Nr. 90/5 infoleht Mai 2021 Osavalla uudised Kaunis kevad on käes ja suvi juba lehvitab akna taga. Enne suveplaanide tegemist tasub siiski võtta hetk aega ja vaadata, mida kõike toredat on tehtud aasta jooksul. Mõeldes eelmise aasta suvele, siis kindlasti paljudel meenub esmalt Mihkli talumuuseumi õuel toimunud August Mälgu suvelavastus „Õitsev meri“, mis tõi Teatri vahendusel meie küla õuele mitmed suured näitlejad, kelle Kihelkonna poeski nägemine juba kahinat tekitas. Nüüdseks juba teame, et teatritükk ei jätnud kustumatut muljet vaid meile endile, vaid on pärjatud ka erinevate auhindade ja tunnustustega. Kriitikud kiitsid ka etenduse muusikalist lahendust, mille täitis Kihelkonna segakoor. Loodame, et seesuguseid koostööprojekte tuleb veelgi.

Sügisel kutsus Kihelkonna päästekomando avatud uste päeval kõiki külla ja toredat uudistamist jätkus nii suurtele kui väikes- tele. Selgus, et lisaks tulekahjude kustutamisele oskavad sealsed tublid mehed ka imehäid pannkooke teha. Enne järjekordseid koroonapiiranguid jõudsid rahvamajas tegutsevad ringid alustada huvitegevusega, tähistati üheskoos muusikapäeva ja toimus tsirkuse-teemaline stiilipidu. Pimedama aja saabudes mõeldi ohutusele ja helkurikõnnil sai taas ehitud kooli juures helkuripuu. Kui värvilised lehed puudelt langesid, paistis, nagu ka kirikutorn oleks raagu läinud - Kihelkonna kiriku punase tornikiivri ümber kõrgusid hallid tellingud ja kiriku tipust toodi STIILIPIDU: Kirev segakoori tsirkusetrupp. alla tornikukk ja -kuul. Tellingud on seal tänaseni, kuid kevade tärgates hakkas ka torni katus aina rohkem uut värvi andma. Suvel, tööde lõppedes, kui kullatud muna ja kukk tagasi torni tippu viiakse, algab Kihelkonna kiriku uus õitsemise aeg. Säravam ja uhkem, kui kunagi varem.

Seda, et rahvas tuleb toredate ideedega kaasa, näitas Lümanda ja Kihelkonna ühine e-jõululaat, kus sai enda toodangut osta-müüa interneti vahendusel. Kuna laat oli menukas, korrati seda ka vabariigi aastapäeval, et katta pidulaud parimate kohalike paladega. 2021. aasta algas imelise talvega. Suusarajad olid mitmel pool sisse sõidetud ja uisuplatsegi oli mitu. Kelgutajaid rõõmustas kooli hoolekogu eestvedamisel tehtud valgustusega kooli kelgumägi, kus peeti maha ka tore vastlatrall. Vabariigi aastapäev tuli rõõmusõnumiga, mil kuulutati Saaremaa aasta inimeseks Dagmar Põld, kes ettevõtjana OÜ Külakaubad on juba aastakümneid autolavkaga külast külla sõites teinud tänuväärset tööd ja varustanud toidukraamiga nii Kihelkonna, kui Kärla piirkonna inimesi. Et märgata ja meeles pidada meditsiinitöötajaid, kutsuti Hea Tee Teeb Head aktsiooniga üle Saare maakonna annetama teetaimi kodustest varudest. Kogutud taimed pakiti väikestesse kottidesse ja lisati juurde meepurgike. Ka Kihelkonna osavalla elanikud panustasid omaltpoolt lausa mitmesaja kingi tegemisse, mis viidi üle Eesti EMO ja COVID-19 osakonna töötajatele.

Sel kevadel said mitmed külad endale ametlikud külavanemad. Valiti uusi tegusaid inimesi eest vedama ja tagant lükkama oma kandi asju või kinnitati ametlikult ametisse juba toimivad kohaliku elu edendajad. Kihelkonna alevik valis endale alevikuvanema – tubli mees Priit Kessel tuleb järjest lagedale ideedega, kuidas saaks alevikku turvalise- maks, ilusamaks ja paremaks paigaks muuta. PAPISSAARE: Sadam uuenduskuuri ja laienduse järel. Kihelkondlane Nr. 90/5 Mai 2021 lk. 2

Tagamõisa kandi 10 küla (, , Kurevere, Kõruse, Lätiniidi, , Tagamõisa, , , Vaigu-Rannaküla) kinnitasid külavanema ülesandeid täitma seal juba varasemalt toimetanud ja külasid ühendanud Tagamõisa MTÜ, mille tulihingeline eestvedaja on Tiina Ojala. Uutest tegijatest sai külavanemaks Romet Algo ja Kehilas Epp Alatalu. Undvas kogus enim hääli Diego Kruusik ja külavanema asetäitjaks valiti Anneli Teppo-Toost. Varasemast Saaremaa vallavalitsuse poolt kinnitatud külavanemad: Veeremäe - Andres Lember, Üru - Kaire Nellis, Kõõru - Tiiu Poopuu ja - Kersti Vaga. Jõudu, jaksu ja häid ideid kõigile külavanematele! Kõik külad, kes seda uhket nimekirja lugedes mõtlevad nüüd, et tahaks ka selles loetelus olla, kutsuge koosolek kokku ja valige endalegi külavanem. Valla kodulehelt ja teenuskeskusest saab külavanema valimise ja külaraha kohta täpsemat infot.

Kevadine uus hingamine on värskemat ilmet toonud ka ale- visse. Kool ja lasteaed said tublide kätepaaride toel uued sildid ja koolimaja võimlapoolsel seinal ilutseb suur ja uhke Kihelkonna kooli logo. Aleviku keskel, lipuplatsil, on koha leidnud vana kalapaat, mis ei kanna enam mehi ja kalu, vaid hoopis lilli kõigi möödujate rõõmuks. Alevikuvanem Priidul on veel teisigi ideid, mida järjest Kihelkonnal teha. Kes teab, ehk saab ka Coop kaupluse üks külg varsti uue ja värskema väljanägemise. Kogu lipuplatsile kenama haljastuse loomiseks on pöördutud valla maastikuarhitekti poole.

Suvi on tulemas ja vaadates Kihelkonna osavallas ringi, siis paistab, et tuleb tore aeg. Mereääres saab igal pool ilusat ilma nautida, kuid meele teevad eriti rõõmsaks lausa kaks uut ja uhket sadamat: üks Papissaares ja teine päris alevi külje all Abajas. Papissaare sadama kai on saanud kaasaegse valgus- tuse, elektri- ja veevõtukoha ning silduda saavad seal paadid ja tulevikus ka jahid. Lähitulevikus ehitatakse sinna ka erinevate võimalustega sadamahoone. Ka Vilsandil uuendati Vikati sadamat ja raskete mereolude ajal saarega ühenduse pidamiseks soetas vald uue hõljuki. Abaja sadam ja puhkeala pakub toredat tegevust nii suurtele kui väikestele. Nüüd on ka alevi inimestel vaid jalutuskäigu kaugusel liivarand, kus kõrval pisematele mänguplats kiikede ja liivakastiga. Kuuldavasti on nii mõnigi mees endalegi paadi soetanud, sest eks uus ja ilus sadam paneb mõtte liikuma – mis siit viga merele minna! Abaja sadama ja puhkeala valmimisel ja kauni ilme loomisel on vabast tahtest kaasa aidanud talgutel väga paljud tublid inimesed. See teeb südame soojaks ja tõestab, et meil on tugev ja kokkuhoidev kogukond. Eriline tänu loomulikult Abaja Puhkeala MTÜ tublidele meestele, kes on nii hingega asja juures, et isegi unes vist Abajast sonivad. Ilma teieta seda ei oleks sündinud! Aitäh, Taavi-Aadu Ait, Raido Laht, Hannes Bõstrov, Tõnis Tasane!

Avastamist ja mõnusat tegevust jagub mujalegi. Tammese külas on Anni Turismitalu õuel puhumas uued tuuled, nimelt avas äsja Rando Raiga eestvedamisel uksed tänavatoidugurmee Anni Grill & BBQ. Kui burgerid, krevetid ja krõbedad kanatiivad ajavad suu vett jooksma, tasub kindlasti Tammese külla sisse põigata. Kallaste külas on Pidula wakepark (veelaua kaablipark) enda tegevust laiendanud ja külastajaid ootab nüüd lausa kaks rada. Kellele veelauaga sõitmine tundub liialt ekstreemne, võib rannal peesitada ja juba varsti ka lastega veepealsel seiklus- linnakul lustida. Kõige väiksemaid külastajaid ootavad suvel suured täispuhutavad batuudid. Ka sealt ei pea tühja kõhuga lahkuma, kiviahju pitsa ja burger pakuvad kosutust. Endistest kalakasvatuse tiikidest on saanud Janet ja Mati Väärtnõu juhtimisel kogu pere vabaaja- ja veespordikeskus.

Külade arengut soodustavad ka investeeringud teedele. Toetuste said Lagenõmme kruusakarjääri tee rekonstru- eerimine 70 000 euro ja Papissaare tee rekonstrueerimine 1 000 000 euro ulatuses. Valla eelarvest saavad muskatte Onni- tee, Kallaste, ja külatee, lõik Abula külateest, lõik Merise-Kalasma teest. Korduspindamine tuleb Kiriku ja Oja tänaval ning kruuskatte ehitus Läägi, Kalmu, Kuralase, Tohku, Kurevere ja Kõruse külades.

Õhtud on juba valged ja ilmad lähevad järjest ilusamaks. On aeg leida uusi tutvusi (2020 aastaga lisandus Kihelkonna osavalda lausa 59 uut inimest) ja avastada kodulähedasi imelisi paiku. Nii vanu tuttavaid looduskauneid kohti ja vaatamisväärsusi kui ka uusi ja põnevaid arendatud paiku. Kaunist suve! Eva-Maria Kaerma Kihelkonna teenuskeskuse infospetsialist Kihelkondlane Nr. 90/5 Mai 2021 lk. 3 Abaja sadam ja puhkeala See suvi tuleb Kihelkonna inimestele teisiti - Abaja sadam ja puhkeala on valmis saanud. On tehtud juba paadisõite ja lapsed on ranna omaks võtnud, esimesed suplusedki tehtud. Kihelkonna on nüüd taas merele avatud.

Abaja sadam mängib suurt rolli Kihelkonna ajaloos. Legendi järgi oli just Abaja laht see koht, kuhu soodsa asukoha tõttu kogunesid Saaremaa viikingilaevad, et minna röövretkele Sigtunasse. Laht on suure mere eest kaitstud ja kindel tormivari. Lahes said laevad oodata soodsaid meretingimusi, et siis suund Sigtuna peale võtta. Sigtuna sai “paganate” poolt hävitatud ja Sigtunast väravad ära toodud. Ka praegusel hetkel seisab Abaja sadamas sümboolselt saarlaste viikingilaev Hüljes ja juba juuni alguses liitub sellega mõneks ajaks Pirita Vaba Aja keskuse Hõbelind. 13. sajandil võtsid selle kasutusele juba nn pealetungijad. Sadamakohad jagati võrdselt Riia linna, Mõõgavendade ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Soodsa sadamakoha tõttu tekkis kunagine Kihelkonna asula. Abaja sadam oli värav Saaremaale, kus liikusid võõramaised kaupmehed ja käsitöölised. Tänu sadamale valiti 13. sajandil kiriku ehitamise asukohaks Kihelkonna.

Vast valminud Abaja sadama ehitamise esimesed plaanid olid juba Kihelkonna valla ajal, kuid reaalsuses algas arendamine 2020. aasta alguses, kui talgukorras paigaldati truup ujumiskoha teele ning puhastati kunagine veevõtu- kanal ja sinna seati üles ujuvkai. Õige pea pärast seda andis Saaremaa vald MTÜle juba ka hoonestusõiguse piirkonna arendamiseks. 2020 sügisel esitati projekt Saarte Kalandusse, kust õnnestus saada positiivne vastus. 2021 aasta alguses sai BauEst OÜga lepingud allkirjastatud ja algas Abaja sadama suurem uuendamine. Tööd kestsid veebruarist maini. Tänud neile meeldiva koostöö ja heategevuslikult teostatud lisatööde eest!

Lisaks tahaks tänada Priit Lindaud, kes aitas ja lubas kasutada oma töökoda, kus saime virgestusalale piknikulaudade, välikäimla, kiikede ja liivakasti materjali saetud ja kokku pandud. Talgutel osales palju inimesi, kes korrastasid sadama ja puhkeala piirkonda, võttes maha võsa, põletades oksi, puhastades pinnast juurtest ja randa roost. Rannaala eraldamiseks ja kaitseks said paika seatud ka suured kivid. Tohutu töö on ära tehtud ja Abaja ilme on märgatavalt muutunud. Siinjuures tuleb tänada kõiki talgulisi, kes on käinud abis. Suured tänud!

Tulevikuplaanidest nii palju, et kindlasti tahame piirkonna arendusega edasi minna. Esimesel võimalusel teeme korda terviseraja kooli juurest Abajasse. Soovime laiendada puhkeala ja kohendada metsaalust. Paigaldame ka infostendi koos sadama kasutuseeskirja ja heakorra reeglitega. Lisaks soovime püstitada sadamahoone elektri ja veevarustusega, lisada valgustust ja kvaliteetse videovalve. Hiljuti väisas Abaja sadamat Eesti Geoloogiateenistus ja kui nad olid merel ära käinud, kiitsid nad sadama asukohta. Lubasid kindlasti tagasi tulla ja just siit hakata välja käima, et oma mereuuringuid Lääne-Saaremaa vetes teha.

Sadama avamine toimub 19. juunil. Jagame täpsemat infot, kui kõik paigas.

Taavi-Aadu Ait MTÜ Abaja Puhkeala Koduleht: abaja.ee Kihelkondlane Nr. 90/5 Mai 2021 lk. 4

Kiriku tervitus Viie aasta eest toimus Jaan Tätte heategevuskontsert Kihelkonna kellatorni jalamil. Kui palusin Jaanil anda kontser- dile nime, siis ta pani selleks „Maamärk”. Olime juba hakanud tegema ettevalmistusi avariilises seisus Kihelkonna kirikutorni restaureerimiseks. Eks mere poolt tulijatele on meie sihvakas kirikutorn maamärgiks olnud üle sajandi.

Tänavusel kevadel on rõõm olnud näha tehtud suuri töid nii Papissaare kui Abaja sadamates. Abajas veel lisaks kaunis puhkeala ja liivarand, suur tänu tublidele tegijatele! Heameel on selle üle, et ka meie väärikas kirikutorn kui maa- märk on korraliku noorenduskuuri lõpusirgele jõudmas. 120-aastane puitkonstruktsioon vajas tunduvalt suuremat pehkinud kohtade väljavahetamist kui uuringute alusel arvati. Kivist tornijala ülemine ring oli murenenud ja niipea kui alumiste pehkinud palkide vahetamiseks torni pisut tungrauaga tõsteti kukkus torni edelanurgast suur kivi alla. See oli suur ehmatus. Tänu Jumalale, et ettevaatlikult õnnestus murenenud soklikivide ring asendada uutega ja tornijalg tugevasti sinna kinnitada. Sammhaaval asendati pehkinud puitdetailid uutega. Eelmise aasta lõpul tõusis üles teema, et kui nii suured eeltööd on tehtud, siis oleks mõistlik veel pingutada ning plaanitud tsingitud teraspleki asemel katta tornikiiver tunduvalt vastupidavama vaskplekiga.

Kui tornitööde põhiprojekti on finantseerinud Muinsuskaitseamet ja Saaremaa vald, siis tornikuke ja kuuli kuldamiseks on alustades meremeestega teinud annetusi mitmed inimesed kogusummas 6775 €. Vaskpleki panek tõstis tööde maksumust 39 000 € võrra ning poole vajaminevast summast on annetanud Lääne-Saaremaaga seotud ettevõtjad. Annetajate nimekiri on nähtav koguduse kodulehel www.kihelkonnakogudus.ee ja see pannakse õhu- kindlas kapslis kullatud tornikuuli sisse järgmisetele põlvedele tulevikus avastamiseks. Koguduse juhatuse nimel olen südamest tänulik kõigile toetajatele. Jumal teid väga õnnistagu ja hoidku!

Eks suured tööd väärivad ka pidulikku lõpetamist ning neid päevi on meil plaanitud koguni kaks. Kullatud tornikukk ja kuul peaksid kirikusse jõudma plaani järgi 23. juuni hommikul. Seame nad kirikus vaatamiseks valmis. Kätega katsuda neid peale kuldamist ei soovitata, sest sõrmede higi jätab kullakihile jäljed. Küll aga saab neid Võidupühal ja jaanipäeval käia kirikus vaatamas. Reedel, 25. juunil kell 14 on kullatud kuke ja kuuli pühitsemine ning töömehed viivad nad siis tagasi oma kohale kirikutorni. Kohale on lubanud tulla töid juhtinud Juhan Kilumets, kes räägib kukega seonduvast ning oskab ka vastata kirikutorni ajaloo ja tehtud tööde küsimustele.

Teine pidupäev on plaanitud pühapäeval, 11. juulil kell 11. Loodetavasti on selleks ajaks tellingud eemaldatud ning vaskne tornikiiver kullatud kuke ja kuuliga kõigi pilku püüdmas. Oleme kutsunud pidulikule jumalateenistusele jutlustama ja restaureeritud torni pühitsema peapiiskop Urmas Viilma. Kaunist muusikat on lubanud jagada meie maailmalavade täht Ain Anger ning teda saadavad organist Piret Aidulo ja tšellist Aare Tammesalu. Kui ilm on ilus, Kihelkondlane Nr. 90/5 Mai 2021 lk. 5 siis peale jumalateenistust koguneme torni pühitsemiseks õue. Juhan Kilumets on lubanud kiriku seina äärde seada väikese näituse tornitöödel leitud huvitavamatest detailidest. Vast saame perenaiste abiga ka mõne ka mõne suupiste valmis seada. Seejärel suundume taas kirikusse, kus kuuleme Kilumetsa lühikese ülevaate torni ajaloost ja tehtud töödest ning pidupäeva lõpetab Ain Anger kontserdiga. Kui peaks sel päeval olema tugev vihmasadu, siis loomulikult kirikust vahepeal välja tulema ei hakka ja püüame kompaktsemalt plaanid kokku seada.

Tänavused Kihelkonna kirikumuusikapäevad on samuti plaanitud juuli keskele. Loodame, et varsti saab taas alus- tada lauluharjutustega ja sellisel juhul reedel, 9. juulil algusega kell 19 on avakontsert. Meie koguduse ansamblil Collecta täitub tänavu 40 aastat järjepidevat musitseerimist ja püüame kontserdi kokku panna. Võimalik, et tuleb ka mõni tore külaline tervitama. Laupäeval, 10. juulil kell 19 laulab solist Ott Indermitte, teda saadab orelil Piret Aidulo. Pühapäev, 11. juuli sai juba eespool mainitud ja nii jumalateenistusel kui ka sellele järgneval kontserdil on lubanud laulda Ain Anger ning teda saadavad orelil Piret Aidulo ja tšellol Aare Tammesalu.

Surnuaiapüha on plaanis ikka jaanipäeval, 24. juunil kell 11 surnuaial ja seejärel kell 12.30 kirikus armulauapalvus. 23.-30. maini toimuvad koguduse uue nõukogu valimised. Valida saavad koguduse liikmed pühapäeval kirikus. Kui kellelgi on südames mõte ja soov tulla leeri, siis palun julgesti ühendust võtta ja saame sobiva aja kokku leppida.

Kaunist kevadet ja Jumala õnnistust soovides Rene Reinsoo koguduse õpetaja Mõni sõna spordist Pole vaja selgitada, et aastad 2020-21 on olnud keerulised nii sportlastele kui võistluste-treeningute korraldajatele. Segipaisatud kalenderplaanid, suletud harjutussaalid, haigusest vaevatud sportlased. Aga midagi siiski toimus ja kõigepealt väike statistiline ülevaade meie piirkonna osalemisest suure valla spordimängudel.

Alustasime nooleviskevõistlustega, kus meie kolme võistkonna hulgast oli edukaim duo Eva-Maria Kaerma ja Liisa Liesment, saavutades 18 võistkonna seas tubli 13. koha. Endilegi üllatuseks. Sulgpallis leppisime 7. kohaga, kuna võistkond ei olnud täiekoosseisuline. Tubli seegi, et olime esindatud Kristen Mere näol. Penankivõistlustel läks hästi. Monica Kallas, Kristen Mere ja Margus Valge tõid ära 4. koha (12 võistkonda). Tublid rannavolletüdrukud pidid 9 võistkonna turniiril seekord leppima 8. kohaga. Mängisid Kristel Sild ja Marju Selberg. Mölkkyvõistkond jäi (äkki ikkagi tuli?) seitsmendaks 14 võistkonna konkurentsis. Võistkonnas Oona Koplimäe, Ain Koplimäe, Kaur Sirel. Kettagolfarid lennutasin kettaid 12. koha vääriliselt. Kaks võistkonda jäi igatahes seljataha. Kes mängimas käisid, ei mäleta. Meie „tublid“ jahimehed suutsid jahilaskmisvõistlustele välja panna vaid Tormis Lepiku, kes meid ka edukalt esindas, paraku oleks võistkond pidanud olema suurem. Kurnivõistlustel me seekord ei osalenud, mälumängus seevastu küll ja ära sai toodud 4. koht (Elle Mäe, Mati Mäe, Tormis Lepik, Aivar Kallas ja Alo Heinsalu). Lauatennises, kabes ja males meil huvilised puudusid ja üldarvestuses loomulikult punkte ei kogunud. Koroonamängus esindasid meid Monica Kallas, Toomas Selberg, Jaan Heinsaar, Olev Saar ja saavutati 9 võistkonna seas 7. koht. Kõige kõvemad on aga meie saskumehed Toomas Selberg, Maido Selberg, Ahti Helm ja Jaan Heinsaar, kes tõid ära kolmanda koha auhinnad! Ootasime väga korvpalliturniiri, paraku jäi see koroonajama pärast pidamata. Jah, selline siis meie esinemine suure Saaremaa võistlustel oli. Aga see pole ju kõige tähtsam. Tähtis on, et me liiguksime ja sellega enda tervise eest hoolt kannaksime. Paraku eelmisel aastal lund nappis ja suuri suusaüritusi polnud võimalik korraldada, seega leppisime veebruaris nt Karujärve TSK-s jalgsimatkaga „Sportlik pühapäev“. Toredad olid oli ka „Ööpimeduse matk“, helkurkõnd ja isadepäeva orienteerumine novembris, seene- ja marjamatk septembris, kevadmatk selle aasta aprillis. Tervisespordikeskuses sai korraldatud ka Saaremaa suurjooks ning militaarmaraton, Marimetsa Cup jalgratta- sõidus, Saaremaa MV-d ratsaorienteerumises, sel aastal ka edukas suusamaraton. Suusatajatele oli see talv üsna kena. Kihelkonna inimesed said sõita nii kooli suusarajal või Karujärve pikkadel hea kvaliteediga radadel. Paraku lõppes talv äkiliselt ja mõned planeeritud võistlused jäid pidamata. Kevadel toimus duatlon. Tubaste üritustena sai ära peetud aga Kihelkonna mälumängusari, lauatennisevõistlused ja koroonaturniir. Ei saa mainimata jätta ka teist korda toimunud Abaja sõudevõistlust, mille sel aastal nüüd juba valminud sadama akvatooriumis pidada saame.

Soovime kõikidele ilusat ja sportlikku viikingiaastat! Aivar ja Monica Kihelkondlane Nr. 90/5 Mai 2021 lk. 6 Kooli aasta Kihelkonna kooli ja lasteaia tegemisi iseloomustasid ka sel aastal märksõnad sport, muusika ning pärandkultuur. Pärast 1. klassi uute õpilaste vastuvõttu läks koolielu täie hooga käima. Kõigepealt ühinesime õpetaja Monica eestvedamisel Liikuma Kutsuvate Koolide võrgustikuga. Eesmärgiks suurendada nii õpilaste kui õpetajate liikumis- aktiivsust. Meie õpilased osalesid mängujuhtide koolitusel ja selle rakendamine koolipäevadesse läks kenasti korda. Väga asjalikud LKK koolitused on toimunud ka õpetajatele.

Spordinädala raames toimus sügisene spordipäev. Kavas olid traditsiooniliselt kaugushüpe, pallivise, 60 m ja 300 m jooks. Üllatusalaks oli seekord põnevate takistustega teatejooks. C-vanuseklassis tüdrukute seas saavutas tublide tulemustega kõik esikohad Anni, poistest Hendrik, kellel seekord küll konkurente polnud. D-vanuseklassis saavutasid parimad tulemused Elis (kaugushüpe, 60 m jooks), Roosi (300 m jooks, 60 m jooks) ja Ferdinant (pallivise) ning E-vanuses Joosep (60 m jooks, 300 m jooks, pallivise) ja Estelle (kaugushüpe). Püstitati mitmeid isiklikke rekordeid ja tunti rõõmu sportlikust tegevusest. Osaleti ka Heategevuslikul Teatejooksul Kuressaare linnastaadionil.

24. septembril toimunud maastikumängul „Reipalt koolipinki” pidid erinevas vanuses õpilastest moodustatud võistkonnad läbima kontrollpunktid, kus tuli näidata osavust, nutikust ja koostöö- oskust. Kusjuures liikudes ühest punktist teise oli kogu meeskond ühendatud köiega. Oli põnevust, nalja, tõsimeelset pingutamist ja üksteise õpetamist. Mängu lõppedes sai igaüks spordinädala seljakoti ja Anni toodud magusa õuna. SUUSAMATK ABAJASSE Vastavalt võimalustele on kogu kooliaasta oma oskusi lihvinud meie laulu- ja pillilapsed. Seda ikka õpetaja Ursula juhendamisel. Kahjuks on esinemisvõimalusi olnud napilt. Ajaloo ja pärandkultuuri teemaga tegime algust õpetaja Kai poolt korraldatud vana õpiku päeval Mihkli Talumuuseumis. Vanade koolikottide ja õpikute näitus ootab külastajaid veel praegugi. Mihklipäeval tegime kokkuvõtteid suvisest aiatööst ja seekord keskendusime tegemistele kooli kasvuhoones. Iga klass esitas loomingulise etteaste oma tööst. Eriti elamuslikud olid 1. ja 2. klassi ning 3. ja 4. klassi mininäidendid, kust saime lustlikus võtmes teada, miks on vaja taimi kasta, kasvusid naksata, millist väetist kasutada jne. Õpetaja Maarika eestvedamisel liitus 1. kooliaste pärandi- vaderite liikumisega. Tore algatus, mis aitab lastel mitte ainult tundma õppida vaid ka hoida ja hoolitseda kodukandi vaimse ning materiaalse pärandi eest. Jaanuaris käidi Artur Toomi haual ja räägiti Rahvuspargi lugu. Maikuus joonistati Papissaares kodukandi arhitektuuripärandit. Lapsed jäädvustasid uuenevas sadamas nii vanu angaare, kui uut sadamakaid. Loomulikult arutati läbi ka kõik tähtsamad Papissaarega seotud sündmused. Teadmiste jagajaks ikka õpetaja Kadri.

Lisaks eelpool loetletule on lapsed õpetajate eestvedamisel teinud veel palju-palju huvitavat. Oktoobris märgistati õpetaja Erika eestvedamisel turvalisuse eesmärgil oma kooliteed. Novembrit sisustasid isadepäev, mardipäeva PEATU, VAATA, VEENDU: Kooliteele meeldetuletus. tähistamine ja kadrikarneval.

Aastavahetus tõi tõelise talve, sai üle mitme aasta jälle palju suusatada. 3. kuni 6. klassiga prooviti ära Karujärve suusa- rajad. Toimus suusamatk Abaja äärde. Ja meie kelgumägi – tänu välisvalgustusele kihas seal elu ka õhtupimeduses. Kihelkondlane Nr. 90/5 Mai 2021 lk. 7

Jaanuari viimasel koolipäeval tuli meile külla teadusteater. Sõna Jäätiselabor tahvlil, vahukoorepakid, moosipurgid ja banaanid laudadel tekitasid kohe huvi. Lapsed said kokku segada moosi ja vahukoore ja siis vast hakkas imesid juhtuma! Onu Argo lisas segule vedelat lämmastikku ja nii saime, oh imet!, päris jäätise! Küll see oli maitsev! Klass nägi välja nagu päris nõiaköök – auru tõusis igast kausist ja see hajus laua ääri pidi alla. Jäätist limpsides nägime, kuidas -200kraadine lämmastik külmutas roosi ja banaani ja õhupalli. Banaaniga sai lausa naelu laua sisse lüüa!

Veebruaris tähistasime etiketipäevaga Eesti Vabariigi sünnipäeva. Päeva õnnestumise eest tänusõnad õpetaja Toivole, kokatädidele Ailile ja Viivele ning Evele.

Vahepeal pidid lapsed koroonapiirengute tõttu olema koduõppel, aga kui saime tavapärase koolitöö juurde naasta, hakkas taas toimuma palju põnevat. 18. mail käisid 1.-4. klass ratastega Vikil Mihkli Talumuuseumis muuseumipäeval. Seal värviti vihalehtedega mune, mängiti saaremaiseid laulumänge, kiiguti, lauldi vanu kiigelaule ja räägiti kiikumisega seotud kommetest.

20. mail toimus õuesõppepäev Pidulas. Sõitsime rataste- ga Pidula wakeparki, kus viisime vabas õhus läbi tunde. Peale ainetunde sõime lõunat ning õpilastel oli võimalus vees SUP-lauaga sõita ja ujuda. ÕUESÕPPEPÄEV PIDULA WAKEPARGIS

Lõpetuseks soovib kogu koolipere edastada tohutu suure tänu kõigile lastevanematele, eriti aga Taavi-Aadu Aidale abi eest, mida nad osutasid selle ebahariliku õppeaasta edukaks läbimiseks.

Kõigist meie tegemistest lugege jätkuvalt ka meie kodulehelt www.kih.edu.ee Kihelkonna Kooli õpetajad

Suveplaanid Tagamõisas Suuri ja särvaid plaane on praegu raske teha. Keerulised ja etteteadmata ajad veel jätkuvad. Kaks kindlat soovi, millest julgen kirjutada, meil siiski on. Üks neist töine, teine hariv-pidulik.

Kevadel sai meie selts Saaremaa vallalt rõõmustava teate. Meie taotlus nimega „Värske välisilme vanale rahvamajale“ sai 2021. aasta külaelu arendamise taotluste I taotlusvooru hindamiskomisjonilt heakskiitva otsuse. Saadud abiraha toel saame lõpuks ometi ajahambast räsitud maja üle värvida. Tõsi – saadud raha kulub uute voodrilaudade ja värvi ostmiseks. Seega oleme rõõmsad ja tänulikud iga kätepaari eest meie talgupäevadel. Rahvamaja (seltsimaja) välisremondiga alustame juunikuus.

29. juulil toimub IV Kivestu tuulikupäev. Sel aastal on tuulikupäev juubelihõnguline. Meil ei ole küll ühtegi pit- sati ja allkirjaga ürikut ette näidata, aga tuulikul olev aastaarv 1781 on selle kinnituseks. Teadaolevalt on vähemalt 240-aastane Kivestu tuulik üks Saaremaa vanimaid. Viimastel aastatel on toimunud ka tuulikupäeva ajalootund ja külamatk. Seekord on tunni teemaks kohapärimus, lektoriks folklorist Loona Päll. Sama teema võtame aluseks mat- katee valimisel. Läbi kohapärimuse hakkab kohalik loodus ja kultuur minu-sinu-tema-meie jaoks kõnelema. Kui me seda kõnet ei taju, siis me ei saa seda ka oma hinges hoida ja armastada. Tuulikupäeva teised tegevused ja ettekanded täpsustuvad veidi hiljem. Teame veel seda, et traditsiooniliselt on ka seekord kohal meie oma küla ratsatalude tublid hobused ja ratsanikud ning lõõtspilli mängib Margus Traus.

Kas suvekuudesse mahub veel midagi põnevat-tegusat, ei oska praegu kindlalt ennustada. Plaane on, aga… Ootame tagamõislasi ja kõiki teisi kaasa lööma ja osa saama. Seniks – suvesooja ja päikest ning kosutavaid vihmasabinaid!

Tiina Ojala MTÜ Tagamõisa juhatuse liige Kihelkondlane Nr. 90/5 Mai 2021 lk. 8 Kihelkonna lasteaed 60 1961. aasta märtsikuus avati Kihelkonnal esma- kordselt lasteaed. Ettevõtlike ja tegusate kasvatajate eestvedamisel hakati korraldama kohe lastele huvitavaid tegevusi. Aktiivselt toimetati nii rühmaruumides kui ka väljaspool lasteaeda. Selle põhimõtte järgi on meie lasteaed tegutsenud kõik need 60 aastat.

Siinkohal suur tänu ja õnnesoovid juubeliaasta puhul kõigile endistele ja praegustele

töötajatele! LASTEAED ALGUSAASTATEL: Pilt on tehtud 1966. aasta sügisel.

Järgnevalt ülevaade lasteaia viimase aasta tegemistest. Asukohast tingituna on lasteaia õppetöö läbi põimitud õppekäikudega loodusesse. Oma jõgi, oma mereäär, oma sipelgapesa metsas – need on peensusteni läbi uuritud kõigi laste poolt. Aastaringselt toimuvad erinevad traditsiooni- lised üritused: vanavanemate päev, rahvakalendri tähtpäevade tegevused, isadepäeva ja emadepäeva tähistamine, jõulupidu, vabariigi aastapäeva tähistamine, perespordipäevad, vastlapäev. Siinjuures suur aitäh Laas Torrile, kelle meisterdatud karuselli saime sel aastal vastlapäeval proovida. Siis veel kelgumägi, mis sel talvel oli laste meelispaik. Palju on toimunud matku nii jalgsi kui jalgratastel. Ka orienteerumisoskuse omandavad lapsed juba lasteaias.

Veel kuulub iga-aastaste tegevuste hulka päästeameti külastamine. Igal kevadel pannakse lasteaia aknalauale kasvama oma kurgitaimed, mille kasvamist hoolega jälgitakse ja siis koos lõpuks ka vilju süüakse. Suvel uuritakse kooli kasvuhoones kasvavaid taimi.

Jõudu ja jaksu edaspidiseks kõigile, kes lasteaias töötavad! Need tublid tädid on: Tamara Samarokova, Ingrid Uustal, Monica Kallas, Erika Lucia Huda, Eve Lilleleht, Laivi Liiv, töömees Raul Nael ning kokatädid Aili Sõber ja Viive Heinlaid. Jõudu ja jaksu kõigile lastevanematele, kes lasteaia tegemistele on oma õla alla pannud.

Kai Kallas Kihelkonna Kooli direktor

Kihelkonna kooli ja lasteaia hoolekogu tegemistest Kihelkonna kooli ja lasteaia hoolekogu eelmise aasta suurprojekt oli kelgumägi, väiksema projektina sai ära vahetatud lasteaia mängumajade katused. Eelmise aasta lõpus sai Advendikohvikus kogutud toetuse eest kelgumägi ja kooliesine ka valgustuse. Talvel oli tänu sellele rohkelt lapsi koos vanematega mäel lustimas just pärast tööpäeva pimedal õhtusel ajal. Kelgumägi on ennast igati õigustanud ja see aasta, lumisel talvelel, oli näha, kui palju suuri ja väikesi tegelasi mäge kasutada said. Mõni päev oli mäe peal nii palju lapsi, et tekkisid järjekorrad ja oli liikluse suunajaid vaja.

Veebruaris tähistasime vastlapäeva, kus pikima liu võistluse võitis pisike ja tubli Mirte Heinam. Emad ja isad said kaasa lüüa kelgutirimise teatevõistlustel. Poleks arvanud, et Kihelkonna inimesed nii võistlus- Priit Kessel ja Allan Kaal tööhoos. himulised on – kõik oma jõud ja oskused pandi mängu! Nüüd on teada, et võistluslikke mänge tuleb Kihelkonnal rohkem korraldada. Peale suurt kelgutamist söödi meie tublide kooli kokatädide tehtud hernesuppi ja kõik üritusel osalejad said šokolaadimedali. Kihelkondlane Nr. 90/5 Mai 2021 lk. 9

Mai esimeses pooles said kool ja lasteaed endale ilusad uued sildid ning koolimaja ühte otsaseina kaunistab suur ja võimas Kihelkonna kooli logo. Logo tegemine tundus alguses, et „mis see ära ei ole“, aga lõpuks kulus meil Eva-Maria Kaermaga 11 tundi mõõtmisele ja maalimisele. Igal juhul näeb paljude meelest kool nüüd märksa noorem ja kenam välja - lausa rõõm on koolimajja sisse või koolimaja juurest mööda jalutada.

Mais võeti kelgumäe ümbrusest välja ka vanad kännud, VASTLATRALL: Keegi ei tahtnud võistlustest kõrvale jääda. tänu millele saab nüüd turvalisemalt ja pikemalt kelgu ja suuskadega liugu lasta. Kuna oleme juba kooli ümbruse korrastamisega hoogu sattunud, siis on plaan korraldada kooli maadel TALGUD, et katlamaja tagune ja jaanitule platsi ümbrus ilusamaks saada. Talgud saavad toimuma enne jaanipäeva, täpsem kuupäev on alles selgumisel - jälgige infot FB Kihelkonna Tegusate lehel ja poodides.

Kuna eelmine aasta jäi ära nii Advendikohvik kui ka Avatud hoovid, tekkis koostöös MTÜ Kihelkonna TIOKiga idee korraldada PIKNIKUKONTSERT. Eesmärk on kutsuda inimesed kellamäe jalamile kontserti nautima ja samal ajal oma seltskonna või perega pikniku pidama. Kontsert on tasuta, aga nagu advendikohvikus kombeks, ootame maitsvaid koduseid küpsetisi heategevusmüüki. Samuti paneme ülesse korjanduskasti, kuhu igaühel on võimalus oma panus anda. Seekord kogume raha uue külakiige püstitamiseks! Eelmine kiik amortiseerus ja tuli eemaldada, kuid vana kiige kohale on uut ilusat kiike vaja, mis rõõmustaks jälle lapsi ja ka täiskasvanuid. Hoiame külakiige kultuuri! Kontserdil esineb duo Lotta Meet ja Martin Vesberg, noored andekad Saaremaa muusikud. Piknikukontsert toimub 17. juulil 2021 õhtul kellamäel.

Võtke siis plaani osaleda toredatel talgutel kooli ümbruse korrastamiseks ja tulge nautima piknikukontserti, kuhu ootame häid küpsetisi külakiige toetuseks.

Tegusat suve!

Eveli Ait Kihelkonna kooli ja lasteaia hoolekogu liige

VÄIKE VÄRSKENDUSKUUR: Mehed panid ülesse uued sildid, naised tegelesid maalritöödega. Kihelkondlane Nr. 90/5 Mai 2021 lk. 10 Mihkli Talumuuseumi pilk seljataha ja ette Võiks ju arvata, et ühte talumuuseumisse, kus valitseb tänu mitmesaja aasta vanusele pärandile, püsivalt arhailine miljöö, maailma stiihiad suurt ei puutu. Ent möödunud aastale tagasi vaadates, tuleb tõdeda, et kiired arengud, muutustega kohanemine ja pidev uuenemine on lahutamatu osa ka meie argipäevadest. Vahel nõuab vana ja väärtus- liku hoidmine ning kestmajäämine just uut hingamist.

Möödunud aasta juuni alguses avasime pidulikult oma uue poeruumi, kust saab nüüd lisaks piletitele osta ka kohvi- teed, jäätist ning suveniire. Poeruumi tarbeks sai renoveeritud eluhoone otsakamber - kes pole möödunud suvel oma silmaga jõudnud kaema tulla, siis astuge kindlasti sel suvel läbi!

Sisuliste tegevuste poole pealt on tore tõdeda, et keeruliste olude kiuste jäi kenasti püsima sissetöötatud haridus- valdkonna koostöö - hoolimata vaiksest kevadest, toimusid Mihkli Talumuuseumis suvehooajal siiski lastelaagrid ja sügisel sai läbi viidud kõik need haridusprogrammid (“Puud eile, täna, homme”), mis kevadel jäid tegemata. Raugematu on ka meie jõuluprogrammide populaarsus - mõned koolid hakkasid sinna kohta küsima juba enne jaanipäeva ja ikka oli ka neid, kes kahjuks meie ajagraafikusse ei mahtunudki. On fantastiliselt tore, et sellel ettevõtmisel on laiapõhjaline toetus - nii kohalike ettevõtjate, vabatahtlike kui ka sponsorite (Saaremaa Lihatööstus, Sutu Straws) näol. Lisaks katsetasime Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingult saadud projektitoetuse najal ka uusi koostöövorme Kuressaare Noortekeskuse ja Saaremaa Öpilasmalevaga. Julgust ja indu selles suunas edasi toimetada tuli ainult juurde ja käes- oleval aastal oleme leidnud juba uusi koostöö- kohti. Väga oli ka ühine ettevõtmine Kihelkonna kooliga (Vana õpiku päevad) ja Kärla Põhikooliga (Matsalu Loodusfilmide Festivali külalislinastuste ühisvaatamine).

Ka laiemale üldsusele suunatud tegevuste ja sündmuste poolest oli suvi tihe. Lõkketule ääres SUVELAVASTUS 2020: August Mälgu “Õitsev meri” talumuuseumi õuel. jutuvestmise saatel möödus suvine pööripäev, FOTO: MARI-LIIS NELLIS esmakordselt võtsime osa Avatud Talude Päeva algatusest, koostöös Keskkonnaametiga toimus meil höövlipäev ja niitmisvõistlus Viki Vikat 2020, võtsime vedada allikapärimuse õpitoa ja allikaretke koos Kristel Vilbastega ning võõrustasime ka Kihelkonna kandi hiieretkelisi. Maikuust augustisse lükkunud muuseumiööl jagasid oma teadmisi kuupärimusest meile Eesti Kultuurkapitali toel külla tulnud Liisa ja Ahto Kaasik (MTÜ Põline Pere).

Suve kõige lahedamal ja helgemal ajal leidsid meie hoovil aset ka ligi 250 osalejaga Eesti Looduse Päev (Eesti Loodus- kaitse Seltsi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Looduse Omnibussi ühisprojekt) ning loomulikult - möödunud suve kroonjuveeli - Kuressaare Teatri suvelavastuse “Õitsev meri” etendused. Teater on andnud lootust ka selle fantastilise lavateose taassündimiseks tuleval aastal. Me igatahes säilitame veel selle tarbeks rehetoa taha ehitatud paadisilda ja vabeaeda.

Väiksemaid ettevõtmisi, õpitubasid, ajutisi näituseid ja koostööalgatusi oli veelgi, aga kõige üles lugemine võtaks liiga palju leheruumi. Ehk palju vahvam on lõpetuseks suunata pilk käesolevasse aastasse ja algavasse hooaega. Sel kevadel pole maailm küll naasnud veel tavapärasesse rööpasse aga elu ja elevust on meie hoovis küll hulga rohkem kui mullu - vilkalt väisavad meid lasteaia- ja kooligrupid ning 18. mail, rahvusva- REGILAULUPÄEV 2021: Kihelkonna koolitüdrukud kiigel. helisel muuseumipäeval, sai koostöös Mustjala folkloorirühma FOTO: MARI LEPIK Kihelkondlane Nr. 90/5 Mai 2021 lk. 11

Sõluki ja Sörvemaa Pärimuse Seltsiga ning Mustjala, Kihelkonna, Kärla ja Aste koolide osalusel läbi viidud uhke regilaulupäev. Muuhulgas sai lahti lauldud ka meie uuenduskuuri läbinud külakiik.

Alates 1. juunist on muuseum külastajatele avatud teisipäevast laupäevani. Suurematest sündmustest on plaani võetud suvise pööripäeva tähistamine (21.06) Saaremaa suvesimman (10.07), Avatud Talude Päeval osalemine (24.-25.07) ja sügisene Mihklilaat (25.09), mis lõpetab ka suvise külastushooaja. Novembris kor- raldame tirrutoas taaskord ühe õdusa kontsertõhtu ja detsembriks oleme plaani võtnud ka vanu jõulukombeid tutvustava perepäeva korraldamise. Selle vahele mahub ka väiksemaid koostööprojekte ja haridusliku sisuga ettevõtmisi.

Oleme avatud kõikidele uutele ideedele ja koostööpakkumistele. Ühistegevustes VIKI VIKAT 2020: Mõõduvõtt. peitub jõud ja meie sooviks on, et kohalik pärand elaks, areneks ja kasvataks en- FOTO: KRISTI HINTS dale uusi viljakaid kihte!

Peale selle - oma viljakasse mulda oleme sel aastal torganud ka esimesed pärandtaimede seemned. Pikem plaan on koguda, jagada ja elus hoida Saaremaiseid pärandsorte - kui sinul, sinu vanematel või vanavanematel leidub aias mõni kultuurtaim (ükskõik, kas uba, kartul, kaalikas, rabarber, moon, õunapuu või mistahes muu), mida on kasvatatud juba üle 40 aasta, siis anna sellest meile teada - oleme väga huvitatud nende kaardistamisest.

Kristi Hints Mihkli Talumuuseumi juhataja [email protected] +372 522 7479

Rahvamaja tegemistest Kihelkonna Rahvamaja on endiselt olemas. Sigimist-sagimist on majas muidugi palju vähem kui tavaliselt. Möödunud hooajal mõned sündmused ikka toimusid. Minu arvates on kõik peod ja kokkusaamised olnud väga toredad. Mul on väga hea meel, et meil on palju hakkajaid rõõmsameelseid inimesi, kes stiilipeoks midagi toredat ettevalmistavad, bändi esimese loo ajal tantsupõrandal jalga keerutavad, võtavad vastu väljakutse veidi tsirkuses kaasa teha, tulevad ilma trotsides vaatajateks ning muutuvad vajadusel päkapikkudeks ja nõiaks. Suur aitäh teile kõigile!

Peale selle on meil tragid ja tegusad lapsed. Sügisel toimus laste, rohkem kül tüdruku- te, pidu. Suuremad tüdrukud tegid päeval küpsisetordi, õhtul mängiti mänge, vaadati filmi ja tantsiti hiliste öötundideni. Pidu lõppes jalutuskäiguga pimedas rahvamajas. Öi- ses pimeduses ja vaikuses muutub kõik kuidagi teistsuguseks ning täitsa tavalise ukse kääksumine on järsku kuidagi õudne... Mina arvasin, et nädalavahetusel tahavad lapsed kauem magada, aga võta näpust, kell seitse hommikul toimetasid väikesed juba köögis ja küpsetasid pannkooke!

Rahvamaja kõrghooaeg lõppeb enamasti aiahooaja algusega. Päevad pikenevad veel veidi ja kutsuvad rohkem õue, aeda ja liikuma. Üht-teist saame ka suvel korraldada. Jaanipäev on planeeritud 23.06. Ühine pidu sõltub aga ikkagi tol hetkel kehtivatest piirangutest. Nautigem värsket õhku, päikest ja sooja! Hoidke rahvamaja Facebooki lehel silma peal, seal jagan kõige ajakohasemat informatsiooni. Ja kasvatage kõrvitsaid!

Sirje Tagel Kihelkonna Rahvamaja juhataja NÄITUS: Linde saab praegugi rahvajja 452 5183 vaatama tulla, lehte kõik ei mahu. Kihelkondlane Nr. 90/5 Mai 2021 lk. 12

Üru ja külade teine kokkutulek Üru ja Varkja on kaks väikest naaberküla, mis ajalooliselt on olnud nii eraldi külad kui ka ühe külana kokku kuulunud. Kui praegusel ajal elab kahes külas kokku igapäevaselt umbes 20 inimest, siis arhiiviallikad näitavad, et 1930. aastatel oli siin elanikke lausa 100 inimese ringis. Kuigi numbrite järgi võiks arvata, et külaelu aina hääbub, siis päris nii see ikkagi ei ole. Vaikne ja rahulik meil muidugi on, kuid on ka palju märke sellest, et külaelu siiski taastub ja areneb. Näiteks on viimastel aastatel küladesse ehitatud mitu suvilat ja veel paari ehitamine-kohendamine käib. Näiteks on külades üles haritud mitmeid vanu põlde, kus alles hiljuti kasvas võsa ja isegi juba väiksemad puud. Näiteks saab meilt igal tööpäeval bussiga linna ja Kihelkonnale ning kuigi bussi peab endiselt ette tellima, siis on see ikkagi tunduvalt tihedam bussigraafik võrreldes veel hiljuti kehtinud variandiga, et buss käis ainult ühel päeval nädalas. Näiteks ei ole meil enam ühtegi lehmapidajat, aga sellegi poolest käivad meie karjamaadel suvitamas lambad ja hobused. Näiteks ei ole meil külaplatsi, aga sellele vaatamata tegime eelmisel sügisel üle pikkade aastate jälle kahe küla ühise lõkkeõhtu. Näiteks ei ole meie külades enam ammu oma poodi, aga igapäevaeluks hädavajaliku kauba saab osta igal nädalal käivalt lavkalt või igal nädalal osavalla poolt organiseeritud bussiga Kihelkonnal käies. Näiteks oleme juba kahel kevadel teinud kontaktivabad talgud oma külade koristamiseks. Näiteks on külas jälle lapsed, mis on eriti tähtis sündmus, sest viimati sündis meie külades lapsi umbes 50 aastat tagasi. Ja näiteks korraldame me sel suvel kahe küla ühise kokkutuleku, millega ühtlasi tähistame 25 aasta möödumist eelmisest kokkutulekust.

Üru ja Varkja külade teine kokkutulek toimub 10. juulil kell 15 Üru külas Põllu talu lõkkeplatsil. Ootame kokkutulekule kõiki, kes külas praegu elavad või on varem elanud, aga ka kõiki neid, kelle esivanemad või sugulased siin praegu elavad või on varem elanud. Kaasa palume võtta eelkõige hea tuju, aga ka oma piknikukorv ja mõni pilt oma esivanematest või külaelust. Kokkutulek toimub olenemata ilmast, sest võimalike vihmasabinate puhuks toome kohale ka suurema telgi. Teeme lõket, teeme pilti, meenutame ajalugu, saame tuttavaks ja uuendame vanu tutvusi – teeme koos ühe toreda õhtu. Huvi korral saab infot küsida või jagada telefonil 55576687 (Kaire) ja täpsem info kokkutuleku kohta tuleb jooksvalt ka meie külade FB lehele www.facebook.com/UrujaVarkjakulad.

Kaire Nellis LAPSED JA HOBUSED ÜRU KÜLAS Üru külavanem

Teenuskeskus Raamatukogu Teenuskeskuse juhataja: Eveli Ait T, K, R, L 10.00 - 15.00 [email protected] tel: 5389 2435 tel 5887 6414 Töötab ka AIP (avalik internetipunkt). Infospetsialist: Eva-Maria Kaerma [email protected] tel: 452 5139 Meie lehte KIHELKONDLANE, Sotsiaaltööspetsialist: Kristina Kauber mida praegu paberkandjal käes hoiad, [email protected] tel: 5191 2715 on võimalik lugeda ka internetist. Selle leiad valla kodulehelt aadressil Lastekaitsespetsialist: Mare Kurvits www.saaremaavald.ee/kihelkondlane. [email protected] tel: 5855 9305

Toimetaja Eva-Maria Kaerma Trükitud G. Trükk OÜ