DOCSLIB.ORG

Kaitseväe Haigla Täidab Oma Esimest Missiooni

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kaitseväe Haigla Täidab Oma Esimest Missiooni SaaremaaSaaremaa TeatajaTeataja NrNr 68 IIIII aastakäik aastakäik Kolmapäev, Neljapäev,15. aprill 2020 4. aprill 2019 SAAREMAA VALLAVALITSUSE SAAREMAA VALLAVALITSUSE INFOLEHT INFOLEHT facebook.com/saaremaavald Kaasav eelarve teeb Prügi põletamine Huviharidus- head ideed kiirelt teoks saastab sinu aiaviljad Peagi sulgubkonverentsil hajaasustus- programmianti taotlusvoor õnne valemeid Loe lk 3 Loe lk 4 Loe lk 5 Hajaasustuse programmi 2020. aasta taotlus- voor on avatud kuni 17. aprillini. Digitaalselt allkirjastatud dokumendid tuleb esitada Saaremaa vallavalitsuse e-posti Avanebaadressile [email protected]. projekti- Allkirjastatud paberdokumendid palume toetustetuua Kuressaares Tallinna taotlusvoor tn 10 asuva valla- valitsuse peaukse kõrval asuvasse postkasti. Lümanda Majas Mittetulundustegevuse toetamise projekti- Taotlus koosneb järgmistest dokumen- toetustetidest: 1.2019. taotlusvorm; aasta taotlusvoor 2. projekti on avatud eelarve; 1. aprillist3. kaks kuni võrreldavat 18. aprillini hinnapakkumust, kell 16.00. Toetust antakse4. projekti kogukonna tegevuste ja valla kirjeldus arengule sõltuvaltsuunatud tegevuste/üritusteprojekti valdkonnast: toetamiseks veesüsteemid, ning samuti ka- käivad hoogsalt teistenalisatsioonisüsteemid, rahastamisallikate kaudu juurdepääsuteed, esitatavate pro- jektideautonoomsed oma nantseeringu elektrisüsteemid katmise (tingimusel, toetamiseks. etTegevused, majapidamine mis toetuse ei ole abil liitunud ellu viiakse, elektri- pea- vadvõrguga); toimuma 5. valla oma- haldusterritooriumil, ja kaasfinantseeringut olema suunatudtõendav vallagarantiikiri. elanikele ja/või esindama valda laiemaleVajalikud üldsusele dokumendid väljaspool (javalla programmi halduster- sisetööd ritooriumi. oluline info) on leitavad Saaremaa valla kodulehelMaksimaalne www.saaremaavald.ee/hajaasus- toetussumma taotluse kohta on 3000tuse-programm. eurot. Ürituste läbiviimist toetatakse 85% projektiInfo eelarvestja nõustamine ja kaasrahastatava toimub vaid oma telefoni nant- seeringuja e-posti toetamise teel: Maire korral Käärid, 85% maire.kaarid@ minimaalsest Eile oli kaitseväe välihaiglas Kuressaares seitse patsienti, kellest üks vajab intensiivravi ja ülejäänud kuus lisahapnikku. FOTO: Margus Muld omasaaremaavald.ee, nantseeringust. tel 5302 2682, 452 5169. Enne toetuse esitamist tehtud kulutused ei Maire Käärid, ole toetuskõlblikud. Projektitoetustarenduse peaspetsialist antakse järgmistes valdkondades: kultuur; harrastus- ja võistlussport; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, siseturvalisuseKuressaare–Stockholmi ja rahvatervise ennetustöö; Kaitseväe haigla täidab Pille Mägi rõõmustab tulevases haridus-lennuliini ja teadustegevus; käivitumine külaelu arendami- kodumajandusklassis, et ehitustööd ne; füüsilise elukeskkonna parendamine (sh korteriühistute-,lükkub edasi keskkonnakaitse- ja muin- kulgevad majas plaanipäraselt. Foto: Valmar Voolaid suskaitsealaneVallavalitsus ontegevus); konsulteerinud koguduste Braathenstegevus ja oma esimest missiooni sakraalehitisteRegional Airlines’iga parendamine. Kuressaare–Stockholmi lennuliiniToetuste hooajataotlejaks edasi saavad lükkamisest olla kodaniku- järgmi- prillikuu esimesel päeval Kuressaare haigla ravijuht dr Kõige suuremaks väljakutseks ja Tänu kaitseväe välihaiglale ja ühendused,sele, 2021. aastale. kes on registreeritud ja tegutse- jõudis Saaremaale Eesti Edward Laane ütles, et kriisi algus- õppetunniks on välihaigla kliinilise tema meeskonnale saab Kures- vadAvamise valla haldusterritooriumil edasilükkamine on ning tingitud loetletud Va- kaitseväe välihaigla, mis järgus olid prognoosid märkimis- juhi major Helena Rooni sõnul saare haigla tavapäraselt tegutseda Lääne-Saare Kultuurivara juhatuse kabinetis hakkab vastu võtma ka bid, mis Pille sõnul võimaldavad valdkondadesbariigi Valitsuse või poolt elukeskkonna koroonaviiruse parendamise leviku LümandaApüstitati Kuressaare keskusehoone haigla ette, et väärselt mustemad ning koroona- olnud haigla ümberkujundamine ja see on kohalikule kogukonnale liikme Pille Mägi sõnul ollakse kooliarst. tulevikus kutsuda majja mängima võitõkestamiseks kohaliku omaalgatuse 12. märtsil arengule välja kuulutatud kaasaaita- novembristoetada koroonapatsientide alanud re- ravi patsientidega tegelemiseks oli vaja sisehaiguste raviks. Moodulitest oluline teadmine. See, et esialg- töödega ilusasti ajagraafikus. Kui pärast Lümanda sovhoosi professionaalset teatrit. misega.eriolukorrast. Toetust ei saa taotleda vallavalitsuse Saaremaal. lisaressurssi ja välihaigla näol on koosnev haigla oli algselt kujun- ne stsenaarium ei ole veel kõige mont on jõudnud poole „Lammutustööd on tehtud, uued tegevuse lõppu seisis osa ruume Sama koha peale jääb ka jõusaal. hallatavadVallavanem asutused Madis Kallasja valla ütles, eraõiguslikud et vaadates See sündmus tähistas mitte ai- see nüüd Kuressaare haiglal olemas. datud traumahaiglaks. Lahingusi- mustemal viisil rakendunud, ei seinad on leidnud oma õiged pikalt tühjana või neid kasutati Teisele korrusele tulevad noor- juriidilisedmaailmas isikud.toimuvat, on lennuliini edasilük- pealenult välihaigla – paras käivitamist aeg Kures-teha Koos haiglaga saabus Kures- tuatsioonis viibib patsient haiglas tohiks meid hoolimatuks muuta, kohad ning erinevad blokid välja harva, siis pärast remonti lä- tekeskus ja Lümanda põhikooli kamineProjektitoetuse ainuvõimalik eraldamise variant. otsustab „Lennuliini vallava- väikesaare haigla ülevaade. sisehaiguste osakonna Maja saarde 18-liikmeline kaitseväe paar tundi, kuid koroonapatsiendid leiab Edward Laane. Pigem näitab moodustunud,’’ tutvustab ta. hevad kasutusse kõik ruumid. esimesed kolm klassi. Kirjude litsusavamine hiljemalt 2021. kolme aastal kuu annab jooksul loodetavasti pärast taotlu- ka osana, vaid sümboolselt ka väli- tegevväelastest koosnev meditsii- jäävad haiglasse päevadeks. Vä- see, et kehtestatud ranged piiran- peab valmis saama au- Praegu käivad suures osas vii- Peaaegu kogu maja on ümber PVC materjalist põrandatega koo- sepiisavalt saamist pika valdkondlike perioodi hindamiskomisjonidetegelemaks Saaremaa haigla esimese reaalse missiooni nimeeskond, kuhu kuuluvad arst, lihaiglas on 20 kohta, millest neli gud töötavad ja pärsivad viiruse mistlus-, pahteldus-, ventilatsioo- planeeritud. Alumisele korrusele litsooni (varem oli siin Lümanda ettepanekutereklaamimisega alusel, ja loodetavastiarvestades sealjuures: on selle ajaga vas- gustialgust. lõpuks. õed ja parameedikud. Ülejäänud on intensiivravi kohad. Haigla on levikut. ni- ning elektritööd. Pille sõnul on peauksest sisse tulles jääb vasa- sovhoosi kontor) hakkab pääsema tavavõimalikult valdkonna suures eelarveliste mahus vahendite käivitunud olemas- tööle Välihaigla juhi nooremleitnant meditsiinipersonali moodustavad varustatud aparatuuriga, mis too- Kaitseväe konteiner-välihaigla sisekujunduse peamisteks märksõ- kut kätt raamatukogu, kus maja eraldi uksest, mida varem kasu- olu;meie projekti turismisektor.“ objekti või tegevuse sisalduvust Martin Lemberi sõnul on haigla vabatahtlikud, keda on praegu dab õhust hingamisraskustega pat- ümbersuunamise või tegevuse nadeks rahvuslikkus ja retro ning algusaastail olid arstikabinetid. tasid raamatukogu külastajad. arengukavades ja olulisust valla üldise arenguST eelnevalt osalenud mitmetel õp- kokku 12. Haigla töötab vahetus- sientidele meditsiinilist hapnikku. lõpetamise otsustab terviseamet väljast hakkab maja välja nägema Varem asus raamatukogu hoopis Selles osas on kolm klassiruumi, seisukohalt; projekti eelarve kulude põhjenda- pustel, kuid praegune kriisisituat- tega. Tegevväelased on 12-tun- Eile oli välihaiglas seitse patsien- läbi hädaolukorra meditsiinijuhi. nagu algusaastatel, 1980ndail – ülakorrusel. õpetajate tuba ning kodundusk- tust; taotleja võimekust projekti elluviimisel ja sioon on selle haigla jaoks esimene nistes vahetustes ja vabatahtlikud ti, kellest üks vajab intensiivravi ja Valmar Kass, Süüta oma jürituli! valge ja pastelselt kollane. Ka koolisöökla hakkab paik- lass. Viimane asub kunagises edasist jätkusuutlikkust; projekti elluviimiseks tegelik kriisiolukord. teevad 8-tunniseid vahetusi. nemaülejäänud allkorrusel. kuus lisahapnikku. kommunikatsiooninõunik vajalikeAjakeskus nantsressursside, Wittenstein korraldab sh taotleja 22. aprilliloma - Kõik ruumid kasutusse sovhoosidirektori ja hilisemas Kõige vähem muudatusi tehakse vallavanema kabinetis ning sel nantseeringuüle-eestilise olemasolu;aktsiooni „Jüriöötoetusest märgutuled kasusaajate Uue nimega Lümanda Majas saalis, mida hakatakse kasutama on ka eraldi sissepääs juhuks, kui arvu;2020“. tegevusvaldkondade mitmekesisust. Meril Kallasmaa hakkavad pärast hoone valmimist nii kultuurimaja saali kui ka koo- kodundusklassi soovib kasutada TaotlusedKell 21 süttib koos kõigiEestimaa nõutud südames lisadega Paide tuleb 2+2 reeglistpaiknema kultuurimaja, tuleb raamatu- livõimlana.kinni Küll aga tehaksepidada uueks näiteks noortekeskus. esitadakindluse elektrooniliselt vahitornis märgutuli, läbi taotluskeskkonna, mis kutsub valguse- ja helipult, mis oli pärit miseestlasi asub üle aadressil maa süütama toetused.saaremaavald. oma koduhoovis MajasisesedKuressaare politseijaoskonna ehitustööd on täies juht kogu, koolisöökla, noortekeskus, pidadesTeisele saab korrusele igaüks panustada,“tulevad ka maja avamise ajast – aastast 1986. ee.märgutuld, Taotlus peab jürituld. olema esitatud hiljemalt 18. hoosRainer ja kuiAntsaar ilm läheb paneb soojemaks, saarlaste- jõusaal,Liikumispiirangud sporditegevused, ei tähenda, bändi- et õues käimine oleks täielikult vallaütles sotsiaaltöötajaAntsaar. ja haldusjuhi
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Lae Alla Pdf (3,8
    Teesu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017–2026 Keskkonnaamet 2016 SISUKORD 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 5 1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 5 1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 7 1.3. Huvirühmad ....................................................................................................................... 10 1.4. Kaitsekord .......................................................................................................................... 10 1.5. Uuritus................................................................................................................................ 11 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................ 11 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................. 11 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................... 11 2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................................. 13 2.1. Elustik ...............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kesknõmme LKA Eeskirja Seletuskiri
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva looduskaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning kaitseala välispiiri ja tsoneeringut ning vähendatakse metsavajakuid rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise esindatuse tagamiseks. Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Kehila, Sepise ja Veeremäe külas. Kesknõmme looduskaitsealale jääv Sepise jugapuu võeti üksikelemendina kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 „Rändrahnude, kivikülvide ja põlispuude nimekirja kinnitamine”. Osa praegusest kaitsealast võeti kaitse alla Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsusega nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis”, kui kaitse alla võeti „Tuhkpihlaka ja jugapuu kasvukoht”. Ajakohastamisele kuuluv kaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 11. augusti 2005. a määrusega nr 207 „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord
    [Show full text]
  • Pöide Vallavolikogu 16.Oktoobri 2017.A Määruse Nr 18 „Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA
    Pöide Vallavolikogu 16.oktoobri 2017.a määruse nr 18 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure- Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikool teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju- Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru,
    [Show full text]
  • Saaremaa Kihelkonna Valla Kehila Küla Kesknõmme Kalakasvatuse Maaüksuse Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    SAAREMAA KIHELKONNA VALLA KEHILA KÜLA KESKNÕMME KALAKASVATUSE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Töö nr 0904 Tellija: Kesknõmme Jahisadam SA Koostaja: OÜ Corson Tallinn 2010 Saaremaa Kihelkonna valla Kehila küla Kesknõmme kalakasvatuse maaüksuse detailplaneeringu KSH aruanne 1. ÜLDOSA................................................................................................................................6 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .............................................................6 1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus .......................................................7 1.3 Informatsioon KSH kohta.............................................................................................8 1.4 KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine ................................................10 1.4.1 KSH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine ........................................10 1.4.2 KSH aruandele esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine aruandes .................11 1.4.3 KSH aruande avalik arutelu ja seal esitatud ettepanekutega arvestamine...............13 1.5 Metoodika .....................................................................................................................13 1.6 Lähtematerjalid ............................................................................................................15 1.7 Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud...........................................15 1.8 Õigusaktid.....................................................................................................................16
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Vilsandi Rahvuspargi Ehituspärandi, Asustusstruktuuri Ja Maastike Kultuuriväärtuste Alusuuring Kihelkonna Vald, Lääne‐Saare Vald Saaremaa
    Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring Kihelkonna vald, Lääne‐Saare vald Saaremaa Lõpparuanne 19.01.2017 Töö nr: 1560MT1 Tartu 2015‐2017 1560MT1 Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring Tellija: Keskkonnaamet Projekti juht: Mart Hiob, PhD Arhitekt: Lilian Hansar, PhD Etnoloog: Rasmus Kask, MSc (SA Eesti Vabaõhumuuseumi Maa‐arhitektuuri keskus) Maastikuarhitekt: Sulev Nurme, MSc Maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Esilehel: Vilsandi päästejaam ja tuletorn. Allikas: Eesti Meremuuseum MM F 806/19. Artes Terrae / AB Artes Terrae Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring 1560MT1 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................... 11 2. Metoodika ..................................................................................................................................... 15 2.1. Töö ülesehitus ........................................................................................................................ 15 2.2. Arhiiviallikad, asustuse ülevaade, muud allikad .................................................................... 17 2.3. Inventeerimine ....................................................................................................................... 30 2.4. Elanike ja omanike küsitlemine ............................................................................................
    [Show full text]
  • 3.17. Rahvuspargi Lääne‐Saaremaa Osa Võrdlus
    Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring 1560MT1 3.17. Rahvuspargi Lääne‐Saaremaa osa võrdlus 3.17.1. Sissejuhatus Iga küla juures väljatoodud üksikandmetest ei elanike küsitlusest esitatud järgnevalt kogu ala piisa rahvuspargi kui terviku hindamiseks. võrdlev analüüs. Iga üksikküla puudutavad Seepärast on parema ülevaate saamiseks andmed on eelpool antud vastavas Vilsandi rahvuspargi Lääne‐Saaremaale jäävast külakirjelduses. hoonestusest, ilmekatest pärandkooslustest ja 3.17.2. Hoonestuse analüüs Hoonestuse iseloomustus ja väärtused pärinevad alles 20. saj algusest (1930ndad), siis on raske tuvastada vanimate säilinud hoonete Vilsandi rahvuspargi Lääne‐Saaremaa külade täpsemat ehitamise aega. Vanimad säilinud hoonete iseloomustus ja väärtused on esitatud palkehitised pärinevad tõenäoliselt 19. saj vanuse ja arhitektuurse lahenduse järgi keskpaigast ja lõpust ning 20. saj algusest, need järgmiselt: võivad olla säilinud ka hilisemate ümberehitiste 1. vanemad palkhooned ja muud ehitised (19. kehandis. saj II pool – 20. saj algus); Kuna külades on taolisi tüüpilisi talurahva 2. lahuselamud (19. saj lõpp – 20. saj I pool); arhitektuuri esindavaid palkmaju võrdlemisi 3. uued hooned (20. saj lõpp – 21. saj algus). vähe säilinud, on neist autentsemad hinnatud väga väärtuslikeks (VV) ja väärtuslikeks (V). Külade hoonestuse vanuse hindamise aluseks Need haruldased hooned vajaksid säilitamist on olnud ajalooliste kaartide ning võimalusel taastamist. lokaliseerimisjoonised ja väline vaatlus (ehituskonstruktsioonid
    [Show full text]
  • RASMUS AJATABEL Parandatud
    LEG 1 ITINERARY / AJATABEL Friday / Reede 11 Oct 2019 Sunrise 07:55, Sunset 18:37 TC Location SS Liaison Total Target 1st car SS dist. dist. dist. time RZ Refuel 0 Distance to next Refuel 20,76 107,06 127,82 0 Service Kuressaare 16:35 Tyre Marking / GPS Control 0A Podium 1,33 1,33 00:25 17:00 1 Salavere 1 15,20 15,20 00:25 17:25 SS1 Salavere 1 / Frank Kutter 7,77 17:28 2 Peederga 38,71 46,48 00:52 18:20 1 Section SS2 Peederga / Saarte TeHnika 12,99 18:23 2A Regroup & Technical Zone IN 51,82 64,81 01:05 19:28 2B Regroup & Technical Zone OUT / Service IN 00:15 19:43 Service A Kuressaare 20,76 107,06 127,82 00:20 2C Service OUT 20:03 RZ Refuel Zone 1 Distance to next Refuel 1,81 10,00 11,81 3 Kuressaare 2,49 2,49 00:12 20:15 SS3 Kuressaare / S-Link 1,81 20:18 2 Section 3A Parc Ferme IN (early check-in allowed) 6,98 8,79 00:15 20:33 Overnight Regroup Liason Total SS dist. % SS dist. dist. Section 1 20,76 107,06 127,82 16 Section 2 1,81 9,47 11,28 16 Total Leg 1 22,57 116,53 139,10 16 LEG 2 ITINERARY / AJATABEL Saturday / Laupäev 12 Oct 2019 Sunrise 07:57, Sunset 18:34 TC Location SS Liaison Total Target 1st car SS dist. dist. dist. time All cars must be returned to Parc Ferme no later than 06:30 3B Parc Ferme OUT 06:50 3C Regroup & Technical Zone IN 0,53 0,53 00:04 06:54 3D Regroup & Technical Zone OUT / Service IN 00:05 06:59 Service B Kuressaare 0,53 0,53 00:20 3E Service OUT 07:19 RZ Tyre marking / Refuel Zone 2 Distance to next Refuel 18,42 101,31 119,73 4 Salavere 2 15,89 15,89 00:22 07:41 SS4 Salavere 2 / Silveston 7,77 07:44 3 Section
    [Show full text]
  • Lääne-Saaremaa Valdade Ühine Jäätmekava Haarab Saaremaa Lääneosa Viite Valda: Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme Ja Torgu Valda
    Kinnitatud Lümanda vallavolikogu 30.11.2012.a. määrusega nr 65 LÄÄNE-SAAREMAA VALDADE ÜHINE JÄÄTMEKAVA AASTATEKS 2012-2016 SISUKORD Sissejuhatus 1. Lääne-Saaremaa valdade üldiseloomustus................................................................................ 7 1.1 Omavalitsuste paiknemine ja looduslikud iseärasused.................................................. 7 1.2 Rahvastik...................................................................................................................... 8 1.3 Sotsiaalsfäär................................................................................................................. 11 1.4 Infrastruktuur............................................................................................................... 12 1.5 Ettevõtlus..................................................................................................................... 14 2. Jäätmehoolduse korraldus ja üldnõuded................................................................................. 17 2.1 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust reguleerivad riiklikud õigusaktid................. 17 2.1.1 Eesti Vabariigi seadused.................................................................................... 17 2.1.2 Kohaliku omavalitsuse määrused...................................................................... 17 2.2 Kohaliku omavalitsuse kohustused jäätmehoolduse korraldamisel............................ 18 2.3 Nõuded jäätmetekke vältimiseks, jäätmete valdamisel ja käitlemisel......................... 19 2.3.1
    [Show full text]