Merivoo-Parro Doktoo

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Merivoo-Parro Doktoo TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES 47 1 2 MAARJA MERIVOO-PARRO PURSUING ESTONIANNESS IN COLD WAR U.S.A.: EDUCATION, RECREATION, HUMOR AND OVERLAPPING DIASPORIC CONDITIONS Tallinn 2018 3 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES 47 Maarja Merivoo-Parro PURSUING ESTONIANNESS IN COLD WAR U.S.A.: EDUCATION, RECREATION, HUMOR AND OVERLAPPING DIASPORIC CONDITIONS School of Humanities, Tallinn University, Tallinn, Estonia The dissertation was accepted for the defence of the degree of Doctor Philosophia in History by the Doctoral Committee of Humanities of Tallinn University on September 19th, 2018. Supervisors: Aivar Jürgenson, PhD, senior researcher at Tallinn University Karsten Brüggemann, PhD, professor at Tallinn University Oponents: Kaja Kumer-Haukanõmm, PhD Guntis Šmidchens, PhD, professor at the University of Washington The defence will take place on December 17th, 2018 at 11 o’clock at Tallinn University’s room M-648, Uus-Sadama st 5, Tallinn. This research was supported by the Fulbright Program, The Fund For American Studies, Immigration History Research Center & Archives, Association for the Advancement of Baltic Studies, Estonian Students Fund in the USA, Inc., European Social Fund’s Doctoral Studies and Internationalisation Programme DoRa, Estonian Ministry of Education and Research, Research Fund of the Tallinn University School of Humanities, Yale University, Stanford University, Estonian Research Council Grant project ETF9066, Latvian State Scholarship Fund. Copyright: Maarja Merivoo-Parro, 2018 Copyright: Tallinn University, 2018 ISSN: 1736-5031 (pdf) ISBN: 978-9949-29-431-2 (pdf) Tallinna Ülikool Narva mnt 25 10120 Tallinn www.tlu.ee 4 CONTENTS LIST OF PUBLICATIONS ..................................................................................................... 6 ABSTRACT ............................................................................................................................ 7 ACKNOWLEDGMENTS ..................................................................................................... 10 INTRODUCTION ................................................................................................................. 12 1. ESTONIANS IN AMERICA: HISTORY AND HISTORIOGRAPHY ............................ 18 1.1. Origins of the diaspora ............................................................................................... 18 1.2. Getting organized and diving into politics ................................................................. 21 1.3. Efforts to consolidate during the interwar period ....................................................... 24 1.4. From World War II to the end of the Cold War ......................................................... 27 2. EXILED ESTONIAN IDENTITY FORMATION ............................................................ 32 2.1. From escape to emigration ......................................................................................... 32 2.2. New life in the new world .......................................................................................... 35 3. DATA AND METHODOLOGY ....................................................................................... 46 3.1. Archival sources ......................................................................................................... 46 3.2. Participant observation ............................................................................................... 49 3.3. Oral history ................................................................................................................ 50 4. OVERVIEW OF ARTICLES ............................................................................................ 55 KOKKUVÕTE ...................................................................................................................... 59 REFERENCES ...................................................................................................................... 62 PUBLICATIONS .................................................................................................................. 69 I. Pagulus kui naljaasi ....................................................................................................... 71 II. Estonian by Education: Estonian Supplemental Schools in Cold War America .......... 89 III. Estonian by Recreation: Forging Ethnic Imagination through Communal Experience in Urban, Rural and Musical Spaces ............................................................ 123 IV. Claiming Ethnicity in Overlapping Diasporic Conditions: Estonian Americans and Academic Mobility During the Cold War ................................................................ 147 ELULOOKIRJELDUS ........................................................................................................ 168 CURRICULUM VITAE ...................................................................................................... 169 5 LIST OF PUBLICATIONS The research component of the dissertation comprises of the following four papers, referred to in the analytical segment by Roman numerals: I. Merivoo-Parro, Maarja (2012). Pagulus kui naljaasi. (Exile as a laughing matter). Mäetagused, 50, 159–174. II. Merivoo-Parro, Maarja (2017). Estonian by Education: Estonian Supplemental Schools in Cold War America. Forschungen zur baltischen Geschichte, 220–250. III. Merivoo-Parro, Maarja (2018) Estonian by Recreation: Forging Ethnic Imagination through Communal Experience in Urban, Rural and Musical Spaces. Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, 67 (3), 375–396. IV. Merivoo-Parro, Maarja (2015). Claiming Ethnicity in Overlapping Diasporic Conditions: Estonian Americans and Academic Mobility During the Cold War. Acta Historica Tallinnensia, 21 (1), 106–124. Publications related to the dissertation Merivoo-Parro, Maarja; Jürisson, Sander (2018) (forthcoming). Eestlased Ameerikates. Tallinn: MTÜ Eesti Diasporaa Akadeemia. Merivoo-Parro, Maarja (2017). Kiirkohtingud õõnestajatega. Vikerkaar, 4–5, 79–89. Merivoo-Parro, Maarja (2015). Esto-Muusika. Ulgu-Eesti leviplaadid 1958–1988. Tallinn: Mortimer Snerd. Merivoo-Parro, Maarja; Jürisson, Sander (2014). Mis teha − siin ta on. Pagulase elu piltides. Saateks. Jõe-Cannon, Ilvi (Ed.). (5−20). Tallinn: MTÜ Eesti Diasporaa Akadeemia. Brüggemann, K.; Merivoo-Parro, M. (2013). Chormusik, Patriotischer Rock und ein bisschen Punk. Estlands "Singende Revolution". Paul, Gerhard; Schock, Ralph. Der Sound des Jahrhunderts. Geräusche, Töne, Stimmen 1889 bis heute (512−517). Bonn: Bundeszentrale für Politische Bildung. Merivoo-Parro, Maarja (2013). Oral History as Source and Methodology: Aspects of Multidirectional Communication. Mutvārdu vēsture: dialogs ar sabiedrību; Oral History: Dialogue with Society: Mutvārdu vēsture: dialogs ar sabiedrību; Oral History: Dialog with Society, Riia, 29.– 30. märts 2012. Ed. Ieva Garda-Rozenberga. University of Latvia, 77−82. Merivoo-Parro, Maarja (2011). New Yorgi Eesti Haridusselts ja pagulased. Acta Historica Tallinnensia, 17, 110−123. Merivoo-Parro, Maarja; Sillart, Lea (2010). Viido Polikarpus: "I grew up with Estonia as Never Never Land". In: Kistemaker, Renée E.; Tietmeyer, Elisabeth (Ed.). Entrepreneurial Cultures in Europe. (68−71). Berliin: Verein der Freunde des Museums Europäischer Kulturen. Merivoo-Parro, Maarja (2008). Eklektika. Eesti kunst laias maailmas. Tallinn: Eesti Kunstnike Koondis Torontos, Tallinna Linnamuuseum. 6 ABSTRACT After serfdom was abolished in the nineteenth century, Estonians have lived through a number of voluntary and forced migrations that resulted in a global diaspora with a rich and varied cultural landscape. The single largest exodus took place during the Second World War with more than a tenth of the population either fleeing Westward or being deported to Siberia. This dissertation seeks to create a pathway into the hidden underbelly of performing Estonianness in exile by dealing with how being Estonian was experienced and expressed in Cold War America. It touches upon several “soft” topics such as humor, music, education, recreation and mobility that together create a vantage point onto the ever elusive notion of mentality. When meaningful statements can be made, Estonian actions and reactions are interpreted in a wider American context and occasionally juxtaposed with other, not just Baltic diaspora cultures. A large part of the people whom this study revolves around belong to the second generation (who were either born in exile or were minors during the exodus) and thus had little or no personal memories of Estonia-proper — it can be argued that for them homeland was an imaginary entity. In order to create a meaningful imagination, the elders organized various activities which can be perceived as not only a competition for young people’s time but also for their attention, both of which are limited resources. The exile community did not shy away from using economic and social capital to forge into being a seemingly endless cycle of national awakenings to be performed by the up and coming generation(s). An ethnic awareness and national consciousness were to be expected from all community members and thus exile Estonian patriotism began to resemble a secular religion transforming the Estonian Houses into temples of sort and alienating those who didn’t wholly agree with the consensus. In general discourse, these freewheeling nonaligned individuals and
Recommended publications
  • Armas Lihula Valla Rahvas! Lihula on Tänasel Päeval Väheneva Välistama Dubleerivad Ametikohad Elanike Arvuga Vald, Viimase Ja Ebamõistlikud Kulutused
    nr 1 (94) / veebruar 2014 1 Lihula valla ajaleht nr 1 (94) / veebruar 2014 Armas Lihula valla rahvas! Lihula on tänasel päeval väheneva välistama dubleerivad ametikohad elanike arvuga vald, viimase ja ebamõistlikud kulutused. 10 aasta jooksul on rahvaarv langenud 14,8%. Vähenev maksu- Sageli kompenseerib rahalise kitsi- maksjate hulk kahandab ka kuse inimeste soov ise panustada valla sissetulekuid – meie ühine ja igapäevaelus aktiivselt kaasa rahakott on väiksem. Võrreldes lüüa. 2013. aastaga on valla eelarve vähenenud ja 2014. aastal peame Näiteks Lihulas esile kerkinud hakkama saama oma jõududega, turvalisuse probleemi lahen- sest valla laenukoormus on suur damiseks kutsusime 3. veebruaril ja uusi laene arendusteks võtta ei vallamajas kokku turvalisuse saa. Soov säilitada olemasolevat ümarlaua, millel osalesid polit- haridusasutuste võrgustikku seinikud, Kaitseliidu esindaja, nõuab aastas vallapoolset lisaraha Lihula vallavolikogu ja vallavalit- VarjeLihula vallavanem Ojala-Toos suurusjärgus 30000€. Tõusnud on suse esindajad ning kooli miinimumpalk, elektrienergia ja õpilasesinduse eestvedaja. soojuse hinnad. Koos arutasime läbi suuremad Meie riigil on sünnipäev, täitub turvalisust puudutavad valu- juba 96. aasta. Riik olemegi meie Tõstatub oluline küsimus – punktid Lihulas ja panime kok- ise - kõik koos, oma tegemiste kuidas minna edasi? Kui raha on ku tegevuskava. Ümarlaual väl- ja toimetamistega. Palju õnne vähem, on vaja teha mõistlikke ja jakäidud ideede tulemusena meile kõigile! vajalikke valikuid ja võtta vastu korraldame 15. märtsil kell 12.00 ka raskeid otsuseid. Peame oma Lihula Kultuurimaja ruumides Elame vabal maal, kus meil on vallas tagama eluks vajamineva Turvalisuse päeva, kus politsei ja õigused ja kohustused. Me peame – hariduse, arstiabi, läbitavad MTÜ Eesti Naabrivalve esindajad tegema otsuseid ja valikuid, et elu teed, turvalisuse. Kõigil lastel tutvustavad kõigile, kuidas koos edendada.
    [Show full text]
  • Lihula Valla Terviseprofiil
    Lisa 1 Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 24 Lihula valla terviseprofiil 2010 1 Sisukord Sisukord 1. Üldandmed ...................................................................................................................................... 3 1.1. Lihula valla asend, pindala, haldusjaotus .......................................................................... 3 1.2. Rahvastik ........................................................................................................................... 3 1.3. Lihula valla loomulik iive .................................................................................................. 7 1.4. Lihula valla eelarve ............................................................................................................ 7 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ...................................................................................... 9 2.1. Tööturu olukord ja toimetulek ........................................................................................... 9 2.2. Tööpuudus, igapäevane tööalane ränne ............................................................................. 9 2.3. Sotsiaalhoolekanne ......................................................................................................... 10 2.4. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv ................................................................................ 12 3. Kogukonna tegevused ja kaasamine ............................................................................................
    [Show full text]
  • Perioodi 2007–2013 Struktuurivahendite Mõju Regionaalarengule Praxis Ja Centar
    Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Lõpparuanne 2015 Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Uuringu tellis Rahandusministeerium. Uuring on valminud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel. Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi. Rakendusuuringute Keskus CentAR on sõltumatu eraalgatuslik uuringu- ja konsultatsiooniettevõte, mis keskendub rakenduslike analüüsi- ja uuringuprojektide teostamisele nii era- kui avalikus sektoris. Poliitikauuringute Keskus Praxis Rakendusuuringute Keskus CentAR Tornimäe 5, III korrus Nunne 5-3 10145 Tallinn 10133 Tallinn tel 640 8000 tel 6173306 www.praxis.eeVäljaandes sisalduva teabe kasutamisel www.palumecentar viidata.ee allikale: Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis ja [email protected] [email protected] Rakendusuuringute Keskus CentAR. 2015 1. 2. ISBN 3. Poliitikauuringute Keskus Praxis 4. Tornimäe 5, III korrus 5. 10145 Tallinn Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Autorid: Katrin Pihor on Praxise juhatuse liige ja majanduspoliitika programmijuht. Roll projektis: projektijuht, kvalitatiivse analüüsi töörühma juht. Mari Rell on Praxis majanduspoliitika programmi analüütik. Roll projektis:
    [Show full text]
  • Tiitelleht Ja Sisukord
    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaade pindala muutused II maailmasõja järgsel perioodil Mikk-Erik Saidla Juhendaja: PhD Anneli Palo Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Puisrohumaad ......................................................................................................................... 4 1.1. Puisniidu mõiste .............................................................................................................. 4 1.2. Puiskarjamaa mõiste ........................................................................................................ 4 1.3. Puisrohumaade tähtsus looduskaitses ja hooldamine ...................................................... 5 1.4. Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaad .......................................................................... 8 2. Materjal ja metoodika ........................................................................................................... 11 2.1. Uurimisala ..................................................................................................................... 11 2.2. Töö Maa-ameti arhiivis ................................................................................................. 11 3. Tulemused ...........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Seletuskirja Ettepanek
    LIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD 1 . ÜLDOSA.............................................................................................................................................5 1.1 . ASUKOHT JA KUJUNEMINE..............................................................................................5 1.2 . LOODUSKESKKOND...........................................................................................................6 1.3 . RAHVASTIK JA ASUSTUS..................................................................................................7 1.3.1 . Rahvaarvu muutumine...........................................................................7 1.3.2 . Asustus ja asulate omavahelised suhted.................................................8 2 . LIHULA VALLA VISIOON 2015.................................................................................................10 3 . ARENGUSTRATEEGIA PÕHISUUNAD AASTANI 2015........................................................11 3.1 . SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR..................................................................................11 3.1.1 . Haridus................................................................................................12 3.1.2 . Kultuur................................................................................................13 3.1.3 . Kogudused ja kalmistud.......................................................................14 3.1.4 . Sotsiaalhooldus, tervishoid..................................................................14 3.1.5 .
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Changes in the Classification of Estonian Administrative Units and Settlements (EHAK)
    Changes in the classification of Estonian administrative units and settlements (EHAK) Following the implementation of the latest changes, the number of administrative units and settlements in the Republic of Estonia is as follows: Counties 15 Administrative units with a government 213 of which: rural municipalities 183 cities 30 Settlements 4 699 of which: cities 30 cities without municipal status 17 towns 12 small towns 188 villages 4 452 Changes as of 23 Sept 2016: Pursuant to Regulation No. 38 of the Minister of Public Administration ((RT I, 20.09.2016, 1 ), the following changes are made: In Valga country: In Otepää rural municipality changed the division line between Otepää city and Otepää , Kasolatsi , Pühajärve and Nüpli villages. Following changes are made: Otepää city (old code 5754, new code 5755 ), Otepää village (old code 5753, new code 5752 ), Nüpli village (old code 5566, new code 5567 ), Pühajärve village (old code 6658, new code 6659 ). Kasolatsi village code (2837) is not changed. The classification characteristics are 82 636 8. Changes as of 14 Sept 2015: Pursuant to Regulation No. 31 of the Minister of Public Administration ((RT I, 11.09.2015, 1 ), the following changes are made: In Järva county: In Imavere rural municipality, Hermani village (code 185 ) is reinstated. Käsukonna village (old code 3936) is assigned the new code 3937 . The classification characteristics are 51 234 8. In Pärnu county: In Tahkuranna rural municipality, Mereküla village (code 4874 ) is reinstated. Reiu village (old code 6924 ) is assigned the new code 6925 . The classification characteristics are 67 848 8. Changes as of 12 Dec 2014: Pursuant to Regulation No.
    [Show full text]
  • Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
    gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti
    [Show full text]
  • Lihula Piirkond
    Lihula piirkond Endise Lihula valla alal (v.a. Lihula linn) paiknevad kinnistud, millistel asuvad ehitised on kantud ehitisregistrisse osaliselt või on ehitiste andmed puudulikud. Ehitise aadressi juures on märgitud probleemsete ehitiste arv. Alaküla Alaküla küla-1, Kure-2, Kõllamaa-1, Madise-1, Mardi-1, Mihkli-Ado-1, Pärna-3, Taru-1, Uue-Taatsi-4, Uusmaa-1 Rootsi-Aruküla Aaviku-1, Oja-1, Sepa-3, Tõnise-1 Hälvati küla Hälvati küla-1, Jaagu-3, Kaasiku-4, Korju-Aadu-1, Kuivati-2, Mäe-1, Mäealuse-2, Põlluvahi-1, Sepa-1, Tammealuse-2, Vana-Saare-1 Jõeääre küla Annimõisa-5 Järise küla Korju-2, Matsi-1, Nurme-vallasvara, Poe-1, Sepa-1 Keemu küla Lili-3, Kajaka-1, Kaluri-1, Laine-3, Paadi-1, Tormi-2, Võrgu-1 Kelu küla Asupi-1, Järve-1, Jüri-Jaagu-5, Laari-1, Madis-Mardi-5, Pärtli-Jaani-2, Sepa-Jaani-2, Talviku-3, Väädiko-3 Kirbla küla Kirbla küla-2, Altkruusi-1, Andruse-1, Hansu-Jaani-1, Jaanikse-1, Jaanimäe-2, Kase-1, Kassi-1, Koguduse-1, Kuldre-1, Kupja-1, Nurga-4, Peetri-1, Pärna-1, Põldotsa-3, Saare-1, Selja-3, Siilimäe-1, Soome-1, Tõnise-1 Kirikuküla Kirikuküla-7, Ennu-2, Hendriku-4, Kaasiku-1, Kirikuküla laut-1, Lusti-2, Pajumaa-2, Tika-1, Tikavälja-18, Tohvri-14, Tooma-1, Väljasepa-1 Kloostri küla Kloostri küla-1, Kalda-1, Kase-1, Kuusiku-1, Mulinroosi-1, Mäe-1, Nurme-1, Pärna-5, Põhja-1, Rehe-1, Rehemäe-2 Kunila küla Metsavahi-1 Laulepa küla Aaviku-1, Ansi-6, Lehise-1 Lautna küla Aadu-1, Liivamäe-1, Pangasauna-1, Vahtra-2 Liustemäe küla Liustemäe-5, Vellamo-5 Matsalu küla Jääkeldri-2, Kasevälja-2, Lotmani-3, Metsamäe-9, Mõisaveere-2,
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Lääne County
    Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................. 5 2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA –KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST ......................................................... 7 2.1 ÜLDIST ..................................................................................................................... 7 2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST .............................................................................................................. 7 2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDMETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST ............... 9 2.3.1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava .............................................................. 9 2.3.2 Matsalu alamvesikonna veemajanduskava ............................................................ 9 2.3.3 Lihula valla üldplaneering ..................................................................................... 9 2.3.4 Lihula valla arengukava ....................................................................................... 10 2.3.5 Vee erikasutusluba ............................................................................................... 10 2.3.6 Matsalu valgala piirkonna veeprojekt .................................................................. 11 2.3.7 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest ........................................................ 12 3 LIHULA VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE ..........................
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 10.10.2019 määruse nr 48 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]