DOCSLIB.ORG

SCA Rannametsad OÜ

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
SCA Rannametsad OÜ SCA Rannametsad OÜ METSAMAJANDAMISE PÕHIMÕTTED, PRINTSIIBID JA PROTSEDUURIREEGLID FSC / PEFC FM CoC Reg.nr. 10867384 KMKR nr. EE100760884 Aadress: Roseni 7B Tallinn 10111 E-mail: [email protected] Koduleht: https://www.sca.com/en/about-us/This-is-sca/Our-businesses/forest/sca-metsad-eesti-as/ Kinnitatud Tallinnas 28.11.2019 EESSÕNA Käesoleva dokumendi koos selle juurde kuuluvate lisadega (edaspidi Käsiraamat) põhimõtted on kasutuses SCA Rannametsad OÜ (edaspidi SCA) metsades, mille aluseks on metsaseadus, metsamajandamise hea tava ja Forest Stewardship Council’i rahvusvaheline standard (FSC-STD- 01-001 V4-0 EN_FSC Principles and Criteria). SCA Rannametsad OÜ protseduurireeglite väljatöötamisel juhinduti Scientific Certification Systems’i poolt kohandatud Eesti standardi (SCS Interim Standard for Forest Management Certification in Estonia under the Forest Stewardship Council) nõuetest. Lisaks eelpool nimetatud dokumentidele on võetud eeskuju Riigimetsa Majandamise Keskuse avalike dokumentide nõuetest ja praktikatest. Ettevõtte metsamajandamise põhimõtted ja protseduurireeglid muutuvad ajas, kuid ei tohi olla vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja FSC ning PEFC standardi printsiipidega. Käsiraaamat põhineb järgmistel rahvuslikel ja rahvusvahelistel standarditel: FSC-STD-01-001 V5-2 EN FSC Principles and criteria for forest stewardship FSC-STD-40-004a V2-1 FSC Product Classification FSC-STD 50-001 V2-0 Requirements for use of the FSC trademarks by certificate holder PEFC ST 1003:2018 Sustainable Forest Management – Requirements PEFC Eesti Rahvuslik Metsastandard versioon 10.08.15 Käsiraamatu säilitamise, ajakohastamise, monitooringu ning nõuetekohase rakendamise eest vastutab ettevõtte EMS Leader. Käsiraamat on kättesaadav SCA siseveebis Sharepoint / https://share.sca.com/sites/skog/bfc/FSC%20Latvia/Forms/AllItems.aspx 2 SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................................................................... 2 SISUKORD ..................................................................................................................................................... 3 SCA RANNAMETSAD OÜ .............................................................................................................................. 6 Ettevõttele kuuluvad kinnistud ............................................................................................................... 6 Pühendumine FSC ja PEFC printsiipidele ja kriteeriumitele ................................................................... 7 FSC ja PEFC kaubamärgi kasutamise nõuded........................................................................................ 7 Metsade haldamise ja korraldamise üldised põhimõtted ja valdkondade eest vastutajad.................. 8 Töötajate õigused, töötervishoid ja –ohutus ning kvalifikatsioon ......................................................... 9 Inimõigused töökohal ........................................................................................................................... 9 Tööõnnetustest teatamine ................................................................................................................. 10 Töötasu ............................................................................................................................................... 10 Töövaidluste lahendamine .................................................................................................................. 11 Seaduste ja FSC ja PEFC printsiipide järgimine ....................................................................................... 11 Huvigruppide õigused ............................................................................................................................. 11 Kohalikud kogukonnad ........................................................................................................................ 12 Kohalike kogukondade metsa kasutusõigused ................................................................................... 12 Sotsiaalse mõju hindamine ja arvestamine metsamajandamistöödel ................................................... 13 Kinnistute haldamine ning inventeerimine, metsamajandamistegevuse planeerimine ja rakendamine ................................................................................................................................................................ 15 Kinnistute haldamine .......................................................................................................................... 15 Kinnistute hindamine .......................................................................................................................... 15 Seire ........................................................................................................................................................ 15 Metsade hindamine ............................................................................................................................ 16 Tavapäraste puistu parameetrite hindamine ..................................................................................... 16 Metsa sanitaarse seisundi hindamine ................................................................................................. 17 Kaitsealuste liikide ja VEP käsitlemine ................................................................................................ 17 Metsauuenduse kontrollimine ............................................................................................................ 17 Kaugseire ............................................................................................................................................. 18 Metsamajandamine ............................................................................................................................ 18 Ebaseadusliku tegevuse seire ............................................................................................................. 19 Erinevatest seadusrikkumistest teatamine ......................................................................................... 19 3 Metsamajanduslike tööde planeerimine ................................................................................................ 20 Metsateatis ......................................................................................................................................... 20 Raiete ajastamine................................................................................................................................ 21 Kevad-suvine raie strateegia ............................................................................................................... 21 Metsatulekahju oht ............................................................................................................................. 21 Tegevused enne ning pärast raietegevust .............................................................................................. 21 Keskkonnakaitselise informatsiooni ülevaatamine ............................................................................ 22 Tehnoloogilise kaardi koostamine ...................................................................................................... 22 Teabetahvli ja hoiatavate märkide paigaldamine ............................................................................... 22 Mõjude hindamine (metsaseisundi kontoll enne ja pärast raiet ning raie ajal) ................................. 22 Üldised nõuded metsamajanduslike tööde teostamise dokumentidele ................................................ 22 Metsade majandamise üldpõhimõtted ja raiemahu määramine ........................................................... 23 Metsa kasvu ja dünaamika seire ......................................................................................................... 23 Raietüüpide üldkirjeldused ................................................................................................................. 23 Raietehnoloogia .................................................................................................................................. 25 Kinnistute piiride tuvastamine ................................................................................................................ 25 Metsasaaduste transport ........................................................................................................................ 26 Raiejäätmed ............................................................................................................................................ 26 Kuivendussüsteemid ............................................................................................................................... 26 Infrastruktuur .......................................................................................................................................... 27 Metsauuenemine .................................................................................................................................... 27 Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine metsade majandamisel ............................................................ 27 Langile kasvama jäävad puud ................................................................................................................. 28 Seemnepuud ......................................................................................................................................
Load more

Recommended publications
  • Über Den Küstenhandel Und Die Handelsfahrten Der Estnischen Bauern Im 17
    630 Arnold Soom Über den Küstenhandel und die Handelsfahrten der estnischen Bauern im 17. Jahrhundert von Arnold Soom In der vorgeschichtlichen Zeit und im früheren Mittelalter waren der Handel und die Handelsfahrten in den nordeuropäischen Ländern für jedermann frei, dem sich Möglichkeiten dazu boten und der Interesse da- für hatte. Später dagegen, als in diesem Gebiet bereits Handelsstädte ent- standen waren, wird es deutlich, daß die Kaufmannschaft den Handel als ihre bevorrechtigte wirtschaftliche Betätigung betrachtete. Alle bekannten Küstenhandel und Handelsjahrten estnischer Bauern im 17. Jh. 631 Handelsstädte an der Ostsee beschafften sich von den Herrschenden ent- sprechende Privilegien oder aber schlössen Bündnisse zum Schutz ihrer wirtschaftlichen Rechte und Ansprüche; unter diesen Zusammenschlüssen ist die Hanse allgemein: bekannt. Im 17. Jahrhundert hatte sich das Bild infolge des Monopolverlustes seitens der Hanse wohl in gewissem Maße verändert. Aber diese Tatsache als solche bedeutet keinesfalls, daß der Handel freizügiger geworden wäre; denn die Auffassung der Kaufmann- schaft der Seestädte von den Handelsvorrechten stimmte vollständig mit den Ansichten einer Reihe von Regierungen überein, welche die merkanti- listische Wirtschaftstheorie vertraten und die Kaufmannschaft unterstütz- ten. Sogar bei den als Zünfte organisierten städtischen Handwerkern traten nun die Monopolbestrefoungen in bezug auf das flache Land stärker hervor. Die Landbevölkerung, sowohl der Adel als auch die Bauern, erkannten jedoch eigentlich niemals
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Kõrgessaare Valla Nr
    KÕRGESSAARE VALLA NR. 7 2008 REEDE 11. JUULI 2008 KÕRGESSAARE ILMUB IGA KUU KOLMANDAL12. - 20. VALLA JUULI REEDEL 2008 TASUTA PÄEVAD HÜTI KLAASIKODA Anne-Liis Leht ja Kristi Ringkjob Sündis uus vallakodanik 1628 – 1664 ANRI RAPPU näitus Klaasikunstnike näitused: Kõrgessaare vallamajas tuulest toodud Anne- Liis Leht ja Kõrgessaare vallamajas Kõrgessaare VAK-i teated Kersti Ringkjob Anne-Liis Leht ja Kristi Ringkjob on Kõrgessaare valla päevade avatud: e-r 9.00 - 17.00 noored klaasikunstnikud, kes lõpetasid kontsert, 04.07-15.08.2008 Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala Kõrgessaare mõisa pargis laupäeval, 2007 aastal. Lauka Põhikooli saalis 12. juulil algusega 18.00 2007 aasta juulis asutasid nad ettevõtte Esinevad Kõrgessaare valla lauljad- Liisi Junolainen ehted ja Annkris-Glass ja tegutsevad aktiivselt tantsijad, külalisesinejad Jõhvi Fred Jüssi fotod klaasikunsti vallas. Samuti kuuluvad nad Kultuurikeskusest ja Tallinna Sadama avatud: e-r 11.00 - 17.00 Eesti Klaasikunstnike Ühendusse ja puhkpilliorkester 07.07-22.08.2008 võtavad osa näitustest. Peale kontserti jätkub õhtu simmaniga, Kõrgessares toimuv näitus „Tuulest kus tantsuks esineb ansambel Hands Tahkuna tuletornis toodud“ on nende esimene isiknäitus, Free Kaupo Tartu juhtimisel. Kalli ja Valev Sein millega kunstnikud soovivad tutvustada Süütame lõkkemeister Ivo Männi poolt Avatud T-P kell 10.00-18.00 iseendid läbi loodusest inspiratsiooni kujundatud tulevärgi. 10.07.08- 15.08.08 saanud tööde. Nii mõnedki tööd on oma Pakutakse suitsukala ja Hiiu leiba ! idee saanud Hiiumaal metsades ja mere Üritused: ääres käies. Looduses ringi liikudes ja 19. juulil, algusega 10.00 toimub Luidja Laupäeval, 12 juulil, kell 11 väljub avatud olles tuleb osata kinni püüda ideid, rannas järjekordne tellitud eribuss Kõrgessaare parklast mis meid ümbritsevad.
    [Show full text]
  • Shjjs. ENSV L Riiklik -Waiik Raamatukogu
    EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE TOIMKOND: J. AAVIK, A. R. CEDERBERG, M. J. EISEN, V. GRÜNTHAL, J. JÕGEVER, A. JÜRGENSTEIN, L. KET- TUNEN, J. KÕPP, J. LUIGA, A. SAARESTE TEGEV TOIMETAJA J. V. VESKI KUUESTEISTKUMNES AASTAKÄIK 19Ö2 ShJJS. ENSV l Riiklik -waiik Raamatukogu EESTI KIRJANDUSE SELTSI KIRJASTUS EESTI KIRJANDUS EESTI KIRJANDUSE SELTSI KUUKIRI 1922 XVI AASTAKÄIK M 5 Läti Hendriku kroonika kriitika. Vahelekiilund Aa. '• L. H. 15. 7 (1211. a. sügis Pabsti järele). Beverini lätlaste vanemad Dote,ja Payke läksid Riiga, kus nad härdalt palusid abi sakalaste vastu. Ja asusid teele usuvennad rüütli- vendadega ja Theodorich, piiskopi vend, ja Kaupo kõigi liivlastega ja Võnnu Bertold lätlastega. Ja kui nad olid koondanud suure väe Metse- polesse, rühkisid nad mere äärde ning läksid kolm päeva - teekonda mere ligi. Ja pärast seda, pöördes Sakala maakonna sihis, rändasid nad kolm ööd ja päeva kõige pahemaü teedel läbi metsade ja soode; ja nõrkesid nende hobused teel ja langesid neist umbes 100 ning lõppesid. Ja viimaks, seitsmendal päeval, jõudsid nad küladesse ning jagunesid üle kogu maa, kus nad mehi, keda leidsid eest, surmasid ning vangi võtsid kõik (universos) väikesed lapsed ja noored tüdrukud (iuvenculas) ning hobuseid ja loomi kokku ajasid Lambite külla, kus oli nende Maja, s. t.kogumišpaik. Järgmisel päeval saatsid nad liivlasi ja lätlasi tumedatesse metsadesse ja puhmastesse, kus < eestlased hoidusid sala p ei d u s, ning leidsid palju naisi ja mehi, kiskusid neid metsadest • välja kõige nende varaga, surmasid - mehed, muud vedasid nad Majade (!) juurde (ad Majas asportaverunt). Ja läksid kaks lätlast, Oote ja Payke, ühte külla: äkitselt tormasid nende kallale 9 eestlast ning sõdisid nendega kogu päeva (per totam diem); kui lätlased palju- nendest surmanud ja haavanud, langesid lõpuks ka nemad surmatuna.
    [Show full text]
  • Tuled Harju Külas Uurimistöö
    Emmaste Põhikool Tuled Harju külas Uurimistöö Autor: Johannes Markus Altmäe Juhendaja: Merje Kikas Emmaste 2016 Sisukord Sissejuhatus 1. Harju küla lugu 1.1 Ettevõtted, asutused ja tööstused Harjul 1.2 Külaelu 1.3 Äratustuli Harjul 1.4 Sõjatuli, Teine Maailmasõda 1.5 Põgenemine 1.6 Nõukogude periood 1.7 Kahjutuli 2. Harju küla elanike mälestused 2.1 Talud ja nende elanikud 2.2 Mälestused Harju külast ja kogukonnast 2.3 Mälestused kodust ja perekonnast 2.4 Harju küla täna ja homme Kokkuvõte Kasutatud materjalid Lisad Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on „Tuled Harju külas”. Teema valisin sellepärast, et oma koduküla uurimine pakkus mulle huvi ja Harju küla ajalugu on vähe uuritud. Külas elab palju eakaid inimesi ja kui nende mälestusi üles ei kirjutata, siis kaovad need jäädavalt minevikku. Pealkirja valisin sellepärast, et töö käsitleb Harju küla ajalugu läbi kolme tule: äratustuli, sõjatuli ja kahjutuli. Töö eesmärk on saada teada ja talletada tänapäeva ja tulevaste sugupõlvede jaoks Harju küla inimeste vaimset ja kultuurilist pärimust ja ajalugu. Uurimistöö aluseks on kirjalikud allikad ja külainimeste suulised ning kirjalikud mälestused (ankeetküsitlused, vt Lisa 1), internetipõhised kirjalikud allikad, trükised - Hiiumaa koguteos Loodus Aeg Inimene, ajakirjad Hiiu, fotod internetist ja paberilt sisse skänneeritud fotod. Uurimistöös on kaks põhiosa: Harju küla ajalugu ja ankeetküsitluste põhjal kirjapandud mälestused. Uurimistöö alaosadeks jaotamine põhineb erinevatel ajastutel ja sündmustel. 1. Harju küla lugu Harju küla nime üleskirjutus pärineb 16. sajandi adramaade revisjonidest, täpsemalt 1564/1565. aastast Harieby nime all. Rootsi võimude aruanded aastaist 1576 – 1579 näitavad, et Harju küla põletati saare laastamise käigus teiste külade hulgas tatarlaste poolt maha. Kui De la Gardie'de järel suuruselt järgmisele maavaldajale Hiiumaal, Wachtmeistri suguvõsasast pärit, Hans Wachtmeistrile omistati 1578.
    [Show full text]
  • Emmaste Vallaleht 6 (107), Juuli-August 2014
    Emmaste vallavolikogu ja vallavalitsuse ajaleht | Tasuta | Juuli-august 2014 nr. 6 (107) EMMASTE VALLA VOLIKOGU ISTUNG JUUNIS 31. mai seisuga oli vallale laekunud konnaga piirneva mereala maakon- sissetulek ei sõltu Emmaste Vallavalit- tulumaksu 42,07 % eelarve mahust naplaneeringut; susest (protokolliline otsustus); ja maamaksu 65,07 % eelarves prog- * Kooskõlastada volikogu esimehe * Toetada Käina Kaunite Kunstide noositust. Tulude pool oli täidetud vastus Tiit Launi kirjale seoses Sõru kooli filiaali avamist Emmaste koolis, 46,83 % eelarves kavandatust ja ku- SaRa projekteerimisega – kuidas prot- volitada vallavanemat vajalikele le- lude pool 43,08 % eelarve mahust. sess on läbi viidud, milline oli konkur- pingutele alla kirjutama ning paluda Mai- ja juunikuus arvelduskrediiti si maksumus ja milline on edasine vallavalitsusel lisaeelarve koostamisel kasutatud pole. Juunis tasuti kergliik- areng antud projektiga (protokolliline leida rahalisi vahendeid filiaali loomi- lustee ehitajale 10 000 €, muud arved otsustus); seks (protokolliline otsustus); on kõik tasutud. Vallale mittevajaliku * Kooskõlastada volikogu esime- * Võtta teadmiseks volikogu liik- tehnika oksjonile ei tehtud ühtegi he ja volikogu aseesimehe vastuskiri me Kristi Ugami nägemus vajadusest pakkumist, tuleb võtta seisukoht hin- Helve Russaku kirjale (protokolliline oluliselt suurendada lasteaiakohtade na langetamise suhtes. Vallavanem otsustus); arvu vallas ja mure Leisu lastehoiu tu- vastas volikogu liikmete küsimustele * Teha vallavalitsusele ettepanek leviku pärast;
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • V Ä I N a M E
    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
    [Show full text]
  • Hiiu Maakonnaga Piirneva Mereala Maakonnaplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Vahearuanne
    Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Vahearuanne I etapp – olemasolev olukord ja arengustsenaariumid Tellija : Hiiu Maavalitsus Töö koostajad : OÜ Alkranel Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut OÜ Artes Terrae KSH töörühma juht : Alar Noorvee Tartu-Tallinn 2012-2013 2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vahearuanne - olemasolev olukord ja arengustsenaariumid. SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..........................................................................................................................7 1.1. Hüdrometeoroloogia ja hüdrodünaamika ..................................................................7 1.1.1. Sademed ja magevee sissevool ..........................................................................7 1.1.2. Tuul ..................................................................................................................7 1.1.3. Vee temperatuur ja soolsus .............................................................................. 10 1.1.4. Jääolud ............................................................................................................ 11 1.1.5. Hoovused ........................................................................................................ 12 1.1.6. Lainetus ja veetase .........................................................................................
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2007 Ahja Mõis Ja Teised Lagunevad Arhitektuuripärlid
    AASTARAAMAT MUINSUSKAITSE 2 0 0 7 AASTARAAMAT RESTAUREERIMISTÖÖD VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMIS MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2007 AHJA MÕIS JA TEISED LAGUNEVAD ARHITEKTUURIPÄRLID ATHENA KULTUURI- JA KONVERENTSIKESKUS SUURE-KÕPU MÕISA MAALINGUD LINNAARHEOLOOGIA VAJALIKKUS KESKKOND TALLINNA HÜLJATUD KALMISTUD 1 AASTARAAMAT 2 2 Ah, Ahja ... Ants Hein 77 Taluarhitektuuri riiklik kaitse. Riin Alatalu 6 Avariilised mälestised – katuseta ja lagunevad 80 Energiasääst + keskkonnahoid + muinsuskaitse = arhitektuuripärlid? Tarvi Sits hea maja. Liisa Pakosta 7 AASTA SÜNDMUS 83 AJALUGU 8 Kloostrihoovist koolihooneni – nähtavaks saanud 84 Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis. aeg. Villu Kadakas, Helve Ilves, Boris Dubovik Tallinna hüljatud kalmistud. 13 EHITISED Carl-Dag Lige, Oliver Orro 16 2007. a. valminud objekte 93 UURINGUD JA TRÜKISED 21 Rüütli 12 – veel üks avatud aardekirst Tallinna 94 Sindi ja Kilingi-Nõmme arhitektuuri- vanalinnas. Juhan Maiste, Mart Keskküla pärandist. Leele Välja 26 Tallinna Jaani kiriku väärtustest ja nende 97 Tallinna vanalinna maalitud talalagede säilitamisest. Tiina-Mall Kreem, Niina Mäger inventeerimisest. Kais Matteus 29 Häbiplekist esindushooneks – Poska maja 99 Mõningaid maalitehnilisi stratigraafilisi restaureerimine. Helen Kallaste täpsustusi Valjala kiriku kooriruumi apostlimaa- 32 Mälestis uues funktsioonis – haiglast lingu kohta. Hilkka Hiiop ateljeeks. Leele Välja 102 Tinakatku uuringud Eesti orelivilede põhjal – in- 34 Kino Athena ja restoran Volga Athena kultuuri- ja novaatiline panus Eesti orelite muinsuskaitsesse. konverentsikeskuseks. Reet Pulk-Piatkowska Alexander Eckert 38 Majandustõusu vili–Tartu Laulupeomuuseumi ja 104 Muinsuskaitseameti rakendusuuringud ja trükised Emajõe suveteatri maja Jaama 14. Egle Tamm 2007. Anneli Randla 41 Lossi hotellist Ekesbarre residentsiks. Tõnu Sepp 105 2007. aastal ilmunud raamatud 44 Vastseliina linnuse kirdetorni konserveerimine. 109 HARIDUS Juhan Kilumets 110 Tartu kõrgema kunstikooli õppekavad 47 Konuvere silla restaureerimine. Mart Keskküla ühendavad endas traditsioonid ja loomingu.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]