Silurian Cliffs on Saaremaa Island
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Rein Einasto
Rein Einasto Nähtust ja tehtust RAAMATU VÄLJAANDMIST ON TOETANUD Tõrva Kirik-Kammersaal, juhataja Ilmar Kõverik Pärtli Paas OÜ, juhataja Hillar Müür Lossikivi OÜ, juhataja Aivar Allikmaa Paekivitoodete Tehase OÜ, juhatuse esimees Vladimir Libman Väo Paas OÜ, juhataja Veljo Haube Reval Stone OÜ, juhataja Hindrek Auväärt Gildemann Dolomite Designs, Madis ja Mihkel Villand J. Viru Markšeideribüroo OÜ, IT-tugiisik, Priit Tammik Steiger Inseneribüroo OÜ, juhataja Erki Niitlaan Talter AS, mäetöödejuht Heini Viilup Redoil OÜ, juhataja Raivo Reinu Tunne Kelam, aatesõber Ülo Vooglaid, aatesõber Toimetanud Mari-Leen Toome Kujundanud Henry Vürst / Kujunduskuur Raamatus kasutatud fotod pärinevad autori erakogust Tallinna Tehnikakõrgkool, 2009 Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn ISBN 978-9985-9906-8-1 KIVIS ON ELU JA MÕTISKELU Küllap Sa isegi tead, palju kivis on head. Palju kultuuri on kivis pikkade ajastute rivis. palju kivi – kultuuris ajaloosündmusis suuris. Kivis peidus on aegadetagune elu ja juurdleva vaimu mõtiskelu; kivi peidab inimelu võlu ja valu – hingetuid kivi kuuldavasti ei talu. Kivisse kantuna olevik põlistub, üleisikuline inimeses õilistub, kivis on paljude põlvkondade vaev, allaheidetute põlgus ja raev. Rahva elupõline maa-ootus ja kustumatu priiuse lootus. Vaadates kivile kestvamalt silma, tajume tagamaid, igavikulist ilma; püsiväärtused saavad puhtama värvi, argipäev ei ulatu rikkuma närvi... Rein Einasto Paevana SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................... 6 REIN -
Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi
“Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga. -
Report on Coronavirus Pandemic
Coronavirus pandemic in the EU – Fundamental Rights Implications Country: Estonia Contractor’s name: Estonian Human Rights Centre Date: 4 May 2020 DISCLAIMER: This document was commissioned under contract as background material for a comparative report being prepared by the European Union Agency for Fundamental Rights (FRA) for the project “Coronavirus COVID-19 outbreak in the EU – fundamental rights implications”. The information and views contained in the document do not necessarily reflect the views or the official position of the FRA. The document is made available for transparency and information purposes only and does not constitute legal advice or legal opinion. 1 Measures taken by government/public authorities 1.1 Emergency laws/states of emergency, including enforcement actions In Estonia, the Government of the Republic declared an emergency situation on 12 March 2020 due to the pandemic spread of the COVID-19.1 The emergency situation was initially to last until 1 May 2020, but was later extended until 17 May 2020.2 The declaration, resolution and termination of an emergency situation is regulated by the Emergency Act (Hädaolukorra seadus).3 The Emergency Act gives the person in charge of the emergency situation (the Prime Minister) the right to issue orders applying various measures. The orders include a reference that the failure to comply with the measures of the emergency situation prompt the application of the administrative coercive measures set out in the Law Enforcement Act4, and that the penalty payment is € 2000 pursuant to the Emergency Act.5 1.2 Measures affecting the general population 1.2.1 Social distancing In Estonia, after the declaration of the emergency situation, stay at home orders were imposed on people who arrived in Estonia from abroad. -
The Baltic Republics
FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features. -
Keskkonnaamet [email protected] 26.02.2020
Keskkonnaamet [email protected] 26.02.2020. a Matsalu Rahvuspargi piirkonna jahiseltside märkused ja ettepanekud Matsalu Rahvuspargi kaitse-eeskirja määruse eelnõu ja selle seletuskirja osas Jahiseltsid, kelle jahipiirkondadesse on Keskkonnaameti poolt arvatud Matsalu Rahvuspargi kaitseala osad, on läbi vaadanud uue kaitse-eeskirja määruse eelnõu ja selle seletuskirja. Lähtuvalt kaitse-eeskirja kaitse-eesmärkidest kavandatakse eeskirjas muudatused, mille põhjuseks tuuakse välja vajadus tagada haruldaste, ohustatud ja kaitsealuste liikide ning loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide tõhusam kaitse, samuti kaitseala maastikuilme ja kultuuripärandi säilimine. Kaitse-eeskirja seletuskirjas tuuakse välja kaitstavad sihtliigid, elupaigatüübid ja kooslused. Rõhutatakse, et kõiki kaitstavaid liike ei saa eraldi välja tuua, kuid seletuskirjaga tekitatakse analoogia, millest saab lähtuda. Jahiseltsid leiavad, et Matsalu Rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu koos seletuskirjaga ei kajasta muutmise eesmärgist lähtuvalt adekvaatselt jahindusalast valdkonda kaitsealal ja sellega piirnevatel aladel. Seletuskirjas toodud jahindust käsitlevad selgitused on meie arvates mittepiisavad ja kohati lähtuvad vääradest eeldustest, mistõttu kogu jahindusalane tegevus kavatsetakse viia kooskõlastatava tegevuse alla. See lähteseisukoht esitab avalikkusele praegusel kujul selge sõnumi, et jahindusalast tegevust kaitseala territooriumil näeb Keskkonnaamet tulevikus erandliku tegevusena, mitte tavapärase ja pideva vajaliku tegevusena. Kaitse-eeskirja eelnõu -
Armas Lihula Valla Rahvas! Lihula on Tänasel Päeval Väheneva Välistama Dubleerivad Ametikohad Elanike Arvuga Vald, Viimase Ja Ebamõistlikud Kulutused
nr 1 (94) / veebruar 2014 1 Lihula valla ajaleht nr 1 (94) / veebruar 2014 Armas Lihula valla rahvas! Lihula on tänasel päeval väheneva välistama dubleerivad ametikohad elanike arvuga vald, viimase ja ebamõistlikud kulutused. 10 aasta jooksul on rahvaarv langenud 14,8%. Vähenev maksu- Sageli kompenseerib rahalise kitsi- maksjate hulk kahandab ka kuse inimeste soov ise panustada valla sissetulekuid – meie ühine ja igapäevaelus aktiivselt kaasa rahakott on väiksem. Võrreldes lüüa. 2013. aastaga on valla eelarve vähenenud ja 2014. aastal peame Näiteks Lihulas esile kerkinud hakkama saama oma jõududega, turvalisuse probleemi lahen- sest valla laenukoormus on suur damiseks kutsusime 3. veebruaril ja uusi laene arendusteks võtta ei vallamajas kokku turvalisuse saa. Soov säilitada olemasolevat ümarlaua, millel osalesid polit- haridusasutuste võrgustikku seinikud, Kaitseliidu esindaja, nõuab aastas vallapoolset lisaraha Lihula vallavolikogu ja vallavalit- VarjeLihula vallavanem Ojala-Toos suurusjärgus 30000€. Tõusnud on suse esindajad ning kooli miinimumpalk, elektrienergia ja õpilasesinduse eestvedaja. soojuse hinnad. Koos arutasime läbi suuremad Meie riigil on sünnipäev, täitub turvalisust puudutavad valu- juba 96. aasta. Riik olemegi meie Tõstatub oluline küsimus – punktid Lihulas ja panime kok- ise - kõik koos, oma tegemiste kuidas minna edasi? Kui raha on ku tegevuskava. Ümarlaual väl- ja toimetamistega. Palju õnne vähem, on vaja teha mõistlikke ja jakäidud ideede tulemusena meile kõigile! vajalikke valikuid ja võtta vastu korraldame 15. märtsil kell 12.00 ka raskeid otsuseid. Peame oma Lihula Kultuurimaja ruumides Elame vabal maal, kus meil on vallas tagama eluks vajamineva Turvalisuse päeva, kus politsei ja õigused ja kohustused. Me peame – hariduse, arstiabi, läbitavad MTÜ Eesti Naabrivalve esindajad tegema otsuseid ja valikuid, et elu teed, turvalisuse. Kõigil lastel tutvustavad kõigile, kuidas koos edendada. -
Lihula Valla Arengukava Aastateks 2011-2020
Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28. aprilli 2011 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 25. oktoobri 2012 määrusega nr 14 Muudetud Lihula Vallavolikogu 30. oktoobri 2014 määrusega nr 24 LIHULA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2011-2020 1. SISSEJUHATUS Lihula valla arengukava on terviklik üldine valla tegevusjuhis, mis määratleb vallavolikogu, -valitsuse ja - asutuste tegevuse eesmärgid, samuti seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud pika- ja lühemaajalised tegevused ning nende üldise pingerea. Kava ülesandeks ei ole valla igapäeva jooksvate ülesannete ja kohustuste üles loetlemine. Arengukava on dokument, mis kujutab endast ühiskondliku kokkulepet valla kui keerulise ja eripalgelise, oma elanikkonda esindava ja teenindava, organisatsiooni töö juhtimiseks ja ühtlustamiseks, jõupingutuste koondamiseks ja olemasolevate vahendite kasutamise tõhususe tõstmiseks. Arengukava annab kõigile asjast huvitatutele teavet valla eesmärkide, eelistuste, vallavõimu ning valla allasutuste poolt ettevõetavatest tegevustest ning võimaldades sellega neil paremini kavandada ja korraldada oma tegevust ning langetada otsuseid. Arengukava eesmärgiks on ka hinnata üldisemalt valla hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, ühtlasi tuues välja peamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused. Arengukava ei ole kunagi lõplik. Vastavalt inimühiskonnas, loodus-, ja majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele tuleb teda pidevalt kohendada ja täiendada. Arengukava on vallavolikogu, -valitsuse ja teiste vallaasutuste tegevuse kohustuslikuks aluseks. Arengukavast -
Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing. -
MERELINE SAAREMAA Saaremaa
MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks. -
Evaluation of the Implementation of the 1988 Ministerial Declaration Regarding Nutrient Load Reductions in the Baltic Sea Catchment Area
View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Helsingin yliopiston digitaalinen arkisto The Finnish Environment 524 INTERNATIONAL COOPERATION Ain Lääne, Heikki Pitkänen, Berit Arheimer, Horst Behrent,Waldemar Jarosinski, Sarmite Lucane, Karin Pachel, Antti Räike, Alexander Shekhovtsov, Lars M. Svendsen and Simonas Valatka Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area ••••••••••••••••••••••••••••••••• FINNISH ENVIRONMENT INSTITUTE The Finnish Environment 524 Ain Lääne, Heikki Pitkänen, Berit Arheimer, Horst Behrendt, Waldemar Jarosinski, Sarmite Lucane, Karin Pachel, Antti Räike, Alexander Shekhovtsov, Lars M. Swendsen and Simonas Valatka Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area HELSINKI 2002 FINNISH ENVIRONMENT INSTITUTE The Report is available in the Internet: http://www.vyh.fi/eng/orginfo/publica/electro/fe524/fe524.htm This Project has received funding from the Commission of the European Communities (the European Commission), Helsinki Commission and the Finnish Ministry of the Environment The views expressed in this report represent the opinions of the authors alone, and not necessarily the views of the Commission of the European Communities (European Commission) and the Baltic Marine Environment Protection Commission. The Commission of the European Communities is not liable for any use that may be made of the information of this report. The Finnish Environment Institute. Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reductions in the Baltic Sea catchment area. The Finnish Environment 524, Helsinki, 2002. Information included in this publication or extracts therefore are free for citing on the condition that the complete reference of the publication in given as stated above. -
RMK Saaremaa Ja Hiiumaa Külastusalade Külastuskorralduskava Hõlmab Endas Saaremaa Puhkeala, Vilsandi Rahvuspargi (S.H
RMK Saaremaa ja Hiiumaa külastusalad Külastuskorralduskava 2019-2028 tööversioon Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 Kasutatavad mõisted .................................................................................................. 5 1. Ala kirjeldus ............................................................................................................. 6 2. Maaomand ja majandamise üldised põhimõtted ........................................ 13 3. Regulaarselt läbiviidavad seired ja uuringud .................................................. 22 3.1. Külastajauuring .............................................................................................. 22 3.2. Külastusmahu seire ....................................................................................... 23 3.3. Loodushoiuobjektide seisundi seire ............................................................ 24 3.4. Ressursi seire ................................................................................................... 25 4. Eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................ 26 5. Tsoneerimine ......................................................................................................... 30 6. Hooldus ja rekonstrueerimine............................................................................. 31 7. Teavitamine ja külastuskeskuste -
Noorsoopolitseinike Nimekiri Koolidega.Xlsx
PÕHJA PREFEKTUUR Õppeasutus Noorsoopolitseinik Kontakt Aegviidu Kool Jaana Kuuspalu 6125562, 53359346 [email protected] Alavere Põhikool Jaana Kuuspalu 6125562, 53359346 [email protected] Ardu Kool Eleri Kontkar 6124658, 56660840 [email protected] Aruküla Põhikool Eleri Kontkar 6124658 ,56660840 [email protected] Aruküla Vaba Waldorfkool Eleri Kontkar 6124658; 56660840 [email protected] Audentese Erakool Siiri Sepa/Kerli Kaupmees 6125758 [email protected]/[email protected] Avatud kool Inna Boitsova 6124237; [email protected] Audentese Spordigümnaasium Siiri Sepa/Kerli Kaupmees 6125758 [email protected]/[email protected] EBS Gümnaasium Inna Boitsova 6124237; [email protected] Eesti Esimene Erakosmeetikakool Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Hotelli‐ ja Turismikõrgkool Õnne Merilo 6125433 [email protected] Eesti Rahvusvaheline Kool Lee‐Britt Laidna 6125430 lee‐[email protected] Ehte Humanitaargümnaasium Vitali Matvejev 6125408 [email protected] Erakool Garant Anželika Fedoruk 6124175 [email protected] Erakool Läte Jevgenia Arm 6124522 [email protected] Eurogümnaasium Marko Pilder 6125756 [email protected] Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Reelika Niklas 6124296 [email protected] Gustav Adolfi Gümnaasium Marlen Miilaste marlen.miilaste@politsei,ee; 6124275 Õnne Merilo [email protected], 6125433 Haabersti Vene Gümnaasium Anastassija Eier 6125678 [email protected]