DOCSLIB.ORG

Muinsuskaitse Aastaraamat 2008

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

MUINSUSKAITSE 2 0 0 8 AASTARAAMAT TÖÖSTUSARHITEKTUUR UUENEB VILLA MARGARETHA TARTUS TOOMKIRIKU VAPP-EPITAAFID MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2008 ARHEOLOOGIA-AASTA: SALME MUINASLAEV, VABADUSE VÄLJAK Section 1:200 Roseni 7, Tallinn Rotermanni Carpenter’s Workshop KOKO architects [email protected] Väljaandjad: Kolleegium: Toimetajad: Esikaanel: Roseni 7 Tallinnas. Foto: Andrus Kõresaar Muinsuskaitseamet Ilme Mäesalu Kais Matteus Esikaane siseküljel: Roseni 7 lõige. Raivo Kotov, Andrus Kõresaar Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Boris Dubovik Liina Jänes Tagakaane siseküljel: Vilsandi merepäästejaam. Foto: Leele Välja Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse Lilian Hansar Keeletoimetaja: Tagakaanel: Salme muinaslaevast säilinud jäljend pinnases. Foto: Maili Roio ja restaureerimise osakond Hilkka Hiiop Epp Väli Rotermanni kvartal. Foto: Reio Avaste Leele Välja Kujundus: Nois OÜ Pädaste mõis. Foto: Katrin Etverk Väljaannet toetas Mart Keskküla Trükk: Aktaprint AS Kehtna mõis. Foto: Signe Nõmmik Eesti Kultuurkapital Villa Margaretha Tartus. Foto: Meeli Küttim Vene keskuse laemaal. Foto: Toomas Tuul ISSN 1736-468X Lk 5: Salme muinaslaeva arvutimudel. Priit Lätti Lk 13: Lutheri kvartali mahulise planeeringu arhitektuurivõistluse võidutöö. Mihkel Tüür Lk 117: Kunda tsemendivabriku pudelahi. Foto: Eva Laarmann 2 Avariilistest või hävinemisohus olevatest 75 PRAKTILINE mälestistest. Kalev Uustalu 76 Rooplaat vanade hoonete taastamisel. 5 AASTA SÜNDMUS Priit Juurmann 6 Arheoloogilised uuringud Tallinna 79 Mõtteid projekteerimisest. Jaan Jõgi Vabaduse väljakul ja Ingeri bastionil. Villu Kadakas 81 AJALUGU 10 Salme muinaslaev. Marge Konsa 82 Muinsuskaitse ajalooline areng Eestis. 13 EHITISED Ülo Puustak 14 Eesti tööstuspärandi restaureerimine ja tulevik. 87 Lübecki linnaõigusest Balti eraseaduse Henry Kuningas, Artur Ümar jõustumiseni. Sigrid Keskküla 21 Heimtali tallideringi uus elu. Epp Alatalu 89 UURINGUD 23 Ringmüüri renoveerimine inseneri pilgu läbi. 90 Paide vanalinna linnaehituslik analüüs. Kalmer Kase Eva Laarmann 24 Alice ja Julius Kuperjanovi elukohast 93 Nõmme majade inventuur. Riin Alatalu Villa Margaretha ja Alice'i sviidini. Egle Tamm 96 Eesti 20. sajandi arhitektuuri programm. 26 Villa Margaretha seina- ja laemaalingute Välitööd Viljandi- ja Pärnumaal. Epp Lankots taastamine. Kadri Toom, Kristiina Ribelus 99 Eesti kirikutekstiilipärandist kolme eseme näitel. 27 Malvaste kabeli restaureerimine. Marju Raabe Juhan Kilumets, Siim Sooster 101 MAAILMAST 30 Haapsalu piiskopilinnuse heakorra- ja 102 Tükike Weimari vabariigi unistust: konserveerimistööd. Tõnis Padu Berliini modernsed asumid. Mait Väljas 32 Toompea endise arhiivihoone ja Landskrone 107 HARIDUS torni restaureerimine. Aleksandr Pantelejev 108 Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja 34 Paistku valgus sellest hariduse templist – restaureerimise osakonnas. Krista Laido vahekokkuvõtteid koolimajade restaureerimisest 110 Ehitiste restaureerimise eriala Tallinna Tallinnas. Oliver Orro Tehnikaülikooli Tartu Kolledžis. 41 Restaureeritud hoonetest lühidalt. Aime Ruus, Mart Meriste 47 KUNST 111 JURIIDIKA 48 Tallinna toomkiriku vapp-epitaafide 112 Omandiõiguse mõjust muinsuskaitsele. konserveerimine. Ene Tromp Sigrid Keskküla 51 Kunstigalerii kodutreppidel. Hariduse 13 elamu 114 Tallinna kesklinna miljööalade teemaplaneering. trepikoja laemaalide konserveerimisest. Olari Kärmas Hedi Rosma 117 KROONIKA JA TRÜKISED 54 Vene Kultuurikeskuse stalinistliku laemaali 118 Muinsuskaitsekuu 2008. Helle Solnask restaureerimine. Mare Tael 119 Renessanss muinsuskaitseliikumises – 56 Vatla mõisa kahhelahjud – kahekordne uus algus. Eesti Muinsuskaitse ümarlaua sünd ja esimesed Joosep Metslang, Artur Ümar toimetused. Anni Nool 58 Varnja vanausuliste palvela ikoonide 120 Eesti Arhitektuurimuuseumi näitused. restaureerimise saaga. Ülle Jukk Matis Rodin, Karin Hallas-Murula 61 Restaureeritud objektidest lühidalt. 121 Töö- ja lastelaagrite osa Harjumaa kalmistute 63 LEIUNURK korrastamisel. Ly Renter 69 ARHEOLOOGIA 122 2008. aasta parimad partnerid ja tööd. 70 Veealune kultuuripärand koodeksite käsitlustes. 124 Uued mälestised. Maili Roio 125 2008. aastal ilmunud raamatud. 72 Ülevaade Eesti arheoloogia eetikakoodeksist. 128 Meretagune asi – merepäästejaam Vilsandil. Marge Konsa, Liis Livin Leele Välja AVARIILISTEST VÕI HÄVINEMISOHUS OLEVATEST EHITUSMÄLESTISTEST Kalev Uustalu Kultuurimälestistena riikliku kaitse alla võetud objektidest Ehitusmälestistest moodustavad kandva osa arhitektuuri- on tavakodaniku jaoks kahtlemata kõige silmatorkavamad mälestised (5277 ehitist) ja 2008. aasta lõpus oli kultuuriväär- ehitusmälestised. Ilmselt on see üheks põhjuseks, miks selle tuste riikliku registri andmetel nendest 10,2% avariilised. mälestise liigiga seotud probleemid on ühiskonnas enim arut- Eri maakondades on registri andmetel olukord väga erinev. luse all olevad ja vast ka kõige valulisemad, võrreldes teiste (Vaata lisatud tabelit.) mälestise liikidega. Probleemide lähtekohaks võib pidada Kahjuks ei kajasta register objektiivselt olukorda kõikides seda, et ehitusmälestistega seotut näevad eri osalised erine- maakondades. Ohustatud arhitektuurimälestiste tabeli valiku valt. Mälestiste omanikel on oma vaatevinkel ja oma seisukoht tegemise üks kriteerium oli sissekanded registris ehk inspek- ehitusmälestiste hindamisel on arhitektuuriajaloolastel või teerimised ja see mõjutas ka saadud tulemust. Nii on näiteks spetsialistidel. Ka riigil, mis peab põhiseaduse-järgselt tagama Jõgevamaal, kus registri kohaselt on 20% arhitektuurimäles- eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade, on kaitse alla tistest avariilised, kõik mälestised inspekteeritud. Ida-Virumaal võetud hoonete suhtes oma arvamus ja tegutsemisskeem. on aga 54% arhitektuurimälestistest inspekteerimata ja siit Sõltuvalt ühe või teise mälestisega seotud probleemi asetu- tuleb tabelisse avariiliste mälestiste osakaalu madal näitaja sest ning aktuaalsusest on ehitusmälestiste kohta oma seisu- 4,7%. Samas on Ida-Virumaal inspekteerimata mälestise hul- kohad lisaks veel avalikkusel ning seda seiskohta kujundavad gas objekte (näiteks Jõhvi tuuleveski), mis võtaksid kindlasti meedia kaudu või meedia abil mitmed huvigrupid. Ei saa ka koha sisse ohustatud mälestiste nimekirjas. ära unustada aastatel 2006–2008 eriti jõuliselt ehitusmälestis- tega seotud probleemidesse sekkunud seltskonda, kes kannab ühisnimetajat – arendajad – ja kellega teineteisemõistmiseni jõudmine on olnud Muinsuskaitseametile äärmiselt raske ja kohati isegi võimatu. Avariiliste/ohustatud mälestiste osakaal riikliku kaitse all olevatest arhitektuurimälestistest seisuga detsember 2008 Arhitektuurimälestiste arv Maakond Neist avariilisi % Harjumaa 1271–9,3% Narva-Jõesuu kuursaal, silmapaistvaim maailmasõjaeelne ehitis Hiiumaa 318 – 6% Narva-Jõesuus, on olnud juba aastaid trööstitus seisukorras. Hoone, mille omanikud ei täida hoolduskohustust, on kasutamata ning amorti- Ida-Virumaa 234 – 4,7% seerunud. Kuursaal hõivab kindla koha avariiliste mälestiste nimekirjas. Jõgevamaa 217 – 20% Järvamaa 213 – 14% Läänemaa 244 – 12% Lääne-Virumaa 524 – 15,5% Põlvamaa 218 – 7,3% Pärnumaa 323 – 6,5% Raplamaa 245 – 12,6% Saaremaa 346 – 5,5% Tartumaa 440 – 7% Valgamaa 271 – 11,8% Viljandimaa 303 – 8,6% Võrumaa 109 – 12,8% Nurme 33 Narva-Jõesuus. Omaniku kindel soov on arhitektuurimäles- tise tunnustega hoone lammutada või äärmisel juhul teisaldada ja KOKKU 5277 – 10,2% selle asemele uus maja ehitada. Fotod: Madis Tuuder 2 AVARIILISTEST VÕI HÄVINEMISOHUS OLEVATEST EHITUSMÄLESTISTEST Ehitusmälestisele ei ole ohtlik mitte ainult avariiline sei- sund, vaid ka asukoht. Täiesti korras mälestis, mis asub kinnis- varaarendaja hinnangul perspektiivikal maa-alal, võib olla samaväärselt ohustatud kui mõni aukliku katuse ja lahtiste uste ning akendega kinnismälestis kusagil kõrvalejäetud pai- gas. Pehmemas vormis püüdlused saada lahti kinnisvaraaren- dust segavast mälestisest, on hankida ehitise seisundi kohta pseudoekspertiis, milles kirjeldatakse mälestist kui saatuslike varjatud vigadega objekti, mis kukub kohe ise kokku või mille päästmine on arutult kallis. Sellise näite võib tuua Tallinna Linna- halli kohta, mis asub arendaja jaoks ääretult magusal maa- alal. Vaatamata sellele, et hoone on piisavas korras, et täita funktsioone, milleks ta rajati, koostati hävitav hinnang hoone kommunikatsioonide kohta. Kommunikatsioonid on küll keh- vas seisukorras, kuid mitte sellises, nagu neid eksperthinnan- gus kirjeldati. Linnahalli kommunikatsioonide viletsa seisundi hinnang suunati meediasse ilmselt selleks, et valmistada ette avalikku arvamust ehitise võimalikuks lammutamiseks. Mee- dias loodi linnahallist pilt kui kohe kokkukukkuvast hoonest, vürtsitades seda kommentaaridega, mille kohaselt oleks ainu- õige samm hoone maapealt pühkimine ja sellele kohale uue ja kauni kvartali rajamine. Normaalne oleks olukord, kus ehitusmälestise kohta hin- nangut andes või temaga seotud probleeme lahates leiavad omanik, arhitektuuriajaloolane ja riik üksmeele. Kahjuks ei ole harvad juhud, kus eelpoolnimetatud osalised üritavad veda- da ehituspärandi vankrit moel, mis meenutab Krõlovi luige, vähi ja haugi valmi. Avariiline mälestis on selgelt määratletav ja silmaga nähtav objekt, mille seisukorrale hinnangut andes suudavad eri osalised ilmselt leida suures plaanis konsensuse. Kuid olukorra fikseerimisele järgnevas etapis, tegevuskava koostamisel, suunduvad omaniku, arhitektuuriajaloolase ja riigiesindaja mõtted paljudel juhtudel eri radadele. Omanik on üldjuhul huvitatud talle kuuluva ehitise avarii- lisuse likvideerimisest nii, et see tooks kaasa
Recommended publications
  • EEA Financial Mechanism STRATEGIC REPORT 2016

    EEA Financial Mechanism STRATEGIC REPORT 2016

    National Focal Point of Estonia EEA Financial Mechanism STRATEGIC REPORT 2016 Strategic Report on the implementation of the EEA Financial Mechanism 2009–2014 in Estonia Contents 1. EXECUTIVE SUMMARY ..................................................................................................... 3 2. ASSESSMENT OF THE EFFECT OF THE GRANTS.......................................................... 4 2.1 Cohesion ......................................................................................................................... 11 2.1.1 Environment and climate change .................................................................................. 11 2.1.2 Civil society .................................................................................................................. 13 2.1.3 Research and scholarships ............................................................................................ 15 2.1.4 Cultural heritage and diversity ...................................................................................... 17 2.1.5 Human and social development .................................................................................... 19 2.2 Bilateral relations ........................................................................................................... 23 3. REPORTING ON PROGRAMMES ..................................................................................... 25 3.1 Overview of Programme status ...................................................................................... 25 3.2
  • Über Den Küstenhandel Und Die Handelsfahrten Der Estnischen Bauern Im 17

    Über Den Küstenhandel Und Die Handelsfahrten Der Estnischen Bauern Im 17

    630 Arnold Soom Über den Küstenhandel und die Handelsfahrten der estnischen Bauern im 17. Jahrhundert von Arnold Soom In der vorgeschichtlichen Zeit und im früheren Mittelalter waren der Handel und die Handelsfahrten in den nordeuropäischen Ländern für jedermann frei, dem sich Möglichkeiten dazu boten und der Interesse da- für hatte. Später dagegen, als in diesem Gebiet bereits Handelsstädte ent- standen waren, wird es deutlich, daß die Kaufmannschaft den Handel als ihre bevorrechtigte wirtschaftliche Betätigung betrachtete. Alle bekannten Küstenhandel und Handelsjahrten estnischer Bauern im 17. Jh. 631 Handelsstädte an der Ostsee beschafften sich von den Herrschenden ent- sprechende Privilegien oder aber schlössen Bündnisse zum Schutz ihrer wirtschaftlichen Rechte und Ansprüche; unter diesen Zusammenschlüssen ist die Hanse allgemein: bekannt. Im 17. Jahrhundert hatte sich das Bild infolge des Monopolverlustes seitens der Hanse wohl in gewissem Maße verändert. Aber diese Tatsache als solche bedeutet keinesfalls, daß der Handel freizügiger geworden wäre; denn die Auffassung der Kaufmann- schaft der Seestädte von den Handelsvorrechten stimmte vollständig mit den Ansichten einer Reihe von Regierungen überein, welche die merkanti- listische Wirtschaftstheorie vertraten und die Kaufmannschaft unterstütz- ten. Sogar bei den als Zünfte organisierten städtischen Handwerkern traten nun die Monopolbestrefoungen in bezug auf das flache Land stärker hervor. Die Landbevölkerung, sowohl der Adel als auch die Bauern, erkannten jedoch eigentlich niemals
  • Hiiumaa 1 : 100

    Hiiumaa 1 : 100

    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
  • Kesknõmme LKA Eeskirja Seletuskiri

    Kesknõmme LKA Eeskirja Seletuskiri

    Vabariigi Valitsuse määruse „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva looduskaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning kaitseala välispiiri ja tsoneeringut ning vähendatakse metsavajakuid rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise esindatuse tagamiseks. Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Kehila, Sepise ja Veeremäe külas. Kesknõmme looduskaitsealale jääv Sepise jugapuu võeti üksikelemendina kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 „Rändrahnude, kivikülvide ja põlispuude nimekirja kinnitamine”. Osa praegusest kaitsealast võeti kaitse alla Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsusega nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis”, kui kaitse alla võeti „Tuhkpihlaka ja jugapuu kasvukoht”. Ajakohastamisele kuuluv kaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 11. augusti 2005. a määrusega nr 207 „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord
  • City Break 100 Free Offers & Discounts for Exploring Tallinn!

    City Break 100 Free Offers & Discounts for Exploring Tallinn!

    City Break 100 free offers & discounts for exploring Tallinn! Tallinn Card is your all-in-one ticket to the very best the city has to offer. Accepted in 100 locations, the card presents a simple, cost-effective way to explore Tallinn on your own, choosing the sights that interest you most. Tips to save money with Tallinn Card Sample visits with Normal 48 h 48 h Tallinn Card Adult Tallinn Price Card 48-hour Tallinn Card - €32 FREE 1st Day • Admission to 40 top city attractions, including: Sightseeing tour € 20 € 0 – Museums Seaplane Harbour (Lennusadam) € 10 € 0 – Churches, towers and town wall – Tallinn Zoo and Tallinn Botanic Garden Kiek in de Kök and Bastion Tunnels € 8,30 € 0 – Tallinn TV Tower and Seaplane Harbour National Opera Estonia -15% € 18 € 15,30 (Lennusadam) • Unlimited use of public transport 2nd Day • One city sightseeing tour of your choice Tallinn TV Tower € 7 € 0 • Ice skating in Old Town • Bicycle and boat rental Estonian Open Air Museum with free audioguide € 15,59 € 0 • Bowling or billiards Tallinn Zoo € 5,80 € 0 • Entrance to one of Tallinn’s most popular Public transport (Day card) € 3 € 0 nightclubs • All-inclusive guidebook with city maps Bowling € 18 € 0 Total cost € 105,69 € 47,30 DISCOUNTS ON *Additional discounts in restaurants, cafés and shops plus 130-page Tallinn Card guidebook • Sightseeing tours in Tallinn and on Tallinn Bay • Day trips to Lahemaa National Park, The Tallinn Card is sold at: the Tallinn Tourist Information Centre Naissaare and Prangli islands (Niguliste 2), hotels, the airport, the railway station, on Tallinn-Moscow • Food and drink in restaurants, bars and cafés and Tallinn-St.
  • V Ä I N a M E

    V Ä I N a M E

    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!

    MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!

    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5

    Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5

    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
  • Teataja Nr 1 2011

    Teataja Nr 1 2011

    Kõrgessaare Valla NR. 2 2011 TEATAJA Omavalitsuse infoleht REEDE 18 . VEEBRUAR 2011 ILMUB KORD KUUS *** TASUTA Valla preemia 2011 postuumselt Olev Valgule Kõrgessaare Vallavalitsuse korraldusega määrati Neljapäeval, 24. veebruaril algusega 13.00 2011. aasta valla preemia postuumselt Olev Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses Valgule. Valla preemia kandidaatideks esitati: EESTI VABARIIGI 93. aastapäeva Artur Valk esitas valla preemia kandidaadiks Olev Valgu. KONTSERT-AKTUS Ei möödu päevagi, kus me ei tunneks puudust Olevi tööalastest oskustest, olgu siis tegemist Esinevad Kõrgessaare valla isetegevuslased. Kontserdile järgneb vallavolikogu kütte-, elektri-, helitehnika või muu sellise esimehe ja vallavanema vastuvõtt. temaatikaga. Sageli on tõesti tunne, et on Oodatud on k õik vallakodanikud asendamatuid. Lisaks oma põhitööle oli Olevil üks armastus ja hobi – selleks oli Kõrgessaare valla erinevate kultuuri- ja spordiürituste muusika ja helipoole SÜNDIS UUS 6.märtsil toimuvad korraldamine. Neid toimetamisi oli aastate jooksul VALLAKODANIK tõesti palju, alates Jaaniõhtutest kuni Vabariigi Riigikogu valimised aastapäeva aktusteni, lisaks erinevad MIRJAM AUL spordivõistlused, kus tuli helindamine korraldada Kõrgessaare Vallavalitsuse määrus 6.jaanuar vägagi ekstreemsetes tingimustes (... nii tuules, 2011 nr 1. AVE -LY ARON kui vihmas, nii lõõskava päikese all, kui ka talvises § 1. Moodustada Kõrgessaare valla territooriumil 1 külmas). valimisjaoskond – Kõrgessaare valimisjaoskond nr Paljude aastate jooksul oli Olev abiliseks 1. ÕNNITLEME VEEBRUARIKUU
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M Hiiumaa@Visitestonia.Com Naks

    Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks

    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
  • Bridge Over the Rainbow: Animal Burials and Animal

    Bridge Over the Rainbow: Animal Burials and Animal

    https://doi.org/10.7592/Sator.2017.18.12 241 Bridge Over the Rainbow. Animal Burials and Animal Cemeteries in Post-Socialist Estonia Marju Kõivupuu Centre of Culture and Landsape, the School of Humanities, Tallinn University [email protected] Ritual burials for animals have been practiced both ancient advanced cultures (like Egypt) and prehistoric peoples. As a factor accom- panying the Industrial Revolution at the end of the 19th century, cemeteries for pets began to appear in the vicinity of bigger cities, and pet culture as a whole formed a separate economic branch. In industrial society the topic of pets became so important that in 1978 Errol Morris produced his widely acclaimed documentary Gates of Heaven, which focused on the business of animal burials. This article reviews the change in animal burial practices, focusing on the practices found in post-socialist Estonia, where the phenom- enon is rather new because of various socio-cultural reasons. As a result of this newness, the phenomenon is causing opposing opinions in society. Key words: Death culture; anthropomorphism; pet culture; pet cemeteries; popular religion. Introduction The best place to bury a good dog is in the heart of her master. – Anonymous Animals have their own culture, history and ethnology, and animals have been an important part of human culture for thousands of years (Premack & Premack 2002: 350–351). Animal history and culture as a subject of study in ethnology (i.e. the relationship of people and animals through the ages, values, qualities and meanings ascribed to animals) are human-mediated and constructed. Every generation has had its own point of view of animals as crea- tures who do not have all that we have as humans, such as language, consciousness, intellect and morality.