Mai 2015 nr 37
Orjaku kalamehed SUVI KASSARIS – KASSARI KULTUURINELJAPÄEVAD 2015
NB! kava seisuga 14. mai – korraldajad võivad teha muudatusi olemasolevate sündmuste juures ja kindlasti lisandub palju uusi tegemisi, värskemat infot saab vaadata www.kassarimaa.ee
Orjaku Külaseltsi ja Kassari Haridusseltsi koostöös jätkub KASSARI KULTUURINELJAPÄEVADE sari – maist septembrini igal neljapäeval erinevaid tegevusi ja sündmusi Kassari saarel. Olete oodatud kaasa lööma!
Neljapäev, 14. mai
11.00-16.00 Kassari rahvamajas raamatukogu ja kohvituba - kohv ja kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi! Info Liisi Kummer-Leman, tel. 5580543
15.00-17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsmiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis, tel. 56487057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida.
18. 00 KASSARI KULTUURINELJAPÄEVADE AVAMINE Orjaku külamajas Orjaku sadamas:
- Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näituse „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ avamine
- Muusikalised tervitused
- kohvilaud
Neljapäev, 21. mai
9.00 – 11.00 HOMMIKUMATK – käid rohkem, näed rohkem! Algus Kassari rahvamaja juurest. Matkajuhiga tehakse 2 tunnine sportlik matk Kassari kaunitel loodusradadel. NB! Vajalik eelregistreerimine, hind 2.- in. Info Taavet Tikk tel. 52 35 478
11.00 – 16.00 Kassari rahvamajas raamatukogu ja kohvituba - kohv ja kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi! Info Liisi Kummer-Leman, tel. 55 80 543
15.00 – 17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsmiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis tel. 56487057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida.
17.00 – 18.30 Kassari rahvamajas „Kella viie tee“ – klatši ja kõmuõhtu täiskasvanutele. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80 543
15.00 – 20.00 avatud Orjaku külamaja: Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näitus „Neli aastaaega küidul kõndimisi“; meisterdamine lastele ja lapsemeelsetele (2.- in); väike sadamakohvik, vesivelode ja aerupaadi rent. Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
2
Esmaspäev, 25. mai
20.30 KINOÕHTU Orjaku külamajas – uus Eesti kogupere seiklusfilm „Supilinna salaselts“. Korraldab MTÜ Hiiumaa Kino, pilet 4.- Avatud väike püstijala-kohvik külamajale pimendavate kardinate soetamise toetuseks. Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
Neljapäev, 28. MAI
11.00 – 16.00 Kassari rahvamajas raamatukogu ja kohvituba - kohv ja kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi! Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80543
17.30 Kirjandusõhtu - kohtumine Hiiumaa kirjaniku Helju Petsiga Kassari Rahvamaja. Info Heli Tuisk tel. 56 643 876
15.00 – 17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsemiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis tel. 56487057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida.
15.00 – 20.00 avatud Orjaku külamaja: Lia Lüdig-Alvere etnograafiliste akvarellide näitus „Neli aastaaega küidul kõndimisi“, meisterdamine (2.- in). Väike sadamakohvik, vesivelode ja aerupaadi rent. Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
20.00 REISIMULJETE ÕHTU „ÜKSINDA PURJEKAGA ÜMBER MAAILMA - Imre Aljas“ Orjaku külamajas. Annetustekast. Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
Laupäev, 30. MAI VI TUULEKALA FESTIVAL Orjaku sadamas, vaata kuulutust!
Neljapäev, 4. JUUNI
9.00 – 11.00 HOMMIKUMATK – käid rohkem, näed rohkem! Algus Kassari rahvamaja juures. Matkajuhiga koos võetakse ette 2 tunnine sportlik matk Kassari kaunitel loodusradadel. Hind 2.-, vajalik eelregistreerimine matkajuhi telefonil – Taavet Tikk tel. 523 5478
11.00 – 16.00 Kassari rahvamajas raamatukogu ja kohvituba - kohv ja kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi! Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80543
16.00 Eesti Lipu päeva tähistamine, räägime hiiu keelest ja sõnastikust Kassari rahvamajas. Info Merike Niimann tel. 52 63 168
15.00 – 17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsemiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis tel. 56487057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida.
15.00 – 20.00 avatud Orjaku külamaja: Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näitus „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ ja stendinäitus Hiiumaa kaladest. Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
19.00 MÕISATUUR Orjaku mõisas algusega mõisa väravate juurest. Avatud Dagen Haus külalistemaja kohvik. Info tel. 51 65600
18.00 alates Väljasõidud merele Orjaku sadamast. Toimuvad ilusa ilma korral ja ettetellimisel, osalustasu 5.- in, toimub vähemalt 3 in. osalusel. Info ja registreerimine Veikko Martin tel. 51 39 103
3
Neljapäev, 11. JUUNI
11.00 – 16.00 Kassari rahvamajas raamatukogu ja kohvituba - kohv ja kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi! Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80543
11.00 Hobupäev Ristitee talus Esiküla külas. Tasuta. Info Linda Tikk tel. 50 83 642
19.00 Gurmeeõhtu – MAAILMA RAHVASTE KÖÖGID Kassari Rahvamaja. Õhtusöök 10-le, vajalik eelregistreerimine. Hind alates 15.- in. Info Liisi Kummer-Leman tel. 5580 543
15.00 – 20.00 avatud Orjaku külamaja: Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näitus „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ ja stendinäitus Hiiumaa kaladest; meisterdamine lastele ja lapsemeelsetele (2.-); väike sadamakohvik, vesivelode ja aerupaadi rent. Info Margit Kääramees tel. 52 44820
13.00 Lamba aasta lambapäev Orjaku küla, Vana- Tamme talu. Tasuta. Info Leonora Kääramees tel. 565 02 859
15.00... Väljasõidud merele Orjaku sadamast. Toimub ilusa ilma korral ja ettetellimisel, osalustasu 5.- in, vajalik vähemalt 4 in. Info Indrek Kääramees tel. 52 84407
19.00 REISIMULJETE ÕHTU – Katre ja Paavo Pruuli reisimuljed Iraanist. Annetustekast õhtu toetuseks. Väike sadamakohvik.
12.-14. juuni KITARRIFESTIVAL KASSARI KITARRID, korraldaja Mainegrupp OÜ.
Laupäev, 13. JUUNI KOOSKUDUMINE Kassari rahvamajas kell 12-14 info Kaili tel 5147202
Esmaspäev, 15. JUUNI
17.30 Vestlusring waldorfpedagoogikast – ühe kooli loomise lugu Kassari rahvamajas. Alternatiivpedagoogikat tutvustav vestlusring kõigile Hiiumaa huvilistele Aruküla kooli näitel. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80543
Neljapäev, 18. JUUNI
9.00 – 11.00 Keskkonnaameti HOMMIKUMATK Kassari loopealsetele. Pärast matka hommikukohv ja vestlusring. Algus Kassari Rahvamaja juurest, tasuta. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80543
11.00 – 16.00 Kassari rahvamaja raamatukogu ja kohvituba - kohv ja kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi! Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80543
15.00 Kassari veski lugu – kiviveski ajaloost ja tulevikust. Info Kalev Vahe tel. 50 313114
15.00 – 17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsmiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis tel. 56487057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida.
17.00 KIRJANDUSÕHTU - Inglitiivul raamatukirjastuse INGLIRAAMATUTE ÕHTU koos Monika Ambre inspiratsiooniraamatutega suurtele ja väikestele Kassari rahvamajas. Tasuta. Info Liisi Kummer-Leman
19.00 VABAÕHUETENDUS - Kassari Haridusseltsi näitetrupi vabaõhuteatri ESIETENDUS - „Äi Vissuverest“ Kassari rahvamaja õuel. Annetustekast etenduse toetuseks.
4
11.00 – 19.00 avatud Orjaku külamaja: Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näitus „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ ja stendinäitus Hiiumaa kaladest; meisterdamine lastele ja lapsemeelsetele (2.-). Väike sadamakohvik, vesivelo ja aerupaadi rent. Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
23.00 ÖÖKINO Orjaku külamajas. Korraldab MTÜ Hiiumaa Kino. Pilet 4.- Avatud kinokohvik.
Laupäev, 20. juuni
20.00 KONTSERT Trahteris Vetsi Tall - Rapla Kultuurikeskuse naisrahvatantsurühm „Kodutütred“, kandlelood Aivar Arak. Tasuta.
Pühapäev, 21. JUUNI
13.30 SUVEALGUSE TERVITUS Orjaku külamajas – esineb Rapla Kultuurikeskuse naisrahvatantsurühm „Kodutütred“ ja kandlemängija Aivar Arak.
Neljapäev, 25. JUUNI
11.00 – 16.00 Kassari rahvamaja raamatukogu ja kohvituba – kohvi, kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi. Kassari rahvamaja, Esiküla küla. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80543
18.00 Jalgsimatk Kassari mõisa südames ja selle ümbruses algusega Kassari Muuseumi juurest. Tasuta. Matkajuht Tiiu Kopli.
19.00 VABAÕHUKONTSERT - Robin Juhkental ja Erki-Andres Nuut Kassari rahvamaja õuel. Pilet 5.-, piletimüük avatud 18.00. Avatud kohvik. Info Liisi Kummer-Leman tel. 5580 543
11.00 – 19.00 avatud Orjaku külamaja: Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näitus „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ ja stendinäitus Hiiumaa kaladest; meisterdamine lastele ja lapsemeelsetele (2.-); väike sadamakohvik . Info: Margit Kääramees tel. 52 44820
20.00 TANTSUÕHTU SADAMAS elava muusikaga - ansambel Hands Free. Orjaku külamajas. Pilet 4.-. Väike sadamakohvik .
Neljapäev, 2. JUULI
9.00 – 11.00 HOMMIKUMATK – käid rohkem, näed rohkem! Algus Kassari rahvamaja juures. Matkajuhiga koos võetakse ette 2 tunnine sportlik matk Kassari kaunitel loodusradadel. Hind 2.-, vajalik eelregistreerimine matkajuhi telefonil – Taavet Tikk tel. 523 5478
11.00 – 16.00 Kassari rahvamaja raamatukogu ja kohvituba – kohvi, kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80 543
15.00 Kassari veski lugu – kiviveski ajaloost ja tulevikust. Info Kalev Vahe tel. 50 313 114
15.00 – 17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsmiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis tel. 56 487 057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida.
18.00 PINGITUUR Kassari loomeinimeste radadel algusega Kassari muuseumimaja juurest. Info Merike Niimann tel. 52 63 168
5
19.00 Gurmeeõhtu – MAAILMA RAHVASTE KÖÖGID Kassari rahvamajas. Õhtusöök 10-le, vajalik eelregistreerimine. Hind alates 15.- in. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80 543
11.00 – 19.00 avatud Orjaku külamaja: Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näitus „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ ja stendinäitus Hiiumaa kaladest; meisterdamine lastele ja lapsemeelsetele (2.-). väike sadamakohvik, vesivelo ja aerupaadi rent . Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
18.00... VÄLJASÕIT MERELE Orjaku sadamast. Toimub ilusa ilma korral ja vähemalt 4 in. olemasolul, kokku kohti 12. Info Indrek Kääramees tel. 52 84407
19.00 – 23.00 TANTSUÕHTU SADAMAS elava muusikaga Orjaku külamajas. Pilet 4.-, avatud väike sadamakohvik. Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
Neljapäev, 9. JUULI
11.00 – 16.00 Kassari rahvamaja raamatukogu ja kohvituba – kohvi, kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80543
15.00 – 17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsmiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis tel. 56487057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida.
11.00 – 19.00 avatud Orjaku külamaja: Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näitus „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ ja stendinäitus Hiiumaa kaladest; meisterdamine lastele ja lapsemeelsetele (2.-). Väike sadamakohvik , vesivelo ja aerupaadi rent. Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
19.00 KONTSERT „Head Eesti Asjad“ - Kelli Uustani ja Kusti Lemba Orjaku saalimajas. Pilet eelmüügist külamajas 6.-, kohapeal 8.-. Avatud väike sadamakohvik. Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
Neljapäev, 16. JUULI
11.00 – 16.00 Kassari rahvamaja raamatukogu ja kohvituba – kohvi, kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80 543
11.00 Hobupäev Ristitee talus, Esiküla küla. Tasuta. Info Linda Tikk tel. 50 83 642
15.00 – 17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsmiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis tel. 56487057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida.
18.00 – 20.00 Kassari kabeli ja kabeliaia tutvustus. Annetused kabeli toetuseks.
11.00 – 19.00 avatud Orjaku külamaja: Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näitus „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ ja stendinäitus Hiiumaa kaladest; meisterdamine lastele ja lapsemeelsetele (2.-). Väike sadamakohvik, vesivelo ja aerupaadi rent . Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
16.00 Hiiu Folgi KONTSERT Orjaku külamaja, täpsem info www.hiiufolk.ee
17.-19. juuli FOLKLOORIFESTIVAL HIIU FOLK - palju ettevõtmisi erinevates kohtades Kassari saarel, täpsem info www.hiiufolk.ee
6
Neljapäev, 23. JUULI
11.00 – 16.00 Kassari rahvamaja raamatukogu ja kohvituba – kohvi, kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80 543
15.00 – 17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsmiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis tel. 56 487 057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida.
17.00 – 18.30 „Kella viie tee“ – klatši- ja kõmuõhtu täiskasvanutele Kassari rahvamajas. Tasuta. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80 543
20.00 VABAÕHUKONTSERT Laur Teär ja Meelis Laido Kassari rahvamaja õuel. Pilet 8.-, piletimüük algab 19.00. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80 543
11.00 – 19.00 avatud Orjaku külamaja: Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näitus „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ ja stendinäitus Hiiumaa kaladest; meisterdamine lastele ja lapsemeelsetele (2.-). Väike sadamakohvik , vesivelo ja aerupaadi rent. Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
11.00, 13.00, 15.00 MÕISATUUR Orjaku mõisas algustega mõisa väravate juurest. Avatud Dagen Haus külalistemaja kohvik. Info tel. 51 65600
KONTSERT Kammermuusikafestivali Hiiumaa Homecoming Orjaku külamajas.
23.00 ÖÖKINO Orjaku külamajas. Korraldab MTÜ Hiiumaa Kino. Pilet 4.-. Avatud kinokohvik.
Neljapäev , 30. JUULI
11.00 – 16.00 Kärdla Kohvikutepäeva eel-eel kohvik „HÕNG“ Kassari rahvamajas. Info Liisi Kummer- Leman tel. 55 80 543
12.00 – 20.00 Kärdla Kohvikutepäeva eel-eelkohvik „Kaetud paadid“ Orjaku sadamas. Kohvilaud paadis, väljasõidud merele, merelaulude laulmine ja palju muud. Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
22.00 ÖÖKONTSERT - Päikeseloojangumuusika kontsert – C-JAM Crazy Cello Orjaku sadamas www.kontsertkorraldus.ee Pilet 15.- eelmüügist (www.piletilevi.ee), 17.- kohapeal.
Reede, 31. JUULI
11.00 – 19.00 Kärdla Kohvikutepäeva eelkohvik Orjaku mõisas. Info tel. 51 65 600
Pühapäev, 2. AUGUST
LUULEKONTSERT Romantiline Luulekava Orjaku eri – Sadamas Naudime! Orjaku külamajas algusega tund enne päikeseloojangut. Esinevad Kärt Kross, Georg Merilo (sõna), Jaanus Nõgisto (muusika). Pilet 3.-.
Neljapäev, 6. AUGUST
9.00 – 11.00 HOMMIKUMATK – käid rohkem, näed rohkem! Algus Kassari rahvamaja juures. Matkajuhiga koos võetakse ette 2 tunnine sportlik matk Kassari kaunitel loodusradadel. Hind 2.-, vajalik eelregistreerimine matkajuhi telefonil – Taavet Tikk tel. 523 5478
7
11.00 – 16.00 Kassari rahvamaja raamatukogu ja kohvituba – kohvi, kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80 543
15.00 – 17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsmiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis tel. 56 487 057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida.
19.00 Gurmeeõhtu – MAAILMA RAHVASTE KÖÖGID Kassari rahvamajas. Õhtusöök 10-le, vajalik eelregistreerimine. Hind alates 15.- in. Info Liisi Kummer-Leman tel. 5580 543
11.00 – 19.00 avatud Orjaku külamaja: Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näitus „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ ja stendinäitus Hiiumaa kaladest; meisterdamine lastele ja lapsemeelsetele (2.-). Väike sadamakohvik, vesivelo ja aerupaadi rent . Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
19.00 – 24.00 TANTSUÕHTU SADAMAS elava muusikaga Orjaku saalimajas. Pilet 4.-. Avatud väike sadamakohvik. Info tel. 52 44 820
Neljapäev, 13. AUGUST
11.00 – 16.00 Kassari rahvamaja raamatukogu ja kohvituba – kohvi, kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80543
12.00 – 14.00 Kassari kabeli ja kabeliaia tutvustus. Annetused kabeli toetuseks.
15.00 – 17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsmiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis tel. 56 487 057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida.
19.00 TANSU - JA BINGOÕHTU 35+ - esinevad IRENE & Ivar Hansen Kassari rahvamajas. Pilet 5.- Uksed avatud 18.00, pidu algab 19.00. Avatud puhvet. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80 543
11.00 – 19.00 avatud Orjaku külamaja: Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näitus „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ ja stendinäitus Hiiumaa kaladest; meisterdamine lastele ja lapsemeelsetele (2.-). Väike sadamakohvik, vesivelo ja aerupaadi rent . Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
15.00... VÄLJASÕIT MERELE toimub ilusa ilma korral eelneval kokkuleppel, vajalik vähemalt 4 in osalemine, 5.- in. kohti kokku 12. Info ja kokkulepped Indrek Kääramees tel. 52 84407
Neljapäev, 20. AUGUST
11.00 – 16.00 Kassari rahvamaja raamatukogu ja kohvituba – kohvi, kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80 543
15.00 – 17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsmiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis tel. 56 487 057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida.
17.00 – 18.30 „Kella viie tee“ – klatši- ja kõmuõhtu täiskasvanutele Kassari rahvamajas. Tasuta. Info: Liisi Kummer-Leman tel. 55 80543
8
11.00 – 19.00 avatud Orjaku külamaja: Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näitus „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ ja stendinäitus Hiiumaa kaladest; meisterdamine lastele ja lapsemeelsetele (2.-). Väike sadamakohvik , vesivelo ja aerupaadi rent. Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
16.00, 19.00 VÄLJASÕIT MERELE – Orjaku sadamast Sääre tirpi ja tagasi. Toimub ilusa ilma korral, vajalik eelregistreerimine. Hind 5.- in, toimub vähemalt 4 in olemasolul, kokku 12 kohta. Info Indrek Kääramees tel. 52 84 407
22.00 ÖÖKINO Orjaku külamajas. Korraldab MTÜ Hiiumaa Kino. Pilet 4.- Avatud KINOKOHVIK.
Reede, 21. AUGUST
19. 00 SADAMAKONTSERT – esineb ansambel NAISED KÖÖGIS, Orjaku saalimajas. Pilet eelmüügist külamajas 6.-, kohapeal 8.-. Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
Neljapäev, 27. AUGUST
11.00 – 16.00 Kassari rahvamaja raamatukogu ja kohvituba – kohvi, kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80 543
15.00 – 17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsmiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis tel. 56 487 057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida.
11.00 – 19.00 avatud Orjaku külamaja: Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näitus „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ ja stendinäitus Hiiumaa kaladest; meisterdamine lastele ja lapsemeelsetele (2.-). Väike sadamakohvik, vesivelo ja aerupaadi rent . Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
16.00, 19.00 VÄLJASÕIT MERELE – Orjaku sadamast Sääre tirpi ja tagasi. Toimub ilusa ilma korral, vajalik eelregistreerimine. Hind 5.- in, toimub vähemalt 4 in olemasolul., kohti kokku 12. Info Indrek Kääramees tel. 52 84 407
22.00 ÖÖKINO Orjaku saalimajas. Korraldab MTÜ Hiiumaa Kino. Pilet 4.- Avatud KINOKOHVIK.
Laupäev, 29. AUGUST Muinastulede öö tähistamine Orjaku sadamas koos bändi ja ühislaulmisega.
Neljapäev, O3. SEPTEMBER
9.00 – 11.00 HOMMIKUMATK – käid rohkem, näed rohkem! Algus Kassari rahvamaja juures. Matkajuhiga koos võetakse ette 2 tunnine sportlik matk Kassari kaunitel loodusradadel. Hind 2.-, vajalik eelregistreerimine matkajuhi telefonil – Taavet Tikk tel. 523 5478
11.00 – 16.00 Kassari rahvamaja raamatukogu ja kohvituba – kohvi, kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80 543
15.00 – 17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsmiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis tel. 56 487 057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida.
17.00 – 18.30 „Kella viie tee“ – klatši- ja kõmuõhtu täiskasvanutele Kassari rahvamajas. Tasuta. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80 543
9
15.00 – 20.00 avatud Orjaku külamaja: Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näitus „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ ja stendinäitus Hiiumaa kaladest; meisterdamine lastele ja lapsemeelsetele (2.-). Väike sadamakohvik, vesivelo ja aerupaadi rent . Info Margit Kääramees tel. 52 44 820
22.00 ÖÖKINO Orjaku saalimajas. Korraldab MTÜ Hiiumaa Kino. Pilet 4.- Avatud kinokohvik.
Neljapäev, 10. SEPTEMBER
11.00 – 16.00 Kassari rahvamaja raamatukogu ja kohvituba – kohvi, kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi. Info Liisi Kummer-Leman tel. 55 80 543
19.00 Gurmeeõhtu – MAAILMA RAHVASTE KÖÖGID Kassari rahvamajas. Õhtusöök 10-le, vajalik eelregistreerimine. Hind alates 15.- in. Info: Liisi Kummer-Leman tel. 5580 543
15.00 – 20.00 avatud Orjaku külamaja: Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näitus „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ ja stendinäitus Hiiumaa kaladest; meisterdamine lastele ja lapsemeelsetele (2.-); väike sadamakohvik . Info: Margit Kääramees tel. 52 44 820
Neljapäev, 17. SEPTEMBER KASSARI KNP LÕPETAMINE
20.00 KONTSERT ja tänusõnad Orjaku külamajas.
10
Loopealse karjamaa liigid vajavad valgust, ruumi ja kariloomi
Annely Esko on loendatud lausa 267, taastamistöid ja karjatamise samblikuid 142 ja samblaid taasalustamist kuues „Kas sina mäletad aega kui 263 liiki. Loopealsed on erinevas piirkonnas: Käina kadakaid ei olnud veel nii oluline elupaik ka lahe Kassari, Aruküla, Sarve, tihedalt ja meri paistis ja päevaliblikatele – 68 liiki Heltermaa-Vahtrepa, loopealsed olid küla liblikaid leiavad seal endale Kallaste-Vohilaiu ja Paope karjamaad?“ küsin ma sageli sobiva kodu. Aga mida siis loopealsetel. Paljud nendest loopealsete taastamise teha, et kõigi taimede ja loopealsetest asuvad projektis osalevate liblikate elu loopealsel riigimaadel ning 2015 aasta maaomanike ja mõnusamaks läheks ja nii ka kevadel antakse need RMK loomakasvatajate käest. Ja püsiks? Esmalt tuleks poolt huvilistele rendile. Osa üsna tihti saan vastuseks käivitada saag ja kadakat raietööst teeb ära RMK ning „Jaa- ma käisin siin lapsena hõredamaks võtta ning osa on võimalik nii riigi kui karjas!“ või „Miks ma siis ei männid võiks hoopiski välja eramaal teostada projektis mäleta!“. See oli aeg, mil noppida. Järgmise töö osalejatel endal. Lisaks lisaks sellele, et kariloomad teevad tõhusa toetab projekt oma kõhu loopealsel täis taastamisbrigaadina ära juba karjatamistarvikute ostmist: said, oli seal kasvavatel kariloomad – lammas, veis, projektis osalevatele taimedel oli veel piisavalt hobune eraldi või kõik koos. loomakasvatajatele valgust ja ruumi. Tore on Nemad seisavad hea selle soetatakse karjaaiad, näha sädet nende inimeste eest, et hõrendatud varjualused, jooginõud jms. silmis, kes on oma maa karjamaa uuesti kinni ei Taastamistöödega on plaanis taastamisega peale hakanud kasvaks ning, et alale omased alustada sel aastal kindlasti ja maastik hakkab jälle taimeliigid saaksid paremini Arukülas, Sarvel ja Sääre muutuma läbimatust säilinud loopealselaikudelt tirbil. Lookarjamaadest rapikust hõredamapoolseks taastatud alale tagasi levida. lähemalt huvitatud kadakaseks karjamaaks. Töö Loomad kannavad nii enda inimestele korraldame 18. pole muidugi kergete killast küljes kui ka sõnnikuga juunil kultuurineljapäevakute aga tulemus on seda kindlasti kaasas taimede seemneid ja raames Tartu Ülikooli väärt. Kena vaadata nii aitavad neil nii levida vanemteaduri Aveliina Helmi endale kui näidata külalisele, taastatud aladele. Eelmisest juhendamisel matka Kassari lisaks tõuseb tööst suur kasu aastast saab Euroopa Liidu piirkonna loopealsetele. See loopealsete kaitsealustele LIFE+ Nature programmi ja aeg on sobivaim tutvumaks liikidele. Kadakate ja SA KIK toel see töö läbi loopealsete liigirikka mändidega kinni kasvamata Keskkonnaameti tasustatud taimestikuga. Aasta teisest loopealsete karjamaade hulk projekti „LIFE to alvars“ ehk poolest on võimalik tutvuda on Eestis õige väikeseks „Elu alvaritele“ vahenditest. loopealsete elustikku jäänud aga taimeliike, kes Hiiumaal on soov ühtekokku tutvustava väljapanekuga nendel aladel elada sooviks teha loopealsete Orjaku külamajas. Täpsem info loopealsete taastamise projekti kohta ja registreerimine kultuurineljapäevaku matkale Annely Esko, [email protected] , 5116738 11
Vägilane Leiger
Kauri Kiivramees tegelaskujule tähelepanu unustuse hõlma vajumas. Läänemaal sündinud Ometigi on aga mälestus Hiiumaa Muuseum, Matthias Johann Eisen (28. Leigrist elus ka tänapäeval – nooremteadur september 1857 – 6. august selle kinnituseks on nii Leigri lugude tuntusel on 1934). Eisen kirjutas Leigrist kohanimi Leigri väljak kui olnud läbi aegade tõuse ja oma 1927. aastal ilmavalgust Kassaris kiviga sammuv Leigri mõõne. Võib öelda, et näinud teoses „Tõll ja ta kuju, värske kogumik Jegard praegusel ajal on Leigri sugu“. Eiseni allikateks olid Kõmmuse Leigri lugudega kui tuntusel jällegi tõusu aeg – 19. sajandi lõpul ja 20. ka see artikkel siin. sajandi algul kirja pandud alles eelmisel aastal ilmus Eiseni isik Eesti ajaloos on Jegard Kõmmuse kogumik rahvajutud, mis olid nii mõnelgi juhul „mälestused küllaltki oluline. Olles küll Leigri lugudega. Samuti on oma väljaõppelt pastor jäi vanade inimeste juttudes“ läbiaegade muutunud talle juba varases nooruses kujutus, milline on see edasi antud nende nooremate sugulaste poolt, kiindumuseks ajalugu ja rahvakultuur, kus Leigri lood rahvakultuur. Selle kohta kes ei tundunud kuigi võrd pärinevad – kas ta on üks annavad aimdust tema vaid „puhas ja puutumatu“ tervik, ise neid müüte tundvat ja uskuvat. Lisamaterjali püüti 19. aastasena kirjutatud mis on võimalik veel "Eesti-, Liiwi ja Kuura maa koguda veel 1920. aastail rahvalugudest välja noppida ajalugu" ning tegevus nagu see Matthias Johann kuid juba siis olid Leigri lood inimeste mälust kadumas. rahvaluule suurkogumis Eiseni käsitluses on, või on aktsioonide juures. Veidi enne raamatu trükki see midagi sarnast Salvador Märkimisväärne on ka Dali maalidele, kus erinevad jõudmist 1927. aastal nentis K. Loiken, kes oli üks asjaolu, et tema koos Jaan detailid sulavad üheks Jungiga oli termini „ajalugu“ rahvajuttude kogujaist suureks tervikuks siiski kasutusele võtu propageerija Kärlas: „Needki teated, mis säilitades oma kontuurid? varasemalt levinud termini Oma lühikeses artiklis ei praeguse aja rahva seas edasi liiguvad, on juba väga „histooria“ asemel ning kavatse ma käsitleda soovituse andjaks Nuustaku kahtlased, kas nad on veel kaugeltki mitte kõiki Leigrit alevi ümber nimetamiseks puudutavaid materjale. ehtsad või on ehk uuem aeg Otepääks. Pigem liigun ma kolmel sinna oma tarkust juurde tuntuimal kihistusel Leigri valanud...“ veidi hilisemas Nagu pealkirjast ka nähtub mälestuse loomisel. Nendeks kirjas M.J Eisenile kinnitas ta keskendus autor peamiselt olen ma valinud Matthias veel kord: „Ühtlasi leidsin aga Suure Tõllu tegelaskuju Johann Eiseni „Tõllu ja tema ka, et jututerakesed, mis seal uurimisel ning Leiger, kui soo“, Elmar Vrageri Tõllu üle liiguvad, kõige Tõllu vend jäi selles suuresti „Hiiumaast ja hiidlastest“ ja rohkem uuema aja umbrohtu tagaplaanile, kuid siiski on Kalju Reiteli skulptuuri on kasvatanud ja sugugi Tõllu Leigrile pühendatud omaette „Leiger“. loosse ei passi..“ Kuigi kirja osa raamatus. Mitmetes autor räägib Suurest Tõllust müütidest on raamatus esile Ühena esimestest pööras on väga tõenäoline eeldada, toodud mitmete veidi kirjasõnas Leigri et ka Leiger oli toona 12 erinevate detailidega, kuid need kolm teost omavahel. raamatutele ei saa osaks oma juhtmõttelt sarnaseid Nii Kõmmusel kui Eisenil on plahvatuslik huvi kasv alles müüte, mida on räägitud suhteliselt otsene ligipääs kakskümmend aastat peale Hiiumaa erinevates osades. oma allikatele ehk siis toona selle esmailmumist, küll Kuigi enamasti me seda ei rahvahulgas liikvel olnud juhtus nii aga Vrageri märka on Eiseni poolt kirja lugudele Leigrist või teosega. Esimesed Hiiumaa pandud müütide jooned rahvalugudele, mis olid kirja avalikesse selgelt tajutavad ka tänase pandud juba varasemalt. raamatukogudesse jõudnud päeva käsitlustes Leigrist. Paguluses aga nii laiu Vrageri „Hiiumaa ja võimalusi polnud. Allikalise hiidlased“ tõusid kiirelt Järgmine märkimisväärne baasina sai autor kasutada „reliikvia“ seisusesse – neid teos Leigri mälestuse elus vaid iseenda ja teiste saabus siia väheses koguses. hoidmise seisukohalt oli Hiiumaalt lahkunute Oma juurte otsimine ja Elmar Vrageri „Hiiumaast ja mälestusi. Kahjutundega rahvakultuur oli toona aga hiidlastest“, mis anti välja peab ütlema, et Leigri võrreldamatult kuumem 1971. aastal Torontos tegelaskuju on väga suurele teema kui tänapäeval, sellest paguluses. Raamatus oli hulgale mandrielanikele tulenevalt jõudsid ka veidi küllaltki olulisel kohal paljude võõras kui mitte täiesti teistel eesmärkidel kirjutatud Hiiumaa kohanimede tundmatu. Paljud Hiiumaalt Leigri lood meieni. Tekib etümoloogia ning nii lahkujad olid aga küsimus, millistel mõndeki pikemad Leigri lood. põgenemise hetkel alles eesmärkidel kirjutati Samuti pärineb sealt lapsed või noored. Ometigi „Hiiumaas ja hiidlastes“ raamatust paljudele tuttav on just Vrageri teos olnud ka Leigrist? Ma pakuksin välja, olev Heltermaa kohanime siinsele rahvale tuntuimaks et autori idee oli säilitada saamislugu. Kui aga allikaks Leigri kohta info mälestus Leigrist, kui kõrvutada Eiseni lugusid ammutamiseks. Üsna hiidlaste kangelasest, Leigrist Vrageri lugudele võib tõenäoline on eeldada, et ka välishiidlaste kogukonna neis näha märkimisväärseid Leigri kuju valmistamisel hulgas. Siinkohal tuleb erinevusi esiteks nii võeti Urmas Seliranna poolt arvestada, et raamatu ulatuslikult kohanimede „Hiiumaa eeposeks“ ilmumise ajaks oli olemas seostamises Leigriga, teiseks tituleeritud Elmar Vrageri juba arvestatav hulk noori ja Leigri laste ja naise osas kui raamatust malli. Samuti on lapsi, kes olid küll hiidlaste ka Leigri ja Suure Tõllu vähe usutav, et autor ise kogukonna liikmed, kuid kel seostes. Siiski on mitmed aimas oma teose väljavaateid polnud võimalust saarel lood ka märkimisväärselt – 1971. aasta ei olnud just elada. Just paadipõgenike sarnased Eiseni raamatus ülemäära lootusrikas Eesti mälestuste hoidmiseks ja olnuga, erinedes üksteisest taasiseseisvumise ootustes, noorte välishiidlaste vaid detailides ja samuti oli piir Nõukogude mälestuste tekitamiseks kunstipärastes värvingutes. Liidu ja Lääne vahel toona olidki konstrueeritud lood See läbi võib näha siin tihedalt suletud, nii ka Leigrist. Siinkohal ei mängi järjepidevust. Samuti on raamatuile. Siiski läks teisiti – erilist rolli, kas toona näha väikseid erinevusi kakskümmend aastat peale avaldatud lood olid kuidagi Jegard Kõmmuse kogutud esmatrüki ilmumist Eesti seotud rahvalugudega – Leigri lugudega. Kui vaadelda taasiseseisvus ja nii sai ka ühise identiteedi ja tekke konteksti ja arvatavat raamat vabalt jõuda ka meie kogukonna tunde raamatu eesmärki on aga lugejateni. Mitte paljudele tekitamiseks võõrsil oli selgelt mõista, miks ei sobitu 13 oluline luua ühise positiivselt või nagu toonane mütoloogilise kangelase Postimees kommenteerib kuvand. „ükskõikselt“. Veidi kirgi küttis asukoha valik. Nii Ants Järgmisena mälestus Leigrist Vahtras kui kuju autor materialiseerus – selle arvasid, et kuju sobiks tunnistuseks on Leigri kuju paremini Sääretirpi, kus see Kassaris. Kuju saamislugu on seisaks oma müüdile keeruline ja mitmeid lähemal. Puht pragmaatilistel käänakuid täis. Alustades põhjustel – hirmust, et kuju selgemast – kuju avati oma varastatakse ja müüakse praeguses asukohas 27. vanarauaks, mis oli toona oktoobri õhtul 1997. aastal. tavaline praktika püstitati Suuremast meediast läks kuju oma tänases asukohas, uudis hiidlaste sest see on kõigi silme all ja „rahvuskangelasele“ nii ei saa kuju kellegile pühendatud kuju avamisest märkamata ka kaduda. Kuju suuresti mööda, vaid autorile oli enim Postimees kirjutas 14. Kuju autoriks oli tunnustatud meeltmööda aga hoopis skulptor Kalju Reitel, kes on detsembri 1997 lehes kujust Leigri kuju püstitamine Leigri valmistanud Kristjan Raua kaks tagasihoidliku artiklit, väljakule kuhu see algselt kus ühes andsid oma ausamba Hirvepargis ja planeeritud oli. Postimehe kommentaari nii „Leinava Ema“ Muhu saarel. artiklis 14.12.1997 monumentaalkunsti Kuju 3,5m kõrge ning kommenteerib Ants Vahtras: spetsialist Mati Karmin, kuju valmistatud pronksist. Kuju püstitamise idee autor aines on võetud müüdist, kus Kalju Reitel kinkis mulle Urmas Selirand ja kuju Leiger hakkab Saaremaa ja aastaid tagasi tellimise ja hoiustamisega Hiiumaa vahele tammi kolmveerandliitrise pudeli tegelnud Ants Vahtras. Teine ehitama, et seda mõõda Tõll viskit «Queen Anne». artikkel keskendus kuju Hiiumaal saunas saaks käia. Tänutäheks selle eest, et autori Kalju Reiteli Leigri kuju kannab õlal kivi, Hiiumaa võttis vastu tema skulptuuridele, eriti tema millel on kaks inimest, kes Leigri kuju projekti. Mina ei viimasele suuremale tööle – osutavad erisuundades – joonud tollal viskit ära, vaid Leigrile. Postimehe põhjal seepärast, et kokkuleppele ei ütlesin, et selle teeme lahti võib väita, et kuju algne saadud, ei sündinud ka siis, kui kuju avatakse. Nüüd avamine oli algselt kujuga seotud legendi järgi on kuju avatud, aga viski on planeeritud Lennart Meri tammi Saaremaa ja Hiiumaa ikka alles. Ma arvan, et enne visiidiga ühele ajale 1997. vahele. Samast müüdist on ei lähe joomiseks, kui kuju aasta augustis. See aga ei mitmeid üksteisest veidi saab õigele kohale. Millal see saanud teoks vallavalitsuses erinevaid teisendeid, millest sünnib, ei tea, aga pakun, et toppama jäänud asja ajamise ühe järgi läinud Tõllu ja Leigri kuue-seitsme aasta pärast. tõttu. Nii lasti soodne suhted omavahel halvaks ja Ühe huvitava faktina tasub võimalus tutvustada Leigrit seepärast ei ehitatud tammi laiemale üldsusele käest ning Saaremaa ja Hiiumaa vahele. märkida, et Kalju Reiteli kuju avati jäiselt külmal Siiski on müüdi motiivid üheks õpilaseks on Tauno õhtupoolikul väikese üldiselt suhteliselt sarnased. Kangro, kelle ideeks oli Soome lahte Kalevipoja kuju seltskonnaga. Hiidlased võtsid kuju vastu 14 püstitamine. Kas poleks oli Leigri kuju planeeritud rahvalugusid Leigrist, küll aga paslik küsida, kas siin võib Hiiu Maavalitsuse kompleksi püüdsin ma näidata, et Leigri näha sarnasusi õpetaja ja juurde, kuhu täpsemalt pole lugudel on rohkem õpilase vahel? päris selge. Samuti selgus erinevatest ajastustest intervjuust Tarmo Männiga, pärinevaid kihistusi, mille Tulles tagasi skulptuuri et koos Leigri kujuga telliti ka järjepidevusest enamik meist saamisloo segasemate Heltermaa sadamas olev tihti peale endale aru ei detailide juurde on üheks rahvasuus „Ranna Ellaks“ anna. Samuti ei taha ma selliseks kuju valmimine kutsutud naise skulptuur. kuidagi halba varju heita 1991. aastal ning selle Samast intervjuust lähtuvalt Elmar Vrageri „Hiiumaale ja järgnenud hoiustamine algas ka kahe skulptuuri hiidlastele“, vaid juhtida Tallinnas, 1994. aastani või tellimise planeerimine palju tähelepanu, et iga taolise loo teiste allikate järgi 1997. varasemalt – juba 1980. tekkekonteksti üle tasub aastani. Laiemalt levinud loo aastate keskel. Siit jäävad aga mõtiskleda. Leiger on järgi olevat 1994. aastal õhku mitmed küsimused Hiiumaa kogukondliku helistatud kuju hoiukohast meie Leigri skulptuuri kohta kollektiivse mälu Hiiu Maavalitsusse ning – esiteks millal see valmis, vaieldamatu osa, mis elab ähvardatud, et kui nad kuju teiseks millal ja millest tuli edasi ka tänapäeval, kuigi see kohe ära ei vii lõigatakse see idee üldse rajada Leigri võib tunduda meile ajutiselt vanarauaks. Kuju toodud see skulptuur, kolmandaks mis suikuvana. Selline peale Hiiumaale, kus see kuni põhjustel jäi kuju Leigri mäletamine kord on – et avamiseni kusagil varju all väljakule püstitamata ja midagi mäletada, peame me seisis. Teiste andmete järgi neljandaks kus veetis kuju midagi unustama, kuid see ei seisnud kuju Tallinnas 1997. vahepealsed aastad enne välista, et peagi unustatu aastani ning alles see järel püstitamist? taasmeenub. toodud Hiiumaale, kus see mõned kuud seisnud ja see Kokkuvõtteks ei taha ma järel ülespandud oma mitte väita, et on olemas senisesse asukohta. Algselt „õigemaid“ või „vääramaid“
15
Mälestusi kodusaarelt
VII osa, Algus 2012 aasta mai „Kassarimaas“ nr 31
August Kubja Eesti Vabariigi Veeteede Lõimaste, Lehtma ja Tareste valitsuse poolt. randa mööda. Kärdla. Tahkuna. Sellega oli Hiiumaa lõplikult Suurem osa Hiiumaast oli vallutatud. Nagu iga saare mul nüüd teada, aga siiski Kõige viimane saare osa, osa on omapärane, nõnda ka küllaltki suur osa veel täiesti mida tundma õppisin, oli saare linn Kärdla oma tundmatu. Kärdlat ja selle Tahkuna poolsaar. Oli ilus voolavate allikate, roheluse ümbrust õppisin tundma maikuu pühapäeva hommik ja lilledega – idülliline 1917.aastal, kui esimest aastal 1919, kui rühm Kärdla aedlinn. Kord tahtsin korda Kärdlasse kooli läksin. koolipoisse otsustas teha proovida, kui tugev surve on Käina-Kärdla maantee algab ekskursiooni Lehtmale ja allikaveel ja pidasin Aia Putkaste mõisa põllult, läheb Tahkunale. Meie tee läks tänaval oleva allikavee toru üle Umpsu välja Tedrekoplist alguses Kärdla-Kõrgessaare otsa käega kinni. Vesi surus läbi Nõmba mäele, edasi läbi maanteed mööda kuni end varsti toru otsa ning käe Nõmba ja Tubala küla Kroogi metsavahi juurde, vahelt välja, aga selle surve Kärdlasse välja. See ümbrus sealt keerasime teele, mis all vesi muutus sogaseks, oli samuti omapärane, viis meid Lehtmale. Lehtma savikarva halliks. Vesi pidi kusagil mujal saarel ei olnud sadam oli purustatud ja saama alati voolata. sellist enne näinud. põletatud. Lehtmast läksime Lõimastesse – kolm Tallinna. Umpsu väli oli lage karjamaa, kilomeetrit lääne pool -, kus kus kilomeetrite kaugusele Veel samal suvel külastasin oli asunud Esimese võis näha. Tedrekoppel oli Maailmasõja aegne Vene esimest korda pealinna sooheinamaa, mida kindlus, siis läksime vaatama Tallinna. Reisilaev “Hiiumaa“, nöörsirge maantee läbistas mille esmakordsel Tahkuna kindluse varemeid kuni Nõmba külani. Nõmba ja vaatlemisel ma olin oma suu ja majakat. Ronisime üles Tubala küla asusid kõrgel majaka otsa ja avar silmaring lahti unustanud, viis mind seljandikul, nende külade oli meie ees. Palja silmaga Haapsalusse ja tõi vahel kasvas männik, mia Heltermaale tagasi, aga Lilli me ei näinud ühtki laeva kandis Nõmba männiku merel, siis majakavaht andis ei olnud enam kokaks, sest nime. See seljandik tõusis meile suure pikksilma ja vahepeal oli ta haigestunud oma kõrgpunktile Tubala näitas meile suuna, ja surnud. külast Kärdla poole üle oru kuhupoole pidime vaatama, Tallinnas viibisin ühe nädala, kuni Palade nõmmeni ja Palu ning leidsime merel kolm kuusikuni. Kõige ilusama korter oli Paldiski maanteel, Inglise sõjalaeva, mis sõitsid vaate sellest sai Palu kiriku seal, kus Telliskivi tänav Soome lahele Tallinna poole. ühines maanteega. tornist, kust avanes vaade Lääne poole paistis Kärdla linnale, merele, üle Korteriproua tuli mulle Kõrgessaare ja Reigi kiriku Hiiessaare, Palu küla ja üle teejuhiks kaasa ja läksime torn, aga Kärdla ei paistnud. Paldiski maanteed mööda, sisemaa metsade. Palu kiriku Tagasi Kärdlasse tulime torn on tähtis meremärk ja siis üle Toompea Jaani kiriku seda hoiti korras viimasel ajal juurest läbi, jaani tänavat 16 mööda Viru tänavale. Seal tundidel pärast lipu Kadaka tee, Rahumägi, lahkus ta minust ning jättis heiskamist lasksin silmad Tondi, Kristientali heinamaa, mind omapead liikuma. libiseda üle ümbruse. Nagu Viljandi peajaam, Lasnamäe Tagasi tulles ostsin endale alateadlikult libisesid silmad veerg ja Kadriorg. Siis algas raamatukauplusest Tallinna alati mere poole. linn, mis tornist vaadates oli linna plaani ja siis polnud selgesti tuntav. Mere poole Tallinna laht, Naissaar, enam teejuhti vaja. Kõndisin jäi Balti jaam, kogu aeg linnas jala ringi. Aegna; vaikselt liuglevad Rannaväravamägi, Kalamaja Kadriorgu sõitsin trammiga – kalameeste valgete linnaosa, Kalarand ja sadam purjedega paadid; vahel oli tol ajal oli mootortramm. laevadega. Narva maantee, Peetri platsil oli keiser Peetri näha valgeid reisiaurikuid, Tartu maantee, Pärnu ausammas ja Vene turul kas tulles Helsingist, maantee ja Paldiski maantee Stokholmist, Stettinist või ikoon. Tutvusin südalinnaga, jagasid linna ülevalt vaadates Toompea, sadama ja väljumas sadamast sinna. osadesse, mida võis üksikult Mäletan neid laevu: „Ebba Kadrioruga. Armsateks uurida. Munk“, „Ariadne“, “Stettin“, paikadeks jäid Kadriorg ning Toompea Patkuli trepp. Linna „Kalevipoeg“. Siis Hiiu- ja See oli vaikne idülliline minnes ja linnast tulles oli Saaremaaga ühendust rahuaeg, mida mõned meie pidavad reisiaurikud. riigi ministrid arvasid kestvat puhkepaik Linda mäel. Pika Hermanni tornis ei käinud, „Greenen“ oli kaugelt tuntav, igavesti ... sõdur oli lossiväravas püssiga sest see oli esimene reisilaev, mida minu poisikesesilmad Viimati külastasin Tallinna vahis ja teda tülitama ei nägid, millel võisin viibida isa suvel 1944. Pika Hermanni läinud. Sealt möödudes tornis lehvis võõras lipp, käekõrval ning mida vaatlesin torni ja selle otsas linnaosa, mida Narva poole esimesena nägin väljuvat lipu lehvimist. Heltermaa sadamast. Valgete suunduv raudtee ümber Teine Tallinna külastamine purjedega rannasõidulaevad, piiras, oli täiesti maha põlenud. Raudtee tänaval oli toimus mõned aastad hiljem kaubaaurikud ja pobisevad ja kestis poolteist aastat. See mootorpaadid – see oli lahe ainult kaks maja nagu imekombel põlemata jäänud. oli kaitseväe teenistus, mille pilt. Harju tänav oli jooksul võisin põhjalikult tutvuda linna ning selle Aegnast edasi Rohuneeme, läbipääsematu Viimsi rand, Kose, Lasnamägi, rusudehunnik. Lennuki tänav ümbrusega. Ülemiste järv, Valdeki, kogu ulatuses maha põlenud Toompea vahtkonnas olles Männiku, saku, Nõmme, – ja nagu saatuse pilge, ainult oli mul mitu korda kohuseks Pääsküla ja nende taga kauge kaks maja seisid üleval, väike heisata Eesti sini-must-valge Harjumaa tagala, millele ei puumaja nr.13 ning vastas lipp Pika Hermanni torni teadnud nime anda. üle tänava natuke suurem lehvima. Ilus oli vaadata, kui Rannajoonele jäid: Suurupi, kivimaja. Maja, milles lipp kerges hommikutuules Rannamõisa, Harku järv, Tallinnas viibides olin alati laineliselt voogama hakkas ja Rocca al Mare ja Kopli peatunud, oli pommidest kui mõni suurem lainevoog poolsaar. See oli välisring, purustatud ja pidin otsima lipult õhku läks, andis ta mida võis ära tunda ja endale uue maja ööbimiseks. kerge laksatuse, nagu nimetada. „Estonia“ oli purustatud, turg mänglev kala, kes pinnalt oli tühi ja suvine kerge tuul Sisemise ringi moodustasid: tõustes sabaga laksu lööb. kandis üle turu rusude alt Neil ilusail varahommiku Kopli laht, Veski mägi, Seevaldi mets, Lilleküla, 17 tulevat kõdunevate laipade mitmel pool väljakaevamisi, lahkunud veebruarikuus lehka. vaskjuhtmed kaevati maast Tallinnast Soome. Noorem välja ja viidi ära., õde lahkus aprillis oma Viibisin neli päeva Tallinnas. raudjuhtmed pandi asemele, perega Hiiumaalt Rootsi. Sain sabas seismise ning pika kellelgi ei olnud enam õigust Tume aimus jäi südamesse, ootamise peale osta kaks keelata ega käskida. võib olla tuleb endalgi taskurätikut ja ühed põgeneda ... puutaldadega See surus raske õhkamise naistesandaalid. Nii vaeseks südamest ja pani mõtlema. JÄRGNEB olid jäänud pealinna ärid. Oli Vanem õde oma mehega oli
18
Kui hiidlased käisid Pärnu lahes räime nõudmas
Olaf Esna kootud võrkude, hiljem natsionaliseerimise ajal vabrikulõngast kootute ja kuulusid omanikeringi ainult Vanasti olid jäämineku järel veel hiljem masinal kootud Julius ja Mihkel Onno ning kevade kättejõudmise võrkudega.“ Priidu Meiusi. kuulutajad Kabriste (Sarna) ja Uulu-Tahkuranna alla Hiidlaste teekond Alus tuli kokku lepitud ajaks tulnud hiidlased. Pärnumaale Puulaiu reidile ja jäi umbes viie kilomeetri kaugusele Millal said hiidlastest Hiiumaa vetes oli kevadel rannast, kus paadiseltsid, mis räime niivõrd vähe, et nende Pärnumaal tavaliselt koosnesid neljast kevadekuulutajad? Umbes pärast ei tasunud paati vette mehest, laadisid kogu 300 aasta eest, kirjutas H. lükata. Seepärast tuldi kaasavõetava kraami räimede kaugpüügile Pärnu Isak kirjatükis ”Liu kalur pardale. jutustab“ (Pärnu Kommunist, lahte, kus Uulu ja 1962). Umbes 1875. aastal, Tahkuranna poolses küljes Laevale paigutati kodus kui Mihkel Elson Käinast nõudsid kalu Emmaste, Jausa parandusel olnud mõrrad, asetas Kabriste küla alla ja Luguse küla mehed. Audru toiduvaru, varuriided, tühjad merre esimese räimemõrra, rannikumeres kalastasid silgutünnid, õlleankrud ja pakkus Kaljo Pumbo artiklis Käina ümbruse ehk Kaigutsi, kõik muu, mida läks vaja ”Pärnu räimest sai Hiiu silk“ Nõmme ja Vaku küla kalurid. mitmekuulise kodunt (Pärnu Kommunist, 1985). äraoleku ajal. Toiduainetest Hiidlaste kevadine teekond Ajalehes Teataja ilmus 1939. võeti kaasa kartulid, leib, Pärnu suunas algas varsti aastal lugu ”60 aastat leivajahu, või, liha, õlu ja pärast Väinamere jääst hiidlaste silgupüüki Pärnu kojusõiduõlle valmistamiseks vabanemist, tavaliselt kas lahes“. linnased. aprilli lõpus või mai alguses. Tegelikult on täpne ainult Selleks palgati sobiv Ühel kenal kevadhommikul mõrrapüügi algus, sest rannasõidupurjekas. Aastaid alustasid paadid Puulaiust ilmselt käisid hiidlased siin oli see kaljas Vilko (17,51 x teekonda Pärnu poole. varem võrkudega püüdmas, 5,64 x 1,94 meetrit), mille Paatides võeti toitu kaasa nagu võib välja lugeda 1910. aastal oli Saaremaal ainult mõneks päevaks, Hendrik Tootsi artiklist ehitanud laevameister J. samuti veidi muud varustust, ”Hiidlased kaugpüügil Pärnu Prass. 1937 paigaldati alusele vahel täiesti korras lahes“ raamatust ”Eesti AS M. Seileri vabrikus mõrraliitki. Sest laeva kalanduse minevikust II“ valmistatud ühesilindriline kohalejõudmine võis jää- ja (Stockholm, 1985): ”Tähtsam pooldiiselmootor. ilmaolude tõttu venida ja kui rändpüügipaik oli neile Pärnu paadid varem kohale jõudsid, Aastaid kuulus kaljas laht, kus nad käisid kevadist said nad kohe mõrraliidu laevaseltsile, mille kuderäime püüdmas. püügile asetada. Kaasa sõitis moodustasid viis Onno- Kaugemas minevikus püüdsid ka kokk (koka). Esimese nimelist Emmaste meest. hiidlased kodukedratud ja - päeva õhtuks jõuti tavaliselt 1940. aastal laeva Kuivastu sadamasse, kus 19
ööbiti kas paatides või rannaribaga. Iga hoone Kahe suure kivi vahel tuttavate pool ja prooviti juurde (hiljem oli maju viis) raudpajas keetis kokk toitu. kaasavõetud märjukest. kuulus lapike kapsamaad. Koka tasuks oli igalt paadiseltsilt ehk paatkonnalt Järgmisel hommikul võeti Enne kui hiidlased Pärnu tünder silku ja veidi kurss Pärnule, kuhu jõuti lahes mõrdadega räimepüügi rahapalka. teise päeva õhtupoolikul. kasutusele võtsid, püüti siin merehõbedat võrkudega Hiiumaja sisustas pikk laud, Hiidlaste räimepüügi (muttidega) ja hiidlaste mille mõlemal pool olid korraldus uuendusliku püügiviisi peale pingid: üks ühele, teine Luiskama Jaopi ehk Jakob algul ehteestlaslikult muiati. teisele paatkonnale. Hilisemal hiiumajal oli juba Krausi meenutuste alusel Kui hiidlased mõrdu koostatud skitsil ”Eesti lõõriga pliit ja korsten ning nõudmas käisid ja nende väike, kolme ruuduga aken. kalanduse minevikust I“ loomused ületasid kordi (Stockholm, 1984) oli võrgumeeste saagi, hakati Kala, mis oli kõige tähtsam hiidlastel Sarna all kolm kukalt kratsima. igapäevane toit, saadi mõrrasihti. Audru mõisnik oli kohapealt. Kui paadiselts oma laheosa jaganud Kui see kordus järgnevatel koosnes sama pere meestest, sihtideks. Iga sihi laius oli 70 aastatel, hakkasid kohalikud oli kogu toit loomulikult sülda, mida tähistati vaiaga, kalurid hiidlaste eeskujul ühine. Kui seltsi moodustasid mille otsas oli must tuust. mõrdadega räime püüdma ja mitme pere mehed, olid kala, Kevadel rentis Audru mõis mõne aja pärast toimisid kartul ja leib ühised, aga või, välja 50–60 sihti. Igaühe eest niimoodi kõik Pärnu lahe liha ja õlu tulid igaühe tuli mõisale maksta 35 rubla. kalamehed. isiklikust tagavarast, kuigi Hiljem jagasid kalapüüdjad Seda kinnitab kunagine Jahta toitu valmistati ja söödi koos. rendisumma omavahel ära. esimees Mart Laagus artiklis Toit toodi lauale kadakapuust Kui hiidlased hakkasid Sarna ”Räime ”sehvtimehed“ kappadega ja söödi rannas mõrdadega räime Pärnus“: ”Sajandi lõpul oli puulusikatega. Kartuleid püüdma ja alati mõisale võrgupüük asendatud palju võeti kapast puuorkidega, korralikult maksid, tegi Audru saagirikkamate leiba lõigati omatehtud parun Pilar von Pilchau omalt räimemõrdadega.“ pussidega. Magati seina poolt hiidlaste kalastamisele ääres maas kas õlgedel või soodustusi. Ta laskis ehitada Hiiumajad pillirool. mitu rookatusega maja, mille Esimesed niinimetatud kasutamise eest pidi hiiumajad ehitati Varahommikul enne merele hiidlased mõisale eraldi ümarpalkidest, ristnurga, minekut rüübati õlut, mis oli tasuma. Maksta tuli veel savipõranda ja rookatusega. külmast hoiuruumist võetuna küttepuude ja mõrravaiade Hoones ei olnud ahju, pliiti, tavaliselt õige külm. Õlu tehti eest, kui neid oli tarvis juurde korstnat ega aknaid. Valgust suupärasemaks ja soojemaks muretseda. andis kirvelaudadest tehtud tules punaseks aetud rauatükiga, millega kappa Eesti Vabariigi maareform puuhingel (sagaratel) avatud lastud õlu hästi läbi segati. kaotas mõisnikud ja Audrust uks. sai riigimõis. Hiidlased ostsid Köökigi polnud. Selle asemel Õllest veel niipalju, et see need majad koos umbes oli õues pooleks saetud meelitas randa rohkesti poole kilomeetri pikkuse paadist meisterdatud paargu. inimesi ootama. Oli ju teada, 20 et igas paadis oli ääreni täis õllevinku märjukest, mille kohta öeldi ”toop ja mees“.
Räimepüük
Kui laev lõpuks kohale jõudis, lossiti see kiiresti tühjaks. Toiduained, õlu, rõivad, isiklikud asjad viidi majadesse, tühjad silgutünnid varju alla ja mõrrad niipea kui võimalik püügile.
Lossimise tegi väga ebamugavaks see, et laev seisis rannast kaugel ja paatki tuli jätta merre ligi 100 meetri kaugusele ja kogu kraam sellest ümber laadida väiksemale lootsikule-lodjale.
Mõrrad kinnitati püügile Foto tagaküljelt: vaiadega, mis rammiti merepõhja kätejõul. Mõrra Hiidlased Pärnu lahes Sarna rannas Hiiumaale kala tootmas: kõrgus oli tavaliselt 2,5–3 wasakul räimemõrra weest wäljawõtmine, või nii ütelda meetrit ja ühe liidu tiiva "räime nõudmine", tagaplaanil 60-aastane hiidlane Saarna, kes pikkus kuni 140 meetrit. Liidu eluaeg on käinud Pärnu lahes Hiuumaale solakala püüdmas merre paigutamiseks oli vaja Sarna rand (Lindi küla?) Audru vald 1936? 22 vaia. Foto Rahvusarhiivi andmebaasist Mõrraliidud paigutati üksteise järele ja nii moodustusid neist vaheltkauplejatele mõrda tuli parandada, aga kilomeetritepikkused rivid. turustama. parata polnud midagi. Vilunud mehed panid ühe liidu mõrdu sisse päevaga. Mõnikord juhtus, et Seepärast jäeti vahel – kas suuremate saakide korral ei enne tormi tulekut või väga Purjepaatide ajastul ostsid leitud ostjaid ja räimed tuli suurte saakide puhul – pea kogu saagi püügikohal merre tagasi kallata. Oli mõrrapära avali, et räimed vaheltkauplejad ehk juhtumeid, kui mõrrapära oli saaksid välja ujuda. Loomus sehvtimehed. Niimoodi käis nii tihkelt räimi täis, et läks kaduma, kuid vähemalt see Eesti riigi loomiseni. mehed ei jõudnud seda mõrd jäi terveks. Mootorpaatide kasutusele veepinnale tõsta. Siis tuli tulekul hakkasid püüdjad mõrrapära kaasas oleva juba ise oma saaki Pärnusse vikatiga katki lõigata. Saak viima ja seal kas läks loomulikult kaotsi ja talumeestele või 21
Hiiu ”spetsiaalsilgu“ hindades). Kiloviisi müües oli Seejärel saabus Vilko ja kõik valmistamine hind 15–20 senti. Põhiline toimus kevadisele müügikoht Hiiumaal oli vastupidises järjekorras. Hiliskevadel, kui turunõudlus Kärdla, aga ostjaid leidus Laeva lastiti silgutünnid, koju hakkas vähenema ja mujalgi. viidavad püünised, muu räimehinnad kukkuma, tuli varustus ja Pärnust ostetud hiidlastele meelde kodusaare Niimoodi soolasid hiidlased kraam, mis paatidesse ei rahvas. Nüüd toodi kogu tünnidesse kevadist mahtunud. loomus kaldale ja 20–30 kuderäime. Jaanipäeva eel, (vahel enamgi) kohalikku kui hakkas õitsema rukis ja Hiidlaste ärasõit naist olid ametis räimede põllupeenral sinetama Laeva lahkumise järel puhastamise ehk rukkilill, püüdsid mõrrad keerasid paadid vöörid rappimisega. ainult väikesi siniseid ja kõhnu ”rukkiõitsräimi“. Hiiumaa suunas. Lahkumine Rappija sai iga räimemõõdu Sarna rannast oli kurb nii Selliseid polnud mõtet püüda eest tasuks kuus senti. ja soojenenud vesi hakkas minejatele kui jääjatele. Mõõdus oli tavaliselt 250– Aastakümnetega olid kahe mõrralina kahjustama. 300 räime. Kärmas rappija rannarahva vahel välja puhastas tunniga kuus kuni Nüüd hakati mõrdu merest kujunenud väga sõbralikud kaheksa mõõtu räimi. võtma. Samal ajal pandi suhted. Mõnest perest oli Seitsmetunnise tööpäevaga käärima kojusõiduõlu. siin kalapüügil käinud lausa käis tema käest läbi üle Mõrratiivad ja karjaaiad kolm põlvkonda. 12 000 ja 12tunnise kuivatati ja puhastati adrust tööpäevaga üle 21 000 (lamust). Sama tehti Hiiumaale oli siit räime. Nobedate näppudega mõrdadega. Ühtlasi neid verevärskenduseks kaasa naise päevateenistus ulatus kontrolliti ja tehti kindlaks, viidud nii mõnigi noorik. Ainult ükski hiidlane polnud viie ja enamagi kroonini. kui palju need remonti vajasid. Seejärel sikutati oma saart reetnud ega Rapitud räimed pandi merest välja mõrravaiad. Pärnumaa randa maha kuivama võrkraamidele, kus jäänud. Üksnes 1935. aasta Selleks kasutati ketist troppi, neid kuivatati päev – kevadel oli üks Hiiu taat paati ja meeste raskust. poolteist. Seejärel soolati meelega maha jäänud ja kalad püttidesse, kuhu Mehed kogunesid paadi Sarnal suvitanud-talvitanud mahtus 100 kilo räimi, millele ninasse ja vajutasid selle nii ja majade eest hoolitsenud. lisati 32 kilo soola. Soolvett ei madalasse kui võimalik, siis Üks hiidlane peaks olema tilkagi. kinnitati tropp ümber vaia. Seejärel läksid mehed maetud Audru surnuaiale. Raske kivivajutise all andis Vanem kalur Juhan Pahk oli ahtrisse ja hakkasid paati pooleldi kuivatatud ja pikisuunas õõtsutama. Paat seisnud paadi ahtris ja soolaga segatud kalake mõne toimis kraanana ja tõstis vaia püüdnud kinni haarata aja seismise järel isegi maalemineku lodjast, kui merepõhjast üles. vajalikul määral soolvett. Nii suur paat sellest mööda tehti kuulsat Hiiu Maale toodud vaiad libises. Mees kaotanud “spetsiaalsilku” (räime). puhastati savist ja laoti tasakaalu, kukkunud vette ja püstkuhja. Korrastatud vajunud põhja. Kui Sellise silgupüti sai kalur mõrrad ladustati järgmiseks paadikaaslased suure Hiiumaal maha müüa 20 aastaks hiiumajadesse. paadiga tagasi jõudsid ja ta krooni eest (1936. aasta välja tõmbasid, oli mees juba 22 uppunud. Ilmselt on temaga kuulati nende nalju ehk Hoopis vähem on teada seotud rahvajutt sellest, konksuga pilajutte. hiidlaste tegevusest Uulus- kuidas hiidlased oma kaaslast Tahkurannas. Seepärast oli hiidlaste matsid. Üks neist ulatanud Audru kiriku kellamehele ärasõidu ajal näha pisaraid ja Jakob Krausi mäletamist toobise viinapudeli hiidlastele lehvitati veel kaua mööda püüti sealgi räimi pearättidega. Tavaliselt mõrdadega, aga vaid kolme rüüpamiseks ja öelnud: ”Näh, lase kell lärada, et Hiiumaale püüdsid hiidlased koju jõuda paadiga (Harald Mikson, ”Räimemõrrad“). Räim olevat ära kuuleks!“ enne jaanipäeva. merepõhja iseloomu tõttu Hiiu räimepaatide arv Pärnu Hiidlased võeti kohapeal eelistanud just vastasranda. lahes on aegade jooksul niivõrd omaks, et kui nad alustasid ühes mahajäetud varieerunud. Oli aastaid, kui Räimepüüki Uulu rannas on rehes jumalateenistusi, siin käis üle 30 paadi, puudutanud oma hilisemal ajal piirduti esikromaanis ”Soolased hakkas Audru kirikuõpetaja pühapäeviti neile seal kümmekonna paadiga. tuuled“ kirjanik Ain Kalmus jumalasõna kuulutamas ehk Evald Mänd (1906– Osa kalureid hakkas 2002). See romaan ilmus käima. koduvetes püüdma ajalehe Eesti Sõna hinnalisemaid kalu, nagu Palvuse ajal istusid mehed joonealusena 1942, rehe põrandal õlgedel. näiteks angerjat, koha, haugi, raamatuna 1944 juunis. Kohalikud kutsusid seda osa leidis tasuvamat tööd Uustrükid ilmusid 1946 rehte Hiiu kirikuks. Kui muudel aladel. Vadstenas ja 2001 Tallinnas kirikuõpetajat ei olnud, luges Pärnus oli sissetulek kirjastuse Eesti Raamat keegi vanem hiidlane ebakindel. Rikkaliku saagi ”Mereromaani“ sarja kaaslastele piiblit ja ütles korral langes räime hind esimese teosena. lauluraamatust ette ridu, allapoole tasuvuspiiri. Millal hiidlaste kaugpüük mille järel lauldi. Kehvema saagi aastatel oli Pärnu lahes lõppes, olen hind küll kõrgem, aga tulu Soojadel kevad- ja kuulnud, kuid ei mäleta. suveõhtutel kogunesid saadi ikkagi vähe. Heal aastal teenis kalamees 1500–2000 Igatahes lõpetasid uus võim ümbruskonna noored hiidlaste elupaika. krooni. ja muutunud olud pikaajalise Hiiuaedakus tantsiti ja lauldi traditsiooni. Hiiumajad Räimepüük vastasrannas püsisid siiski kauem ja ühes lõõtspilli saatel ning mängiti ringmänge. Loomulikult Põhiliselt on kõik autorid neist olen käinud rändkino mekiti hiidlaste märjukest ja uurinud hiidlaste kalapüüki seansil. Audru ehk Sarna rannas.
Artikkel on pärit ajalehest „Pärnu Postimees“ 31.01.2015
23
Vanaema virk ja lahke, vanaisa töökas ja julge.
Hanikatsi Marju Ostetud oli ainult puust tööks oli peale loomade raamiga peegel. toimetamise villa kraasimine, s.1938 ketramine ja kudumine. Põllutööriistad – reed, Kraasimisega sain hakkama, Minu vanaisa Priidik Hanikat vanker, vähevanker ja puust kuid ketramisega oli raskem, sündis 1884. aastal toobrid, ämbrid, pütid olid Hanikatsil, Priidu ja Leena sest lõng pidi olema ühtlane. tema tehtud. Ka kingsepatöö Sellest kudus vanaema üheteistkümnelapselises ei olnud talle võõras. Oma kangast, millest meile riideid peres. Tütreid oli 8 ja poegi pargitud nahkadest sai kõike. 3. Neist tummad olid neli õmbles. Kudumise ja Kõike pidi ise tegema heegeldamise sain enne tütart ja üks poeg – Priidik. liistudest puutikkudeni, selgeks kui kooli läksin. See Priidik õppis Vändra millega taldu alla lüüa. Nahku oli nii huvitav, oma kätega kurttummade koolis. Peale tuli ikka ise parkida. Selleks endale midagi valmis pusida. pandi nahad vaheldumisi kooli lõpetamist tuli Lõngade värvimiseks kodusaarele tagasi, sest pajukoortega suurde tünni. kasutasime lepa koort ja temast pidi saama järgmine Igal õhtul pidi seal jalgupidi taimi, millega sai värvida. sõtkumas käima. See kestis talu peremees. Naistepuna oli üks neist. vast 3-4 nädalat kuni nahad Minu vanaema Julie Sarapuu valmis said. Pargiti ka Oli veel üks tore töö, mida oli sündinud Emmastes. lambanahku. Selleks määriti Helmi mulle õpetas, see oli Tema käis Saaremaal Leisi nahkadele rukkijahu taigent ristpistes patjade tikkimine. kurttummade koolis. Peale ja pandi vette, soola pandi Värve kippus väheks jääma, seda töötas Uuemõisa ka. Neist nahkadest sai aga hakkama saime. mõisas kokana. õmmelda kasukaid, veste, susse. Vanaisa valmistas ka Tähtis töö vanaemal oli söögi Kuna ka vanaisa õde töötas tegemine. Toiduainete valik puukingi, mis olid meie Uuemõisas, viis ta vanaisa ja jalavarjudeks kevadel, suvel ju suur ei olnud. Põhiliselt vanaema kokku. Koos hakati ja sügisel. Talveks õmmeldi ikka kartul, kala, liha, elama Hanikatsil, kus juurviljad. Kala ja liha olid riidest pätid. Selleks õmmeldi abielluti 1914. aastal. villastele sokkidele riidest soolatud ja kuivatatud. Suvel oli joogiks hapupiim, millest Kurttummade koolis, kus nad pealsed. Nahast tallad pandi ka podi tehti. Hapupiimasse olid õppinud, õpetati küll alla ja soojad nad olid! Oli pandi leiba ja nii seda söödi. kõike, mis eluks vajalik. Ei niisugune aeg ka kui osta ei Piimast pidi võid tegema, olnudki õieti tööd, mida nad olnud midagi ja ega raha õieti sest selle sai müüa. Talviseks ei osanud teha. Kõik, mis ka polnud. Kuid tegemist joogiks pärnaõie, nurmenuku majas oli, lauad, toolid, puust jätkus. Ma ei mäleta aega, ja palderjani tee. Magusat sai sohva, puust voodid – kõik oli millal vanaema oleks istunud suhkrupeedist, millest siirupit vanaisa enda tehtud. Eriti käed süles. Tema kõrval keetsime. Kohvi valmistati ka ilusad olid tammepuust laud olles, tahtsin ka ise midagi kodus. Selleks küpsetati toas ja tammest kummut. teha ja seda mulle ka krõbedaks suhkrupeedi ja õpetades lubas. Talviseks 24 porgandiviilud, otra või nisu, lähemal, käisin seal sageli. mina, Hanikatsi Marju. Poisse tammetõrusid. See röstiti ja Siis oli sinna maetud vanaisa oli ka Arvo Kääramees, jahvatati käsikiviga. Kõik, mis ema Leena Hanikat, hiljem Neemi Mölder, Taidus vanaema valmistas oli hea ja Olga ja teised õed, nüüdseks Linikoja, Udo Kõrv, Väino maitsev, kõht ei olnud tühi juba minu vanaisa ja Jõpiselg. Kooli sisseelamine küll kunagi. Mis on juust ja vanaema. ei olnud sugugi kerge, kui vorst, sain teada siis, kui juba olid elanud üksikuna ja mandril elasin, aasta võis olla Kuna talved olid siis päris eraldatuna mere taga. Aga 1956. Rääkimata kommidest talved, mered jäätunud, käis õpetajad olid need, kelle abi vanaisa mind Kassaris ja muudest maiustest. Aga oli alati lähedal, ka vanemad olid maasikad metsast, vaatamas, toitu toomas ja õpilased nagu Vaike Vaku ja õunad , millest moosi tehti, vahest viis koju nagu Õie Kask. Õpetajad olid: koolivaheajal. Juhtuski nii, et küll ilma suhkruta, aga direktor härra Loomets, kui mina olin koolivaheajal maitses ikkagi. proua Loomets ja õpetaja Hanikatsil, suri Olga, kes oli Johanson (Nittim). Ühes Saabus aasta 1945 ja oleksin mulle väga lähedane. Ta oli kirjatehnika tunnis pidime pidanud kooli minema, kuid väga usklik inimene nagu ka kirjutama: minu ema nimi ja ei mäleta, miks minna ei kõik teised pereliikmed. isa nimi. Ema nime teadsin, saanud. Kas puudus mõni Istusin tema voodi ees ja see oli Saara. Isa nime ei riidetükk või jalavarjud, nutsin. Enne kui ta suri, ütles, teadnud ja kirjutasin vanaisa võimalik ka mõni muu et ära nuta, me näeme seal nime Priidik. Minu juurde üleval. Nii möödus minu põhjus. astus õpetaja Johanson ja esimene kooliaasta, suvi Tuli aasta oodata ja ütles, et minu isa nimi ei ole Hanikatsil, mis oli ja jääb 8.aastasena kooliteed Priidik, see on Lembit. Nii minu kõige armsamaks alustada. Lugema olin edasi kirjutasingi. Küsida koduks. õppinud raamatust „Väike polnud kelleltki, rohkem ma pildi piibel“, seal olid Järgmisel sügisel pidin koolis sellele ei mõelnud. Õppida ei teistsugused tähed, aga käima hakkama Seebalt. Seal olnud raske, peale õpetajate Aabitsast õppimisega raskusi olid Õie, kes käis vist ei olnud kedagi, kes oleks ei olnud. 7.klassis, siis tema vanaema õpetanud või kontrollinud. Loviise ja vanaisa Anton. Ainult tunnistusele pidi Kooli pidin minema Teises maja otsas elasid vanaisa allkirja panema. Kassarisse ja elama hakkama Eduard ja tema abikaasa. Oli Tagasi mõeldes olen õnnelik, vanaisa õdede juures. ka koer Muri. Esikülas, kus Kassaris elasid vanaisa kolm et minu kooliaeg algas just elasin, võis minna kooli mitut selles koolis ja just nende õde: Helene, Marie ja Olga, teed pidi. Mulle meeldis õpetajatega. See eriline kes olid kurttummad. Nemad kõige rohkem Kassari mäe tegelesid käsitööga: austus nende vastu, eriti kaudu, siis oli ikka mägi, kust vana Loometsa, aga nad kõik õmblemise ja kudumisega. paistsid laiud ja minu kodu olid erilised. Selles majas on Korraldati nii, et Olga hakkas Hanikatsi. Paistsid ka kõik elama Hanikatsil ning mina nüüd muuseum, aga Mäealuse majad, sest metsa õdede Helene ja Marie Loometsa hõng ei ole sealt polnud ees. juures. Algul elasin kuhugi kadunud. Kanepajal, kuid enne kevadet Esimeses klassis oli meil vist Veebruar 2015 pidime kolima Varjule. Seal üksteist õpilast: Laine Kibus, meeldis mulle rohkem, sest Laine Elmi, Malve Kibus, Vilja JÄRGNEB kalmistu kabeliga olid Oolmets, Siiri Oolmets ja 25
Peetri-Mihkli kodumaja
Laine Kõrv riputada katla. Neid Väravast paremale poole kette/konkse oli kaks. jääb taremaja, viljakuivati, s.1924 Paargus keedeti sigadele ja varjualune, suurait ja Seisan mõtteis vana talumaja kanadele väiksema katlaga, väikeait, kõik ühe katuse all. avatud õueväraval. Vasakule suurem oli puhta vee jaoks, Väikses aidas rippusid jääb talvel metsast toodud pesupesemiseks. Ukse kõrval kasukad ja talvemantlid okste hunnik, mis tuleb suve oli tünn, milles oli sigade toit, riidepuudel lage toetava jooksul pliidipuuks raiuda. kuhu toodi ka toidujäätmeid palgi külge löödud naelte Siis suitsaun ja paargu ühe köögist. Pliiti seal ei olnud, otsas. Tagaseina ääres oli kivikatuse all. Sauna kolm tuli katelde alla süüdati riiul vajalike esemete jaoks. seina oli palkidest, paargu muldpõrandal. Kütteks olid Veel oli seal kaks kirstu, ühes seinad olid raudkividest, peened oksad, mida pliidi alla olid kalavõrgud, teises hoiti samuti sauna ja ei viidud. Sellepärast pidi seal kangaid ja muid riideid. Ka paarguvaheline sein oli keegi istuma pingil ja oksi olid seal voodid, kus suvel kividest. Sauna sisenedes oli pidevalt tulle juurde panema, magasime. Kui ukse ees riietusruum, akna all kuni keedus valmis sai. sulgesime, oli ait pime. kapp riiete jaoks ja seina Lambituld ei tohtinud aidas Paargu otsas oli puurkaev ja põletada, ma ei mäleta, kas ääres pink istumiseks. Sauna edasi olid halud virnas oli petrool nii kallis või oli minnes oli paremal pool kuivamas kurbade kuuskede keriseahi, mille ees suur pada muu põhjus. Aga me all. vee jaoks. Vett soojendades lugesime teki all taskulambi sai soojaks ka keris. Kerise Sauna ja paargu taga oli valgusel raamatuid. Põnev kõrval oli saunalava vanniga karjaaed, kus lehmad oli! vihtade jaoks, lava ees karjamaalt tuues lüpsti, Suures aidas olid viljakirstud, külmavee toober. Akna all niidetud rohtu sõid ja kotid, jahu, tangukotid, otsaseinas ja lava ees olid jooginõust vett jõid, kuni aeg suitsusingid, kuivatatud pingid ja puidust vannid, oli nad lauta panna. kalad, lihatünn, õlleankrud, milledes end pesime. Ka oli Edasi olid laut ja kuur ühe talveõunad. Kõik ei tule veel taga nurgas toober meelde, mis seal veel olid. tuhaleelisega, mida lisasime katuse all. Väiksem laudaosa kõvale kaevuveele juuste oli hiljem kasutusel kanadele Tares , viljakuivatis olid ahi ja laudana. Suuremas osas olid pesemisel. Vee võtmiseks oli ahju taga oli teine hämar kibu või kopsik. Sauna lehmad, vasikad, sead, ruum, mis kuumenes ahju põrand oli laudadega kaetud lambad. Lauda pööningul oli kütmisest, õigemini selle hein lehmadele, kuuri ja tuli katla alla süüdati ruumi lagi. Kas seal ruumis pööningul põhk loomadele muldpõrandal. olid lõõrid ja need allapanuks. Kuuris oli ka soojendasid seda tihedalt Paargul lage ei olnud. Paargu puurkaev, kust loomadele kokkupandud traatlage, ma sees toetas üks palk neile joogiks vett võeti. Õues kuuri ei mäleta. Kuid see traatlagi kivist seintele ja selle palgi otsas oli ka igal aastal suur oli viljakuivati põrandaks. Kui küljest rippusid alla ketid, põhukuhi, mis ei mahtunud vili oli kuiv, kühveldati see millede otsades olid konksud kuuri. laudrenni kaudu teise ruumi ja selle konksu otsa sai tuulamismasinasse, kus
26 mitme sõela läbi praht Mäletan kui maja ette tehti hiljem toast lammutati ja eemaldati. Tuulamismasinat uus palkon, ilusate akendega leivaahju uks viidi kööki pliidi vändati käsitsi ja kolmas ja plekk-katusega, mis otsa, alles jäi see osa, mis oli inimene pidi roobiga vihmaga mõnusalt krabises kambris. Köögis oli suur masinast tuleva vilja eemale kui palkonis istusime. Ka söögilaud, mille ümber pere tõmbama, et masin ei elumaja osale said uued sööma mahtus. Söögi ummistuks. Hiljem viidi vili aknad ja välisseinale vaheajal oli see vastu aita kirstudesse. voodrilauad ümber. rehetoa kivist seina ja pingid Kambriaknad jäid vanad, laua all. Laua ees ja otsas olid Aitade ees oli varem olnud samuti sein ilma toolid. Köögis oli kapp kanadele aed ja varju all voodrilaudadeta. Ju siis kõike toiduainete ja toidunõude kastid munemiseks. Hiljem korraga ei olnud võimalik. Kui jaoks. Köögi akna all oli see aed lammutati ja kanad palkonist edasi majja minna, kitsam laud, mille külge oli said uue elamise väikses oli kõige enne vahekoda. kinnitatud koorelahutaja. laudas sauna taga ja lauda Sealt paremat kätt viis uks Vastu kambri seina oli pink taga koplist sai neile uus aed tuppa. Ukse kõrval toas külmavee ämbritele ja seinal jalutamiseks. paremal seina ääres oli riiete riiul maitseainete purkidele. Väravast otse ees oli vana kapp, siis akna all puidust Pliit oli kahe auguga ja pliidi talumaja ühe katuse all sohva. Kahe akna vahel suur otsas vastu kambri seina oli rehekoja, rehetoa ja elamu peegel lauaga, teise akna all leivaahju uks. Veel oli seal osaga, mis jäi paremat kätt. lillelaud toalilledega. kast puude jaoks ja Majal oli rookatus. Maja ees Otsaseinas oli kummut solgiämber. Köögis vahekoja vana palkon oli laudkatusega pesude jaoks. Otsa akna ees seinal olid riiete jaoks ja aknad väikeste ruutudega. laud kirjutustarvetega ja puidust konksud ja Ka toa aknad olid väikeste ajalehtedega. Otsa seinal korstnajala kõrval jalatsid ruutudega ja seina kattis vaheseina kõrval oli seinakell. väljaskäimiseks. Köögis oli mingi roheline karune taim, Vaheseina taga oli kamber, veel lauakaal kitsa laua all mis hiljem hävitati. Mõlemal kus olid voodid. Hiljem riiulil. poolitati kamber vaheseinaga pool palkonit kasvas Rehetuppa astudes oli uksest sirelipõõsas. Palkonist aida ja toapoolsesse ossa tehti väike plekkahi, mis soojendas paremal pool rehetoa ahi ja poole tulles oli mitu selle ees kaljaastja. Vasakul tuba ja seda kambrit. Keset sirelipõõsast ja nende taga pool oli suur kapp, milles sõstrapõõsad. Maja otsas oli tuba oli laud ja neli tooli. Lauale sai vahele panna hoidsime keedisepurke, suur pirnipuu, sorti ei tea, mahlapudeleid, koorepurke, lisalauad kui oli seltskond kuid maitsesid hästi. munade korvi jne. Ka olid Lapsepõlves istusime nende suurem. Laua kohal rippus laelamp värviliste kettide rehetoas hapukapsa ja okste vahel ja laulsime. Ka oli hapukurgi tünnid. Veel olid otsas, milledega sai lampi pirnipuu otsas palju seal võikirn, leivaküna, kolme linnupuure. 1974.aasta „Eesti kõrgemale või madalamale lasta, kuidas vaja oli. Kambris jalaga pesupali, mille põhjas Looduse“ ühes väljaandes oli oli auk vee väljalaskmiseks, akna all oli jalaga selle puu vanuseks määratud siis võrkhark võrkude 150 aastat. Maast meetri õmblusmasin ja teise akna all kudumiseks ja väike kapp arstimitega. kõrguselt oli ümbermõõt 208 parandamiseks. cm ja kõrgus 11 meetrit. Kas Toast läheb uks kööki ja ukse Mitmesugused tööriistad olid see puu on seal veel alles, ei kõrval toas oli suur kapis, laudadel ja seintel tea. leivaküpsetamise ahi, mis rippumas. Siis oli seal veel 27 lahti/kokkukäiv voodi, mis hobuste rakmed seintel kartulimaa. Põllumäel oli vajadusel tuppa toodi ja rippumas. Samuti oli seal vana tuulik, kus ka lastena margapuu. väike vanker, millega mängisime. Põllutee algas vedasime põllule vett rehekoja otsast ja lõppes Talvel olid rehetoas peenarde kastmiseks. karjamaa väravas. Vasakule kartulisalved, kapsapead, Rehekoja pööningul oli hein poole jäid Simmuna põllud, porgandid, kaalikad. Salvede hobustele, rehetoa paremale meie omad, taga vastu välisseina olid pööningul põhk alla vahepeenral kasvasid roogudest matid soojuse panemiseks. jändrikud puud ja hoidmiseks. Samuti olid seal kadakapõõsad, olid kivid, mis kerilauad ja viipsikud. Seal oli Maja taga aias olid õuna ja põllult korjatud. palju esemeid. ploomipuud sinised ja kollased, üks kirsipuu ja Kuruall (ma ei tea, miks seda Köögist viib teine uks maja tikripõõsad. Ühel õunapuul karjamaad nii kutsuti) oli ka taha õue. Varem oli WC oli õuntel tumepunane koor lammastele varjualune, kuhu olnud õues rehetoa taga. ja sisu oli ka roosakas, sorti ei nad ööseks kinni pandi ja Hiljem ehitati ka köögi taha tea. Edasi Enu poole minnes hommikul kui lehmad esik või tagakoda, nagu me oli see maalapp olnud karjamaale viisime, avasime nimetasime. Tagakoda ja WC heinamaa, siis põllumaa. ukse ja nad kepslesid välja. olid ühe katuse all. Tagakojas Lõpuks sai sellest uus aed Joogivesi viidi neile kodust oli auguga laiem pink, sellel õuna- ja pirnipuudega. Enu kaevust kaelkookudega. Kui pesukauss, veekann ja põllutee ääres kasvasid meie lehmad koju tõime, siis veel seebialuskarp Kausi taga kased ja moni meeter lambaid kinni ei pandud. seinal oli vaip ja peegel, õuepoole olid sõstrapõõsad. Seda tehti paar kolm tundi samuti käteräti nagi. Pingi all Õue aiaala oli piiratud hiljem. Karjamaal ämber pesuvee valamiseks. okastraadiga. Tänava kadakapõõsastes kasvas väga Akna all välisseina ääres laud aiaääres oli sarapuud, palju metsmaasikaid. mõnede esemetega tühjad õunasortidest mäletan Korjasime neid alati kui ämbrid, potid, kausid jne. „Peping“, „Maasik“, hommikul lehmi karjamaale Tagakojast läks uks WC-sse, “Sügisjoonik“, „Ökörö“, viisime või õhtul tõime. kus oli aks istumise kohta, „Aleksander“, „Tartu roos“, Viisime maasikaid isegi proua üks täiskasvanutele ja teine „Valge klaar“, Aino Kallasele, kui ta suvel madalam lastele. Mõlemal „Talvenauding“. Üks sort, Kassaris oli. Enamasti võttis seinal oli kast paberitega. mille nime ei mäleta, säilis need vastu Marie. Ükskord Tagakojast läks uks õue maja värskena maikuuni. oli proua ise õues ja võttis taha aeda. meilt need vastu. Ilus naine Rehekoja taga vastu Enu oli, aga ka uhke. Rehetoast viis uks rehekotta. põlluteed oli väike põllulapp Uksest vasakul olid mõne kurgi- ja Põldudel kasvatasime vilja, haluvirnad, samuti oksad porgandipeenraga ja kartuleid, kapsaid, kaalikaid, virna laotud pliidi alla kartulivaoga. Lauda taga porgandeid, peete, herneid, viimiseks. Sügisel olid tänava pool kopli nurgas ube. Tööd oli teha palju, neid otsaseinas viljavirnad, mis vastu Simmuna vaheaeda oli rohida, kasta, harvendada. ootasid masindamist, hiljem suur toomingas. Simmuna ja Kogu suvi möödus sellega. kartulid kuivamas enne salve meievaheline aed lõppes Sügisel tuli kõik koristada, panemist. Talvel olid vastu meie põlluteed. Kuuri puhastada, sorteerida ja rehekojas hobustele lahtrid. taga olid kurgipeenrad, edasi panipaikadesse panna. Veel olid seal vankrid ja 28
Mõnikord olime väsinud ja lammastele karjamaale käis vanemaid aidanud. Veel tegime seda tööd vett viimas. Noh, siis saime üllatavam oli see kui peale vastumeelselt, aga teinekord kenasti noomida., et ema surma see parteilasest sai naljagi. Mäletan kui sellepärast võttiski rohimine õemees tegi meile tüdinud olime rohimisest, siis niikaua aega. Aga mis tehtud, ettepaneku temalt meie hakkasime kümne sammu see tehtud, olime ju lapsed. kodu tagasi osta. Meil selleks kaupa eestpoolt tagasi raha ei olnud ja nii see läks rohima, lõpp oli lähemal, Jah, see on mälestus võõrastele. Pole ka midagi peenrad olid väga pikad. lapsepõlvekodust. Kuid kõik imestada, sest too mees oli oleks võinud olla hoopis Võtsime isegi raamatu kaasa, oma vanemate kodu juba et vahepeal lugeda pingil teisiti. Aastaid tagasi varem müünud, miks pidi ta istudes. Tollal ilmus tahetimeie kodu võtta meie kodu oma hoidma ja muinsuskaitse alla, kuid isa „Taluperenaises“ lisalehena läks seegi sama teed. Kahju, Vilis Lacise „Kaluri poeg“, suri ja see asi jäi pooleli. et kõik nii läks, kuigi oleks Hiljem leidis ema, et mida hiljem võis raamatuks võinud olla teisiti. parteilasest väimees on tema köita. Ühel õhtul unustas õde selle aianurka tikripõõsa alla. hooldajaks see õige inimene, kuigi meie olime aastaid Ema leidis selle kui Detsember 2014
Peetri-Mihkli talu 1928 aastal
Fotol kõige ees Laine, vankris Raul, kellegi süles Ada, uksel Johannes, mees valge särgi ja vestiga Kibus(Mõisa) Anton
29
Miljonääri Mihkel, lapsepõlv Mäeotsal
Edda s.1935 7 aastat meremehe elu elas Ma võtan klaasi veini, ja töötas New-Yorgis ühe veedan aega sellega. Mihkel liivapraami peal, kus ta Ja püüan ajaviiteks Isa sündis 7.oktoobril 1892 ainuke seltsiline oli kass. oma laulu jätkata. pere noorima lapsena. Tal oli õde Leena ja vend Jaan. Oma kodusaare randa Haridust peaaegu ei olnud, ma tahaks seilata, ainult 3 klassi ja kui ta poisike et Hiiusaare pinnal, oli, siis oli ta Orjaku mõisas veel korraks möllata. seakarjane, nii ta rääkis. Aga imestama paneb see Ref: Mu nooruse päevad on ettevõtlikkus, et minna möödas... jne. maailma meredele üsna Enne sõda noorelt, aga nii see oli, rändas peaaegu kogu Siis olid aurulaevad, kus tuli maailma läbi mitmetes sütt visata ahju, et laev laevades ja muidugi lihtsa liiguks ja sellist tööd ta töötegijana. 20-ne aastasena enamuses tegi. Rääkis, et ühe läks ta kodust ära tsaari- kuu palgaga sai end riidesse Mihkel New Yorgis Venemaa laevadele panna ja elu oli igati tasutud madrusena. 1917 .a. hakkas Seal tuli tal üle elada ja et kuna ta laevu vahetas ta merd sõitma üksinduse ja koduigatsuse ka, siis tihti jäid ostetud asjad mitmesugustel välismaa hetki. Sellest on säilinud ta maha. Jälle ostis uued, need purjelaevadel madrusena ja oma loodud laul: ei maksnud midagi. Rääkis hiljem kütjana-masinistina Indiast, sõitis riksaga ja kui aurikutel. On viibinud kõikide Sel Jõululaupäeva õhtul, suur vaesus oli – kui andsid maailma jagude vetes, peale kui rahus ilm ja maa, ühele lapsele pisut raha, siis Austraalia ja Antarktika, väga ma NewYorgi reidil tuli neid su ümber hulgi, paljudes sadamates ja oma praamikünaga. kõigil käed ootamas. Tema külastanud paljusid riike sai aru, et seda teha ei tohi, nagu Havanna, Singapuri, Kas tõesti täna õhtul siis jääd hätta ja neid, kes Belgia, Holland, Inglismaa, nii kurb saab olema? riksat vedasid, kõik tahtsid Norra, Taani, Soome, Itaalia, Kui oleksin ma kodus, raha, sest sina istusid riksas Kreeka, India, Hiina, Pakistan, siis tralliks teistega. ja olid ikkagi boss nende Araabia ja Egiptus, kus ta meelest. Nii oli ta oma elu põdes läbi oma elu ainukese Ref: Mu nooruse päevad on elanud laevades ja haiguse-kollatõve. Peale selle möödas, koduigatsus tõi ta Hiiumaale viibis mitmetes Ameerika istun üksi, ei maitsegi vein. tagasi 1933.a. 41 aastase sadamates,millest talle kõige Kuid siiski üks tunne on mehena. rohkem meeldis, ta enda jutu rinnas, järgi, Brasiilia. Ütles alati mis ei ole mind tuimaks veel Ema Mathilde sündis kodusauna laval, et tunneb teind. 28.aprillil 1908 samuti end nagu Brasiilias. Viimased Luguse külas Lepiku
30 naabruses. Tal olid õed Elli ja tehnikas, see on selline bravuurikas, tal oli imeriist Helga, vennad Arno, Heino ja aukudega, kus muster on grammofon ja see oli tõesti Edvig. Talu, Antsupeetri, oli töödeldud sellise pistega imeline, valju heliga, millised väike ja vilets. Ka ema läks nagu nööbiaugud, plaadid, küll rohkem Hiiumaalt Tallinna, et kuidagi padjapüürid, akna kardinad, võõrkeelsed, aga tantsulood, eluga hakkama saada, sakste köögirätiku otsad olid veel havai laulud, mahedad teenijaks. Ta rääkis oma pilutatud ja kaunistatud. ja hingeminevad. Ka meie elust: üks väike komorka oli oma nooruse elasime nende ta ruum, kus voodi ja asjad, saatel. Niisiis pani ta oma mis tal olid. Teha tuli kõike: grammofoni keset küla ja prouaga turul käia, suur korv hakkas tantsupidusid oli kuhu proua valis kaupa ja korraldama. Ta oli väga tema pidi seda rasket korvi rõõmsa meelega, tantsis kandma. Kui külalised tulid, põhiliselt valssi ja eriti hästi siis tuli riided vastu võtta, istus talle polka. Oli kerge vahel anti jootraha ka. Ka tuli tantsija ja ikka ühtepidi ja pesu vedada pesunaistele ja teistpidi. Aga Luguse küla oli ära tuua, toad korras hoida, vaikne ja vaene, palju süüa teha esialgu proua usklikke. Ka ema vanemad juhatusel, aga hiljem õppis olid usklikud, ainuke ise kõike tegema ja lauale suhtlemise koht oli kandma. Nii õppis üks vaene Juuli Maivel ja Mathilde palvemaja. Sinna kogunesid hiiu tüdruk ka peenemaid Holtsmann 1932.a. Tallinnas pühapäeval noored nii kombeid ja lauakatmist. usklikud kui uskmatud. Pingid Natuke aega oli ema isegi Proua oli alati toonitanud, olid õues ja seal siis istuti ja Soomes teenijatüdruk, aga kui peosööki järgi jäi, et ärgu räägiti, ei rohkem siis tuli kodust kurb teade, et ta midagi ära visaku, vaid kooskäimist eriti ja siis tuleb vend Arno uppus ära ja nii ikka söögu ära. Nii ei ole ta see Mihkel ja lööb elu täitsa tuli ta koju Arno, kes oli ilus toidupuudust tundnud. Kõht segi. See ei meeldinud sugugi pikk noor mees, matustele. oli alati täis ja ta oli ju ka neile. Seal tutvus ema siis Samal ajal tuli ka Lepiku mitmes kohas ja alati anti Mihkliga, kes oli ta Mihkel Ameerikast. Ema oli kaasa soovitus, kui ta teise naabrimees. See oli saatuse hulga noorem ega teadnud kohta läks. Need olid head ja tahe, et nad mõlemad samal sellest inimesest midagi. ühe proua juures oli tal väga ajal juhtusid koju tulema. tore, sest proual oli üksi igav See Lepiku Mihkli tulek oli Usklikud, nagu seal külas ja nii olevat nad suhelnud ja suur sensatsioon, mis levis enamus olid, oli see ikka isegi tantsinud kui härrat üle Hiiumaa, sest palju siis paras pomm nende jaoks – kodus ei olnud. Aga proua selliseid sündmusi ikka elu täitsa hull. Nii nende olevat alati hoiatanud, et juhtub. Kohe oli ta miljonäär, tutvus algas, ema 16 aastat ärge seda härrale küll sest kui juba Ameerikast, siis noorem. Kui järele mõelda rääkige. on ta ju rikas miljonäär ja nii ega see miljonär nii vale ei jäi see nimi nagu kitt talle olnudki. Isa ostis talu, kõik Ema armastas käsitööd, kui külge. Seda ei võetud just sinna juurde kuuluva: tal vaba aega oli, kasutas ta halvana, aga muud nime tal loomad, tööriistad ja kuulsa oma aega tikkimiseks, kõik ei olnud kui miljonäär triööri, mis vilja puhastas. tekilina otsad olid Mihkel. Eks ta oli ise ka pisut Mind on alati pannud kaunistatud broderii 31 imetlema tema suur looduse sulistades. Siis ei olnud nii kunagi, aga isa oli ka mere nägemine, mis on nii umbe kasvanud need ääres ja kõndis Andreka rahu omapärane, need paeaugus karjamaad. Ilusad jalgrajad poole. Ta tahtis teada, kas seal karjamaa kadakate läksid mere äärde, loomad sinna on võimalik jalgsi keskel ja kivid, mõni oleks olid need ka teinud. Palava minna. Oli juba kaelani vees need inetuks pidanud, aga päevaga olid lehmad ka ja meie tundsime suurt tema nägi neis ilu ja kadakaid jalgupidi vees ja meie ka hirmu. Ei saanud ta jalgsi nimetas ta neid küpressideks. kõhuli madalas vees. saarele ja tuli tagasi. Sellised Kraapisime savi, tegime neist väikesed pildid lapsel meeles, Kui palju selles abielus kausse ja kuivatasime kivi mis ka meelde on jäänud armastust oli, ma kahtlen, peal, mis oli päike kuumaks senini. aga ema oli sakste elu näinud kütnud. Katki läksid need ja isa läbi nägi ta võimalust Uus maja sai valimis. Isa, kergelt, aga see oli tegevus. paremale elule, kes ei Jooksuga koju leib, piim või – nagu ta oli, rõõmsa meelega, tahaks? Ümberringi vaesus. see oli peamine, sõime ruttu kutsus küla noored kokku, Isale oli nooremat naist vaja pani grammofoni mängima ja ja jälle mere äärde. Isal-emal ja nii me sündisime üksteise oli töö ja töö, meie tants läks lahti. Ise ütles, las järel: Inga 1934, Edda 1935, kasvasime omapäi ja see lihvivad põrandad siledaks. Milvi 1939, kes suri 3- Õlu oli ka alati, see oli meri oli madal, polnud ohtlik, kuusena, Helbe 1940 ja ise õppisime ujuma. Kui vees Hiiumaal väga igapäevane lõpuks ka poeg Uno 1943. külm hakkas, siis oli üks suur jook, sest töö oli raske ja Meie Ingaga sündisime vanas selline väike vaheldus oli lameda küljega kivi, panime majas. Isa abilistega ehitas lõõgastav. Hein tehti seljad kivi vastu, see oli kuum uue maja, mis muidugi jälle ja külm kadus. Nii olime väga vikatitega, hobustega kartuli tekitas jutte, sest oli ju see karastunud ja ei mäleta ka panek ja võtmine, oli juba ka maja hoopis teistsugune, kui masinaid. haigusi lapsena. ümberringi, kandiline, Puutööd oskas isa ka. kahekordne, keset küla. Meil oli selline komme, et Lapsena ma nii ei mõelnud, ennem kui lambaid niideti, Köögikapi on Mäeotsal et see on midagi enamat, aga pesti nad meres puhtaks ja praegugi vist kuskil ja köögilaud, tugitoolid tegi, olen seda hiljem küll näinud. see oli üks ettevõtmine. Ühte Istutas õunapuud, kuuseheki, lammast hoiti nööri otsas ja ikka meister oli ja head oskas õunapuid pookida. Iga teised kõndisid järgi. Nii Ameerika tööriistad ka, eks pojapojad on ande pärinud. lapse nimele pani puu, ise selgelt on see toiming pidime kastma, hiljem sai meeles: oli ilus suvine päev, Laste voodid ja neid asju ikka neid rohkem. Kui palju tööd mina seisin kivi otsas, neid oli oli, sest ega siis saada just midagi polnud ja paremat ja muret, oli ta juba 42. Ja seal madalas vees palju. ema oskused kududa Lambad olid vees, huvitav, paika ta maailmas ei näinud kangaid, ketras ise villast kuidas nad seal nii rahulikult kui see väikene Hiiu saar. Köögis oli isa tehtud suur lõnga, õmbles meile olid, mõtlen praegu. Ema ühtemoodi kleidid, mantlid, pesi neid ja vesi virvendas ja pikk parajalt lai istepink köögi kõik tegi ise. Isa jälle oskas kivi peal seistes oli mul laua ääres vastu sahvri seina, seal oli mõnus mängida ja isa jalanõud teha meile. Kus ta tunne, et kivi liigub ja viib seda õppis, kui oli merel? mind ära ja nii ma siis pikutas seal tihti. Tuli väljast Olid ikka inimesed töökad. karjusin: „Ema, ema, vesi viib töölt, viskas pikali ja natuke Nii läks elu, meie veetsime mind Saaremaale!“ Isa ja norskas ja jälle tööle, see käis oma suved mere ääres ema meil ujumas ei käinud tal kähku. 32
Lapsena pidime ikka ka tööd Viljapõld oli lähedal, tuul leivaastja külge jääb pisut tegema, vilja seest ohakaid tõusis ja see viljapõld lainetas tainast, seda päris puhtaks ei torkima, ei meeldinud mulle ja mul oli tunne, et sealt kraabitud ega pestud, sinna see töö ja rohimine. Väga tuleb miski koll välja, aga pidi jääma juuretis, et uus meid ei koormatud. Põldu õnneks ema tuli varsti. tegu kerkima hakkab ja leib rullisin, oli selline suur rull, kohev tuleb. Ema tegi Kui vanemaks sain, olin Tiitsu vedas ja istuda sai peal. tulisevee leiba, see oli pruun Tiitsu oli tubli hobune, ta Helbega kodus ja mängisin ja hea, aga oli ka külma oskas ilusasti käia, nii et väiksematega, seal oli veel veega leibu, need ei olnud rullida sai korralikult, aga Kuuse Vaivi, Uno vanune. minu maitse, sest olid igav oli see töö. Kleemus tehti ka võsast hapukamad. Meie leib oli mõnus magus. Seasöök oli valmis pandud ja lambalehti, raiuti oksad, seoti vahel ma mänguhoos koos lehtedega parajad Kõik tehti ise, oli see ema kimbud, need kuivasid ära ja unustasin seale süüa anda, ikka oskaja ja töökas. Jõuluks aga kui seakisa suureks läks, talvel anti vihk lammastele, tanguvorstid pekiga, jälle üks siis tuli meelde. Meil oli tore ai kuidas need neile meeldejääv toiming. Need maitsesid. Ja kui lambad olid lammas, nimi oli Ille. Ta oli olid alati nii pruunid ja nagu koer, käis igal pool järgi, lehed ära söönud, toodi maitsvad. Olid ilusad need posti toomisel ja tuli ikka oksad tuppa, paku peal tehti lapsepõlve jõulud. Kuuse tõi tükkideks ja see oli vägev tagasi ka. Lehmad olid Prunni isa metsast ja ehted olid ja Roosi, aga ega nad suure küte. Neid topiti pliidi alla, omaküpsetatud küpsised või piimaanniga ei olnud, oma ruttu läks pliit soojaks, mõni komm, milles kommi ei perele jätkus. Hobune oli midagi ei läinud raisku. olnud, vaid sai ise tehtud Tiitsu, käisin teda karjamaalt Tiitsu oli ka heinaaja Kleemus pulgad ja narmasteks koju toomas, leivakannikas ja tean, et kord oli üks lehm lõigatud paber ümber. Minul meelituseks. Aga see leib oli ka seal. Seal oli ju sööta, oli väga kurb meel, kui kuusk nii maitsev millegipärast, et karjamaa kuivas ära ja toitu pidi õue minema, oli sõin pool ära ja Tiitsu ei polnud, elati Kleemus. Seal kevadeni trepi kõrval. saanudki palju. olid teised talud ka. Vahel Meil oli sahvri laua külge Isa-ema käisid heina tegemas hõigati üksteisele, olid ikka kinnitatud koorelahutaja, ka Kleemus. Seal olid küla teistsugused küll ajad. selline imevärk tõesti. Suur heinamaad ja väikesed Kui ema leiba tegi, siis see oli anum oli peal, kuhu piim küünid olid, kus öösel heinte üks suur toiming. Kõige enne sisse kallati ja siis tuli vändast peal magati, alati koju ei pandi tulise veega tainas ringi ajada. Ühest torust tuli käinud kõik. Isa oli seal ja kerkima. Teine päev või lahja piim ja teisest koor. Ingale meeldis ka, aga minule veelgi hiljem, oli leiva astjas Meie, lapsed pidime seda mitte eriti, sääski oli palju. tainas ilusast kerkinud ja kui ringi väntama. Ega see suur Toit pandi kraavi vee sisse maitsev see oli! Ikka masin ei olnud. Korjati teatud nõudega, suitsuliha, sõrmega võtsime seda. Aga hulk koort kokku ja siis oli hapupiim – see oli see söök. jahu pandi juurde ja veel võikirn, selline kitsas, Ema käis rattaga kodus ja kääris ja siis ahju, see tainas ümmargune, pealt luugiga. mina olin ka kodus rohkem. enam hea ei olnud. Aga soe Sinna valati korjatud koor Helbet ja Unot vist ei olnud leib soolase või ja piimaga, sisse ja seal olid sees tiivad, veel. Mäletan ühte äikese oh kui hea see oli!. Leiva mis kloppisid koort. Jälle tuli ilma, taevas läks tumedaks. tegemise juures oli tähtis, et seda vändata üsna hulk aega, 33 jälle laste töö. Kui siis tunda kujuta. See pesu korjati ikka suures toas hästi palju lilli ja oli, et väntamine raskeks suur ja terve päev oli köök suur kummipuu. läks, oli või valmis. Peti piim keetmisest auru täis. Meelde tuleb ka üks seik, kui valati ära ja või pandi kaussi, Triikraud oli söega, aga kõik kus puulusikaga hakati seda triigiti korralikult ära. Meid olime väikesed. Raadiost tuli segama vee sees, et piim oli ikka neli last ja seda pesu vana tantsumuusikat ja meie Ingaga tantsisime ikka välja tuleb. Nii kaua vahetati ei olnud vähe. Mustad me ei vett kui vesi enam piimaseks olnud, aga ka niipalju ei ringiratast suurest toast ei läinud. Siis segati soolaga. pestud kui praegu. Soe vesi edasi ema tuppa, kööki ja siis isa-ema sosistasid vaata, Meil oli suur savikauss, sealt iga päev, sellest võis vaid siis võeti võid, oli üsna unistada ja ega ei osatudki vaata, nagu vanemad ikka soolane, sest ega ju muidu ei unistada. Jalgratas oli laste puhul. Ei mäleta küll, et me valssi või polka tantsu oleks seisnud. Alati oli meil sõiduriist ja sellega sai poes võid, ei mäleta, et puudus käia – normaalne, kuigi oleks pidanud õppima, see oleks olnud, ka sõja ajal. poeskäimist õieti polnudki, lihtsalt oli. kõik tehti ise. Isa tegi ise kangasteljed. Ja Ema rääkis, et kõik jaanipäevad pidasid nad kanga üles loomine oli ka Ingaga olime ju peaaegu isemoodi riistadega. ühevanused, aasta vahet. mere ääres. Me olime Ingaga Kangasteljed olid köögis akna Mäletan ühte sõitu. See oli kadakapõõsa ääres ja magasime, sest küla all ja ema kudus küll isale ikka jõuluaegu. Läksime villasest lõngast püksiriiet ja Lugusele vanaemale külla. jaanituled olid ikka vahel linast voodipesu. Külm ilm oli ja lund palju. Üle hommikuni ja grammofon ikka ka. See oli selle aja suur Õmbles kokku linadeks ja Käina lahe ääre läksime. tarbeese, sest tants oli alati padjapüürideks ja meile tegi Istusime heinte peal tekk särgid ka ilusasti eest tikitud, ümber, aga külma tuli ikka alt ja õlu. Kunagi ei olnud aga need olid nii karedad, et sisse. Kuu säras taevas, oli kangemat kraami, aga õlu oli ka kange ja jäid ka purju, kes kanda kohe ei saanud. Pidi selge õhtu, Tiitsu ei tahtnud neid enne vanutama ja kodust ära minna. Iga harjunud ei olnud. kolkima. Ja need voodilinad teeotsa peal tahtis ära Viinajoomine on hilisem nähtus, vene aeg tõi selle pandi ka kevadel päikesega pöörata. Vanaema juures oli õue laiali pleekima, et nii imelik, isa läks oma koju pahe. Seda rõõmsat meelt oli ja on seal Hiiumaal ka praegu valgeks läheks. venna juurde. Me jäime Antsupeetrile, aga Heino piisavalt ja ettevõtlikkust. Külmkappe ja pesumasinaid oma perega elas ka seal ja Vanaema oli meil selline polnud olemas. Kui emal oli ruumi oli vähe, magasin pesupäev, siis ta küüris kõik kiitsakas naine. Huvitav juhus Helga juures ja mulle üldse ei pesulaua peal. Nühkis ja on meeles, et me Ingaga ühel meeldinud, sest olin ju oma hommikul hakkasime nühkis, pesupali oli, kus vesi kodus uues majas harjunud, oli. Pesupulbreid ei olnud. kordama „vanaema tuleb kus ruumi ikka palju. Jõuluks Seepi seebikiviga keedeti ise täna külla“. Ema kuulas ja oli suur tuba ka avatud, kus ütles, et mis jutt see teil on ja ja seebiga siis pesti. Natuke kuusk oli. Ja kui siis koju seebikivi pandi pesukeedu oh imet – vanaema astus tulime, jooksis Tiitsu ka vette ja keedeti pesu. varsti uksest sisse. Ei tea, enamuse ajast – loom sai ka kuidas me seda tajusime. Loputamine ja väänamine aru, et kodu on armas ja ma suur-suur töö, mida sain ikka aru, et meie kodu Vanaema rääkis ka kord, et tänapäeval inimesed ette ei on ilus, puhas. Emal oli tema hoidis oma kingi. Läks 34 pättidega (riidest jalavarjud) maas ja üsna metsikuna nad kardinad. Põrandaid pesti Käina kiriku ukseni ja kingad kasvasid. Seal käisime küll iga nädal, aga seekordne pani ukse taga jalga, et söömas. Oh, olid head ka koristamine oli eriti suur. Eks kingadega kirikusse minna. Lugusel Lepiku talus (isa talvel koguneb tolmu ja See kirik põles sõja ajal. kodus) kreegid. Nad olid alati mustust ja pimedaga ei lahked ja käskisid meid kohe paistagi kõik välja. Kui siis Kord läksime isaga Haapsalu sööma minna. Sõstraid sõime kõik uuesti tuppa tõime, oli üle jää Tiitsuga. Päike paistis, nii, et suud valutasid. Seal oli maja lumelõhna täis ja see aga kui pikk ikka oli see Türi talu, mis sõja ajal põles, annabki pühade tunde. Ema teekond ja aeganõudev. Kui aga põõsad olid alles, seal sai värvis ikka mune ja meie Haapsalus olime, siis meeldis süüa. Vanaemal olid ka pidime oma munad leidma, mulle väga see rongijaam, põõsad, aga seal meid ei kuhu jänku need peitis. mis oli siis veel nii korras ja lubatud süüa, tahtsid ise maalid seintel ja need ilusad Helbe sündimist mäletan, et moosi teha. nikerdused. Vene ajal kuidagi oli üks raamat nimedega ja lagunes seal kõik, nüüd on Aeg läks ja tuli aeg, kus meie sealt otsisime nime. Isa tegi vist jälle korras. oma õue oli õunu, pirne, nalja, et tuleb Marjussa kirsse ja marju täis. Isa oli panna või oli see Katjussa. Käisime Tiitsuga ka Kärdlas hädas ja ei osanud õuntest Aga nimi sai hoopis isaga. Kui pikk ikka oli see muud teha kui veini ja seda saksapoolne. Mäletan, et ta sõit, ma ei jõudnud ära oli hea pakkuda. Eks neid oli korviga kiiktooli oodata, millal see Kärdla huvilisi ikka jätkus, kes käetugede peal ja ahju tuleb ja siis kole tüütud olid ütlesid „Mihkel pakub ikka juures, et lapsel soe on. Aga need pikad sirged teeosad – midagi“. kuidas see juhtus, et korv kole oli see reis. lendas kiiktooli pealt koos Isa õde Leena oli ka väga Kivised põllud, nurmed Helbega maha, aga nii lahke. Lepiku taustaga ilusasti, et lapsega ei karjamaa täis kadakaid inimesed olid kõik lahked. juhtunud midagi, kuidagi nii palju seal tööd ja muret, Tädi käis alati meiega koos kuis siiski armas mul ta. libises kergelt, nutmagi ei metsas. Seal oli palju hakanud, aga enam teda põldmarju ja murakaid. Ta Meie õue oli nii kuivanud ja sinna ei pandud. elas vanas majas, köök oli terav kui lapsed olime, et kivipõrandaga, selliste Isa käis Sääre Jaani ja Kuuse paljajalu käia oli valus. Päike paekividega, see oli minule Villemiga kaarte mängimas, küpsetas muru ära, sest isa jälle vaatamisväärsus. Nad olid ju pikad talveõhtud. Aga istutatud õunapuud olid alles elasid Käina kandis, aga päris nad küüditati ära ja enam nii väikesed, et varju ei selle koha nimi meelde ei tagasi ei tulnud andnud. Õunu meil ei olnud tule. Hiljem nad kolisidki ja üldse mingeid marju, aga Käina ja Mani tütar elab Sõjaaastad lapsed vitamiine ikka perega seal. vajavad. Mäletan, et sõime Tulid ärevad ajad, sõda. Meil hapuoblikaid, hapud ja head Meelde tuleb üks Suur reede, oli raadio ja uudiseid kuulati, olid. Ja kui külas mõni õunu kui oli veel lumi maas ja sõda tuli aina lähemale. Sõtta läksid ema vennad Edvig ja tõi või pakkus, olid need ikka kuidas me suurkoristust haruldased. Muidugi olid tegime. Kõik tekid, padjad, Heino, Paemurru Eha isa mõned ise kasvama hakanud madratsid ja põrandakatted Kääramees August ja Arvit. Meie isa oli liiga vana, ta jäi tikrid ja Sääre talu õu oli tassisime õue, aed oli neid koju. Sõda oli Tallinnas. paksult ploome täis. Neid oli täis. Sai pestud kõik 35
Seisime vana maja otsas ja oli kodus, ta ei tahtnud oleks ära võetud. Hobuseid vaatasime tulekuma, see kodust lahkuda. Õnne oli ikka tahtsid, aga Tiitsu pääses ära. paistis, Tallinn põles. ka, et majad terveks jäid, Varastasid, mis kätte said, Sõjapõgenikud olid mõni miks see pomm visati, ei tea toitu ka, olid näljased ja päev meil, läksid edasi ja miks need kuulid vingusid nõudsid süüa. Rootsi, samuti isa ja kes neid lasi, ei tea ka, mis Sõja ajast meenub üks seik. vennapojad läksid, keegi ei põhjusel. Polnud mingeid teadnud, kas kohale ka said. vägesid näha, keda vaja Lennuk tiirutab ja tiirutab, isa Kääramees Anna, Augusti ja põmmutada. Sääretirbi poolt kaevas maja otsas auku, seal kus lastel hiljem koobas oli. Arviti ema, käis meil, tahtis, need tulid. et me Ingaga laulaks seda Ei mäleta, kas oli vene lennuk laulu :“Kord mõtetes istus Ühel öösel kui oli suur või saksa, aga ta uuris, mis kuulide vingumine, siis ema toimub. Ikka üsna madalalt üks emake nii. Ei tea, kus viibib tema pojake prii ...“ seisis, Helbe süles, riidekapi lendas, maja ju ka suurem, Alati ta nuttis. Mis küll ukse ees, et kui kuulid maja paneb järsku pommi. Isa seinast läbi tulevad, siis kapi võttis Helbe kätele ja tõstis inimesed läbi elasid, igasugused jutud liikusid on paksem. Hommikul üles. Oli mõistlik lendur, läks kolhoosidest. Küla naised avastasid, et kapi tagaseinas ära. on auk ja kuul oli kapis, vaid käisid koos, kraasiti villa, kapi uks oli takistuseks, et Elu toimis, olid jõulud. Isa tehti sellised heided, mis tegi jõuluvana, teadsime küll lõngaks kedrati ja siis jutt kuul oleks tabanud. Üks kuul kahjustas ka katust. Isa otsis kui suuremad olime, aga küll käis, et majad veetakse kõik seda kohta hulga hiljem, sest ootasime. Kingid olid lihtsad: keskusesse kokku ja meie, mõni õun, koogid, ema niiskus tuli akna juurest läbi lapsed, kuulasime ja hirm oli kootud kindad või sokid. Aga lae. Aga põlema neist midagi suur. Laulud levisid omal see oli nii armas neid saada. ei läinud õnneks. viisil: “Kallis Roosi, kallis Uusaasta oli vähem tähtis. Roosi, varsti läheme Meil olid kord sakslased Küla noored tõid uue aasta kolhoosi, pole vaja sitamaja, korteris ja venelased, vahe numbri. See pandi ukse situme kõik ümber maja, oli tohutu. Kui sakslased meil kohale ja vana võeti ära, teeme suure hunniku ...“ olid, siis need olid ohvitserid, selline komme oli. Mul on Sõda tuli ka Hiiumaale. Üks aga venelased olid, siis ikka meeles 1944, see on kuidagi pomm kukkus põllu peale, autod karjamaal ja rohkem meelde jäänud. lihtsõdurid. Ju olid ülemused Paemurru ja meie maja ka, aga neid ei näinud. Natuke aega peatus meil üks vahepeale, ei tea, kas oli pere, kes sõja eest põgenesid meie majale mõeldud. Sakslased andsid meile mett ja lastele olid head, olid ja Rootsi tahtsid minna. Üks Igavene tule sammas ja pauk puhtad. Aga venelastele isa minuvanune tüdruk oli ka. Ta oli. Hiljem käisid kõik seda oli väga kenasti riides, ilusad auku vaatamas ja isa tõi selle tegi välja sitamaja ja õpetas kuidas tuleb käia. Nad olid sukad ja mina ka tahtsin pommi kesta koju, tegi mustad ja haisesid. Kõik see ilusaid sukki, aga neid ei sellest jõulupuu jala. Aknad olnud. Mis olid, olid koledad kleebiti paberiribadega üle, käis üsna ruttu, see vahetus. Sakslased läksid, venelased ja katkised ja see on mul et ei põruks ja pimendati. meelde jäänud, kus tundsin, tulid. Kuulid ikka vingusid ka, olime et tahaks ka ilus olla. laudas kiviseinte ääres ja Isa peitis Tiitsu heinavirna Suur tuba oli algselt kaks Peedul oli mullaga kaetud sisse, tegi sellise maja talle ja eraldi tuba, uks korralikult kelder, seal olime varjul. Isa heinad ümberringi, sest kõik 36 vahel ja soe sein ilusatest kammimine oli päris suur Nüüd maitses seda Eeva glasuuritud pottidest, aga töö, sest kammid läksid katki ja maitses ka mees see oli nii ebaõnnestunud, et ja sõja ajal polnud uusi ja maailm on nüüd patu sees. soojaks eriti ei läinud, ilus oli saada. Siis isa tegi ise kammi Kott seljas, kepp käes küll. Ja nii lõhkus isa selle ära ja ega see ju nii libe ka ja Eeva käsikäes ja tegi ise midagi sõja ajal, polnud, kui kammiti, siis ikka nende tee laia maailma viib. polnud ilus, polnud ka käristas juukseid. Aadam, kingi mulle kodu materjali. Lapsena magasin kauni paksu metsa sees selles tagumises toas. Kolhoosielu seal kus hirvi ma mängimas näen Uno sünd oli nii üllatav Siis tuli sõja lõpp. Sõjast tuli tagasi Arvit, August ei tulnud. seal, kus päikest on palju minule, ma küll ei osanud ja ei sega keegi meid arvata, et emal laps sünnib. Ema vend Heino tuli tagasi, seal ja sinna ma elama jään. Ja seda poissi oodati ju kogu Edvig ei tulnud. Veel oli üks Aadumäe, räägiti, et varjab Kodu paksu metsa sees aeg. Magasime suures toas ja seal, kus hirvi ma mängimas järsku kuulen lapse nuttu, end Hiiumaal, et oli saksa näen kohe kööki ja siis Paemurru sõjaväes ja see polegi ta õige nimi. seal on päikest nii palju Marta pani poisi vette. See ja ei sega keegi meid oli hommikupoole ööd. Seda Isa oli ikka endiselt olemas ja seal ja sinna ma elama jään. rõõmu ei oska kirjeldada, mis õlu ka. Meil käis Arvit, kes vanemad siis tundsid, ega siis sõjast tuli ja Aadumäe Vanemast ajast, enne ju keegi varem ei teadnud, (eesnime ei tea), nad olid eri kolhooside tulekut, on kes sünnib. Minule oli ta sõjaväes. Oli vaidlemist, aga meeles talgud, mis siis peeti. nagu nuku, väga meeldis õlu tegi oma töö ja suurt Olid sõnnikuveo talgud, temaga tegelda ja riideid riidu ei tulnud. Arvit oli rehepeksu talgud, sinna vahetada. Sellega lõppes laulumees ja tantsumees, juurde käis ka alati õlu. Lõbu meie pere laste saaga. samuti ka Aadumäe, lauldi ja ja nalja sai siis alati. Oli selline vilja peksmise masin, Helbega juhtus veel õnnetus, mul on meeles üks Arviti laul meeles, mis väga meeldis ja mis mootoriga töötas ja see mis õnneks lõppes hästi. käis perest perre. Meie Ingaga kiikusime, oli hiljem isegi oleme laulnud: selline kiik ja Helbe pata-pata Ilusas Eedeni aias Olid lina lõugutamise talgud. tuleb kiige poole. Me mugavalt õunapuu all Neid naisi oli kuuris ikka karjusime küll „ära tule!“, vanapoiss Aadam seal palju, oma lõugud kaasas. aga laps ei saanud ohust aru põõnas Lina kasvatati ja seoti ja sai kiige lauaga vastu suud. aega seks oli ju tal. vihkudeks. Aga et sellest See oli hirmus: veri, nutt ja Eevake murul ta kõrval lõnga teha, tuli jäik kiht pealt haav. Praegugi on see arm puhkab kui puhkenud roos ära kobestada ja selleks olid olemas. Ja kiisu kriipis põske, vanapoiss vaatab ja muigab oma riistad, paned linavihu aga kõik on siiski hästi läinud, ta oli õnnega koos. vahele ja pealt tambid, et et hullemat ei juhtunud. Eevake naisuke nooruke lina puhtaks saab. Seoti jälle vihkudesse ja siis oli voki Minu juuksed olid ikka vaata, ripub ilus õunake üleval. juurse selline koonal kuhu väiksena väga võimatud. Olin pandi lina vihk ja hakati hästi krässus tumeda peaga, Eeva hakkas oksast kinni ketrama ja sai linast lõnga. loomulikud lokid, isal oli ka ägedasti raputas ja selle paradiisi õunakese Sellega oli ikka oskust ka pisut loomulikku lokki, aga alla tema kukutas. vaja. Mina proovinud olen, mina olin päris kräsupea ja 37 aga oskust ei ole küll. Eks Koorelahutajast tulnud tööd, ema ketras, vahel see muuseumites on kõik need lahjast piimast tehti voki vurin tõi talle une peale, riistad olemas, aga huvitav jahuputru, see oli istudes tukkus ta natuke. meie jaoks oli see naiste hommikune söök kui kooli Kõik tahtsid ikka valgust oma vada. Kõik rääkisid, ei mäleta läksime, pisut liha praeti ka poole liigutada, siis oli see just mida, aga kui kord silmaks sisse. Siga sai seda elu selline ja keegi ei osanud muutuma hakkas, siis oli piima ka. Kõik kasutati ära. mõelda, et peaks teistsugune seda kolhoosimineku juttu Saia tehti pühade puhul, olema. palju. See oli meile, lastele, seda igapäev ei olnud nagu Koolis, seal muuseumi majas üksjagu hirmutav. Majasid nüüd. Isa käis ka merel ja just kokku ei veetud ja talveks soolati tünn silku. praegu, oli ka 4 laelampi, mis ühismagamist ka polnud kus Soolvesi oli peal ja sealt siis rippusid ja see pidi siis valgustama ruumi. Ei tea, et traktor tõmbab teki peale, võeti, natuke leotati ja just pime oli, aga elektrit ju aga nii need jutud olid. keedeti kartulite peal. See oli maailma parim toit, praegu polnud. Soe ei olnud, Kõik oli justkui korras, sõda vahetundide ajal ikka hakkab suu vett jooksma. Ja oli läbi ja väga suuri kalu meil ikka oli igasuguseid, soojendasime ahju juures. kannatusi see Hiiumaale ei siiga soolati ka ja angerjaid Üks pilt oli ühel pool tahvlit toonud. Oli oma ja teine teisel pool ja need saime ikka ka palju süüa. majapidamine ja kõht tühi ei Neid ei soolatud. Eks see toit olid Lenin ja Stalin. Ega maja olnud. Huvitavad jalavarjud oli lihtne – kartul ja kala ja seest palju praegu ka oli sellised talla liigenditega muutunud ei ole. Kassari ja see jahupuder oli nii maitsev, puukingad. Ega jalanõusid ei Orjaku rahvas, mitu praegu ei kujuta küll ette, et olnud, tehti riidest pätusi, tahaks. Seda tehti põlvkonda õpetasid soojad sokid ja need õhukese odrajahust, oli selline sõre ja Loometsad. Naist nimetati kummitallaga pätud. kogu aeg prouaks, vist nimi hea. Piim oli lisaks, nii see Nendega tuli koolis käia. maaelu oli tol ajal – ega oli Liisa. Hiljem tuli neid Kellel isad sõjas surma said, poest toitu ei toodud, nii ei õpetajaid veel, aga põhilised nendele anti saapaid ka, aga pikaaegsed õpetajad olid olnud ka puudust. Käisid meie pere ei saanud midagi. linnast muidugi inimesed, kes Loometsad. Elasid samas Kingad tegi isa ise meile, toitu kerjasid, sest seda majas. pargiti nahka ja nii me polnud ja neid vene hakkama saime. Vahel lumi Need laulud olid ikka kotipoisse oli ka. Räägiti, et jubedad, mis koolis lastele oli ikka sügav ja jalgsi käisime magasid kartulivagude vahel, kooli, teed olid umbes. Ega õpetama pidi, aga olime olid ikka väga koledad ja keegi siis neid lahti ei ajanud, lapsed, laulda tahtsime. Isa näljas. Hiiumaal ma ei tea, kodus ütles, mis laulud need regede jälge mööda käisime. kas olid, aga Haapsalus olid Aga vahel olid ikka hangede on, mis te laulate, ta ei küll, nii räägiti sõja ajal ja ka vaalud suured nii, et raske oli tahtnud neid kuulda. Kõik pärast sõda. kooliaegsed laulud olid ja ega siis pikki pükse ei olnud, villased sukad olid, Elektrit ei olnud ja pimedat sellised, aga suuremaks aga pükste ja sukkade vahe aega on palju. See oli ikka saades tulid omad laulud ja oli lahti, kintsud olid päris praegu mõeldes hull, sest ilusad – kodust, merest … punased vahel. Isa käis vahel meie käisime koolis, Meelde on jäänud isa polka teeni jälgi ette tegemas. õppisime köögi laua ääres. tantsimine. Ma ei tea, mis Väike petrooleumi lamp pidu see meil oli, aga Käära valgustas. Isa tegi mingit Virve (Arviti õde) ja isa 38 tantsisid polkat, oli see ikka tuba talvel ei kasutatud. Suur Kord oli selline lugu. Meie küll tants. Virve jalad käisid köök oli ju ka, kus õppisime koer Tommi oli kadunud. Oli siuhkat-sauhkat tagant üles ja ema ketras, isa parandas selline väike karvanäss ja kui nagu noorel sälul, ikka võrke, ta käis ka kalal. Kui ta meie linnast tulime, siis oli tal ühtepidi ja teistpidi ja veel kalalt tuli, siis võrgud olid nii hirmus hea meel, et vanas eas tantsis ta kergelt. muda täis ja ka neid tuli jooksis, mis hirmus. Kadus köögis puhastada ja lapata. see koer ära kui mina olin nii Lennujaam oli Putkastes ja Talveõhtutel oli köögis alati 10-ne. Keegi oli näinud, et mina jälle isaga Tallinna ema ketramine ja isa võrkude sõjaväelased võtsid ta sõitmas. Lennukiga polnud parandamine tattnina valgel. autosse. Teesalu Valter ma varem sõitnud. Natuke oli kirjutas mulle venekeelse aega ja üks lennuk mürises Oli oma elu ja töö, aga siis kirja, tema oli Siberisse seal maas koledasti ja siis ma tulid kolhoosid. Vastu seisti küüditatud ja tagasi tulnud, küll tundsin hirmu, aga sõita küll, aga see ei aidanud, sest oskas vene keelt. Läksin siis ikka tuli. Oli huvitav alla riiginormid pandi nii suureks, rattaga Putkastesse vaadata, kõik tundus et ei saanud maksta ja siis ka venelaste väeossa, näitasin kandiline, põllud ja niidud. küüditamised. Meie külast kirja, keegi ei teadnud, aga Sõit oli lühike, käisime isaga viidi Sääre Jaan, Kuuse Villem üks naine teadis ja juhatas täikal. Täikal olid ja Teesalu pere. Mis rikkust mind sinna kuuri, kus väike kaubakärudega inimesed, neil oli? Naised jäid üksi, Tommi ketis oli. Ta pole autosi ju polnud. Kõikjal oli õnneks ei viidud. Meie pere kunagi ketis olnud ja kui suur kole, see oli sõjajärgne aeg. pääses, kuigi isa oli ta rõõm, kui mind nägi. Nii Sain sealt uued kingad ja isa ülekuulamisel käis. Ka sõja sai Tommi jälle koju. ostis seinakella, see vist on ajal võeti meil raadio ära, Mäeotsal praegu. Ööbisime tagasi ei antud. Isa käis Kolhooside tulekuga kadus ühe tuttava pool ja seal nõudmas ka, aga see elu mõneks ajaks inimeste koridoris oli WC ja see oli polnud enam see, et midagi optimism, isa nuttis, raha ei mulle nii huvitav, et vesi tuli arvestati. olnud, see oli miljonäär ja ma käisin salaja seda nööri Mihkel. Aga ometi läks elu tõmbamas, nii meeldis see Kõik loomad tuli ära anda ja edasi ja ka kolhoosides läks ühislauta viia. Üks lehm võis WC. Pood oli lähedal, ostsin elu rikkamaks. 15-aastaselt hüppenööri. Aga Tallinn oli olla ja üks siga, sellest me siis läksin Puulaidu tööle, et pisut varemeis väga lagunenud elasime. Lehm võis olla raha saada. See oli jube töö kolhoosi lehmade seas. majadega. kalu puhastada, jääd võtta, Natuke maad oli ka, kus metsatööd teha ja nii see elu Isal oli triöör vilja kartuli kasvatada sai. Siga sai oli kurb ja lootusetu. puhastamiseks ja siis talvel sööta kalarapetega, sest olin Kolhoosi ma jääda ei tahtnud oli meil karjamaa Puulaius tööl ja sealt tõin, ka ja et Inga oli varem Tallinnas, hobuseregesid üle Hiiumaa kala sain tuua. Aga siga ei siis kirjutasin end Hiiumaalt täis. Käisid vilja triöörimas, saanud lõpuni rapetega välja. Tagasiteed ei olnud, sõklad välja. Meie sööta, siis oli liha kala läksin Tallinna, aga see on kelgutasime palgiveo kelguga maitsega ja see oli vastik. teine jutt. paeaukudes. Küll tundusid Aga kala oli suureks toeks, need mäed seal suured! Kõik mis sealt sain. Inga oli juba Mingit veesõidu paati olla ei puud veeti metsast kütteks ja Tallinnas koolis ja ka tema tohtinud, aga isa tegi sellise kokku hoiti ka, olime kõik vajas kõike. tömbi otsaga küna. Sellega koos selle ahjuga toas, suurt me ikka liikusime. Andreka
39 rahule olema mitu korda seal pisut olla, kuivatas kohe teine asi, nii meeldis aerutanud ja isegi ujusime kuivatis vilja ja triööris, kui see ja meil oli ka spordiväljak sinna nii, et lodi sõitis kõrval. võeti see tal ära, viidi karjamaal, kus poisid palli Ja hiljem sai õngi merre Putkastesse ja seal töötas ma mängisid ja üks nööridega pandud. ei tea kes. Sinu ostetud asjad karussell. Sellega sõitsime ja olid kõik kolhoosi omad, aga kui laevamehed ka mängima Suvel magasime lakas. Aga Putkastes oli sovhoos ja mis tulid, nii põnev oli, sest seda müristamist ja äikest see sinna viidi, ei tea, aga isa vaheldust ju ei olnud. Praegu kartsime nii, et kohe olime sai selle veel aastate pärast on palju rohkem seal elu. Kui toas. Hiljem muidugi olid tagasi ja töötas veelgi oli tants, siis ega neid suvemagamised teisel sellega. Oli ikka vastupidav pillimehi ju eriti ei olnud. Oli korrusel, kus väga välja masin. Nüüd on ta Mäeotsal Kalda Aser, kes natuke ehitatud ei olnud, aga kerged kui uunikum. mängis ja veel keegi, oli see seinad ikka olid. Kaupsi Paul, ma täpselt nime Meil oli saun ja saunaköök, ei tea. Polkat ja valssi, ega Tuleb meelde üks seik Käina selline suur, kus suvel elati, muud ei mängitud. Aga kui poe juures, olime Ingaga ja keedeti kartulaid seale ja ema kohtas ühte tuttavat, ikka suurem sündmus oli ja omale, saun oli suure ahjuga Kaasiku Raul akordioniga oli, keda polnud hulk aega kuhu leili visati. Soe see eriti no siis oli ikka pidu täielik, ta näinud ja see naine oli nii ei olnud, aga kolhoosi lina üllatunud, ütles, et need oli väga hea pillimees ja meie kuivatati ja vist köeti üle ja rahvatantsude ajal oli ta ka, nüüd miljonäär Mihkli tütred, läks põlema. Oli selle vana sest ta naine Ester oli helde aeg, kus aeg on läinud! maja joonel, oli hea, et tuul See miljonäär oli talle nii kooliõpetaja ja juhatas meie oli teiselt poolt, aga sündmus loomulik ütlus, isale muidugi tantsu. Me olime Hiiumaa oli jube. Uno magas ja parimad ja siis Raul alati vähemalt hiljem ei hommikul aknast välja mängis ja meie tantsisime meeldinud, sest kõik võeti vaatas, ehmus – saun ära ära. Lehm võis üks olla, tema mängu järgi. Olid lammutatud. Seda näen ma sellised olümpiaadid, kus hobune Tiitsu viidi kodust vahel unes, et olen seal ühislauta, lehmad kõik neid tantsijaid hinnati. saunas ja on külm. ühislauta, olid ikka Tüdrukud olid poiste kohutavad läbielamised. Orjaku sadam oli laevatatav. riietuses, sest poisid ei Sööki ei jätkunud neile, Sadamas olid suured tantsinud. Maapoisid olid paljud lehmad jäid nii palgivirnad. Hiiumaa ju ikka väga teistsugused, kuigi nõrgaks, et püsti ei jaksanud metsa täis ja laevad vedasid oli tantsijaid muidugi ka. tõusta. Igasuguseid oksi anti, neid ära. Olime noored Selle kuulsa grammofoniga kadakaid, et kuidagi kevadeni peaaegu lapsed nii 16- käisime Ingaga ka paadiga vastu peaks. Ema töötas ka aastased. Aga see oli ikka sõitmas. Oli sellina väike lodi, karjalaudas, kõik tuli käsitsi suur sündmus, kui laev isa tehtud. Kuu paistis ja lüpsta. 10 lehma oli talitajal, sadamas oli, küla oli laeva grammofon mängis, tasakesi tasu oli nii minimaalne, haisu täis ja kui Kassari aerutasime, kõrkjad sahisesid natuke vilja anti normipäeva rahvamajas kino oli, siis – olime ikka peale. Ema pidi suvel ise järgnes sellele alati tants ja kuukummardajad küll! kasvatama loomadele sai tantsida kui laevamehed kaalikaid ja peete, ka ka olid. Need oma küla poisid Isa oli ka kuulus õllemeister, põllutööd tegi. Isa oli oma olid sellised mökud – ei väga taheti pulmadeks või triööriga kuivati juures ja sai tantsinud. Aga laevamehed, mingiks peoks. Ta oli juba
40 vana, ega suurt teha ei tahtnud. Tal tuli see õlu ikka hoopis teistsugune kui paljudel külas, kange ja käre.
Kui elekter tuli 1959.a., no siis läks elu ikka täiesti teiseks ja nüüd pole enam vahet, kus elad, linnas või maal. Tehti rasket tööd ja peeti ka pidusid juba kolhoosis. Rahvas oli rõõmus ja rohkem koos nii tööl kui peol. Kurjustamist ei olnud. Nüüd on seda rohkem, sest inimeste toimetulek on väga Panso Mäeotsa perel külas, vist 1962.a , Mihkel all istub erinev. Siis olid kõik keskmiselt vaesed – riie oli, (Kääramees Manivald), Otsa süües ja õllekannust õlut mis oli – uhkelt ei elanud Valter ja eks see hiiu huumor rüübates. Isa oli alati lõpuni keegi ja ega seda varemgi ei oli kogu aeg jutuks. See ongi koos meiega seal lõkke ääres olnud – elu muutub ja eriti selline enda üle naermine ja presendi peal pikutades. viimasel ajal kiiresti. Panso polnud harjunud kui Vahel ta jäi sinna magama Hilisemast teised naersid. Panso aina kuni hommikuni, olid ju kirjutas ja kui teised juba soojad suveööd. Emal oli Isa ja ema jäid vanemaks ja ammu naermise lõpetasid, rohkem tööd ja eriti meiega, kolhoosis tööd enam ei siis Panso tüki aja pärast kui kodus olime, olid ju teinud, said väikese pensioni naeris suure häälega. Ta lapselapsed suviti Mäeotsal. ja oma lehm toitis. Isa ilustas seedis juttu, kohe ei saanud kadakaid ja Tallinnast käis pihta ja see ajas jälle teised Isa oli ka andekas laulutegija, see käis tal kergelt. Oleks tal ikka meil ka kuulsusi. Neeme naerma. Panso oli tihti meil Järvi on meie saunaköögis väikese toas ja tegi oma haridust rohkem olnud, ei olnud. Isa ei teadnud neist tööd, oli puhkusel, eks ta tea, mis siis oleks olnud. midagi, aga eks nad tulid, suvel oli ju palju Hiiumaal. Isa oskas näha igas huvitava sest kuulsad tegelased olid kujuga puuoksa, küll nagiks, Isa oli ütlemata osavõtlik, kui Panso kaudu Lepa Anna, kepiks või aiapostiks, tal oli meie, noored, kodus käimas Kaasiku Priidu ja Neitsimäe selleks silma. Kõigi töödega Toomas ja meie isa, kus hiiu olime ja õhtuti koos karjamaal pisut pidu sai hakkama, mis õlut ja õunaveini saab majapidamises vaja ja ema pidasime, siis tema oli alati maitsta, nii ka Neeme Järvi samuti, see käsitöö huvi oli meile sattus. Isa võttis alati meiega. Unustamatud mälestused on sinna tal suur, minul puudub see lahkesti kõik vastu ja Järvil oli täielikult, Helbel on see puhkusele minekutest ja seal laulupidu tulemas ja kutsus olemas. kontserdile. Isa imestas, oled olemistest, isa võttis pea alati õllekannuga meid vastu ja sa nii vägev mees? Pansoga Kui isa oli juba päris vana ja need õhtud seal isa ilusaks oli ka huvitav lugu. Isal oli 70. lapsed kõik kodust läinud, siis tehtud karjamaal lõkketule sünnipäev. Kõik lõuapoolikud ta mõtles, kellele selle maja olid koos: Laidu Leo, Mani ääres, kuivatatud säinast 41 ehitasin ja vaeva nägin ja oli kergelt pestavad ja selliseid nutnud. Keegi siia elama ei polnud kellelgi. Saime isa tule, olen vana ja üksi. Ta ei raha eest asju nii meie kui olnud üksi, ema oli ikkagi meie mehed ja Uno. See oli noorem ja ka olemas, aga ta nii huvitav. tundis oma elu mõttetust, sest oli ta ju juba vana 40 Isa suri 1.märtsil 1971, see oli aastat, kui alustas elu. Tulid kole. Ema suri 1.veebruaril lapsed üksteise järgi, kõik 1981, 10.a.hiljem ja siis jäi mida ta oma raha eest Mäeotsas tühjaks, see oli soetas, võeti ära – maa, hirmus mõelda. Aga elus ei loomad, masinad. Jäid sama ole tühja kohta, nüüd on tühjade kätega, kui laia ilma Indrek seal ja ta on oskaja ja läksid. Aga siiski oli elu hoiab maja korras. See oli ka talutav kolhoosides ja lõpuks isa mõte, et Indrek kord ta ütleski, et mis ma teekski Kahju ainult, et see juhtus peremeheks tuleb. Kui ta selle maaga. Unost isa omale peale tema surma, aga seda Indrekule rääkis, oli too järeletulijat ka ei lootnud, Haaralt ja Ludvik (isa venna vast küsinud, et kas need sest tööd ju seal polnud ja oli lapsed) ikkagi õnnestus see veinipudelid on siis ka minu? tal korter Viskoosas ja seal oli põgenemine, elasid Rootsis Vaat nii, lapse pea ikka kalatööstus. Uno oli ja saatsid selle laeva osa raha töötas. kalandust õppinud ja töötas eest meile pakke, kuna oli Elu on jälle tagasi nagu oli - seal, sellepärast ta mures oli, suur vene aeg ja osta suurt maad on tagasi ja elu läheb et kes sinna tuleb. poes polnud. Olid need edasi. Vaesust kui sellist on, nailonsärgid ja paljud asjad, aga meie suguvõsas on kõik Isal oli Rootsis laeva osa ja ka nahkjoped, pillid- kaks korras ja see teeb rõõmu. Ameerika pangas raha. Ta akordioni. Ühe müüsime Ainult, et isa ja ema sellest neid asju ikka Tallinnas ajas maha ja teine on praegu midagi ei tea. ja ju siis oli olukord juba Mäeotsal. Ega need leebem, et ta sai oma raha nailonsärgid seal ju kallid ei Ameerika pangast kätte. olnud, aga meile olid nad
42
Kassari Rahvamaja
Pakume head kohvi, astuge läbi ! Võtke päike ka kaasa …
43
Aasta küla 2015 konkurss
Ester Tammis Tehtud on väga palju me elame ja meile on oluline piirkonna elukvaliteedi ja selle saare areng ja hoitus Üle aasta toimuval ühistegemiste nii, et seda kõike jätkuks ka Maapäeval valitakse parandamiseks. Kindlasti meie lastele ja lastelastele. Eestimaa aasta küla. väärib tunnustust meie koostööprojekt Kassari Väärtuslikku materjali leiab Kodukant Hiiumaa kuulutas kogu Kassari kultuuri Kultuurineljapäevade näol, Hiiumaa Aasta Külaks 2015 hõlmava Kassari Haridusseltsi Kassarimaa külade piirkonna kus kaasa lõi palju erinevate elualade inimesi. Iga koduleheküljelt ja esitas Kassarimaa külade www.kassarimaa.ee ja seal tunnustus annab jõudu piirkonna vabariiklikule sündmuste all olev Kassari konkursile, 2015 aasta juurde uuteks tegemisteks ja neid mõtteid on Kassari saare Kultuurineljapäevad 2014 Eestimaa küla nominendiks. kava annab ülevaate selle ühendustel veel küll ja küll. Selle ettepaneku ja sarja tegemistest. Täpsem julgustuse kandideerimiseks Kassari Kultuurineljapäevad info Orjaku külaseltsi tegid Hiiumaa kogukondade jätkuvad ka sel aastal. tegemistest on näha www.orjaku.ee ja ümarlaual osalejad teistest Kõige erilisem Kassarimaal www.facebook.com/Orjaku Hiiumaa piirkondadest – elades on see, et meie kodu küllap meie viimaste aastate Huvilistele tutvumiseks ka ei ole vaid igaühe maalapp info ufovaatlustest Kassaris : koostegemised on õueväravani, vaid meie kodu http://www.otsimrat.net/ka kõrvaltvaatajatele näidanud ongi terve see väike saar, kus sellise tegevuse elujõulisust. ugvaatlused/kaks_kera.html
44
Teated
16.mail Muuseumiöö Kassari muuseumimajas kl.19 hr.Kulle Raig räägib ja näitab slaide Georg Otsast ------23. mai kell 15.00 Kassari kabelis Nelipühi missa ------VI TUULEKALA FESTIVAL 30. mail 2015 Orjaku sadamas
Päev läbi tegevusi kogu perele: - Trollinguvõistlus, mandaat 9.00, start 10.00, finiš 15.30 - Kalalaat ja parima kalatoidu konkruss "Tuulest toodud" - Näitused külamajas, näomaalingud ja töötoad lastele ja lapsemeelsetele - 15.00 Kultuuriprogramm alustab - esinevad Käina Huvikeskuse noored lauljad ja tantsijad, Naisrühm Hiiu Sõlg ja mehed, pereansambel "Rannarada" Pärnumaalt jt. - 17.30 võistluste autasustamine - 18.00 tantsupidu ansamblitega REGATT ja IIUKALA Bänd ------13.juunist kuni 29.augustini laupäeviti täika Vetsi Talli ees 13. juuni KOOSKUDUMINE , kell 12-14. Kassari Rahvamaja pakub kohvi ja kooki ! Lisainfot võib lugeda siit: http://www.wwkipday.com/kaina-kandi-kooskudumine-kassaris/ INFO :Kaili tel. 5147202 ------27. juuni kell 15.00 surnuaia püha Kassari kabeliaias ------19. juuli kell 15.00 Kassari kabelis missa ------16. august kell 15.00 Kassari kabelis missa ------29.septembril Kassari rahvamajas kl.17 Ülo Kaevatsile pühendatud mälestustund ------On võimalik tellida puuvillast küüduriiet. See ei sobi rahvariiete tegemiseks. Minimaalne tellimus on 30 meetrit. Küüdu värve saab vaadata raamatust „Hiiumaa seelikutriibud“ , mis olemas Kassari raamatukogus ja Kassari muuseumimajas. Kanga laius 1,4 m. Hind 14-16 eurot meeter. Info: Heli Tuisk tel.56643876 ------Tallinnas Teatri ja Muusikamuuseumis asuvad käsikirjalised näitemängud P.Kilgase „Vesiroosid“ T7/1089, S.Saarmats „Unenägu abielust“T 402256 ja K.Kalkun „Vägikaigas“T402120. Tore, kui kellelgi oleks aega, et kohapeal need lood ära trükkida, sest neid välja ei anta ja koopia tegemist käsikiri ei võimalda. Info: Merike Niimann te.5263168 ------
45
Ristsõna
Vastused kirjutada ridadesse, igasse ruutu 1 2 3 4 5 6 7 8 üks täht:
1 1. tulirelv
2 2. sasipundar 3 3. (eri)käskjalg 4 4. äike 5 5. mõnus, hubane 6 6. vanapagan 7 7. ööbik 8 8. vöö kudumise riistad 9 9. hädaldus 10 10. raudkonks 11 11. lumekoorik 12 12. hapurokk 13 13. ristivanem 14 14. poolpaks 15 15. kaalikas 16 16. huilgama, karjuma 17 17. seljas
Vastuseks ülalt alla (paksema servaga ruutudes): kaks Hiiumaal levinud pilli.
Lahenduseni aitab jõuda „Hiiu sõnaraamat“ Vastused palun varustada kontaktandmetega ja toimetada jaanipäevaks, 24.06.2015 Kassari muuseumimajja või saata meilile [email protected]. Loosiauhindadeks õigesti vastanute vahel on raamatud ja loosimine toimub 25.juunil 2015 kell 10 muuseumis.
Välja andnud Kokku kirjutanud Merike Niimann Kassari Haridusselts Esilehe foto: Heli Tuisk Ilmub kaks korda aastas Kujundanud Tiivi Lipp 46