DOCSLIB.ORG

Puude Kõrgus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Puude Kõrgus Rekordpuud meil ja mujal Mati Laane Arvatakse (ei mäleta kus?), et mätastarna mättad (pokud), kasvavad keskmiselt 1mm kolme aasta kohta kõdu arvel kõrgemaks, (1cm/ 30a, 10cm/ 300a, 1m/ 3000 a.) samas on osa (kuni pool) lagunemata mättast tihti veel maa all, sest ümbritsev maapind on lagunenud kõdu arvel saqmuti kerkinud. Pokud võivad olla tuhandeid aastaid vanad ja Eestimaal vanimad elusolendid. Puude kõrgus Maailmas Põhja-Ameerika hiid-sekvoia e. mammutipuu Kalifornias 112m k, 24,2 m üm Austraalias eukalüptid üle 150m. k., üks mahalangenu mõõdeti 155, ~4000-a. vanune Soome kõrgeim kuusk on 42,3 m k., jämedaim 4,7m üm. Soomes siberi nulg 40,5m kõrge, üm. 210cm Punkaharjul Kuuskedest Ameerikas Sitka kuusk Oregonis Olympici Rahvuspargis 75,6m k., üm 455cm. Ameerikas on teisel kohal Pseudotsuga menziesii, rekordpuu 100,3m ja läbimõõt(?) 485cm Eestis 1.Har. kuusk Ootsipalu (Oodsipalo) Veriora vallas; 48.6m (teatati 02.12.2015 telekas), umbes 130-aastane 2.Järvseljal kv. 224 - 44,1 nüüd poolsurnud, 2007a. tipust mitu m kuivanud, tudengid mõõt.52, ~400a., üm. 180cm, (Kasesalu on mõõtnud üm. 221 (1,3m k.)) 1.Har. mänd Ootsipalu mänd 46,6 (teatati 02.12.2015 telekas), hiljem tuli välja, et on maailmas kõige kõrgem 2.Järvseljal kv. 261 - 43,3 (metsateadlaste komisjon), Relve-43, tudengid on mõõtnud 46,6m. K, mida Relve arvab ekslikuks., üm. 200cm. (Üks tee-äärne mänd turistidele Järvseljal välja pandud tahvlil, et kõrgus 33m, üm 3,4m, 370a vana) Euroopa lehis Loodi Püstmäel 43,9m k, ajakiri Loodus juuli 98, et 45m -Relve Siberi nulg Sangaste parkmetsas, kaitsekirjeld. arvat 42m k, Eesti kõrgeim. Har. ebatsuuga Sangaste parkmetsas 41,2m k (Relve 2003, Kasesalu 1996-41,0) 1.Haab Järvseljal kv. 243- 40,8m k 2, 3. samas kvartalis haavad 39,8 ja 39,6m (T.Aja.2000) Valge mänd Jädiveres 37m k, üm. 3,5m 1.Arukask Järvseljal kv. 257 - 37m k, üm 150 2,3. samas kvartalis arukased 36,3 ja 36,1 (T.Aja 2000) 1.Euroopa nulg Hiiumaa Suuremõisas 36,0 m k., 2.Euroopa nulg Hiiumaa Käina surnuaial 36,0m k., üm. 315 (1,3m k) Har. pärn Elistvere mõisapargis 35,5m k, Relve 36,5m 1.Har. saar Järvseljal 35,2m.k. 2. Har. saar ~35 m , neti Sangaste mõisa park 3. Har. saar Audru park, kõlakoda- 31,5 (T.Aja,2000) Must lepp Järvseljal kv.257 – 33,3m. , T.Aja – 30,5m Har. vaher Loodi Püstmäel 33m k (T.Aja.2000) 1.Har tamm (Audru mõisapargis 36,5m k), Relve järele Audru 29,0 Har. tamm Sagadi p. 32,6 1.Har. jalakas Heimtali ürgorg - 31,8m k (T.Aja 2000) 2. Har jalakas Tali, Laiksaare mk, Aru jsk. -31,4 (T.Aja, 2000). Berliini pappel Tallinn Sakala 23 – 31,8m k. Künnapuu. Tali, Laiksaare mk, Aru jsk. – 31,3m (T.Aja, 2000) Hall lepp Järvseljal 31m k Hõberemmelgas, Raasiku rdt-jaamast 200m – 29m (Tiit Aja. 2000) Sookask Järvseljal 27,6m Punaselehine pöök Kuressaare lossipargis 26,5m Mandzuuria pähklipuu Rõugu pargis 22m, 2-haruline (d 51 ja 35) 1999 and., 2015 lõpus ütles, A.Ristkok, et on vilets ja poolkuivanud. 1. Har. pihlakas Otepäält Palupera poole 4km. Ando t. – 20m (P.Ott-2000) 2. Har.pihlakas, Kadrina Arbavere k, Koppase t. 19,5m (Relve 1999) Pooppuu, Tallinna, Hirvepark, 18m, (Relve 2000) 1.Har. kadakas ühel merelaiul vähemalt 15,3m (asukohta salastatatkse) 2. Har kadakas(teadaoleva asukohaga) Võnnu Ahunapalu kalmistul -13,5m – Olla hävinud 2012. aastal tormis, R.Sander saatis viite EL-le Üheemakaline (skandinaavia) viirpuu, Lihula, Metsküla, Laiakivi t. 15m (Relve 1998) Toomingas Harjumaal Kõues 15m, II Tallinnas Vilde t. 66 -14m Hõlmikpuu Tallinn Süda t. - 12,7m k Har. valgepöök Sangaste mõisapargis, kirjelduses arvat 12 m k ja Eesti kõrgeim Har türnpuu Tallinnas Tõnismäe 10 – 9m Arukask ’Yongii’ Karksis Laanejaagul , horisontaaltüvi umb. 10m pikk(Laane 2012). Koer-kibuvits Kuusalu lähistel 8m k.(Laane 2011) Forsüütiasort ’Freja’ Tallinnas Veskimetsas 6m kõrge.(Laane 2011) Puude jämedus Maailmas Jämedaimad Aafrikas baobab e. ahvileivapuud 45m.üm, 5000a. Maailma jämedaim puu Sierra Nevada mägedes mammutipuu, kelle üm 24m (Relve 2006 ja kõrgus väidetavalt sel puul 84m. (Eelmisega kõrgemates puudes erinevad andmed) Leedus Stelmužeś on tamm üm. maapinnal 13m, ~11m (1,3m), 23m k. Rootsis Kvillekeris on 1000-aastane tamm, 14m üm. http://www.mnn.com/earth-matters/wilderness-resources/photos/the-worlds-10- oldest-living-trees/taking-the-long-view eelm. ütleb et chesnut Californias on 190 jalga e. 48 m ümbermõõt tüvel Eestis (turistidele erineva värviga märgistatud rekordpuud kasvavad suhtel. lähestikku) 1.Hõberemmelgas Põlvamaa Rasinal ~10m (0,3m) üm, 23m k., vajunud laiali! 2.Hõberemmelgas Raasiku rdt-jaamast 200m – 764cm (1,3m), 23m k. 3.Hõberemmelgas Porkuni EIK järve ääres 760cm (1,3), 19m k. (vilets) 4.Hõberemmelgas Abja tee ääres enne V-Karistet 1km. – 740cm (0,7m), 22m k 1.Har. pärn Raplamaa, Sipa pärn 900cm (0,6m), 13m k. 2. Har. Pärn Tartumaa Rannu kiriku j. 830cm (maapinnalt), 21m k. 3. Har. Pärn Järvamaa Koigi Huuksi k. pargis – 699cm (1,3m), 30m k. 1.Har. tamm , Tamme-Lauri tamm Urvastes 825cm (2001, Relve,1,3m), 20m k., Puurimisega määrat. Eesti vanimaks puuks – umb. 680 a., sest seest õõnes 2. Har.tamm, Urvaste, Mäe-Lõhtsuu – 703cm (1,3m) 28m k. 3. Har.tamm, Pühajärve sõjatamm – 698cm (1,3), 22m k 1.Künnapuu Hiiumaa Pühalepa 743cm (maapinnalt) 2.Künnapuu Jõgevamaa Pala Lümati k. Villemi t. - 608cm (1,3), 15m k 1.Har. jalakas Hiiumaa Kõrgessaare 724 cm (maapinnalt), 17m k. 2. Har. jalakas Vastseliina Saarde k. Sarnito t.- 630cm (1,3), 20m k Kallaspappel Saaremaa Pöide Metsava k, Põlde t. -710cm (1,3m), 28m k. (Must pappel Tallinnas Kaasani kiriku ees oli 698cm, nüüd kadunud) Pappel (?) Hiiumaal, Heltermaalt 4km Suuremõisa poole, 660cm.(0,6m), 35m k. 1.Har saar Kivi-Vigala, Veski saar, 663cm (1,3m), 650 (0,8m), 25m k. (2007a. Relve). 2. Har.saar Järvamaa Sargvere mõisapargi saar on 648cm (1,3m), R. järgi 631cm ja 28m k. Hõbepappel Narva-Jõesuu sanat. Aias - 658cm (0,5m), (695cm (1,3m)), 28m k. 1.Arukask Kivi-Vigala Aitsami 554(1,3m) 2? Euro-ameerika pappel Toila kooli j. 545cm. (1,0m), 1.Har. mänd Padaorus 520cm (0,3m) 2(?)Har. mänd Jägala, Linnamäe, 518 (1,3m, Eesti teine), 416cm (maapinnalt), Harjumaa jämedaim), ~20m k. (Laane, vist 2012) Läänepärn Tallinn Harjumäel 510cm. (1,3m) 1.Har. vaher , end Taagepera mk. 504cm.(1,3) 2(?)Har. vaher Tartu Botaias 424cm (1,3), 27m k. (Relve andm. 2000) Sitka kuusk, Hiiumaa Suuremõisa pargis, umb. 490cm, (M.Laane mõõdet. foto järgi 2013) Har. hobukastan Tallinn Vilmsi t. 2 – 481cm (1,3m) Palsami pappel Tartu Tähtvere park: 472cm (1.3m), ~30m k Metsõunapuu, Karksi, Oti, 458cm (maapinnalt) 1.Euroopa lehis Suur-Kambja end. Kooli taga: 440cm (23m k), teine samas 283cm (27m k) 2.? Kivi-Vigalas 424 (1,3), 34m k 3.? Polli mõisahäärberi taga 410?cm, K.Kuningas mõõtis 05.02.2013 425cm 1.Har. kuusk, Pühajärve, Kääriku 432cm (0,7m) 2.Har. Kuusk Pärnum. Surju, Kilingi kv.63, er.11 – 430cm (1,0m), 450cm (0,0m), 33m k. Har. haab Puurmanni Pikknurme metsas 431 (1,3m) 1.Sanglepp Harju, Kurna park 430cm (1,3m) 2. Sanglepp Hiiumaal Pühalepa Tareste 424cm (1,3m) 3.? Sanglepp Sagadi mõisa allees 420 (1,3) Vene (?) lehis Jädivere p. 421cm Hõbevaher Vaemla p. Hiiumaal 412cm (0,8m), ~25m k. Valge mänd Jädivere pargis 385cm (1,3), 37m k Euroopa nulg Hiiumaa Suuremõisa pargis 376cm, jämeduselt järgm. 6 kõik samas 1.Poopuu Saaremaa, Karujärve, 353cm (1,3m) 2.Pooppuu Vormsi Dibi k. umb. 310cm, arv. lm-st umb.1m, umb.19-20m k, istut. 1885a. J. Rosenblad ? Tallinn, Rannaväravamäe pargis, ü. 287 (millalgi) Suurelehine pärn Tln. Kose tee 98 – 348 (1,0m), 19m k Har. pöök Kuressaare lossiõuel 344cm (1,3m) 1. Har ebatsuuga, Tln. Kose mõisa juures 330cm, (1,3m, Laane,2012), võra lm.21 ja 24m, vähemalt 20m k. 2.Ebatsuuga, Ubjalt Aresi poole, umb. 250cm, (Roht, U- Eesti Mets, 2003-4) 1.Hall pähklipuu Karinul. 2 haru, 321 ja 110, 21m k, võra lm.18m. (Rein Sanderi inf. 2012) (1) Hall pähklipuu Varbuse mõisapargis Kanepi khk, mitteametl. 17m kõrge, 4m ümb.m. MÕÕTA! https://sites.google.com/a/varbuse.ee/varbuse-musika-mois/park 2.Hall pähklipuu Kuremaa pargis läbim. (netis) 83cm = 260cm üm (?), 19,5m k (?) 3.Hall pähklipuu Tallinn-Nõmme Õie pargis 245 (1,3m), 13m k Har toomingas Tallinn Tööstuse 58.- 274cm (0,4m, Relve, 2000) Siberi nulg Kuremaa pargis läbim. netis 85cm = üm 267cm (?), 25,5m k. Lõhislehine kask Käru mõisa ees 264cm (1,3), 28m k 1.Har. pihlakas Tamsalu, Uudeküla, 245 (1,3m), R.Sanderi andmetel hävinud 2. har. pihlakas, Paistu, Saviküla, Väike-Saadu, 213cm (1,3), 15m k. 3. Har. pihlakas Kilingi-Nõmme laululava kõrval 195cm (1,3m), 15m k. Seedermänd Põlvam. Võõpsu, M.Kure krunt – 224cm (1,3m), 19m k. Mandzuuria pähklipuu Tartu Vikerkaare 4 – 223cm (1,3m), 17m k. 1.Har kadakas Viljandi Kõo, Paaksima k. 223 cm (1,3m) 2. Har. Kadakas Raplam. Raikküla v. Lokuta t. – 206cm (1,3m), 10m k. Hiigel-elupuu Nõo, Luke park, 220cm (1,2m) Elupuu (hiigel ?) Karksi mõisapargi kõrval 216cm (1,3), 19m k. Amuuri korgipuu Põlvam. Laheda v. Tilsi lastekodu park, 203 cm (1,3m), 16m k. Ginnala vahe Tartu Kastani 1 – 175cm (0,8m), 11m k Üheemakaline viirpuu , Lihula, Metsküla, Laiakivi t. 173cm (1,3m) Hõlmikpuu Tallinn Süda tn. 164cm (1,3m) Pensilvaania saar ’Variegata’ Tallinn Kopli 35 – 157 (1,3.), 18m k Kollane hobukastan Tartu Ropka tee 25 – 154 (1,3m ) 17m k Kõrgetüveline sarapuu Rahvusraamatukogu park 150cm (1,3m), 12m k. Teravalehine magnooolia Väike-Prangli küla 145cm (1,3m) Har. türnpuu Tallinn Neitsitorni ees, 130cm (0,8m.
Load more

Recommended publications
  • PREPARING for the NEXT CHALLENGES PREPARING for the NEXT CHALLENGES EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 04
    2015 / 2016 PREPARING FOR THE NEXT CHALLENGES PREPARING FOR THE NEXT CHALLENGES EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 04 A24 Grupp 08 Aburgus 09 Adrem Pärnu 10 Aktors 11 Alunaut 12 ASA Quality Services 13 BAE Systems Hägglunds 14 Baltic Armaments 15 Baltic Workboats 16 Baltic Defence & Technology 17 BLRT Grupp 18 Bristol Trust 19 Bytelife Solutions 20 CF&S Estonia 21 Combat Armoring Group 22 Cybernetica 23 Defendec 24 Ecometal 25 Eksamo 26 ELI 27 Empower 28 Englo 29 Eolane Tallinn 30 Eesti Energia 31 Fujitsu Estonia 32 G4S Eesti 33 Galvi-Linda 34 General Dynamics 35 Gevatex 36 Gladius Baltic 37 Harju Elekter 38 HK Nõustamise 39 EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 05 I.V.A. Leon 40 Icefire 41 Karla Auto O.K 42 Kitman Thulema 43 Kommivabrik 44 Kulinaaria 45 Maru 46 MBDA 47 Milectria 48 Milrem 49 Nefab Packaging 50 Norcar-BSB Eesti 51 Nordic Armoury 52 Profline 53 Rantelon 54 RRK 55 Samelin 56 Sangar 57 Sebe 58 Semetron 59 Silwi Autoehituse 60 Skeleton Technologies 61 Suva 62 Telegrupp 63 Televõrk 64 TerraMil 65 Threod Systems 66 Toci 67 Vequrity 68 Viking Security 69 YKK Finland 70 All members 71 Estonia – vibrant transformations in defence industry Defence innovation plays a vital role in Estonian economy. We are a member of EU and NATO since 2004 and our long experience in engineering and electronics industry serves as a good basis for defence and dual-use manufacturing. Today Estonia is well known also for its achievements in cyber security and cyber defence, both are Estonia’s trademarks in security and defence policy within NATO and the EU.
    [Show full text]
  • Audru Valla Ja Lavassaare Valla Ühinemise Analüüs (25.03.13)
    AUDRU VALLA JA LAVASSAARE VALLA ÜHINEMISE ANALÜÜS Tellijad: Audru Vallavalitsus ja Lavassaare Vallavalitus Täitja: Pärnumaa Omavalitsuste Liit PÄRNU 2013 Audru ja Lavassaare valla ühinemise analüüs 2013 Sisukord Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Analüüsi osad.......................................................................................................................... 4 2. Haridus ................................................................................................................................... 4 3. Sotsiaal ................................................................................................................................... 7 4. Kultuur ................................................................................................................................... 9 5. Sport ..................................................................................................................................... 11 6. Kommunaalmajandus ............................................................................................................ 12 7. Spetsialistid ........................................................................................................................... 14 8. Planeeringud ......................................................................................................................... 15 9. Finants .................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Top Estonian Enterprises 2008
    Top Estonian2008 Enterprises Entrepreneurship Award 2008 Competitiveness Ranking 2008 Estonian Chamber of Commerce and Industry www.nordecon.com Sky is the limit (OK, sometimes it’s the roof) Experts in construction and real estate development. Top Estonian Enterprises 2008 Entrepreneurship Award 2008 Competitiveness Ranking 2008 Estonian Chamber of Commerce and Industry TOP ESTONIAN ENTERPRISES 2008 Contents Entrepreneurship Award 2008 – summary 8 Estonian Companies’ Competitiveness Ranking 2008 - summary 9 Entrepreneurship Award 2008 – winners 10 Estonian Companies’ Competitiveness Ranking 2008 – winners 11 Entrepreneurship Award 2008 - methodology 13 Entrepreneurship Award 2008 - nominees and winners 14 The History of the Entrepreneurship Award 32 The History of the Estonian Companies’ Competitiveness Ranking 33 Estonian Companies’ Competitiveness Ranking 2008 - main chart 37 Estonian Companies’ Competitiveness Ranking 2008 - categories and winners 44 Swedbank’s Special Prize to the Most Successful Expander in the Baltics 94 Student Company 2008 95 European Enterprise Awards - "Recognise promoters of enterprise 2008" 96 “Financial Year 2007 - year of the cooling down of economy” 98 – Leev Kuum, Estonian Institute of Economic Research Enterprise Estonia 102 Estonian Chamber of Commerce and Industry 104 Estonian Employers’ Confederation 106 Review of the entrepreneurship contests’ ceremonial award-gala 2008 108 4 November 2008 TOP ESTONIAN ENTERPRISES 2008 Competitiveness to be made international! For the 13th year, the state is expressing recognition by nances, the number of exporting companies must in- awarding the Enterprise Award, and for the sixth time, we crease. Greater attention to be paid on innovations, wider are identifying the most competitive Estonian companies. use of Structural Funds for research and development ac- This way, we can have a chance to assess the performance tivities, constant increasing of the qualifications of em- of hundreds of companies.
    [Show full text]
  • 67 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    67 buss sõiduplaan & liini kaart 67 Pärnu - Audru - Kavaru - Tõstamaa Vaata Veebilehe Režiimis 67 buss liinil (Pärnu - Audru - Kavaru - Tõstamaa) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 5:40 - 17:00 (2) Tõstamaa: 8:40 - 17:10 (3) Värati: 19:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 67 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 67 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 67 buss sõiduplaan 53 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:40 - 17:00 teisipäev 5:40 - 17:00 Värati kolmapäev 5:40 - 17:00 Tõstamaa 2 Sadama Tee, Estonia neljapäev 5:40 - 17:00 Lootuse reede 5:40 - 17:00 laupäev 10:00 - 17:00 Paju pühapäev 10:00 - 17:00 Võidu Lõõba Potsepa Tee 67 buss info Suund: Pärnu Bussijaam Vihakse Peatust: 53 Reisi kestus: 78 min Seliste Liini kokkuvõte: Värati, Tõstamaa, Lootuse, Paju, Võidu, Lõõba, Potsepa Tee, Vihakse, Seliste, Allika, Pootsi, Kordoni, Munalaiu, Kordoni, Pootsi, Kuusiku, Allika Riida, Maria, Kõpu, Õie, Kavaru, Tehvandi, Kiigemäe, Liu, Liu Sadam, Ojako, Kotimäe, Tiido, Kirsimäe, Pootsi Pulliveski, Audrurand, Matsivälja, Lindi, Lindi Kool, Kõima, Suuresilla, Ülle, Kihlepa Tee, Põldeotsa, Kordoni Uruste, Audru Kool, Rebasefarm, Kaske, Audru, Audru Viadukti, Lõvi, Valgeranna Tee, Papsaare, Munalaiu Ringraja, Salme, Vana-Pärnu, Tallinna Maantee, Pärnu Bussijaam Kordoni Pootsi Kuusiku Riida Maria Kõpu Õie Kavaru Tehvandi Kiigemäe Liu Liu Sadam Ojako Kotimäe Tiido Kirsimäe 10 Paadi Tee, Estonia Pulliveski Audrurand Matsivälja Lindi Lindi Kool Kõima Suuresilla Ülle
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald
    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani / from Borough to Community House. 2010
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • { Annual Report 2007 }
    { Annual Report 2007 } { Table of contents } Foreword Condition of road surfaces 30 Bridges 18 Change of the amount of defects (charts) 31 Surface re-dressing of pavements and repairs on gravel roads Estonian Road Administration 19 Change of the surface evenness (charts) (with charts) 8 Estonian Road Administration 32 Pavements on gravel roads 9 Road Administration agencies Road management funds 33 Sections of construction and repairs (map) 10 Personnel 21 Funds allocated for road management and their dynamics 34 Road construction, repairs and operations in 2007 (table) 11 Administering of road management (chart) (table and chart) 35 Road construction, repairs and operations in 2003-2007 (table) 23 Road management funds of 2007 (table) 36 Environmental measures Foreign relations 24 Utilization of the funds (table) 12 Foreign relations Road management works Road traffic Roads 25 Road operations 37 About traffic count 13 Road network 26 Expenditures for road operations (table and chart) 38 Average traffic flow and traffic performance (table and charts) 13 Types of pavements on national roads (chart) 27 Performers of the road operations (map) 39 Number of vehicles (table) 14 Density of national roads by counties (chart) 28 Repairs of TEN-T roads 40 Traffic flow on main roads (map) 15 Types of pavements on national roads (table) 29 Repairs of other roads 41 Traffic flow in the presincts of major cities (map-chart) 15 Share of paved national roads by counties (chart) 29 Repairs of pavements: volumes and expenditures (charts) 42 Traffic accidents Traffic safety 42 Traffic accidents 43 Children and young people in traffic 44 Number of vehicles, accidents and fatalities (table and charts) 45 Distribution of traffic accidents on main and basic roads (map) 46 Types of traffic accidents 47 Places of accidents 48 Drunken drivers 49 Traffic safety research 49 Traffic education {Dear reader! This is already the 20th Annual Report of the Road have remained on the same level with those seen in the But the human being is and will be the key factor in Administration.
    [Show full text]
  • 54-2 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    54-2 buss sõiduplaan & liini kaart 54-2 Lavassaare Vaata Veebilehe Režiimis 54-2 buss liinil (Lavassaare) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Lavassaare: 6:50 - 20:30 (2) Pärnu Bussijaam: 7:05 - 17:27 (3) Raudteemuuseum: 8:00 - 16:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 54-2 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 54-2 buss saabub. Suund: Lavassaare 54-2 buss sõiduplaan 21 peatust Lavassaare marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:50 - 20:30 teisipäev 6:50 - 20:30 Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu kolmapäev 6:50 - 20:30 Tallinna Maantee neljapäev 6:50 - 20:30 3 Johann Voldemar Jannseni Tänav, Pärnu reede 6:50 - 20:30 Toome laupäev 20:30 9a Haapsalu Maantee, Pärnu pühapäev 20:30 Vana-Pärnu 31 Haapsalu mnt, Pärnu Salme 54-2 buss info Ringraja Suund: Lavassaare Pärnu — Lihula, Estonia Peatust: 21 Reisi kestus: 29 min Raudteesild Liini kokkuvõte: Pärnu Bussijaam, Tallinna Maantee, Toome, Vana-Pärnu, Salme, Ringraja, Raudteesild, Sanga Tee Sanga Tee, Palmi, Jaagu, Sangamäe, Saare, Saari Tee, Triinu, Ridalepa, Agasilla, Jõõpre, Jõõpre Palmi Kalmistu, Tammesilla, Raudtee, Lavassaare Jaagu Sangamäe Saare Saari Tee Triinu Sauga — Jõõpre, Estonia Ridalepa Agasilla Jõõpre 6 Looga Tee, Estonia Jõõpre Kalmistu Audru — Lavassaare — Vahenurme, Estonia Tammesilla Raudtee 3 Aiandi Tänav, Estonia Lavassaare 2 Võidu Tänav, Estonia Suund: Pärnu Bussijaam 54-2 buss sõiduplaan 22 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:05 - 17:27 teisipäev 7:05 - 17:27 Raudteemuuseum 3 Ülejõe,
    [Show full text]
  • Table S1. African Swine Fever Virus Genotype II Isolates from Estonia Selected to Study Central Variable Region (CVR) Genetic Variation
    Table S1. African swine fever virus genotype II isolates from Estonia selected to study central variable region (CVR) genetic variation. **DP, domestic pig; EWB, European wild boar; *NRL, National Reference Laboratory Isolate NRL* Host Date Municipality County CVR variant GenBank registration Species** outbreak Accession number number Est14/WB-Valga-1 TA1411593 EWB 02/09/2014 Hummuli VALGA GII-CVR1 Est14/WB-VIL-1 TA1411917 EWB 09/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-Valga-2 TA1412184 EWB 10/09/2014 Hummuli VALGA GII-CVR1 Est14/WB-VIL-2 TA1412212 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-VIL-3 TA1412213 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-VIL-4 TA1412214 EWB 11/09/2014 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est14/WB-IDA-1 TA1412317 EWB 14/09/2014 Lüganuse IDA-VIRU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-1 TA1415193_1 EWB 26/10/2014 Võrumaa VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-2 TA1415193_2 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-3 TA1415193_3 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est14/WB-VORU-4 TA1415194 EWB 26/10/2014 Varstu VORU GII-CVR1 Est15/WB-Valga-3 TA1500043 EWB 05/01/2015 Helme VALGA GII-CVR1 Est15/WB-Valga-4 TA1500136 EWB 06/01/2015 Podrala VALGA GII-CVR1 Est15/WB-Vil-5 TA1500130 EWB 06/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-6 TA1500891 EWB 15/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-7 TA1501143 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-8 TA1501144 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-Vil-9 TA1501120-1 EWB 20/01/2015 Tarvastu VILJANDI GII-CVR1 Est15/WB-VORU-8 TA1504950-2 EWB 26/01/2015
    [Show full text]
  • Impeeriumi Viimane Autovõistlus
    THE LAST MOTOR RACE OF THE EMPIRE The Third Baltic Automobile and Aero Club Competition for the Grand Duchess Victoria Feodorovna Prize Tallinn 2014 Text and design: Rene Levoll ISBN 978-9949-38-060-2 Copyright © 2014 Rene Levoll Estonian Old Technics Museum Foundation CONTENTS CONTENTS .......................................................................... 3 FOREWORD ......................................................................... 5 The Baltic Automobile and Aero Club ................................... 7 Rules of the race ...................................................................... 11 Day 1: 11/24 July ................................................................... 13 The evening of the previous day, July 10/23 ................................. 26 The Morning of the first day of the Victoria Race 27 ..................... 27 Day 2: 12/25 July 28 .............................................................. 28 On the same day ...................................................................... 33 Day 3: 13/26 July ................................................................... 34 On the same day ...................................................................... 41 Day 4: 14/27 July ................................................................... 41 On the same day ...................................................................... 49 Day 5: 15/28 July ................................................................... 50 On the same day .....................................................................
    [Show full text]
  • Lavassaare Looduskaitseala Kaitsekorralduskava
    Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 Keskkonnaamet 2016 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 5 1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 5 1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 8 1.3. Huvigrupid ......................................................................................................................... 10 1.4. Kaitsekord .......................................................................................................................... 11 1.5. Uuritus................................................................................................................................ 13 2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................................. 18 2.1. Elustik ................................................................................................................................ 18 2.2. Kooslused ........................................................................................................................... 32 3. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus ...................................................... 55 3.1. Puisniitude ja looniitude tutvustamine ..............................................................................
    [Show full text]