DOCSLIB.ORG

2. Ekspertiisil Põhinev Kaitse Alla Võtmise Ettepanek Ja Väljatöötamise Kavatsus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
2. Ekspertiisil Põhinev Kaitse Alla Võtmise Ettepanek Ja Väljatöötamise Kavatsus VÄLJAVÕTE EKSPERTIISIL PÕHINEV KAITSE ALLA VÕTMISE ETTEPANEK JA VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 42 uue kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmise, kahe kanakulli püsielupaiga tsoneeringu muutmise ja ühe kanakulli püsielupaiga kaitse alt välja arvamise kohta MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (edaspidi EOÜ) esitas 25.04.2011. a Keskkonnaministeeriumile (edaspidi KeM) LKS § 8 lõike 2 ning § 48 lõike 2 kohase ettepaneku II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli püsielupaikade (edaspidi PEPide) moodustamiseks. EOÜ esitatud ettepanek hõlmas (edaspidi 2011. aasta ettepanek)1 12 kanakulli püsielupaiga moodustamist (Koku, Pamma, Nurme, Metsküla, Allika, Palivere (Läänemaa), Adila, Jägala, Laiksaare, Aheru, Kurista, Palivere (Tartumaa)). KeM edastas loodusobjektide kaitse alla võtmise ettepaneku Keskkonnaametile (edaspidi KeA) nende põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi korraldamiseks 04.05.2011 kirjaga nr 13-1/3188 (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 05.05.2011 nr 15-10/11/17095 all). EOÜ esitas 27.03.2013. a KeM-ile (edaspidi 2013. aasta ettepanek)2 LKS § 8 lõike 2 ning § 48 lõike 2 kohase ettepaneku II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli püsielupaikade moodustamiseks. 2013. aasta ettepanek hõlmas 26 täiendava kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmist (Reeküla, Kirikküla, Mätasselja, Selgase, Paatsa, Prassi, Reikama, Niiby, Selja, Tõnumaa, Kloogaranna, Mäealuse, Kannastiku, Pikassilla soo, Mõtsu, Lutsu, Vihi, Kalvre, Juba, Külaoru, Koolma 2, Uniküla, Ignase, Puhja, Arupää, Tähtvere) ja 2 kehtiva püsielupaiga piiride muutmist (Tüki ja Ringtee). KeM edastas loodusobjektide kaitse alla võtmise ettepaneku KeA-le nende põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi korraldamiseks 01.04.2013 kirjaga nr 13-1/13/661-4 (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 02.04.2013 nr 15-10/13/8649 all). Püsielupaikade otstarbekuse ekspertiisi tegi 2011. ja 2013. aastal esitatud ettepanekute alusel Ivar Ojaste Eesti Looduseuurijate Seltsist, ekspertiisi aruanne valmis 2013. aasta detsembris. EOÜ 2011. ja 2013. a ettepanekualade läbivaatamise käigus selgus, et 9 püsielupaiga moodustamist ei kaalutleta, kuna need kas a) asusid kaitstavatel aladel, b) käimasolevate menetluste käigus olid kaasatud uutesse kanakulli kaitseks piisava rangusega kaitsealustesse aladesse või c) olid vahepealsetel aastatel toimunud metsamajandamise käigus oma kvaliteedi jätkusuutliku kanakulli püsielupaigana kaotanud. Need ettepanekualad olid Aheru, Ignase, Kloogaranna, Koolma 2, Kurista, Lükkä, Nurme, Pamma, Tüki (täpsemalt lk 29-30). 2013. aasta ettepanekus esitatud kavandatav Ignase kanakulli püsielupaik on tänaseks arvatud Vabariigi Valitsuse 26.02.2019. aasta määruse nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ alusel Vaste-Kuuste looduskaitseala koosseisu ja nimetatud looduskaitseala kaitse-eesmärgiks. Lükkä kanakulli kavandatav püsielupaik arvati Keretü looduskaitseala koosseisu 04.10.2018 Vabariigi Valitsuse määrusega „Keretü looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ ning kustutati projekteeritavate alade kihilt Keskkonnaameti 21.11.2018 aasta kirja nr 7-4/18/18937 alusel. 1 2011. aasta ettepanekuga on võimalik tutvuda Keskkonnaametis. 2 2013. aasta ettepanekuga on võimalik tutvuda Keskkonnaametis. 1 VÄLJAVÕTE Vihi kanakulli püsielupaik moodustati keskkonnaministri 20.02.2019 määrusega nr 6 „Keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ muutmine“. KeA analüüsis kavandatavate kanakulli püsielupaikade välispiiri ja tsoneeringu otstarbekust EOÜ 2011. ja 2013. aastal esitatud ettepanekute ja neile tehtud ekspertiisi ning vahepealsetel aastatel lisandunud teabe alusel ning esitas 06.11.2018 KeM-le kaitse alla võtmise ettepaneku ja väljatöötamise kavatsuse (55 püsielupaiga moodustamiseks ja 9 püsielupaiga moodustamata jätmisest), mis on registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis nr 7-16/18/18083 all (edaspidi 2018. aasta VTK). 2018. aastal esitati seega ettepanek täiendavalt 24 uue püsielupaiga moodustamiseks (Elva, Ihasalu, Imavere, Jalametsa, Kangruselja, Kautjala, Kehra, Keila, Kose- Uuemõisa, Leetva, Liikva, Maetsma, Mammaste, Murru, Mustjõe, Piiri, Purdi, Roobaka, Sipelga, Tarakvere, Valgesoo, Võnsi, Äijärve soo, Ängelma). KeA tellis mittetulundusühingult Tuulelind 2018. aasta VTK-le ekspertiisi (edaspidi 2019. aasta ekspertiis; registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 10.12.2019 nr 7-4/19/4879-9 all), mis muuhulgas analüüsis esmakordselt üle Eesti kõikide kanakulli elupaikade esinduslikkust ning selle alusel kaitse alla võetavate kanakulli elupaikade valikut, ulatust ja tsoneeringut. 2019. aasta ekspertiisile tuginedes esitab Keskkonnaamet uue kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepaneku ja väljatöötamise kavatsuse ning võtab tagasi 06.11.2018 esitatud ettepaneku. 2019. aasta ekspertiisi käigus analüüsiti kõikide kanakulli pesapaikade, sh kavandatava 55 püsielupaiga elupaiga esinduslikkust, asustusajalugu ja praegust asustatust, regionaalset kaitsevajadust ja tsoneeringuid. Püsielupaigad jagati tulemuste põhjal kolme gruppi – kõik elupaigad, mille kaitsmine püsielupaigana on põhjendatud (maksimaalne pakett), elupaigad, mille kaitsmine on kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohalt möödapääsmatult vajalik esimeses tähtsusjärjekorras (minimaalne pakett) ja elupaigad, mille kaitsmine on optimaalne kompromiss kahe eelneva vahel. Liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjon (moodustatud KeA peadirektori 19. jaanuari 2017. a käskkirjaga nr 1-1/17/64, sinna kuuluvad KeA, KeM ja Keskkonnaagentuuri töötajad; edaspidi liigikaitsekomisjon) asus 19.10.2019 toimunud koosolekul seisukohale esitada kaitse alla võtmise ettepanek ja väljatöötamise kavatsus ekspertiisis välja pakutud optimumvariandile tuginedes (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.01.2020 nr 7-3/20/1 all). Optimumvariandina oli 2019. aasta ekspertiisi kohaselt otstarbekas 43 püsielupaiga moodustamine. Üks kavandatavatest püsielupaikadest – Palivere, asub Marimetsa-Õmma hoiualal, kuid liik ei ole hoiuala kaitse-eesmärgiks ja tema elupaiga kaitse pole seega piisavalt tagatud. Palivere püsielupaiga osas püsielupaikade kaitse alla võtmise menetlust ei jätkata, sest otstarbekam on Marimetsa-Õmma hoiuala kaitse-eesmärkide muutmine ning kanakulli kaitse-eesmärgiks seadmine. Vastava muudatuse tegemine on juba võetud töösse. KeA teeb keskkonnaministrile LKS § 8 lõigete 3 ja 4 alusel ettepaneku mitte algatada 21 § 10 lõike kohast kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlust. Nendest aladest 10 puhul (Aheru, Ignase Koolma 2, Kurista, Lükkä, Nurme, Pamma, Tüki püsielupaiga laiendus, Külaoru, Murru) ei ole püsielupaiga moodustamine põhjendatud eespool nimetatud põhjustel. 11 ala (Prassi, Soonurme, Kõrve, Taadikvere (varasemalt Imavere), Kannistiku, Mammaste, Lutsu, Reeküla, Metsanurga (Kaagvere püsielupaiga laiendus), Sipelga, Tähtvere) puhul ei algatata menetlust, sest 2019. aasta ekspertiisile tuginedes jäävad nimetatud alad optimumvariandist välja, kuna kanakulli asustus alal on ebaselge, elupaik väike ja killustatud, osaliselt kaitstud või asub mõne teise juba kaitse all oleva püsielupaiga või looduskaitseala läheduses, kus kanakull saab pesitseda. 2 VÄLJAVÕTE Jätkuvalt on seega menetluses 42 kanakulli püsielupaiga moodustamine, mille suhtes teeb Keskkonnaamet looduskaitseseaduse § 8 lõigete 1 ja 2 alusel ettepaneku loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Ettepanek puudutab 1575 ha ning ettepanekukohased kanakulli püsielupaigad on järgmised: Ihasalu, Jägala, Kautjala, Kehra, Keila, Kloogaranna, Kose-Uuemõisa, Liikva, Mustjõe, Mäealuse, Võnsi, Änglema, Reikama, Pikassilla, Valgesoo, Tarakvere, Jalametsa, Purdi, Niiby , Silla (varasemalt Selja), Ähijärve (varasemalt Äijärve), Allika, Laiksaare, Leetva, Mõtsu, Adila, Tõnumaa, Selgase, Kangruselja, Koki (algses ettepanekus Koku), Peederga (varasemalt Metsküla 2; algselt Metsküla), Mätasselja, Paatsa, Piiri, Roobaka, Arupää, Elva, Puhja, Valmaotsa (Ringtee PEPi laiendus), Uniküla, Kalvre, Juba. Koki kanakulli kavandatav püsielupaik piirneb põhjapiiril Viidumäe looduskaitseala Lauma sihtkaitsevööndiga, mistõttu tuleb kaaluda selle ala liitmist Viidumäe looduskaitsealaga. Määrusega nr 73 kaitse alla võetud Lauga kanakulli püsielupaiga puhul teeb KeA ettepaneku selle kaitse alt välja arvamiseks, sest püsielupaiga sihtkaitsevöönd on liiga väike, elupaik ebatüüpiline, läbi raiutud ning ala pikalt asustamata, mistõttu on 2019. aasta ekspertiisi kohaselt elupaiga taasasustamise potentsiaal väga madal. Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) tegi 01.09.2017 KeM-le ettepaneku salu- ja laanemetsa looduskaitseala moodustamiseks, täiendas oma ettepanekut ja esitas 21.11.2017 KeM-le täiendatud ettepaneku salu-, laane- ja soovikumetsa range kaitse alla võtmiseks. Ettepanek hõlmas ka Kutja ja Krootuse kanakulli püsielupaiku, kus täiendatud ettepaneku kohaselt tuleb riigimaal asuvad laane- ja salumetsad arvata piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse. KeM palus 04.01.2018 kirjaga nr 8-2/18/45 täiendatud ettepanek KeA-l töösse võtta. Eelmainitust tulenevalt teeb Keskkonnaamet ettepaneku määrusega nr 73 kaitse alla võetud Kutja ja Krootuse püsielupaikade tsoneeringu muutmiseks. Sihtkaitsevööndi osakaalu suurendamisega piiranguvööndi arvelt tõuseb seeläbi rangelt kaitstavate (st sihtkaitsevööndisse arvatud) laane- ja salumetsade pindala ning seeläbi väheneb kaitsealuste metsatüüpide kaitsevajak. I. Kaitse alla võtmise põhjendus ja eesmärk a) Kanakulli kaitse alla võtmise põhjendus
Load more

Recommended publications
  • Mustjala Valla Arengukava 2009-2020
    Kinnitatud Mustjala Vallavolikogu määrusega nr 8 20.03.2009 määrusega nr 9 30.09.2011 määrusega nr 2 28.03.2014 MUSTJALA VALLA ARENGUKAVA 2009-2020 Mustjala 2009 Mustjala valla arengukava 2009-2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................................................3 1. ARENGUKAVAS KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED ................................................4 2. ÜLEVAADE MUSTJALA VALLAST .............................................................................5 3. MUSTJALA VALLA ARENGUNÄGEMUS ..................................................................7 4. VALDKONDLIKUD ARENGUEESMÄRGID JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED ..............................................................................................................................8 4.1. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ..............................................................................8 4.2. Haridus, noorsootöö .................................................................................................14 4.3. Kultuur, sport ja vaba aeg ........................................................................................19 4.4. Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus ..................................................................24 4.5. Avalik kord ja turvalisus .........................................................................................28 4.6. Loodushoid ja maakasutus ......................................................................................30 Eesmärk, tegevus
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Cycling Tour I
    CYCLING TOUR I THE BEAUTIFUL BEACHES OF TAGALAHE This 1-day tour begins on Värava Farm after breakfast at 9.15 Route: Värava Farm – Mustjala – Ninase – Tagaranna – Kugalepa – Abula – Kallaste – Pidula – Värava Farm 1 ©http://varava.fie.ee Places of interest on the tour: Karst funnel - Kalja kurisu, old windmills – the Old Man and Woman at Ninase, Ninase Cliff, Pidula Manor. Meals: Lunch in the holiday village of Pidula trout farm End of the tour at 17 on Värava Farm Sauna after the tour The entire length of the tour is about 40 kilometres, suits also hikers with less experience. Breaks for resting are longer, we also go swimming if weather conditions are good The tour leader is in charge of the group and the guide of the trip, a support car is summoned if necessary (including technical problems, etc.) Visitors may use their own bikes or rent them from Värava Farm The price depends on the size of the group and the number of rented bikes. 2 ©http://varava.fie.ee CYCLING TOUR II FROM TRIIGI HARBOUR TO KUIVASTU HARBOUR This 3-day tour begins at Triigi Harbour at 9.15, when the ferry from Hiiumaa arrives at Saaremaa Route and meals: Day 1 Leisi – Laugu – Soela – Metsküla – Pahapilli – Panga Lunch at Panga tourist farm Võhma – Tuiu – Küdema – Silla – Selgase. Accommodation on Värava Farm, dinner. 3 ©http://varava.fie.ee Day 2 8.30 Breakfast on Värava Farm Selgase – Karujärve – Kärla – Kaarmise – Irase – Saia – Kirikuküla – Kaarma – Saue-Putla – Kaali Lunch in Kaali Inn Kõljala – Võrsna – Valjala – Jursi Accommodation on Lause Farm, dinner.
    [Show full text]
  • Worth Seeing
    8 ALTJA 20 THEME PARK OF 32 ANGLA WINDMILL PARK AND 44 HAAPSALU EPISCOPAL 56 HURMIORU 68 OLUSTVERE MANOR 79 THE VENTSPILS CRAFTS HOUSE 91 THE DAIRY MUSEUM 103 THE “SELONIAN FARM” BRANCH 115 THE MEKE PUB 127 THE LATVIAN OPENAIR 139 THE LUDZA FISHING VILLAGE GOTHAMITES HERITAGE CULTURE CENTRE CASTLE THE VENTIŅI DIALECT OF THE JĒKABPILS MUSEUM PARTNERSHIP AND PARK Quadrant group dining, ETHNOGRAPHIC MUSEUM CRAFTS CENTRE Quadrant Quadrant Quadrant D3 year-round B4 I– XII Quadrant I– XII Quadrant Quadrant OF HISTORY A4 I– XII B2 I– XII B2 I– XII B4 I– XII Quadrant Quadrant tours year- Quadrant Quadrant C5 D1 I – XII E1 Quadrant D3 IV – XII E5 I – XII round thematic programmes, Müüsleri küla, Kareda vald, Järvamaa, +372 5191 4282 E4 June to October Altja küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa Angla küla, Leisi vald, Saaremaa, +372 5199 0265 Lossiplats tn 3, Haapsalu, Läänemaa, +372 518 4664 Hurmi küla, Kanepi vald, Põlvamaa, +372 517 4470 Olustvere alevik, Suure-Jaani vald, Viljandimaa Kilometre 51 on the Rīga-Tallinn Highway (A1), www.kilplased.ee, [email protected] Skolas Street 3, Ventspils, + 371 63620174 Seiksāte, Rudbārži Parish, Skrunda distr. www.anglatuulik.eu, [email protected] www.haapsalulinnus.ee, [email protected] www.hurmiorg.ee, [email protected] +372 566 52923, www.olustveremois.ee Filozofu Street 6, Jēkabpils, + 371 26598507, 65232501 Liepupe Parish, Salacgrīva distr. Riga, Brivibas gatve 440, +371 67994515 (cashier), 6799-4106 Tālavijas Street 27A, Ludza, + 371 29467925, 29123749 GPS: 25°53’1’’ E, 58°55’11’’ N www.muzejs.ventspils.lv/amatu-maja/, [email protected] Altja village in Lahemaa GPS: 22°41’58’’ E, 58°31’36’’ N GPS: 23°32’19’’ E, 58°56’50’’ N [email protected], GPS: 25°33’26’’ E, 58°33’1’’ N + 371 26518660, www.pienamuzejs.lv www.jekabpilsmuzejs.lv, [email protected] + 371 29113777, www.meke.lv, [email protected] (tours), www.brivdabasmuzejs.lv, [email protected] www.ludzasamatnieki.lv, [email protected] Scale 1:1000 000 National Park was first recorded The theme park of wise men Owner: Līga un Ēriks Kondrāti.
    [Show full text]
  • Highlights Itineraries Current Events
    © Lonely Planet Publications 43 www.lonelyplanet.com ESTONIA •• Highlights 44 HIGHLIGHTS ESTONIA HOW MUCH? Tallinn ( p64 ) Wander the medieval streets, and drink in lovely cafés, eclectic restau- Coffee 30Kr ESTONIA rants and steamy nightclubs. Estonia Taxi fare (10 minutes) 50Kr Pärnu ( p155 ) Join this party town, home to sandy beaches, spa resorts and plenty Bus ticket (Tallinn to Tartu) 80Kr of night-time distractions. Bicycle hire (daily) 150Kr Saaremaa ( p142 ) Escape to Estonia’s larg- Although the smallest of the Baltic countries, Estonia (Eesti) makes its presence felt in the est island, with lovely, long stretches Sauna 65Kr region. of empty coastline and medieval ruins, and abundant opportunities for outdoor LONELY PLANET INDEX Lovely seaside towns, quaint country villages and verdant forests and marshlands set adventure. Litre of petrol 14Kr the scene for discovering many cultural and natural gems. Yet Estonia is also known for Tartu ( p106 ) Discover the magic of this magnificent castles, pristine islands and a cosmopolitan capital amid medieval splendour. splendid town, gateway to the beautiful Litre of bottled water 15Kr land of the mystical Setu community, It’s no wonder Estonia is no longer Europe’s best-kept secret. Half-litre of Saku beer in a store/bar with myriad lakes and forests. 15/28Kr Tallinn, Estonia’s crown jewel, boasts cobbled streets and rejuvenated 14th-century dwell- Lahemaa National Park ( p95 ) Relish the nat- ural beauty of this area’s lush landscape Souvenir T-shirt 150Kr ings. Dozens of cafés and restaurants make for an atmospheric retreat after exploring historic and immaculate coastline. packet of roasted nuts 25Kr churches and scenic ruins, as well as its galleries and boutiques.
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Mustjala Valla Külade Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    ERKAS Pärnu Instituut OÜ Mustjala Vallavalitsus MUSTJALA VALLA KÜLADE ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Pärnu-Mustjala 2008/2009 ERKAS Pärnu Instituut OÜ / Mustjala Vallavalitsus MUSTJALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KSH EESSÕNA Üldplaneering on strateegiline arengudokument. Üldplaneeringu keskkonnamõju hindamine algatati Mustjala Vallavolikogu otsusega nr 61 20. detsemberil 2007.a. Planeeringulahendusi toetavad keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes toodud seisukohad. Planeeringu koostas ja planeeringulahenduste keskkonnamõju hindas ERKAS Pärnu Instituut OÜ. Planeerimist juhtis ja keskkonnamõju hindas projektijuht Valdeko Palginõmm, (litsents KMH 005). Üldplaneeringust huvitatute hulka kuuluvad nii riigiasutused (Keskkonnaamet, Saaremaa Maavalitsus), Mustjala valla elanikud kui ka naabervaldade vallavalitsused ning Saaremaa äriühingud. 2 ERKAS Pärnu Instituut OÜ / Mustjala Vallavalitsus MUSTJALA VALLA ÜLDPLANEERINGU KSH SISUKORD EESSÕNA ................................................... ................................................... .............. 2 SISUKORD ................................................... ................................................... ............ 3 1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA SISU ................................................... ................................................... .................................. 5 1.1 L ÄHTEKOHT HINDAMISEKS ................................................... ...................................... 5 1.2 Ü LDPLANEERINGU
    [Show full text]
  • Värava Talu Matkarajad Uurimistöö
    Saaremaa Ühisgümnaasium Värava talu matkarajad Uurimistöö Autor: Taavi Haandi Juhendaja: Aado Haandi Kuressaares 2002 ANNOTATISOON Saaremaa Ühisgümnaasium Töö pealkiri Värava talu matkarajad Kuu ja aasta Lehekülgede arv 20 mai 2002 31 Referaat Töö sisuks on Värava talu neli matkarada. Need matkarajad on tehtud läbi Selgase, Abula, Karujärve, Kuremetsa, Odalätsi, Pidula, Rahtla ja Jauni külade. Iga matkarada on kantud kaardile ja külastatavaid objekte on kirjeldatud. Võtmesõnad : Matkarajad, Lääne-Saaremaa ajalugu, loodus ja vaatamisväärsused Töö autor : Taavi Haandi allkiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Aado Haandi allkiri: 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 4 1 SELGASE KÜLA– 2 DOLOMIIDIKARJÄÄR................................................................................................... 5 1 SELGASE – 2 PIDULA – 3 ABULA – 1 SELGASE RING ............................................................................... 9 1 SELGASE – 2 KIVIKALMED – 3 KALJA KURISU – 4 JAUNI – 5 RAHTLA – 6 ABULA – 1 SELGASE RING ..................................................................................................................................................................... 13 1 SELGASE – 2 KARUJÄRVE SÕJAVÄEBAAS (DEJEVO) – 3 KARUJÄRV
    [Show full text]
  • Silurian Cliffs on Saaremaa Island
    SILURIAN CLIFFS ON SAAREMAA ISLAND Institute of Geology at Tallinn University of Technology University of Turku, Department of Geology SILURIAN CLIFFS ON SAAREMAA ISLAND Tallinn 2007 Silurian cliffs on Saaremaa island. MTÜ GEOGuide Baltoscandia. Tallinn, 2007 ISBN 978-9985-9834-3-0 Compiled: Tiiu Märss Alvar Soesoo Heldur Nestor Acknowledgements: Olle Hints Helle Perens Kaidi Tilk Igor Tuuling Edited: MTÜ GEOGuide Baltoscandia Layout: Andres Abe Figures: Heikki Bauert Photos: Heikki & Tarmo Bauert, Tiiu Märss, Oive Tinn, Igor Tuuling Front cover: Püssina cliff Back cover: Panga cliff (photo by T. Märss) © MTÜ GEOGuide Baltoscandia, 2007 Release of this booklet in English was co- financed by Environmental Investment Centre, Estonia. It was previously published in Estonian and Finnish languages under the INTERREG IIIA Southern Finland and Estonia programme. 2 Cliffs are coastal escarpments abraded in resistance. Wave-cut notches occur when bedrock by waves. In the West Estonian the rocks forming a cliff’s lower part are Archipelago, cliffs occur on the northern less resistant to abrasion than those in the coast of Kesselaid and Kõinastu islets, cliff’s upper part. The appearance of cliffs Muhu and Vilsandi islands, and the changes constantly. Severe storms, during eastern, northern, and western coast of which the sea level rises and the intensity Saaremaa Island. The appearance of cliffs of wave activity increases considerably, may differ: some rise as vertical walls, play an important role. some are dissected by wave-cut notches, For geologists, cliffs are extensive out- and others retreat landward as several crops allowing the study of rocks and steps. Active cliffs rise directly from the fossils in them along extensive shore sea and are washed by waves, while the sections.
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]