DOCSLIB.ORG

Matsalu Lahe Matsalu Mägari, Ridala Vald Varbla Muuseum

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Matsalu Lahe Matsalu Mägari, Ridala Vald Varbla Muuseum 19. Oidremaa mõis 3. Kuuse talu jaanalinnufarm Kajakimatkad / Uue-Varbla mõis / Uue-Varbla manor Keemu vaatetorn / Tel +372 446 2316 Tel +372 472 0733, +372 5554 0118 varaklassitsistlikus stiilis puitmõis on Keemu observation tower [email protected] [email protected], www.jaanalinnud.ee Kayaking tours pärit aastast 1798, mõisa saalis asub 6-meetrine torn asub Matsalu lahe Matsalu www.oidremaa.ee Mägari, Ridala vald Varbla Muuseum. lõunarannikul Keemu sadama juures. Mõhk ja Tölpa OÜ Sellest tornist on Matsalu lahe keskosa Oidremaa, Koonga vald 4. Ridala tall Varbla kirik / Varbla church piirkonna teejuhis tel +372 59012355 laiud ja lahe madalaveeline sisemine 20. Varbla puhkeküla Ranna motell Tel +372 5676 0542, [email protected] esmakordselt mainitud 1638. a., 1803. [email protected] osa koos roostikega ning rannaniidud. Infopunkt / Tel +372 506 1879 ridalatall.weebly.com a. ehitati uus puukirik, mis aga 1860. a. [email protected] Vilkla, Ridala vald sisse langes, kuid samal aastal ehitati Kiideva vaatetorn / Information centre www.varblapuhkekyla.ee Vaatamisväärsused / uus kirik. Kiideva observation tower 5. Suure-Lähtru mõis Torn asub sadamahoone katusel, kust Matsalu Looduskeskus Rannaküla, Varbla vald Tel +372 529 7505, +372 528 2588 Sightseeings (RMK teabepunkt) / Koonga vald / parish avaneb vaade Matsalu lahele teisel Matsalu Nature Centre 21. Surfhunt & Hundimaja [email protected] Matsalu rahvuspark / pool roostikke. Kalli-Nedrema puisniit / Tel +372 472 4236 Tel +372 565 5606 www.hot.ee/suurelahtru Matsalu National Park [email protected], www.surfhunt.ee Suure-Lähtru, Martna vald Rahvuspargi keskus asub Penijõe Kalli-Nedrema wooded meadow Kloostri vaatetorn / [email protected] Euroopas suuruselt teine taastatud Kloostri observation tower Rannaküla, Varbla vald 6. Saueaugu teatritalu mõisas, kus 2. korrusel on muuseum ja www.matsalu.ee, www.rmk.ee puisniit, siit on leitud 236 taimeliiki, Tornil on kõrgust 14 meetrit, vaheplat- 22. Varemurru puhkekeskus Tel +372 503 9961, +372 510 6171 RMK teabepunkt. Penijõe, Lihula vald samuti haruldasi seeni. vorm asub 8 meetri kõrgusel. Vaade Tel +372 449 6834 [email protected] avaneb luhtadele ja roostiku idapool- Reisikorraldaja / [email protected], www.varemurru.ee Ohtla, Martna vald Lihula vald / parish Mihkli kirik / Mihkli church sele osale. Torn pakub suurepärast Tour operator Matsi, Varbla vald Kasari luht / Kasari floodplain esmakordselt mainitud 13. sajandil, ki- võimalust vaadelda kevadist üleujutust 7. MTÜ Keskvere Kultuurikoda riku ümbert võib leida iidseid pärnasid Kumari Reisid OÜ / 23. Pärlselja puhkekeskus Tel +372 552 6328 4 000 ha suurune, suurim Euroopas, Kasari jõel. kevadeti suured üleujutused. ja pooppuid. Estonian Nature Tours Tel +372 504 6183 [email protected], www.keskvere.ee Penijõe vaatetorn / Tel +372 5349 6695 [email protected] , www.parlselja.ee Keskvere, Martna vald Kasari vana sild / Kasari old bridge Mihkli tammik / Mihkli oak wood Penijõe observation tower [email protected], suurim Eestis, ca 90 ha, puude vanus Matsi, Varbla vald 8. MTÜ Kalaküla Rohelised valmis 1904. aastal. 308 m pikk ning 7 7 meetri kõrgune torn paikneb roostiku www.naturetours.ee m lai sild oli tollal pikim raudbetoonsild ulatub kuni 300 aastani, küla kiviaiad piiril Penijõe vasakul kaldal. Sealt ava- 24. Saare talu Tel +372 5345 3663 aitavad kaasa muistse ilme säilitami- Tel +372 5807 0665, +372 5807 0666 Kiideva, Ridala vald Euroopas, nüüdseks renoveeritud ja neb vaade Matsalu rahvuspargi kõige vaid jalakäijatele kasutatav. sele. huvitavamale kooslusele, 3000 hektarit [email protected], www.saaretalu.ee 9. MTÜ Rannarahva Kultuuriselts Majutus / Saare, Varbla vald Kirbla astang / Kirbla terrace Oidremaa mõis / Oidremaa manor katvale roostikule Kasari jõe suudmes. Tel +372 511 7246 esimesed teated aastast 1590, eramõis. Accommodation [email protected] aluspõhjaline järsk kõrgendik, millelt Rannajõe vaatetorn / Puise, Ridala vald avaneb imeline vaade. Pikavere küla / Pikavere village Rannajõe observation tower 1. Pullapää puhkekeskus Majutus+toitlustus / Kirbla kirik / Kirbla church arhailine sumbküla, milletaolisi võib Matsalu põhjakaldal asuv 4 m kõrgune Tel +372 5328 5093 Accommodation+Dining 10. Rõude külamaja üks Eesti väiksemaid kirikuid, mõõtmed Mandri-Eestis kohata haruharva, oleta- vaateplatvorm, kuhu viib 110 m laud- [email protected] Tel +372 5346 8646 teed, on ligipääsetav ka ratastooliga. 1. Käbi külalistemaja/ 29x11 m, ehitati aastatel 1492-1515. tavasti pärineb küla asustus perioodist www.prp-puhkus.eu [email protected] Platvormilt avaneb suurepärane vaade Käbi külalistemaja kohvik 1000–1250. Nõmme, Ridala vald Rõude, Martna vald Lihula linnus ja mõis / Kasari luhaniidule. Tel +372 506 4421 Lihula stronghold and manor Pärdimägi / Pärdimägi hill 11. Ranna rantšo 2. Pikseke kämping [email protected], www.jahimaja.ee linnus on pärit 13. sajandist ja hävis Lii- pinnavorm asub 49 m üle merepinna, Soontagana vaatetorn/observation Tel +372 5354 7000 Tel +372 51 922 291 Herjava, Ridala vald vi sõjas ning on 17. sajandist varemeis, jääaja lõpust pärinev seljandik on 2,5 tower. [email protected] [email protected] Ülemine vaateplatvorm asub 16 m kõr- 2. Mihkli külalistemaja/ mõis rajati 13. sajandil, kuid praegune km pikk. www.campingpikseke.com www.rannarantso.ee gusel maapinnast. Avaneb avar vaade Mihkli külalistemaja kohvik mõis valmis 1840. a. Soontagana maalinn / Männiku tee 34, Paralepa, Ridala vald Mõisaküla, Hanila vald maalinna ümbritsevale Kärje soole. Tel +372 472 9055, +372 502 7488 Näärikivid / Nääri boulders Soontagana stronghold 12. FIE Merike Palm 3. Haapsalu Kutsehariduskeskuse [email protected], www.mihkli.eu rändrahnud koosnevad rabakivist, 3000 ruutmeetri suuruse õuepindala- Suitsu vaatetorn / Tel +372 529 3536 Suitsu observation tower Suvehostel Mäeküla, Ridala vald asuvad Matsalu lahe kaldal, legendi ga, sai alguse 8.-8. sajandil, oli muistse- Tel +372 666 1744, +372 5300 1880 [email protected] te läänlaste üks tuntumaid kindlustusi, Matsalu kõrgeim (21 m) torn asub 3. Altmõisa külalistemaja/ kohasel tabas pikne nääriööl kivi ja [email protected] taatsitalu.blogspot.com 1216. a. maalinn rüüstati ja põletati. Matsalu metsa serval Suitsu jõe vasakul Altmõisa külalistemaja kohvik purustas rahnu kolmeks tükiks. www.hkhk.edu.ee Alaküla, Lihula vald kaldal. Sellest tornist avaneb vaade Tel +372 472 4680, +372 5300 8622 Matsalu eripärastele maastikele, kus Ehitajate tee 7, Uuemõisa, Ridala vald 13. Massu Ratsaklubi Ridala vald / parish [email protected], www.altmoisa.ee Hanila vald / parish kõrvuti paiknevad roostikud ja ranna- Tel +372 5283434, +372 5656 9057 4. Pusku turismitalu Tuuru, Ridala vald Karuse kirik / Karuse church Kiltsi lennuväli / niidud, nende vahele jääb aga Matsalu [email protected] Kiltsi military aerodrome Tel +372 5623 8506 13. sajandist, hoonesse on arvatavasti lahe kitsas viirg. 4. Puise Nina talu/ Kogre Kõrts www.massuratsaklubi.ee [email protected], www.pusku.ee maetud 1270 Suure väina jääl leedulas- Kaitseliidu halduses olev lennuväli on Tel +372 511 7246, +372 514 9995 Massu küla, Hanila vald Pusku, Ridala vald tega peetud lahingus langenud ordu- betoonkattega ja 2500 m pikk, külasta- [email protected] misel vaja küsida luba. Matkarajad / 5. Tooraku turismitalu www puiseninatalu.ee 14. Karuse raudteejaam meister O. von Lutterberg, huvitavad Tel +372 472 9710, +372 501 5511 Puise, Ridala vald Tel +372 5646 2386 kalmude kujundused. Haeska rand / Haeska coast Hiking trails [email protected] [email protected] vaade Haeska vaatetornist on parim 5. Virtsu külalistemaja/ Kõmsi tarandkalmed / Kiideva-Puise matkarada / hiking www.tooraku.ee Karuse, Hanila vald ülevaate saamiseks Haeska rannal Virtsu külalistemaja kohvik Kõmsi ancient graves trail Tooraku, Ridala vald pesitsevatest lindudest. Tel +372 5343 0686, +372 477 5037 15. Polli Talu Loominguline Keskus pärit 1.-2. sajandist Rada (pikkus 5 km) asub Matsalu lahe 6. Lauri-Antsu öko-turismitalu Tallinna mnt 3, Virtsu, Hanila vald Tel +372 477 5363 Laelatu puisniit / Pullapää rannik / Pullapää coast põhjakaldal ja jälgib kunagi kasutuses Tel +372 472 9636, +372 509 3002 [email protected] Laelatu wooded meadow astang on mitusada meetrit pikk ja 3-4 olnud vankriteed, mis ühendas Kiideva 6. Oidrema saun [email protected] pollitalu.wordpress.com kuulub Puhtu-Laelatu LKA koosseisu, m kõrge, paiguti paljanduvad alamsilu- ja Puise külasid. Raja põhiosa moo- Tel +372 565 64974, www.lauriantsu.ee Rame, Hanila vald suurimaid säilinud puisniite Põhja-Eu- ri lubjakivid. dustab 2,6 km pikkune lõik Kalaküla www.oidremasaun.ee Kiviküla, Ridala vald 16. Pikavere Küla Selts roopas, siit on leitud 76 taimeliiki ühelt Põgari rand / Põgari coast poolsest alguspunktist läbi salumetsa 7. Topu puhkemaja Tel +372 5342 8335, +372 5676 6625 ruutmeetrilt. üks linnurikkamaid paiku Matsalus ja taastatud puisniidu kuni Lõpre tam- Tel +372 5691 4440, +372 551 6599 Toitlustus / Dining www.pikavere.ee Puhtu poolsaar / Puhtu peninsula lindude rände ajal. meni, mis on siinse kandi kõige suurem põlispuu. [email protected] 1. Ajamaja Pikavere, Koonga vald pargist võib leida ca 500 aasta vanuse Ridala kirik / Ridala chirch www.topu.ee Tel +372 473 1150 17. Surfhunt & Hundimaja tamme ja ca 300 aasta vanuse männi, Maarja-Magdaleenale pühendatud Näärikivide õpperada / study trail Kiviküla, Ridala vald Ehitajate tee 1, Uuemõisa, Ridala vald Tel +372 565 5606 tuntud linnuvaatluspaik. kirik on Läänemaal vanimaid ja kauni- Piirkonna suurima rändkivide kolmiku, Näärikivide, järgi nime saanud
Load more

Recommended publications
  • PREPARING for the NEXT CHALLENGES PREPARING for the NEXT CHALLENGES EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 04
    2015 / 2016 PREPARING FOR THE NEXT CHALLENGES PREPARING FOR THE NEXT CHALLENGES EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 04 A24 Grupp 08 Aburgus 09 Adrem Pärnu 10 Aktors 11 Alunaut 12 ASA Quality Services 13 BAE Systems Hägglunds 14 Baltic Armaments 15 Baltic Workboats 16 Baltic Defence & Technology 17 BLRT Grupp 18 Bristol Trust 19 Bytelife Solutions 20 CF&S Estonia 21 Combat Armoring Group 22 Cybernetica 23 Defendec 24 Ecometal 25 Eksamo 26 ELI 27 Empower 28 Englo 29 Eolane Tallinn 30 Eesti Energia 31 Fujitsu Estonia 32 G4S Eesti 33 Galvi-Linda 34 General Dynamics 35 Gevatex 36 Gladius Baltic 37 Harju Elekter 38 HK Nõustamise 39 EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 05 I.V.A. Leon 40 Icefire 41 Karla Auto O.K 42 Kitman Thulema 43 Kommivabrik 44 Kulinaaria 45 Maru 46 MBDA 47 Milectria 48 Milrem 49 Nefab Packaging 50 Norcar-BSB Eesti 51 Nordic Armoury 52 Profline 53 Rantelon 54 RRK 55 Samelin 56 Sangar 57 Sebe 58 Semetron 59 Silwi Autoehituse 60 Skeleton Technologies 61 Suva 62 Telegrupp 63 Televõrk 64 TerraMil 65 Threod Systems 66 Toci 67 Vequrity 68 Viking Security 69 YKK Finland 70 All members 71 Estonia – vibrant transformations in defence industry Defence innovation plays a vital role in Estonian economy. We are a member of EU and NATO since 2004 and our long experience in engineering and electronics industry serves as a good basis for defence and dual-use manufacturing. Today Estonia is well known also for its achievements in cyber security and cyber defence, both are Estonia’s trademarks in security and defence policy within NATO and the EU.
    [Show full text]
  • Audru Valla Ja Lavassaare Valla Ühinemise Analüüs (25.03.13)
    AUDRU VALLA JA LAVASSAARE VALLA ÜHINEMISE ANALÜÜS Tellijad: Audru Vallavalitsus ja Lavassaare Vallavalitus Täitja: Pärnumaa Omavalitsuste Liit PÄRNU 2013 Audru ja Lavassaare valla ühinemise analüüs 2013 Sisukord Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Analüüsi osad.......................................................................................................................... 4 2. Haridus ................................................................................................................................... 4 3. Sotsiaal ................................................................................................................................... 7 4. Kultuur ................................................................................................................................... 9 5. Sport ..................................................................................................................................... 11 6. Kommunaalmajandus ............................................................................................................ 12 7. Spetsialistid ........................................................................................................................... 14 8. Planeeringud ......................................................................................................................... 15 9. Finants .................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
    [Show full text]
  • Puude Kõrgus
    Rekordpuud meil ja mujal Mati Laane Arvatakse (ei mäleta kus?), et mätastarna mättad (pokud), kasvavad keskmiselt 1mm kolme aasta kohta kõdu arvel kõrgemaks, (1cm/ 30a, 10cm/ 300a, 1m/ 3000 a.) samas on osa (kuni pool) lagunemata mättast tihti veel maa all, sest ümbritsev maapind on lagunenud kõdu arvel saqmuti kerkinud. Pokud võivad olla tuhandeid aastaid vanad ja Eestimaal vanimad elusolendid. Puude kõrgus Maailmas Põhja-Ameerika hiid-sekvoia e. mammutipuu Kalifornias 112m k, 24,2 m üm Austraalias eukalüptid üle 150m. k., üks mahalangenu mõõdeti 155, ~4000-a. vanune Soome kõrgeim kuusk on 42,3 m k., jämedaim 4,7m üm. Soomes siberi nulg 40,5m kõrge, üm. 210cm Punkaharjul Kuuskedest Ameerikas Sitka kuusk Oregonis Olympici Rahvuspargis 75,6m k., üm 455cm. Ameerikas on teisel kohal Pseudotsuga menziesii, rekordpuu 100,3m ja läbimõõt(?) 485cm Eestis 1.Har. kuusk Ootsipalu (Oodsipalo) Veriora vallas; 48.6m (teatati 02.12.2015 telekas), umbes 130-aastane 2.Järvseljal kv. 224 - 44,1 nüüd poolsurnud, 2007a. tipust mitu m kuivanud, tudengid mõõt.52, ~400a., üm. 180cm, (Kasesalu on mõõtnud üm. 221 (1,3m k.)) 1.Har. mänd Ootsipalu mänd 46,6 (teatati 02.12.2015 telekas), hiljem tuli välja, et on maailmas kõige kõrgem 2.Järvseljal kv. 261 - 43,3 (metsateadlaste komisjon), Relve-43, tudengid on mõõtnud 46,6m. K, mida Relve arvab ekslikuks., üm. 200cm. (Üks tee-äärne mänd turistidele Järvseljal välja pandud tahvlil, et kõrgus 33m, üm 3,4m, 370a vana) Euroopa lehis Loodi Püstmäel 43,9m k, ajakiri Loodus juuli 98, et 45m -Relve Siberi nulg Sangaste parkmetsas, kaitsekirjeld. arvat 42m k, Eesti kõrgeim.
    [Show full text]
  • Avaste Loodusala) Kaitsekorralduskava 2015-2024
    Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 4 1. ÜLDOSA .................................................................................................................................... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS .......................................................................................................... 6 1.2. MAAKASUTUS ...................................................................................................................... 7 1.3. HUVIGRUPID ....................................................................................................................... 10 1.4. KAITSEKORD ...................................................................................................................... 10 1.4.1. Avaste looduskaitseala kaitsekord ...................................................................................... 10 1.4.2. Kesu sookaitseala kaitsekord .............................................................................................. 11 1.4.3. Avaste hoiuala kaitsekord ................................................................................................... 11 1.4.4. Merikotka püsielupaiga kaitsekord ..................................................................................... 12 1.5. UURITUS .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Väljatöötamise Kavatsus
    Turvalepa looduskaitseala moodustamise VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Kaitseala moodustamine Kavandatav Turvalepa looduskaitseala (edaspidi Turvalepa LKA) asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa, Ehmja, Kaasiku, Kirimäe, Turvalepa ja Väike-Lähtru külas ning selle pindalaks on kavandatud 1246 ha. Turvalepa LKA kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Ehmja-Turvalepa hoiuala idaosa põhjal, liites piirnevad ja osaliselt kattuvad Ehmja ja Lähtru must-toonekure ning Turvalepa suur-konnakotka ja väike-konnakotka püsielupaigad. Kaitstava ala paiknemise skeem on toodud joonisel 1. Kavandatava LKA tuumiku moodustav Turvlepa soo ja piirnevad metsaalad on kaitse all 2006. a-st, mil moodustati hoiuala (2126 ha). 2007. aastal võeti kaitse alla Ehmja must- toonekure püsielupaik (18 ha). Turvalepa väike- ja suur-konnakotka ning Lähtru must- toonekure püsielupaigad on moodustatud looduskaitseseadusest tuleneva pesapuu ja seda ümbritseva 250 m raadiuses ümbritseva alana. MTÜ Kotkaklubi tegi 2017. a veebruaris keskkonnaministrile ettepaneku Turvalepa suur-konnakotka ja Turvalepa must-toonekure püsielupaiga moodustamiseks nende alusel. Turvalepa LKA moodustamise peamine eesmärk on sealsete loodusväärtuste, eelkõige kõrge kaitseväärtusega soo- ja metsakoosluste kaitse ning I ja II kaitsekategooria ning Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (2008) ohustatud liikide kategooriasse arvatud suur- ja väike- konnakotka, must-toonekure ja ohualti liigi metsise pesitsuselupaikade pikaajaline säilitamine. Lisaks on rikkumata
    [Show full text]
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskiri
    Koonga valla üldplaneering Koonga valla üldplaneeringu seletuskiri Koostaja: Koonga Vallavalitsus Konsultant: AS Kobras Ekspert: Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284) Vastu võetud: Koonga Vallavolikogu 28.04.2016 määrusega nr 13 Kehtestatud: Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrusega nr 21 Koonga 2016 1 Koonga valla üldplaneering Sisukord Sisukord .....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Ruumilise arengu põhimõtted..............................................................................................4 2. Maakasutus- ja ehitustingimused ning detailplaneeringute koostamise alused..............5 2.1. Elamumaa........................................................................................................................7 2.2. Ärimaa.............................................................................................................................8 2.3. Üldkasutatav maa............................................................................................................8 2.4. Tootmismaa.....................................................................................................................9 2.5. Puhke- ja virgestusmaa ...................................................................................................9 2.6. Aiandusmaa...................................................................................................................10
    [Show full text]
  • Valla Ajaleht Nr 1
    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
    [Show full text]
  • Mõõtkava 1:30 000
    Sviby küla Österby küla Hosby küla Tahu küla / Skåtanäs Saunja küla Kärbla küla Mõõtkava 1:30 000 Koela küla T Herjava küla Kadarpiku küla Taebla alevik 16108 T T 16107 9 K Hobulaiu küla Uuemõisa alevik K 16108 Laheva küla Kadaka küla T K Tammiku küla Haapsalu linn Nõmme küla 16120 A T Rohense küla Uuemõisa küla Üsse küla Paralepa alevik Aamse küla Kirimäe küla Kabrametsa küla 16121 K 9 Kiltsi küla Rummu küla Espre küla Rohuküla K K Valgevälja küla K A Nihka küla 16103 T T Võnnu küla T Mägari küla Erja küla A Vilkla küla Pusku küla Koheri küla 31 K Uneste küla Sepaküla 16113 Lõbe küla K Liivaküla Saanika küla 16118 Mäeküla 16117 K 16114 Kesu küla 16109 Kolu küla Litu küla Kolila küla Väike-Ahli küla Parila küla T Tanska küla Jõõdre küla Suure-Ahli küla T Jõesse küla Kiviküla 16115 16116 Lannuste küla Kaevere küla K K Käpla küla K K Metsaküla K Emmuvere küla 16111 Vätse küla Põgari-Sassi küla Varni küla Ammuta küla Panga küla Liivaküla Allika küla Oonga küla Puiatu küla Põgari-Sassi küla K Sinalepa küla K Keravere küla Tuka küla Tuuru küla Rannajõe küla Põgari-Sassi küla Haeska küla Saardu küla T Koidu küla 16110 16112 Kiideva küla Puise küla Leppemärgid Maakasutus Aluskaart Haapsalu linna piir Elamu maa-ala Aianduse maa-ala 0 0,5 1 2 3 4 5 Hoone km Asustusüksuse piir Korterelamu maa-ala Riigikaitse maa-ala Vooluveekogu Planeering Tiheasustusala Äri maa-ala Kalmistu maa-ala Märgala Puhke ja looduslik maa-ala Ühiskondliku hoone maa-ala Segafunktsiooniga maa-ala Veekogu Haapsalu linna üldplaneering Joonise nimetus Riigitee Jäätmekäitluse maa-ala Tootmise maa-ala Haritav maa Kohaliku tähtsusega sõidutee Puittaimestik Maakasutus Kaitsealune maa-ala Tehnoehitise maa-ala Planeerija Tellija Meri Skepast&Puhkim OÜ Haapsalu Linnavalitsus Jalg- ja jalgrattatee Laki põik 2 Posti 34 Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (1 kat) Sadama maa-ala 12915 Tallinn 90504, Haapsalu EESTI EESTI Rööbastee Kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala (2 kat) Avaliku supelranna maa-ala Tel.
    [Show full text]
  • Haapsalu Linna Ja Ridala Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3. Aprilli 1995
    Vabariigi Valitsuse määruse „Haapsalu linna ja Ridala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Haapsalu linna ja Ridala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Lääne maakonnas, mille käigus moodustub kahe Lääne maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Lääne maakonda üks linn ja üheksa valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda üks linn ja kaheksa valda. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb ühe omavalitsuse võrra 212-le, kokku 182 valda ja 30 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Haapsalu linn (pindala 11 km2 ja rahvaarv 10 267), 2) Ridala vald (pindala 254 km2 ja rahvaarv 3350). Eelnõuga rahuldatakse sisuliselt Haapsalu linna ja Ridala valla
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmise Algatamine Valdade Ja Linnade Osas
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2001, 80, 1102 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Vastu võetud 25.06.2001 nr 437 «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 7 lõike 3 alusel ning kooskõlas § 8 lõikega 1: 1.Algatada valdade ja linnade osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine järgmiselt: HARJU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PADISE vald senistes piirides tervikuna; PALDISKI linna Pakri saared ja VASALEMMA vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KEILA valla Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning PALDISKI linn, välja arvatud Pakri saared. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KERNU vald senistes piirides tervikuna ja NISSI vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU valla Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA linn senistes piirides tervikuna; KEILA vald, välja arvatud Keila-Joa alevik, Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning SAUE valla Valingu küla. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad SAUE linn senistes piirides tervikuna ja SAUE vald, välja arvatud Hüüru, Valingu, Vatsla külad. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU vald, välja arvatud Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA valla Keila-Joa alevik ning SAUE valla Hüüru ja Vatsla külad. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KIILI vald senistes piirides tervikuna ja RAE vald senistes piirides tervikuna. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA valla Linnakse ja Salumäe külad; JÕELÄHTME valla Aruaru ja Sambu külad ning RAASIKU vald, välja arvatud Kiviloo küla. 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA vald, välja arvatud Linnakse, Pillapalu, Salumäe külad; KEHRA linn senistes piirides tervikuna ning RAASIKU valla Kiviloo küla. 10) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOSE vald senistes piirides tervikuna ja KÕUE vald senistes piirides tervikuna.
    [Show full text]