DOCSLIB.ORG

RMK Saaremaa Puhkeala Loodusrajad METS on SÕBER

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
RMK Saaremaa Puhkeala Loodusrajad METS on SÕBER RMK Saaremaa puhkeala soovitab: Tee tutvust Loode-Saaremaa omapärase ja kauni loodusega, siinsete ilusate pankrannikute, loometsade ja suurte karstialadega. Tule ükskõik, millisel aastaajal, alati näed midagi põnevat. Läbida tasub huviväärne ring Mustjala looduskeskus-Konati matkarada-Kalja karstiala ja matkarada-Suure Tõllu kerisekivi-Dejevo punker-Karujärve piknikukoht-Kaare kivi-Odalätsi allikad-Pidula mõisa park-Veere-Abula matkarada-Kalasma matkarada-Mustjala. Raja pikkus u 70 kilomeetrit ja selle saab läbida autoga, jalgrattaga või jalgsi matkates. Kogu vajaliku info saad Mustjala looduskeskuse teabepunktist. Telkida saab Dejevo punkri telkimisalal, Karujärve piknikukohas, Abula või Kalasma piknikukohas. RMK Saaremaa puhkeala loodusrajad 1 Abula matkarada paikneb Mustjala vallas Tagalahe ääres. Rada algab RMK Kalasma piknikukohast. Auto või bussiga saab raja algusesse, sõites 8,4 km Mustjalast Rahtla poole Kalasma külasse. Jalgrattaga saab tulla ka Merise kaudu. Raja pikkus on 6,8 km, läbimiseks kulub u 4 tundi. Matkaraja skeem ja juhised on raja alguses, see on tähistatud kollase lindiga ja rajal on märgistatud huvipunktid. Leidub ka kaks lõkkekohta ja lõunapoolsemas otsas katusealused. Matkarada tutvustab siinse ranniku ja maastiku kujunemist, loometsi ja nende taimekooslust ning Abula panka. Ajaloohuvilistele pakub põnevat äratundmist I ja II maailmasõja aegsed militaarrajatised – kaevikud, dzotid, tankipesad. Antud matkarada kulgeb Koorunõmme looduskaitsealal. Raja kirjelduse koostas RMK Mustjala looduskeskuse retkejuht Eerika Salundi. 2 Kalja matkarada on Mustjala-Kihelkonna mnt 2,4 km, vasakul pool teed Jauni külas. Auto saab parkida maantee äärde, sealt tuleb minna raja algusesse jalgsi 100 meetrit. Raja alguses skeem ja juhised, see on tähistatud sinise lindiga ja rajal 11 tähistatud kirjeldusega huvipunkti. Raja pikkus on u 1 kilomeeter. Kevadel suurvee ajal on vajalikud kummisaapad. Matkarada tutvustab Kalja karstiala ja temal painevaid karstielemente-kurisuid ja karstilehtreid ning nende tekkepõhjusi. Suurima kurisu läbimõõt on 36 m ja sügavus 5 m. Näha on ka uue langatuslehtri teket. Soovitame minna vaatama ka Küdema kurisud, kus vahepeal kaduv Kalja jõgi uuesti natukeks maapeale tuleb ja jälle kaob. Kirjelduse koostas RMK Mustjala looduskeskuse retkejuht Eerika Salundi. 3 Kalasma matkarada paikneb Mustjala vallas Tagalahe ääres. Rada algab RMK Kalasma piknikukohast. Auto või bussiga saab raja algusesse sõites 8,4 km Mustjalast Rahtla poole Kalasma külasse. Jalgrattaga saab tulla ka Merise kaudu. Raja alguses on skeem ja juhised, see on tähistatud kollase lindiga, raja pikkus on 5,4 km ja selle läbimiseks kulub 3 tundi. Matkarada tutvustab Kaanda järve ja Kooru suurjärve, rannaäärse klibuvalli ja selle kidurat kuid liigirikast taimkatet. Pärast sõda keelas Nõukogude piirivalve siin käimise ja rannas viibimise, mistõttu ala on inimtegevusest vähe mõjutatud. Siin on 190 aastane leesikaloo männik, kus on ka liigirikas alustaimestik. 1855. a oli Kaanda küla rannas suur kivimeteoriidisadu. Kirjelduse koostas RMK Mustjala looduskeskuse retkejuht Eerika Salundi. 4 Konati matkarada on Kuressaare-Mustjala maantee ääres 28,6 kilomeetril. Rada algab maantee äärest, kus infostend ja juhised, see on tähistatud kollase lindiga ja märgistatud huvipunktidega. Auto saab parkida maantee äärde. Rajal on võimalik valida 1 km või 3 km varianti, läbimiseks kulub u 2-3 tundi. Matkaraja esimine 1 km osa kulgeb endise metsavahi koha ümbruses. Matkarada tutvustab metsa majandamist, kultuurmännikuid, plusspuudega 120 aasta vanust hoiumetsa ja põlispuid. Rada jõuab välja Konati tehisjärve äärde, kus on ka piknikukoht. Kirjelduse koostas RMK Mustjala looduskeskuse retkejuht Eerika Saliundi. 5 Lindmetsa matkarada on Torgu vallas Lindmetsa külas Tigade mäel. Maantee ääres on infostend ja juhised liikumiseks. See 1 km rada on tähistatud viitadega ja see on ringikujuline. Rada kulgeb pinnasekaitse metsas ja tutvustab samblaid. Rajal puhkekohad, auto saab parkida maantee äärde. Kirjelduse koostas RMK Saaremaa puhkeala juhataja Anu Metsniit. 6 Viieristi matkarada on Sõrve maantee 35ndal kilomeetril maantee ääres. Raja alguses infostend ja juhised liikumiseks. Rada on tähistatud viitadega ja kulgeb üle raudtee tammi Lõopõllu maanteele, selle pikkus on 1 km. Rada on ajaloolise Sõrve postimaantee ääres. Siit avaneb vaade rannaastangule, mille all on liigirikas looduskaitsealune allikasoo. Raja ääres on mitmesuguse kujuga liivaluited, mille suhteline kõrgus on kuni 12 meetrit – sealt avaneb ilus vaade Koltsi järvele. Viieristi kõrgema tipu kõrgus on 33 m. Lõpuks jõuab rada Kõrgema allika juurde. Kirjelduse koostas RMK Kihelkonna metskonna metsnik Silvi Filippov. 7 Maapere rauna matkarada on Mustjala vallas Vanakubja külas. Raja pikkus on 7,7 kilomeetrit ja kulgeb see enamasti eramaadel. Rada on tähistatud kollaste lintidega ja selle alguses on infostend ning juhised. NB! Soovitame rajale minna ainult RMK matkajuhi saatel. Rada on väga huvitav ja mitmekesine – kiviraunad, 30 aastane ”mägralinnak”, pruuni sepsika madalsoo, Linajärve äärne mõõkrohusoo, vana turbaraba, rabasaared ja putuktoidulised taimed (harilik võipätakas, huulheinad). Kirjelduse koostas RMK Mustjala looduskeskuse matkajuht Eerika Salundi. RMK puhkemajanduse osakond: Viljandi mnt 18B, 11216 Tallinn telefon: 676 7532 faks: 676 7531 e-post: [email protected] www.rmk.ee/metsapuhkus METS ON SÕBER – HOIA TEDA!.
Load more

Recommended publications
  • Mustjala Valla Arengukava 2009-2020
    Kinnitatud Mustjala Vallavolikogu määrusega nr 8 20.03.2009 määrusega nr 9 30.09.2011 määrusega nr 2 28.03.2014 MUSTJALA VALLA ARENGUKAVA 2009-2020 Mustjala 2009 Mustjala valla arengukava 2009-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................................................3 1. ARENGUKAVAS KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED ................................................4 2. ÜLEVAADE MUSTJALA VALLAST .............................................................................5 3. MUSTJALA VALLA ARENGUNÄGEMUS ..................................................................7 4. VALDKONDLIKUD ARENGUEESMÄRGID JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED ..............................................................................................................................8 4.1. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ..............................................................................8 4.2. Haridus, noorsootöö .................................................................................................14 4.3. Kultuur, sport ja vaba aeg ........................................................................................19 4.4. Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus ..................................................................24 4.5. Avalik kord ja turvalisus .........................................................................................28 4.6. Loodushoid ja maakasutus ......................................................................................30 Eesmärk, tegevus
    [Show full text]
  • RMK Saaremaa Ja Hiiumaa Külastusalade Külastuskorralduskava Hõlmab Endas Saaremaa Puhkeala, Vilsandi Rahvuspargi (S.H
    RMK Saaremaa ja Hiiumaa külastusalad Külastuskorralduskava 2019-2028 tööversioon Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 Kasutatavad mõisted .................................................................................................. 5 1. Ala kirjeldus ............................................................................................................. 6 2. Maaomand ja majandamise üldised põhimõtted ........................................ 13 3. Regulaarselt läbiviidavad seired ja uuringud .................................................. 22 3.1. Külastajauuring .............................................................................................. 22 3.2. Külastusmahu seire ....................................................................................... 23 3.3. Loodushoiuobjektide seisundi seire ............................................................ 24 3.4. Ressursi seire ................................................................................................... 25 4. Eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................ 26 5. Tsoneerimine ......................................................................................................... 30 6. Hooldus ja rekonstrueerimine............................................................................. 31 7. Teavitamine ja külastuskeskuste
    [Show full text]
  • New Correlations of Telychian (Silurian) Bentonites in Estonia
    Proc. Estonian Acad. Sci. Geol., 2006, 55, 3, 241–251 New correlations of Telychian (Silurian) bentonites in Estonia Toivo Kallaste and Tarmo Kiipli Institute of Geology at Tallinn University of Technology, Estonia pst. 7, 10143 Tallinn, Estonia; [email protected] Received 18 May 2006, in revised form 27 June 2006 Abstract. Seventy-seven Telychian bentonite samples from six drill-core sections were correlated on the basis of their sanidine composition. In total, bentonites from 43 volcanic eruptions, of which six are new discoveries, were established in the Telychian of Estonia. Names and identification (ID) codes were assigned to the bentonites. The different distribution patterns of volcanic ash thicknesses indicate different source volcanoes. Lack of several bentonites near the transition between the Rumba and Velise formations and at the Llandovery–Wenlock boundary indicates sedimentary hiatuses in the eastern part of the studied area. Key words: bentonite, K-bentonite, Telychian, sanidine, correlation. INTRODUCTION The use of bentonites in the correlation of geological sections offers a unique possibility for recognition of exactly the same time levels in several outcrop and drill-core sections (e.g. Einasto et al. 1972). Limestones (Rumba Formation) and marlstones (Velise Formation) of the Adavere Stage contain a large number of thin altered volcanic ash beds – bentonites (Jürgenson 1964). These regional stratigraphic units belong to the Telychian Stage of the international stratigraphic scheme (Bergström et al. 1998; Nestor & Nestor 2002; Kiipli et al. 2006). The sanidine composition has been studied in twelve drill-cores with an aim to identify the ash beds in the Telychian of Estonia.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea
    Sailing Directions for Estonian Waters part 3 Baltic Sea 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Updated 01.09.2021 © Estonian Transport Administration Cartography Department Second release March 2015 (first release June 2014) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html List of Lights, Estonia: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Saaremaa Sadama Küdema Lahe Linnustiku Seire Läbiviimine 2007‐2008 Aastal Vastavalt Seireprogrammile Ja Vee Erikasutusloas L.VT.EE‐23744 Esitatud Nõuetele
    Saaremaa sadama Küdema lahe linnustiku seire läbiviimine 2007‐2008 aastal vastavalt seireprogrammile ja vee erikasutusloas L.VT.EE‐23744 esitatud nõuetele Konsultatsioonileping 2592807 2007. aasta aruanne Koostajad: Andres Kalamees, Andrus Kuus, Aivar Leito, Leho Luigujõe, Mati Martinson, Rein Nellis, Renno Nellis, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing Postkast 227; 51001 Tartu [email protected] Tartu 2007 1 Saaremaa sadama Küdema lahe linnustiku seire 2007. aasta aruanne Koostajad Andres Kalamees, Andrus Kuus, Aivar Leito, Leho Luigujõe, Mati Martinson, Rein Nellis, Renno Nellis, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing Tartu 20. detsember 2007 Kaanefoto: Suur‐laukhaned, Mati Kose/ EOÜ 2 SISUKORD Sissejuhatus Kokkuvõte………………………………………………………………………………… 5 Veelindude loendus ja kaardistamine………………………………………………… 7 Kesktalvine veelinnuloendus…………………………………………………………… 15 Sookure, hallhane, valgepõsk‐lagle ja Laidu saare haudelinnustiku seire………… 24 Ranniku haudelinnustik………………………………………………………………… 35 Randa uhutud lindude loendus………………………………………………………… 43 Laevade mõjust haudelinnustikule … … … … … … … … … … … … … … … … 47 Seadusandlikud aktid …………………………………………………………………… 47 Lisa 1. Vaatlussektorite paiknemine seirealal 3 Sissejuhatus AS Tallinna Sadam rajas Saaremaale Küdema lahe rannikule Tammele sadama kruiisi‐ ja reisilaevade vastuvõtmiseks. Sadam ehitati Küdema lahte, mis on rahvusvahelise tähtsusega linnuala ning Natura 2000 Küdema linnu‐ ja loodusala. Linnustiku ehituseelse, ‐aegse ja ‐järgse seire läbiviimine on tingimusena fikseeritud AS‐le Tallinna Sadam
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Cycling Tour I
    CYCLING TOUR I THE BEAUTIFUL BEACHES OF TAGALAHE This 1-day tour begins on Värava Farm after breakfast at 9.15 Route: Värava Farm – Mustjala – Ninase – Tagaranna – Kugalepa – Abula – Kallaste – Pidula – Värava Farm 1 ©http://varava.fie.ee Places of interest on the tour: Karst funnel - Kalja kurisu, old windmills – the Old Man and Woman at Ninase, Ninase Cliff, Pidula Manor. Meals: Lunch in the holiday village of Pidula trout farm End of the tour at 17 on Värava Farm Sauna after the tour The entire length of the tour is about 40 kilometres, suits also hikers with less experience. Breaks for resting are longer, we also go swimming if weather conditions are good The tour leader is in charge of the group and the guide of the trip, a support car is summoned if necessary (including technical problems, etc.) Visitors may use their own bikes or rent them from Värava Farm The price depends on the size of the group and the number of rented bikes. 2 ©http://varava.fie.ee CYCLING TOUR II FROM TRIIGI HARBOUR TO KUIVASTU HARBOUR This 3-day tour begins at Triigi Harbour at 9.15, when the ferry from Hiiumaa arrives at Saaremaa Route and meals: Day 1 Leisi – Laugu – Soela – Metsküla – Pahapilli – Panga Lunch at Panga tourist farm Võhma – Tuiu – Küdema – Silla – Selgase. Accommodation on Värava Farm, dinner. 3 ©http://varava.fie.ee Day 2 8.30 Breakfast on Värava Farm Selgase – Karujärve – Kärla – Kaarmise – Irase – Saia – Kirikuküla – Kaarma – Saue-Putla – Kaali Lunch in Kaali Inn Kõljala – Võrsna – Valjala – Jursi Accommodation on Lause Farm, dinner.
    [Show full text]
  • Saaremaa Karstialade Kaitsekorralduskava 2016–2025
    Saaremaa karstialade kaitsekorralduskava 2016–2025 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. Sissejuhatus ....................................................................................................................................... 4 1.1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.2. Maakasutus ................................................................................................................................ 6 1.3. Huvigrupid ............................................................................................................................... 12 1.4. Kaitsekord ................................................................................................................................ 12 1.5. Uuritus ...................................................................................................................................... 13 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ................................................................................ 13 1.5.2. Riiklik seire ...................................................................................................................... 13 2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid ....................................................................................................... 14 2.1. Aula karstiala ja Kalmu (Aste) kurisu ................................................................................... 14 2.2. Küdema karstiala ja Arba kurisu ...........................................................................................
    [Show full text]
  • Saaremaa Sadama Küdema Lahe Linnustiku Seire Vastavalt Vee Erikasutusloas Nr L.VT.EE‐23744 Esitatud Nõuetele Konsultatsioonileping 4922805 Lõpparuanne
    Saaremaa sadama Küdema lahe linnustiku seire vastavalt vee erikasutusloas nr L.VT.EE‐23744 esitatud nõuetele Konsultatsioonileping 4922805 Lõpparuanne Koostajad: Andres Kalamees, Andrus Kuus, Aivar Leito, Leho Luigujõe, Mati Martinson, Renno Nellis, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing Postkast 227; 50002 Tartu [email protected] Tartu 2006 Saaremaa sadama Küdema lahe linnustiku seire vastavalt vee erikasutusloas nr L.VT.EE‐23744 esitatud nõuetele Konsultatsioonileping 4922805 Lõpparuanne Koostajad Andres Kalamees, Andrus Kuus, Aivar Leito, Leho Luigujõe, Mati Martinson, Renno Nellis, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing Kaanefoto: Viupardid, Mati Kose/EOÜ Tartu 20. detsember 2006 SISUKORD Sissejuhatus Kokkuvõte………………………………………………………………………………………..5 Veelindude loendus ja kaardistamine…………………………………………………………8 Kesktalvine veelinnuloendus………………………………………………………………….24 Sookure, hallhane, valgepõsk‐lagle ja Laidu saare haudelinnustiku seire……………….33 Ranniku haudelinnustik……………………………………………………………………….41 Randa uhutud lindude loendus………………………………………………………………48 Lisa 1. Vaatlussektorite paiknemine seirealal Sissejuhatus AS Tallinna Sadam rajas Saaremaale Küdema lahe rannikule Tammele sadama kruiisi‐ ja reisilaevade vastuvõtmiseks. Sadam ehitati Küdema lahte, mis on rahvusvahelise tähtsusega linnuala ning Natura 2000 Küdema linnu‐ ja loodusala. Linnustiku ehituseelse, ‐aegse ja ‐järgse seire läbiviimine on tingimusena fikseeritud AS‐le Tallinna Sadam väljastatud vee erikasutusloas. Seire peamiseks eesmärgiks on jälgida Küdema lahe piirkonna linnustiku seisundit
    [Show full text]
  • Kihelkonna Valla, Kuressaare Linna, Laimjala Valla, Leisi Valla, Lääne
    Väljaandja: Kihelkonna Vallavolikogu Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 05.05.2017 Avaldamismärge: RT IV, 12.05.2017, 19 Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla ühinemiskokkuleppe kinnitamine ning Kihelkonna Vallavolikogu 24.11.2016. a otsusega nr 35 kinnitatud Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla ühinemislepingu muutmine Vastu võetud 28.04.2017 nr 24 Haldusreformi seaduse (HRS) § 12 lõike 5 ja lõike 6 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lõike 1 punktide 10¹ ja 37 alusel ning kooskõlas HRS § 12 lõike 2 punktiga 3 ja arvestades, et Kihelkonna vald, Kuressaare linn, Laimjala vald, Leisi vald, Lääne-Saare vald, Mustjala vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Salme vald, Torgu vald ja Valjala vald on heaks kiitnud ühinemislepingu, esitanud Vabariigi Valitsusele taotluse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning Vabariigi Valitsuse 29.12.2016. a määrusega nr 169 on Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla haldusterritoriaalset korraldust muudetud ning Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku algatamaks Pöide valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse ja valla ühinemise Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala vallaga, Kihelkonna Vallavolikogu otsustab: 1.Kinnitada otsusele lisatud Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla ühinemiskokkulepe.
    [Show full text]