nr 1 (94) / veebruar 2014 1

Lihula valla ajaleht nr 1 (94) / veebruar 2014

Armas valla rahvas! Lihula on tänasel päeval väheneva välistama dubleerivad ametikohad elanike arvuga vald, viimase ja ebamõistlikud kulutused. 10 aasta jooksul on rahvaarv langenud 14,8%. Vähenev maksu- Sageli kompenseerib rahalise kitsi- maksjate hulk kahandab ka kuse inimeste soov ise panustada valla sissetulekuid – meie ühine ja igapäevaelus aktiivselt kaasa rahakott on väiksem. Võrreldes lüüa. 2013. aastaga on valla eelarve vähenenud ja 2014. aastal peame Näiteks Lihulas esile kerkinud hakkama saama oma jõududega, turvalisuse probleemi lahen- sest valla laenukoormus on suur damiseks kutsusime 3. veebruaril ja uusi laene arendusteks võtta ei vallamajas kokku turvalisuse saa. Soov säilitada olemasolevat ümarlaua, millel osalesid polit- haridusasutuste võrgustikku seinikud, Kaitseliidu esindaja, nõuab aastas vallapoolset lisaraha Lihula vallavolikogu ja vallavalit- VarjeLihula vallavanem Ojala-Toos suurusjärgus 30000€. Tõusnud on suse esindajad ning kooli miinimumpalk, elektrienergia ja õpilasesinduse eestvedaja. soojuse hinnad. Koos arutasime läbi suuremad Meie riigil on sünnipäev, täitub turvalisust puudutavad valu- juba 96. aasta. Riik olemegi meie Tõstatub oluline küsimus – punktid Lihulas ja panime kok- ise - kõik koos, oma tegemiste kuidas minna edasi? Kui raha on ku tegevuskava. Ümarlaual väl- ja toimetamistega. Palju õnne vähem, on vaja teha mõistlikke ja jakäidud ideede tulemusena meile kõigile! vajalikke valikuid ja võtta vastu korraldame 15. märtsil kell 12.00 ka raskeid otsuseid. Peame oma Lihula Kultuurimaja ruumides Elame vabal maal, kus meil on vallas tagama eluks vajamineva Turvalisuse päeva, kus politsei ja õigused ja kohustused. Me peame – hariduse, arstiabi, läbitavad MTÜ Eesti Naabrivalve esindajad tegema otsuseid ja valikuid, et elu teed, turvalisuse. Kõigil lastel tutvustavad kõigile, kuidas koos edendada. Sageli on muutused peab olema kõht täis, neil peab tegutsedes oma elu ise turvali- rasked, sest need nõuavad inimes- olema kodu ja võimalus areneda. semaks muuta. Olete kõik oodatud, telt mugavustsoonist väljumist, Siit tulenebki vajadus valla mõtleme koos. tahet näha asju uue nurga alt ja eelarve senine jaotumine kriitilise suuremat pingutust. Aga muuda- pilguga üle vaadata, et vähenenud Ilusat ja pühalikku Eesti Vabariigi tused on hädavajalikud, et elu rahasumma juures oleks iga euro sünnipäeva. areneks ja muutuks paremaks. otstarbekalt kulutatud. Peame nr 1 (94) / veebruar 2014 2

Lihula kultuurimaja kutsub Eesti Vabariigi Iseseisvuspäeva Muusikamuuseumi näitus „11 etendus „Südamesõbrad“, tähistamine Pansot. Voldemar Panso 90“. pilet 12€ / 10€ Näitus-koomiks tutvustab suure Osades: Raivo Rüütel, Eduard 21.02.2014 kell 13:00 Lihula teatrimehe erinevaid külgi kergelt Salmistu, Marika Korolev, Katrin Gümnaasiumis kontsert-aktus, ja humoorikalt, lähtudes Panso Valkna, Allan Kress, Alice Kirsipuu rongkäik, mälestushetk Vabadus- päikselisest ja naerurikkast samba pargis. loomusest. 28.04.2014 kell 19:00 kultuurimajas Kuressaare 22.02.2014 kell 18:00 Lihula 19.03.2014 kell 19:00 Linnateatri etendus „Vana kultuurimajas Vallavolikogu ja kultuurimajas „Lihula Meeskoor õngitseja“, eelmüügist pilet Vallavalitsuse tervitus, 55“ - aastapäevakontsert ja 9€, alates 21.04 täispilet 12€, Maria Listra kontsert. Kavas plaadiesitlus. sooduspilet 9€ kauneimaid laule Eesti autoritelt. Osades: Luule Komissarov, Peeter Klaveril saadab Rain Rämmal. 20.03.2014 kell 15:00 Jürgens, Arvo Raimo Kohvilaud. kultuurimajas eakate koos- viibimine. Ürituste kavas võib toimuda 26.02.2014 kell 19:00 muudatusi, seepärast jälgige kultuurimajas koguperefi lm 22.03.2014 kell17:00 reklaami ka kodulehelt „Lumekuninganna igavene talv“, kultuurimajas Läänemaa www.lihula.ee pilet 3€ noortebändide festival.

03.03-03.04.2014 kultuurimaja 01.04.2014 kell 19:00 sammassaalis Eesti Teatri- ja kultuurimajas Vana Baskini Teatri

Valla teated ja üritused

Tugevate omavalitsuste reform avab uued võimalused Turvalisuse päev Lihulas

Omavalitsuskorralduse reformi Lääne- 15. märts kell 12.00 Lihula Kultuurimajas Eesti arutelu 10.märts kell 15:00 Lihula kultuurimajas Muudame koos tegutsedes oma elu turvalisemaks. Esinevad: Regionaalminister Siim Kiisler tugevate • Naabivalve loomise ja toimimise omavalitsuste reformi seaduseelnõust põhimõtted – MTÜ Eesti Naabrivalve Ühinemiskogemus ja elu juba ühinenud omavalitsuses – Lääne-Nigula vallavanem • Abipolitseinike institutsiooni Mikk Lõhmus tutvustamine ja propageerimine - Politsei- ja Piirivalveamet Uuest regionaalarengu strateegiast ja euroraha võimalustest kuni 2020 – • Juhised - mida inimene ise saab oma Priidu Ristkok, Siseministeeriumi vara ja julgeoleku heaks seaduse regionaalarengu osakonna juhataja. piires ja väikese rahaga teha – Politsei- ja Piirivalveamet Kuidas koolivõrgu ümberkorraldused haakuvad halduskorralduse muutustega – Kalle Küttis, HTM koolivõrgu juht, Olete kõik oodatud! Piret Sapp, HTM nõunik nr 1 (94) / veebruar 2014 3

Vabariigi aastapäeval mõeldes oma riigile Vabariigi aastapäeva eelõhtul on riigi kodanike, lihtsate inimeste oma pilgud pöörama, sest tänane paras aeg võtta hetk ja mõelda heaolu ja toimetuleku võimekuse. noor on meie homne otsustaja ja meie riigile, meie olemasolevale Me oleme osalised kogu maailma elu kujundaja. Sellest, kui hästi elukorraldusele, meie oma kodu- kujundavate protsesside juures, me täna suudame eeskuju näidata vallale ja meile endile kõige oleme ustavad NATO sõdurid, ja panustada, sõltub, kui hea meil selle keskel ning lõpuks minu vibutame suure Ameerika ja homme on. enda rollile selles kõiges. Meie Euroopa juhtriikide järgi näppu vabariik saab peagi 96 aastaseks. ebademokraatlikele protsessidele Meie tänane elu vajab veidi Ühe riigi mõistes on seda juba maailmas, tuiskame tulistjalu raputamist ja unest äratamist. päris hea hulk aega, ligi neli lahingusse, meie riigivõlg on väike, Oleme liiga kinni harjumuspärases põlvkonda inimelu järgi mõõtes, me täidame piinliku täpsusega EL-i ja igapäevases, me ei taha samas siiski suhteliselt väike reeglistikku. Me oleme oma suures tunnistada, et elu on pika sammu aeg enamiku riikide ajalooga käsutäitmise tuhinas jõudnud edasi liikunud. Olgem valmis võrreldes. Meie riik saab küll 96 punkti, kus oleme käest andnud muutusteks ja olgem valmis andma aastaseks, kuid siiski võime oma suure osa oma iseseisvusest ja oma panus. Ükskõik mis valdkonda riigi viimast vabaduse peatükki unustanud selle kõige juures kõige ka ei vaata - olgu selleks haridus, lugeda peaaegu ühe inimpõlve olulisema - inimese enda. turvalisus, majandus, kultuur või pikkuseks, seega väga nooreks. sotsiaalvaldkond - igal alal on Aga see ei pea nii olema. Meil ei vaja muutusi. Meie ressursid on me siis oleme jõudnud selle ole kohe jõudu, et muuta kogu piiratud ja vastavalt sellel e peame inimpõlve kestnud ajaloo jooksul? süsteemi, kuid me saame astuda tegema valikuid. Valikud ei ole ja ei Kas me oleme ikka piisavalt rahul suure sammu uuenduste ja parema peagi olema lihtsad. Me peame oma saavutatuga ja millisena näeme elu suunas. Rohkem osalust ja tegevuse muutma sihipäraseks oma tulevikku ja meie enda rolli osavõtlikkust meid igapäevaselt ja mõtestatuks. Me ei tohi karta selles kõiges? Meil on põhjust ümbritsevate protsesside osas, muutusi, seda eriti olukorras, kahetisteks tunneteks, on põhjust kaasalöömine ja märkamine on kus on ilmselge, et olemasolevaga olla uhke ja on põhjust olla märksõnad, mis võivad muuta jätkamine tähendab hääbumist. õnnetu. Uhkust võime tunda, sest väga palju. Kutsungi siinkohal üles Panustada tuleb tegevustesse, mis meie riik on suhteliselt kindlalt kõiki meie valla inimesi ühiselt on edasiviivad, jätkusuutlikud ja paigas, keegi ei vaidlusta meie panustama meie eesmärkide homseid otsuseid lihtsustavad. õigust iseolemisele ja kui suured poole püüdlemisel - olgem ühiselt Meil ei ole enam aega lihtsalt olla. paanikakülvajad välja jätta, siis ega aktiivsed, leidkem endale meeldiv Tarku otsuseid, osavõtlikkust ja meid reaalselt väline hädaoht ka tegevus, millega soovi tegeleda ja kainet meelt kõigile nii era- kui ohusta. Ometi ei tohi me hetkekski vähemalt aeg-ajaltki pöörakem ühiskondlikus elus soovides! kaotada valvsust, midagi ei anta tähelepanu teemadele, millest niisama ja me peame alati olema muidu ollakse harjunud mööda valmis olukordade muutuseks. vaatama üksnes seetõttu, et Oma riigi kodanikena peame ise arvatakse: „Mind see ei puuduta“. Jaak Kastepõld olema valmis kõikidele muutustele Kõik, mis meid ümbritseb, puudu- Vallavolikogu esimees adekvaatselt reageerima. Ja siin tab igaüht ja seda eitades valetad jõuamegi kohta, mis annab põhjust iseendale. Kõiges tuleb olla osaline, õnnetu olla. Miks siis? Kindlasti kasvõi tänaval noorele meelde nii mitmelgi tekib selline küsimus tuletades, et koht, kuhu ta just ja see on pool, kus allakirjutanu oma kommipaberi maha viskas, mõistes meie riik ei toimi. Ei kuulub ka teistele ümbritsevatele toimi, sest oleme oma suure inimestele ja nii lihtsalt ei tehta! arengu tuhinas unustanud oma Just noortele peame me eelkõige

Palju õnne Eesti Vabariigi 96 sünnipäevaks! Oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi!

(Lennart Meri)

Lihula Vallavolikogu Lihula Vallavalitsus nr 1 (94) / veebruar 2014 4

Tunnustati Läänemaa parimaid Reedel, 10. jaanuaril toimus Lihula kultuurimajas JOONAS KASKMÄE - EMV 2. koht - 85 kg Läänemaa 2013. spordiaasta lõpetamine. vabamaadluses, 3. koht Kreeka-Rooma maadluses ja Tunnustati parimaid, sh ka Lihula valla inimesi ja karikasarja võitja -85kg U18 vanuses. asutusi. KERT PÄÄBO - motokross kestuskrossi EMV 1. Sponsoritest tunnustati Lihula Maaparandust ja Lihula koht E-1 klassis, U18 EMV 1. koht motokrossis MX2 Tarbijate Ühistut. Lääne maakonna Kuldsponsoriks juunior klassis. nimetati AS Lihula Maaparandus RAINER KLEINOD - EMV 2. koht Kreeka-Rooma Kohaliku spordielu edendajatena märgiti ära maadluses U16 vanuses. Enn Kanter Lihula motokrossi taaselustajana ja Janar Sõber kui maadluse arendaja. WERNER VEIKO KLEINOD - EMV 3. koht Kreeka- Rooma maadluses U18 vanuses. Lihula valla spordisündmusena toodi esile Lõuna- Läänemaa algklasside olümpiamänge.

Tunnustuse osaliseks said järgmised sportlased:

FRED MARTIN MÄGI - EMV 3. koht vabamaadluse U18 vanuses.

Aasta lind 2014 on jäälind Aasta lindu valib Eesti Ornitoloogiaühing alates 1995.a. Selle eesmärgiks on valitud liike laiemalt tutvustada ning nende elu pisut lähemalt uurida või pöörata tähelepanu mõnele aktuaalsele keskkonnaküsimusele. Nii on must-toonekurg, rähnid ja kanakull aidanud juhtida tähelepanu metsakaitse küsimustele, rukkirääk ja kiivitaja keskkonnasõbralikule põllumajandusele.

Eestis pesitseb 50-300 paari jäälinde. Arvukuse suur kõikumine tuleneb külmadest talvedest, mis on neile hukatuslikud. Jäälind elutseb peamiselt jõgede ja ojade ääres ning toitub väikestest kaladest. Oma pesakoopa uuristab ta enamasti veekogu kaldasse. Ühe suvega võib jäälind üles kasvatada mitu pesakonda. Kõige tuntumad jäälinnu pesitsuskohad asuvad Kagu-Eesti liivakivipaljanditega jõgedel. Talveks jääb Eestisse arvatavalt kuni sada lindu. Jäälind kuulub kaitstavate loomaliikide II kategooriasse ning Euroopa Liidu nn linnudirektiivi I lisasse.

Jäälinnu aastal on lisaks selle linnuliigi tutvustamisele kavas tema leiukohtade kaardistamine ja arvukus- hinnangute täpsustamine, pesitsusökoloogia uurimine jm. Tähelepanu pööratakse ka vooluveekogude muule linnustikule.

Foto: Ingmar Muusikus Teksti allikas: Eesti Ornitoloogiaühing nr 1 (94) / veebruar 2014 5

Yang Puu Hobuse aasta – 2014 Hiina astroloogias peetakse tark inimene kuulab ja kuuleb, Nipid: Hobuse aastat õnnelikuks ajaks, märkab ja kasutab infot, teadmisi, mis toob inimeste ellu õnne ja vihjeid – seda kõike on meie ümber • Oma vara ja väärtuse häid asju. Maagilisel Hobusel on palju. Tuleb vaid oluline eraldada tõstmiseks too koju lopsakat üleloomulikke võimeid, ta on ebaolulisest. ja tervislikku haljastust. kangelaslik, tugev ja hoogne! Kes õpib Hobuse aastal Vee • Puhasta veranda, esik, Puu Hobuse aastat iseloomustavad energiat taltsutama ehk oma lobby. Tee see puhtaks, hästi kiired võidud, ootamatud seiklused aega planeerima ja juhtima on valgustatud ja kutsuvaks. ja üllatav romantika. See on juba enne starti võitja. Selleks et suurepärane aasta reisihimulistele kasvada, areneda ja muutuda, • Hoia teed, juurdepääsud ja armastuse otsijatele. Kuid sel vajavad puud üksteist, täpsemalt puhtad. Kontrolli korterisse/ aastal on energiad hästi kiired, mis konkurentsi. Sellepärast on majja sisenemise valgustatust, panevad pea lausa ringi käima ja edu alus koostöö, heasoovlik lisa värske värvikiht või vaheta tihti võib head võimalust pakkuv ehk positiivne konkurents ehk vana vaip uue vastu. olukord enne läbi saada kui selle püüdlus ühise eesmärgi poole. Siia olemust mõistma hakkame. Seega kuuluvad sarnase mõttelaadiga • Hobune ei armasta võimsaid on oluline olla Hobuse aastal inimesed, kogukonnad. Sarnase kaunistusi. Hobuse stiil on otsustav, sest venitamine toob profi iliga ettevõtted, õppeasutused, puhas, praktiline ja sportlik. kaotuse. Kui aga ei olda täielikult riigid jne. kindlad oma otsuse õigsuses ja • Purskkaev on sel aastal mis veelgi olulisem turvalisuses, Võib olla on mõistlik, enda õnnetoov, sest Vesi on Puu siis parem on sellest juba eos turvalisuse huvides, kasutada toitja, mis tähendab, et Vee loobuda. Sündmused liiguvad sel silmaklappe ja loobuda segavast ja Puu koosmõju aitab kaasa aastal kiiresti ja kerge on minna häirivast infost. Jah, me peame majanduslikule kasvule. galopeerima vales suunas. olema teadlikud maailmas toimu- vast, kuid me ei pea oleme sellesse Kuna aasta on rahutu, siis vajavad uppunud. Eesmärk terendab sel aastal paljud kaitset – tark ja silmade ees ja kõigest sellest, mis Siret Seeder endast lugu pidav inimene kaitseb segab ja takistab meil liikumast ja www.interdeko.eu ja toetab ennast alati! arenemast, tasub loobuda.

Selle aasta märgusõna on suht- On veel üks oluline tähelepanek. lemine, sotsiaalne läbimine üks- Hobune ei oska salatseda ja seega teisega, ka ettevõtete ja on oht valedel, salasepitsustel vaheline suhtlemine. Suurt tuge- välja tulla ning avalikuks saada. vust, jõudu ja tarkust näitab just Seega võib riikide, ettevõtete, Suhete, armastuse ja sõpruse perekondade ja inimeste maine bagua tsoon, mis annab teada, et kõikuda ühest äärmusest teise.

Komisjonide koosseisud Eelarve- ja majanduskomisjon Haridus-, kultuuri- ja Maaelu- ja korrakomisjon Ain Saare (esimees) sotsiaalkomisjon Harry Kadakas (esimees) Aldo Vaan (aseesimees) Jüri Hinsberg (esimees) Rein Merila (aseesimees) Maidu Leever Väino Põld (aseesimees) Hellat Rumvolt Margus Källe Janar Sõber Peep Põldäär Avo Kiisk Pille Kaisel Indrek Rajamets Edvard Eelsalu Jaanus Getreu Tõnu Viherpuu Mairo Kanter Angelika Puda Kiur Klippberg Kaidi Antsi Revisjonikomisjon Külli Raudsik (esimees) Rein Merila (aseesimees) Janar Sõber nr 1 (94) / veebruar 2014 6 Lihula valla asustusjaotuse muutmine Regionaalministri 10.01.2014 tagada ajalooliste külanimede mitmeid parandusettepanekuid. määrusega nr 1-2/1 muudeti püsimine. Enamik taastatud Asja arutati vallavolikogu maaelu- Lihula valla asustusjaotust. külanimesid on väga vanad, neid ja korrakomisjoni istungitel. Lihula Olemasolevatele 25-le külale ja võib selgelt äratuntavana leida valla asustusjaotuse muutmise ühele linnale lisandus 15 küla. 18. ja 19. sajandist pärinevatel algatamise otsuse eelnõu ja selle kaartidel. Teiseks eesmärgiks oli lisade avalik väljapanek oli 29. Lihula valla külade nimistusse lisati muuta täpsemaks Lihula valla juunist kuni 29. juulini 2012.a. Nurme (enne osa) , aadressisüsteem. Ennistatud küla- Lihula, , Tuudi ja Metsküla (enne osa), Soovälja nimed olid rohkemal või vähemal raamatukogudes, Lihula vallamajas (enne osa), Laulepa (enne määral igapäevaselt kasutusel, (Jaama 1 Lihula) ning valla inter- Meelva osa), (enne vähenes vastuolu „ametliku“ ja neti kodulehel www.lihula.ee osa), Liustemäe, Võigaste (enne „kohaliku“ kohanimede kasutuse Muudatusettepanekuid sai esitada Metsküla osad), Rannu (enne vahel. 12. augustini 2012.a. 27. augustil Kirbla osa), Seli (enne osa), 2012 võttis Lihula Vallavolikogu Vanamõisa, Rootsi, Aruküla (enne Külade arv ja nimede kasutus on vastu otsuse „Asustusjaotuse Seira osad), Mõisimaa, olnud ajas kohati vägagi muutuv. muutmise algatamine“ ning vastav (enne Võhma osad) ja Jõeääre Valla asustusjaotuse muutmise taotlus koos lisadokumentidega (enne Rumba osa) külad. algatamise eelnõust jäid välja esitati Lääne Maavanemale ja külanimed, milliste olemasolu seejärel siseministeeriumile edasi- Lihula Vallavalitsus alustas eeltöid minevikus on olnud kõikuv ja/või seks menetlemiseks. valla asustusjaotuse muutmiseks milliste tegelik kasutus täna on ehk külanimede ennistamiseks praktiliselt olematu ning milliste Asustusjaotuse muutmine toob 2009 aastal. Ettevõtmise kasutusele võtmine võib segadusi kaasa „üleminekuperioodi“, mille algatajateks olid Nurme, Peanse, juurde tekitada, selle asemel, et jooksul asjaomased asutused Laulepa, Rootsi, Vanamõisa neid vähendada. Vaatluse all oli teevad muudatusi nende registrites ja Aruküla külade elanikud. algselt 22-23 „uut“ külanime. olevates aadresside andmetes ning Iga üksikut juhtumit ei olnud Vallavolikogu asutusjaotuse sellega kaasneb paratamatult mõtet eraldi käsitleda, lisaks oli muutmise algatamise eelnõus teatud aja jooksul arusaamatusi ja ametlikustamist väärt külanimesid oli algselt 18 nime, millest peale väiksemaid sekeldusi. teisigi, mistõttu otsustati vaadata eelnõu avalikku väljapanekut üle kogu valla asustusjaotus. ja menetlemist vallavolikogu Uute asustusüksuste kaartidega Asustusjaotuse korrastamist nägi komisjonides jäi järele 15. on võimalik tutvuda Lihula valla ette ka valla arengukava. kodulehel www.lihula.ee Asustusjaotuse muutmise kavad Lihula valla asustusjaotuse olid avalikustatud Lihula Teatajas muutmise eesmärgiks oli kaitsta ning valla kodulehel 2009. ja kohalikku kultuuripärandit ning 2011. aastal. Vallamajja laekus Lihula vallaMargus arendusnõunik Källe

Seli Keemu Kelu Rannu Jõeääre Rumba Matsalu Pagasi Uluste Liustemäe Kirbla Penijõe Metsküla Mõisimaa Meelva Kirikuküla Võhma Seira Võigaste Vanamõisa Hälvati Laulepa

Alaküla Aruküla Petaaluse Lihula Rootsi Peanse Parivere

Järise Tuudi Nurme

LEPPEMÄRGID

Soovälja - uus asustusüksus Rootsi

Tuhu nr 1 (94) / veebruar 2014 7 Matsalu Naisselts luslist, kus vahetame infot igapäevaselt ning listi paremad palad satuvad küla kodulehehele www.matsalukyla.ee. Külas tegut- seb ka külaselts ja näitering. Võib öelda küll, et meie kandis on väga aktiive rahvas.

Oleme kõik maaelu patrioodid ja hindame head huumorit.

Kaja Lotman Foto: Tiit Kaljuste

Matsalu Naisselts asutati 1995. Berliinis Bundestagi istungil ja aastal ja on Matsalu küla ja Eesti Saksamaa Suursaatkonnas, lähiümbruse naiste vabatahtlik külastasime Tallinnas Riigikogu mittetulunduslik ühendus. ja kohtusime Riigikogu esimehe Ene Ergmaga, oleme käinud Seltsi põhieesmärkideks on küla teatrites ja kontserditel, SPA-des ja ühistegevuse igakülgne edenda- muudes huvipakkuvates kohtades. mine; piirkonna külade ajaloo ja Sel aastal on kavas külastada St. rahvakultuuri säilimine ja tervislike Peterburgi ja Helsingit. Talvel teeme ja keskkonda säästvate eluviiside ikka jalgsimatka üle Matsalu lahe ja hariduse propageerimine. jää, et külastada naaberküla Haeskat, kus on Tuulingu talus Seltsi asutajaliikmeteks oli 14 valminud tore uus kohvik. Matsalu küla naist. Praeguseks on seltsi lisandunud nooremaid Tänu Renate von der Phalenile liikmeid ning suvitajaid. Hiljuti oleme teinud koostööd ka Baltisaksa ennistati ka Keemu küla nimi Rüütelkonnaga. Oleme hakanud OTSITAKSE ja eega võib öelda, et tegevustest põhjalikumalt uurima piirkonna teadmata kadunud võtavad osa naised Keemu, Matsalu ajalugu ja meeles pidanud ka Matsalust pärit ja ka Meelva külast. Selts on üksteise tähtpäevi. Matildet (fotol)! korraldanud traditsioonilisi külade ettevõtmisi: - iseseisvuspäeva Pimedamal ajal oleme nädala- Tunnused: keskmist kasvu, tähistamine, jaanitule korral- vahetustel võtnud ette tubaseid tumedad lühikesed juuksed, damine jne. Siinai oli üheks küla käsitöid, kus õpetame kudumis- peas kallis ondatranahast karvamüts, jalas nooblid olulisemaks sündmuseks ka või tikkimisnippe üksteisele. Vahel nahksaapad. Mustas kotis lõikuspidu, kuid riigiasutuste teeme ka muidu nalja. Enamasti perioodika ja hinnaline haldusreformi käigus ei ole külal igas Matsalu majas on oma Tõnn Nelson Mandela pildiga olnud enam võimalust kasutada (maja- ja karjaõnne hoidja) peidus, rahakupüür. Matildega endist Matsalu puhkemaja ja mis said valmis eelmise aasta võib kaasas olla valge sobiva ruumi puudumisel oleme Tõnisepäeval. Sel aastal tegime orani šleifi ga kass. Viimati üle läinud vabaõhuüritustele. seltsiliseks bussipaviljoni Matsalu nähti Matildet 26.12 õhtul kella 20 paiku Matsalu Matilde. Matilde osutus nii vahvaks bussijaamas. Kõiki, kes Viimastel aastatel on tähelepanu- tädiks, et 3 päeva pärast oli ta teavad midagi tagaotsitava väärsemateks sündmusteks olnud bussipaviljonist haihtunud. Kui asukohast, palume koheselt Matsalu kevadlaat maikuus, heina- keegi on näinud pildil olevat tädi, informeerida lähimat skulpruuride köitmine karusepäeva siis andku meile tema asukohast korrakaitsepunkti või paiku ja muinastulede ööaugusti teada (vt kuulutust)! Matsalu Naisseltsi. Vaevatasu garanteeritud! lõpus. Seltsi aktiivsele tegevusele on Oleme ka parajad reisisellid. Käisime kaasa aidanud interneti suht- nr 1 (94) / veebruar 2014 8

Kas viriseda või tegutseda? Eestis domineerib nutt ja hala. on mujalt siia elama asunud ja on ostujõuline, kauplustele lisan- Maa jooksvat rahvast tühjaks. veelgi tulevad. duks kliente. Kui on vanureid, Tõepoolest, Savisaar meelitab vajatakse ka nendega tegelejaid, inimesi Tallinna, Soome ja muud Mida teha aga Lihula vallaga, et sealhulgas meelelahutajaid. riigid sealsete hüvedega koguni siin rahvast enam vähemaks ei piiri taha. Vähenenud on rahvaarv jääks? Paik ise on ju hea: asukoht Praegusest hoopis enam lisatööd kõikjal Läänemaal, Lihula valdki Saaremaa liiklustrassil ja Pärnu ja raha võiks pakkuda turism. kaotas viimase aastaga 79 hinge. teeristil. Ületamatu ei ole siit Tallinn lausa ägab suvepäevadel jõuda Haapsallu ning vajadusel kruiisilaevadega saabuvate turis- Kas olukord on ikka tõesti Eesti Tallinnagi. Käe-jala juures on meri, tide käes, maapiirkondadesse rahvale juba pöördumatult siinne lindude paradiis, rikkalikult need aga endiselt ei jõua. Arvan, katastroofi line? Kui ajalukku tagasi huviväärsusi Lihulas endas ja et senisest kümme korda suurem vaadata, siis on olnud hullemaidki ümbruskonnas. turistide arv kindlatele, selleks ette aegu. Peale Suurt Nälja Aega valmistatud objektidele suunamisel (1695—1697) ja sellele järgnenud Kuidas siis tekitada valda elanikke veel Läänemaad ei muserdaks! Kas Põhjasõda oli terves Eestis alles juurde? Kas peaprobleem on kiirraudteed, mille kaudu Poola vaid umbes 200000 inimest. Lihula töökohtade nappuses ja väikeses või Saksa turist võiks Eestisse ja Kirbla kihelkonnas loetleti kokku palgas? Kas on õige viibutada jõuda, kunagi üldse ehitatakse, 103 peret 762 inimesega. Neist oli rusikat ei tea kelle suunas, kes pole kaugeltki selge. Aga turiste tööjõulisi mehi ja naisi vaid 280, peaks töökohti looma? Kuskohast võiks ju Läänemaale tulla ka lapsi 356, vanureid ja vigaseid 107. peaks tulema need garanteeritud bussidega. Neid ei saa ega tohi Mis puutub Eestist lahkumisse, palkadega töökohad? Kas on õige lihtsalt oodata! Turismipropaganda siis mindud on siit ju varemgi. oodata rikast „rootsi onu“, kes tuleb viia neile koju, kasutades Üks suurem minek oli maanäljas tuleks töökohti looma? Või peaks selleks nii traditsioonilisi (messid, 19. sajandi lõpul Peipsi taha, lootma Riigi peale, et see hakkaks trükised), kui ka ebatraditsioonilisi Kaukaasiasse ja Siberisse. Neid asutusi pealinnast välja viima võtteid! Miks mitte hakata selleks meessoost Venemaa eestlasi (millest isegi on juttu tehtud)? Nõrk kasutama teistes maades töötavaid kasutas Lenin Vabadussõja päevil lootus seegi! Lihulasse ilmselt küll eestlasi. Näiteks Berliinis on Eesti vastu, Stalin laskis nad aga ühtegi ministeeriumi ei kolita! avatud eestlaste kohvik „Jää- 1930.-tel aastatel „tänutäheks“ pea äär“. Kas ei võiks seal ja paljudes kõik mõrvata. Ehk tuleks hoopis omaenda teistes eestlaste ettevõtetes üle tarkus, terved käed ja jalad appi maailma leiduda inimesi huvitavat Ka sõjaeelsest Eesti Vabariigist võtta, ning endale töökoht luua. informatsiooni Läänemaa looduse, lahkusid kriisiajal paljud, tookord Õnneks leidub järjest rohkem ka ajaloo ning puhkamisvõimaluste küll Läände. Läks ka allakirjutanu inimesi, kellel on võimalik teha kohta. Turistide vastuvõtmine üks tädidest. Ei pöördunudki kaugtööd. Kindlasti tasuks üle eeldab muidugi tööd kohapeal. tagasi, töötas ja surigi 1960.- vaadata Lihula kandis lagunevad Käed rüpes istumine ja ootamine tel aastatel Aafrika lõunatipus ja tühjaks jäänud talukohad ning kedagi jõukaks ei tee. Kaplinnas. neid paiku noortele pealinlastele aktiivselt elu- või puhkepaikadeks Lihulas endas on kolm peamist Osa praegustest minejatest tuleb pakkuda. Nii mõnigi suvitaja vaatamisväärsust: linnus, mõisa- millalgi muidugi tagasi. Ega kõik võib peagi päriselt valda kolida. hooned ja peatänav. Nende lähegi ju häda sunnil, suur osa Tühjaksjäänud maju, mis linnast kõigiga on veel tegemist küllaga. uudishimust, osa lootusest haljale tulijatele sobiks, leidub Lihulaski, Turismi arendamisest muuseumi oksale jõuda, mõned ehk välismaalt lootus nende eest hingehinda saada taasavamiseta pole küll mõtet meestki otsima. Oli seda uudishimu tuleb aga praegustel omanikel küll rääkida. ju 50 aastat pärsitud. Nõukogude maha matta! Kas ikka on mõtet neil ajal õnnestus Läände pääseda vaid majadel tühjalt seista ja laguneda Tegevust võiks turismi alal leida üksikutel. Kahte allakirjutanu lasta. ka noored. Interneti teel sidemete tuttavat noormeest, kes 1981. loomine välismaale kolinud eestlas- aastal Soome piiril kinni püüti, Soome riik on meilt endale tega, et seal Lihulat promoda ja „raviti“ aastaid Tšernjahhovski meelitanud tööjõulise elanikkonna. oma, turiste teenindava fi rma hullumajas („nõukogulikust Järsku kutsuks siis siia vastu loomine on just nende tänaste Paradiisist“ põgenejat ei saanudki Soome pensionärid. Mõni neist siin noorte võimalus, kel juba mitu tollane võim ju normaalseks isegi juba on, järsku annab nõu, võõrkeelt suus. Turistide jaoks on pidada). mida selleks teha? Pakkuda neile loodud majutus ja toitlustuskohti, normaalset elupaika, abivajajatele kuid erinevaid vaba aja veetmise Ega meie maa siiski päris tühjaks ehitaks väga hea pansionaadi võimalusi veel napib. Lihula ei lähe. Paljudele eestlastele lihtsalt või moodustaks midagi ajalugu ja 1220 aasta ning Liivi meeldib Eestis! Leidub neidki, kes kommunilaadset? Soome pensionär sõja aegsed lahingud võimaldaks nr 1 (94) / veebruar 2014 9

turistidel osaleda huvitavates Lihula valda on suvekodu hanki- kogudesse) kutsuda ning heade ja sõjateemalistes rollimängudes, kui nud mitmed linnainimesed. Nende julgustavate sõnadega toetada . meil oleks keegi sellise teenuse hulgas on loometöö tegijaid, pakkuja. Lihula kultuurisuve võiks looduskaitsjaid, ettevõtjaid ja riigi- Sinna aga, kus on tegutsejad ja elu, ilmestada ka ajalooteemalised ametnikke. Kindlasti oleks neil tuleb kindlasti ka inimesi juurde. näitemängud. Oleks tegevust noor- rõõm ja huvi valla arendamisele tel stsenaariumide kirjutajatel, kaasa aidata. Et uued tulijad oma näitejuhtidel ja näitlejatel. Kaugelt- ideedega end oodatuna tunneksid, Mati Mandel ki alati ei pea stsenaariumi ostma on vanadel olijatel võimalus kalli raha eest „päris“ kirjanikult. neid oma sekka (seltsidesse, ko- Miks mitte ise sulge proovida! misjonidesse, ringidesse, hoole-

Lauluklubid laulsid Lihulas

Foto: Aime Estna

41 aastat on Eestis kestnud tõelised laulmise peod, millele seltskonnatantsud. Saalid olid lauluhuviliste klubitegevus, lisanduvad mitmesugused ise- dekoreeritud Eestis tuntud lill- millele pani aluse Salme klubis tegevuslikud ettekanded. Kuna tikandis tekkidega, mis külastajais Tallinna teeneline kultuuri- Lihula lauluklubi hakkab juba äratas tõsist huvi. Ja lõpuks: kogu tegelane ja Valgetähe I klassi oma rolli sisse elama, siis päeva muusikajuhiks oli Andreas, teenetemärgi omanik Ahto Nurk. külalisi julgesime (tegelikult kes oma ülesannet meeleolu luua Praegu „Laulurõõmu“ nime kan- küll sõsarklubide innustusel ja ja hoida täitis kõrgel tasemel. Suur dev klubi ongi kõige vanem ja ka „nõudmisel“) siia kutsuda alles tänu talle kogu peorahva poolt! liikmete arvult suurim. tänavu 8. veebruariks. Ja oli ikka Erilise pühendumuse eest kuulub tore tunne, kui kultuurimajja tänu meie uhke kultuurimaja Aktiivselt suhtlevad kaasajal kogunes ligemale 140 lauljat. perenaisele Tiinale ja Lihula sõsarklubidega klubid Tallinn Kohal oli 6 aktiivselt tegutsevat Tarbijate Ühistule, et lauluklubide Nõmmel, Pärnu-Jaagupis, Märja- lauluklubi. No oli ikka muret kokkutulek Lihulas igati õnnestus. maal ja Haapsalus. Lihulas selle ürituse ettevalmistamisega. moodustus lauluklubi alles 2012. Kõigepealt tuli teha peo päeva- Järgmine lauluklubi kokkutulek aasta jaanuaris. Lisaväärtusena plaan, s.o. sisustamine, pluss on 3. märtsil kell 17.30, kus igakuisele kohapealsele kokku- toitlustamine. Selle viimase osa registreerime osavõtjaid järgmisele tulekule on väga oodatud külla- võttis kultuurimaja oma kanda, s.t. laulureisile Pirita Lillepaviljoni. sõidud sõsarklubide juurde. Meie toiduvalmistamine ja teenindamine. Kõik lauluhuvilised on oodatud. lauljad on saanud meeldejäävaid Suut tänu Tiinale ja toimkonnale! muusikaelamusi Pärnu-Jaagupist Oma panuse andis ürituse korda- (kunstiline juht Jakob Kaunissaare), minemisele vallavanem proua Tallinnast (Ahto Nurk ja ansambel Varje. Meeldivaks vahepalaks oli Õie Liiv „Heli Neli“) ja Märjamaalt. Miljöö- tema juhitud reinlendersammul ja Kunstiline juht ja ajalooväärtusliku elamuse saime Andreas Rahuvarmi viiulimängu Nõmme klubi õhtul Glehni lossis. saatel läbitud majatutvustus. Malle Saak Laulurahva kokkusaamised on Lisaks veel proua Varje õpetatud Klubi president nr 1 (94) / veebruar 2014 10

Kirbla Külaseltsi tegemistest Lipu keskel on logo. Logol võistlusaladel, korraldasime neid on Kirbla kihelkonna piir koos Lihula spordiklubiga. 1930. aastal, astang, kindakirja muster, kurg Õhtupoolikul andis rahvale kont- osutab seotusele Matsa- serdi Marek Sadam, kes on Kirblaga luga. Roheline värv lipul seotud oma vanavanemate kaudu. kujutab maalähedust, Kontserdil oli hästi palju rahvast, tume sinine triip Kasari osa tuligi ainult kontserdiks. jõge ja helesinine toon taevast, lootust. Päev lõppes simmaniga ansambel Kirbla Külaselts on asutatud „Kullaketrajad“ saatel, mis toimus 4. veebruaril 2001.a. Seltsi Külapäev toimus 27. juulil ja päev pooleli olevas rahvamajas varaste tegevuse eesmärgiks on külaelu algaski lipu õnnistamisega Kirbla hommikutundideni. Päeval pakku- ja küla säilimisele ja arengule kirikus, teenis õpetaja Illimar sime kehakinnituseks külasup- kaasaaitamine Kirbla külas. Toomet ja see oli kogudusele aasta pi, mille keetis valmis meie abi- Seltsi tegevuse ülesandeks on üks rahvarohkemaid üritusi – valmis kokatädi Marge Leever. ühendada Kirbla külaelu arendust kirikus oli ligi 60 inimest. Lipu Külapäevaks anti välja järjekorras huvitatud isikuid, korraldada kandsid kodutütred ja noorkotkad juba kolmas Kirbla Teataja number. kultuurilist- ja vabahariduslikku rahva saatel rahvamaja juurde, Kokkuvõtteks võiks öelda, et ühistegevust: kultuuriüritusi, kus see heisati külaseltsi juhatuse külapäev läks korda, rahvast oli külapäevi ja heakorratalguid. esimehe Maidu Leeveri poolt. palju, osa inimesi saidki jälle kokku Praegu on suureks tööks Kirbla Peale Tiiu Aasrandi avasõnu üle viie aasta, noored olid oma rahvamaja rekonstrueerimise said sõna küla õnnitlema tulnud peredega kohal, ilm oli ilus ja tänan lõpule viimine, ehitust alus- Lihula vallavanem Riho Erismaa neid inimesi, kes panid oma nimed tasime 2011. a suvel. ja volikogu esimees Tiina Lobja, kirja ja toetasid päeva 2 euroga, see kes kinkisid külale korv-, jalg- oli meile päeva korraldamiskulude Kirbla külaselts on korraldanud ja võrkpalli mängimiseks pallid, katmisel suureks abiks. Peale mitmeid rahvatähtpäevadega seo- ning Vanamõisa külade ühenduse selle toetasid külapäeva rahaliselt tud üritusi, külapidusid, spordi- esindaja. Õhtul tulid külaseltsi Kohaliku Omaalgatuse Programm võistlusi, heakorrapäevi jne. tervitama ka meie sõbrad Haeska ja Lihula Vallavalitsus. külaseltsist. Istutasime sündmuse Pikemalt eelmise aasta tegemistest. tähistamiseks tamme, tegime seda Augustis aitas külaselts korraldada Mais võtsime osa üritusest „Tee- ka esimesel külapäeval, aga see ka rattakrossi Marimetsa Kapp me ära“, selle raames käisime langes pahade poiste saagiks. Kirbla etappi, sel päeval sai korrastamas Kasari jõe äärset uju- teistkordselt heisatud Kirbla küla misala. Aasta suursündmuseks Kultuurilist meelelahutust pak- lipp. oli järjekordsed külapäevad, need kus naaberküla Kasari elanik olid juba kolmandad, külal täitus Helju Tendal, kes luges oma Meie praegused ettevõtmised pea- 495 aastat küla esmamainimisest. luuletusi ning tantsudega esinesid vad enamus olema suveperioodil, Esimene külapäev oli 2003. aastal, rahvatantsuansambel „Kirivöö“ ja sest rahvamaja on pooleli. kui külal oli 485. aastapäev, siis seltskonnatantsutrupp „Rõõmu- sai otsustatud, et külapäevad saa- rullid“. Kuigi advendiajal oli meil üks vad traditsiooniks ja hakkavad ühine ettevõtmine kogudusega toimuma iga viie aasta tagant, seda Meile appi päeva sisustama oli külmas rahvamajas, sooja tee ja oleme püüdnud ka järgida. kutsutud Päästeamet, sai uudis- maiustustega, aga seal oli tõeliselt tada tuletõrjeautot, proovida kus- külm. Ettevalmistusi külapäevaks alus- tuda tuld, lastele olid erinevad tasime juba 2012. aasta det- tegevused. Rahvamajas näitati sembris toimuval jõulupeol, kui fi lme külaseltsi tegemistest, sellest Kirbla Külaselts kuulutasime välja küla lipu ja logo huvitusid väga vanemad inimesed, konkursi. Konkursile laekus 3 kes üritustel ise enam vanuse tõttu tööd. pole käinud.

Komisjon, vaadanud tööd üle, valis Kuna selle aasta külapäevadega välja kavandi, mille autoriks osutus olid ühildatud ka valla külade Heli Esko. Teiste tööde autoriteks mängud, siis sai päeva jooksul olid Viljar Rohula ja Tiina Liiv. kaasa elada ja ise võistelda mitmetel nr 1 (94) / veebruar 2014 11

Tuudi Külaselts Tuudi Külaselts on asutatud 2009. aastal saime PRIAlt raha korraldamine ja uue aasta vastu- 16.novembril 2007.aastal. Prae- Tuudi kõlakoja ja tantsuplatsi võtmine külaplatsil. gu kuulub seltsi 33 aktiivset ehituseks, mis oli väga mahukas külaelanikku. Seltsi tegevuse projekt. Igal projektil peab olema Praegu on koolimajas külaseltsi põhieesmärgiks on külaelu ja 10% omaosalust ja seekord kasutuses paar ruumi, kus saab küla säilimine; läbi ühistegevuse pidid külaseltsi liikmed otsima tegeleda käsitööga ja harrastada ühtekuuluvustunde süvendamine ise võimalusi raha leidmiseks. sporti. Hästi usinalt käiakse õhtuti ja heategevuslik tegutsemine Vallavalitsus aitas ka natuke, koolimajas lauatennist ja koroonat avalikes huvides. aga suuremalt jaolt teeniti oma- mängimas. osaluse raha teeäärse võsa lõi- 2007. aasta kevadel otsustas kamisega. 2010. aasta PRIA Külaselts on väga tänulik kõiki- Tuudi Noorteseltsing, et koolimaja projektiga valmis mänguväljak dele headele inimestele, kes on kõrval olev võsastunud plats tuleks lastele ja petangiväljak. Kohaliku panustanud küla välisilme ja korda teha ja rajada sinna väike omaalgatuse projekti rahade eest heaolu parandamisele. Meil on mänguplats lastele. Töö käigus sai kõlakoja põrand ja kuur puude häid toetajaid nii oma kui ka selgus, et pole mõtet teha ainult ning pinkide hoidmiseks valmis. naabervallast. Usume siiralt, et poolt platsi, vaid ikka terve plats Kevadel „Teeme Ära” raames iga külaelanik peaks kuuluma korraga. Ja nii alustati lõputu on alati külaelanikud kohal ja külaseltsi ja tahtma midagi oma tööga, mis tänaseks pakub kõigile hoolitsevad Tuudi küla välisilme küla jaoks ära teha. Ja teha on silmailu. Kuna seltsingud ei saa eest. Mehed ehitavad platsi äärde alati palju… eriti projektidest raha taotleda, kiviaeda ja naised-lapsed teevad siis moodustatigi sügisel külaselts. kergemaid töid. „Kuni su küla veel elab, elad sina Esimeseks suureks tööks oli suure ka….” külakiige ehitamine, millele lisaks Kui mehed rassivad põhiliselt millegi valmisid ka piknikulauad ja pingid. ehitamisega seoses külaplatsil, Seejärel rajati väike korvpalliväljak, siis naispere seevastu on saanud Inga Rennit kus on pidevalt näha korvpalli osaleda igasugustel toredatel Tuudi Külaseltsi juhatuse liige harrastajaid. Järgmiseks tööks oli koolitustel. Oleme korraldanud kaevurakke ehitamine. Kuna vana klaasi- ja siidimaalikursuse, rake oli puust ja väga pehkinud, siis õppinud tikkimismasinaga tik- tänu meistrimehe osavatele kätele kima, meisterdanud rahakotte ja on meie õues nüüd ilus paekivist karpe, tegelenud mahekosmeetika kaevurake. Kui nn väiksemad tööd valmistamisega ja küpsetanud olid tehtud, tahtsime juba midagi erinevaid torte. Traditsiooniks on suuremat rajada. saanud jaanipäevaaegse külapäeva nrnr 1 (94)(9 / veebruar 2014 1212 Helkuri meisterdamine Rahvusvärvides kaheksakannaga helkur. Motiiv on iidne kaitsesümbol ja meie pimedal ajal sinu väike ja ilus elupäästja. Head meisterdamist!

Vajalikud materjalid: Siberi lehisest Paksem ja õhem vilt, helkurpael, lõng, niit, nõel, pärlid. kvaliteetsed terrassi-ja Kinnitamiseks nöör või haaknõel. voodrilauad, aialipid ja Töö käik: eritellimustööd, sh ka 1. Lõika vildist 6x6cm suurused tükid ja kuusk ja mänd. helkurpaelast 4x4cm tükk. 2. Korrektne muster joonista helkurpaela tagumisele poolele ja mustri tipudest torka nöelaga augud läbi, nii kandub tikkimiseks mustri kuvand helkuri õigele poolele. 3. Tiki muster koos helkurpaelaga paksemale vilditükile. Lisa kaunistuseks pärlid. 4. Õmble helkurile külge õhemast vildist Tel 5919 2469 tagumine pool ja lisa nöör või haaknõel. Tööjuhis: Maarja Jõevee www.wellmax.ee

2 Pangabuss Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis! Lihula antiigiäri ostab parimate hindadega erinevat Pangabussi peatus: vanavara raamatutest mööblini ja rinnamärkidest Lihula I ja II kvartalis saanitekkideni. kultuurimaja juures 27. veebruaril Erilist huvi pakuvad kohaliku 3 kell 16.30–18.00 13. ja 27. märtsil ajalooga seotud esemed ja 3. ja 24. aprillil fotod ning vanad ehted. 15. ja 29. mail 12. ja 26. juunil Tel 5691 5347 Kaido Saak Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, NB! Kulla ja hõbeda eest makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha garanteeritult kõrgeim hind 4 arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja Vabariigis! sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aad- ressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310. Tänuavaldus Täname abi ja toetuse eest lauluklubide kokkutuleku Vallavalitsuse ja volikogu esimehe vastuvõtuajad korraldamisel härra Vallavalitsuse ametnike Vallavolikogu esimehe Arvo Miilmetsa, Lihula vastuvõtuajad kodanikele vastuvõtt teisipäeviti Vallavalitsust ja Lihula tööpäeviti 09:00-13:00 kell 14:00 - 17:00 kultuurimaja. Vajalik eelnev registreerimine telefonil 5033 663 või e-maili Lihula Laulukubi [email protected] teel.

Ootame kaastöid ja huvitavaid valla eluga seotud kirjutisi, kohalikke pärimusid ja traditsioone - [email protected] Lihula Teataja toimetus: Lihula Vallavalitsus, Jaama 1, Lihula, www.lihula.ee. Trükitud: NelliPrint trükikojas Jaga ja leia infot ka meie valla Facebook leheküljel. Küljendus: Ain Saare