DOCSLIB.ORG

Keelia Kirjandus Sisukord

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Keelia Kirjandus Sisukord ISSN 0131—1441 2. I0()2 KEELIA KIRJANDUS SISUKORD J. Lotman. Tehniline progress kui kultuurilooline probleem 65 M. Kallasmaa. Variatsioon ühe legendi teemal . 71 E. Aaver, H. Laanekask. Mart Lepik tekstikriitikuna 78 Ü. Tõnts. Klassik või baptist? Meeldetuletusi «Lea» puhul 90 Intervjuu filoloogiakandidaat Valve Põlmaga . 97 MISTSELLE I. Saks. Schmuulid Bremenis ja mujal .... 99 A. Loun. Meeltesse sisendus kinnitus ... Näiteid «-tule­ tiste kasutamisest 100 CETERUM CENSEO V. Luik. Kogemus liitjana ja lahtitajana 103 MEMUAARE G. Ränk. Uurimisretked vadja küladesse 1942 ja 1943 104 TÄHTPÄEVI Ü. Tedre. Gustav Ränk 90 106 KOLLEEGIUM: I. liiste, E. Jansen, RAAMATUID R. Kull, V. Pall, R. Parve, H. Peep, H. Rätsep, T. Seilenthal, K. Hellerma. Vait, irvitaja! 108 A. Tamm, Ü. Tedre, A. Põldmäe. Kruusvall. Krakelüür. Miniplastika . 109 U. Uibo, J. Undusk, T.-R. Viitso, A. Vinkel. P. Kruuspere. Kurvastavaid vajakajäämisi üldpildis 111 H. Neetar. Vadja suurteos hakkas ilmuma . 118 TOIMETUS: RINGVAADE A. Tamm P. Olesk. Töö ja kokkuvõte teistele 121 (peatoimetaja), E. Teder. Viljandi raamatupäevad 122 E. Ross O. Kruus. Karl Ristikivi sünniaastapäeva tähistamisest 123 (tegevtoimetaja), V. Klaus, M. Meri, M. Raadik, H. Kaal, I. Siil, K. Ven- P. Lias de, M.-A. Remmel, M. Margus. Emakeele Seltsis . 127 (kirjandusteooria ja -kriitika osakonna toimetaja), H. Vihma. Kanada Soome-Ugri Assotsiatsiooni kon verents 27 H. Niit (kirjandusajaloo ja rahva­ luule osakonna toimetaja), Kaanel: Erik Haamer. Kalevipoeg Soome sepa juures V. Klaus (süsi, 1952). (keeleteaduse osakonna toimetaja), 1. Pärnapuu (toimetaja). Toimetuse aadress: 200 106 Tallinn. Roosikrantsi 6. Telefonid 449-228, 449-126. Laduda antud 18. XII 1991. Trükkida antud 30. I 1992. Trükiarv 2020. Tellimus nr. 2920. Tartu Trükikoda. Tartu, Ülikooli 17/19. II. Klišeed valmistatud trükikojas • Ühiselu». © «Keel |a Kirjandus» 1992 KEEL JA KIRJANDUS 2/1992 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LUDU AJAKIRI XXXV AASTAKÄIK Tehniline progress kui kultuurilooline probleem JURI LOTMAN ärsud muutused ühiskonna teaduslike ja tehniliste ettekujutuste süs­ J teemis leiavad inimkultuuri ajaloos sageli aset. Ning on aegu, mil need muutused omandavad nii kõikehõlmava iseloomu, et tulemuseks on inimeste kogu elulaadi, kogu kultuurimõistmise täielik teisenemine. Nii­ suguseid perioode tavatsetakse nimetada teaduse- ja tehnikarevolutsioo­ nideks. 1960-ndate aastate algul kirjutas T. Kühn oma laineid löönud raamatus «Teadusrevolutsioonide struktuur»: «Vaadeldes läinud aegade uuringute tulemusi tänapäeva historiograafia positsioonidelt, võib tea- dusloolane sattuda kiusatusse ja öelda, et siis, kui muutuvad paradig­ mad, muutub ka maailm ise.» Ta teeb järelduse: «Muidugi pole see nõnda: .... laboratooriumiseinte taga läheb argielu oma rada.» ' On möödunud kõiigest kaks aastakümmet, aga vaevalt leidub kedagi, kes nõustub alla kirjutama sellele leebele väitele. Pidevad muutused teadu­ ses ja tehnikas annavad aeglasel kuhjumisel plahvatusi, mille vastukaja ulatub kaugele laboratooriumide ja teaduskabinettide seinte vahelt. Kes söandaks öelda, et pärast paberi ja püssirohu leiutamist, pärast elektri avastamist teaduse poolt läks elu oma rada? Kuid isegi need, oma taga­ järgede poolest võimsad muudatused, on olnud ainult vaheetapid, kui mõelda niisugustele suurtele epohhidele nagu «neoliitiline revolutsioon», kirja leiutamine, trükisõna leiutamine2 ja nüüd meie endi poolt läbielatav teaduse- ja tehnikarevolutsioon. Neil perioodidel toimunud muutustel on sedavõrd kõikehõlmav ise­ loom, et sõna otseses mõttes pole olemas inimajaloo ühtki tahku, mida nad poleks puudutanud kõige põhjalikumal viisil. Veelgi enam, pöörded neil perioodidel on loomuldasa puudutanud meie planeedi kui kosmose- osakese elu ning, järelikult, on oma tulemuste poolest väljunud kaugele laboratooriumide seinte vahelt. 1 Т. К у н, Структура научных революций. Москва, 1977, lk. 151. 2 Kui tähtsad ka pole nende leiutiste tagajärjed, kasutame meie neid märksõna­ dena tervete ajajärkude tähistamiseks (ajaloolise ühiskonna tekkeajastud ning antiik- ja keskaja maailmast uusaega ülemineku perioodid; viimast nimetatakse tavaliselt renes­ sansiks). Raamatutrükkimise eristamine on veidi tinglikku iseloomu. 5 Keel ja Kirjandus nr. 2. 1992. G5 Nende suurte revolutsioonide tagajärgedega tutvumisel praegu pole kaugeltki ainult akadeemiline tähendus. Püüd heita pilk tulevikku on inimesele loomuomane. Iseäranis terav vajadus selle järele tekib kriisi- aegadel. Seejuures tuleb arvestada, et ulatuslikud ajalooprognoosid pole seni osutunud eriti usaldusväärseks. Ühelt poolt peitub põhjus ilmselt selles, et inimkonna ajalooline areng kui eriilist liiki struktuur lülitab endasse liiasuse kupeerimise mehhanismid. Vastasel juhul oleks palju aastatuhandeid kestnud inimkonna ajaloo kulg juba informatsiooni poo­ lest muutunud liiaseks ja täiesti prognoositavaks, mis fatalistlikult välis­ taks igasuguse aktiivsuse. Teiseks, põhjuslikkuse seaduste komplitsee­ ritus välistab juba iseenesest ühemõtteliste ennustuste võimalikkuse; futuroloogilisi mudeleid tuleb konstrueerida alternatiivide spektrina. Need asjaolud sunnivad eriti tähelepanelikult vaatlema ajaloosündmusi. Neil juhtudel me võime tundma õppida tagajärgi kui meile antud reaalsust. Nende suurte kriisiajastute vaatlus, mil teaduse ja. tehnika valdkon­ nas toimunud järskude revolutsiooniliste pöörete toimel teisenes täielikult inimene ise ja teda ümbritsev maailm, viib ennekõike järeldusele, et iiga kord kujunesid niisuguste muutuste ruumipiirid üha rohkem globaalseiks, kronoloogilised piirid aga vähenesid progressiivselt; niisiis omandasid muudatused üha hoogsama iseloomu. See tähendab, et sündmustest osa­ võtja jaoks teravneb muutuste läbielamine katastroofina progresseeruvalt. Kui eeldada järelduste skemaatilisust, mille on tinginud teada olevate andmete ebatäielikkusest tulenev äärmuslik üldistus, siis tuleb kõigepealt täheldada revolutsioonilisi pöördeid informatsiooni edasiandmise ja säili­ tamise valdkonnas. Infovõimaluste järsk avardumine peegeldus vahetult ühiskondliku töö organiseerimisel, mälu avardamine aga nende tule­ muste arvestamisel. Lähimad tagajärjed toovad nähtavale kordumisegi: saanud oma kätesse uued võimsad vahendid, püüab ühiskond esialgu neid ära kasu­ tada varem seatud eesmärkide saavutamiseks, avardades oma võimalusi kvantitatiivselt. Nõnda ei suutnud näiteks kirjaeelsed tsivilisatsioonid organiseerida keerukat juhtimisaparaati ning seetõttu olid nad sunnitud piirama oma loomiskavatsusi.3 Kirja tekkimisel (endast mõista teiste sot­ siaalsete ja teaduslik-tehniliste muutuste kontekstis) said võimalikuks suurejoonelised ettevõtmised templite, püramiidide ja teiste mitteutilitaar- sete rajatiste ehitamisel, mis kohutavalt koormas ühiskonda ebafootlike kuludega. Samal ajal täiustus juhtimisaparaat, saades seejuures impulsi isevohamiseks, mis ületas sotsiaalselt paratamatud piirid. Suulisel mälul oli piiratud maht ja see määras rangelt kindlaks, mida on hädavajalik säilitada. Mittevajalik ununes. Kiri lubas säilitada tarbetut ning lõputult laiendada meenutatava, meeldejäetava mahtu. Väljakaevamised Vana- 3 Viimane väide on õige vaid kõige üldisemal kujul ja nõuab mööndusi. On tõe­ näoline, et kirjaeelsetel tsivilisatsioonidel olid olemas küllalt keerukad mäluvormid. Mnemotehnika ulatuslik arendamine peegeldus hiiglaslike eepiliste tekstide säilitamises. Rohked andmed aga räägivad kollektiivse mälu olemasolust, mida hoiti rituaalide ja kommete ning «mälu säilitajate» eriomase institutsiooni esiletõstmise abil. Nõnda näi­ teks lõid inkade-eelsed tsivilisatsioonid Peruu kiltmaadel niisutussüsteeme ja ehitisi, mille rajamine nõudis märkimisväärset organiseeritust. Ja need tsivilisatsioonid ei tund­ nud ilmselt kirja. Sotsiaalse mälu pidepunktidena leidsid nähtavasti kasutamist pinna­ vormid ja taevatähed, kui mnemoonilised mälutehnilised märgid. Kirja ilmumine tõe­ näoliselt vahetas välja ja määras unustusse kõrgelt arenenud suulise mälukultuuri. Platoni dialoogis «Phaidros» ütleb kirja leiutaja Egiptuse keisrile: «See teadus, oo keiser, andis egiptlastele rohkem tarkust kui mälu.» Kuid keiser vastab: «Need (kirja­ märgid — /. L.) ära õppinute hingedesse toovad nad unustuslikkuse, nõnda kui välis­ tavad mäluharjutused: meenutama hakkavad nad kõrvaliste väliste märkide abil, usalda­ des kirja.» «Niisiis leidsid sa mitte mälu-, vaid meenutamise, meeldetuletamise vahendi» (Платон, Избранные диалоги. Москва, 1965, lk. 248—249). Suhtumine taevatähtede liikumistsükleisse kui põllumeeste juhendisse on laialt levinud nende rahvaste juures, kes ei tunne kirja. Baratõnski väljendus «täheraamat» ei olnud nende jaoks metafoor. Lähemalt vt.: Ю. M. Лотман, Несколько мыслей о типологии культуры. Rmt.: Языки культуры и проблемы переводимости. Москва, 1987, lk. 3—11. Ü6 Süüria linna Ebla territooriumil (ligi 2000 a. e. Kr.) tõid nähtavale kiil­ kirja tabeleist koosnevad hiiglasuured kojaarhiivid. Väljakaevatud ja läbitöötatud osa neist on peamiselt seotud majanduse juhtimisega ja on oma mahult ilmselt disproportsioonis Ebla tegeliiku tootmise suhte­ liselt tagasihoidlike mõõtmetega. See oli küll oma aja kohta suur majan­ dus- ja kaubakeskus ning tema tootmis- ja kaubandustegevus oli märki­ misväärne. Tema arhiiv aga on tohutu ka tänaste mõõtude järgi. Kuid arhailiste bürokraatiate areng oli üksnes kirja leiutamise es­ mane tagajärg. Teine, õtse vastupidine ning hoopis sügavam tagajärg, mis tõi põhjalikud muutused kultuuritüüpi endasse, oli see, et kirja tulek avas individuaalse loomingu ajastu. Seni säilitati
Load more

Recommended publications
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Osavalla Uudised Kaunis Kevad on Käes Ja Suvi Juba Lehvitab Akna Taga
    Nr. 90/5 Kihelkonna infoleht Mai 2021 Osavalla uudised Kaunis kevad on käes ja suvi juba lehvitab akna taga. Enne suveplaanide tegemist tasub siiski võtta hetk aega ja vaadata, mida kõike toredat on tehtud aasta jooksul. Mõeldes eelmise aasta suvele, siis kindlasti paljudel meenub esmalt Mihkli talumuuseumi õuel toimunud August Mälgu suvelavastus „Õitsev meri“, mis tõi Kuressaare Teatri vahendusel meie küla õuele mitmed suured näitlejad, kelle Kihelkonna poeski nägemine juba kahinat tekitas. Nüüdseks juba teame, et teatritükk ei jätnud kustumatut muljet vaid meile endile, vaid on pärjatud ka erinevate auhindade ja tunnustustega. Kriitikud kiitsid ka etenduse muusikalist lahendust, mille täitis Kihelkonna segakoor. Loodame, et seesuguseid koostööprojekte tuleb veelgi. Sügisel kutsus Kihelkonna päästekomando avatud uste päeval kõiki külla ja toredat uudistamist jätkus nii suurtele kui väikes- tele. Selgus, et lisaks tulekahjude kustutamisele oskavad sealsed tublid mehed ka imehäid pannkooke teha. Enne järjekordseid koroonapiiranguid jõudsid rahvamajas tegutsevad ringid alustada huvitegevusega, tähistati üheskoos muusikapäeva ja toimus tsirkuse-teemaline stiilipidu. Pimedama aja saabudes mõeldi ohutusele ja helkurikõnnil sai taas ehitud kooli juures helkuripuu. Kui värvilised lehed puudelt langesid, paistis, nagu ka kirikutorn oleks raagu läinud - Kihelkonna kiriku punase tornikiivri ümber kõrgusid hallid tellingud ja kiriku tipust toodi STIILIPIDU: Kirev segakoori tsirkusetrupp. alla tornikukk ja -kuul. Tellingud on seal tänaseni, kuid kevade tärgates hakkas ka torni katus aina rohkem uut värvi andma. Suvel, tööde lõppedes, kui kullatud muna ja kukk tagasi torni tippu viiakse, algab Kihelkonna kiriku uus õitsemise aeg. Säravam ja uhkem, kui kunagi varem. Seda, et rahvas tuleb toredate ideedega kaasa, näitas Lümanda ja Kihelkonna ühine e-jõululaat, kus sai enda toodangut osta-müüa interneti vahendusel.
    [Show full text]
  • 3.17. Rahvuspargi Lääne‐Saaremaa Osa Võrdlus
    Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring 1560MT1 3.17. Rahvuspargi Lääne‐Saaremaa osa võrdlus 3.17.1. Sissejuhatus Iga küla juures väljatoodud üksikandmetest ei elanike küsitlusest esitatud järgnevalt kogu ala piisa rahvuspargi kui terviku hindamiseks. võrdlev analüüs. Iga üksikküla puudutavad Seepärast on parema ülevaate saamiseks andmed on eelpool antud vastavas Vilsandi rahvuspargi Lääne‐Saaremaale jäävast külakirjelduses. hoonestusest, ilmekatest pärandkooslustest ja 3.17.2. Hoonestuse analüüs Hoonestuse iseloomustus ja väärtused pärinevad alles 20. saj algusest (1930ndad), siis on raske tuvastada vanimate säilinud hoonete Vilsandi rahvuspargi Lääne‐Saaremaa külade täpsemat ehitamise aega. Vanimad säilinud hoonete iseloomustus ja väärtused on esitatud palkehitised pärinevad tõenäoliselt 19. saj vanuse ja arhitektuurse lahenduse järgi keskpaigast ja lõpust ning 20. saj algusest, need järgmiselt: võivad olla säilinud ka hilisemate ümberehitiste 1. vanemad palkhooned ja muud ehitised (19. kehandis. saj II pool – 20. saj algus); Kuna külades on taolisi tüüpilisi talurahva 2. lahuselamud (19. saj lõpp – 20. saj I pool); arhitektuuri esindavaid palkmaju võrdlemisi 3. uued hooned (20. saj lõpp – 21. saj algus). vähe säilinud, on neist autentsemad hinnatud väga väärtuslikeks (VV) ja väärtuslikeks (V). Külade hoonestuse vanuse hindamise aluseks Need haruldased hooned vajaksid säilitamist on olnud ajalooliste kaartide ning võimalusel taastamist. lokaliseerimisjoonised ja väline vaatlus (ehituskonstruktsioonid
    [Show full text]
  • Põrgu Võid Leida Ka Eestimaa Metsast Lk 12–13
    Põrgu võid leida ka Eestimaa metsast lk 12–13 Nädalalõpulisa nr 20 (318 ) 20. mai 2005 moodsad ajad 2 Äripäeva nädalalõpulisa 20. mai 2005 toimetaja Erik Prozes, tel 667 0256, e-post [email protected] purskkaev www.olympic-casino.net R 20.05 kl 20.05 Ansambel Toping James Bondi pidu! Kreutzwaldi 23, Tallinn tel 1677 Vabal päeval raske jalaga rallipiloot, töö ajal Põhja-Tallinna vanem. Sirje Potisepp ava- mas õhtumiitingut. 9lVLQXGVLOPDG NRQWVHQWUHHUXPLVKlLUHGMD YDLPVHW||Y}LPH ODQJXV 3UREOHHPVYHQHVLJDSlHYDJD 3DOMXGLQLPHVHGNHVYHHGDYDGSLNNLWXQ GHDUYXWLWDJDY}LLVWXYDGSDOMXDXWRURROLV HULWLSLPHGDODMDONDQQDWDYDGQlJHPLV SUREOHHPLGHDOO6HHPXUHROLND5REHU WLOVXXUHDUYXWL¿UPDSHDGLUHNWRULO 6LOPDGKDNNDVLG WDNLVWDPDPXHGXNXVW -XKLQ HGXNDW DUYXWL¿UPDW MD LJD PX YDLPQHYRUPRQWDJDVLMDPDW}HVWLROHQ W||SlHYRQWlLVWlKWVDLGNRKWXPLVLHUL UDKXOHWSURRYLVLQQHLG0DSROHHQDP QHYDWHLQLPHVWHJD7DKDQN}LJLVLOPLV VXJXJLYlVLQXG0XOSROHPLQJHLGSURE YlOMDQlKDSRVLWLLYQHHGXNDVMDHQHU OHHPHDXWRMXKWLPLVHJDSLPHGDVMDPX JLOLQH.XLGROLQW||SlHYDO}SXVUDPS QlJHPLQH RQ SDUDQHQXG NXLJL W||WDQ YlVLQXGMDPXOROLUDVNXVLNRQWVHQWUHH LNNDJL SDOMX DUYXWL WDJD 1G VXXGDQ UXPLVHJD7XQGVLQHWPDHLVXXGDROOD MlOOHJLRPDW||GQDXWLGDROODHQHUJLOLQH WDVHPHO QLQJSRVLWLLYQHNRJXSlHYDMRRNVXO%OXH 3lUDVW SLNNL DUYXWL WDJD YHHGHWXG %HUU\ WDEOHWLG RQ DLGDQXG SDUDQGDGD W||SlHYLYDOXWDVLGPXVLOPDGMDPXOROL PXQlJHPLVWMDYDLPVHWWHRY}LPHW SUREOHHPHSLPHGDVQlJHPLVHJD.RMX V}LWHVWXQGVLQHWYDVWXV}LWYDWHDXWRGH WXOHGSLPHVWDVLGOLLJVHOWMDPXOROLSURE OHHPHDXWRMXKWLPLVHJD Tulevaste 5llNLVLQVHOOHVWNDXDDHJVHOHlULSDUW valijate piira- QHULOH7DVRRYLWDVPXOSURRYLGD¿UPD
    [Show full text]
  • Kihelkonna Valla Arengukava Aastateks 2015-2020
    LISA Kihelkonna Vallavolikogu 29. jaanuari 2015.a. määrusele nr 3 KIHELKONNA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2015-2020 Kihelkonna 2014 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Arengukavas kasutatavad põhimõisted .................................................................................. 5 2. Ülevaade Kihelkonna vallast .................................................................................................. 7 2.1. Territoriaalne asend, asustus ja keskkond ....................................................................... 7 2.2. Rahvastik ......................................................................................................................... 8 3. Kihelkonna valla arengunägemus ........................................................................................ 11 3.1. Missioon ........................................................................................................................ 11 3.2. Kihelkonna valla visioon ............................................................................................... 11 3.3. Strateegilised eesmärgid ................................................................................................ 11 4. Valdkondlikud arengueesmärgid ja kavandatavad ülesanded ning tegevused ..................... 13 4.1. Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus .......................................................................... 13 4.2. Haridus ..........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 155 – 172 OBSERVATIONS ON THE GEOGRAPHICAL DISTRIBUTION OF TOPONYMIC ENDINGS IN ESTONIA Peeter Päll Institute of the Estonian Language Abstract. The article looks at the geographical distribution of topo- nymic endings with the aim of discovering signifi cant patterns. The corpus includes ca. 9,000 oikonyms, of which 24% are those that have the analysed endings. Endings are recognized if names have at least 3 syllables or have 2 syllables and the Q3 degree of quantity; in these cases the existence of a toponymic suffi x is most likely. In the case of endings that have multiple origins there are seemingly no specifi c dis- tribution patterns, with the exception of some borrowed endings (e.g. -na or -va). In the case of typical toponymic suffi xes -la, -ste and -vere each of these are often concentrated into certain areas based on which the whole are of Estonia might be divided into regions: -vere-region (northern Tartumaa and northern Viljandimaa), -ste-region (Võru- maa, southern Tartumaa, southern Viljandimaa and southern Pärnu- maa), -la-region (Virumaa, Järvamaa, Harjumaa) and a mixed region (Läänemaa, northern Pärnumaa). The island of Saaremaa is dominated by -la-endings, Hiiumaa is either a mixed region or a -ste-region. Keywords: toponyms, toponymic suffi xes, toponymic geography, ety- mology 1. Terms and previous studies Research into the geographical distribution of onymic elements (toponymic, anthroponymic etc.) may be called areal onomastics, based on the wider discipline of areal linguistics; a near synonym would be onomastic geography (cf. linguistic geography). The products of this research are usually known as onomastic atlases (or name maps).
    [Show full text]
  • Suvepuhkus 2005
    w o h evakruiis H s pä els o us in g Puhkus juba paistab n gi e õ ss L M e SUVEPUHKUS 2005 mai 2005 t nis Hin oo d alates 80 kr SUVEKUUM PUHKUSEKRUIIS STOCKHOLMI! E d st a ni skeskus si- o adu tag ro te as 0 k a i hind alates 50 k KRUIISI HIND ALATES re u e m H aail em er m 475 .- fe li Hind sisaldab: a e S 9 reisijapileti suunal Tallinn - Stockholm - Tallinn H ist 9 koha valitud kajutiklassis ind on alates 280 kro t is Kruiisipiletile on võimalik juurde osta n oo hommiku- ja õhtusöögid laeva rootsi kr 95 laua restoranis, nautida tasuta meele- Hind alates 1 lahutusprogrammi kõikides laeva Veeda üks tore päev Helsingis! Silja Line´i kiirlaevad viivad Sind koos pere ja sõpradega baarides ja klubides ning osa võtta kolme- Soome puhkama. Silja Line´i perepakettide hulgast leiavad sobiva meelelahutuse nii suured kui väiksed. tunnisest linnaekskursioonist Stockholmis. Külasta ka Serena veeparki või sõida karussellil Linnanmäki lõbustuspargis. Tallink Club kaardiga -10% Helsingi hotellipaketid alates 930 kroonist / reisija. Edasi-tagasi autopakett (3-5 reisijat+sõiduauto) alates1600 kroonist. Elu mere lainetel Informatsioon ja broneerimine 640 9808, www.tallink.com Info ja broneerimine reisibüroodest üle Eesti või Silja Line’i piletikassast Stockmanni kaubamaja V-korruselt, telefon 611 6661, [email protected] www.silja.ee Veel üks hea põhjus olla Estraveli klient... lihtne ja soodne finantseerimine. Tahad puhkusereisile minna, aga vaba raha kulus mujale? Pangalaenu või liisinguga ei taha tegeleda? Pole probleemi! Just sinu jaoks on Estravelil olemas populaarne järelmaksuvõimalus KULDKREDIIT.
    [Show full text]
  • SAARE COUNTY Natural Values of SAARE COUNTY 2 3
    Natural Values of SAARE COUNTY Natural Values of SAARE COUNTY 2 3 CONTENTS PROTECTED AREAS .................... 8 Odalätsi Landscape Protection Area ...... 27 Vilsandi National Park ................. 9 Panga Landscape Protection Area ........ 27 Abruka Nature Reserve ............... 10 Üügu Landscape Protection Area ........ 28 Laidevahe Nature Reserve ............. 11 LIMITED CONSERVATION AREAS .......... 30 Liiva-Putla Nature Reserve ............. 12 Karala-Pilguse Limited Conservation Area .. 31 Lake Linnulaht ..................... 13 Karujärve Limited Conservation Area ..... 31 Loode Oak Forest ................... 14 Väike Väin Strait Limited Conservation Area 33 Rahuste Nature Reserve .............. 15 Viidumäe Nature Reserve ............. 16 PROTECTED PARKS ................... 34 Viieristi Nature Reserve ............... 17 Kuressaare Castle Park ............... 34 Järve Dunes Landscape Protection Area ... 20 Mihkel Rand’s Dendrological Park ........ 34 Kaali Landscape Protection Area ......... 20 Mõntu Park ....................... 35 Kaugatoma-Lõo Landscape Protection Area . 21 Pädaste Park ...................... 35 Map ............................ 22 INDIVIDUAL OBJECTS .................. 36 ADMINISTRATIVE AUTHORITY OF Kesselaiu Landscape Protection Area ..... 25 Primeval trees ..................... 36 PROTECTED NATURAL OBJECTS Koigi Landscape Protection Area ......... 25 Erratic boulders .................... 40 Environmental Board Hiiu-Lääne-Saare Region 22 Tallinna Str., 93819 Kuressaare Phone +372 452 7777 [email protected]
    [Show full text]
  • Worth Seeing
    8 ALTJA 20 THEME PARK OF 32 ANGLA WINDMILL PARK AND 44 HAAPSALU EPISCOPAL 56 HURMIORU 68 OLUSTVERE MANOR 79 THE VENTSPILS CRAFTS HOUSE 91 THE DAIRY MUSEUM 103 THE “SELONIAN FARM” BRANCH 115 THE MEKE PUB 127 THE LATVIAN OPENAIR 139 THE LUDZA FISHING VILLAGE GOTHAMITES HERITAGE CULTURE CENTRE CASTLE THE VENTIŅI DIALECT OF THE JĒKABPILS MUSEUM PARTNERSHIP AND PARK Quadrant group dining, ETHNOGRAPHIC MUSEUM CRAFTS CENTRE Quadrant Quadrant Quadrant D3 year-round B4 I– XII Quadrant I– XII Quadrant Quadrant OF HISTORY A4 I– XII B2 I– XII B2 I– XII B4 I– XII Quadrant Quadrant tours year- Quadrant Quadrant C5 D1 I – XII E1 Quadrant D3 IV – XII E5 I – XII round thematic programmes, Müüsleri küla, Kareda vald, Järvamaa, +372 5191 4282 E4 June to October Altja küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa Angla küla, Leisi vald, Saaremaa, +372 5199 0265 Lossiplats tn 3, Haapsalu, Läänemaa, +372 518 4664 Hurmi küla, Kanepi vald, Põlvamaa, +372 517 4470 Olustvere alevik, Suure-Jaani vald, Viljandimaa Kilometre 51 on the Rīga-Tallinn Highway (A1), www.kilplased.ee, [email protected] Skolas Street 3, Ventspils, + 371 63620174 Seiksāte, Rudbārži Parish, Skrunda distr. www.anglatuulik.eu, [email protected] www.haapsalulinnus.ee, [email protected] www.hurmiorg.ee, [email protected] +372 566 52923, www.olustveremois.ee Filozofu Street 6, Jēkabpils, + 371 26598507, 65232501 Liepupe Parish, Salacgrīva distr. Riga, Brivibas gatve 440, +371 67994515 (cashier), 6799-4106 Tālavijas Street 27A, Ludza, + 371 29467925, 29123749 GPS: 25°53’1’’ E, 58°55’11’’ N www.muzejs.ventspils.lv/amatu-maja/, [email protected] Altja village in Lahemaa GPS: 22°41’58’’ E, 58°31’36’’ N GPS: 23°32’19’’ E, 58°56’50’’ N [email protected], GPS: 25°33’26’’ E, 58°33’1’’ N + 371 26518660, www.pienamuzejs.lv www.jekabpilsmuzejs.lv, [email protected] + 371 29113777, www.meke.lv, [email protected] (tours), www.brivdabasmuzejs.lv, [email protected] www.ludzasamatnieki.lv, [email protected] Scale 1:1000 000 National Park was first recorded The theme park of wise men Owner: Līga un Ēriks Kondrāti.
    [Show full text]