2. Ekspertiisil Põhinev Kaitse Alla Võtmise Ettepanek Ja Väljatöötamise Kavatsus

VÄLJAVÕTE

EKSPERTIISIL PÕHINEV KAITSE ALLA VÕTMISE ETTEPANEK JA VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 42 uue kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmise, kahe kanakulli püsielupaiga tsoneeringu muutmise ja ühe kanakulli püsielupaiga kaitse alt välja arvamise kohta

MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (edaspidi EOÜ) esitas 25.04.2011. a Keskkonnaministeeriumile (edaspidi KeM) LKS § 8 lõike 2 ning § 48 lõike 2 kohase ettepaneku II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli püsielupaikade (edaspidi PEPide) moodustamiseks. EOÜ esitatud ettepanek hõlmas (edaspidi 2011. aasta ettepanek)1 12 kanakulli püsielupaiga moodustamist (Koku, Pamma, Nurme, Metsküla, Allika, Palivere (Läänemaa), Adila, Jägala, Laiksaare, Aheru, Kurista, Palivere (Tartumaa)). KeM edastas loodusobjektide kaitse alla võtmise ettepaneku Keskkonnaametile (edaspidi KeA) nende põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi korraldamiseks 04.05.2011 kirjaga nr 13-1/3188 (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 05.05.2011 nr 15-10/11/17095 all).

EOÜ esitas 27.03.2013. a KeM-ile (edaspidi 2013. aasta ettepanek)2 LKS § 8 lõike 2 ning § 48 lõike 2 kohase ettepaneku II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli püsielupaikade moodustamiseks. 2013. aasta ettepanek hõlmas 26 täiendava kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmist (Reeküla, Kirikküla, Mätasselja, Selgase, Paatsa, Prassi, Reikama, Niiby, Selja, Tõnumaa, Kloogaranna, Mäealuse, Kannastiku, Pikassilla soo, Mõtsu, Lutsu, Vihi, Kalvre, Juba, Külaoru, Koolma 2, Uniküla, Ignase, Puhja, Arupää, Tähtvere) ja 2 kehtiva püsielupaiga piiride muutmist (Tüki ja Ringtee). KeM edastas loodusobjektide kaitse alla võtmise ettepaneku KeA-le nende põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi korraldamiseks 01.04.2013 kirjaga nr 13-1/13/661-4 (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 02.04.2013 nr 15-10/13/8649 all). Püsielupaikade otstarbekuse ekspertiisi tegi 2011. ja 2013. aastal esitatud ettepanekute alusel Ivar Ojaste Eesti Looduseuurijate Seltsist, ekspertiisi aruanne valmis 2013. aasta detsembris.

EOÜ 2011. ja 2013. a ettepanekualade läbivaatamise käigus selgus, et 9 püsielupaiga moodustamist ei kaalutleta, kuna need kas a) asusid kaitstavatel aladel, b) käimasolevate menetluste käigus olid kaasatud uutesse kanakulli kaitseks piisava rangusega kaitsealustesse aladesse või c) olid vahepealsetel aastatel toimunud metsamajandamise käigus oma kvaliteedi jätkusuutliku kanakulli püsielupaigana kaotanud. Need ettepanekualad olid Aheru, Ignase, Kloogaranna, Koolma 2, Kurista, Lükkä, Nurme, Pamma, Tüki (täpsemalt lk 29-30).

2013. aasta ettepanekus esitatud kavandatav Ignase kanakulli püsielupaik on tänaseks arvatud Vabariigi Valitsuse 26.02.2019. aasta määruse nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ alusel Vaste-Kuuste looduskaitseala koosseisu ja nimetatud looduskaitseala kaitse-eesmärgiks.

Lükkä kanakulli kavandatav püsielupaik arvati Keretü looduskaitseala koosseisu 04.10.2018 Vabariigi Valitsuse määrusega „Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ ning kustutati projekteeritavate alade kihilt Keskkonnaameti 21.11.2018 aasta kirja nr 7-4/18/18937 alusel.

1 2011. aasta ettepanekuga on võimalik tutvuda Keskkonnaametis. 2 2013. aasta ettepanekuga on võimalik tutvuda Keskkonnaametis.

VÄLJAVÕTE

Vihi kanakulli püsielupaik moodustati keskkonnaministri 20.02.2019 määrusega nr 6 „Keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ muutmine“.

KeA analüüsis kavandatavate kanakulli püsielupaikade välispiiri ja tsoneeringu otstarbekust EOÜ 2011. ja 2013. aastal esitatud ettepanekute ja neile tehtud ekspertiisi ning vahepealsetel aastatel lisandunud teabe alusel ning esitas 06.11.2018 KeM-le kaitse alla võtmise ettepaneku ja väljatöötamise kavatsuse (55 püsielupaiga moodustamiseks ja 9 püsielupaiga moodustamata jätmisest), mis on registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis nr 7-16/18/18083 all (edaspidi 2018. aasta VTK). 2018. aastal esitati seega ettepanek täiendavalt 24 uue püsielupaiga moodustamiseks (Elva, Ihasalu, Imavere, Jalametsa, Kangruselja, Kautjala, Kehra, Keila, Kose- Uuemõisa, Leetva, Liikva, Maetsma, Mammaste, Murru, Mustjõe, Piiri, Purdi, Roobaka, Sipelga, Tarakvere, Valgesoo, Võnsi, Äijärve soo, Ängelma). KeA tellis mittetulundusühingult Tuulelind 2018. aasta VTK-le ekspertiisi (edaspidi 2019. aasta ekspertiis; registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 10.12.2019 nr 7-4/19/4879-9 all), mis muuhulgas analüüsis esmakordselt üle Eesti kõikide kanakulli elupaikade esinduslikkust ning selle alusel kaitse alla võetavate kanakulli elupaikade valikut, ulatust ja tsoneeringut. 2019. aasta ekspertiisile tuginedes esitab Keskkonnaamet uue kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepaneku ja väljatöötamise kavatsuse ning võtab tagasi 06.11.2018 esitatud ettepaneku.

2019. aasta ekspertiisi käigus analüüsiti kõikide kanakulli pesapaikade, sh kavandatava 55 püsielupaiga elupaiga esinduslikkust, asustusajalugu ja praegust asustatust, regionaalset kaitsevajadust ja tsoneeringuid. Püsielupaigad jagati tulemuste põhjal kolme gruppi – kõik elupaigad, mille kaitsmine püsielupaigana on põhjendatud (maksimaalne pakett), elupaigad, mille kaitsmine on kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohalt möödapääsmatult vajalik esimeses tähtsusjärjekorras (minimaalne pakett) ja elupaigad, mille kaitsmine on optimaalne kompromiss kahe eelneva vahel. Liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjon (moodustatud KeA peadirektori 19. jaanuari 2017. a käskkirjaga nr 1-1/17/64, sinna kuuluvad KeA, KeM ja Keskkonnaagentuuri töötajad; edaspidi liigikaitsekomisjon) asus 19.10.2019 toimunud koosolekul seisukohale esitada kaitse alla võtmise ettepanek ja väljatöötamise kavatsus ekspertiisis välja pakutud optimumvariandile tuginedes (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.01.2020 nr 7-3/20/1 all). Optimumvariandina oli 2019. aasta ekspertiisi kohaselt otstarbekas 43 püsielupaiga moodustamine.

Üks kavandatavatest püsielupaikadest – Palivere, asub Marimetsa-Õmma hoiualal, kuid liik ei ole hoiuala kaitse-eesmärgiks ja tema elupaiga kaitse pole seega piisavalt tagatud. Palivere püsielupaiga osas püsielupaikade kaitse alla võtmise menetlust ei jätkata, sest otstarbekam on Marimetsa-Õmma hoiuala kaitse-eesmärkide muutmine ning kanakulli kaitse-eesmärgiks seadmine. Vastava muudatuse tegemine on juba võetud töösse.

KeA teeb keskkonnaministrile LKS § 8 lõigete 3 ja 4 alusel ettepaneku mitte algatada 21 § 10 lõike kohast kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlust. Nendest aladest 10 puhul (Aheru, Ignase Koolma 2, Kurista, Lükkä, Nurme, Pamma, Tüki püsielupaiga laiendus, Külaoru, Murru) ei ole püsielupaiga moodustamine põhjendatud eespool nimetatud põhjustel. 11 ala (Prassi, Soonurme, Kõrve, Taadikvere (varasemalt Imavere), Kannistiku, Mammaste, Lutsu, Reeküla, Metsanurga (Kaagvere püsielupaiga laiendus), Sipelga, Tähtvere) puhul ei algatata menetlust, sest 2019. aasta ekspertiisile tuginedes jäävad nimetatud alad optimumvariandist välja, kuna kanakulli asustus alal on ebaselge, elupaik väike ja killustatud, osaliselt kaitstud või asub mõne teise juba kaitse all oleva püsielupaiga või looduskaitseala läheduses, kus kanakull saab pesitseda.

VÄLJAVÕTE

Jätkuvalt on seega menetluses 42 kanakulli püsielupaiga moodustamine, mille suhtes teeb Keskkonnaamet looduskaitseseaduse § 8 lõigete 1 ja 2 alusel ettepaneku loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Ettepanek puudutab 1575 ha ning ettepanekukohased kanakulli püsielupaigad on järgmised: Ihasalu, Jägala, Kautjala, Kehra, Keila, Kloogaranna, Kose-Uuemõisa, Liikva, Mustjõe, Mäealuse, Võnsi, Änglema, Reikama, Pikassilla, Valgesoo, Tarakvere, Jalametsa, Purdi, Niiby , Silla (varasemalt Selja), Ähijärve (varasemalt Äijärve), Allika, Laiksaare, Leetva, Mõtsu, Adila, Tõnumaa, Selgase, Kangruselja, Koki (algses ettepanekus Koku), Peederga (varasemalt Metsküla 2; algselt Metsküla), Mätasselja, Paatsa, Piiri, Roobaka, Arupää, Elva, Puhja, Valmaotsa (Ringtee PEPi laiendus), Uniküla, Kalvre, Juba.

Koki kanakulli kavandatav püsielupaik piirneb põhjapiiril Viidumäe looduskaitseala Lauma sihtkaitsevööndiga, mistõttu tuleb kaaluda selle ala liitmist Viidumäe looduskaitsealaga.

Määrusega nr 73 kaitse alla võetud Lauga kanakulli püsielupaiga puhul teeb KeA ettepaneku selle kaitse alt välja arvamiseks, sest püsielupaiga sihtkaitsevöönd on liiga väike, elupaik ebatüüpiline, läbi raiutud ning ala pikalt asustamata, mistõttu on 2019. aasta ekspertiisi kohaselt elupaiga taasasustamise potentsiaal väga madal.

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) tegi 01.09.2017 KeM-le ettepaneku salu- ja laanemetsa looduskaitseala moodustamiseks, täiendas oma ettepanekut ja esitas 21.11.2017 KeM-le täiendatud ettepaneku salu-, laane- ja soovikumetsa range kaitse alla võtmiseks. Ettepanek hõlmas ka Kutja ja Krootuse kanakulli püsielupaiku, kus täiendatud ettepaneku kohaselt tuleb riigimaal asuvad laane- ja salumetsad arvata piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse. KeM palus 04.01.2018 kirjaga nr 8-2/18/45 täiendatud ettepanek KeA-l töösse võtta. Eelmainitust tulenevalt teeb Keskkonnaamet ettepaneku määrusega nr 73 kaitse alla võetud Kutja ja Krootuse püsielupaikade tsoneeringu muutmiseks. Sihtkaitsevööndi osakaalu suurendamisega piiranguvööndi arvelt tõuseb seeläbi rangelt kaitstavate (st sihtkaitsevööndisse arvatud) laane- ja salumetsade pindala ning seeläbi väheneb kaitsealuste metsatüüpide kaitsevajak.

I. Kaitse alla võtmise põhjendus ja eesmärk a) Kanakulli kaitse alla võtmise põhjendus Kanakull (Accipiter gentilis) on maailmas üks levinumaid ja uuritumaid kullilisi, kelle arvukus Eestis püsis stabiilselt ligikaudu 1000 pesitseva paari juures 1990. aastateni ja seejärel kahanes järgmise kümne aastaga järsult poole võrra. Käesolevaks ajaks on Eestis liigi langustrend peatunud ja asurkonna suurus on 400-600 paari3. Viimaste aastate seireandmed4 ei näita siinse kanakulli asurkonna seisundi paranemist, vaid kõikumist madalseisu näitajate läheduses.

Kanakulli sigiv asurkond on viimase (2019. aasta; EELIS) ohustatuse hindamise järel arvatud kategooriasse ohualdis. 2008. aastal oli kanakulli riiklik ohustatuse hinnang ohulähedane. Seega on liigi ohustatus suurenenud ja liik vajab tõhusamat kaitset.

Kanakull kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka ja vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 48 lg-le 2 tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi

3 www.eoy.ee/hirundo/files/Elts_et_al_2019-1.pdf 4 Väli, Ü. 2018. Kanakull. – Rmt.: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.

VÄLJAVÕTE

teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest.

Kanakulli püsielupaikade moodustamise peamine eesmärk on kindlustada liigile sobiva elupaiga pikaajaline säilimine. Liigikaitseliselt oluliseks eesmärgiks on ka konfliktsituatsioonide maandamine kaitsealade ruumilise planeerimise kaudu. Selle tulemusena tekib pikemas perspektiivis sobivate elupaikade sidus võrgustik, kus sarnaste elupaiganõudlustega pikaealised ja paigatruud liigid pesitsevad ja sel moel tagatakse kaitsealuse liigi suurema tõenäosusega püsimine juba olemasolevates/kaitsealustes elupaikades ja vähendatakse survet uutele territooriumidele. Elupaiga jätkusuutlikkuse aluseks on liigile optimaalsete tingimustega arvestamine ja neist lähtuv kaitstavate elupaikade kavandamine.

Väljaspool pesitsusaega võib kaitstavatel aladel mitteasuvaid pesametsi majandada. Seetõttu pesadel, mis ei asu kaitstavatel aladel (kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas), kus liik on ala kaitse-eesmärgiks, puudub piisav kaitse, kuna tagatud pole elupaiga (pesametsa) säilimine.

b) Esinduslikud pesapaigad ning kanakulli senine kaitse Kanakulli pesapaigana mõistetakse kanakulli pesa või pesi ümbritsevat pesapuistut 300 m raadiuses, nagu on kirjeldatud kanakulli kaitse tegevuskavas (kinnitatud keskkonnaministri poolt 2015. aastal, edaspidi ka tegevuskava). 2019. aasta ekspertiisis tehtud elupaikade analüüsist järeldub, et kanakull eelistab selgelt elupaika, kus vanema kui 60-aastase metsa osakaal on vähemalt 50% (esinduslik elupaik).

01.09.2019 seisuga on keskkonnaregistrisse kantud 853 kanakulliga seotud registriobjekti. Pika asustusajalooga kanakulli pesapaigas leidub mitu kanakulli pesa (nn varupesa), mida kasutatakse vaheldumisi ja mis moodustavad tegelikkuses ühe pesapaiga. 2019. aasta ekspertiisi raames teostatud analüüsist selgus, et 853 registrikirjet esindavad 375 erinevat pesapaika (elupaika, Tabel 1). Seaduses kasutatud termin “elupaik” on kanakulli puhul samaväärne täpse ökoloogilise terminiga “pesapaik” ehk ühe paari pesitsuskoht, kus asub üks või mitu pesa. 375-st kanakulli elupaigast on kanakulli püsielupaikadena kaitstud 595 ja muude kaitstavate aladena (teiste liikide püsielupaikade ja kaitsealade sihtkaitsevööndid, reservaadid) 111 pesapaika . Seni on kaitstud seega 170 pesapaika, mis moodustab 45% teadaolevatest pesapaikadest. Analüüsist selgub, et kõik olemasolevad kanakulli püsielupaigad on esinduslikud pesapaigad, muudel kaitstavatel aladel asuvatest pesapaikadest (111) on esinduslikud 72% (80). Seega on seni kaitstud 139 esinduslikku pesapaika, mis moodustab 37% teadaolevatest pesapaikadest.

Võttes aluseks kanakulli esinemise pesapaigas viimase 10 aasta jooksul, on 2019. aasta ekspertiisi põhjal Eestis asustatud umbes 57% kõigist teadaolevates pesapaikadest.

Seni on kaitse all 45% kanakulli pesapaikadest, kusjuures esinduslikest pesapaikadest on kaitse all omakorda 46% (Tabel 1). Looduskaitseseaduse § 48 lg 2 täitmiseks on vajalik täiendavate pesapaikade kaitse alla võtmine.

5 Keskkonnaministri 13.12.2006 määrus nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

VÄLJAVÕTE

Koos kavandatavate püsielupaikadega (42 püsielupaika) oleks kaitstud kanakulli elupaikade osakaal 57%, kusjuures esinduslikest kanakulli elupaikadest oleks seejärel kaitse all 61 % (Tabel 1). c) Olemasolevate ja kavandatavate püsielupaikade jaotus erinevate maakondade vahel 42 täiendava püsielupaiga lisandumine tasakaalustaks seni väga ebaühtlast kanakulli püsielupaikade geograafilist jaotust Eestis (Tabel 2). Registrikanded (01.09.2019 seisuga) ning kanakulli olemasolevate ja kavandatavate püsielupaikade jaotumine maakondade vahel on toodud tabelis 2.

Tabel 1. Kanakulli pesapaikade kaitstus, esinduslikkus ja asustatus Seisuga 01.09.2019 Kokku Neist esinduslikud registris erinevaid pesapaiku 375 299 seni kaitstavaid pesapaiku kokku 170 139 seni kaitstute osakaal 45% 46% esinduslikest

ettepanekuga PEPe juurde 42 42 kehtivatest PEPidest maha -1 0 koos kavandatavate PEP-dega 212 182 kaitstavaid pesapaiku kokku* koos nendega kaitstute osakaal 57% 61% esinduslikest *- sh Palivere kavandatav kanakulli püsielupaik, mille osas püsielupaikade kaitse alla võtmise menetlust ei jätkata, kuna Marimetsa-Õmma hoiuala kaitsekord tagab määruse täiendamisel kanakulli elupaiga kaitse

Ida-Virumaal pole 3300 km2 suuruse ala kohta seni moodustatud ühtki kanakulli püsielupaika. Kanakulli püsielupaikadeks sobivate vanade okas- ja segametsade kaitsmine kaitseb ka mitmeid teisi sarnase elupaiganõudlusega liike. Ühelt poolt tagab see liigi soodsama seisundi piisava hulga elupaikade säilimisega, teiselt poolt pehmendab maastikuliselt hajutatud elupaikade kaitse üha suurenevat liikidevahelist konkurentsi, mis tuleneb vanadele (küpsetele) okasmetsadele toimivast suurenenud raiesurvest.

Tabel 2. Ülevaade kanakulli teadaolevatest elupaikadest ja kaitstusest praegu ning koos kavandatavate PEPidega (n=42) maakonniti. Teada- Teadaolevaid Kaitstavaid Registri- olevaid Olemas- elupaiku teiste elupaiku 100 objekte kanakulli olevaid Kavandatavad Maakond liikide või km2 elupaiku kanakulli PEPid kaitsealade metsamaa 01.09.19 01.09.19 PEPe SKVdes kohta seisuga seisuga HARJUMAA 161 64 4 4 0,37 12 HIIUMAA 22 9 5 1 0,83 1 IDA-VIRUMAA 54 24 17 0 0,77 2 JÕGEVAMAA 18 9 4 2 0,48 1 JÄRVAMAA 15 8 1 1 0,16 2 LÄÄNEMAA 45 17 1 4 0,42 2 LÄÄNE-VIRUMAA 48 25 14 2 0,82 0 PÕLVAMAA 51 21 1 9 0,9 1 PÄRNUMAA 112 51 24 9 1,26 4 RAPLAMAA 43 20 6 1 0,45 2

VÄLJAVÕTE

SAAREMAA 86 27 5 3 0,45 8 TARTUMAA 85 41 12 8 1,44 5 VALGAMAA 52 22 7 5 1,04 0 VILJANDIMAA 29 21 6 6 0,73 1 VÕRUMAA 32 16 4 4 0,69 1 Summa/ 853 375 111 59 0,33 42 standardhälve Keskmine 56,87 25 0,72

Kanakulli uute püsielupaikade kaitse alla võtmisega suureneb rangelt kaitstavate laane-, sooviku-, salu- ja loometsade pindala 428,6 ha võrra. Käesoleva kaitse alla võtmise ettepaneku ja väljatöötamise kavatsusega tehakse ettepanek 201,5 ha laane-, 37,3 ha salu-, 6,1 ha loo- ja 183,7 ha soovikumetsa range kaitse alla võtmiseks (st tsoneeritakse SKV-sse). Siia lisandub veel ligi 9 ha rangelt kaitstavaid laane- ja salumetsi, kui arvesse võtta Kautja ja Krootuse kanakulli püsielupaiga ettepanekukohast tsoneeringu muutust ning Lauga kanakulli püsielupaiga kaitse alt välja arvamist. Uute kanakulli püsielupaikade sihtkaitsevööndites on vääriselupaiku (edaspidi ka VEP) registreeritud 59,4 ha.

Kanakulli püsielupaigad täidavad maastikus suuremaid kaitsealasid ühendavate elustiku astmelaudade ja/või refuugiumite rolli, kust ümberkaudsetele raiesmike ja noorendike kujunevatesse metsadesse jõuavad tulevikus sealsest liigifondist esialgu puuduvad liigid. Kanakulli elupaiga asumine metsakanaliste elupaikade läheduses toimib kui looduslik kaitseabinõu väikekiskjate ja teiste pesarüüstajate (eriti vareslaste) vastu. Soomes 2016. a tehtud uuring6 näitas, et kanaliste (tedre ja laanepüü) pesitsemisedukus ja noorlindude arvukus suureneb kanakulli elupaiga suunas, kuigi samal ajal langeb üksjagu täiskasvanud ja noorlinde ka kanakulli saagiks. Kanakulli saakobjektide analüüs on näidanud (Ü. Väli suuline info), et kanaliste osakaal on ajas vähenenud ning vareslaste osakaal oluliselt suurenenud. d) Liigi soodsa seisundi tagamise tingimused ja kaitse alla võtmise eesmärk Looduskaitseseaduse § 3 lg 2 mõistes on liik soodsas seisundis, kui tema looduslik levila ja arvukus ei vähene, liik säilib koosluse elujõulise koostisosana ka kaugemas tulevikus ning tema säilimise tagamiseks on olemas piisavalt suur elupaik. Eesti kanakulliasurkondon ebasoodsas seisundis, kuna tegemist on vähearvuka liigiga, kelle arvukus hiljuti väga kiiresti langes. Praegune arvukushinnang 400–600 paari on hinnanguliselt sama suur, kui vahetult pärast vaenamise lõppu ning keskkonnamürkide mõju ajal (tegevuskava). Et tagada kanakulli säilimine koosluse elujõulise koostisosana ka kaugemas tulevikus, tuleb jätkata pesapaikade kaitse alla võtmist püsielupaikadena või kaitsealade koosseisus vastavalt nende esinduslikkusele.

Et luua eeldus liigi arvukuse kasvuks, tuleb kindlasti jätkuvalt kaitsta ja säilitada ka neid esinduslikke pesapaiku, kus kanakull on pesitsenud, kuid mis on jäänud asustamata, ehkki pesitsustingimused on säilinud sobivana. Esiteks teeb see võimalikuks naasta sobivasse pesitsuspuistusse neil isendeil, kes pesitsevad läheduses varupesades; sageli on sellised varupesad teadmata ja/või kaitseta. Teiseks võimaldab vakantseid, kuid kanakullile sobivaid pesapaiku (mida näitab pesa olemasolu või sobivate pesitsustingimuste säilimine) taasasustada

6 Tornberg R jt 2016. Northern Goshawk (Accipiter gentilis) may improve Black Grouse breeding success. J Ornithol 157: 363-370.

VÄLJAVÕTE

arvukuse kasvades lisanduvatel isenditel, sest soodsa seisundi ja pika-ajaliste kaitse-eesmärkide saavutamiseks peab arvukus taastuma languse-eelsele tasemele.

Pikaajaline (15 aasta) kaitse-eesmärk on tegevuskava alusel populatsiooni võimalikult soodsa seisundi saavutamine suuruses 700–1000 paari (arvukuse järsu languse eelne hinnang). See eeldab täiendavate kanakulli elupaikade kaitse alla võtmist.

II. Kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldus

Kanakulli püsielupaikade kaitsekord põhineb keskkonnaministri 13.12.2006 määrusel nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” (edaspidi ka määrus nr 73). Määruse nr 73 § 4 lõike 1 kohaselt kuulub kanakulli püsielupaikade maa-ala vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse, kus kehtib looduskaitseseaduses sätestatud sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi kaitsekord selle määruse erisustega.

Kanakulli kaitse eesmärgipärasemaks funktsioneerimiseks tuleb määruses nr 73 teha alljärgnevad muudatused.

1. Püsielupaiga valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis 1. septembrist 28. veebruarini lubatud tegevuste loetellu tuleb lisada punkt 4: loodusliku veerežiimi taastamine, mis võimaldab vajadusel väärtuslike metsakoosluste looduslikkuse suurendamist (lisada § 4 lõikesse 5).

2. Ajaline piirang (1. septembrist 28. veebruarini) tuleb seada uuendus- ja hooldusraiete asemele kõikidele raieliikidele, kuna pesitsusaegset häirimist põhjustavad kõik raieliigid (muuta § 4 lõike 6 sõnastust).

3. Uuendusraie peab olema lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul, kuna juhul, kui kanakull teeb uue pesa piiranguvööndisse, tuleb uuendusraied pesa ümbruses (reeglina 300 m raadiuses) keelata. Muudel juhtudel saab uuendusraieid lubada, arvestades eeskirjas sätestatud piirangutega raielangi suurusele. (Muuta § 4 lõike 6 sõnastust).

2019. aasta ekspertiisi põhjal ei soovitatud uuendusraiete lubamist põhjendusega, et uuendusraied ei toeta piiranguvööndi mõtet looduskaitseseaduses ning ei ole kanakulli püsielupaikade loomise eesmärgiga kooskõlas. Liigikaitsekomisjoni ettepanekul loobutakse siiski uuendusraiete keelamisest piiranguvööndis, sest käesoleva ettepaneku kohaselt on kanakullile väärtuslikud elupaigad tsoneeritud sihtkaitsevööndisse ning piiranguvööndi põhieesmärk on pesalähedastel aladel pesitsusaegse raierahu tagamine ning ulatuslike lageraielankide tekkimise vältimine, mistõttu pole piiranguvööndis uuendusraiete täielik keelamine põhjendatud.

4. Lageraie korral kaotada ära langi laiuse piirang, et langid oleksid looduslikuma kujuga (muuta § 4 lõike 6 p 1 sõnastust).

5. Kaotada ära hooldusraiejärgne metsa täiuse nõue (vähemalt 0,6).

2019. aasta ekspertiisi põhjal on täiuse kaudu hooldusraie reguleerimine ökoloogiliselt põhjendatud, sest kanakull eelistab mõõdukalt tihedat metsa ning harvendusraie järgne puistu

VÄLJAVÕTE

peaks olema piisavalt tihe (täius 0,6 või enam), sest piiranguvööndit peaks käsitlema kanakulli potentsiaalse pesametsana. Nimetatud ekspertiisis oli soovituseks seega kehtivat määruse sätet (§ 4 lg 6 p 4) olemasoleval kujul säilitada. Käesoleva kaitse alla võtmise ettepaneku kohaselt juhindutakse asjaolust, et valgustusraie tegemine võib olla otstarbekas ka puistus, mille täius jääb alla 0,6. Harvendusraie alampiir on sätestatud metsa majandamise eeskirja lisas ning on reguleeritud puistu rinnaspindala kaudu ja eraldi seda täiusega reguleerida ei ole otstarbekas. Hooldusraie keeld täiusel alla 0,6 tekitab samuti olukorra, kus alla nimetatud täiuse ei ole sanitaarraie lubatud. Liigikaitsekomisjoni seisukoht on mitte arvestada eksperdi arvamusega, kuna kanakulli püsielupaikade sihtkaitsevööndeid on võrreldes varasemate (2011, 2013 ja 2018) ettepanekutega oluliselt suurendatud ja potentsiaalsed pesametsad on sihtkaitsevööndisse arvatud. (Kustutada § 4 lõike 6 p 4.)

6. Loobuda raie tegemisel üle 60 aasta vanuse metsa 50% osakaalu säilitamise nõudest hall-lepikutes.

2019. aasta ekspertiisis leidis ekspert, et hall-lepikute erisuse sisse toomine ei ole põhjendatud, sest halle leppasid ei esine piiranguvööndis peapuuliigina. Liigikaitsekomisjoni arvamuse kohaselt on mõttekas arvestada siiski võimalusega, et hall-lepikud võivad kujuneda raiejärgselt, mistõttu on eeskirja muutmine põhjendatud. (Muuta § 4 lõiget 7).

7. Lisada nõue, et raie tegemisel tuleb jätta raielangile, välja arvatud hall-lepikutes, hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid.

Kaitsealadel praktiseeritakse sageli tava, mille kohaselt on säilikpuude jätmise kohustus vähemalt 20 tm/ha kohta, mille tulemusena raiesmikule jäetud säilikpuud on võimalikud pesapuud uue metsapõlve tekkimise järgselt, pakuvad kanakullile varjevõimalusi ja võimalikke toiduobjekte. Alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid; säilikpuud jäetakse võimalusel gruppidena.

VÄLJAVÕTE

IV. Kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnang

KeA ettepaneku kohaselt võetakse kaitse alla 42 kanakulli püsielupaika kogupindalaga 1575 ha, millest 1429 ha (90%) moodustavad sihtkaitsevööndid ja 146 ha (9%) piiranguvööndid. Kavandatavate püsielupaikade kogupindalast 228 ha (14%) on 2019. aaasta I kvartali katastriüksuste seisu järgi eramaad, sellest 191 ha paiknevad sihtkaitsevööndis ja 37 ha piiranguvööndis. Kavandatavate püsielupaikade sihtkaitsevööndite pindalast paikneb riigi- ja munitsipaalmaal 1238 ha (87%; vastavalt 1217 ja 21 ha), piiranguvöönditest on riigimaal 109 ha (75%) ja eramaal 37 ha (25%).

KeA ettepaneku kohaselt võetakse kaitse alt välja Lauga kanakulli püsielupaik, kogupindalaga 2,9 ha, millest kõik paikneb sihtkaitsevööndis ning asub riigimaal.

Määrusega nr 73 kaitse alla võetud Kautja ja Krootuse kanakulli püsielupaigas tehakse ettepanek tsoneeringu muutmiseks. Sihtkaitsevööndi pindala suurendamise eesmärgiks on rangelt kaitstavate laane- ja salumetsade pindala suurendamine. Nimetatud kahe püsielupaiga SKV pindala suureneb ettepanekukohaselt 12,5 hektarilt 29,9 hektarile.

Võttes arvesse 42 uue kanakulli püsielupaiga moodustamist ning ühe püsielupaiga kaitse alt ära võtmist suureneb püsielupaikade pindala 1572 ha (sellest 228 ha eramaal ning 1344 ha riigi- ja munitsipaalmaal) võrra. Sihtkaitsevööndisse kuulub sellest alast 1426 ha (millest omakorda 191 ha on eramaal, 1214 ha riigimaal ja 21 ha munitsipaal maal) ja piiranguvööndisse 146 ha (sellest eramaal 37 ha ja riigimaal 109 ha). Kahe olemasoleva püsielupaiga tsoneeringu muutmisega suureneb sihtkaitsevööndi pindala täiendavalt 17,4 hektari võrra.

Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast LKS § 50 lõike 1 alusel määratud püsielupaiga piiranguvööndi maalt. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb kaitsekorra kehtestamisel kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Vastavalt maamaksuseaduse § 5 lõikele 4 esitavad Maksu- ja Tolliametile maamaksukohustuse väljaarvutamiseks vajalikud andmed kohalikud omavalitsused. Maamaksutulu vähenemise summa selgub Maksu- ja Tolliametisse informatsiooni laekumisel. Esialgsete arvutuste kohaselt väheneb maamaksutulu Alutaguse vallal 104 eurot, Anija vallal 139 eurot, Elva vallal 561 eurot, Harku vallal 78 eurot, Hiiumaa vallal 117 eurot, Jõelähtme vallal 255 eurot, Järva vallal 67 eurot, Kanepi vallal 133 eurot, Kastre vallal 161 eurot, Kohila vallal 47 eurot, Kose vallal 87 eurot, Kuusalu vallal 42 eurot, Lääne-Harju vallal 243 eurot, Lääne-Nigula vallal 64 eurot, Lääneranna vallal 179 eurot, Muhu vallal 133 eurot, Mustvee vallal 109 eurot, Märjamaa vallal 76 eurot, Paide linnal 89 eurot, Põhja-Pärnumaa vallal 85 eurot, Rae vallal 70 eurot, Saarde vallal 152 eurot, Saaremaa vallal 697 eurot, Tartu vallal 198 eurot, Viimsi vallal 179 eurot, Viljandi vallal 77 eurot ja Võru vallal 79 eurot. Põlva vallas suureneb seoses Lauga kanakulli püsielupaiga kaitse alt välja arvamisega tulu 9 eurot. Kokku väheneb maamaksutulu kokku ligikaudu 4212 eurot. Kautja ja Krootuse kanakulli püsielupaiga tsoneerigu muudatuse tõttu väheneb Saarde vallal maamaksutulu hinnanguliselt umbes 10 eurot ja Kanepi vallal 18 eurot.

VÄLJAVÕTE

27.01.2017 muudetud maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus” alusel hüvitatakse erametsaomanikele väljaspool Natura 2000 alasid asuvate püsielupaikade sihtkaitsevööndites asuval erametsamaal looduskaitseliste piirangute järgimist. Käesoleval hetkel on eramaid püsielupaikade sihtkaitsevööndites 191 ha. Siin on arvesse võetud sihtkaitsevööndi pindala kogu ulatuses ja välja pole jäetud katastriüksusi, kus metsamaa pindala on alla 0,3 ha (kui neid on), seega võib tegelikkuses toetusõigusliku maa pindala olla arvutatust veidi erinev. Riigi kulutused suurenevad eramaade arvamisel püsielupaiga sihtkaitsevöönditesse 110 euro võrra hektari kohta aastas, ehk ligikaudu 21 010 eurot aastas.

Vastavalt LKS § 20 lõikele 1 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Pärast kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmist keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmisel, on kinnisasja omanikul õigus teha ettepanek püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuva maa riigil poolt omandamiseks, kui kaitsekord piirab oluliselt maa sihtotstarbelist kasutamist. Sihtkaitsevööndisse jääva eramaa (191 ha) sihtotstarbeline kasutamine on määruse jõustumisel tõenäoliselt oluliselt piiratud. Kuna kanakulli püsielupaikade piiranguvööndites on vastavalt keskkonnaministri 13.12.2006 määrusele nr 73 lubatud teatud tingimustel uuendusraie, siis piiranguvööndites ei loeta kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks. Maa-ameti 2019. aasta tehingute alusel arvutatud valla maatulundusmaa keskmise hinna põhjal eramaadele jääva sihtkaitsevööndi maa hind on Elva vallas 144 282 eurot (5138 eurot/ha), Kanepi vallas 14 355 eurot (3413 eurot/ha), Kohila vallas 85 214 eurot (8448 eurot/ha), Kuusalu vallas 66 407 eurot (4822 eurot/ha), Lääne-Nigula vallas 17 960 eurot (2579 eurot/ha), Märjamaa vallas 36 604 eurot (2953 eurot/ha), Paide linnas 92 eurot (2873 eurot/ha), Rae vallas 128 964 eurot (38 452 eurot/ha), Saaremaa vallas 182 025 eurot (3024 eurot/ha), Tartu vallas 96 866 eurot (4380 eurot/ha) ja Viimsi vallas 1 328 682 eurot (59 794 eurot/ha). Kokku on kanakulli püsielupaikade sihtkaitsevööndites asuvate eraomandis olevate maade omandamise maksumus hinnanguliselt kuni kaks miljonit eurot. Maade omandamise hinnametoodika alusel arvutatuna on Viimsi vallas asuva Mäealuse kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevööndi era- ja kohaliku omavalitsuse maade omandamise maksumuseks 125 000 eurot (asub kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstaval Mäealuse MKA-l, kus kaitse-eeskiri ja üldplaneering näeb ette metsa säilimise (metsa majandamine on siiski mingil määral lubatud ja metsaregistri andmetel on seda ka tehtud) ning Rae vallas asuva Kautjala kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevööndi eramaa puhul 17 000 eurot. Sellest tulenevalt on kanakulli püsielupaikade sihtkaitsevööndites asuvate maade omandamise maksumus reaalsema hinnangu alusel orienteeruvalt 786 000 eurot. Riigiomandis on kavandatavate püsielupaikade sihtkaitsevöönditest 1217 ha. Arvestades Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt metskondadele koostatud pikaajalistes metsa majandamise kavades esitatud infot väheneb puidukasutuse tulu täiendavalt sihtkaitsevööndisse tsoneeritavate kanakulli püsielupaikade tõttu kokku hinnanguliselt 78 761 eurot aastas. Püsielupaikade valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused kavandatakse KeM-i valitsemisala eelarves.

Lisa: kavandatavate ja muudetavate kanakulli püsielupaikade välispiiride ja tsoneeringu kaardikihid (VTK_kaardikihid_kanakull.7z)