LISA 1 Kalakasvatusliku Taastootmise Raames Eesti Vetesse Asustatud

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

LISA 1 Kalakasvatusliku Taastootmise Raames Eesti Vetesse Asustatud LISA 1 Kalakasvatusliku taastootmise raames Eesti vetesse asustatud kalade andmestik Tabel 1. Lõhe noorkalade asustamine Eesti veekogudesse 1997-2015 Asust. Arv Piirkond, koht Vanus aasta (tuh tk) 1997 5.85 1 a. Narva jõgi 1997 28.67 2 a. Selja jõgi 1998 52.36 1+ Selja jõgi, Valgejõgi, Pirita jõgi 1998 89,88 2 a. Selja jõgi, Valgejõgi, Jägala jõgi 1999 140.8 1 a. Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi, Pärnu jõgi 1999 58.29 2 a. Jägala jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2000 98.57 1 a. Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi 2000 34.83 2 a. Jägala jõgi, Narva jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2001 60.89 0+ Mustoja, Narva jõgi, Pudisoo jõgi 2001 184.17 1 a. Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi 2001 33.77 2 a. Jägala jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2002 178.79 0+ Loobu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi 2002 134.80 1 a. Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi 2002 10.77 1+ Loobu jõgi 2002 40.24 2 a. Jägala jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2003 209.90 0+ Loobu jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2003 172.20 1 a. Jägala jõgi, Loobu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi 2003 35.10 2 a. Jägala jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2004 94.42 0+ Loobu jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2004 164.57 1 a. Jägala jõgi, Loobu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi 2004 45.96 2 a. Jägala jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, 2005 47,69 0+ Narva jõgi, Purtse jõgi 2005 120,48 1 a. Loobu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi 2005 45,79 2 a. Jägala jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2006 124,68 1 a. Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2006 47,96 2 a. Jägala jõgi, Loobu jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2007 100,41 0+ Pirita jõgi, Purtse jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2007 89,04 1 a. Loobu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2007 51,32 2 a. Jägala jõgi, Loobu jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2008 123,92 0+ Narva jõgi, Purtse jõgi 2008 121,69 1 a. Narva jõgi, Purtse jõgi, Selja jõgi 2008 48,70 2 a. Jägala jõgi, Loobu jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2009 145,34 1 a. Loobu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Purtse jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2009 45,34 2 a. Jägala jõgi, Loobu jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2010 50,57 0+ Narva jõgi, Purtse jõgi 2010 76,60 1 a. Narva jõgi, Purtse jõgi 2010 32,59 2 a. Jägala jõgi, Loobu jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2011 63,98 1 a. Narva jõgi, Purtse jõgi 2011 17,78 1+ Loobu jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2011 26,17 2 a. Jägala jõgi, Loobu jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2012 99,54 0+ Jägala jõgi, Purtse jõgi, Valgejõgi 2012 80,61 1 a. Loobu jõgi, Purtse jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2012 9,19 1+ Loobu jõgi, Selja jõgi 2012 53,24 2 a. Jägala jõgi, Loobu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Pühajõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2013 99,21 vastse Jägala jõgi, Purtse jõgi, Valgejõgi d 2013 93,18 0+ Jägala jõgi, Purtse jõgi, Pärnu jõgi, Valgejõgi 2013 68,17 1 a. Loobu jõgi, Purtse jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2013 13,16 1+ Purtse jõgi, Valgejõgi 2013 31,60 2 a. Jägala jõgi, Loobu jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2014 97,75 vastse Purtse jõgi, Valgejõgi d 2014 107,15 0+ Purtse jõgi, Pärnu jõgi, Pühajõgi, Valgejõgi 2014 15,37 1 a. Purtse jõgi, Pühajõgi 2014 9,44 1+ Selja jõgi 2014 35,39 2 a. Jägala jõgi, Loobu jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2015 9,85 vastse Purtse jõgi, Valgejõgi d 2015 127,54 0+ Loobu jõgi, Pühajõgi, Valgejõgi, Pärnu jõgi, 2015 3,58 1+ Purtse jõgi 2015 40,64 1 a. Pärnu jõgi, Selja jõgi, Purtse jõgi 2015 41,89 2 a. Jägala jõgi, Loobu jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Pärnu jõgi, Purtse jõgi Tabel 2. Angerja asustamine Eesti veekogudesse 1999-2015 Asust. Arv Piirkond, koht Vanus aasta (tuh tk) 1999 2338.00 maimu Arju laht, Suurlaht, Võrtsjärv d 2000 5.00 0+ Saadjärv 2000 1100.00 maimu Võrtsjärv d 2001 446.00 0+ Võrtsjärv 2001 25.00 1 a. Võrtsjärv 2002 304.95 0+ Kaiavere järv, Kuningalossi paisjärv, Saadjärv, Vagula järv, Võrtsjärv 2003 553.63 0+ Eistvere tehisjärv, Ermistu järv, Kaiavere järv, Kaisma järv Kariste järv, Kuningalossi paisjärv, Kuremaa järv Paunküla veehoidla, Prossa järv, Saadjärv, Suurlaht Vagula järv, Võrtsjärv 2003 1.00 1+ Eistvere tehisjärv, Ermistu järv, Kaiavere järv, Kaisma järv Kariste järv, Kuningalossi paisjärv, Kuremaa järv Paunküla veehoidla, Prossa järv, Saadjärv, Suurlaht Vagula järv, Võrtsjärv 2004 492.85 0+ Eistvere tehisjärv, Harku järv, Hino järv, Kaiavere järv Kariste järv, Kuremaa järv, Laialepa laht, Paunküla veehoidla, Prossa järv, Saadjärv, Suurlaht, Tomba karjäär Vagula järv, Võrtsjärv, Väimela järved 2005 375 0+ Kaiavere järv, Kuremaa järv, Saadjärv, Vagula järv, Võrtsjärv 2006 106 0+ Kaiavere järv, Kuremaa järv, Saadjärv, Vagula järv, Võrtsjärv 2006 305 1 a. Võrtsjärv 2007 317,8 0+ Kaiavere järv, Kuremaa järv, Saadjärv, Vagula järv, Võrtsjärv 2008 194,54 0+ Kaiavere järv, Kuremaa järv, Saadjärv, Vagula järv, Võrtsjärv 2009 415,79 0+ Kaiavere järv, Kuremaa järv, Saadjärv, Vagula järv, Võrtsjärv 2010 209,60 0+ Kaiavere järv, Kuremaa järv, Saadjärv, Vagula järv, Võrtsjärv 2011 667,30 maimu Kaiavere järv, Kuremaa järv, Saadjärv, Võrtsjärv d 2011 27,20 0+ Vagula järv 2011 183,36 2 a. ja Kaiavere järv, Kuremaa järv, Saadjärv, Vagula järv, Võrtsjärv > 2012 867,37 maimu Kaiavere järv, Kuremaa järv, Saadjärv, Vagula järv, Võrtsjärv d 2012 100,76 2 a. Kaiavere järv, Kuremaa järv, Saadjärv, Vagula järv, Võrtsjärv 2013 871,00 maimu Kaiavere järv, Kuremaa järv, Saadjärv, Vagula järv, Võrtsjärv d 2013 140,79 2 a. ja Kaiavere järv, Kuremaa järv, Saadjärv, Vagula järv, Võrtsjärv > 2014 2909,56 maimu Kaiavere järv, Kuremaa järv, Saadjärv, Vagula järv, Võrtsjärv d 2014 187,81 2 a. ja Kaiavere järv, Kuremaa järv, Saadjärv, Vagula järv, Võrtsjärv > 2015 1870,00 maimu Kaiavere järv, Kuremaa järv, Saadjärv, Vagula järv, Võrtsjärv d Tabel 3. Jõevähi asustamine Eesti veekogudesse 1999-2015 Asust. Arv Piirkond, koht Vanus aasta (tuh tk) 1999 23.752 0+ Amme jõgi, Atla jõgi, Karinu tehisjärv, Karujärv Koikse jõgi, Laanemetsa oja, Leevij., Kotiku oja, Vähkjärv, Jõksi jv., Järvepää jv., Kõvera jv., Hurmi jv, Joosu savikarjäär, Nava oja, Nurtu jõgi, Peetri jõgi Rannamõisa jõgi. Tsolgo Pikkjärv 1999 0.372 2 a. ja > Atla jõgi, Leisi jõgi, Nurtu jõgi 1999 12.2 maimu Mustjõgi d 2000 29.485 0+ Joosu savikarjäär, Jõksi järv, Karula Pikkjärv, Kavadi järv, Koikse jõgi, Kuke peakraav, Leisi jõgi, Lõve jõgi Mõrtsuka järv, Ristijärv, Ujuste oja, Vaemla j., Suuremõisa j., Rebasselja peakraav, Vaskna järv 2000 0.282 2 a. ja > Obinitsa paisjärv, Plaani Külajärv 2001 4.05 0+ Amme jõgi, Koikse jõgi, Nava oja, Nurtu jõgi 2001 0.7 1+ Lõve jõgi 2001 1.695 1+, 2+ Kavadi järv, Piusa jõgi, Plaani Külajärv, Rõuge Valgjärv 2001 1.31 2 a. ja > Armioja, Kuningvere järv, Leisi jõgi, Luguse jõgi Vanajõgi, Äksi karjäär 2002 16.037 0+ Amme jõgi, Eistvere tehisjärv, Ingliste oja, Joosu savikarjäär, Järvepää järv, Nava oja, Nurtu jõgi Orava Kõverjärv, Peetri jõgi, Tsolgo Pikkjärv, Uhmardu jõgi 2002 1.945 2 a. ja > Kuningvere järv, Navesti jõgi, Piusa jõgi, Rõuge Valgjärv 2003 14.98 0+ Hurmi järv, Ingliste oja, Joosu savikarjäär, Kasari jõgi Koikse jõgi, Käru jõgi, Navesti jõgi, Nurtu jõgi, Orava Kõverjärv, Velise jõgi, Vigala jõgi 2003 0.73 2 a. ja > Piusa jõgi 2003 1 sugu- Nõuni järv küpsed 2004 14.293 0+ Amme jõgi, Ingliste oja, Kasari jõgi, Kullavere jõgi Kuusiku jõgi, Käru jõgi, Nava oja, Navesti jõgi, Nurtu jõgi 2004 0.946 1+ Peetri jõgi, Piitre paisjärv (Karisöödi oja), Pärlijõgi 2004 7.102 2 a. ja > Navesti jõgi, Peetri jõgi, Piitre paisjärv (Karisöödi oja) Piusa jõgi, Pärlijõgi, Sillamäe ülemine paisjärv Sillamäe ülemine paisjärv 2004 1 sugu- Nõuni järv küpsed 2005 6,49 0+ Angerja oja, Eistvere tehisjärv, Kasari jõgi, Kodila jõgi, Mädara jõgi, Navesti jõgi, Nurtu jõgi, Umbusi jõgi, Velise jõgi 2005 1,35 1+ Angerja oja, Atla jõgi, Kodila jõgi, Käru jõgi, Nurtu jõgi 2005 2,54 2 a. ja > Lasva jõgi, Peetri jõgi, Pärli jõgi 2005 2,00 sugu- Nõuni järv küpsed 2006 3,08 0+ Ingliste oja, Käru jõgi, Nurtu jõgi 2006 25,5 1+ ja > Lasva järv, Taebla jõgi 2006 2,00 2 a. ja > Nõuni järv 2007 3,65 0+ Eistvere tehisjärv, Ingliste oja, Käru jõgi, Nurtu jõgi 2007 2,81 1+…3+ Majori järv, Murati järv, Raagsilla oja, Vaidava jõgi 2007 10,4 2 a. ja > Linnutaja oja, Navesti jõgi, Nõuni järv, Taebla jõgi, Umbusi jõgi 2008 2,86 0+ Ingliste oja, Kamari järv, Käru jõgi, Lepiku paisjärv, Nurtu jõgi 2008 3,23 1+ Joosu savijärv, Kamari järv, Kooraste suurjärv, Otepää Valgjärv2008 2008 12,65 2 a. Angerja oja, Elva jõgi, Helme jõgi, Inni järv, Kaave jõgi, Kasari jõgi, Keila jõgi, Koorküla Valgjärv, Mõra oja, Nüpli järv, Pikre järv, Põltsamaa jõgi, Velise jõgi, Umbusi jõgi 2008 2,82 2+ Kärnjärv, Lasva järv, Majori järv, Murati järv 2009 2,1 1+ ja > Taebla jõgi 2009 1,15 2 a. Angerja oja, Kasari jõgi, Keila jõgi, Velise jõgi 2010 4,00 2 a. Laeva jõgi, Koogi järv, Mõra oja, Pori jõgi 2010 11,90 2 a. ja > Kaisma järv, Pärnu jõgi, Reiu jõgi, Soodla jõgi, Vääna jõgi 2014 2,00 2 a. ja > Laugi peakraav, Põduste jõgi 2015 3,00 2 a.
Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Hiiu Maakonnaga Piirneva Mereala Maakonnaplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Vahearuanne
    Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Vahearuanne I etapp – olemasolev olukord ja arengustsenaariumid Tellija : Hiiu Maavalitsus Töö koostajad : OÜ Alkranel Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut OÜ Artes Terrae KSH töörühma juht : Alar Noorvee Tartu-Tallinn 2012-2013 2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vahearuanne - olemasolev olukord ja arengustsenaariumid. SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..........................................................................................................................7 1.1. Hüdrometeoroloogia ja hüdrodünaamika ..................................................................7 1.1.1. Sademed ja magevee sissevool ..........................................................................7 1.1.2. Tuul ..................................................................................................................7 1.1.3. Vee temperatuur ja soolsus .............................................................................. 10 1.1.4. Jääolud ............................................................................................................ 11 1.1.5. Hoovused ........................................................................................................ 12 1.1.6. Lainetus ja veetase .........................................................................................
    [Show full text]
  • Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea
    Sailing Directions for Estonian Waters part 3 Baltic Sea 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Updated 01.09.2021 © Estonian Transport Administration Cartography Department Second release March 2015 (first release June 2014) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html List of Lights, Estonia: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr HLS Hiiu-1 Leluselja, JAH1000199 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Leluselja Jahiselts 1.2. Registrikood 80049925 1.3. Aadress Sõnajala 11 92412 Kärdla 1.4. Esindaja nimi Urmas Alev 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5228919 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Urmas Alev Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Vanajõe ja Luguse jõe euroopa naaritsa püsielupaiga sihtkaitsevöönd
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Hiiumaa Sadamate Ja Lautrikohtade Ülevaade 2. Osa
    3.3 Käina vallas paiknevad sadamad FURTSELLAARIA KAI 58°47 ΄21˝N, 22°46 ΄15˝E Üldandmed Asukoht Orjaku küla, Käina vald, Hiiumaa Kasutusele võtmise aeg 1960-tel Olulisemate ehitiste 1989 valmimise/rekonstrueerimise aeg Territoorium 1336 m² Akvatoorium Määramata Omandivorm Era Valdaja, operaator, hooldaja Omanik AS Balti Bussi Grupp, valdajat pole Kontaktisik Meelis Simulant Kontakttelefon 5043424 E-post [email protected] Detailplaneering Jah Sadamaregister Ei ole Arengukava Ei ole 62 Navigatsioonilised andmed ja juurdepääs Max süvis sadamas 2,5 m Tuulte ja lainetuse eest kaitstus Kaitstud põhja- ja idakaare tuulte eest Max süvis faarvaatris 2,7 m Faarvaatri tähistus Lateraalsüsteemi toodrid, liitsiht Olulisemad maamärgid, mõni paigale Katused iseloomulik looduslik iseärasus Kaugus üldkasutatavast teest 70 m Juurdepääsutee kate, seisukord, piirangud Mustkattega tee Tingimused ja teenused Kaide arv, kaikohtade arv 3 kaid (60 m) Kaide konstruktsioon, nende seisukord Metallsulundsein, vai-paneel, rahuldav Ruumid sadama töötajatele Puuduvad Kala vastuvõtu, hoiu, töötlemise ja müügi Kala tõstetakse käsitsi kastidega kaile, võimalused sealsamas müükse Hooned/ruumid kalapüügivarustusele Puuduvad Remondi- ja hooldusvõimalused Puuduvad Veeskamise võimalused Kraanaga Aluste ületalve hoidmise võimalused Kai peal Muud abihooned, rajatised Puuduvad Elektrivarustus, kaldavool Puudub, kokkuleppel kas valla sadamast või Tuletorni kailt Veevarustus Puudub Jäätmete ja reovee kogumine Ei ole Kasutatavad päästevahendid Ei ole Reostustõrje vahendid Ei ole Tankimise
    [Show full text]
  • Lisa 3 Hiiumaa Väärtuslike Maastike Register
    LISA 3 HIIUMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE REGISTER Koostaja: Kristiina Hellström Sissejuhatus Hiiumaa väärtuslikke maastikke inventeeriti märtsist 2001 kuni detsembrini 2002. Väärtuslike alade kohta koostati register ning pandi lühidalt kirja nende kasutustingimused ja hooldussoovitused. Töö teostajaks oli FIE Kristiina Hellström (maastikuarhitekt-konsultant). Kaardimaterjali vormistas digitaalsel kujul Urve Pill (MTÜ Uurimiskeskus Arhipelaag). Metoodilise alusena kasutati töös Keskkonnaministeeriumi väljaannet “Väärtuslike maastike määratlemine: metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas” (Tallinn, 2001). Nii maastike inventeerimine kui registri koostamine toimus koostöös Maavalitsuse esindaja Tammo Estaga (majandusarengu osakonna juhataja). Koostööd tehti kõikide valdade esindajatega, Hiiumaa Keskkonnateenistusega (Maie Jeeser), Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põlloga, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse (praeguse Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni) töötajatega (Ruuben Post, Kai Vahtra). 2001. a. oktoobris korraldati kõikides valdades rahvakoosolekud, kus tutvustati väärtuslike maastike määratlemise metoodikat ja eelvaliku alasid ning küsitleti osavõtjaid nende eelistuste osas. Väärtuslike maastike mõistet ja alade valikut on tutvustatud ka kohalikes lehtedes. Hiiumaa rahvusmaastike ehk üle-eestilise tähtsusega väärtuslike maastike väljaselgitamisel kasutati spetsialistide abi ning rahvaküsitlust. Hiiumaa väärtuslike maastike hindamine ja piiritlemine Väärtuslike maastike eelvalik tehti kaardianalüüsi ja valdades
    [Show full text]
  • Tihu Looduskaitseala, Vanajõe Euroopa Naaritsa Püsielupaiga Ja Vanajõe Hoiuala
    Tihu looduskaitseala, Vanajõe euroopa naaritsa püsielupaiga ja Vanajõe hoiuala kaitsekorralduskava 2015–2024 Keskkonnaamet 2015 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 4 1.1. ALA ÜLDISELOOMUSTUS ........................................................................................................................... 5 1.2. MAAKASUTUS ....................................................................................................................................... 8 1.3. HUVIGRUPID ....................................................................................................................................... 14 1.4. KAITSEKORD ........................................................................................................................................ 15 1.5. UURITUS ............................................................................................................................................ 19 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................................ 19 1.5.2. Riiklik seire ............................................................................................................................... 20 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................................ 21 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ......................................................................................................
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Eelnãµu Lisa Aadressid.Xlsx
    Hiiumaa valla külad , püsiühenduse andmed ning võrdlused ehitusregistriga TAISAADRES Allalaadimiskiirus olemasolevateMärkused andmete põhjal Aadma küla 1. Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Aia 0 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Ankru 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Helbi 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Jõgise 0 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Kopli 0 6 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 7 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Lamendi laut, lisatud 8 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Liivapeetri 0 9 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Mariike 0 10 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Muru 0 11 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Männi 0 12 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Niidi 0 13 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Normani 0 14 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Nurme 0 15 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Rüütelmaa 0 16 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Selja 0 17 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Tamme 0 18 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Valli elamu-kuur, lisatud 19 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Vallisauna saun, lisatud 20 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla,Öökopli laut, lisatud 1 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Alapiima Ala veisefarm- lisatud 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jüri 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jürna 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia 0 õuesõppe paviljon 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia/1
    [Show full text]
  • Hiiumaa Jäätmekava
    Hiiumaa jäätmekava Koostaja: OÜ Hendrikson&Ko Raekoja plats 8, Tartu http://www.hendrikson.ee Töö nr. 1373/10 Tartu 2011 2 Hiiumaa omavalitsuste jäätmekava Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 1. Ülevaade Hiiumaa valdadest .................................................................................................. 7 1.1 Emmaste vald ................................................................................................................... 7 1.2 Kõrgessaare vald .............................................................................................................. 7 1.3 Käina vald ........................................................................................................................ 8 1.4 Pühalepa vald ................................................................................................................... 9 1.5 Kärdla linn ...................................................................................................................... 11 2. Jäätmekava õiguslik taust .................................................................................................... 12 2.1 Jäätmekäitlust reguleerivad õigusaktid .......................................................................... 12 2.2 Keskkonnastrateegia ...................................................................................................... 16 2.3 Riigi jäätmekava ............................................................................................................
    [Show full text]
  • SCA Rannametsad OÜ
    SCA Rannametsad OÜ METSAMAJANDAMISE PÕHIMÕTTED, PRINTSIIBID JA PROTSEDUURIREEGLID FSC / PEFC FM CoC Reg.nr. 10867384 KMKR nr. EE100760884 Aadress: Roseni 7B Tallinn 10111 E-mail: [email protected] Koduleht: https://www.sca.com/en/about-us/This-is-sca/Our-businesses/forest/sca-metsad-eesti-as/ Kinnitatud Tallinnas 28.11.2019 EESSÕNA Käesoleva dokumendi koos selle juurde kuuluvate lisadega (edaspidi Käsiraamat) põhimõtted on kasutuses SCA Rannametsad OÜ (edaspidi SCA) metsades, mille aluseks on metsaseadus, metsamajandamise hea tava ja Forest Stewardship Council’i rahvusvaheline standard (FSC-STD- 01-001 V4-0 EN_FSC Principles and Criteria). SCA Rannametsad OÜ protseduurireeglite väljatöötamisel juhinduti Scientific Certification Systems’i poolt kohandatud Eesti standardi (SCS Interim Standard for Forest Management Certification in Estonia under the Forest Stewardship Council) nõuetest. Lisaks eelpool nimetatud dokumentidele on võetud eeskuju Riigimetsa Majandamise Keskuse avalike dokumentide nõuetest ja praktikatest. Ettevõtte metsamajandamise põhimõtted ja protseduurireeglid muutuvad ajas, kuid ei tohi olla vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja FSC ning PEFC standardi printsiipidega. Käsiraaamat põhineb järgmistel rahvuslikel ja rahvusvahelistel standarditel: FSC-STD-01-001 V5-2 EN FSC Principles and criteria for forest stewardship FSC-STD-40-004a V2-1 FSC Product Classification FSC-STD 50-001 V2-0 Requirements for use of the FSC trademarks by certificate holder PEFC ST 1003:2018 Sustainable Forest Management – Requirements
    [Show full text]