikumiseks. See 1 km rada on tähistatud viitadega ja see on ringikujuline. Rada kulgeb pinnasekaitse metsas ja tutvustab samblaid. Rajal puhkekohad, auto saab parkida maantee äärde. Kirjelduse koostas RMK Saaremaa puhkeala juhataja Anu Metsniit.

6 Viieristi matkarada on Sõrve maantee 35ndal kilomeetril maantee ääres. Raja alguses infostend ja juhised liikumiseks. Rada on tähistatud viitadega ja kulgeb üle raudtee tammi Lõopõllu maanteele, selle pikkus on 1 km. Rada on ajaloolise Sõrve postimaantee ääres. Siit avaneb vaade rannaastangule, mille all on liigirikas looduskaitsealune allikasoo. Raja ääres on mitmesuguse kujuga liivaluited, mille suhteline kõrgus on kuni 12 meetrit – sealt avaneb ilus vaade Koltsi järvele. Viieristi kõrgema tipu kõrgus on 33 m. Lõpuks jõuab rada Kõrgema allika juurde. Kirjelduse koostas RMK Kihelkonna metskonna metsnik Silvi Filippov.

7 Maapere rauna matkarada on Mustjala vallas külas. Raja pikkus on 7,7 kilomeetrit ja kulgeb see enamasti eramaadel. Rada on tähistatud kollaste lintidega ja selle alguses on infostend ning juhised. NB! Soovitame rajale minna ainult RMK matkajuhi saatel. Rada on väga huvitav ja mitmekesine – kiviraunad, 30 aastane ”mägralinnak”, pruuni sepsika madalsoo, Linajärve äärne mõõkrohusoo, vana turbaraba, rabasaared ja putuktoidulised taimed (harilik võipätakas, huulheinad). Kirjelduse koostas RMK Mustjala looduskeskuse matkajuht Eerika Salundi.

RMK puhkemajanduse osakond: Viljandi mnt 18B, 11216 Tallinn telefon: 676 7532 faks: 676 7531 e-post: [email protected] www.rmk.ee/metsapuhkus METS ON SÕBER – HOIA TEDA!