Toimepiirkondade Määramine Raport
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Jaanuar 2019
NR 1 (11) JAANUAR 2019 AVINURME ERI Tere, siin Avinurme! Avinurme on läbi aegade olnud ääremaa, kanditud on meid ühest haldusjaotusest teise: kuni 1949 Tartumaa, 1950–1959 Mustvee rajoon, 1959–1962 Jõgeva rajoon, 1962–1964 Kohtla-Järve linnapiirkond, 1964–1990 Kohtla-Järve rajoon, alates 1990 Ida-Virumaa ning alates 25.10. 2017 Mustvee vald. Avinurme olevat saanud oma ajast kannab jõgi Avijõe ja küla nime rahvapärimuse järgi. Rah- Avinurme nime. vas kurtis Kalevipojale kala vähe- Avijõgi on allikate rikas, kül- suse üle. Kalevipoeg kuulas mure maveeline ja puhas. Varakevadel ning ajas Peipsist hulga havisid ning vihmaste perioodide järel mööda jõge üles, nii et terve on ka meil oma järvistu, kui jõgi nurm olnud kalu täis. Sellest üle kallaste üle ujutab. Mustvee valla koosseisu esi- damist ootavad tänavad, mis Usume, et areng jätkub ka järg- Vaadates vajalike investee- •2012 moodustati kortermaja- Sekretär-registripidaja Imbi mene aasta olnud uue omavalit- vee- ja kanalisatsioonitrasside nevatel aastatel. Lahendamist ringute vajadusi, ei olegi neid des korteriühistud, 2017 valmis Kaarama 5036 782 imbi.kaara- suse ülesehitamine, viie erineva ehitustööde tõttu kannatada vajavad teemad: väga palju, sest Avinurme valla alevikus I etapp valgustatud [email protected] piirkonna ühendamine ühiseks said. Piirkonna teede remonti- •Avinurme lasteaia hoo- eksisteerimise 25 aasta jooksul jalgteed. Teenuskeskuse asjaajamine, haldusüksuseks. Palju on koos- mise ja hooldamise eelarve oli ne: mitmeid aastaid väldanud on toimunud rida arenguid ja Paljud veidi pisemad saa- piirkonna elanike teenindamine, toimimiseks tehtud, suuremad ca 40 000 eurot. arutelu, kas lammutada vana investeeringuid tänu volikogu vutused või isegi suuremad Rahvastikuregistri toimingute teod ja arengud saavad loode- KIK projekti toel toimus soo- hoone ja ehitada uus või re- ja valitsuse ühisele mõttelaadi- tegemised võisid jääda hetkel tegemine, ehitusregistri ning tavasti aja jooksul lahenduse. -
Elektrilevi VÕRGUETTEVÕTTE VÄLJAKUTSE: PALJU VÕRKU, VÄHE TARBIMIST
KIIRE INTERNETI VÕRGU EHITAMINE Elektrilevi VÕRGUETTEVÕTTE VÄLJAKUTSE: PALJU VÕRKU, VÄHE TARBIMIST 60 000 km 60% 5% elektriliine teenindab tarbimist 655 000 10% 0 kWh tarbimiskohta kohtadest tarbimist Elektrilevi teeninduspiirkond: ülitihe tihe haja TARISTUTE ÜHISHALDUS – ERAKORDNE VÄÄRTUS ÜHISKONNALE 93% elektri jaotusvõrgust 40% tänavavalgustuspunktidest uus turumudel sidevõrgus potentsiaal: elektritranspordi võrgu arendamine OPERAATORINEUTRAALNE Internetivõrgu VÕRK planeerimisel arvestame: Avatud võrgus pakuvad internetiteenust kõik sideoperaatorid, kes seda soovivad Kvaliteetne Ehitus Internetiühendus Sooviavaldused tihedamast hajasse puudub ELEKTRILEVI INTERNETIVÕRGU ARENDUSPLAAN 2019- 2023 15 345 2276 29 500 2798 7800 7400 48 449 1708 1000 1225 1300 5250 4100 40 000 60 000 1856 ühendust kodu 4300 3412 3839 1050 13000 2017 8000 100 000 200 000 3600 ühendust kodu 6700 921 2200 Riigi toel loodavad 1479 ühendused 3700 1593 3700 Ühendusi kokku 2019 EHITUSPLAAN 6508 167 10189 539 10 787 1298 695 TÖÖPLAANIS 2019 143 1358 214 940 586 629 889 2679 740 35 000 358 3216 SOOVIAVALDUST 1154 151 Tööplaan 2019 794 492 1178 Sooviavaldused (suvi) 2019 JÕELÄHTME VALLAS Sooviavaldusi Jõelähtme vallas: 353 Planeeritud ühendusi: Jõesuu ühistu: 52 2019 – 2023 on Elektrilevil plaanis luua Jõelähtme vallas 1730 ühenduse võimalust järgmistes asumites: Aruaru küla, Haapse küla, Haljava küla, Iru küla, Jõelähtme küla, Jõesuu ühistu, Jägala-Joa küla, Kaberneeme küla, Kallavere küla, Kostivere alevik, Liivamäe küla, Loo alevik, Maardu küla, Manniva küla, Neeme -
Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla -
Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna -
Avinurme Valla Arengukava 2013-2022
AVINURME VALLA ARENGUKAVA 2013-2022 “Avinurme – Eesti puidupealinn” AVINURME 2012 SISUKORD 1 ÜLEVAADE ......................................................................................................................... 4 1.1 Geograafiline asend ................................................................................................................. 4 1.2 Ajalooline ülevaade ................................................................................................................. 6 2 VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................... 7 2.1 Visioon .................................................................................................................................... 7 2.2 Missioon .................................................................................................................................. 7 2.3 Strateegilised eesmärgid .......................................................................................................... 7 3 TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED .................................................................. 8 3.1 Haldusstruktuur ja juhtimine ................................................................................................... 8 3.2 Rahvastik ................................................................................................................................. 9 3.3 Elukeskkond ja turvalisus ...................................................................................................... 12 -
Räpina Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Väljatöötamise Kavatsus
Versioon 12 /2019 /// Töö nr 18003243 Räpina valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Lisa 2. Mõjutatava keskkonna ülevaade Töö nr 18003243 Tartu-Räpina 2019 Sisukord 1 PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR ................... 1 2 SOTSIAALNE KESKKOND ............................................................................... 3 2.1 Rahvastik ja asustus ...................................................................................................... 3 2.2 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus .................................................................................. 10 3 ETTEVÕTLUSKESKKOND ............................................................................. 11 3.1 Ettevõtete arvu dünaamika ......................................................................................... 11 4 TEHNILINE TARISTU JA TEED ...................................................................... 14 4.1 Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk ................................................................................... 14 4.2 Soojusvarustus ............................................................................................................ 15 4.3 Teedevõrk ................................................................................................................... 15 5 AJALOOLINE JA KULTUURILINE KESKKOND ............................................ 17 5.1 Räpina valla ajalooline kujunemine ja asustus............................................................. -
Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri
Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise -
Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti -
Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal
Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel …………………………………. -
Lääne-Nigula Valla Arengukava 2014-2022
LISA 1 Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määrusele nr 42 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.10.2015 määrusega nr 16 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.09.2016 määrusega nr 19 Lääne-Nigula Vallavolikogu Lääne-Nigula Vallavalitsus LÄÄNE-NIGULA VALLA ARENGUKAVA 2014-2022 Taebla 2014 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1. Lääne-Nigula valla asukoht ja maakasutuse iseloom ............................................... 6 2. Rahvastik ............................................................................................................................. 6 3. Looduskeskkond ja muinsuskaitse .............................................................................. 12 4. Ettevõtlus ja töökohad................................................................................................... 13 5. Planeeringud ja arenduspiirkonnad ........................................................................... 16 6. Avalikud teenused .......................................................................................................... 17 6.1. Alusharidus ............................................................................................................... 18 6.2. Üldharidus ................................................................................................................. 21 6.4. Noorte ametiõpe ja kõrgharidus ......................................................................... -
Pala Vallavolikogu 27
Pala Vallavolikogu 27. detsembri 2007 määruse nr 22 lisa Pala – vald EL piiril Pala valla arengukava 2008 – 2019 1 SISSEJUHATUS Pala vald on üks Jõgevamaa Peipsi-veersetest valdadest. Pala valla ülesanne on tagada oma elanikkonnale heaolu, sotsiaalne ja füüsiline turvatunne ning säilitada inimeste usk paikkonna edasisse arengusse ning konkurentsivõimesse, sh luua kindlustunne elukeskkonna paranemise osas. Arengukava on dokument, kus on käsitletud erinevate eluvaldkondade arengut ning antud põhjalik ülevaade hetkeolukorrast ja tulevikusuundadest. Arengukavas on arengusihtide püstitamisel arvestatud piirkonna asendist ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingitud eripära ja vastavaid arengueeldusi ning nende sihtide elluviimiseks mõeldud tegevuste esiletoomisel konkreetsete võimaluste ja ressursside olemasolu. Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” (KOKS) § 37 punkt 1 koostatakse arengukava vähemalt kolmeks aastaks. Igal aastal analüüsitakse arengukava täitmist ja tehakse muudatused, nagu on ette nähtud KOKS § 37 punktis 3. Arengukava koostamisse oli kaasatud Pala vallarahvas, vallas elavad ja töötavad oma ala spetsialistid ning volikogu ja vallavalitsuse liikmed. 1. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS 1.1. Valla üldiseloomustus 1.1.1. Asend Pala vald paikneb Jõgeva maakonna idaosas. Vald piirneb põhjast Kasepää vallaga, läänest Saare vallaga, lõunast Tartu maakonna Vara ja Alatskivi valdadega ja idast Peipsi järvega. Valla keskus Pala küla on Jõgevalt 48 km, Tartust 50 km, Tallinnast 190 km kaugusel. Valla pindala on 156,7 km². Euroopa suuruselt viienda järve Peipsiga on vallal veepiiri 15 km. Pala valla haldusterritoriaalne kaart. 2 1.1.2. Ajalooline kokkuvõte Pala vald sündis 1893. aastal endiste Pala, Alliku, Kadrina mõisate ja Kodavere kirikumõisa ning Jõe kogukonna ühendamise teel. Vald sai oma praegused piirid põhilises osas 1939. aastaks, kui liitusid Ranna vald ja osa Kokora vallast. Pala külanõukogu oli kuni 1962. -
RMK Saaremaa Ja Hiiumaa Külastusalade Külastuskorralduskava Hõlmab Endas Saaremaa Puhkeala, Vilsandi Rahvuspargi (S.H
RMK Saaremaa ja Hiiumaa külastusalad Külastuskorralduskava 2019-2028 tööversioon Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 Kasutatavad mõisted .................................................................................................. 5 1. Ala kirjeldus ............................................................................................................. 6 2. Maaomand ja majandamise üldised põhimõtted ........................................ 13 3. Regulaarselt läbiviidavad seired ja uuringud .................................................. 22 3.1. Külastajauuring .............................................................................................. 22 3.2. Külastusmahu seire ....................................................................................... 23 3.3. Loodushoiuobjektide seisundi seire ............................................................ 24 3.4. Ressursi seire ................................................................................................... 25 4. Eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................ 26 5. Tsoneerimine ......................................................................................................... 30 6. Hooldus ja rekonstrueerimine............................................................................. 31 7. Teavitamine ja külastuskeskuste