Kihelkonna Valla Üldplaneering Seletuskiri
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Vabariigi Valitsuse Määruse „Vilsandi Rahvuspargi Kaitse-Eeskiri“ Eelnõu SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse määruse „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus „Looduskaitseseaduse“ § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta määrusega ala kaitse alla ning kehtestada ala kaitsekord. Väiksemad osad praegusest Vilsandi rahvuspargist olid kaitse alla võetud juba 1910. a. (Vaika saared) ja 1939. a. (Harilaid). Rahvuspargi territooriumi põhiosa on olnud Vilsandi Riikliku Looduskaitsealana kaitse all alates 21. septembrist 1971. a., mil ENSV Ministrite Nõukogu kinnitas oma määruse nr. 457 „Vaika Riikliku Looduskaitseala territooriumi laiendamise ja Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ümbernimetamise kohta“. Vabariigi Valitsuse 1993. a. 8. detsembri määrusega nr 387 “Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamine” reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vastavalt “Looduskaitseseaduse” § 91 lõikele 1 kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2016. aasta 1. maini. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitstavat loodusobjekti, muudetakse selle tsoneeringut ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Vilsandi rahvuspark paikneb Saare maakonna lääneosas Kihelkonna kihekonnas, praeguse haldusjaotuse järgi jaguneb ta Kihelkonna ja Lümanda valla maa-ala vahel. Kaitseala kogupindala on ca 29 530ha, millest -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Lae Alla Pdf (3,8
Teesu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017–2026 Keskkonnaamet 2016 SISUKORD 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 5 1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 5 1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 7 1.3. Huvirühmad ....................................................................................................................... 10 1.4. Kaitsekord .......................................................................................................................... 10 1.5. Uuritus................................................................................................................................ 11 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................ 11 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................. 11 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................... 11 2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................................. 13 2.1. Elustik ............................................................................................................................... -
Lääne-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava Haarab Saaremaa Lääneosa Viite Valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme Ja Torgu Valda
Kinnitatud Kihelkonna Vallavolikogu 30. jaanuari 2013 määrusega nr 2 LÄÄNE-SAAREMAA VALDADE ÜHINE JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2012-2016 SISUKORD Sissejuhatus 1. Lääne-Saaremaa valdade üldiseloomustus................................................................................ 7 1.1 Omavalitsuste paiknemine ja looduslikud iseärasused.................................................. 7 1.2 Rahvastik...................................................................................................................... 8 1.3 Sotsiaalsfäär................................................................................................................. 11 1.4 Infrastruktuur............................................................................................................... 12 1.5 Ettevõtlus..................................................................................................................... 14 2. Jäätmehoolduse korraldus ja üldnõuded................................................................................. 17 2.1 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad riiklikud õigusaktid................. 17 2.1.1 Eesti Vabariigi seadused.................................................................................... 17 2.1.2 Kohaliku omavalitsuse määrused...................................................................... 17 2.2 Kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduse korraldamisel............................ 18 2.3 Nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete valdamisel ja käitlemisel........................ -
Kesknõmme LKA Eeskirja Seletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva looduskaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning kaitseala välispiiri ja tsoneeringut ning vähendatakse metsavajakuid rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise esindatuse tagamiseks. Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Kehila, Sepise ja Veeremäe külas. Kesknõmme looduskaitsealale jääv Sepise jugapuu võeti üksikelemendina kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 „Rändrahnude, kivikülvide ja põlispuude nimekirja kinnitamine”. Osa praegusest kaitsealast võeti kaitse alla Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsusega nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis”, kui kaitse alla võeti „Tuhkpihlaka ja jugapuu kasvukoht”. Ajakohastamisele kuuluv kaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 11. augusti 2005. a määrusega nr 207 „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord -
Mustjala Valla Arengukava 2009-2020
Kinnitatud Mustjala Vallavolikogu määrusega nr 8 20.03.2009 määrusega nr 9 30.09.2011 määrusega nr 2 28.03.2014 MUSTJALA VALLA ARENGUKAVA 2009-2020 Mustjala 2009 Mustjala valla arengukava 2009-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................................................3 1. ARENGUKAVAS KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED ................................................4 2. ÜLEVAADE MUSTJALA VALLAST .............................................................................5 3. MUSTJALA VALLA ARENGUNÄGEMUS ..................................................................7 4. VALDKONDLIKUD ARENGUEESMÄRGID JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED ..............................................................................................................................8 4.1. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ..............................................................................8 4.2. Haridus, noorsootöö .................................................................................................14 4.3. Kultuur, sport ja vaba aeg ........................................................................................19 4.4. Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus ..................................................................24 4.5. Avalik kord ja turvalisus .........................................................................................28 4.6. Loodushoid ja maakasutus ......................................................................................30 Eesmärk, tegevus -
Pöide Vallavolikogu 16.Oktoobri 2017.A Määruse Nr 18 „Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA
Pöide Vallavolikogu 16.oktoobri 2017.a määruse nr 18 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure- Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikool teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju- Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, -
Vabariigi Valitsuse Määruse „Kihelkonna Valla, Kuressaare Linna
Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Saare maakonnas1, mille tulemusena moodustub üheteistkümne Saare maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Saare maakonda üks linn ja 11 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda neli valda. Omavalitsuste koguarv -
RMK Saaremaa Ja Hiiumaa Külastusalade Külastuskorralduskava Hõlmab Endas Saaremaa Puhkeala, Vilsandi Rahvuspargi (S.H
RMK Saaremaa ja Hiiumaa külastusalad Külastuskorralduskava 2019-2028 tööversioon Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 Kasutatavad mõisted .................................................................................................. 5 1. Ala kirjeldus ............................................................................................................. 6 2. Maaomand ja majandamise üldised põhimõtted ........................................ 13 3. Regulaarselt läbiviidavad seired ja uuringud .................................................. 22 3.1. Külastajauuring .............................................................................................. 22 3.2. Külastusmahu seire ....................................................................................... 23 3.3. Loodushoiuobjektide seisundi seire ............................................................ 24 3.4. Ressursi seire ................................................................................................... 25 4. Eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................ 26 5. Tsoneerimine ......................................................................................................... 30 6. Hooldus ja rekonstrueerimine............................................................................. 31 7. Teavitamine ja külastuskeskuste -
Saaremaa Omavalitsuste Ühinemiskokkulepe
EELNÕU SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISKOKKULEPE Kihelkonna vald, Kuressaare linn, Laimjala vald, Leisi vald, Lääne-Saare vald, Mustjala vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Salme vald, Torgu vald ja Valjala vald on heaks kiitnud ühinemislepingu (edaspidi ühinemisleping), esitanud Vabariigi Valitsusele taotluse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusega nr 169 „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ on Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalset korraldust muudetud ja otsustatud Saaremaa Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamisel moodustada uus haldusüksus Saaremaa vald. Vabariigi Valitsus algatas 15.02.2017 esitatud ettepanekuga ehk Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõuga1 Pöide valla osas haldusterritoriaalse -
Funeral Customs of Caucasian Estonians
FUNERAL CUSTOMS OF CAUCASIAN ESTONIANS Marika Mikkor Introduction Customs characterising a nation or an ethnic group, depend on the stage of development of the society, dominant religion and ethnic environment. In an ethnological study of settlers their origin, time of emigration and national composition of settlements should be taken into account. Of the Estonian villages of Caucasia the village of Estonia was founded in 1882 by the Estonians from the province (guberniya) of Samara, who had left Estonia in the 1850-1860s. The villages of Salme and Sulevi were founded in 1884 and 1885, respectively, by the peasants of Harjumaa, the village of Punase-Lageda was founded in 1886 by Estonians from the North-Caucasian settlement of Esto-Haginsky, who had left Estonia in the 1870s *1 (Võime 1980, 16-18, 21; Võime 1974, 120, 121). In the second half of the past century, in the conditions of arising capitalism, the first settlers of the villages were peasants whose resettlement was favoured by the tsarist government. In addition to the first settlers, new emigrants kept coming both from different regions of Estonia and from other Estonian settlements in Russia. At the same time, there were also leavers. Within the boundaries of one village there lived, side by side, people from different parishes and counties. Parochial belonging of Estonian settlers would be a separate topic of research. For example, in the village of Sulevi descendants of the peasants from Kuusalu and Rõuge parishes married each other. Settlements were founded as a result of Russian-Turkish wars in the 1860-70s on the lands abandoned by Abkhazian and Circassian people (Chursin 1956, 194). -
Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava
ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon Eestimaa Looduse Fond Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 Liis Kuresoo ja Kaupo Kohv Tartu-Vilsandi 2010 ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 6 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ......................................................................................... 8 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .......................................................................................... 8 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ....................... 8 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus................ 8 1.4 Maakasutus ja maaomand ............................................................................................ 9 1.5 Huvigrupid ................................................................................................................. 13 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ..................................................................................... 16 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .............................................................................................. 17 Elustik ........................................................................................................................................... 17 2.1 Linnustik ...................................................................................................................