DOCSLIB.ORG

Kõrgessaare Valla Nr

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

KÕRGESSAARE VALLA NR. 7 2008 REEDE 11. JUULI 2008 KÕRGESSAARE ILMUB IGA KUU KOLMANDAL12. - 20. VALLA JUULI REEDEL 2008 TASUTA PÄEVAD HÜTI KLAASIKODA Anne-Liis Leht ja Kristi Ringkjob Sündis uus vallakodanik 1628 – 1664 ANRI RAPPU näitus Klaasikunstnike näitused: Kõrgessaare vallamajas tuulest toodud Anne- Liis Leht ja Kõrgessaare vallamajas Kõrgessaare VAK-i teated Kersti Ringkjob Anne-Liis Leht ja Kristi Ringkjob on Kõrgessaare valla päevade avatud: e-r 9.00 - 17.00 noored klaasikunstnikud, kes lõpetasid kontsert, 04.07-15.08.2008 Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala Kõrgessaare mõisa pargis laupäeval, 2007 aastal. Lauka Põhikooli saalis 12. juulil algusega 18.00 2007 aasta juulis asutasid nad ettevõtte Esinevad Kõrgessaare valla lauljad- Liisi Junolainen ehted ja Annkris-Glass ja tegutsevad aktiivselt tantsijad, külalisesinejad Jõhvi Fred Jüssi fotod klaasikunsti vallas. Samuti kuuluvad nad Kultuurikeskusest ja Tallinna Sadama avatud: e-r 11.00 - 17.00 Eesti Klaasikunstnike Ühendusse ja puhkpilliorkester 07.07-22.08.2008 võtavad osa näitustest. Peale kontserti jätkub õhtu simmaniga, Kõrgessares toimuv näitus „Tuulest kus tantsuks esineb ansambel Hands Tahkuna tuletornis toodud“ on nende esimene isiknäitus, Free Kaupo Tartu juhtimisel. Kalli ja Valev Sein millega kunstnikud soovivad tutvustada Süütame lõkkemeister Ivo Männi poolt Avatud T-P kell 10.00-18.00 iseendid läbi loodusest inspiratsiooni kujundatud tulevärgi. 10.07.08- 15.08.08 saanud tööde. Nii mõnedki tööd on oma Pakutakse suitsukala ja Hiiu leiba ! idee saanud Hiiumaal metsades ja mere Üritused: ääres käies. Looduses ringi liikudes ja 19. juulil, algusega 10.00 toimub Luidja Laupäeval, 12 juulil, kell 11 väljub avatud olles tuleb osata kinni püüda ideid, rannas järjekordne tellitud eribuss Kõrgessaare parklast mis meid ümbritsevad. Mõned neist Hütini kultuuriloolisele ekskursioonile. jäävadki ideedeks, aga teised on nii LUIDJA RANNAVOLLE Giid Helgi Põllo. Osalejatele tasuta tugevad, et sunnivad neid teoks tegema. mees-ja naiskondadele eelregistreerimisega (hiljemalt 11. juuliks) Noored kunstnikud – kellest, Anne-Liis on Osavõtutasu 100.- krooni võistkonna tel. 4622488; 5341 5285. ise hiidlane - teevad oma loominguga kohta ( õpilastel 50.- krooni) saab tasuda sügava kummarduse klaasitööstuse kohapeal. Lisainfo 5055732-Artur Valk Laupäeval, 12 juulil, alates kell 13.00 algusele Eestis, kuna just Hiiumaal, toimuvad mitmesugused praeguse Kõrgessaare valla aladel Hüti 19. juulil, algusega 16.00 Luidjal klaasipäevadega seotud tegevused Hütis klaasikojas, pandi 380. aastat tagasi alus rannas LUIDJA TRIATLON endise klaasikoja asukohas. Eesti klaasitootmisele. Näitusega soovivad (300 m ujumine+ 15 km rattasõit+ 3 km Püüame püstitada endisele klaasikoja kunstnikud aidata tutvustada Eesti klaasi jooks) asukohale monumendi. Jälgida reklaami ajaloo juuri nii saart külastavatele kohapeal. turistidele kui ka saare enda elanikele. 20. juulil , algusega 11.00 Kõrgessaare aleviku korvpalliväljakul järjekordne 12-13 juuli kella 12.00-17.00 müüvad KÕRGESSAARE Kõrgessaare parklas oma tooted Eesti TÄNAVAKORVPALLITURNIIR erinevad klaasikunstnikud ÕNNITLEME JUULIKUU Võistlevad naised, mehed ja noormeeste EAKAID SÜNNIPÄEVALAPSI võistkonnad . Osalustasu 100.- krooni Pühapäeval 13 juuli 2008 kell 12.00 ja JA JUUBILARE! võistkonna kohta saab tasuda kohapeal . kell 14.00 Kõrgessaare VAK kammersaalis saab lõdvestuda MAIMU-MALL KÜTTIM kristallklaaside saatel. LINDA VOOGLA Klaasiteraapia viib läbi Almer Jansu. Kes MAURI TOMINGAS Ka Järvakandis tähistatakse soovib, võib kaasa võtta lisaks oma EVALD WIIBURG Hüti klaasikoja aastapäeva veepudeli, mida kohapeal laetakse VILJAM ALANGO positiivse energiaga. Järvakandi Klaasimuuseumis on avatud näitus Osalejatele tasuta eelregistreerimisega HIRLANDE KIIVIT nimega „Hüti klaasikoda 1628 – 1664“. (hiljemalt 11. juuliks) tel. 4622488; 5341 VALDUR TAMM Esemed on pärit Eesti Ajaloomuuseumi ja 5285: HEIKI ULA Järvakandi Klaasimuuseumi kogudest. Näitus on avatud juuli lõpuni K-R 11-18, l 11- Pühapäev 13 juuli alates kell 12.00 kuni JÜRI TOLPPA 17.00 toimuvad klaasi - töötoad Hütis 15. Klaasimuuseum asub Järvakandis Mai tänav endises klaasikoja asukohas. AADO VALK 2a. 2 KÕRGESSAARE VALLA TEATAJA projekteerimiseks Pihla külas Porsaoja 25. JUUNI Vallavalitsuse istungid kinnistule. 1.Maavara kaevandamise loa taotluse 2.Ehitusloa väljastamine. kooskõlastus.Kõrgessaare Vallavalitsus 11. JUUNI Väljastada ehitusluba Priit Kustalale kooskõlastab Malvaste liivamaardlast 1.Vallavanema välislähetus. suvemaja laiendamiseks Tammistu külas ehitusliiva kaevandamise loa väljastamise Lähetada Läti Vabariiki 13.-14. juunil Pärdi kinnistul. Saarte Teedevalitsusele loa taotlemises 2008 projekti „Leader“ raames toimuvale Väljastada ehitusluba osaühingule esitatud mahtudes ja tingimustel. õppereisile vallavanem Jaanus Valk Jaotusvõrk 0,4 kV kaabelliini ja 2.Kinnisasja jagamine. 2.Detailplaneeringu koostamise liitumiskilbi püstitamiseks Rootsi külas Nõustuda Kalana külas Kalana 15 kinnistu algatamine. Thiukama kinnistu elektrivarustuse jagamisega alljärgnevalt: 9405 m² Algatada Kalana küla Rannakaluri kinnistu tagamiseks. Loojangu; 9401 m² Kiviranna, 9401 m² detailplaneeringu koostamine ehitusõiguse Väljastada ehitusluba osaühingule Männisaare; 9005 m² Leesika ja 389 m² määramiseks. Kinnitada planeeringu Jaotusvõrk 0,4 kV kaabelliini ja Puhasti maaüksus. lähteseisukohad. Vallavalitsusel sõlmida liitumiskilbi püstitamiseks Kõrgessaare Nõustuda Mägipe külas Peetri kinnistu leping osaühinguga Ewent alevikus Tööstuse tee 17 pumbamaja jagamisega alljärgnevalt: 7,20 ha Peetri; detailplaneeringu koostamise korraldamise elektrivarustuse tagamiseks. 2908 m² Peetrinurga; 4335 m² Peetritee; ja finantseerimise õiguse üleandmiseks. Väljastada ehitusluba osaühingule Nelja 2005 m² Peetrivälja-Ääre; 4220 m² Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist Energia tuulemõõtemasti ajutiseks Peetrikese; 4141 m² Pisi-Peetri; 4074 m² hindamist Rannakaluri kinnistul. paigalduseks Kalana küla Ristna kinnistule Peetriõue; 4203 m² uue-Peetri; 8136 m² kuni 20.07.2010. Suur-Peetri ja 7284 m² Musta-Peetri 19. JUUNI Väljastada ehitusluba osaühingule Kramer maaüksus. Kinnisvara joogivee ja 1.Projekteerimistingimuste Nõustuda Kaleste külas Mihkli kinnistu väljastamine. kanalisatsioonitorustike rajamiseks Kalana jagamisega alljärgnevalt: 5,31 ha Mihkli; külas Kalana 15 kinnistu joogivee ja Väljastada projekteerimistingimused 14400 m² Aili; 14049 m² Velari; 13223 m² aktsiaseltsile Dagöplast kaarhalli ühiskanalisatsiooniga varustamiseks. Mihklivälja; 12897 m² Mihklimetsa; 4,45 3.Ehitise kasutusloa väljastamine. püstitamiseks Lehtma külas Lehtma Kala ha Tengi; 2049 m² Mihklitee ja 1954 m² kinnistule. Väljastada kasutusluba OÜ-le Jaotusvõrk Lautrikoha tee maaüksus. Napi külas asuvale elektriliinile ja Väljastada projekteerimistingimused 3.Toimetulekutoetus ja täiendavad osaühingule Elekman elektrivarustuse alajaamale. sotsiaaltoetused. Lubada välja maksta 4.Detailplaneeringu kehtestamine. projekteerimiseks Paope külas Pärdina juunikuu toimetulekutoetus 7 taotlejale kinnistu elektrienergiaga varustamiseks. Kehtestada Kõrgessaare aleviku Sadama summas 9561 krooni. tee 2 (Viinaköök) kinnistu Väljastada projekteerimistingimused Lubada välja maksta täiendavad Tarmo Juursalule eluhoone detailplaneering. sotsiaaltoetused 5 taotlejale summas 4360 krooni. inimestele filmelamuse viimisel toimub Kinobussi suvine filmifestival Vallamaja töötajad „Kinobuss tuleb 2008: Eesti festival sel korral KINOBUSSi, KINOLODJA ja uuenduslikult ka puhkusel Vabariik 90” KINORONG-iga. Pearaamatupidaja Inge Elissaar 11. - 29.07. Filmipäeva põhisündmus on õhtul Vallavanem Jaanus Valk 01. - 29.07. väliekraanil linastuv peafilm (suurel Vallasekretär Ludmilla Träder 01. - 31.07. väliekraanil või Lodja purjel), milleks on IT spetsialist Jüri Pihel 01.07. - 03.08. valitud Theodor Lutsu 1927. aasta Maanõunik Kalle Viin 30.06. - 13.08. tummfilm „Noored kotkad”. Lisaks Raamatupidaja Kulla Nabbi 05. - 19.08 pakuvad elevust filmi- ja animatöötuba, näitus ning Emajõe Lodjaseltsi liikuv lodjakoda (väikese viikingilaeva ja käsitöökodadega). Kujundatud erirongis (koosneb auruvedurist, klassvagunist ja loomavagunist) saab vaadata filme ja Kinobussi suvine filmifestival „Kinobuss näitust jms. tuleb 2008” toimub vahemikus 25.juuli – Loe lisa: www.kinobuss.ee 12.august üle Eesti. Hiiumaal, Kõrgessaares peatub Kinobussi festival 25. juulil 2008, näidates programmi alusel valitud filme, tehes Kõrgessaare Raamatukogu noortele filmi- ja keskkonnatöötuba ning lahtiolekuajad Lauka külaseltsi lapsed käisid 26-29.06.08 viies läbi kontsert-etendus „Noored Saarnaki laiul puhkamas ja koristamas. Foto: Katrin Sarapuu kotkad” ja 3D animatsiooniprogrammi. Seoses raamatukogu töötajate puhkusega Ürituse toimumiskoht – Kõrgessaare 01.07 – 12.09.2008 on raamatukogu lahtiolekuajad järgmised: aleviku, mõisa park. Päevaprogrammi algus ca 18.00 ja lõpp 23.30/00.00. E – suletud KÕRGESSAARE VALLA TEATAJA Omavalitsuse infoleht Festivali lühikirjeldus T – 11.00-18.00 Küljendaja Tarvo Malk Kinobussi 2008. aasta traditsiooniline K – 11.00-17.00 Telefon: 4622492; 5200908 suvine filmituur „Kinobuss tuleb 2008” N – 10.00-15.00 e-mail: [email protected] toimub egiidi Eesti Vabariik 90! all. R – 11.00-17.00 Trükkija Saarte Trükikoda Põnevate kohtade külastamisel ja L-P - suletud KÕRGESSAARE VALLA TEATAJA 3 TAHAN SÕITA Hajaasustuse veeprogramm pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike seadmete ja tarvikutega sh. OHUTULT! selleks vajalike elektritööde Tänaseks on ametlikult avanenud teostamine;
Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100

    Hiiumaa 1 : 100

    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
  • Ja Keskkonnainstituut

    Ja Keskkonnainstituut

    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M Hiiumaa@Visitestonia.Com Naks

    Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks

    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
  • 651 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    651 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    651 buss sõiduplaan & liini kaart 651 Kärdla - Luidja - Kõpu - Kalana Vaata Veebilehe Režiimis 651 buss liinil (Kärdla - Luidja - Kõpu - Kalana) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kalana: 15:25 - 21:00 (2) Kärdla Bussijaam: 6:15 - 16:40 (3) Kõpu: 6:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 651 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 651 buss saabub. Suund: Kalana 651 buss sõiduplaan 39 peatust Kalana marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:25 - 21:00 teisipäev 6:20 - 21:00 Kärdla Bussijaam 13 Sadama Tänav, Kärdla kolmapäev 15:25 - 21:00 Kärdla Keskväljak neljapäev 15:25 - 21:00 20 Rookopli, Kärdla reede 15:25 - 21:00 Aia laupäev 15:25 - 21:00 44 Aia Tänav, Kärdla pühapäev 21:00 Kroogi Risti Malvaste Tee 651 buss info Suund: Kalana Kidaste Peatust: 39 Reisi kestus: 67 min Posti Liini kokkuvõte: Kärdla Bussijaam, Kärdla Keskväljak, Aia, Kroogi, Risti, Malvaste Tee, Kidaste, Reigi Posti, Reigi, Rootsi, Pihlamägi, Kõrgessaare, Särglepa, Lauka, Särglepa, Kõrgessaare, Viskoosa, Rootsi Jõeranna, Paope I, Paope II, Luidja, Villamaa, Puski Tee, Viita, Pärnaku, Märjakaasiku, Suureranna, Kiduspe, Nimetu, Männi, Ülendi, Kõpu Kool, Anumägi, Pihlamägi Kõpu, Suurepsi, Salumetsa, Kaleste, Metsavahi, Kalana Kõrgessaare 8 Kõpu Tee, Estonia Särglepa 28 Käina Tee, Estonia Lauka 29 Käina Tee, Estonia Särglepa 26 Käina Tee, Estonia Kõrgessaare Viskoosa 2 Sadama tee, Estonia Jõeranna Paope I Paope II Luidja Villamaa Puski Tee Viita Pärnaku Märjakaasiku Suureranna Kiduspe Nimetu Männi Ülendi Kõpu Kool Anumägi Kõpu Suurepsi
  • Hiiumaa Sadamate Ja Lautrikohtade Ülevaade 2. Osa

    Hiiumaa Sadamate Ja Lautrikohtade Ülevaade 2. Osa

    3.3 Käina vallas paiknevad sadamad FURTSELLAARIA KAI 58°47 ΄21˝N, 22°46 ΄15˝E Üldandmed Asukoht Orjaku küla, Käina vald, Hiiumaa Kasutusele võtmise aeg 1960-tel Olulisemate ehitiste 1989 valmimise/rekonstrueerimise aeg Territoorium 1336 m² Akvatoorium Määramata Omandivorm Era Valdaja, operaator, hooldaja Omanik AS Balti Bussi Grupp, valdajat pole Kontaktisik Meelis Simulant Kontakttelefon 5043424 E-post [email protected] Detailplaneering Jah Sadamaregister Ei ole Arengukava Ei ole 62 Navigatsioonilised andmed ja juurdepääs Max süvis sadamas 2,5 m Tuulte ja lainetuse eest kaitstus Kaitstud põhja- ja idakaare tuulte eest Max süvis faarvaatris 2,7 m Faarvaatri tähistus Lateraalsüsteemi toodrid, liitsiht Olulisemad maamärgid, mõni paigale Katused iseloomulik looduslik iseärasus Kaugus üldkasutatavast teest 70 m Juurdepääsutee kate, seisukord, piirangud Mustkattega tee Tingimused ja teenused Kaide arv, kaikohtade arv 3 kaid (60 m) Kaide konstruktsioon, nende seisukord Metallsulundsein, vai-paneel, rahuldav Ruumid sadama töötajatele Puuduvad Kala vastuvõtu, hoiu, töötlemise ja müügi Kala tõstetakse käsitsi kastidega kaile, võimalused sealsamas müükse Hooned/ruumid kalapüügivarustusele Puuduvad Remondi- ja hooldusvõimalused Puuduvad Veeskamise võimalused Kraanaga Aluste ületalve hoidmise võimalused Kai peal Muud abihooned, rajatised Puuduvad Elektrivarustus, kaldavool Puudub, kokkuleppel kas valla sadamast või Tuletorni kailt Veevarustus Puudub Jäätmete ja reovee kogumine Ei ole Kasutatavad päästevahendid Ei ole Reostustõrje vahendid Ei ole Tankimise
  • Lisa 3 Hiiumaa Väärtuslike Maastike Register

    Lisa 3 Hiiumaa Väärtuslike Maastike Register

    LISA 3 HIIUMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE REGISTER Koostaja: Kristiina Hellström Sissejuhatus Hiiumaa väärtuslikke maastikke inventeeriti märtsist 2001 kuni detsembrini 2002. Väärtuslike alade kohta koostati register ning pandi lühidalt kirja nende kasutustingimused ja hooldussoovitused. Töö teostajaks oli FIE Kristiina Hellström (maastikuarhitekt-konsultant). Kaardimaterjali vormistas digitaalsel kujul Urve Pill (MTÜ Uurimiskeskus Arhipelaag). Metoodilise alusena kasutati töös Keskkonnaministeeriumi väljaannet “Väärtuslike maastike määratlemine: metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas” (Tallinn, 2001). Nii maastike inventeerimine kui registri koostamine toimus koostöös Maavalitsuse esindaja Tammo Estaga (majandusarengu osakonna juhataja). Koostööd tehti kõikide valdade esindajatega, Hiiumaa Keskkonnateenistusega (Maie Jeeser), Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põlloga, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse (praeguse Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni) töötajatega (Ruuben Post, Kai Vahtra). 2001. a. oktoobris korraldati kõikides valdades rahvakoosolekud, kus tutvustati väärtuslike maastike määratlemise metoodikat ja eelvaliku alasid ning küsitleti osavõtjaid nende eelistuste osas. Väärtuslike maastike mõistet ja alade valikut on tutvustatud ka kohalikes lehtedes. Hiiumaa rahvusmaastike ehk üle-eestilise tähtsusega väärtuslike maastike väljaselgitamisel kasutati spetsialistide abi ning rahvaküsitlust. Hiiumaa väärtuslike maastike hindamine ja piiritlemine Väärtuslike maastike eelvalik tehti kaardianalüüsi ja valdades
  • RCM Baltic) 2016

    RCM Baltic) 2016

    Report of the Regional Co-ordination Meeting for the Baltic Sea region (RCM Baltic) 2016 Thünen Institute of Baltic Sea Fisheries (OF) Alter Hafen Süd, 18069 ROSTOCK, GERMANY 29 th August to 2 nd September, 2016 Inhalt 1. Executive summary ..................................................................................................................... 3 2. Main points of the meeting ......................................................................................................... 5 2.1 Subgroup A – National Plans 2016 ....................................................................................................... 6 2.2 Subgroup B – Evolution to RCGs ........................................................................................................... 6 2.3 Subgroup C – Data analysis .................................................................................................................... 8 2.4 Sub Group: Anadromous and Catadromous species ...................................................................... 8 3. Recommendations ................................................................................................................ 9 4. Annexes .................................................................................................................................. 11 Annex 1. List of participants at RCM Baltic 2016 ........................................................................................ 12 Annex 2. Background & legal requirements .................................................................................................
  • Star Bride Marries a Cook: the Changing Processes in the Oral Singing Tradition and in Folk Song Collecting on the Western Estonian Island of Hiiumaa

    Star Bride Marries a Cook: the Changing Processes in the Oral Singing Tradition and in Folk Song Collecting on the Western Estonian Island of Hiiumaa

    https://doi.org/10.7592/FEJF2017.68.kommus_sarg STAR BRIDE MARRIES A COOK: THE CHANGING PROCESSES IN THE ORAL SINGING TRADITION AND IN FOLK SONG COLLECTING ON THE WESTERN ESTONIAN ISLAND OF HIIUMAA. II Helen Kõmmus, Taive Särg Abstract: This article is the second part of a longer writing about Hiiumaa older folk songs. Relying on the critical analysis of the folk song collections, which represent the heritage of the second biggest island in Estonia, Hiiumaa1, as well as on manifold background information, the character of the singing tradition in the changing social and cultural context is drafted. The first part of the study was published in the previous, 67th volume of Folklore: Electronic Journal of Folklore. It focused on the history of folk song collecting in Hiiumaa (from 1832 to 1979) and analyzed the representativeness of the collected material. The present article highlights the specific features of Hiiumaa older folk songs, which represent the historical styles of Baltic-Finnic alliterative songs: regilaul, transitional song, and archaic vocal genres. The settlement history of Hiiumaa is studied and related to the putative processes in folk song tradition. The analysis reveals regional western Estonian features and the process of historical changing, especially a pervasive impact of bagpipe music in Hiiumaa songs. The singing tradition has been influenced mainly by cultural contacts with the Estonian and Swedish population on Estonian islands and the western coast, and also by the contacts of local sailors. Keywords: Estonian Swedes, folklore collection, Hiiumaa, regilaul, traditional music INTRODUCTION The collection and study of older folk songs has been one of the main fields of interest in European and Estonian folkloristics since the nineteenth century.
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd

    Hiiumaa Kohanimed.Indd

    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
  • Kõpu - Paope Piirkonna Kaitse- Ja Hoiualade

    Kõpu - Paope Piirkonna Kaitse- Ja Hoiualade

    KÕPU - PAOPE PIIRKONNA KAITSE- JA HOIUALADE Kõpu looduskaitseala Paope looduskaitseala Hirmuste hoiuala Kõpu-Vaessoo hoiuala Suureranna hoiuala KAITSEKORRALDUSKAVA aastateks 2008 - 2016 Kaitsekorralduskava koostaja: Kaidi Kübar Kaitsekorralduskava koostamise töörühm: Kristiina Hellström, Vello Kaskor, Märt Kesküla, Tiit Leito, Urve Pill, Tuuli Tammla, Arvi Toss, Kai Vahtra Kärdla 2007 1 2 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................5 1. KÕPU-PAOPE ALA ÜLDISELOOMUSTUS ..................................................................6 1.1. ÜLDANDMED ...........................................................................................................6 1.2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED...............................................................................6 1.3. ELUSLOODUS...........................................................................................................9 1.4. ARHITEKTUURIPÄRAND.....................................................................................12 1.5. LOODUSHARIDUS JA TURISM............................................................................13 2. KAITSTAVAD ALAD ....................................................................................................14 2.1. KAITSEKORD JA VALITSEMINE ........................................................................14 2.2. KAITSTAVATE ALADE ISELOOMUSTUS .........................................................15 KÕPU LOODUSKAITSEALA....................................................................................15
  • Eelnãµu Lisa Aadressid.Xlsx

    Eelnãµu Lisa Aadressid.Xlsx

    Hiiumaa valla külad , püsiühenduse andmed ning võrdlused ehitusregistriga TAISAADRES Allalaadimiskiirus olemasolevateMärkused andmete põhjal Aadma küla 1. Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Aia 0 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Ankru 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Helbi 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Jõgise 0 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Kopli 0 6 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 7 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Lamendi laut, lisatud 8 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Liivapeetri 0 9 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Mariike 0 10 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Muru 0 11 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Männi 0 12 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Niidi 0 13 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Normani 0 14 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Nurme 0 15 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Rüütelmaa 0 16 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Selja 0 17 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Tamme 0 18 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Valli elamu-kuur, lisatud 19 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Vallisauna saun, lisatud 20 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla,Öökopli laut, lisatud 1 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Alapiima Ala veisefarm- lisatud 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jüri 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jürna 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia 0 õuesõppe paviljon 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia/1