Kiljuhanhi Kansi.P65

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kiljuhanhi Kansi.P65 The similarity of the Lesser White-fronted Goose (Anser erythropus) and the White-fronted Goose (Anser albifrons) is one of the main problems in the conservation of the WWF Finland Report No 20 – NOF Rapportserie Report No 1-2004 Lesser White-fronted Goose. Size alone can not be used to separate the species beacuse of the con- siderable variation in body size within both of the species. The head of the Lesser White-front is smaller and neater, more rounded (sometimes the head appears to be box-shaped)with a relatively bigger eye and steeper WWF Finland Report No 20 forehead than in White-fronted Goose. The bill is relatively much shorter than in White-fronted Goose and almost triangular in shape. The neck of NOF Rapportserie Report No 1-2004 Lesser White-front is distinctly shorter and relatively thicker than in the White-front. In a flock on the ground, a good hint for sorting out a Lesser White-front is the overall darkness of the bird. In addition, Lesser White- fronts normally show a more upright posture than White-fronts. The wings of the Lesser White-front are relatively somewhat longer, reaching beyond the tail (when fully grown), but careful observation is necessary because also White-fronts can sit in a position where the wings reach beyond the Fennoscandian tail. Lesser White-fronted Goose conservation project Flight identification Report 2001–2003 The colouring of the wing of Lesser White-fronted Goose and White-fronted Goose is very similar. The primary coverts and the base of a few outer- most primaries are rather light blue–grey in both species.Both of the species has one clearly visible white wing bar, formed by the white tips of Above: adult Lesser White-fronted (second individual from the greater secondary coverts. below) Goose in a flock of White-fronted geese Below. The ground colour of head and neck is one of the The smaller size of the Lesser White-front alone is not always a good most important and useful features to separate adult Lesser feature in flight identification, but the shorter neck and bill, and the rela- White-fronted Goose from White-fronted Goose. In the Lesser tively somewhat narrower wings of the Lesser White-front are flight White-front (lower), the head and the upper two thirds of the Fennoscandian Lesser White-fronted Goose conservation project – Report 2001–2003 charasteristics that should be paid attention to. This, combined with the neck is quite uniformly dark brown, distinctly darker than in the White-fronted Goose (upper). In the White-fronted Goose, shape of the head and the uniform darkness of the head and the upper only a narrowzone at the rear margin of the white blazeis neck of the Lesser White-fronted Goose are often the only valuable fea- dark brown, contrasting clearly with the light brown head tures for flight identification.Also the typical, clear (not rasping) and whis- and neck. tling"tu-yu(-yu)" voice of the Lesser White-front is an useful idenfication The short triangular bill of the Lesser White-front is brighter character for experienced observers. Lesser White-front lacks the sharp pink in colour than the bill of the White-front, and the white "click-click-click-click" call of the White-fronted Goose. blaze reaches further up on crown.Both species show much variation in the sizeofthewhite blaze; some individu- The identification is easier if a direct comparison with the other species is als (especially 2nd calendar-year birds in spring) have very small white blaze and the shape of the blaze should not be possible. Especially single juvenile Lesser White-fronts in a flock of White- used as an identification feature alone. fronted Geese are extremely difficult to discover and identify. Even if the swollen bright-yellow eye ring of the Lesser Further information on identification: White-fronted Goose is prominent at short distances, it is Øien,I.J.,Tolvanen,P.,Aarvak,T.&Markkola,J.1999:Occurrenceandidentification normally not visible beyond 300 metres, but exceptionally the of Lesser White-fronted Goose. – Alula 5:18–23. eye-ring can be seen with a good telescope at a distance of c.600 metres. It is also worth noting that c. 20% of White- fronts of the nominate race show a thin dull yellow eye ring. Edited by TomasAarvak and Sami Timonen Adult White-fronted Goose Adult Lesser White-fronted Goose Anser albifrons albifrons Anser erythropus Illustrations © Jari Kostet 1999 The Fennoscandian Lesser White-fronted Goose conservation project is sponsored by The Norwegian Directorate for Nature Management The Finnish Ministry of the Environment Editors: Tomas Aarvak and Sami Timonen Contributors: TomasAarvak, Aki Arkiomaa, Åke Andersson, Evgeny Bragin, Tatyana Bragina, Alexander Grinchenko, Riikka Kaartinen, Aappo Luukkonen, Juha Markkola, Oleg Yu. Mineev, Yurij N. Mineev, Gustaf Nordenswan, Ingar Jostein Øien, Hakon Persson, Vladimir Popenko, Jyrki Pynnönen, János Tar, Sami Timonen, Petteri Tolvanen and Maire Toming Recommended citation: Kaartinen, R. 2004: Monitoring the autumn migration of Lesser White-fronted Goose in Varangerfjord area, Norway, in 2001-2003. In: Aarvak, T. & Timonen, S. (eds.): Fennoscandian Lesser White-fronted Goose conservation project. Report 2001-2003. - WWF Finland Report No 20 & Norwegian Ornithological Society, NOF Rapportserie report no. 1-2004: 27-28. Layout: Kalle Ruokolainen Front cover illustration: © Jari Kostet 2003 Back cover cartoon: © Jari Kostet 1999 Printed by: Tornion kirjapaino, Tornio 2004 Number of copies: 600 WWF Finland Report No 20 ISSN 0788-0804 ISBN 952-5242-10-2 NOF Rapportserie, Rapport Nr. 1-2004 ISSN 0805-4932 ISBN 82-7852-060-7 Published by WWF Finland Lintulahdenkatu 10, FIN-00500 Helsinki, Finland tel. +358 9 7740100, fax +358 9 77402139 http://www.wwf.fi and Norwegian Ornithological Society (NOF) Sandgt.30B, N-7012 Trondheim, Norway tel. +47 73526040, fax. +47 73524090 http://www.birdlife.no WWF Finland Report No 20 Norsk Ornitologisk Forening (NOF) NOF Rapportserie Rapport Nr. 1-2004 Fennoscandian Lesser White-fronted Goose conservation project Report 2001–2003 Edited by Tomas Aarvak Sami Timonen © Jari Kostet 2003 Helsinki–Klæbu 2004 CONTENTS Introduction 5 Petteri Tolvanen, Tomas Aarvak, Ingar J. Øien & Sami Timonen Monitoring of Lesser White-fronted Geese in western Estonia in 2001–2003 9 Petteri Tolvanen, Maire Toming & Jyrki Pynnönen The spring migration of the Lesser White-fronted Goose on Bothnian Bay coast, Finland, in 2001-2003 14 Juha Markkola, Aappo Luukkonen & Ari Leinonen Monitoring of staging Lesser White-fronted Geese at the Valdak Marshes, Norway, in the years 2001-2003 19 Tomas Aarvak & Ingar Jostein Øien Monitoring spring migration of Lesser White-fronted Goose in Finnish and Norwegian Lapland, and sur- 25 veys in former core breeding area in Finland in 2001-2003 Riikka Kaartinen Monitoring the autumn migration of Lesser White-fronted Goose in Varangerfjord area, Norway, in 2001–2003 27 Riikka Kaartinen & Jyrki Pynnönen The autumn migration survey of Lesser White-fronted Goose in Bothnian Bay area, Finland, in 2002 29 Aappo Luukkonen & Juha Markkola Field survey of Lesser White-fronted Goose at the Kola Peninsula, north-western Russia, in June 2001 30 Sami Timonen & Petteri Tolvanen Migration of Lesser White-fronted Goose in Hungary and protection of their Hungarian staging sites 33 János Tar Inventories and catching attempts of Lesser White-fronted Geese at Lake Kulykol, Kazakstan, in 2002 and 2003 36 Tomas Aarvak, Aki Arkiomaa, Petteri Tolvanen & Ingar J. Øien Conservation work for the wetlands in Kustanay region, north-western Kazakstan, in 2001–2003 41 Petteri Tolvanen, Tatyana Bragina & Evgeny Bragin Distribution of Lesser White-fronted Goose in the Malozemelskaya Tundra in Northern Russia 44 Oleg Yu. Mineev & Yurij N. Mineev Survey of wintering Lesser White-fronted Geese in Crimea, Ukraine in 2002 47 Tomas Aarvak, Alexander Grinchenko, Gustaf Nordenswan, Vladimir Popenko & Jyrki Pynnönen Lesser White-fronted Geese shot in Spain in the winters 1985/86-2000/01 50 Hakon Persson The reintroduction of the Lesser White-fronted Goose in Swedish Lapland – a summary for 2000-2003 51 Åke Andersson 52 SHORT NEWS 52 Winter bird survey in the Lower Chang Jiang (Yangtze) River Basin, China 52 The occurence and protection status of the Lesser White-fronted Goose in Georgia 53 New spring observations of Lesser White-fronted Geese migrating across south and south east regions of Kazakhstan 53 Illegal hunting in Norway 53 New web site: Portal to the Lesser White-fronted Goose 53 The entire European breeding population of Lesser White-fronted Goose wintering in the Evros delta, Greece? 54 New threats to the core breeding area of the Fennoscandian Lesser White-fronted Geese 55 An informative web site for Red Data books in central Asia Fennoscandian Lesser White-fronted Goose conservation project – Report 2001–2003 55 THE RED DATA BOOK of the Republic of Uzbekistan has been published in 2003 APPENDIX. Publications of the Fennoscandian Lesser White-fronted Goose conservation project during the 56 report period 4 Tolvanen et al: Introduction Photo. A flock of Lesser White-fronted Geese in flight at Lake Kulykol, north-western Kazakstan. © Petteri Tolvanen, October 2002 he Lesser White-fronted Goose (Anser erythropus, subsequently referred to as Introduction LWfG) is the most threatened arctic goose species of the Palearctic region, and T the populations throughout the range from Fennoscandia to easternmost Siberia Petteri Tolvanen, Tomas Aarvak, are still declining (Lorentsen et al. 1999). At the Valdak Marshes (Finnmark, Nor- Ingar J. Øien & Sami Timonen way), the most important staging area in the Nordic countries, the spring staging population has decreased by approximately one third since 1990 (Aarvak & Øien 2004, pp 19-24 in this report). The other traditionally important spring staging area of the Fennoscandian population, the Bothnian Bay coast in Finland, has experi- enced a decrease by more than 85% since 1990 and this site hosted less than 10 individuals in spring 2003 (Markkola & Luukkonen 2004, pp.
Recommended publications
  • Armas Lihula Valla Rahvas! Lihula on Tänasel Päeval Väheneva Välistama Dubleerivad Ametikohad Elanike Arvuga Vald, Viimase Ja Ebamõistlikud Kulutused
    nr 1 (94) / veebruar 2014 1 Lihula valla ajaleht nr 1 (94) / veebruar 2014 Armas Lihula valla rahvas! Lihula on tänasel päeval väheneva välistama dubleerivad ametikohad elanike arvuga vald, viimase ja ebamõistlikud kulutused. 10 aasta jooksul on rahvaarv langenud 14,8%. Vähenev maksu- Sageli kompenseerib rahalise kitsi- maksjate hulk kahandab ka kuse inimeste soov ise panustada valla sissetulekuid – meie ühine ja igapäevaelus aktiivselt kaasa rahakott on väiksem. Võrreldes lüüa. 2013. aastaga on valla eelarve vähenenud ja 2014. aastal peame Näiteks Lihulas esile kerkinud hakkama saama oma jõududega, turvalisuse probleemi lahen- sest valla laenukoormus on suur damiseks kutsusime 3. veebruaril ja uusi laene arendusteks võtta ei vallamajas kokku turvalisuse saa. Soov säilitada olemasolevat ümarlaua, millel osalesid polit- haridusasutuste võrgustikku seinikud, Kaitseliidu esindaja, nõuab aastas vallapoolset lisaraha Lihula vallavolikogu ja vallavalit- VarjeLihula vallavanem Ojala-Toos suurusjärgus 30000€. Tõusnud on suse esindajad ning kooli miinimumpalk, elektrienergia ja õpilasesinduse eestvedaja. soojuse hinnad. Koos arutasime läbi suuremad Meie riigil on sünnipäev, täitub turvalisust puudutavad valu- juba 96. aasta. Riik olemegi meie Tõstatub oluline küsimus – punktid Lihulas ja panime kok- ise - kõik koos, oma tegemiste kuidas minna edasi? Kui raha on ku tegevuskava. Ümarlaual väl- ja toimetamistega. Palju õnne vähem, on vaja teha mõistlikke ja jakäidud ideede tulemusena meile kõigile! vajalikke valikuid ja võtta vastu korraldame 15. märtsil kell 12.00 ka raskeid otsuseid. Peame oma Lihula Kultuurimaja ruumides Elame vabal maal, kus meil on vallas tagama eluks vajamineva Turvalisuse päeva, kus politsei ja õigused ja kohustused. Me peame – hariduse, arstiabi, läbitavad MTÜ Eesti Naabrivalve esindajad tegema otsuseid ja valikuid, et elu teed, turvalisuse. Kõigil lastel tutvustavad kõigile, kuidas koos edendada.
    [Show full text]
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
    [Show full text]
  • Lihula Valla Terviseprofiil
    Lisa 1 Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 24 Lihula valla terviseprofiil 2010 1 Sisukord Sisukord 1. Üldandmed ...................................................................................................................................... 3 1.1. Lihula valla asend, pindala, haldusjaotus .......................................................................... 3 1.2. Rahvastik ........................................................................................................................... 3 1.3. Lihula valla loomulik iive .................................................................................................. 7 1.4. Lihula valla eelarve ............................................................................................................ 7 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ...................................................................................... 9 2.1. Tööturu olukord ja toimetulek ........................................................................................... 9 2.2. Tööpuudus, igapäevane tööalane ränne ............................................................................. 9 2.3. Sotsiaalhoolekanne ......................................................................................................... 10 2.4. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv ................................................................................ 12 3. Kogukonna tegevused ja kaasamine ............................................................................................
    [Show full text]
  • Perioodi 2007–2013 Struktuurivahendite Mõju Regionaalarengule Praxis Ja Centar
    Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Lõpparuanne 2015 Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Uuringu tellis Rahandusministeerium. Uuring on valminud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel. Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi. Rakendusuuringute Keskus CentAR on sõltumatu eraalgatuslik uuringu- ja konsultatsiooniettevõte, mis keskendub rakenduslike analüüsi- ja uuringuprojektide teostamisele nii era- kui avalikus sektoris. Poliitikauuringute Keskus Praxis Rakendusuuringute Keskus CentAR Tornimäe 5, III korrus Nunne 5-3 10145 Tallinn 10133 Tallinn tel 640 8000 tel 6173306 www.praxis.eeVäljaandes sisalduva teabe kasutamisel www.palumecentar viidata.ee allikale: Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis ja [email protected] [email protected] Rakendusuuringute Keskus CentAR. 2015 1. 2. ISBN 3. Poliitikauuringute Keskus Praxis 4. Tornimäe 5, III korrus 5. 10145 Tallinn Perioodi 2007–2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule Praxis ja Centar Autorid: Katrin Pihor on Praxise juhatuse liige ja majanduspoliitika programmijuht. Roll projektis: projektijuht, kvalitatiivse analüüsi töörühma juht. Mari Rell on Praxis majanduspoliitika programmi analüütik. Roll projektis:
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Arengukava 2014-2022
    LISA 1 Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määrusele nr 42 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.10.2015 määrusega nr 16 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.09.2016 määrusega nr 19 Lääne-Nigula Vallavolikogu Lääne-Nigula Vallavalitsus LÄÄNE-NIGULA VALLA ARENGUKAVA 2014-2022 Taebla 2014 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1. Lääne-Nigula valla asukoht ja maakasutuse iseloom ............................................... 6 2. Rahvastik ............................................................................................................................. 6 3. Looduskeskkond ja muinsuskaitse .............................................................................. 12 4. Ettevõtlus ja töökohad................................................................................................... 13 5. Planeeringud ja arenduspiirkonnad ........................................................................... 16 6. Avalikud teenused .......................................................................................................... 17 6.1. Alusharidus ............................................................................................................... 18 6.2. Üldharidus ................................................................................................................. 21 6.4. Noorte ametiõpe ja kõrgharidus .........................................................................
    [Show full text]
  • Väljatöötamise Kavatsus
    Turvalepa looduskaitseala moodustamise VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Kaitseala moodustamine Kavandatav Turvalepa looduskaitseala (edaspidi Turvalepa LKA) asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa, Ehmja, Kaasiku, Kirimäe, Turvalepa ja Väike-Lähtru külas ning selle pindalaks on kavandatud 1246 ha. Turvalepa LKA kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Ehmja-Turvalepa hoiuala idaosa põhjal, liites piirnevad ja osaliselt kattuvad Ehmja ja Lähtru must-toonekure ning Turvalepa suur-konnakotka ja väike-konnakotka püsielupaigad. Kaitstava ala paiknemise skeem on toodud joonisel 1. Kavandatava LKA tuumiku moodustav Turvlepa soo ja piirnevad metsaalad on kaitse all 2006. a-st, mil moodustati hoiuala (2126 ha). 2007. aastal võeti kaitse alla Ehmja must- toonekure püsielupaik (18 ha). Turvalepa väike- ja suur-konnakotka ning Lähtru must- toonekure püsielupaigad on moodustatud looduskaitseseadusest tuleneva pesapuu ja seda ümbritseva 250 m raadiuses ümbritseva alana. MTÜ Kotkaklubi tegi 2017. a veebruaris keskkonnaministrile ettepaneku Turvalepa suur-konnakotka ja Turvalepa must-toonekure püsielupaiga moodustamiseks nende alusel. Turvalepa LKA moodustamise peamine eesmärk on sealsete loodusväärtuste, eelkõige kõrge kaitseväärtusega soo- ja metsakoosluste kaitse ning I ja II kaitsekategooria ning Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (2008) ohustatud liikide kategooriasse arvatud suur- ja väike- konnakotka, must-toonekure ja ohualti liigi metsise pesitsuselupaikade pikaajaline säilitamine. Lisaks on rikkumata
    [Show full text]
  • Valla Ajaleht Nr 1
    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
    [Show full text]
  • Lisatsioonimajandus ………………………………………
    Noarootsi valla arengukava aastateks 2017 -2024 Pürksi küla / Birkas 2016 Noarootsi valla arengukava aastateks 2017 - 2024 SISUKORD 1. Sissejuhatus …………………………………………………………………………… 3 2. Põhimõisted……………………………………………………………………………. 3 3. Valla üldandmed ………………………………………………………………………. 4 4. Valla SWOT analüüs ………………………………………………………………….. 4 4.1. Tugevused ………………………………………………………………………… 4 4.2. Nõrkused ………………………………………………………………………….. 5 4.3. Võimalused ……………………………………………………………………….. 5 4.4. Ohud ……………………………………………………………………………… 5 5. Valla missioon ………………………………………………………………………… 5 6. Valla visioon 2030 …………………………………………………………………….. 5 7. Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 5 8. Valla juhtorganite tegevuse põhimõtted ………………………………………………. 6 9. Valla tunnuslause ……………………………………………………………………… 6 10. Arengueesmärgid ja tegevuskava ……………………………………………………. 6 10.1. Juhtimine ja eelarvestrateegia ……………………………………………………. 6 10.2. Sotsiaalne taristu …………………………………………………………………. 8 10.2.1. Elanikkond ja tööhõive …………………………………………………... 8 10.2.2. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ……………………………………….. 11 10.3. Haridus ja noorsootöö …………………………………………………………... 12 10.3.1. Alusharidus ……………………………………………………………... 12 10.3.2. Põhiharidus ……………………………………………………………... 13 10.3.3. Üldkeskharidus …………………………………………………………. 14 10.3.4. Noorsootöö ……………………………………………………………... 15 10.4. Kultuur ja vabaaeg ……………………………………………………………… 16 10.4.1. Kultuur, raamatukogud ja muuseumid …………………………………. 16 10.4.2. Vabaaeg ja sport ………………………………………………………... 17 10.5. Tehniline taristu ………………………………………………………………… 19 10.5.1.
    [Show full text]
  • The Baltics EU/Schengen Zone Baltic Tourist Map Traveling Between
    The Baltics Development Fund Development EU/Schengen Zone Regional European European in your future your in g Investin n Unio European Lithuanian State Department of Tourism under the Ministry of Economy, 2019 Economy, of Ministry the under Tourism of Department State Lithuanian Tampere Investment and Development Agency of Latvia, of Agency Development and Investment Pori © Estonian Tourist Board / Enterprise Estonia, Enterprise / Board Tourist Estonian © FINL AND Vyborg Turku HELSINKI Estonia Latvia Lithuania Gulf of Finland St. Petersburg Estonia is just a little bigger than Denmark, Switzerland or the Latvia is best known for is Art Nouveau. The cultural and historic From Vilnius and its mysterious Baroque longing to Kaunas renowned Netherlands. Culturally, it is located at the crossroads of Northern, heritage of Latvian architecture spans many centuries, from authentic for its modernist buildings, from Trakai dating back to glorious Western and Eastern Europe. The first signs of human habitation in rural homesteads to unique samples of wooden architecture, to medieval Lithuania to the only port city Klaipėda and the Curonian TALLINN Novgorod Estonia trace back for nearly 10,000 years, which means Estonians luxurious palaces and manors, churches, and impressive Art Nouveau Spit – every place of Lithuania stands out for its unique way of Orebro STOCKHOLM Lake Peipus have been living continuously in one area for a longer period than buildings. Capital city Riga alone is home to over 700 buildings built in rendering the colorful nature and history of the country. Rivers and lakes of pure spring waters, forests of countless shades of green, many other nations in Europe.
    [Show full text]
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007
    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
    [Show full text]
  • Spatial Development Plan for the Coastal Area Between Hara Peninsula and Ristinina
    As10 SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA / ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA To8 Lo4 Mi1 Ül3 SustainBaltic Tr12 ICZM Plans for Sustaining CoastalLo5 and Vl1 Pa8 To7 Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Vs4 Ül2 As9 Na4 Tr10 SPATIALPu3 DEVELOPMENT Vs3 Na3 Lo3 Põ7 Pu2 PLAN FOR THE COASTAL Tr7 Pa7 Vs2 Tr9 Tr11 To6 Pa5 AREA BETWEEN HARA As7 As8 Põ6 Ka2 Pa4 As6 Põ8 Pa6 Põ9 Tr8 PENINSULA AND Lo2 RISTININA As5 Pu1 ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA Tr6 Põ5 Põ4 Pa3 Ül1 To5 As4 To4 Pa2 Vs1 Lo1 Tr5 Na2 As3 Tsoon Sadama- ja tootmisalade tsoon (To) Tr4 Na1 To3 Asustuse arendusalade tsoon (As) Põ3 Traditsioonilise asustuse alade tsoon (Tr) Tr3 Põllumajandusalade tsoon (Põ) Ka1 Puhkemajanduslike arendusalade tsoon (Pa) Tr2 Puhkealade tsoon (Pu) Loodusalade tsoon (Lo) Põ1 To2 Mere üldise kasutuse tsoon (Ül) Pa1 To1 Mere veespordi sihtkasutuse tsoon (Vs) Põ2 Tr1 Mere veeliikluse sihtkasutuse tsoon (Vl) Mere kaadamise sihtkasutuse tsoon (Ka) As2 As1 Mere elupaikade sihtkasutuse tsoon (Na) Mere militaarse sihtkasutuse tsoon (Mi) 0 2 4 6 km SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Compiled by: Anne Kull, Valdeko Palginõmm, Maaria Semm, Pille Tomson (Estonian University of Life Sciences) Design & layout: Karl-Kristjan Videvik Project partners: LP - University of Turku, Estonian University of Life Sciences, Finnish Environment Institute, Tallinn University, Regional Council of Satakunta. Project SustainBalitic is funded by the European Regional Development Fund (ERDF) under the Central Baltic Programme 2014-2020.
    [Show full text]