Über Den Küstenhandel Und Die Handelsfahrten Der Estnischen Bauern Im 17

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Über Den Küstenhandel Und Die Handelsfahrten Der Estnischen Bauern Im 17 630 Arnold Soom Über den Küstenhandel und die Handelsfahrten der estnischen Bauern im 17. Jahrhundert von Arnold Soom In der vorgeschichtlichen Zeit und im früheren Mittelalter waren der Handel und die Handelsfahrten in den nordeuropäischen Ländern für jedermann frei, dem sich Möglichkeiten dazu boten und der Interesse da- für hatte. Später dagegen, als in diesem Gebiet bereits Handelsstädte ent- standen waren, wird es deutlich, daß die Kaufmannschaft den Handel als ihre bevorrechtigte wirtschaftliche Betätigung betrachtete. Alle bekannten Küstenhandel und Handelsjahrten estnischer Bauern im 17. Jh. 631 Handelsstädte an der Ostsee beschafften sich von den Herrschenden ent- sprechende Privilegien oder aber schlössen Bündnisse zum Schutz ihrer wirtschaftlichen Rechte und Ansprüche; unter diesen Zusammenschlüssen ist die Hanse allgemein: bekannt. Im 17. Jahrhundert hatte sich das Bild infolge des Monopolverlustes seitens der Hanse wohl in gewissem Maße verändert. Aber diese Tatsache als solche bedeutet keinesfalls, daß der Handel freizügiger geworden wäre; denn die Auffassung der Kaufmann- schaft der Seestädte von den Handelsvorrechten stimmte vollständig mit den Ansichten einer Reihe von Regierungen überein, welche die merkanti- listische Wirtschaftstheorie vertraten und die Kaufmannschaft unterstütz- ten. Sogar bei den als Zünfte organisierten städtischen Handwerkern traten nun die Monopolbestrefoungen in bezug auf das flache Land stärker hervor. Die Landbevölkerung, sowohl der Adel als auch die Bauern, erkannten jedoch eigentlich niemals richtig das vollständige Handelsmonopol der Städte an und versuchten soviel wie möglich, die auf diesem Gebiet gel- tend gemachten amtlichen Bestimmungen und Vorschriften zu umgehen. Wir wissen unter anderem, daß die Ritterschaften Est- und Livlands im 17. Jahrhundert einen erbitterten Kampf um die Beschränkung der Han- delsvorrechte von Riga und Reval (Tallinn) führten, allerdings mit gerin- gem Erfolg.1 Abgesehen von ihrem allgemeinen Wohlwollen gegenüber dem Adel, konnte die schwedische Regierung nämlich gerade die Handels- fragen nicht ganz gegen die Interessen der Städte entscheiden; denn sie mußte unbedingt mit den in den Städten erhobenen Zolleinnahmen rech- nen, Praktisch viel einfacher mußte es für die Regierung sein, einen Standpunkt zu den örtlichen Handelsbestrebungen der Bauern einzu- nehmen. Der aus eigener Initiative betriebene Handel der Bauern bestand teils aus dem Küstenhandel, teils auch aus selbständigen Seefahrten in die näheren Städte und in die Nachbargebiete, wogegen allerdings von seifen der Revalenser zur Beschränkung des Kleinhandels im Interesse des Schutzes ihres Stapelrechts ein energischer Kampf geführt wurde. Jedoch zwangen die hiesigen etwas komplizierten Verhältnisse die schwedische Regierung, auch in dieser Frage, in der die wirtschaftlichen Interessen gegeneinanderstanden, den Weg des Kompromisses einzuschlagen. Das gilt besonders für die an der Nordküste des Finnischen Meerbusens und auf den Inseln lebenden finnischen Bauern und Fischer mit ihren traditio- nellen Handelsfahrten an die estländische Küste. Teilweise heimlich, teils amtlicherseits bis zu einem gewissen Grade sogar erlaubt (z. B. auf Dago 1) A. Soom: Der baltische Getreidehandel im 17. Jahrhundert, Lund 1961, S. 130—163. — Die Namen größerer geographischer Einheiten (Landschaften, Inseln, Städte, Flecken) werden in der deutschen Form gebracht, wobei die ent- sprechende estnische Namensform in Klammern beigefügt ist. Bei kleineren Einheiten (Kirchspielen, Dörfern und Gütern) wird in der Regel umgekehrt verfahren. Bei Orten Finnlands steht aus historischen Gründen die auch im Deutschen geläufigere schwedische Namensform an erster Stelle, die finnische in Klammern dahinter. 53S Arnold Soom [Hiiumaa]) , wurden auch von den Bewohner n der Westküste Estland s Hande l getrieben und Warentransport e durchgeführt . In diesem Artikel geht es in der Hauptsach e um den Hande l und den Frachttranspor t im zuletzt erwähnte n Gebiet . Bevor wir uns aber dieser Materi e zuwenden , wollen wir doch einen flüchtigen Blick auf die Handelstätigkei t des Bauernstande s an der Nordküst e Estland s werfen. Der Finnisch e Meerbuse n war schon seit vorgeschichtliche n Zeite n ein Wirkungsfeld regen Bauernhandel s gewesen.2 Dieser Handel , obwohl seit Jahrhunderte n hier von den Finne n aktiv betrieben , spielte sich in vollem Umfan g an der estländische n Küste ab. Die Finne n brachte n ihre Waren, vor allem Fisch (in .großer Menge den Strömling) , in geringe- rer Menge auch ander e Produkte , mit ihren Booten an die an der Küste Wierlands (Virumaa ) und Harrien s (Harjumaa ) gelegenen Handelsplätz e und tauschte n sie dort gegen Getreid e ein, das die estnische n Bauern mit- brachten . An diesem Hande l auf estländische r Seite nahme n bis zu einem gewissen Grad e außer den Bauern auch die Güte r teil. Dagegen ist aber von Handelsfahrte n der Esten über den Meerbuse n nach Finnlan d in den Quellen niemal s die Rede gewesen. Auf Grun d verschiedene r Quellen erhalte n wir den Eindruck , daß dieser Hande l im Finnische n Meerbuse n zeitweilig sogar ziemlich umfangreic h gewesen ist und in manche n sog. „Land" - oder „Beihäfen" , wie in Mah u (Maholm , Hafen ) im Kirchspie l Viru- Nigula, in For m eines Jahrmarkte s durchgeführ t wurde. Leider ist es nich t möglich, über den Umfan g der dort im Laufe des Jahre s stattgefundene n An- und Verkäufe irgendwelch e zahlenmäßig e Unterlage n zu finden , da darübe r keinerlei amtliche s Register geführt wurde. Die Bewohne r der südfinnische n Küste und der Inseln unternahme n zur gleichen Zeit Handelsfahrte n auch nach Reval, in seltenere n Fällen sogar nach Riga. Über diesen Hande l sind wir auf Grun d der an der Zoll- stelle am Barösun d geführten Zollregister vom Jahre 1655 an verhältnis - mäßig gut informiert. 3 Obgleich die Handelsfahrte n der Finne n nach Reval wahrscheinlic h wohl noch häufiger waren als in die oben erwähnte n „Land - häfen" Estland s und der Warenaustausc h auch vielseitiger, waren die Revalenser nich t damit einverstanden , daß die Finne n sich die Freihei t nahmen , auch an die „verbotene n Handelsplätze " der Küste zu fahren . Der Revaler Rat und die Kaufmannschaf t führte n im Verlauf des gesamten 17. Jahrhundert s einen zähen Kamp f um die völlige Sperrun g des Han - delsverkehrs an der dortigen Küste durch die schwedische Regierung . Zur 2) s. dazu folgende Arbeiten: G. Kerkkonen : Bondesegel pä Fińska viken. Kustbor s hande l och sjöfart unde r medeltide n och äldsta "Wasatid (Skrifter utgivna av Svenska Litteratursällskape t i Finland , Bd 369), Helsingfor s 1959; O. Luv: Iseloomustis i Tallinna-Soom e vahelisele kaubandusele , peamiselt XVII sajandi löpul ja Eesti koloniides t Soome s [Charakteristisch e Züge des Handel s zwischen Reval und Finnland , hauptsächlic h am End e des 17. Jhs., und über die estnische n Kolonie n in Finnland] , in: Ajalooline Ajakiri VIII (1929), Dorpa t 1930; Soom , Getreidehandel , S. 193—204. 3) A. Soom : Zur Geschicht e des Handel s zwischen Reval und Finnlan d im 17. Jahrhundert , in: Annales Societati s Litteraru m Estonica e in Svecia, Bd IV, Stockhol m 1966, S. 123—133. Küstenhandel und Handelsfahrten estnischer Bauern im 17. Jh. 633 gleichen Zeit verlangten jedoch die südfinnischen Städte mit Helsingfors (Helsinki) an der Spitze, daß die Regierung die Handelsfahrten der finni- schen Bauern und Fischer über den Finnischen Meerbusen, d. h. auch nach Reval, überhaupt verbieten sollte, da, wie sie behaupteten, diese gegen ihre Handelsprivilegien gerichtet seien. In diesem komplizierten Wider- streit der wirtschaftlichen Interessen der Landbewohner und der Privi- legien der Städte war die Regierung gezwungen, in ihren Schlichtungs- versuchen einen Kompromißweg zu wählen. Unter anderem gab es hier zwei Punkte, die die Regierung nicht außer acht lassen zu 'können glaubte. Bei dem einen Punkt handelte es sich um einzelne Mitglieder der est- ländischen Ritterschaft — Besitzer von küstennahen Gütern mit kleinen „Landhäfen" in diesem Gebiet —, die ihre Rechte durch Sperrung dieser Häfen nicht beschränken lassen wollten. Zum anderen vermochten es die Bewohner der südfinnischen Küste und der Inseln, der schwedischen Regierung klarzumachen, daß ihre Handelsfahrten, teils nach Reval, teils an die Nordküste Estlands, auf uralten Traditionen beruhten und für sie lebensnotwendig seien. Insbesondere wurde behauptet, daß der alljährliche Ankauf von Getreide im Austausch gegen Fische niemals durch den städti- schen Handel ersetzt werden könne. In ihrem Beschluß vom 31. August 1641 ließ die Regierung den Warenaustausch an der estländischen Küste praktisch als erlaubt gelten, doch bestimmte sie, daß dieser von nun an nur in bestimmten, dafür vorgesehenen „Landhäfen" stattfinden dürfe. Dorthin durften die Finnen wie seit jeher mit ihren Fischerbooten fahren, doch durften die dazu benutzten Fischerboote keinen größeren Rauminhalt haben als den von 2 Last.4 Dieses äußerste Maß mochte tatsächlich die Mehrheit der finnischen Fischer befriedigen, kaum aber die estländischen Gutsbesitzer, die bekanntlich häufig die „Schuten" genannten kleinen Küstenschiffe, deren Tragfähigkeit viel größer war, benutzten, um ihr Getreide und andere landwirtschaftliche Produkte nach Narva, Reval, Finnland, Schweden oder anderswohin zu schicken. Für diesen Fracht- verkehr fanden u. a. häufig die aus Björkö (Koivisto) stammenden finni- schen Schuten Verwendung. Trotz dieser Anordnungen hörten die Klagen der Revalenser über den Warenaustausch und den Frachtverkehr
Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • V Ä I N a M E
    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
    [Show full text]
  • Nature Tourism Marketing on Central Baltic Islands
    Baltic Sea Development & Media Center Nature tourism marketing on Central Baltic islands Tallinn, 2011 Nature tourism marketing on Central Baltic islands. Tallinn, 2011. ISBN 978-9985-9973-5-2 Compilers: Rivo Noorkõiv Kertu Vuks Cover photo: Aerial view on Osmussaar, NW Estonia (photo: E. Lepik) © Baltic Sea Development & Media Center © NGO GEOGUIDE BALTOSCANDIA E-mail: [email protected] EUROPEAN UNION EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND INVESTING IN YOUR FUTURE Release of this report was co-financed by European Re- gional Development Fund and NGO Geoguide Baltoscandia. It was accomplished within the framework of the CENTRAL BALTIC INTERREG IVA Programme 2007-2013. Disclaimer: The publication reflects the authors views and the Managing Authority cannot be held liable for the information published by the project partners. CONTENTS 1. INTRODUCTION....................................................................................... 5 2. THE DEVELOPMENT OF NATURE TOURISM ............................................... 6 2.1. THE HISTORY AND TERMINOLOGY OF NATURE TOURISM ����������������������������� 6 2.2. NATURE TOURISM AND ENVIRONMENTAL AWARENESS ............................... 7 2.3. DEVELOPMENT PERSPECTIVES OF NATURE TOURISM IN BALTIC SEA AREA ���� 10 2.3.1. THE MARKET SITUATION OF ESTONIAN TOURISM SECTOR ....................... 10 2.3.2. TOURISM DEVELOPMENT IN GOTLAND, ÅLAND AND TURKU ARCHIPELAGOS 13 3. OVERVIEW OF THE TOURISM RESOURCES IN THE CENTRAL BALTIC REGION ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Teataja Nr 1 2011
    Kõrgessaare Valla NR. 2 2011 TEATAJA Omavalitsuse infoleht REEDE 18 . VEEBRUAR 2011 ILMUB KORD KUUS *** TASUTA Valla preemia 2011 postuumselt Olev Valgule Kõrgessaare Vallavalitsuse korraldusega määrati Neljapäeval, 24. veebruaril algusega 13.00 2011. aasta valla preemia postuumselt Olev Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses Valgule. Valla preemia kandidaatideks esitati: EESTI VABARIIGI 93. aastapäeva Artur Valk esitas valla preemia kandidaadiks Olev Valgu. KONTSERT-AKTUS Ei möödu päevagi, kus me ei tunneks puudust Olevi tööalastest oskustest, olgu siis tegemist Esinevad Kõrgessaare valla isetegevuslased. Kontserdile järgneb vallavolikogu kütte-, elektri-, helitehnika või muu sellise esimehe ja vallavanema vastuvõtt. temaatikaga. Sageli on tõesti tunne, et on Oodatud on k õik vallakodanikud asendamatuid. Lisaks oma põhitööle oli Olevil üks armastus ja hobi – selleks oli Kõrgessaare valla erinevate kultuuri- ja spordiürituste muusika ja helipoole SÜNDIS UUS 6.märtsil toimuvad korraldamine. Neid toimetamisi oli aastate jooksul VALLAKODANIK tõesti palju, alates Jaaniõhtutest kuni Vabariigi Riigikogu valimised aastapäeva aktusteni, lisaks erinevad MIRJAM AUL spordivõistlused, kus tuli helindamine korraldada Kõrgessaare Vallavalitsuse määrus 6.jaanuar vägagi ekstreemsetes tingimustes (... nii tuules, 2011 nr 1. AVE -LY ARON kui vihmas, nii lõõskava päikese all, kui ka talvises § 1. Moodustada Kõrgessaare valla territooriumil 1 külmas). valimisjaoskond – Kõrgessaare valimisjaoskond nr Paljude aastate jooksul oli Olev abiliseks 1. ÕNNITLEME VEEBRUARIKUU
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Tahkuna Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.04.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: Tahkuna looduskaitseala kaitse-eeskiri Vastu võetud 22.09.2006 nr 207 RT I 2006, 42, 321 jõustumine 15.10.2006 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 19.01.2009 RT I 2009, 7, 48 01.02.2009 19.03.2010 RT I 2010, 13, 70 01.04.2010 Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Tahkuna looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Tahkuna looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on: 1) inimmõjuta või vähese inimmõjuga põlismetsade, soode ja kinnikasvavate järvede kaitse, luidete ja luitemetsade säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; 2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, kaitse; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – hallide luidete (2130*)3, metsastunud luidete (2180), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse; 4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, ning II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse. (2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks loodusreservaadiks ja kuueks sihtkaitsevööndiks. (3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses sätestatud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Tareste külas ja Kõrgessaare vallas Kauste, Kodeste, Lehtma, Meelste ja Tahkuna külas.
    [Show full text]
  • 651 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    651 buss sõiduplaan & liini kaart 651 Kärdla - Luidja - Kõpu - Kalana Vaata Veebilehe Režiimis 651 buss liinil (Kärdla - Luidja - Kõpu - Kalana) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kalana: 15:25 - 21:00 (2) Kärdla Bussijaam: 6:15 - 16:40 (3) Kõpu: 6:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 651 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 651 buss saabub. Suund: Kalana 651 buss sõiduplaan 39 peatust Kalana marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:25 - 21:00 teisipäev 6:20 - 21:00 Kärdla Bussijaam 13 Sadama Tänav, Kärdla kolmapäev 15:25 - 21:00 Kärdla Keskväljak neljapäev 15:25 - 21:00 20 Rookopli, Kärdla reede 15:25 - 21:00 Aia laupäev 15:25 - 21:00 44 Aia Tänav, Kärdla pühapäev 21:00 Kroogi Risti Malvaste Tee 651 buss info Suund: Kalana Kidaste Peatust: 39 Reisi kestus: 67 min Posti Liini kokkuvõte: Kärdla Bussijaam, Kärdla Keskväljak, Aia, Kroogi, Risti, Malvaste Tee, Kidaste, Reigi Posti, Reigi, Rootsi, Pihlamägi, Kõrgessaare, Särglepa, Lauka, Särglepa, Kõrgessaare, Viskoosa, Rootsi Jõeranna, Paope I, Paope II, Luidja, Villamaa, Puski Tee, Viita, Pärnaku, Märjakaasiku, Suureranna, Kiduspe, Nimetu, Männi, Ülendi, Kõpu Kool, Anumägi, Pihlamägi Kõpu, Suurepsi, Salumetsa, Kaleste, Metsavahi, Kalana Kõrgessaare 8 Kõpu Tee, Estonia Särglepa 28 Käina Tee, Estonia Lauka 29 Käina Tee, Estonia Särglepa 26 Käina Tee, Estonia Kõrgessaare Viskoosa 2 Sadama tee, Estonia Jõeranna Paope I Paope II Luidja Villamaa Puski Tee Viita Pärnaku Märjakaasiku Suureranna Kiduspe Nimetu Männi Ülendi Kõpu Kool Anumägi Kõpu Suurepsi
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • 1 Removal of American Mink, Mustela Vison, From
    REMOVAL OF AMERICAN MINK, MUSTELA VISON, FROM HIIUMAA REPORT November 1998 – March 2000 Tiit Maran INTRODUCTION The European mink, Mustela lutreola, is one of the most critically endangered species in Europe. To save the species, the Oxford University, Tallinn Zoo and European Mink Conservation and Breeding Committee (presently Foundation Lutreola) have since 1996 been in cooperation which at the end of 1998 resulted in a plan of concrete actions to guarantee the survival of the species by establishing a captive European mink population in the Endangered Species Centre at Tallinn Zoo and an insular European mink population on Hiiumaa Island. To introduce European mink to Hiiumaa, the first task was to get rid of the feral American mink population on the island. This report reviews the efforts made for the removal of American mink from Hiiumaa during the period of 01.11.1998–25.03.2000. The feral American mink population on Hiiumaa Island was formed on the banks of the Nuutri stream near Kärdla and consisted of the descendants of animals which once escaped from the fur farm at Palade village. By now the farm has finished American mink breeding. The last mink from the farm was held in private possession and died at the beginning of 1999. Different estimates of the size of the feral American mink population have been made: according to local huntsmen (A. Takis, oral information) there were approximately 500 American mink on Hiiumaa, according to Nikolai Laanetu their number was less than 300. In 1997 Adam Grogan and Cengiz Philcox (Oxford Unsiversity, WildCru) assessed the suitability of Hiiumaa’s semiaquatic habitat for the American mink (Philcox & Grogan 1997).
    [Show full text]
  • Hiiu Maakonna Transpordiuuring (2014)
    Hiiu maakonna transpordiuuring 2014 1 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Tööga seotud liikumised .......................................................................................... 4 2. Õpilaste liikumised .................................................................................................. 9 3. Regulaarsed liikumised ...........................................................................................12 4. Ühistranspordi vastavus liikumisvajadusele ...............................................................14 Lisa 1. Regulaarsete liikumiste maatriks 2 Sissejuhatus Transpordikasutus sõltub elanike liikumisvajadusest. Inimeste liikumised on enamasti eesmärgipärased olles seotud kindla ajaperioodiga, liikumise lähtekoha ja soovitud sihtkohaga. Liikumisviisi valikut mõjutab seejuures liikumiste vahemaa ja liikumisviisi kättesaadavus. Lühemate vahemaade puhul eelistatakse pigem jalgsi käimist ning jalgrattakasust. Eelkõige on lühemad liikumised asulatesisesed või kahe naaberasula vahel. Pikemate vahemaade läbimisel tekib vajadus motoriseeritud transpordi järele. Siinjuures on oluline roll ühistranspordil. Kuna just pikemate vahemaade läbimisel sõltutakse enam transpordisüsteemi optimaalsest toimimisest ja eelkõige bussiühenduse kättesaadavusest, keskendutakse antud töös eelkõige asulatevahelistele liikumistele. Ühistranspordi kasutatavust mõjutab enim selle teenuse kättesaadavus. Olulisimateks kriteeriumiteks
    [Show full text]
  • Estonian Yacht Harbours
    Estonian yacht harbours A comparative study by AARE OLL Ministry of Transport and Communications Tallinn 2001 LIST OF CONTENTS Introduction Estonia and its people ..................................................................................... 1 Legislative framework .................................................................................... 2 Navigational safety in Estonian waters ........................................................... 3 Estonian ports by ownership ........................................................................... 4 Estonian ports by activities ............................................................................. 6 Yachting in Estonia ......................................................................................... 7 Estonian and foreign pleasure boats ............................................................... 9 Travel conditions in Western Estonia Archipelago ........................................ 10 Customs regulations ........................................................................................ 11 Official regulations ......................................................................................... 14 Sources of information .................................................................................... 15 Map of Estonian yacht harbours……………………………………………...16 Ports and harbours Dirhami ........................................................................................................... 17 Haapsalu .........................................................................................................
    [Show full text]