Osavalla Uudised Kaunis Kevad on Käes Ja Suvi Juba Lehvitab Akna Taga

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Osavalla Uudised Kaunis Kevad on Käes Ja Suvi Juba Lehvitab Akna Taga Nr. 90/5 Kihelkonna infoleht Mai 2021 Osavalla uudised Kaunis kevad on käes ja suvi juba lehvitab akna taga. Enne suveplaanide tegemist tasub siiski võtta hetk aega ja vaadata, mida kõike toredat on tehtud aasta jooksul. Mõeldes eelmise aasta suvele, siis kindlasti paljudel meenub esmalt Mihkli talumuuseumi õuel toimunud August Mälgu suvelavastus „Õitsev meri“, mis tõi Kuressaare Teatri vahendusel meie küla õuele mitmed suured näitlejad, kelle Kihelkonna poeski nägemine juba kahinat tekitas. Nüüdseks juba teame, et teatritükk ei jätnud kustumatut muljet vaid meile endile, vaid on pärjatud ka erinevate auhindade ja tunnustustega. Kriitikud kiitsid ka etenduse muusikalist lahendust, mille täitis Kihelkonna segakoor. Loodame, et seesuguseid koostööprojekte tuleb veelgi. Sügisel kutsus Kihelkonna päästekomando avatud uste päeval kõiki külla ja toredat uudistamist jätkus nii suurtele kui väikes- tele. Selgus, et lisaks tulekahjude kustutamisele oskavad sealsed tublid mehed ka imehäid pannkooke teha. Enne järjekordseid koroonapiiranguid jõudsid rahvamajas tegutsevad ringid alustada huvitegevusega, tähistati üheskoos muusikapäeva ja toimus tsirkuse-teemaline stiilipidu. Pimedama aja saabudes mõeldi ohutusele ja helkurikõnnil sai taas ehitud kooli juures helkuripuu. Kui värvilised lehed puudelt langesid, paistis, nagu ka kirikutorn oleks raagu läinud - Kihelkonna kiriku punase tornikiivri ümber kõrgusid hallid tellingud ja kiriku tipust toodi STIILIPIDU: Kirev segakoori tsirkusetrupp. alla tornikukk ja -kuul. Tellingud on seal tänaseni, kuid kevade tärgates hakkas ka torni katus aina rohkem uut värvi andma. Suvel, tööde lõppedes, kui kullatud muna ja kukk tagasi torni tippu viiakse, algab Kihelkonna kiriku uus õitsemise aeg. Säravam ja uhkem, kui kunagi varem. Seda, et rahvas tuleb toredate ideedega kaasa, näitas Lümanda ja Kihelkonna ühine e-jõululaat, kus sai enda toodangut osta-müüa interneti vahendusel. Kuna laat oli menukas, korrati seda ka vabariigi aastapäeval, et katta pidulaud parimate kohalike paladega. 2021. aasta algas imelise talvega. Suusarajad olid mitmel pool sisse sõidetud ja uisuplatsegi oli mitu. Kelgutajaid rõõmustas kooli hoolekogu eestvedamisel tehtud valgustusega kooli kelgumägi, kus peeti maha ka tore vastlatrall. Vabariigi aastapäev tuli rõõmusõnumiga, mil kuulutati Saaremaa aasta inimeseks Dagmar Põld, kes ettevõtjana OÜ Külakaubad on juba aastakümneid autolavkaga külast külla sõites teinud tänuväärset tööd ja varustanud toidukraamiga nii Kihelkonna, Mustjala kui Kärla piirkonna inimesi. Et märgata ja meeles pidada meditsiinitöötajaid, kutsuti Hea Tee Teeb Head aktsiooniga üle Saare maakonna annetama teetaimi kodustest varudest. Kogutud taimed pakiti väikestesse kottidesse ja lisati juurde meepurgike. Ka Kihelkonna osavalla elanikud panustasid omaltpoolt lausa mitmesaja kingi tegemisse, mis viidi üle Eesti EMO ja COVID-19 osakonna töötajatele. Sel kevadel said mitmed külad endale ametlikud külavanemad. Valiti uusi tegusaid inimesi eest vedama ja tagant lükkama oma kandi asju või kinnitati ametlikult ametisse juba toimivad kohaliku elu edendajad. Kihelkonna alevik valis endale alevikuvanema – tubli mees Priit Kessel tuleb järjest lagedale ideedega, kuidas saaks alevikku turvalise- maks, ilusamaks ja paremaks paigaks muuta. PAPISSAARE: Sadam uuenduskuuri ja laienduse järel. Kihelkondlane Nr. 90/5 Mai 2021 lk. 2 Tagamõisa kandi 10 küla (Kalmu, Kuralase, Kurevere, Kõruse, Lätiniidi, Sepise, Tagamõisa, Tammese, Vaigu, Vaigu-Rannaküla) kinnitasid külavanema ülesandeid täitma seal juba varasemalt toimetanud ja külasid ühendanud Tagamõisa MTÜ, mille tulihingeline eestvedaja on Tiina Ojala. Uutest tegijatest sai Tohku külavanemaks Romet Algo ja Kehilas Epp Alatalu. Undvas kogus enim hääli Diego Kruusik ja külavanema asetäitjaks valiti Anneli Teppo-Toost. Varasemast Saaremaa vallavalitsuse poolt kinnitatud külavanemad: Veeremäe - Andres Lember, Üru - Kaire Nellis, Kõõru - Tiiu Poopuu ja Pidula - Kersti Vaga. Jõudu, jaksu ja häid ideid kõigile külavanematele! Kõik külad, kes seda uhket nimekirja lugedes mõtlevad nüüd, et tahaks ka selles loetelus olla, kutsuge koosolek kokku ja valige endalegi külavanem. Valla kodulehelt ja teenuskeskusest saab külavanema valimise ja külaraha kohta täpsemat infot. Kevadine uus hingamine on värskemat ilmet toonud ka ale- visse. Kool ja lasteaed said tublide kätepaaride toel uued sildid ja koolimaja võimlapoolsel seinal ilutseb suur ja uhke Kihelkonna kooli logo. Aleviku keskel, lipuplatsil, on koha leidnud vana kalapaat, mis ei kanna enam mehi ja kalu, vaid hoopis lilli kõigi möödujate rõõmuks. Alevikuvanem Priidul on veel teisigi ideid, mida järjest Kihelkonnal teha. Kes teab, ehk saab ka Coop kaupluse üks külg varsti uue ja värskema väljanägemise. Kogu lipuplatsile kenama haljastuse loomiseks on pöördutud valla maastikuarhitekti poole. Suvi on tulemas ja vaadates Kihelkonna osavallas ringi, siis paistab, et tuleb tore aeg. Mereääres saab igal pool ilusat ilma nautida, kuid meele teevad eriti rõõmsaks lausa kaks uut ja uhket sadamat: üks Papissaares ja teine päris alevi külje all Abajas. Papissaare sadama kai on saanud kaasaegse valgus- tuse, elektri- ja veevõtukoha ning silduda saavad seal paadid ja tulevikus ka jahid. Lähitulevikus ehitatakse sinna ka erinevate võimalustega sadamahoone. Ka Vilsandil uuendati Vikati sadamat ja raskete mereolude ajal saarega ühenduse pidamiseks soetas vald uue hõljuki. Abaja sadam ja puhkeala pakub toredat tegevust nii suurtele kui väikestele. Nüüd on ka alevi inimestel vaid jalutuskäigu kaugusel liivarand, kus kõrval pisematele mänguplats kiikede ja liivakastiga. Kuuldavasti on nii mõnigi mees endalegi paadi soetanud, sest eks uus ja ilus sadam paneb mõtte liikuma – mis siit viga merele minna! Abaja sadama ja puhkeala valmimisel ja kauni ilme loomisel on vabast tahtest kaasa aidanud talgutel väga paljud tublid inimesed. See teeb südame soojaks ja tõestab, et meil on tugev ja kokkuhoidev kogukond. Eriline tänu loomulikult Abaja Puhkeala MTÜ tublidele meestele, kes on nii hingega asja juures, et isegi unes vist Abajast sonivad. Ilma teieta seda ei oleks sündinud! Aitäh, Taavi-Aadu Ait, Raido Laht, Hannes Bõstrov, Tõnis Tasane! Avastamist ja mõnusat tegevust jagub mujalegi. Tammese külas on Anni Turismitalu õuel puhumas uued tuuled, nimelt avas äsja Rando Raiga eestvedamisel uksed tänavatoidugurmee Anni Grill & BBQ. Kui burgerid, krevetid ja krõbedad kanatiivad ajavad suu vett jooksma, tasub kindlasti Tammese külla sisse põigata. Kallaste külas on Pidula wakepark (veelaua kaablipark) enda tegevust laiendanud ja külastajaid ootab nüüd lausa kaks rada. Kellele veelauaga sõitmine tundub liialt ekstreemne, võib rannal peesitada ja juba varsti ka lastega veepealsel seiklus- linnakul lustida. Kõige väiksemaid külastajaid ootavad suvel suured täispuhutavad batuudid. Ka sealt ei pea tühja kõhuga lahkuma, kiviahju pitsa ja burger pakuvad kosutust. Endistest kalakasvatuse tiikidest on saanud Janet ja Mati Väärtnõu juhtimisel kogu pere vabaaja- ja veespordikeskus. Külade arengut soodustavad ka investeeringud teedele. Toetuste said Lagenõmme kruusakarjääri tee rekonstru- eerimine 70 000 euro ja Papissaare tee rekonstrueerimine 1 000 000 euro ulatuses. Valla eelarvest saavad muskatte Onni-Abula tee, Kallaste, Undva ja Vedruka külatee, lõik Abula külateest, lõik Merise-Kalasma teest. Korduspindamine tuleb Kiriku ja Oja tänaval ning kruuskatte ehitus Läägi, Kalmu, Kuralase, Tohku, Kurevere ja Kõruse külades. Õhtud on juba valged ja ilmad lähevad järjest ilusamaks. On aeg leida uusi tutvusi (2020 aastaga lisandus Kihelkonna osavalda lausa 59 uut inimest) ja avastada kodulähedasi imelisi paiku. Nii vanu tuttavaid looduskauneid kohti ja vaatamisväärsusi kui ka uusi ja põnevaid arendatud paiku. Kaunist suve! Eva-Maria Kaerma Kihelkonna teenuskeskuse infospetsialist Kihelkondlane Nr. 90/5 Mai 2021 lk. 3 Abaja sadam ja puhkeala See suvi tuleb Kihelkonna inimestele teisiti - Abaja sadam ja puhkeala on valmis saanud. On tehtud juba paadisõite ja lapsed on ranna omaks võtnud, esimesed suplusedki tehtud. Kihelkonna on nüüd taas merele avatud. Abaja sadam mängib suurt rolli Kihelkonna ajaloos. Legendi järgi oli just Abaja laht see koht, kuhu soodsa asukoha tõttu kogunesid Saaremaa viikingilaevad, et minna röövretkele Sigtunasse. Laht on suure mere eest kaitstud ja kindel tormivari. Lahes said laevad oodata soodsaid meretingimusi, et siis suund Sigtuna peale võtta. Sigtuna sai “paganate” poolt hävitatud ja Sigtunast väravad ära toodud. Ka praegusel hetkel seisab Abaja sadamas sümboolselt saarlaste viikingilaev Hüljes ja juba juuni alguses liitub sellega mõneks ajaks Pirita Vaba Aja keskuse Hõbelind. 13. sajandil võtsid selle kasutusele juba nn pealetungijad. Sadamakohad jagati võrdselt Riia linna, Mõõgavendade ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Soodsa sadamakoha tõttu tekkis kunagine Kihelkonna asula. Abaja sadam oli värav Saaremaale, kus liikusid võõramaised kaupmehed ja käsitöölised. Tänu sadamale valiti 13. sajandil kiriku ehitamise asukohaks Kihelkonna. Vast valminud Abaja sadama ehitamise esimesed plaanid olid juba Kihelkonna valla ajal, kuid reaalsuses algas arendamine 2020. aasta alguses, kui talgukorras paigaldati truup ujumiskoha teele ning puhastati kunagine veevõtu- kanal ja sinna seati üles ujuvkai. Õige pea pärast seda andis Saaremaa vald MTÜle juba ka hoonestusõiguse piirkonna arendamiseks. 2020 sügisel esitati projekt Saarte Kalandusse, kust õnnestus saada positiivne vastus. 2021 aasta alguses sai BauEst OÜga lepingud allkirjastatud ja algas Abaja sadama
Recommended publications
  • Konrad Mägi 9
    SISUKORD CONTENT 7 EESSÕNA 39 KONRAD MÄGI 9 9 FOREWORD 89 ADO VABBE 103 NIKOLAI TRIIK 13 TRADITSIOONI 117 ANTS LAIKMAA SÜNNIKOHT 136 PAUL BURMAN 25 THE BIRTHPLACE OF 144 HERBERT LUKK A TRADITION 151 ALEKSANDER VARDI 158 VILLEM ORMISSON 165 ENDEL KÕKS 178 JOHANNES VÕERAHANSU 182 KARL PÄRSIMÄGI 189 KAAREL LIIMAND 193 LEPO MIKKO 206 EERIK HAAMER 219 RICHARD UUTMAA 233 AMANDUS ADAMSON 237 ANTON STARKOPF Head tartlased, Lõuna-Eesti väljas on 16 tema tööd eri loominguperioodidest. 11 rahvas ja kõik Eesti kunstisõbrad! Kokku on näitusel eksponeeritud 57 maali ja 3 skulptuuri 17 kunstnikult. Mul on olnud ammusest ajast soov ja unistus teha oma kunstikollektsiooni näitus Tartu Tänan väga meeldiva koostöö eest Tartu linnapead Kunstimuuseumis. On ju eesti maalikunsti sünd 20. Urmas Klaasi ja Tartu linnavalitsust, Signe Kivi, sajandi alguses olnud olulisel määral seotud Tartuga Hanna-Liis Konti, Jaanika Kuznetsovat ja Tartu ja minu kunstikogu tuumiku moodustavadki sellest Kunstimuuseumi kollektiivi. Samuti kuulub tänu perioodist ehk eesti kunsti kuldajast pärinevad tööd. meie meeskonnale: näituse kuraatorile Eero Epnerile, kujundajale Tõnis Saadojale, graafilisele Tartuga on seotud mitmed meie kunsti suurkujud, disainerile Tiit Jürnale, meediaspetsialistile Marika eesotsas Konrad Mägiga. See näitus on Reinolile ja Inspiredi meeskonnale, keeletoimetajale pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile ning Ester Kangurile, tõlkijale Peeter Tammistole ning Konrad Mägi 140. sünniaastapäeva tähistamisele. koordinaatorile Maris Kunilale. Suurim tänu kõigile, kes näituse õnnestumisele kaasa on aidanud! Näituse kuraator Eero Epner on samuti Tartus sündinud ja kasvanud ning lõpetanud Meeldivaid kunstielamusi soovides kunstiajaloolasena Tartu Ülikooli. Tema Enn Kunila nägemuseks on selle näitusega rõhutada Tartu tähtsust eesti kunsti sünniloos. Sellest mõttest tekkiski näituse pealkiri: „Traditsiooni sünd“.
    [Show full text]
  • Kesknõmme LKA Eeskirja Seletuskiri
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva looduskaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning kaitseala välispiiri ja tsoneeringut ning vähendatakse metsavajakuid rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise esindatuse tagamiseks. Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Kehila, Sepise ja Veeremäe külas. Kesknõmme looduskaitsealale jääv Sepise jugapuu võeti üksikelemendina kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 „Rändrahnude, kivikülvide ja põlispuude nimekirja kinnitamine”. Osa praegusest kaitsealast võeti kaitse alla Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsusega nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis”, kui kaitse alla võeti „Tuhkpihlaka ja jugapuu kasvukoht”. Ajakohastamisele kuuluv kaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 11. augusti 2005. a määrusega nr 207 „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord
    [Show full text]
  • City Break 100 Free Offers & Discounts for Exploring Tallinn!
    City Break 100 free offers & discounts for exploring Tallinn! Tallinn Card is your all-in-one ticket to the very best the city has to offer. Accepted in 100 locations, the card presents a simple, cost-effective way to explore Tallinn on your own, choosing the sights that interest you most. Tips to save money with Tallinn Card Sample visits with Normal 48 h 48 h Tallinn Card Adult Tallinn Price Card 48-hour Tallinn Card - €32 FREE 1st Day • Admission to 40 top city attractions, including: Sightseeing tour € 20 € 0 – Museums Seaplane Harbour (Lennusadam) € 10 € 0 – Churches, towers and town wall – Tallinn Zoo and Tallinn Botanic Garden Kiek in de Kök and Bastion Tunnels € 8,30 € 0 – Tallinn TV Tower and Seaplane Harbour National Opera Estonia -15% € 18 € 15,30 (Lennusadam) • Unlimited use of public transport 2nd Day • One city sightseeing tour of your choice Tallinn TV Tower € 7 € 0 • Ice skating in Old Town • Bicycle and boat rental Estonian Open Air Museum with free audioguide € 15,59 € 0 • Bowling or billiards Tallinn Zoo € 5,80 € 0 • Entrance to one of Tallinn’s most popular Public transport (Day card) € 3 € 0 nightclubs • All-inclusive guidebook with city maps Bowling € 18 € 0 Total cost € 105,69 € 47,30 DISCOUNTS ON *Additional discounts in restaurants, cafés and shops plus 130-page Tallinn Card guidebook • Sightseeing tours in Tallinn and on Tallinn Bay • Day trips to Lahemaa National Park, The Tallinn Card is sold at: the Tallinn Tourist Information Centre Naissaare and Prangli islands (Niguliste 2), hotels, the airport, the railway station, on Tallinn-Moscow • Food and drink in restaurants, bars and cafés and Tallinn-St.
    [Show full text]
  • Hydrodynamical and Geological Investigations of Possible Deep Harbour Sites in North-Western Saaremaa Island: Overview and Conclusions
    Proc. Estonian Acad. Sci. Eng., 2001, 7, 2, 85–98 HYDRODYNAMICAL AND GEOLOGICAL INVESTIGATIONS OF POSSIBLE DEEP HARBOUR SITES IN NORTH-WESTERN SAAREMAA ISLAND: OVERVIEW AND CONCLUSIONS Jüri ELKENa, Jüri KASKb, Tarmo KÕUTSa, Uno LIIVc, Rein PERENSb, and Tarmo SOOMEREa a Estonian Marine Institute, Paldiski mnt. 1, 10317 Tallinn, Estonia; [email protected] b Estonian Geological Survey, Kadaka tee 82, 12618 Tallinn, Estonia c Corson Consulting, Akadeemia tee 21 B413, 12618 Tallinn, Estonia Received 5 April 2001 Abstract. Saaremaa is the largest Estonian island located to the west of Estonian mainland. A new deep harbour, need for which is stated in the Saaremaa County development plan, is possible only in the north-western part of the island that is environmentally sensitive and belongs partly to the area of Vilsandi National Park. This part of the island is known as wintering area of Steller’s Eider and the sanctuary for seals. Environmental impact assessment of the harbour site selection indicated environmental risks at all the considered sites. Discussion of the assessment results led to additional hydrodynamical and geological investigations of the three harbour location alternatives on the Tagamõisa Peninsula: Undva (Uudepanga Bay), Suuriku-Kuriku (entrance of Tagalaht Bay), and Vaigu (central part of Tagalaht Bay). The investigations contained geological and hydrographic field work and modelling of currents and waves. The results revealed that due to dominating cyclonic circulation and small current speeds in the Uudepanga Bay, the risk of oil pollution from the Undva harbour to nearby Vilsandi National Park is rather low. The risk of polluting Steller’s Eider wintering area in the north from the harbour site is somewhat higher, but still small.
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Keelia Kirjandus Sisukord
    ISSN 0131—1441 2. I0()2 KEELIA KIRJANDUS SISUKORD J. Lotman. Tehniline progress kui kultuurilooline probleem 65 M. Kallasmaa. Variatsioon ühe legendi teemal . 71 E. Aaver, H. Laanekask. Mart Lepik tekstikriitikuna 78 Ü. Tõnts. Klassik või baptist? Meeldetuletusi «Lea» puhul 90 Intervjuu filoloogiakandidaat Valve Põlmaga . 97 MISTSELLE I. Saks. Schmuulid Bremenis ja mujal .... 99 A. Loun. Meeltesse sisendus kinnitus ... Näiteid «-tule­ tiste kasutamisest 100 CETERUM CENSEO V. Luik. Kogemus liitjana ja lahtitajana 103 MEMUAARE G. Ränk. Uurimisretked vadja küladesse 1942 ja 1943 104 TÄHTPÄEVI Ü. Tedre. Gustav Ränk 90 106 KOLLEEGIUM: I. liiste, E. Jansen, RAAMATUID R. Kull, V. Pall, R. Parve, H. Peep, H. Rätsep, T. Seilenthal, K. Hellerma. Vait, irvitaja! 108 A. Tamm, Ü. Tedre, A. Põldmäe. Kruusvall. Krakelüür. Miniplastika . 109 U. Uibo, J. Undusk, T.-R. Viitso, A. Vinkel. P. Kruuspere. Kurvastavaid vajakajäämisi üldpildis 111 H. Neetar. Vadja suurteos hakkas ilmuma . 118 TOIMETUS: RINGVAADE A. Tamm P. Olesk. Töö ja kokkuvõte teistele 121 (peatoimetaja), E. Teder. Viljandi raamatupäevad 122 E. Ross O. Kruus. Karl Ristikivi sünniaastapäeva tähistamisest 123 (tegevtoimetaja), V. Klaus, M. Meri, M. Raadik, H. Kaal, I. Siil, K. Ven- P. Lias de, M.-A. Remmel, M. Margus. Emakeele Seltsis . 127 (kirjandusteooria ja -kriitika osakonna toimetaja), H. Vihma. Kanada Soome-Ugri Assotsiatsiooni kon verents 27 H. Niit (kirjandusajaloo ja rahva­ luule osakonna toimetaja), Kaanel: Erik Haamer. Kalevipoeg Soome sepa juures V. Klaus (süsi, 1952). (keeleteaduse osakonna toimetaja), 1. Pärnapuu (toimetaja). Toimetuse aadress: 200 106 Tallinn. Roosikrantsi 6. Telefonid 449-228, 449-126. Laduda antud 18. XII 1991. Trükkida antud 30. I 1992. Trükiarv 2020. Tellimus nr.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Vilsandi Rahvuspargi Ehituspärandi, Asustusstruktuuri Ja Maastike Kultuuriväärtuste Alusuuring Kihelkonna Vald, Lääne‐Saare Vald Saaremaa
    Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring Kihelkonna vald, Lääne‐Saare vald Saaremaa Lõpparuanne 19.01.2017 Töö nr: 1560MT1 Tartu 2015‐2017 1560MT1 Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring Tellija: Keskkonnaamet Projekti juht: Mart Hiob, PhD Arhitekt: Lilian Hansar, PhD Etnoloog: Rasmus Kask, MSc (SA Eesti Vabaõhumuuseumi Maa‐arhitektuuri keskus) Maastikuarhitekt: Sulev Nurme, MSc Maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Esilehel: Vilsandi päästejaam ja tuletorn. Allikas: Eesti Meremuuseum MM F 806/19. Artes Terrae / AB Artes Terrae Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring 1560MT1 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................... 11 2. Metoodika ..................................................................................................................................... 15 2.1. Töö ülesehitus ........................................................................................................................ 15 2.2. Arhiiviallikad, asustuse ülevaade, muud allikad .................................................................... 17 2.3. Inventeerimine ....................................................................................................................... 30 2.4. Elanike ja omanike küsitlemine ............................................................................................
    [Show full text]
  • Saare Maakonnaplaneering Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Töö number 2015-0212 Tellija Saare Maavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 9.11.2016 Saare maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. HEAKSKIIDETUD 28.11.2016 Saare maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Heakskiidetud 28.11.2016 Versioon 3 [Heakskiidetud] Kuupäev 9.11.2016 Koostanud: Veronika Verš, Kristiina Ehapalu, Raimo Pajula, Esta Rahno Kontrollinud: Saare Maavalitsus Projekti nr 2015-0212 Esikaane foto: Skepast&Puhkim OÜ (Lalli küla, Muhu vald, juuni 2016) SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 63 Saare maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Heakskiidetud 28.11.2016 Sisukord 1. ARUANDE SISU KOKKUVÕTE ............................................................................. 4 2. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 9 3. SAARE MAAKONNA RUUMILISE ARENGU EESMÄRK JA PÕHIMÕTTED .............. 10 4. HINNANG EELDATAVA MÕJU KOHTA ............................................................... 11 4.1. Maakonnaplaneeringu ülesanded, mõjuala suurus ja kirjeldus .................................. 11 4.2. Maakonnaplaneeringu seos teiste strateegliste planeerimisdokumentidega ................ 11 4.3. Hindamise aluseks olevad nõuded ja põhimõtted .................................................... 11 4.4.
    [Show full text]
  • 3.17. Rahvuspargi Lääne‐Saaremaa Osa Võrdlus
    Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring 1560MT1 3.17. Rahvuspargi Lääne‐Saaremaa osa võrdlus 3.17.1. Sissejuhatus Iga küla juures väljatoodud üksikandmetest ei elanike küsitlusest esitatud järgnevalt kogu ala piisa rahvuspargi kui terviku hindamiseks. võrdlev analüüs. Iga üksikküla puudutavad Seepärast on parema ülevaate saamiseks andmed on eelpool antud vastavas Vilsandi rahvuspargi Lääne‐Saaremaale jäävast külakirjelduses. hoonestusest, ilmekatest pärandkooslustest ja 3.17.2. Hoonestuse analüüs Hoonestuse iseloomustus ja väärtused pärinevad alles 20. saj algusest (1930ndad), siis on raske tuvastada vanimate säilinud hoonete Vilsandi rahvuspargi Lääne‐Saaremaa külade täpsemat ehitamise aega. Vanimad säilinud hoonete iseloomustus ja väärtused on esitatud palkehitised pärinevad tõenäoliselt 19. saj vanuse ja arhitektuurse lahenduse järgi keskpaigast ja lõpust ning 20. saj algusest, need järgmiselt: võivad olla säilinud ka hilisemate ümberehitiste 1. vanemad palkhooned ja muud ehitised (19. kehandis. saj II pool – 20. saj algus); Kuna külades on taolisi tüüpilisi talurahva 2. lahuselamud (19. saj lõpp – 20. saj I pool); arhitektuuri esindavaid palkmaju võrdlemisi 3. uued hooned (20. saj lõpp – 21. saj algus). vähe säilinud, on neist autentsemad hinnatud väga väärtuslikeks (VV) ja väärtuslikeks (V). Külade hoonestuse vanuse hindamise aluseks Need haruldased hooned vajaksid säilitamist on olnud ajalooliste kaartide ning võimalusel taastamist. lokaliseerimisjoonised ja väline vaatlus (ehituskonstruktsioonid
    [Show full text]
  • Põrgu Võid Leida Ka Eestimaa Metsast Lk 12–13
    Põrgu võid leida ka Eestimaa metsast lk 12–13 Nädalalõpulisa nr 20 (318 ) 20. mai 2005 moodsad ajad 2 Äripäeva nädalalõpulisa 20. mai 2005 toimetaja Erik Prozes, tel 667 0256, e-post [email protected] purskkaev www.olympic-casino.net R 20.05 kl 20.05 Ansambel Toping James Bondi pidu! Kreutzwaldi 23, Tallinn tel 1677 Vabal päeval raske jalaga rallipiloot, töö ajal Põhja-Tallinna vanem. Sirje Potisepp ava- mas õhtumiitingut. 9lVLQXGVLOPDG NRQWVHQWUHHUXPLVKlLUHGMD YDLPVHW||Y}LPH ODQJXV 3UREOHHPVYHQHVLJDSlHYDJD 3DOMXGLQLPHVHGNHVYHHGDYDGSLNNLWXQ GHDUYXWLWDJDY}LLVWXYDGSDOMXDXWRURROLV HULWLSLPHGDODMDONDQQDWDYDGQlJHPLV SUREOHHPLGHDOO6HHPXUHROLND5REHU WLOVXXUHDUYXWL¿UPDSHDGLUHNWRULO 6LOPDGKDNNDVLG WDNLVWDPDPXHGXNXVW -XKLQ HGXNDW DUYXWL¿UPDW MD LJD PX YDLPQHYRUPRQWDJDVLMDPDW}HVWLROHQ W||SlHYRQWlLVWlKWVDLGNRKWXPLVLHUL UDKXOHWSURRYLVLQQHLG0DSROHHQDP QHYDWHLQLPHVWHJD7DKDQN}LJLVLOPLV VXJXJLYlVLQXG0XOSROHPLQJHLGSURE YlOMDQlKDSRVLWLLYQHHGXNDVMDHQHU OHHPHDXWRMXKWLPLVHJDSLPHGDVMDPX JLOLQH.XLGROLQW||SlHYDO}SXVUDPS QlJHPLQH RQ SDUDQHQXG NXLJL W||WDQ YlVLQXGMDPXOROLUDVNXVLNRQWVHQWUHH LNNDJL SDOMX DUYXWL WDJD 1G VXXGDQ UXPLVHJD7XQGVLQHWPDHLVXXGDROOD MlOOHJLRPDW||GQDXWLGDROODHQHUJLOLQH WDVHPHO QLQJSRVLWLLYQHNRJXSlHYDMRRNVXO%OXH 3lUDVW SLNNL DUYXWL WDJD YHHGHWXG %HUU\ WDEOHWLG RQ DLGDQXG SDUDQGDGD W||SlHYLYDOXWDVLGPXVLOPDGMDPXOROL PXQlJHPLVWMDYDLPVHWWHRY}LPHW SUREOHHPHSLPHGDVQlJHPLVHJD.RMX V}LWHVWXQGVLQHWYDVWXV}LWYDWHDXWRGH WXOHGSLPHVWDVLGOLLJVHOWMDPXOROLSURE OHHPHDXWRMXKWLPLVHJD Tulevaste 5llNLVLQVHOOHVWNDXDDHJVHOHlULSDUW valijate piira- QHULOH7DVRRYLWDVPXOSURRYLGD¿UPD
    [Show full text]