DOCSLIB.ORG

Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea Sailing Directions for Estonian Waters part 3 Baltic Sea 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Updated 01.09.2021 © Estonian Transport Administration Cartography Department Second release March 2015 (first release June 2014) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html List of Lights, Estonia: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf REPORT M a l f u n c t i o n s o f a i d s t o n a v i g a t i o n, h a z a r d o u s s i t u a t i o n s, v i o l a t i o n s o f s a f e t y r e g u l a t i o n s phone +3726205665 fax +3726205766 e-mail [email protected] S e c u r i t y i n c i d e n t s phone +3726205665 fax +3726205766 e-mail [email protected] 3 NOTATION OF AMENDMENTS 2020, changed pages: 10, 13, 18, 23, 24, 30, 31, 32, 35 2nd release 2021 Page number Month Month 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 I I II II * * * * * * III * III 3.2 UndvaitoKõpulsr IV * IV * * V * V VI * VI VII VII VIII VIII * IX * IX X X XI XI 4 XII XII Page number Month Month 34 35 I I II II III III IV IV V V VI VI VII VII VIII VIII IX IX X X XI XI XII XII Please inform of any changes currently in use at [email protected] 3.2 U n d v a n i n a t o K õ p u p o o l s a a r THE REGIONAL SCHEME IN THE SAILING DIRECTIONS THE REGIONAL 5 3.2 U n d v a n i n a t o K õ p u p o o l s a a r MARITIME RESCUE AND MARITIME POLLUTION J R C C T a l l i n n operational readiness 24 hours channel/frequency VHF-DSC 70 CH VHF 16 CH VHF 69 CH MF-DSC 2187.5 kHz MF 2182 kHz call sign Tallinn Rescue INMARSAT-C 581492480040 phone +3726191224 emergency 112 fax +3726922501 e-mail [email protected] Voluntary E s t o n i a n V o l u n t a r y R e s c u e U n i o n http://maps.google.com/maps/ms?msid=209030024585672908914.0004a764b01c5b3c55d52&msa=0 6 3.2 U n d v a n i n a t o K õ p u p o o l s a a r Baltic Sea area describing information in part 3.1 Climate and weather area describing information in part 3.1 R e a l t i m e w e a t h e r KAUR www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/kaart/?lang=en METOC http://on-line.msi.ttu.ee/metoc/ MSI http://on-line.msi.ttu.ee/kaart.php?en W e a t h e r f o r e c a s t KAUR www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/mereilm/?lang=en Tallinn Radio VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 1650 kHz at 06.33 and 15.33 local time KAUR www.ilm.ee/kola/grib-test/javascriptiga/ (in Estonian only, requires Java) W e a t h e r w a r n i n g s Tallinn Radio VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz immediately after silence period KAUR www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/?lang=en e-mail subscription www.ilmateenistus.ee/teenused/teenuste-tellimine/weather-warnings-ordering-by-e-mail/?lang=en I c e c h a r t KAUR www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/jaakaart/jaakaart.png 7 3.2 U n d v a n i n a t o K õ p u p o o l s a a r Regions 3.1 Sõrve poolsaar to Undva nina 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Veere sadam p 16 Veere vanasadam p 16 Kesknõmme Jahisadam p 20 Rannaaugu sadam p 21 Saaremaa sadam p 23 Panga boat harbour p 26 Varese sadam p 27 Haldi sadam p 28 Toobri-Haldi boat pier p 29 Lautri sadam p 29 Ristna Lõunasadam p 30 Kalana Jahisadam p 31 Kalana sadam p 32 3.3 Kõpu poolsaar to Põõsaspea neem 8 3.2 U n d v a n i n a t o K õ p u p o o l s a a r 3.2 SCHEME OF THE MARITIME AREA Ristna Kõpu Kaleste HIIUMAA 3.2 Mardihansu Vanamõisa Sõru Soela väin Panga Küdema Tagalaht Tagamõisa poolsaar SAAREMAA 9 3.2 U n d v a n i n a t o K õ p u p o o l s a a r 3.2 marine area navigational charts Estonian Maritime INT Scale Administration chart No chart No 305 1215 250 000 306 250 000 515 1270 100 000 624 50 000 623 50 000 622 50 000 620 50 000 752 25 000 881 10 000 Atlas Charts of Estonia, Vol 3 Charts of Estonia, Vol 2 retailers of the Estonian Maritime Administration navigational charts: https://veeteedeamet.ee/en/hydrography-and-aids-navigation/navigational-charts N e w e d i t i o n s o f c h a r t s with the new editions old charts are not in use anymore and no corrections will be issued to them C a b l e s a n d p i p e l i n e s anchoring, trawling and any other activity which may damage them is prohibited in tha cable area, on the cable or pipeline track and 0.5 M on either side of these 10 3.2 U n d v a n i n a t o K õ p u p o o l s a a r 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Vicinity B a y s Bay Position, area limits Description Restrictions Tagalaht 58°27.98'N 22°04.75'E depth at the entrance less than 30 m, 10 m isobath lies 2-3 cables from the shore; W coast is high and wooded. E-shore north- ward is composed of pebbles, southward lies a sandy beach; bottom clay and sand Pidula laht Tagalaht S part depth at the entrance less than 6 m Kugalepa laht 58°31.21'N 22°11.49'E depth at the entrance less than 10 m Küdema laht 58°31.50'N 22°15.86'E depth at the entrance less than 23 m; steep slope at the entrance to the bay; bottom clay Panga laht 58°34.04'N 22°18.79'E depth at the entrance less than 3 m Tohvri laht 58°42.63'N 22°28.70'E depth at the entrance less than 2.8 m Vanamõisa laht 58°44.19'N 22°28.67'E depth at the entrance less than 6 m; shallow coastal waters with abundant rocks awash Küla laht 58°46.28'N 22°27.93'E depth at the entrance less than 6 m Haldi lõugas 58°48.00'N 22°26.95'E depth at the entrance less than 3 m; numerous rocks with depth unknown at the entrance and within bay limits Mardihansu laht 58°51.47'N 22°23.72'E depth at the entrance less than 7 m Lupilõugas Mardihansu laht NW part depth at the entrance less than 5 m Kaleste laht 58°54.47'N 22°06.76'E depth at the entrance less than 6 m; the coast is low, sandy and wooded; bottom sand Kalana lõugas 58°55.22'N 22°03.64'E shallow Ristna lõugas 58°56.07'N 22°02.64'E depth at the entrance less than 7 m; bottom sand 11 3.2 U n d v a n i n a t o K õ p u p o o l s a a r H a z a r d s Bay Hazard Least Position N/E Nav.
Load more

Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare
    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Newly Established Breeding Sites of the Barnacle Goose Branta Leucopsis in North-Western Europe – an Overview of Breeding Habitats and Colony Development
    244 N. FEIGE et al.: New established breeding sites of the Barnacle Goose in North-western Europe Newly established breeding sites of the Barnacle Goose Branta leucopsis in North-western Europe – an overview of breeding habitats and colony development Nicole Feige, Henk P. van der Jeugd, Alexandra J. van der Graaf, Kjell Larsson, Aivar Leito & Julia Stahl Feige, N., H. P. van der Jeugd, A. J. van der Graaf, K. Larsson, A. Leito, A. & J. Stahl 2008: Newly established breeding sites of the Barnacle Goose Branta leucopsis in North-western Europe – an overview of breeding habitats and colony development. Vogelwelt 129: 244–252. Traditional breeding grounds of the Russian Barnacle Goose population are at the Barents Sea in the Russian Arctic. During the last decades, the population increased and expanded the breeding area by establishing new breeding colonies at lower latitudes. Breeding numbers outside arctic Russia amounted to about 12,000 pairs in 2005. By means of a questionnaire, information about breeding habitat characteristics and colony size, colony growth and goose density were collected from breeding areas outside Russia. This paper gives an overview about the new breeding sites and their development in Finland, Estonia, Sweden, Denmark, Germany, The Netherlands and Belgium. Statistical analyses showed significant differences in habitat characteristics and population parameters between North Sea and Baltic breeding sites. Colonies at the North Sea are growing rapidly, whereas in Sweden the growth has levelled off in recent years.I n Estonia numbers are even decreasing. On the basis of their breeding site choice, the flyway population of BarnacleG eese traditionally breeding in the Russian Arctic can be divided into three sub-populations: the Barents Sea population, the Baltic population and the North Sea population.
    [Show full text]
  • Mustjala Valla Arengukava 2009-2020
    Kinnitatud Mustjala Vallavolikogu määrusega nr 8 20.03.2009 määrusega nr 9 30.09.2011 määrusega nr 2 28.03.2014 MUSTJALA VALLA ARENGUKAVA 2009-2020 Mustjala 2009 Mustjala valla arengukava 2009-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................................................3 1. ARENGUKAVAS KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED ................................................4 2. ÜLEVAADE MUSTJALA VALLAST .............................................................................5 3. MUSTJALA VALLA ARENGUNÄGEMUS ..................................................................7 4. VALDKONDLIKUD ARENGUEESMÄRGID JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED ..............................................................................................................................8 4.1. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ..............................................................................8 4.2. Haridus, noorsootöö .................................................................................................14 4.3. Kultuur, sport ja vaba aeg ........................................................................................19 4.4. Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus ..................................................................24 4.5. Avalik kord ja turvalisus .........................................................................................28 4.6. Loodushoid ja maakasutus ......................................................................................30 Eesmärk, tegevus
    [Show full text]
  • Emmaste Valla Arengukava 2004-2018
    Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 28.03.2013 määrusega nr 72 Emmaste valla arengukava 2004-2018 Emmaste 2013 SISUKORD 1. EMMASTE VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .......................................................... 3 1.1 Asend ja kujunemine ..................................................................................................................... 3 Ajalugu ............................................................................................................................................ 5 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 6 1.3 Maakasutus ja ruumiplaneerimine ............................................................................................... 10 Sõru sadam .................................................................................................................................... 10 Tärkma ja Haldi väikesadamad ..................................................................................................... 10 1.4 Kommunaalmajandus .................................................................................................................. 11 Veemajandus ................................................................................................................................. 11 Soojamajandus ............................................................................................................................... 11 Teed ja välisvalgustus ..................................................................................................................
    [Show full text]
  • Auto24 Loojad
    USD SEK Euribor ÄP indeks 0,99% 11,50 EEK 1,70 EEK 4,108 2666,13 Maaomanikud kurdavad terrori üle Naftaärimees Arnout Lugtmeijer ja mitmed teised Hiiumaa maaomanikud võitlevad ko- haliku keskkonnateenistuse vastu, kes maaomanike sõnul kasutab põhjendama- tult riigi ostueesõigust inimestelt maa- WORLD'S BEST-DESIGNED NEWSPAPER MAAILMA PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT de äravõtmiseks. Lugtmeijer jääb ilma oma Kassaris asuvast maalapist. 6 | | Esmaspäev, 23. aprill 2007 | nr 78 (3329) | 19 kr | ARVAMUS Miljarditesse kroonidesse Omanikud ulatuvate bilansimah- tudega riigi äriühingute juhtimisel ei saa enam edasi minna teenisid ühiskondli- kus korras. Taavi Veskimägi, Riigikogu majan- duskomisjoni liige, portaali endine rahandus- minister, IRL 35 BÖRS 3 müügist ettevõtet on fondi- emissiooni korral- damisega Tallinna börsil praegu jär- jekorras, et akt- sia hinda investori jaoks atraktiivse- maks muuta. 12 miljoneid LISAKS KINNISVARA 18 NUMBER Ärimaa ostmine Ühe tuntuma sõltub firma spet- siifikast. portaali Auto24 KOOLITUS 29 Rimi otsib uusi 20 juhte vaid väljast- loojad said tüki miljonit krooni oli eelmisel poolt firmat. aastal Auto24 käive. Portaal ja leht töötavad 70protsendilise TÖÖSTUS 32 müügist üle 20 rentaablusega, andes sellega Ülikoolid siirdavad silmad ette pea kõikidele Ees- teaduse ettevõte- ti firmadele. Automüügikanalina turuliidriks tõusnud Auto24 tänasel kujul sai alguse mln krooni 4–5 2000. aastal. Foto: Raul Mee tesse. Pankrotipessa jäi Euromiljonid Portaalid seljatavad 20 miljonit krooni purjetavad MTÜdesse kasvult trükipressi Juristist ametnik käis Pärast eelmisel nädalal Con- Mittetulundusühinguteni jõu- Samal ajal kui USA meediafir- cordia ülikooli pankrotiasjale dis mullu üle 200 miljoni krooni mad kurdavad tulu vähenemi- botaanikakongressil joone alla tõmbamist kadus võ- eurotoetusi. Suurima summa – se üle, kasvas otsingumooto- lausaldajatel igasugune lootus 15,6 miljonit krooni – sai kala- ri Google’i esimese kvartali ka- Tallinna keskkonnaameti juha- sega, veetsid üheksa päeva ligi 20 miljonile kroonile.
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Saaremaa Kihelkonna Valla Kehila Küla Kesknõmme Kalakasvatuse Maaüksuse Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    SAAREMAA KIHELKONNA VALLA KEHILA KÜLA KESKNÕMME KALAKASVATUSE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Töö nr 0904 Tellija: Kesknõmme Jahisadam SA Koostaja: OÜ Corson Tallinn 2010 Saaremaa Kihelkonna valla Kehila küla Kesknõmme kalakasvatuse maaüksuse detailplaneeringu KSH aruanne 1. ÜLDOSA................................................................................................................................6 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .............................................................6 1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus .......................................................7 1.3 Informatsioon KSH kohta.............................................................................................8 1.4 KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine ................................................10 1.4.1 KSH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine ........................................10 1.4.2 KSH aruandele esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine aruandes .................11 1.4.3 KSH aruande avalik arutelu ja seal esitatud ettepanekutega arvestamine...............13 1.5 Metoodika .....................................................................................................................13 1.6 Lähtematerjalid ............................................................................................................15 1.7 Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud...........................................15 1.8 Õigusaktid.....................................................................................................................16
    [Show full text]
  • New Correlations of Telychian (Silurian) Bentonites in Estonia
    Proc. Estonian Acad. Sci. Geol., 2006, 55, 3, 241–251 New correlations of Telychian (Silurian) bentonites in Estonia Toivo Kallaste and Tarmo Kiipli Institute of Geology at Tallinn University of Technology, Estonia pst. 7, 10143 Tallinn, Estonia; [email protected] Received 18 May 2006, in revised form 27 June 2006 Abstract. Seventy-seven Telychian bentonite samples from six drill-core sections were correlated on the basis of their sanidine composition. In total, bentonites from 43 volcanic eruptions, of which six are new discoveries, were established in the Telychian of Estonia. Names and identification (ID) codes were assigned to the bentonites. The different distribution patterns of volcanic ash thicknesses indicate different source volcanoes. Lack of several bentonites near the transition between the Rumba and Velise formations and at the Llandovery–Wenlock boundary indicates sedimentary hiatuses in the eastern part of the studied area. Key words: bentonite, K-bentonite, Telychian, sanidine, correlation. INTRODUCTION The use of bentonites in the correlation of geological sections offers a unique possibility for recognition of exactly the same time levels in several outcrop and drill-core sections (e.g. Einasto et al. 1972). Limestones (Rumba Formation) and marlstones (Velise Formation) of the Adavere Stage contain a large number of thin altered volcanic ash beds – bentonites (Jürgenson 1964). These regional stratigraphic units belong to the Telychian Stage of the international stratigraphic scheme (Bergström et al. 1998; Nestor & Nestor 2002; Kiipli et al. 2006). The sanidine composition has been studied in twelve drill-cores with an aim to identify the ash beds in the Telychian of Estonia.
    [Show full text]
  • TTÜ MERESÜSTEEMIDE INSTITUUT Saaremaa Sadama Merekeskkonna Seire
    TTÜ MERESÜSTEEMIDE INSTITUUT Akadeemia tee 21, Tallinn 12 618 tel. 6 204 302 fax. 6 204 301 Internet: www.msi.ttu.ee e-mail: [email protected] Tellija: AS Tallinna Sadam Sadama 25, Tallinn Konsultatsioonileping nr 2590205 Saaremaa sadama merekeskkonna seire 2007 Andres Kase foto Direktor: Prof. Jüri Elken Projekti juht Tarmo Kõuts Tallinn 2007 Sisukord 1. Rannaprotsessid ja geoloogia……………………………………………................ 4 Dr. Jüri Kask ja Andres Kask (TTÜ Meresüsteemide Instituut) 1.1.Põhijooni Saaremaa sadama piirkonna geoloogilisest ehitusest..............................4 1.2.Rannaprotsessid sadama piirkonnas ........................................................................5 1.2.1.Rannaprotsessid 2005 ja 2006 aastal .................................................................8 1.2.2.Rannaprotsessid 2007 aastal ..............................................................................9 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………..11 Fotod ...............................................................................................................................24 2. Lainetuse ja hoovuste mõõtmised ...…………………………………………….. 33 Dr. Tarmo Kõuts, Kaimo Vahter ja Viktor .Alari (TTÜ Meresüsteemide Instituut) 2.1 Tuuleolud Küdema lahe piirkonnas…………………………………………… 34 2.1.1 Tuuleolud suvisel mõõteperioodil……………………………………………34 2.1.2 Tuuleolud sügisesel mõõteperioodil…………………………………………36 2.2 Lainetuse mõõtmised…………………………………………………………….39 2.2.1 Lainetuse parameetrid suvisel mõõteperioodil ……………………………... 39 2.2.2 Lainetuse parameetrid suvisel
    [Show full text]
  • LISA 1 Kalakasvatusliku Taastootmise Raames Eesti Vetesse Asustatud
    LISA 1 Kalakasvatusliku taastootmise raames Eesti vetesse asustatud kalade andmestik Tabel 1. Lõhe noorkalade asustamine Eesti veekogudesse 1997-2015 Asust. Arv Piirkond, koht Vanus aasta (tuh tk) 1997 5.85 1 a. Narva jõgi 1997 28.67 2 a. Selja jõgi 1998 52.36 1+ Selja jõgi, Valgejõgi, Pirita jõgi 1998 89,88 2 a. Selja jõgi, Valgejõgi, Jägala jõgi 1999 140.8 1 a. Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi, Pärnu jõgi 1999 58.29 2 a. Jägala jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2000 98.57 1 a. Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi 2000 34.83 2 a. Jägala jõgi, Narva jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2001 60.89 0+ Mustoja, Narva jõgi, Pudisoo jõgi 2001 184.17 1 a. Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi 2001 33.77 2 a. Jägala jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2002 178.79 0+ Loobu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi 2002 134.80 1 a. Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi 2002 10.77 1+ Loobu jõgi 2002 40.24 2 a. Jägala jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2003 209.90 0+ Loobu jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2003 172.20 1 a. Jägala jõgi, Loobu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi 2003 35.10 2 a. Jägala jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2004 94.42 0+ Loobu jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2004 164.57 1 a. Jägala jõgi, Loobu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi 2004 45.96 2 a.
    [Show full text]
  • Hydrodynamical and Geological Investigations of Possible Deep Harbour Sites in North-Western Saaremaa Island: Overview and Conclusions
    Proc. Estonian Acad. Sci. Eng., 2001, 7, 2, 85–98 HYDRODYNAMICAL AND GEOLOGICAL INVESTIGATIONS OF POSSIBLE DEEP HARBOUR SITES IN NORTH-WESTERN SAAREMAA ISLAND: OVERVIEW AND CONCLUSIONS Jüri ELKENa, Jüri KASKb, Tarmo KÕUTSa, Uno LIIVc, Rein PERENSb, and Tarmo SOOMEREa a Estonian Marine Institute, Paldiski mnt. 1, 10317 Tallinn, Estonia; [email protected] b Estonian Geological Survey, Kadaka tee 82, 12618 Tallinn, Estonia c Corson Consulting, Akadeemia tee 21 B413, 12618 Tallinn, Estonia Received 5 April 2001 Abstract. Saaremaa is the largest Estonian island located to the west of Estonian mainland. A new deep harbour, need for which is stated in the Saaremaa County development plan, is possible only in the north-western part of the island that is environmentally sensitive and belongs partly to the area of Vilsandi National Park. This part of the island is known as wintering area of Steller’s Eider and the sanctuary for seals. Environmental impact assessment of the harbour site selection indicated environmental risks at all the considered sites. Discussion of the assessment results led to additional hydrodynamical and geological investigations of the three harbour location alternatives on the Tagamõisa Peninsula: Undva (Uudepanga Bay), Suuriku-Kuriku (entrance of Tagalaht Bay), and Vaigu (central part of Tagalaht Bay). The investigations contained geological and hydrographic field work and modelling of currents and waves. The results revealed that due to dominating cyclonic circulation and small current speeds in the Uudepanga Bay, the risk of oil pollution from the Undva harbour to nearby Vilsandi National Park is rather low. The risk of polluting Steller’s Eider wintering area in the north from the harbour site is somewhat higher, but still small.
    [Show full text]